Justiitsministeerium Teie 06.06.2024 nr 8-1/4712-1
[email protected] Meie 27.06.2024 nr 4/115
Arvamuse esitamine riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu kohta
Lugupeetud Madis Timpson!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiitsministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, millega tõstetakse registritoimingutega seotud riigilõive ning täiendatakse ja muudekase kinnistusraamatu toimingute riigilõivude arvutamise aluseks võetavaid tehinguväärtuseid. Oleme eelnõuga tutvunud ning järgnevalt esitame oma märkused seoses eelnõuga.
1. Kaubanduskoda on seisukohal, et eelnõu seletuskirjas on vaja täiendavalt selgitada registritoimingute riigilõivumäärade tõstmise aluseid. Seletuskirja leheküljel 2 on muudatuste selgitusena välja toodud: “Esiteks tõusis aastatel 2020–2023 tarbijahinnaindeks 36,4%. Ajavahemikul 2020. aasta I kvartalist kuni 2024. aasta I kvartalini tõusis tarbijahinnaindeks 38,7%. Et uued riigilõivud on plaanitud kehtestada alates 1. jaanuarist 2025 ja prognoositav tarbijahinnaindeksi muutus on 43–45%, on riigilõive muutes sellest ka üldjuhul lähtutud. Seega selleks, et 2025. aastal oleks tagatud 2020. aasta andmete põhjal kindlaks määratud kulupõhisus, tuleks kõiki riigilõive suurendada vähemalt 43%“. Samas ei tõsteta eelnõuga riigilõive ühesuguselt 43%.
Näiteks on plaanis tõsta füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu äriregistrisse kandmise eest tasutavat riigilõivu 150% ning osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali äriregistrisse kandmise eest tasutavat riigilõivu vaid 25% (vt eelnõu § 1 p-d 1 ja 2). Lisaks näeb eelnõu ette sarnaste registritoimingute eest tasutavate riigilõivude samale tasemele tõstmise, näiteks MTÜ ja sihtasutuse registrisse kandmise tasu saab edaspidi olema sama suur ehk 100 eurot, aga osaühingu registreerimise tasu tõstetakse 250 euroni (vt eelnõu §1 p-d 2, 10 ja 11).
Seletuskirjas on küll välja toodud ka põhjendus, et lisaks kulupõhimõttele arvestatakse riigilõivude tõstmisel ekvivalendipõhimõtet ja maksejõulisuse põhimõtet, kuid eraldi eelnõus iga riigilõivumäära tõstmise protsendimäära aluseid nimetatud põhimõtetest lähtuvalt ei põhjendata. Seetõttu jääb hetkel arusaamatuks, miks mõnda riigilõivu tõstetakse oluliselt rohkem kui teist. Eeltoodust tulenevalt näeme vajadust eelnõus täiendavalt selgitada registritoimingute riigilõivumäära tõstmise põhjuseid ja aluseid.
2. Teeme ettepaneku lükata eelnõu plaanitavat jõustumist 1. jaanuaril 2025 edasi kuue kuu võrra. Nimelt oleme seisukohal, et ka riigilõivude tõstmisel tuleks järgida maksukorralduse seaduses kehtivat 6 kuu põhimõtet. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et eelnõu läbib alles kooskõlastusringi ning arvestades Riigikogu suvepuhkust, võib eeldada, et eelnõu menetluseni Riigikogus jõutakse alles sügisel. Seega võib seaduse muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääda väga lühike etteteatamise tähtaeg. Sellest tulenevalt oleme seisukohal, et eelnõu jõustumise aega tuleb edasi lükata.
Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja seisukohti ja ettepanekuid arvesse võtta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Peadirektor
Ann Raun
[email protected] 6040071