Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 6. septembri 2016. a määruse nr 27 „Keskkonnaameti põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad“ muutmine“ eelnõu

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Justiitsministeerium

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Sotsiaalministeerium

Rahandusministeerium

27.06.2024 nr 1-4/24/3195

Keskkonnaministri 6. septembri 2016. a määruse nr

27 „Keskkonnaameti põhitegevusega seotud

tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad“ muutmine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kliimaministri määruse

„Keskkonnaministri 6. septembri 2016. a määruse nr 27 „Keskkonnaameti põhitegevusega seotud

tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Marily Jaska, 626 2982

[email protected]

Keskkonnaministri 6. septembri 2016. a määruse nr 27

„Keskkonnaameti põhitegevusega seotud

tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad“

Lisa

(kliimaministri ……2024

määruse nr …. sõnastuses)

TASULISTE TEENUSTE TASUMÄÄRAD

Nr Teenuse kirjeldus Ühik Ühiku hind eurodes

1 Kiirgustaseme mõõtmine spetsialistide

kohalesõiduga

mõõtepunkt 45

1.1 Meditsiinikiiritusseadme ohutuse ja

toimimisnäitajate kontrollimine

spetsialistide kohalesõiduga

mõõtepunkt 40

2 Kiirgusohutushinnangu koostamine

väikese ja mõõduka ohuga

kiirgustegevuse jaoks,

kiirgusvarjestuse arvutamine

tund 30

3 Radoonisisalduse muutlikkuse

mõõtmine ruumide õhus (kestusega

kuni üks nädal)

mõõtmine 80

4 Radoonisisalduse keskväärtuse

mõõtmine ruumide õhus (kestusega 2–

12 kuud), kaks detektorit hoones

mõõtmine 74

4.1 Radoonisisalduse keskväärtuse

mõõtmine ruumide õhus (kestusega 2–

12 kuud), iga täiendav detektor

mõõtmine 34

5 Termoluminestsentsdosimeetriga

mõõtmine isikudoosi määramiseks

mõõtmine 18

6 Rn-222 analüüs ühes veeproovis analüüs 219

7 Summaarse alfa-ja beetakiirguse

analüüs ühes veeproovis

analüüs 220

8 H-3 analüüs ühes veeproovis analüüs 220

9 Ra-226 analüüs ühes veeproovis analüüs 225

10 Ra-228 analüüs ühes veeproovis analüüs 211

11 Sr-90 analüüs ühes proovis analüüs246

12 Gamma-spektromeetriline analüüs

ilma eelneva kontsentreerimiseta

analüüs 203

13 Gamma-spektromeetriline analüüs

koos eelneva kontsentreerimisega

analüüs 219

EELNÕU

10.05.2024

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Keskkonnaministri 6. septembri 2016. a määruse

nr 27 „Keskkonnaameti põhitegevusega seotud

tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad“

muutmine

Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 31 lõike 3 alusel.

§ 1. Keskkonnaministri 6. septembri 2016. a määruse nr 27 „Keskkonnaameti

põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad“ muutmine

Keskkonnaministri 6. septembri 2016. a määruse nr 27 „Keskkonnaameti põhitegevusega

seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad“ lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub 1. augustil 2024. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt)

Minister Keit Kasemets

Kantsler

Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 6. septembri 2016. a määruse nr 27

„Keskkonnaameti põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad“

muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohase määrusega muudetakse kiirgusseaduse § 31 lõike 3 alusel kehtestatud

keskkonnaministri 6. septembri 2016. a määrust nr 27 „Keskkonnaameti põhitegevusega seotud

tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad“ (jõustunud 01.09.2020, RT I, 30.06.2020, 2; edaspidi

kehtiv määrus).

Muudatused tulenevad Keskkonnaameti põhitegevusega seotud tasuliste teenuste tasumäärade

muutmise vajadusest, kuna teenuse osutamise kulud on muutunud.

Määruse eelnõu on ette valmistanud Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse

osakonna nõunik Marily Jaska (626 2982, marily.jaska@kliimaministeerium), Keskkonnaameti

kliima- kiirgusosakonna juhataja Ilmar Puskar (526 6477, [email protected]),

Keskkonnaameti kiirguskaitse büroo juhataja Jelena Šubina (5303 2536,

[email protected]) ja kiirgusseire büroo juhataja Monika Lepasson (664 4923,

[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi

õigusosakonna jurist Kaili Kuusk (626 2905, [email protected]).

Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja

Aili Sandre (5322 9013, [email protected]).

2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõukohane määrus koosneb kahest paragrahvist, millest esimesega muudetakse kehtiva

määruse lisa „Tasuliste teenuste tasumäärad“, teisega kehtestatakse määruse jõustumise aeg.

Paragrahviga 1 asendatakse kehtiva määruse lisa uue lisaga, milles täpsustatakse

Keskkonnaameti tasuliste teenuste kirjeldusi ning muudetakse teenuste tasumäärasid, viies

need kooskõlla teenuse osutamise reaalsete kuludega.

Teenuste tasumäärade arvutamisel on arvesse võetud kõiki teenuse osutamisega seotud otseseid

ja kaudseid kulusid – seadmete soetamise kulu (mh amortisatsioon ja hooldustööd), tarvikute

kulu (nt kummikindad, pipetid, detektorid, dosimeetrid jne), kemikaalide kulu, mõõtmise

kvaliteedi tagamisega seotud kulu (nt seadmete kalibreerimine, võrdlusanalüüsidel osalemine

ja akrediteerimisega seotud kulud), tööjõukulu, koolitus- ja lähetuskulu, transpordikulu,

kinnistukulu (sh küte, vesi, kanalisatsioon, elekter, korrashoid jmt), üldkulu (nt

kemikaalijääkide käitlemine, ühiskasutatavad tarvikud ja seadmed jne) – ning teenuse

osutamise mahtu.

Tööjõukulude arvestuse aluseks on tööprotsessile kulutatud aeg tundides, võttes arvesse kõiki

protsesse (mh proovide ja mõõtmiste ettevalmistamine, dokumentide ja tulemuse vormistamine

jne) ning töötasu ühe teenuse kohta.

Muud kulud on välja arvutatud, võttes arvesse konkreetse teenuse osutamisega seotud seadmete

soetusmaksumust, eeldatavat kasutusiga ning seadmete hooldustööde ja teenuse kvaliteedi

tagamiseks tehtavate toimingute maksumust. Lisaks on võetud arvesse teenuse osutamisega

seotud tarvikute ja kemikaalide kogust ja maksumust. Teenuse lõpphind on leitud, võttes

arvesse teenuste osutamise eeldatavat mahtu. Teenuse osutamisest saadavaid rahalisi vahendeid

kasutab Keskkonnaamet teenuse osutamiseks tehtavate kulude katmiseks, sh mõõteseadmete ja

tarvikute uuendamiseks ning mõõtmiste kvaliteedi tagamiseks.

Teenus „Kiirgustaseme mõõtmine spetsialistide kohalesõiduga“ sisaldab muuhulgas

meditsiinikiiritusseadme ohutuse ja toimimisnäitajate kontrollimist. Seni ei olnud seda teenust

eraldi välja toodud, seega tasuliste teenuste loetelu täiendatakse punkti 1 alapunktiga 1.1

„Meditsiinikiiritusseadme ohutuse ja toimimisnäitajate kontrollimine spetsialistide

kohalesõiduga“. Kiirgustaseme mõõtmiste teenus koosneb erinevatest alfa-, beeta, gamma- ja

röntgenkiirguse mõõtmistest ning meditsiinikiiritusseadme ohutuse ja toimimisnäitajate

kontrollimisest (toimimiskatsed). Seda teenust on Keskkonnaamet osutanud ka varem. Kuna

toimimiskatsete hind ühes punktis ei muutu (hind spetsialisti kohalesõiduga ühes punktis on

hinnaga 40 eurot), tuuakse see teenus eraldi välja. Kiirgusseaduse alusel kehtestatud tervise- ja

tööministri 19. detsembri 2018. a määrus nr 71 „Meditsiinikiirituse protseduuride

kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning

diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“ sätestab, et meditsiinikiirituse

protseduuridel tohib kasutada meditsiinikiiritusseadmeid, mis vastavad asjakohases Euroopa

Komisjoni kiirguskaitse juhendis esitatud kriteeriumidele meditsiinikiiritusseadmete kohta.

Sama määruse kohaselt võib meditsiinikiiritusseadmete toimimiskatseid teha

kiirgustegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötav meditsiinifüüsika ekspert,

täites kiirgusohutuse kvaliteedisüsteemi tingimusi, või tootja poolt volitatud isik ning vastavas

valdkonnas akrediteeritud labor. Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna katselabor on

Eestis vastavas valdkonnas akrediteeritud labor, mis eelnimetatud teenust pakub. Tellimuse

täitmise korraldamine toimub Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna katselabori

kvaliteedikäsiraamatus sätestatu kohaselt.

Teenuse „Kiirgusohutushinnangu koostamine väikese ja mõõduka ohuga kiirgustegevuse jaoks,

kiirgusvarjestuse arvutamine“ hind koosneb kiirgustaseme mõõtmisteks vajalikest

gammakiirguse mõõtmispunktide hinnast (mõõtepunktide arv ühe radioaktiivset ainet sisaldava

statsionaarse seadme puhul u 9 ja röntgenseadme puhul u 4) ning kiirgusohutushinnangu

koostamise töötunni hinnast:

1) kiirgustaseme mõõtmine (nt kiirgustöötaja töökohal, kontrolli- ja jälgimisala piiril ning

elanikudooside hindamiseks) spetsialistide kohalesõiduga on ühe mõõtepunkti hinna

koostamisel arvestatud mõõteseadmete soetushindadega ja nende kalibreerimisest kasutusaja

jooksul, töötajate 0,1 palga suurusega ning otsestest ja kaudsetest kuludest ühe mõõtepunkti

kohta. Mõõtepunkti uus hind on 45 eurot, mis on 12% suurem kehtivast;

2) kiirgusohutushinnangu koostamise ühe tunni uus hind on 30 eurot, mis on 50% suurem

kehtivast.

Keskkonnaameti pakutava teenuse hind on enne planeeritavat hinnakorrektsiooni ühe

röntgenseadmega kiirgusohutushinnangu kohta olnud 180 eurot ja pärast korrigeerimist

240 eurot ning ühe radioaktiivset ainet sisaldava seadme kiirgusohutushinnangu kohta on hind

enne hinnakorrektsiooni olnud 380 eurot ja pärast 465 eurot.

Eesti Akrediteerimiskeskuse andmetel on lisaks Keskkonnaametile Eestis kolm katselaborit,

kelle pakutav siseõhu radooni mõõtmise teenus on akrediteeritud ISO 17025 nõuete kohaselt.

Oma mõõtesüsteemi omavad neist kaks ja üks kasutab radooni detektorite analüüsimiseks

ISO 17025 nõuete järgi akrediteeritud välismaa labori teenust. Lisaks pakub Eesti esindaja

kaudu radooni mõõtmise teenust Eestis üks välismaa (Rootsi) akrediteeritud labor ning üks

Eesti ettevõte vahendab Rootsi akrediteeritud labori teenust. Radoonisisalduse muutlikkuse

mõõtmise teenus ruumide õhus on akrediteeritud lisaks Keskkonnametile kahel ettevõttel.

Radoonisisalduse muutlikkuse mõõtmiseks kasutab Keskkonnaamet kahte radoonimonitori

AlphaGuard. Teenuse hind on 80 eurot ja see sisaldab nädalapikkust mõõtmist ning klient ise

paigaldab ja tagastab mõõteseadme.

Keskkonnaametis osutab tasulist radooni mõõtmise teenust (sh radoonisisalduse muutlikkuse

mõõtmise teenust) üks spetsialist umbes 5% oma tööajast. Oluliselt suuremas mahus teenust ei

ole Keskkonnaamet võimeline põhitöö kõrvalt osutama.

Radoonikiiritusega seostatava kopsuvähki haigestumise riski vähendamiseks on riikliku

radooni tegevuskavaga seatud pikaajalised eesmärgid. Keskkonnaameti osa nende eesmärkide

täitmisel on muuhulgas riiklikel radooniuuringutel osalemine, mõõteandmete kogumine ja

haldamine (sh radooni mõõtetulemuste andmebaasi haldamine) ning olukorrapildi omamine ja

analüüs. Mõõteandmete kogumine ja haldamine võimaldavad hinnata, kas õigusaktidega seatud

kohustused on piisavad, et ohjata radooniga seotud riske, ning aitavad paremini määratleda

kõrgendatud radooniriskiga alasid.

Kvaliteetse mõõtmisteenuse pakkumise, kvaliteedi ja kompetentsi säilimise ja radooni

mõõtesüsteemi ülalpidamiskulude katmise eesmärgil ning riigi eesmärkide saavutamiseks

vajalike lisamõõteandmete kogumise eesmärgil osutab Keskkonnaamet tasulise teenusena

radooni mõõtmise teenust.

Teenuse „Radoonisisalduse muutlikkuse mõõtmine ruumide õhus (kestusega kuni üks nädal)“

uueks hinnaks kujunes 80 eurot ehk teenus kallines 18 euro võrra, s.o 29%. Teenuse

„Radoonisisalduse keskväärtuse mõõtmine ruumide õhus (kestusega 2–12 kuud), kaks

detektorit hoones“ uueks hinnaks kujunes 74 eurot ehk teenus kallines 23 euro võrra, s.o 45%.

„Radoonisisalduse keskväärtuse mõõtmine ruumide õhus (kestusega 2–12 kuud), iga täiendav

detektor“ hinnaks kujunes seega, arvestades ühe detektoriga mõõtmise maksumust, 34 eurot.

Eestis on umbes 725 kiirgustegevusloa omajat, kus töötab kokku u 4000 kiirgustöötajat.

Nendest üks asutus kasutab oma kiirgustöötajate isikudooside seireks enda isikudosimeetrite

mõõtesüsteemi (seiratakse u 400 töötajat), u 180 asutust kasutab Keskkonnaameti teenust

Keskkonnaametile kuuluva isikudosimeetrite mõõtesüsteemiga (seiret tehakse u

2300 kiirgustöötajale) ning ülejäänud asutused hindavad kiirgustöötajate isikudoose

arvutuslikult, võttes arvesse töökohal mõõdetud kiirgustasemeid ja töö iseloomu. Lisaks

Keskkonnaametile ei ole seega Eestis ühtegi ettevõtet, kes mõõdaks isikudosimeetritega

isikudoosi väljaspool oma asutust. Isikudosimeetrite mõõtesüsteemide ja mõõtmiste kvaliteedi

tagamiseks tehtavate toimingute rahaline kulu on suur ning ettevõtted, kellel on vähe

kiirgustöötajaid, oleks sellise mõõtesüsteemi ülalpidamine väga kulukas.

Keskkonnaameti põhilülesanne on asutuse põhimääruse kohaselt ka kiirgusohutustegevuse

korraldamine, kiirgusalase hädaolukorra lahendamise korraldamine ja kriisireguleerimise

ülesannete täitmine ning kiirgusseire korraldamine. Kiirgusseaduse § 107 lõike 1 kohaselt

osaleb Keskkonnaamet avariikiirituse olukorras sekkujana ning lõike 2 punktide 3 ja 4 järgi on

Keskkonnaameti pädevuses mõõtmised, kõrgenenud kiirgustasemega alal viibinud isikute

kiirgusdooside hindamine ja dokumenteerimine. Riiklik kiirgushädaolukorra lahendamise

plaan sätestab samuti Keskkonnaameti ülesande tagada vajaduse korral hädaolukorrakiirituse

isikuseire dooside hindamine. Nimetatud riiklike ülesannete täitmiseks on Keskkonnaametil

vaja omada isikudosimeetrite mõõtesüsteemi. Kvaliteetse mõõtmisteenuse pakkumise,

kvaliteedi ja kompetentsi säilimise ja mõõteseadmete ülalpidamiskulude katmise eesmärgil

ning asjaolul, et ükski ettevõte isikudosimeetrite mõõtmist väljaspool oma asutust ei paku, kuid

vajadus teenuse järele on riigis olemas, osutab Keskkonnaamet tasulise teenusena

termoluminestsentsdosimeetri mõõtmist isikudoosi määramiseks.

Teenuse „Termoluminestsentsdosimeetri mõõtmine isikudoosi määramiseks“ uueks hinnaks

kujunes 18 eurot ehk teenus kallines 2,75 euro võrra, s.o 18%.

Eestis puuduvad laboratooriumid, mis on võimelised osutama laboratoorsete analüüside teenust

nii suures mahus ja nii paljude erinevate radionukliidide määramise võimalusega, kui teeb seda

Keskkonnaameti laboratoorium. Keskkonnaameti laboratoorium on akrediteeritud

katselaborina, vastates gammaspektromeetrilise analüüsi valdkonnas (sh Ra-228 analüüs vees)

ISO 17025:2017 nõuetele (tunnistus nr L175).

Keskkonnaameti põhilülesandeks on asutuse põhimääruse kohaselt ka korraldada kiirgusseiret

ja tagada kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi toimimine ning korraldada kiirgusalase

hädaolukorra lahendamist ja täita kriisireguleerimisülesandeid. Keskkonnaseire seaduse

kohaselt on riikliku keskkonnaseire programmi üks allprogrammidest kiirgusseire

allprogramm, mille vastutav täitja on Keskkonnaamet. Kiirgusseaduse § 107 lõige 1 sätestab,

et Keskkonnaamet osaleb avariikiirituse olukorras sekkujana ning lõike 2 punkti 2 kohaselt on

Keskkonnaameti pädevus suurenenud kiiritusega ala väljaselgitamine ja sellel alal kiirgusseire

korraldamine. Riiklik kiirgushädaolukorra lahendamise plaan sätestab samuti Keskkonnaameti

ülesande korraldada radioaktiivsuse seiret, tagada radioaktiivselt saastunud alade

väljaselgitamine, koostada ohuhinnanguid ning koostöös Terviseameti ja Veterinaar- ja

Toiduametiga kehtestada juhiseid elanikkonnale joogivee- ja toiduainete kasutamise

piiranguks. Nimetatud riiklike kohustuste täitmiseks on Keskkonnaametil vaja omada

laboratooriumi koos eri liiki ja vajalikus koguses mõõteseadmetega. Kvaliteetse

mõõtmisteenuse pakkumise, kvaliteedi ja kompetentsi säilimise ja labori mõõteseadmete

ülalpidamiskulude katmise eesmärgil ning asjaolul, et ükski laboratoorium ei paku

laboratoorsete analüüside teenust nii suures mahus ja nii paljude erinevate radionukliidide

määramise võimalusega, kui teeb seda Keskkonnaameti laboratoorium, osutab Keskkonnaamet

tasulise teenusena erinevaid laborianalüüse.

Teenuste uued hinnad veeproovide analüüsimisel kujunesid järgmiselt: Rn-222 analüüs ühes

veeproovis 219 eurot ehk teenus kallines 100 euro võrra, s.o 84,03%; summaarse alfa- ja

beetakiirguse analüüs ühes veeproovis 220 eurot ehk teenus kallines 99 euro võrra, s.o 81,82%;

H-3 analüüs ühes veeproovis 220 eurot ehk teenus kallines 99 euro võrra, s.o 81,82%; Ra-226

analüüs ühes veeproovis 225 eurot ehk teenus kallines 88 euro võrra, s.o 64,23%; Ra-228

analüüs ühes veeproovis 211 eurot ehk teenus kallines 38 euro võrra, s.o 21,97%.

Sr-90 analüüsi hinnaks ühes proovis kujunes 246 eurot ehk teenus kallines 88 euro võrra, s.o

55,70%. Gamma-spektromeetrilise analüüsi hinnad muutusid järgmiselt: ilma eelneva

kontsentreerimiseta 203 eurot ehk teenus kallines 56 euro võrra, s.o 38,1%; koos eelneva

kontsentreerimisega 219 eurot ehk teenus kallines 49 euro võrra, s.o 28,82%.

Olemasolevate teenuste hinnamuutus on kajastatud järgmises tabelis:

Teenuse kirjeldus Ühiku

hind

eurodes

(vana

hind)

Ühiku hind

eurodes (uus

hind)

Hinnamuutus

eurodes

Hinnamuutus,

%

Kiirgustaseme mõõtmine

spetsialistide

kohalesõiduga

40 45 5 12

Meditsiinikiiritusseadme

ohutuse ja

toimimisnäitajate

- 40 - -

kontrollimine

spetsialistide

kohalesõiduga

Kiirgusohutushinnangu

koostamine

väikese ja mõõduka

ohuga kiirgustegevuse

jaoks,

kiirgusvarjestuse

arvutamine

20 30 10 50

Radoonisisalduse

muutlikkuse mõõtmine

ruumide õhus (kestusega

kuni 1 nädal)

62 80 18 29

Radoonisisalduse

keskväärtuse mõõtmine

ruumide õhus (kestusega

2–12 kuud), kaks

detektorit hoones

51 74 23 45

Radoonisisalduse

keskväärtuse mõõtmine

ruumide õhus (kestusega

2–12 kuud), iga täiendav

detektor

25,5 34 8,5 33

Termoluminestsentsdosi

meetri mõõtmine

isikudoosi määramiseks

15,25 18 2,75 18

Rn-222 analüüs ühes

veeproovis

119 219 100 84

Summaarse alfa-ja

beetakiirguse analüüs

ühes veeproovis

121 220 99 82

H-3 analüüs ühes

veeproovis

121 220 99 82

Ra-226 analüüs ühes

veeproovis

137 225 88 64

Ra-228 analüüs ühes

veeproovis

173 211 38 22

Sr-90 analüüs ühes

proovis

158 246 88 56

Gamma-

spektromeetriline analüüs

ilma eelneva

kontsentreerimiseta

147 203 56 38

Gamma-

spektromeetriline analüüs

koos eelneva

kontsentreerimisega

170 219 49 29

Paragrahviga 2 määratakse määruse jõustumise ajaks 1. august 2024, seda arvestusega, et

määrus jõustub selle vastuvõtmisest arvates u. 30 päeva pärast. Seega jäetakse määruse

jõustumiseks ning teenuste uute tasumäärade kehtima hakkamiseks üleminekuaeg.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

4. Määruse mõju

Määrusega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju regionaalarengule ega mõju

kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Määrus ei too kaasa muudatusi kiirgusohutuse põhimõtetes ega kiirgusohutuse tagamiseks

rakendatavates meetmetes.

Kiirgusohutushinnangu koostamise, kiirgustaseme mõõtmise, isikudooside seire ja aine

radioaktiivsuse laboratoorsete analüüside teenuste tasumäärade tõus mõjutab eelkõige

kiirgustegevusloa omajaid ning taotlejaid. Hetkel kehtivad hinnad ei vasta teenuse osutamise

tegelikele kuludele ning on oht, et seeläbi moonutatakse turgu ja teatud mõõteteenuste puhul

pakutakse ebaausat konkurentsi. Määrusega kehtestatavad Keskkonnaameti teenused on

turuhinnaga osutatavad teenused ning seega ei ole teenuse pakkumine käsitatav riigiabina.

Kiirgusohutushinnangute koostamise teenuse sihtrühm on kiirgustegevusloa taotlejad/omajad,

kellel on kiirgusseaduse § 70 lõike 1 punkti 5 või selle alusel väljastatud kiirgustegevusloa

kohaselt kas kiirgusohutushinnangu koostamise kohustus kiirgustegevusloa taotlemisel või

kiirgustegevuse olulisel muutmisel. Aastas koostatakse u50 kiirgusohutushinnangut.

Keskkonnaamet osutab ka kiirgusvarjestuse arvutamise teenust nendele kiirgustegevusloa

omajatele või taotlejatele, kellel on vaja uute asukoharuumide rajamise või renoveerimise

planeerimisel hinnata kiirgusohutuse tagamiseks vajalikku kiirgusvarjestust. Aastas

koostatakse kuni viis sellist hinnangut.

Keskkonnaamet mõõdab kiirgustaset kõigi era- ja juriidiliste isikute tellimuste alusel. Samuti

teeb kiirgustaseme mõõtmisi kiirgustegevusloa omajatele/taotlejatele kiirgusohutushinnangu

koostamiseks vajalike kiirgustöötaja ja elanikudooside hindamiseks ning

meditsiinikiiritusseadmete ohutuse ja toimimisnäitajate kontrollimiseks või teostab

kvaliteedimõõtmisi, mis sisaldavad seadme toimimise hindamiseks vajalike parameetrite

mõõtmist. Era- ja juriidilistele isikutele tellimuste alusel tehtavate kiirgustaseme mõõtmiste

hulk jääb aastas keskmiselt alla kümne ning iga mõõtmine tehakse keskmiselt kolmes

mõõtepunktis. Tellijateks on kas eksportivad ettevõtted või siis isikud, kes soovivad veenduda

nende valduses olevate esemete/ruumide kiirgusohutuses. Kiirgustaseme mõõtmise teenuse,

eesmärgiga hinnata kiirgustöötajate ja elanikudoose, sihtrühmaks on kiirgustegevusloa

taotlejad/omajad, kellel on kas kiirgusohutushinnangu koostamise kohustus kiirgustegevusloa

taotlemisel või kiirgustegevuse olulisel muutmisel. Kuna kiirgusohutushinnang peab

muuhulgas andma ülevaate nii normaalsetes töötingimustes kui ka avarii- ja püsikiirituse

olukorras kiirgustöötajatele ja elanikele põhjustatavatest potentsiaalsetest hinnatavatest

doosidest, siis on kiirgusohutushinnangu koostamiseks vaja mõõta ka kiirgustaset

kiirgustegevuse asukohas. Aastas tehakse kuni 200 sellist mõõtmist ning ühes tellimuses on

keskmiselt neli mõõtepunkti.

Elektrikiirgusseadmete toimimiskatsete tellijateks on meditsiinikiiritusseadmeid kasutavad

kiirgustegevusloa omajad/taotlejad ning kvaliteedimõõdistamiste korral on sihtrühmaks

veterinaarid. Kiirgustegevusloa omaniku kohustus teha meditsiiniseadmete toimimiskatseid

tuleneb tervise- ja tööministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 71 „Meditsiinikiirituse

protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded

ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“ § 13 lõikest 2.

Keskkonnaamet teeb intraoraalsete ja ekstraoraalsete (2D) panoraamröntgenseadmete

toimimiskatseid. Selliseid seadmeid on Eestis üle 1100 ehk aastas tehakse vähemalt 350

toimimiskatset. Keskkonnaamet tegi 2023. aastal toimimiskatseid vaid 16 korral, s.t osutatud

teenuse osakaal turul oli alla 5%. Kvaliteedimõõtmiste sihtrühm on elektrikiirgusseadmeid

kasutavad veterinaarid. Kvaliteedimõõtmiste kohustus tuleneb kiirgusseaduse alusel väljastatud

kiirgustegevusloast.

Kiirgustaseme mõõtmist peab kiirgustegevusloa omaja tegema kiirgustegevustegevusloa

taotlusega töökoha kontrolli- ja jälgimisala seirekava kohaselt uue kiirgustegevusloa

taotlemisel või kiirgustegevuse olulisel muutmisel. Kiirgusohutushinnang on samuti

kiirgustegevusloa taotluse või loa muutmise osa. Kiirgusohutushinnangu mõõtmise teenust

pakub lisaks Keskkonnaametile neli ettevõtet. Keskkonnametile laekunud kiirgustegevusloa

taotluste põhjal võib öelda, et valdava osa kiirgusohutushinnangutest koostab üks turul olev

eraettevõte (2023. aastal 100 kiirgusohutushinnangut, teised eraettevõtted kokku

20 kiirgusohutushinnangut). Keskkonnaamet koostas 2023. aastal 23 kiirgusohutushinnangut

ning väikese osa kiirgusohutushinnangutest koostavad ka kiirgustegevusloa taotlejad ise.

Radooni mõõtmise teenuse sihtrühmaks on peamiselt tööandjad, kelle töökoht asub

kõrgendatud radooniriskiga alal hoone maa-alusel või esimesel korrusel. See kohustus tuleneb

keskkonnaministri 30. juuli 2018. a määrusest nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse

viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud

radooniriskiga töökohtadel“. Töökohtadel radooni mõõtmise kohustus puudutab tööandjaid

44 omavalitsusüksuses (sh Tallinnas ja Tartus). Täpset arvu, mitut tööandjat radooni mõõtmise

kohustus puudutab, välja tuua ei saa, sest see oleneb tööruumide asukohast korruste lõikes.

Lisaks on radooni mõõtmise sihtrühm elanikud, kes on huvitatud radoonitaseme teadasaamisest

oma elukohas. Hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetase on kehtestatud ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu

radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast

gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“.

Elukoha (korter, eramaja) radoonitaseme mõõtmiseks piisab enamasti kahest detektorist.

Töökoha radoonitaseme mõõtmiseks kulub olenevalt töökoha pindalast ja ruumide

kasutusotstarbest kaks kuni mitukümmend detektorit. Mitmes eraettevõttes pakutakse

suuremate tellimuste korral soodustusi ning hind kujuneb hinnapakkumise käigus.

Keskkonnaamet sellist võimalust ei paku. Samuti pakub osa eraettevõtteid detektorite

paigaldust, mida Keskkonnaamet ei paku.

Radoonisisalduse muutlikkuse mõõtmise teenuse tellijad on inimesed, kellel on mõõtmistega

kiire (nt pooleliolev remont, kinnisvara kiire ost või müük). Peamiseks teenuse tellijaks on aga

tööandjad, kelle töökohtadel kasutatakse tööaega järgiva režiimiga sundventilatsiooni ning kus

varem tehtud radoonisisalduse keskväärtuse mõõtmise (kestusega 2–12 kuud) tulemus ületab

keskkonnaministri 30. juuli 2018. a määrusega nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse

viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud

radooniriskiga töökohtadel“ kehtestatud viitetaset. Kui radoonisisalduse muutlikkuse

mõõtmine tõendab, et tööajal on radoonitase töökohal alla viitetaseme, loetakse õhu

radoonisisaldus määruse nõuetele vastavaks.

Aastas täidab Keskkonnaamet u 10 tellimust radoonisisalduse muutlikkuse mõõtmiseks

ruumide õhus (kestusega kuni üks nädal) ja u 300 tellimust radoonisisalduse keskväärtuse

mõõtmiseks ruumide õhus (kestusega 2–12 kuud) kahe detektoriga, kusjuures üks tellimus võib

sisaldada mitut mõõtmist. Võimalike radooni mõõtmise tellijate hulk on suur ning võttes

arvesse Keskkonnaameti pakutava teenuse mahtu ja teenuse hinda, ei paku Keskkonnaamet

märkimisväärset konkurentsi teistele ettevõtetele, kes radooni mõõtmise teenust pakuvad.

Eestis on umbes 725 kiirgustegevusloa omajat, kus töötab kokku u 4000 kiirgustöötajat.

Nendest üks asutus kasutab oma kiirgustöötajate isikudooside seireks enda isikudosimeetrite

mõõtesüsteemi (seiratakse u 400 töötajat), u 180 asutust kasutab Keskkonnaameti teenust

Keskkonnaametile kuuluva isikudosimeetrite mõõtesüsteemiga (seiret tehakse u

2300 kiirgustöötajale) ning ülejäänud asutused hindavad kiirgustöötajate isikudoose

arvutuslikult, võttes arvesse töökohal mõõdetud kiirgustasemeid ja töö iseloomu.

Isikudosimeetrite mõõtmisteenust pakkuvaid ettevõtteid Eestis rohkem ei ole. Nende

kiirgustöötajate arv Eestis, kelle isikudoose seiratakse, kasutades isikudosimeetrit, ei ole

viimaste aastate jooksul oluliselt muutunud. Seega võib eeldada, et nende arv ei muutu oluliselt

ka järgnevatel aastatel. Siiski jääb võimalus, et osa väikese ohuga kiirgustegevusloa omajaid

võib minna üle isikudooside arvutuslikule hindamisele ja loobuda isikudosimeetrite

kasutamisest. Keskkonnaamet mõõdab aastas u 6500–8500 isikudosimeetrit.

Eestis puuduvad laboratooriumid, mis on võimelised osutama laboratoorsete analüüside teenust

nii suures mahus ja nii paljude erinevate radionukliidide määramise võimalusega, kui teeb seda

Keskkonnaameti laboratoorium. Laboratoorsete analüüside teenust pakub ka Tartu Ülikooli

Katsekoja Tuumaspektroskoopia labor, kuid nende võime määrata nii suurel hulgal erinevaid

radionukliide on väiksem.

Laboratoorsete analüüside teenuse sihtrühm on joogiveekäitlejad (nõuded analüüsideks

tulenevad nt sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määrusest nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja

kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“), ehitusmaterjalide

tootjad ja turustajad (nõuded analüüsideks tulenevad nt majandus- ja kommunikatsiooniministri

26. juuli 2013. a määrusest nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende

nõuetele vastavuse tõendamise kord“ ja majandus- ja taristuministri 22. septembri 2014. a

määrusest nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele

vastavuse tõendamise kord“), toiduainete tootjad ja turustajad, kiirgustegevusloa omajad (kes

teevad keskkonnaseiret kiirgustegevusloa alusel) ning järelevalveasutused.

Laboratoorsete analüüside teenuste osutamise maht on Keskkonnaametis olnud aastati erinev,

keskmine maht on 330 tellimuslikku analüüsi aastas. Teenuse osutamise maht järgnevatel

aastatel oluliselt ei muutu, kuna nõudeid ei ole muudetud ega kavandata lähiajal muuta.

Laboratoorsete analüüside teenust osutavad lisaks juba mainitud Eesti laboritele ka Eesti

naaberriikide ja teiste riikide laboratooriumid, kust on ka Eesti tellijal võimalik teenust tellida

(proov edastatakse posti teel). Teenuste hinnad on riikides väga erinevad.

Teenuste riiklikult osutamise võimaluse olemasolu, tarbijatele kättesaadavaks tegemine ning

teenuse kvaliteedi tagamine on oluline nii teenuse tarbijate kui ka riigi seiskohalt.

Keskkonnaameti põhitegevusega seotud tasuliste teenuste maksumus on viidud tegelikele

kuludele vastavaks. Arvestades pakutavate teenuste tarbijaid, tarbimise sagedust ja mahtu, ei

kaasne määruse muutmisega ulatuslikumat mõju.

Seega on muudatusega kaasnev mõju ebaoluline, mõju ulatus väike ja sihtrühma suurus

keskmine.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too riigile otsest lisatulu. Teenuste tasumäärad sisaldavad teenuse

osutamiseks tehtavaid reaalseid kulutusi ning teenuse osutamisest saadavaid rahalisi vahendeid

kasutab Keskkonnaamet teenuse osutamiseks tehtavate kulude katmiseks, sh mõõteseadmete ja

tarvikute uuendamiseks ning mõõtmiste kvaliteedi tagamiseks.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. augustil 2024, et anda uute määrade rakendamiseks u. 30-päevane

üleminekuaeg.

7. Määruse eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Justiitsministeeriumile,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning

Rahandusministeeriumile.