Korraldus

ASEKANTSLERI KORRALDUS

Vanglate 2024. aasta eelarvete kasutamine Vabariigi Valitsuse 23.12.1996. a määrusega nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud Justiitsministeeriumi põhimääruse punkti 28 ning justiitsministri 04.08.2008. a määruse nr 41 „Vanglaametnikule või muule vanglatöötajale Justiitsministeeriumi ametniku poolt korralduste andmise ja vanglas teenistusülesannete täitmise kord“ § 2 lõike 1 alusel annan Tartu Vangla, Viru Vangla ja Tallinna Vangla direktorile, vanglate kriminaalhoolduse direktorile ning Viru Vangla personaliosakonna juhatajale ja haldusosakonna juhatajale korralduse lähtuda vanglate 2024. aasta eelarve ja eelarve reservi kasutamisel järgmisest:

1) järgida käesoleva korralduse lisades sätestatud eelarvevahendite kasutamise reegleid ja 2) lähtuda käesoleva korralduse lisas 2 sätestatud ametikohtade arvestuslikest keskmistest

tasudest tööjõukulude eelarvete kasutamisel. Korraldus jõustub 01.07.2024. (allkirjastatud digitaalselt) Rait Kuuse Asekantsler Lisa 1 Eelarvevahendite kasutamise reeglid 2024. aastal Lisa 2 Ametikohtade arvestuslikud keskmised tasud tööjõukulude eelarvete eraldamiseks ja arvestamiseks 2024. aastal

27.06.2024 nr 8

LISA

KINNITATUD Asekantsleri 27.06.2024 korraldusega nr 8

Eelarvevahendite kasutamise reeglid 2024. aastal

Vanglateenistuse eelarvevahendeid kasutatakse vanglateenistuse strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, mis tulenevad vanglateenistuse strateegiast, tegevuskavadest ja eelarve programmi tegevusest: Karistuste täideviimise korraldamine.

Vanglateenistuse kogueelarve suurenes võrreldes eelmise aastaga 1,43% (1,15 miljonit eurot), sealhulgas palgafond vähenes 4% (1,66 miljonit eurot), Riigi Kinnisvara AS-ga (edaspidi RKAS) seotud kinnistute ülalpidamiskulusid on vähendatud ühe miljoni euro ulatuses ja majandamiskulud vähenesid 13,4% (0,74 miljonit eurot). 2023.aasta eelarvest tuleb üle RKAS-ga seotud kasutamata vahendeid ehitistele ja seadmetele 0,92 miljonit. Eelarves lähtutakse kinnipeetavate arvust 1 800.

Palgafond eraldatakse vanglatele ametikohtadele kehtestatud pearahana (lisa 2), mille alusel saavad vanglad teha otsused iga teenistuja töötasu osas. Vangla ei saa palgaraha erinevate ametikohtade gruppide vahel ümber jagada, kuid võib teha väiksemaid muudatusi ühe ametnike grupi sees lähtudes seejuures punktist 2.4. Näiteks sotsiaaltöötajate palka ei saa korrigeerida valvurite arvelt ja vastupidi, kuid vangla saab eristada päevaseid ja vahetuses olevaid valvureid või määrata juhtidele erinevad töötasud sõltuvalt nende üksuse suurusest, keerukusest jt. Konkreetsed otsused teeb vangla juhtkond.

Eelarve tekkepõhised limiidid sisaldavad maksukulusid ja ettemakseid, välja arvatud majandamiskulud, mis ei sisalda käibemaksu. Vanglate eelarveläbirääkimistel esitatud informatsioon kavandatavate kulude kohta omab eelarve ettevalmistamisel üksnes informatiivset tähendust. Sellest infost ei tule vanglale õigust kulusid teha ega Justiitsministeeriumi kohustust kulusid eelarvesse arvestada. Vanglad on eelarve kasutamisel läbivalt säästlikud ning otsivad kulutõhusaid lahendusi.

Aasta jooksul jagab Justiitsministeerium eelarvet ümber võrreldes algsete planeeringutega lähtuvalt täpsustunud kuluprognoosist ja tegelikest kuludest.

Eelarveaastal kasutamata jäänud summade hiljem kasutamiseks tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotlus haldusosakonna eelarveteenistusele näidates ära planeeritud väljaminekud tulevikus.

Vangla mõistet kasutakse edaspidi vanglate koosseisu kuuluvate vahetult asekantslerile alluvate teenistujate ja struktuuriüksuste kohta, va kui on teisti välja toodud.

1. Majandamiskulud

1.1. Majandamiskulude eelarve eraldatakse terveks aastaks kulukoha /ressursi põhiselt. Koostöös eelarveteenistusega on vanglal õigus määrata eelarve täpsem majandamiskulude eelarve kasutus, mis ei ole reguleeritud käskkirja või korraldusega, arvestades vangla tegevusi eesmärkide ellu viimisel ja õigusaktides sätestatud ülesandeid.

1.2. Käskkirjaga määratud eelarveartiklite muutmise vajadusest tuleb teavitada haldusosakonna eelarveteenistust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja saada selleks eelnev kooskõlastus.

1.3. Majandamiskulude puhul on vangla jaoks tegemist prognoositavate kuludega. Kui eelarve täitmisel ilmneb, et vangla ei suuda prognoositavate kuluga täita seadusest tulenevaid ülesandeid, tuleb sellest kohe teavitada haldusosakonna eelarveteenistust.

1.4. Majanduskulude viimane soetustaotluste esitamise tähtaeg on 30.november.

2. Personalikulud

2.1. Personalikulude eelarve on jagatud üheksaks eraldiseisvaks personalieelarve alagrupiks:

2.1.1. vanglaametnikud, v.a käesoleva loetelu punktides 2.1.7 kuni 2.1.9 nimetatud struktuurides asuvad ametnikud;

2.1.2. kriminaalhooldus; 2.1.3. sekkumistegevuste osakond; 2.1.4. vangla tugiteenuste töötajad; 2.1.5. meditsiinitöötajad; 2.1.6. vanglateenistuse haldusosakond (edaspidi haldusosakond); 2.1.7. sisekontroll; 2.1.8. vanglateenistuse personaliosakond (edaspidi personaliosakond); 2.1.9. IT ja andmehaldus.

2.2. Personalikulude eelarve eraldatakse eraldi igale personalieelarve alagrupile teenistuskohtade arvestusliku keskmise tasu (lisa 2) ja tegelikult täidetud kohtade prognoosi alusel, välja arvatud haldusosakonna, personaliosakonna ja meditsiinitöötajate alagrupile, millele eraldatakse eelarveaastaks konkreetne summa.

2.3. Personalieelarvet võib kasutada üksnes sellesse alagruppi kuuluvate teenistujate töötasustamiseks, seejuures võib teenistuskohale arvestatud keskmist tasu ümber jagada ainult struktuuriüksuste juhtide teenistuskohtade vahel.

2.4. Personalikulude eelarvesse vahendite eraldamine teenistuskohtade arvestusliku keskmise tasu alusest erineval alusel lepitakse kokku personaliosakonna juhatajaga või tema poolt määratud isikuga ning vähemalt ametikoha, selle koormuse, teenistuja ja eraldatavate vahendite suuruse täpsusega.

2.5. Lisaks punkti 2.2 alusel kujunevale eelarvele eraldatakse vanglaametnike osas eelarvesse järgmised tasud koos tööandjamaksudega:

2.5.1. tööandjapension; 2.5.2. väljateenitud aastate tasu; 2.5.3. relvastatud üksuse liikmete tasu; 2.5.4. praktika juhendamine; 2.5.5. vanglavälise ametiabi andmise ja saatmise tasu; 2.5.6. riigipüha ja ületunnitöö tasu.

2.6. Eraldatud personalieelarvet muudetakse eelarveaasta kestel lähtuvalt koosseisu täituvusest. Käesoleva punkti personalikulude reeglit ei kohaldata meditsiiniosakondade, haldusosakonna ja personaliosakonna personalieelarvele. Haldusosakonna ja personaliosakonna personalieelarvet võib korrigeerida põhjendatud juhul lähtudes tegelikust täitmisest ja kuluprognoosist.

2.7. Vangla võib personalikulude eelarvet kasutada järgmiselt:

2.7.1. määrata põhipalgad teenistujatele nii, et arvestuslike keskmiste tasude summa, mida on korrigeeritud koosseisu tegeliku täituvusega, ei ületaks kalendriaastas eeltoodud arvutuse alusel kujunevat summat;

2.7.2. vanglaametnike väljateenitud aastate tasude maksmiseks – vastavalt staaži täitumisele; 2.7.3. relvastatud üksuse liikmetele relvastatud üksuse põhi- ja lisatasude maksmiseks; 2.7.4. lisatasude maksmiseks eriülesannete täitmise eest:

2.7.4.1. uue töötaja, õpe töökohal ja praktika juhendamise tasu: 2.7.4.1.1. 200 eurot ühes kalendrikuus kinnitatud valvuri juhendaja profiilile vastavad

ametnikud. Uue valvurist teenistuja juhendamine kestab 2 kuud, kutseõppe praktika juhendamine 7 nädalat ja õpe töökohal juhendamine kogu juhendatava õppe perioodi.

2.7.4.1.2. 600 eurot ühes kalendrikuus aktiivse juhendamise perioodi eest korrektsiooni juhtumikorralduse õppekava praktika juhendamise eest kriminaalhooldusametnikule (praktika kestvus 2 nädalat);

2.7.4.1.3. 600 eurot ühes kalendrikuus aktiivse juhendamise perioodi eest korrektsiooni õppekava õiguskaitsemenetluse (kestvus 4 nädalat), juhtumikorralduse praktika (4 nädalat), lõpupraktika (3 nädalat) juhendamisperioodi eest inspektor- kontaktisikule, kes vastab kinnitatud juhendaja profiilile;

2.7.4.2. lisatasud valveaja eest.

2.7.5. lisatasude maksmiseks täiendavate ühekordsete ülesannete eest, mida ei ole vanglas varem täidetud, mis ei ole igapäevased ja on antud Justiitsministeeriumist – eelnevalt kooskõlastatud summas.

2.8. Eelarves prognoositavad vabad vahendid (nt töövõimetuslehel viibivate ametnike arvelt või ametikoha vabanemisel tekkivad vabad vahendid) on eelarve kavandamisel arvesse võetud. Seetõttu ei ole vanglal võimalik neid suunata põhipalkadesse.

2.9. Eelarves täiendavalt tekkivaid vabu vahendeid kasutatakse: 2.9.1. puhkusreservi kohustuse tasumiseks; 2.9.2. riigipühal töötamise tasustamiseks; 2.9.3. teenistujate lisa- või ületunnitöö tasustamiseks; 2.9.4. personaliosakonna juhataja või tema poolt määratud isiku eelneval kooskõlastusel

otstarbel ja mahus.

2.10. Eraldatud eelarvevahendeid tuleb kasutada säästlikult ja otstarbekalt ning kasutada arvestatud vahendeid vaid eesmärgil, mille tarbeks need on arvestatud.

2.11. Vanglal tuleb võimalusel korraldada töö nii, et lisatasu maksmise kohustust ei teki.

2.12. Vanglal tuleb võimalusel tööaeg planeerida ja töö korraldada nii, et ületunde ei teki.

2.13. Personalikulud on vangla jaoks arvestuslikud kulud (v.a meditsiinitöötajate, haldusosakonna ja personaliosakonna palgad, juhifond, erisoodustusega maksustatavad üritused), st vangla koostöös personaliosakonnaga peab järgima kulutuste tegemisel õigusakte ja eelarvereegleid ning tagama, et määratud tasud ei ületaks arvestuslikke kulusid samade teenistuskohtade vahel.

2.14. Juhifondi on võimalik kasutada ainult jooksval eelarveaastal tekkepõhiselt lisatasude maksmiseks. Juhifond 2024. aastal on 100 000 eurot koos tööandja maksukuludega ja see jaguneb vastavalt eelarvestatud koosseisule vanglate ning kriminaalhoolduse direktorite, haldusosakonna ja personaliosakonna juhatajate vahel. Juhifondi ei ole lubatud kasutada põhipalkade suurendamiseks ega puuduvate teenistujate asendamisega seotud lisatasude maksmiseks.

2.15. 2024. aastal on igal üksusel, osakonnal ja teenistusel võimalik kasutada meeskonnaürituste jaoks eraldatud eelarvet. Meeskonnaürituste eelarve aluseks on 27 eurot eelarvestatud koosseisu koht ja seda ei korrigeerita aasta jooksul muutunud koosseisust tulenevalt. Meeskonnaüritused aitavad meekonnaliikmetel üksteist paremini tundma õppida, parandada omavahelist koostööd, tugevdada meeskonna sidusust ja kuuluvustunnet. Eelarvet võib kasutada ainult meeskondlikeks üritusteks ja koolitusteks.

3. Vangistuse toimimiseks vajaliku valvurkonna optimaalsed koosseisud

Optimaalsete koosseisude arvestamisel on lähtutud eelkõige, kuid mitte ainult, ööpäevaringsest ametnike vajadusest, puhkustest, keskmistest haiguspäevadest ning sportimise ja täiendõppe korraldusest.

Tabel 1 Vangistuse toimimiseks vajaliku valvurkonna optimaalsed koosseisud

Struktuuriüksus Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla

Pääsla ja kokkusaamiste üksus 22 32 28

Järelevalvekorralduse üksus 7 7 2

Vastuvõtuüksus 23 - 26

Saateüksus 12 - 11

I üksus 22 23 21

II üksus 22 21 22

III üksus 22 - 25

IV üksus 22 - 19

V üksus 22 - 19

Avavangla 8 8 6

KOKKU 182 91 179

4. Meditsiiniosakondade personalieelarve ja vangidele osutatavate tervishoiuteenuste eelarve

4.1. Meditsiiniosakonna personalikulud eraldatakse esimeseks poolaastaks. Meditsiiniosakonna personalieelarve ei kuulu korrigeerimisele lähtudes koosseisu täidetud ametikohtadest.

4.2. Meditsiinieelarve majandamiskulude vahendid eraldatakse eelarvesse esimeseks poolaastaks.

4.3. Vanglal on õigus määrata meditsiinieelarve tegevuskulude täpsem kasutus ulatuses, mis ei ole reguleeritud justiitsministri käskkirjaga arvestades vangla meditsiinieesmärke ja seadustes sätestatud ülesandeid ning lähtudes kinnipeetavatele osutatava tervishoiuteenuse optimaalsest toimimisest ja muutunud vajadustest.

4.4. Kui muutunud vajadus toob kaasa käskkirjaga määratud meditsiinikulude eelarvekontode vahelise muutumise, siis tuleb vanglal sellest kohe teavitada haldusosakonna eelarveteenistust.

4.5. Alates 01.07.2024 rahastab vangla meditsiini osakondi Tervisekassa.

5. Töötervishoid ja hüvitised

5.1. Tervise edendamise kulud: tervise- ja spordikulud

Alates 1. jaanuarist 2018 ei maksustata erisoodustusena tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele.

Vanglad võivad võimaldada kõikidele teenistujatele järgmisi tervist edendavaid tegevusi kuni 100 euro eest kvartalis (koos käibemaksuga) teenistuja kohta:

1) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu; 2) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused.

Kulusid võib teha vaid maksuvaba piirmäära ulatuses. Kulusid võib soetada ette ainult kvartali ulatuses. Selleks tuleb järgida kõiki nõudeid ja reegleid, et kulud ei kuuluks erisoodustusega maksustamisele. Vangla ei hüvita ekstreemspordialade praktiseerimisest tekkivaid spordikulutusi. Tervise edendamise kulusid ei maksta emapuhkuse, vanemapuhkuse ja lapsendajapuhkuse ajal.

5.2. Vanglaametnike spordikulud Vanglaametniku töö iseloomust tulenevalt on vajalik ettenähtud tasemel kehalise võimekuse olemasolu ja selle pidev säilitamine. Vanglaametnike puhul, kelle tööülesannete täitmiseks on vaja pidevalt tagada hea füüsilise vormi olemasolu, ei ole sportimisvõimaluste tagamine erisoodustus, vaid tavaline tööks vajalik kulutus. Vanglaametnikel on kvartalis õigus tagasi taotleda spordikulude hüvitamist kuni summas 50 eurot. Vangla ei hüvita ekstreemspordialade praktiseerimisest tekkivaid spordikulutusi. Vanglaametnike spordikulusid ei hüvitata emapuhkuse, vanemapuhkuse ja lapsendajapuhkuse ajal.

5.3. Nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamine (maksuvabalt hüvitamine)

Vangla kui tööandja hüvitab teenistujale 100 eurot kahe aasta jooksul, kuid mitte rohkem kui 70%, nägemisteravust korrigeerivate abivahendite (prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid, nt kuvariga tööks sobivad läätsed) maksumusest kui:

1) nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamise kohustus tuleneb Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määrusest nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" ja prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid on ette nähtud kuvariga töötamiseks ning töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi tehtavas kontrollis on selgunud,

et töötaja vajab kuvariga töötamiseks prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid või

2) töötaja ei tööta kuvariga, kuid töötaja töö põhjustab silmadele koormust ning nägemisteravust korrigeerivate abivahendite vajaduse ja töökeskkonna vahel on selge seos (TTOS).

5.4 Tervisepäevade võimaldamine

Alates 1. veebruarist 2024 võimaldatakse kõikidele vanglateenistujatele 3 tervisepäeva aastas. Tervisepäev on tasustatud tööpäev ilma haiguslehte võtmata. Tervisepäeva eesmärk on toetada teenistujate heaolu ning motiveerida haiget inimest tööle tuleku asemel end ravima, et taastada tema töövõime. Tervisepäev aegub kalendriaasta jooksul. Tervisepäeva ei hüvitata töösuhte lõppemisel rahas. Tervisepäeva kasutamisest tuleb teavitada enda vahetut juhti enne vahetuse algust ning esitada riigitöötaja infoportaalis (RTIP) vastavasisuline avaldus tervisepäeva kasutamiseks. Tervisepäev ei eelne ega järgne vahetult puhkusele ega Eesti riigipühale.

6. Tsentraalne reserv ja lisavahendite eraldamine

Lisaks määratud eelarvele eraldatakse vanglatele summad konkreetseteks Justiitsministeeriumi korraldusel tehtavateks tegevusteks (tabel 2). Juhul, kui eelarve eraldamise käskkirjas ei sisaldu eelarveeraldust Justiitsministeeriumi korraldusel tehtud kulu katteks, tuleb sellest Justiitsministeeriumi kohe teavitada. Vastupidisel juhul eeldatakse, et vangla on vastavad vahendid leidnud talle varem eraldatud eelarve sees.

Ministeeriumi korraldusel tehtud kulud fikseeritakse lisataotluste tabelis ja määratakse nende eraldamine vanglatele. Lisataotluste tabelit täidetakse vastavalt vajadusele ning selle eest vastutab eelarveteenistus.

Tabel 2 Vanglate reservi planeeritud kulud on jagatud vastutusvaldkondade järgi järgmiselt:

Personaliarendus YYJ60-47

 Tsentraalne koolitusplaan

 Juhtide arengupäevade ja arutelutubade, uuringute ja muude personalitegevuste läbiviimine

 Info ja PR teenused URJ60-452

 Vanglateenistuse aastapäeva üritus

Taasühiskonnastamise talitlus

OKJ60-42: Kinnipeetavate kulud YYJ60-46: Meditsiinikulud OKJ60-50: Elektrooniline järelevalve OKJ60-52: Keeleõpe OKJ60-53: Sotsiaalprogrammid

Karistuse täideviimise talitlus OKJ60-43

 Kaitsevarustus, relvastus jm

 Laskemoon ja narkotestid

 Turvasüsteemide arendus

Halduskulud YYJ60-45:

 Parimate tunnustamine ja tulemustasude fond

 Tunnustusmedalid- ja märgid

 Välissuhtlus

 Õigusnõustamine

7. Majandustegevusest laekuvad tulud

7.1. Jooksva aasta majandustegevusest laekuvaid tulusid kasutab vangla ja haldusosakond sama majandustegevuse kulude katteks.

7.2. Haldusosakonna eelneval kooskõlastusel võib majandustegevusest laekuvaid tulusid kasutada käesolevas korralduses toodust erineval otstarbel ja mahus.

7.3. Kui majandustegevusest laekuvad tulud on prognoositust suuremad ja vangla peab nende täiendavat kasutamist otstarbekaks, siis pöördub vangla ettepanekuga haldusosakonda.

7.4. Majandustegevusest laekuvad tulud jagunevad järgmiselt:

7.4.1. Personalisöökla;

7.4.2. Pikaajalised kokkusaamised;

7.4.3. Lühiajalised väljaviimised;

7.4.4. Kaubad ja teenused kolmandatele isikutele;

7.4.5. Vanglateenistuse ettevõtluskeskus

7.5. Vajadusel saab eelarveteenistus avada täiendavaid kulukohti, et eristada tulude ja kulude jälgimist.

LISA 2 Teenistuskohtade arvestuslikud keskmised tasud

tööjõukulude eelarvete eraldamiseks ja arvestamiseks 2024. aastal

Tabelites toodud teenistuskohtade arvestuslik keskmine tasu vastab 1,0 koormusele.

Tabel 3 Personalieelarve alagrupp: kriminaalhoolduse ja sekkumistegevuste osakonna riigiametnikud ja töötajad

Kriminaalhooldus Arvestuslik keskmine tasu

Teenistuskoht Ida-Harju, Lääne-

Harju ja Viru kriminaalhooldus

Pärnu ja Tartu kriminaal-

hooldus

Arenduse, sekkumistegevuste

osakond (Ida-Harju, Lääne-Harju, Viru

piirkond)

Arenduse, sekkumistegevuste

osakond (Pärnu, Tartu piirkond)

Nooremametnik 1 670 1 520 - -

Kriminaalhooldusametnik 2 000 1 820 - -

Vanemkriminaalhooldusametnik 2 300 2 090 2 300 2 090

Vanemkriminaalhooldusametnik- metoodik

2 530 2 300 2 530 2 300

Ekspert - - 2 800 -

Osakonnajuhataja 2 880 2 880 2 880 -

Arenduse osakonna juhataja - - 3 000 -

Arvestuslik keskmine tasu

Sekkumistegevuste osakond Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla

Peaspetsialist-metoodik 2 530 2 300 2 530

Psühholoog 2 400 1 920 2 400

Sotsiaaltöötaja 1 950 1 741 1 950

Tegevusjuhendaja 1 526 1 363 -

Kaplan 1 700 1 600 1 700

Vanemkaplan 1 870 1 760 1 870

Osakonnajuhataja 2 850 2 545 2 850

Välismaalaste koordinaator, hariduskorraldaja, huvijuht, huvijuht-raamatukoguhoidja, riigikeele õppe korraldaja, haridus- ja riigikeele õppe korraldaja

1 696 1 514 1 696

Tabel 4 Personalieelarve alagrupp: IT ja andmehalduse vanglaametnikud ja riigiametnikud

Arvestuslik keskmine tasu

Teenistuskoht ja tasu diferentseerimise alus Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla

Peaspetsialist - 2 750 -

Andmeanalüütik - 3 300 -

Tabel 5 Personalieelarve alagrupp: vanglaametnikud ja üksustes paiknevad riigiametnikud (tasu diferentseerimine tööaja alusel)

Teenistuskoht ja tasu diferentseerimise alus Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla

päevane öine päevane öine päevane öine

Valvur või saatja 1 855 2 040 1 712 1 832 1 900 2 040

Valvur (III üksus) - - - - 2 100 2 240

Valvur (II üksus) - - - - - 2 440

Vanemvalvur, vanemsaatja või vanemvalvur- instruktor, saateüksuse peaspetsialist

2 040 2 244 1 885 1 955 2 100 2 250

Vanemvalvur (III üksus) - - - - 2 310 2 450

Vanemvalvur (II üksus) - - - - - 2 690

Spetsialist (operaator) - 1 855 - 1 712 - 1 900

Spetsialist (pääsla ja kokkusaamiste üksus) 1 855 - - - 1 900 -

Tabel 6 Personalieelarve alagrupp: vanglaametnikud (tasu diferentseerimine alus)

Teenistuskoht ja tasu diferentseerimise alus Tallinna Vangla

Tartu Vangla

Viru Vangla

Valvur või saatja (sh väljaõppe kohustusega) 1 972 1 777 2 040

Vanemvalvur või vanemsaatja, saateüksuse peaspetsialist

2 169 1 955 2 244

Valvur (II üksus) - - 2 448

Vanemvalvur (II üksus) - - 2 693

Valvur (III üksus) - - 2 244

Vanemvalvur (III üksus) - - 2 468

Üksuse juht 3 000 2 679 3 000

Inspektor-üksuse juhi abi 1 950 1 850 1 950

Inspektor-kontaktisik 2 246 2 229 2 448

Inspektor-kontaktisik (II ja III üksus) - - 2 815

Peaspetsialist-korrapidaja 2 657 2 271 2 657

Inspektor-korrapidaja abi 2 310 1 974 2 310

Peaspetsialist vastuvõtuüksus 2 244 - -

Spetsialist 1 855 1 712 1 900

Teabe- ja uurimisosakonna juhataja 3 000 2 679 3 000

Teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist 2 538 2 195 2 766

Teabe- ja uurimisosakonna spetsialist 2 329 2 143 2 539

Erialase hariduse puudumisel rakendatakse tabelis 6 märgitud teenistuskohtadele kuni 30%

madalamat tasu.

Tabel 7 Personalieelarve alagrupp: sisekontroll

Teenistuskoht Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla

Sisekontrolli valdkonna spetsialist 2 250 2 143 2 600

Sisekontrolli valdkonna peaspetsialist 2 655 2 655 2 894

Tabel 8 Personalieelarve alagrupp: tugiteenuste teenistujad

Teenistuskoht Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla

Juhiabi 1 900 1 800 1 900

Jurist 2 250 2 143 2 600

Vanemjurist 2 655 2 655 2 894

Tabel 9 Teenistuskohtade arvestuslikust keskmisest tasust erineval alusel kokku lepitud tasud tööjõukulude eelarve eraldamiseks ja arvestamiseks

Teenistuskoht

Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla

Direktor + + +

Direktori asetäitja + +

Relvastatud üksuse ülem +

Relvastatud üksuse nõunik +

Vanglate kriminaalhoolduse direktor +

Personaliosakonna juhataja +

Haldusosakonna juhataja +

Vanglateenistuse ettevõtluskeskuse juhataja +

Peakaplan +

Vanemkriminaalhooldusametnik (noored) Tartu või Pärnu kriminaalhooldusosakonnas

+

Kriminaalhooldusametnik (noored) Tartu või Pärnu kriminaalhooldusosakonnas

+