Kiri

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Mari-Liis Mikli

Justiitsministeerium

28.06.2024 nr 8-2/24/1603-2

Kaitstavaid loodusobjekte sisaldavate kinnisasjade

võõrandamistehingutest

Austatud Mari-Liis Mikli

Kliimaministeerium pöördub Teie poole seoses kaitstavaid loodusobjekte sisaldavate kinnisasjade

võõrandamistehingutega.

Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 20 lõike 1 kohaselt omandab riik kokkuleppel kinnisasja

omanikuga kinnisasja väärtusele vastava tasu eest kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava või

kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva kinnisasja, mille sihtotstarbelist

kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab. Sama paragrahvi lõikes 11 on sätestatud erand - riik ei

omanda kinnisasja, kui isik on kinnisasja omandanud pärast selle kaitse alla võtmist ning

võõrandamistehing sisaldas informatsiooni kaitstava loodusobjekti kohta, välja arvatud teatud

kindlatel juhtudel, näiteks kui kaitsekord muutub rangemaks jms. Seega üldjuhul riik ei omanda

kinnisasja, kui isik on teadlikult omandanud looduskaitseliste kitsendustega kinnisasja.

Keskkonnaameti kaudu on Kliimaministeeriumile teada mitu juhtumit, et vara enampakkumise

teel omanikuks saamise korral ei ole võõrandamistehing sisaldanud infot kaitstava loodusobjekti

kohta, kuigi tegelikult on tegemist looduskaitseliste kitsendustega maaüksusega. On määrava

tähtsusega, et võõrandamistehing sisaldaks infot kaitstava loodusobjekti kohta. Juhul kui

pankrotihaldur või kohtutäitur jätab vastava info kajastamata, võib tekkida olukord, mil riik on

kohustatud omandama piirangutest mitteteadlikult uuelt omanikult kinnisasja, mis ei kuuluks

omandamisele juhul, kui võõrandamistehingus oleksid toodud looduskaitselised kitsendused. See

on seda enam oluline, et alates 1. juunist 2024 jõustus LKS § 16 muudatus, millega kaotati riigi

ostueesõigus kaitsealal, hoiualal, I kategooria liigi püsielupaigas või kaitstava looduse

üksikobjekti piiranguvööndis asuva kinnisasja võõrandamisel. Vastav märge riigi ostueesõigusele

oli seni ka kinnistusraamatus ehk selle kaudu oli võimalik teha järeldus, et tegemist on kaitstava

loodusobjektiga.

Vastavalt täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 153 lõike 1 punktile 5 märgitakse kinnisasja

enampakkumise kuulutuses muuhulgas kinnisaomandi kitsendused ja on oluline, et

looduskaitselise kitsenduste informatsioon oleks võõrandamistehingus (sh vara enampakkumise

aktis). Millist loodusobjektiga seotud infot peab looduskaitseliste piirangutega kinnisasja

võõrandamisel asjakohane leping sisaldama, on sätestatud looduskaitseseaduse §-16.

Keskkonnaamet on oma 01.02.2024 kirjaga nr 7-10/24/2012 ja 25.03.2024 kirjaga

nr 7-10/24/2012-3 selgitanud Kohtuäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale (edaspidi Koda)

looduskaitseseaduses sätestatut seoses võõrandamistehingutega ja kust on võimalik saada

informatsiooni looduskaitseliste kitsendute kohta. Lisaks informeerime, et töös oleva LKS

eelnõuga on kavas täiendada LKSi erisusega, et riik üldjuhul ei omanda kinnisasja, mille

sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord küll oluliselt piirab, kuid mille puhul oli isikule juba

omandamise hetkel teada, et see kavandatakse looduskaitse alla võtta ehk kui isik omandab

teadlikult projekteeritavat kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisaja. Kuna teadaolevalt puudub

kohtutäituritel ja pankrotihalduritel sarnane infosüsteem (arendus) x-tee kaudu looduskaitseliste

kitsenduste nägemiseks nagu notaritel, siis tuleb Kojal see soovi korral tellida. Arenduse osas on

Kliimaministeerium soovitanud Kojal ühendust võtta Maa-ameti katastri arendusosakonnaga. Seni

saavad kohtutäiturid ja pankrotihaldurid looduskaitseliste piirangute ja projekteeritavate alade

kohta infot nii Keskkonnaportaalist kui Maa-ameti Geoportaalist. Kuna aga I ja II kaitsekategooria

liikide püsielupaigad ei ole avalikud, siis peab enne vastava infosüsteemi arendamist, küsima

eraldi kõigile kohtutäituritele ja pankrotihalduritele ligipääsu Keskkonnaportaali või Maa-ameti

Geoportaali I ja II kaitsekategooria liikide püsielupaikade (sh projekteeritavate) info nägemiseks.

Sellest on Koda informeeritud, kuid kui paljud on sellise juurdepäästu küsinud, ei ole täna

Kliimaministeeriumile teada. Pikemas perspektiivis tagab mugava ja ühtlase info kättesaadavuse

siiski vastav infosüsteemi arendus.

See on väga oluline, et kõik võõrandamistehingud sisaldaksid infot looduskaitseliste objektide

kohta, kui neid konkreetsel katastriüksusel on. Riigi rahalised vahendid on piiratud ja sellist

olukorda tuleb vältida, et vajalike andmete mittekajastamine toob riigile kaasa täiendavaid

finatskohustusi.

Siinkohal aga palume ka Teie abi, et juhiksite Koja tähelepanu TMS nõuetele ning selgitaksite

nõuetest mittekinnipidamise võimalikke tagajärgi kohtutäituritele ja pankrotihalduritele. Samas

kui kellelgi tekib täiendavaid küsimusi looduskaitselise info kättesaamise kohta, siis saab suunata

Keskkonnaagentuuri (Keskkonnaportaal - [email protected] või [email protected]) või

Kliimaministeeriumi ([email protected]) poole.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Antti Tooming

elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler

Teadmiseks: Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur

Kris Heinsoo, 6272319

[email protected]