Kiri

MINISTRI MÄÄRUS

Vanglatega seotud justiitsministri määruste

muutmine

Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 66 lõike 11, § 68 lõike 4, § 71 lõike 8, § 76 lõike 7, § 109 lõike 2 ja § 1361 lõike 1 alusel.

§ 1. Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ muutmine

Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruses nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõikes 5 asendatakse sõna „vanglaametnik“ sõnadega „vanglateenistuse ametnik“; 2) paragrahvi 10 lõiget 6 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) alaliselt valvepiirkonnas asuva gaasipihusti ja teleskoopnuia väljastamine toimkonna liikmele ja nende tagastamine, kui märkida ei ole võimalik elektrooniliselt;“; 3) paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „sisevalvepiirkonnas“ sõnaga „üldjuhul“; 5) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Vangla direktor võib põhjendatud kirjaliku otsusega kindlaksmääratud ajaperioodiks ja Justiitsministeeriumi vanglate valdkonda juhtiva asekantsleri eelneval kooskõlastusel muuta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud sisevalvepiirkonnas tehtavate ringkäikude sagedust ja lõikes 2 sätestatud kontrolli läbiviimise korda eeldusel, et see ei ohusta vangla julgeolekut.“; 6) paragrahvi 14 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „valvelehe alusel“; 7) paragrahvi 18 lõike 4 esimest ja teist lauset täiendatakse pärast sõna „direktori“ sõnadega „või tema määratud ametniku“; 8) paragrahvi 19 lõike 1 punktis 2, § 20 lõikes 1 ja § 21 lõikes 6 asendatakse sõna „alaline“ sõnaga „pikaajaline“ vastavas käändes; 9) paragrahvi 19 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Pikaajalise sissepääsuloa annab Justiitsministeerium, vangla direktor või tema määratud ametnik.“; 10) paragrahvi 20 lõike 6 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

27.06.2024 nr 23

„Vangla direktori või tema määratud ametniku loal ei pea isiku nõusolekul saatjat määrama käesoleva määruse § 19 lõikes 2 nimetatud ja muule vanglas töötavale või alaliselt tööülesandeid täitvale isikule ega Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledži õppejõule, kui sihtkoht on isikule teada.“; 11) paragrahvi 21 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „vanglas töötaval“ sõnadega „või alaliselt tööülesandeid täitval“; 12) paragrahvi 221 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „politseiametnik“ sõnadega „või vanglateenistuja“; 13) paragrahvi 31 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõna „otsita“ tekstiosaga „ametiülesandeid täitvaid“ ning pärast sõnu „isikuid ning“ jäetakse välja tekstiosa „ametiülesannete täitmisega seoses“; 14) paragrahvi 32 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „või“ sõnadega „lukustatud kambri režiimil viibiv“; 15) paragrahvi 33 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 38 lõikest 1 jäetakse välja sõna „vangla“; 17) paragrahvi 386 lõike 6 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Tulirelva kinnistamisel võib väljastada ametnikule tulirelva asenduskaardi (lisa 7).“; 18) paragrahvi 388 lõike 3 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahv 3815 sõnastatakse järgmiselt: „§ 3815. Relvaruumi, relvakappide ja muude hoiuruumide kontroll (1) Relvaruumi kontrolli võib teostada relvur, korrapidaja, korrapidaja abi või direktori määratud isik, kellel on teenistuses tulirelva kandmise õigus. (2) Lõikes 1 nimetatud isik kontrollib relvaruumis paiknevaid relvakappe iga päev. Kui relvakapp ei ole pitseeritud, kontrollib õigust omav isik relvakapi sisu vastavust relvakapis hoitavate teenistusrelvade ja laskemoona nimekirjale ning lukustab ja pitseerib relvakapi. (3) Toimkondade vahetumisel kontrollib alustava vahetuse korrapidaja või korrapidaja abi relvaruumis paiknevaid relvakappe. Kui lõikes 1 nimetatud isik ei ole relvakappi pitseerinud, kontrollib korrapidaja või korrapidaja abi relvakapi sisu vastavust relvakapis hoitavate teenistusrelvade ja laskemoona nimekirjale ning lukustab ja pitseerib relvakapi. Lisaks kontrollib korrapidaja või korrapidaja abi valvesignalisatsiooni töökorras olekut, riivide ja lukkude seisukorda ning tulekustutusvahendite olemasolu ja seisukorda. (4) Väljaspool relvaruumi asuvaid relvakappe ja muid hoiuruume kontrollitakse iga päev lõigetes 2 ja 3 sätestatud korra kohaselt. (5) Kui lõigetes 2–4 sätestatud kontrolli on viimasena teinud lõikes 1 nimetatud isik ja relvaruumi või elektroonilist relvakappi ei ole pärast viimast kontrolli avatud ning see on tuvastatav ukse või kapi elektrooniliste seadmete abil, ei pea kappi või ruumi füüsiliselt kontrollima. Samuti ei pea elektroonilist relvakappi füüsiliselt kontrollima, kui kapis hoiustatav relv on teenistuslikult kasutuses. 20) paragrahvi 3816 lõikes 1 asendatakse arv „20“ arvuga „30“; 21) paragrahvi 3821 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Vanglateenistuse ametnik, kellel on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud luba, peab hoidma teenistusrelva ja laskemoona tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu.“; 22) paragrahvi 3822 lõike 3 teine ja kolmas lause sõnastatakse järgmiselt: „Kinnistatud tulirelva väljastamine vanglateenistuse ametnikule, kellele see ei ole kinnistatud, on lubatud üksnes direktori loal või § 3815 lõikes 1 nimetatud isiku poolt. Kui kinnistatud tulirelva võtab

välja muu ametnik või asenduskaarti ei kasutata, tehakse selle kohta sissekanne teenistusrelva ja laskemoona väljastamise raamatusse või registreeritakse see elektrooniliselt.“; 23) paragrahvi 3823 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „fikseeritakse üleandja ja vastuvõtja poolt toimkonna vahetumisel valvelehel“ tekstiosaga „registreeritakse elektrooniliselt või tehakse kanne valveplaani teise osasse“; 24) paragrahvi 3824 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 3825 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „fikseeritakse üleandja ja vastuvõtja poolt toimkonna vahetumisel valvelehel“ tekstiosaga „registreeritakse elektrooniliselt või tehakse kanne valveplaani teise osasse“. 26) määrust täiendatakse §-ga 50 järgmises sõnastuses: „§ 50. Valvelehtede säilitamine Valvelehti säilitatakse seitse aastat arhiiviseaduses sätestatud korras“. § 2. Justiitsministri 22. aprilli 2013. a määruse nr 13 „Vanglaametnike ja vanglas töötavate riigiametnike töötasustamine“ muutmine Justiitsministri 22. aprilli 2013. a määruse nr 13 „Vanglaametnike ja vanglas töötavate riigiametnike töötasustamine“ § 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Justiitsministri 20. veebruari 2019. a määruse nr 3 „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ muutmine Justiitsministri 20. veebruari 2019. a määruses nr 3 „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ülemale“ sõnadega „olemasolu korral“; 2) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Õiend kinnitatakse elektrooniliselt kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus.“; 3) paragrahvi 20 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-des 13 ja 89“ tekstiosaga „§-s 13, § 851 lõikes 1 ja §-s 89“; 4) paragrahvi 20 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „ka“ sõnadega „olemasolu korral“; 5) paragrahvi 20 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „toimiku“ sõnadega „olemasolu korral selle“; 6) määruse lisad 1, 2 ja 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 4. Justiitsministri 12. augusti 2010. a määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ muutmine Justiitsministri 12. augusti 2010. a määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ § 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) kinnipeetava kohta vangistusseaduse § 53 lõike 1 alusel vangiregistrisse kantud teave vastavalt

kohtu nõudmisele;“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Timpson justiitsminister (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar kantsler Lisa 1 Saatenimekiri Lisa 2 Saatenimekiri välisriiki saatmisel Lisa 3 Õiend isikliku toimiku kohta

Justiitsministri 20. veebruari 2019. a määrus nr 3 „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“

Lisa 1 (muudetud sõnastuses)

«____» _____________ 20___. a

SAATENIMEKIRI

…………………………. Lähtekoht

………………………….

Sihtkoht

Saatmise alus:

Jrk nr

Saadetava perekonna- ja

eesnimi Sünniaeg Staatus KrK § KarS §

Karistuse või tõkendi lõpptähtpäev

1

Lähteasutuse juht Vapp-pitser või tema määratud vanglaametnik ……………………………………… ……………………. ees- ja perekonnanimi allkiri Saadetava üleandmise eest vastutav isik:……………………………………………………………………. ees- ja perekonnanimi allkiri Nimekirjas olevad saadetavad (arv) inimest ja nende isiklikud toimikud vastu võtnud Saatemeeskonna ülem:……………...…………………………………………………………………………. ees- ja perekonnanimi allkiri Nimekirjas olevad saadetavad (arv) inimest ja nende isiklikud toimikud vastu võtnud Saadetavate vastuvõtmise eest vastutav isik:……………………………………………………………….. ees- ja perekonnanimi allkiri

Justiitsministri 20. veebruari 2019. a määrus nr 3 „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“

Lisa 2 (muudetud sõnastuses)

«____» _____________ 20___. a

SAATENIMEKIRI

(TRANSFER LIST)

….……..……………………………….

Lähtekoht

(Place of departure)

………………………………………….

Sihtriik

(Country of destination)

………………………………………….

Saadetava üleandmise koht ja aeg

(Place and time of handing over the inmate)

Saadetava andmed / Inmate data

Ees- ja perekonnanimi (First name and surname)

Sünniaeg (Date of birth)

Sünnikoht (Place of birth)

Isikukood (Personal code)

Isikut tõendava dokumendi nimetus ja number (Type and number of identity card, passport or other personal identification document)

Saadetava terviseseisund, vajalikud ravimid (Current medical condition, prescribed medications)

Foto

(Photo)

Soovituslikud turvameetmed (Recommended security measures)

Ohutase, põgenemise oht (Level of risk of causing harm, risk of escape)

Muu vajalik info (Other relevant information)

Asutuse tempel

(seal)

....................................................................................................................... ……………..... Asutuse juht Allkiri või tema määratud vanglaametnik (ees- ja perekonnanimi) (signature) (Head of establishment or an authorised prison officer, first name and surname) ......................................................................................................................... .……………... Saadetava üleandmise eest vastutav isik lähtekohas Allkiri (ees- ja perekonnanimi, ametikoht) (signature) (Person responsible for handing over the inmate to the receiving party, first name and surname, position) .......................................................................................................................... ……………… Saadetava vastuvõtmise eest vastutav saatemeeskonna ülem Allkiri (ees- ja perekonnanimi, ametikoht) (signature) (Head of the receiving escort team, first name and surname, position) .......................................................................................................................... ...…………… Saadetava vastuvõtmise eest vastutav isik sihtkohas Allkiri (ees- ja perekonnanimi, ametikoht) (signature) (Person receiving the inmate at destination, first name and surname, position)

Justiitsministri 20. veebruari 2019. a määrus nr 3 „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“

Lisa 3 (muudetud sõnastuses)

«____» _____________ 20___. a

ASUTUSE NIMETUS

ÕIEND ISIKLIKU TOIMIKU KOHTA

Perekonna- ja eesnimi:

Isikukood (või sünniaeg) ja sünnikoht:

Sihtkoht:

Saatmise alus:

Saadetava staatus:

Andmed tõkendi või karistuse kohta:

Saadetava foto

Vanglatega seotud justiitsministri määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõuga tunnistatakse kehtetuks vanglas kasutuses olev valveleht ja muudetakse sellega

seotud sätteid. Määrusega muudetakse relvadega seonduvaid toiminguid ning täpsustatakse teisi

vangla sisemist töökorraldust reguleerivaid norme.

Kuna 01.04.2024 jõustunud vangistusseaduse muudatustest tulenevalt ei avata enam alates

01.06.2024 vanglasse saabujale isiklikku toimikut, muudetakse määruses „Vangla saatemeeskonna

ülesanded ja töökord“ sätteid, mis reguleerivad kinnipeetava saatmisel isikliku toimiku

kaasapanemist. Lisaks sellele muudetakse isikliku toimiku õiendi allkirjastamise regulatsiooni.

Määrusega muudetakse järgmisi justiitsministri määrusi:

1) justiitsministri 5. septembri 2011. a määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“

avaldamismärkega RT I, 06.02.2024, 3;

2) justiitsministri 22. aprilli 2013. a määrus nr 13 „Vanglaametnike ja vanglas töötavate

riigiametnike töötasustamine“ avaldamismärkega RT I, 22.06.2024,17;

3) justiitsministri 20. veebruari 2019. a määrus nr 3 „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja

töökord“ avaldamismärkega RT I, 22.06.2024, 19;

4) justiitsministri 12. augusti 2010. a määrus nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega

vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ avaldamismärkega RT I, 25.04.2018, 11.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi vanglate osakonna nõunik Helina

Kasvandik ([email protected], 5817 5494). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika

osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Paragrahvis 1 muudetakse määruse „Järelevalve

korraldus vanglas“ (edaspidi JKV) punkte, mis reguleerivad vangla sisemist töökorraldust ning mille

muutmine aitab kaasa vangla töökorralduse parandamisele. Paragrahvis 2 tunnistatakse kehtetuks

säte, mille alusel saab teatud juhul maksta vanglaametnikele kõrgendatud põhipalka. Paragrahvis

3 muudetakse määruse „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ punkte, mis on seotud

isikliku toimiku saatmise ning selle peale paigutatava õiendiga. Ühtlasi täpsustatakse määruse

lisasid. Paragrahvis 4 viiakse määruse „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise

materjalide ettevalmistamise kord“ säte vastavusse vangistusseadusega.

Eelnõu § 1 punkti 1 muudatuse kohaselt peab edaspidi peavalvekeskuses alati viibima vähemalt

üks vanglateenistuse ametnik, mitte vanglaametnik. Vanglaametniku mõiste on sätestatud

vangistusseaduse (VangS) §-s 111. Vanglateenistuse ametnik hõlmab laiemalt kolme vangla

ametnikke, kriminaalhoolduse ametnikke kui ka Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ametnikke.

Vanglate osakonna põhimääruse § 51 kohaselt kuuluvad vanglateenistusse vanglate valdkonda

juhtiva asekantsleri ja vanglate osakonna talituste koosseisu kuuluvad ametikohad. Vanglateenistuse ametnik ei pruugi olla alati samal ajal vanglaametnik, kuna vanglaametniku

määratlus on toodud VangS §-s 111. Vanglaametnik on samas alati vanglateenistuse ametnik.

Kuna spetsialistid, kes peavalvekeskuses viibivad, ei pruugi olla alati vanglaametnikud VangS § 111

mõttes, vaid vanglateenistuse ametnikud, on põhjendatud teha määruses vastav muudatus.

Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 11, mis reguleerib valvelehtede täitmist.

Määruse kohaselt on valveleht dokument, kuhu kantakse valvepiirkonda iseloomustavad andmed

ja toimkonna vahetuse jooksul aset leidnud sündmused. Valveleht ei ole praegusel ajal enam

kasutusel kui eraldiseisev infoallikas, vaid see üksnes dubleerib elektrooniliselt kättesaadavat infot.

Nt vahetuse jooksul toimunud sündmused on kättesaadavad videosalvestistelt ning vangiregistrist.

Kuna vanglateenistus liigub tervikuna paberivaba halduse suunas ning vanglates on võimalik saada

andmed kätte elektroonilisel kujul, ei ole valvelehtede täitmine enam vajalik.

Kui varem fikseerisid alaliselt valveruumis või muus hoiuruumis asuva gaasipihusti ja teleskoopnuia

üleandja ja vastuvõtja nende väljastamise ja vastuvõtmise toimkonna vahetumisel valvelehel, siis

edaspidi tuleb teha seda elektrooniliselt või kui see pole võimalik, siis tuleb teha kanne valveplaani

teise osasse. Vanglatel on vaja ülevaadet teenistusrelvadest, erivahenditest ja ohjeldusmeetmetest

ning sellest, kellele relvad ja vahendid on väljastatud. Suurem osa vanglateenistuse relvade

väljastamisi ja tagastamisi registreeritakse elektrooniliselt. Olukorras, kus mõnes piirkonnas ei ole

elektrooniline registreerimine võimalik, on kõige eesmärgipärasem märkida üleandmine ja

vastuvõtmine sisevalveplaani teises osas, kus on kirjas kogu ülevaade valvepiirkondades toimuva

kohta. Olemasolevaid valvelehti säilitatakse seitse aastat arhiivihoidlas. Nimetatud muudatusi

reguleerivad eelnõu § 1 punktid 2, 6, 18, 23, 25 ja 26.

Eelnõu § 1 punktid 4 ja 5 loovad võimaluse muuta määruse § 12 lõike 1 punktis 5 sätestatud

sisevalvepiirkonnas tehtavate ringkäikude sagedust ja lõikes 2 sätestatud kontrolli läbiviimise korda

eeldusel, et see ei ohusta vangla julgeolekut. Otsus erisuse tegemiseks peab olema kirjalikult

põhjendatud ning Justiitsministeeriumi vanglate valdkonda juhtiva asekantsleri kooskõlastusega.

Kõrvalekaldumine saab toimuda üksnes väga erandlikul juhul ning kindla ajaperioodi määratlemisel.

Selliseks juhuks võib olla näiteks uute praktikate piloteerimine või muu erakordne sündmus, mille

tõttu ei ole võimalik sätestatud nõudeid igakülgselt täita.

Eelnõu § 1 punktid 7 ja 9 annavad edaspidi võimaluse direktoril määrata teatud otsuste tegemine

enda määratud isikule. Edaspidi on võimalik direktoril määrata ametnik, kellel on samuti õigus

otsustada pikaajalise sissepääsuloa väljastamise ja vanglavälise saatmise puhul korralduse

andmise üle. Arvestades vanglate töökorraldust ning võimalust muuta seda sujuvamaks, on selline

pädevuse laiendamine eesmärgipärane.

Eelnõu § 1 punktiga 8 asendatakse määruse paragrahvides, mis sisaldavad „alalist

sissepääsuluba“, sõna „alaline“ sõnaga „pikaajaline“. Kuna „alaline sissepääsuluba“ viitab püsivale

kehtivusele, kuid vanglates on määratud alalistele lubadele ühe aasta pikkune tähtaeg, on

põhjendatud nimetada „alaline sissepääsuluba“ ümber „pikaajaliseks sissepääsuloaks“.

Eelnõu § 1 punktiga 10 sõnastatakse ümber säte, mis reguleerib isikule saatja määramist vanglas.

Praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb igale isikule, kes ei ole Justiitsministeeriumi ametnik või

vanglateenistuja, määrata sihtkohta jõudmiseks saatja, kui isik võib puutuda vangla territooriumil

sihtkohta liikumisel kokku kinnipeetavaga. Kuna vangla ei saa alati tagada, et sihtkohta jõudmise

teekonnal ei kohtuta ühegi kinnipeetavaga, ei ole sellise sõnastusega norm alati täidetav.

Muudatuse tulemusena ei sõltu saatja määramine sellest, kas isik võib teekonnal sihtkohta kohata

kinnipeetavat või mitte, kuid saatja määramata jätmine sõltub endiselt isiku nõusolekust. Nõusolek

antakse suulises vormis. Nõusoleku andmisel on vanglal kohustus informeerida isikut

kinnipeetavaga kokku puutumise võimalusest.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täpsustatakse sätet, mis reguleerib isikute ringi, kellele võib direktor või

tema määratud ametnik anda loa võtta vanglasse kaasa tehniline vahend. Sätet täpsustatakse ja

täiendatakse isikute ringiga, kes täidavad alaliselt vanglas tööülesandeid, kuid ei ole töösuhtes otse

vanglaga. Nimetatud isikutele annab tehnilise vahendi vanglasse toomise loa direktor või tema

määratud ametnik. Muudatus ei anna isikule õigust tehnilise vahendi vanglasse kaasavõtmise

võimalust nõuda.

Eelnõu § 1 punktid 12, 17, 19, 20, 21, 22 ja 24 reguleerivad relvadega ümberkäimist vangla

territooriumil ja selleks vajaliku loa olemasolul elukohas ning relvaruumide ja relvakappide

kontrollimise korda. Kui vanglateenistuse või muu asutuse ametnikul ei ole vaja vanglasse relvaga

siseneda, võib ta teenistusülesannete täitmiseks kasutatava või isikliku tulirelva ja laskemoona anda

hoiule selleks ettenähtud hoiukohta vangla pääslas. Praeguse regulatsiooni kohaselt tuleb

ametnikul, kes ei ole politseiametnik, paigutada tulirelv ja eraldatud salves paiknev laskemoon

pääslas töötava vanglaametniku antud lukustatavasse laekasse. Olukorras, kus ametnik siseneb

vanglasse läbi autolüüsi, ei ole alati mõistlik kohustada teda sisenema vanglasse, et paigutada

tulirelv ja laskemoon selleks ettenähtud laekasse. Määruse muudatuse kohaselt saab

vanglateenistuse ametnik paigutada edaspidi teenistusrelva ja laskemoona autolüüsis asuvasse

relvakappi, mis tagab sujuvama töökorralduse. Ametnik, kes ei tegele kinnipeetava väljapoole

vanglat saatmisega, paigutab need endiselt lukustatavasse laekasse.

Vanglateenistuse ametnik, kellele on antud luba hoida teenistuspüstolit ja kuni kolme salvetäit

padruneid ning elektrišokirelva, gaasipihustit ja teleskoopnuia alaliselt tema elukohas, peab tagama

nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistama neile kõrvalise isiku juurdepääsu. Määrusega

ei nõuta enam teenistujalt teenistusrelvade hoidmist elukohas samade nõuete alusel nagu

teenistuskohas. Lisaks eeltoodule muudetakse määruses tulirelva tagastamise toimingut. Tulirelva

ja laskemoona tagastamisel kontrollib ametnik selleks vanglas ettenähtud kohas tulirelva ohutust,

sealhulgas eraldab salve, kontrollib padrunipesa ja teeb kontroll-lasu kuulipüüdjasse. Kui praegu

peab tulirelva tühjaks laadima laskemoona ja tulirelva vastu võtma õigustatud ametniku

juuresolekul, siis määrusega luuakse paindlikkus ning antakse võimalus edaspidi teha

ohutuskontroll ära ka muus kohas, nt lasketiirus kohapeal. Tulirelva vastu võttev ametnik peab

endiselt tulirelva ja laskemoona vastu võttes kontrollima nende korrasolekut välise vaatluse teel ning

vastavust väljastamise nimekirjale.

Määrusega nähakse ette relvaruumi, relvakappide ja muude hoiuruumide kontrollimise võimalus

elektrooniliselt, kui selleks on täidetud vajalikud tingimused. Relvaruumi kontrolli võib teha relvur,

korrapidaja, korrapidaja abi või direktori poolt määratud isik, kellel on teenistuses tulirelva kandmise

õigus. Relvaruumi kontrolli peab tegema isik, kellel on selleks piisavalt teadmisi, st kui mõni

korrapidaja või korrapidaja abi ei ole pädev kontrolli tegema, peab seda tegema relvur või muu

direktori poolt määratud pädev isik. Relvakappe tuleb kontrollida iga päev vastavalt määruses

sätestatud korrale. Kui viimase kontrolli on teinud selleks õigust omav isik ja relvaruumi või

elektroonilist relvakappi ei ole pärast viimast kontrolli avatud ning see on tuvastatav ukse või kapi

elektrooniliste seadmete abil, ei pea kappi füüsiliselt uuesti kontrollima. Selle eelduseks on

elektroonilise tuvastuse võimekus. Määruses on mõeldud spetsiaalseid ukse või kapi jaoks loodud

elektroonilisi seadmeid, mille andmed on tagantjärele kontrollitavad ning kontrolli tegevale isikule

üheselt arusaadavad. Nimetatud muudatus aitab kokku hoida ametnike aega, kuna enam ei pea

käima füüsiliselt relvaruume ja -kappe kontrollimas olukorras, kui elektrooniliselt on tehtud kindlaks,

et relvaruumis või -kapis on kõik korras. Kui kontrollijale on teada, et isikustatud relvakapis

hoiustatud relv on teenistuslikus kasutuses ja kapis hoiustatakse ainult ühte tulirelva, mille

paiknemine kapis on elektrooniliselt tuvastatav, ei pea ta tegema füüsilist kontrolli olukorras, kus

viimane kontroll on tehtud vastavalt määruses sätestatud korrale.

Kinnistatud tulirelva väljastamine vanglateenistuse ametnikule, kellele see ei ole kinnistatud, on

edaspidi lubatud direktori loal või isiku poolt, kellel on määruse § 3815 lõikest 1 tulenevalt õigus teha

relvaruumi kontrolli. Praeguse regulatsiooni kohaselt on otsustusõigus üksnes direktoril või teda

asendaval ametnikul, kuid praktiliste vajaduste tõttu on põhjendatud laiendada loa andmise

pädevust. Ühtlasi suurendatakse määrusega 20-lt 30-le tulirelvade arvu, mida võib hoida oma

asukohas relvakapis või seifis. Kuna vanglatel on kasutuses elektroonilised relvakapid, mis

võimaldavad relvi operatiivsemalt kätte saada, on arvu suurendamine vajalik ja mõistlik.

Eelnõu § 1 punktiga 13 tehakse normi selguse huvides muudatus, mille järel on sätestatud

konkreetselt, et vangistusseaduse §-s 26 nimetatud isikuid ei otsita vanglasse sisenedes läbi, kui

nad tulevad vanglasse oma ametiülesannete täitmisega seoses. Kui määruse § 31 lõikes 1

nimetatud isik ei sisene vanglasse ametiülesandeid täitma, kehtib tema suhtes tavapärane

läbiotsimise kord.

Eelnõu § 1 punkt 14 on seotud 1. oktoobril jõustuva vangistusseaduse muudatusega, mille

kohaselt ei tule vanglal hoida vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris. Seetõttu ei ole põhjendatud

vahistatu läbiotsimine iga kord, kui ta puutub kokku teise vahistatuga. Vahistatu tuleb läbi otsida

juhul, kui ta viibib lukustatud kambri režiimil, st talle ei ole ette nähtud kambrist väljas viibimiseks

vaba aega, ja ta puutub kokku teises kambris paikneva kinnipeetava või vahistatuga.

Eelnõu § 1 punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks sätted, mis määravad kindlaks läbiotsimise kava

kinnitamise, koostamise ja tutvustamise korra. Läbiotsimise korraldus on praktikas muutunud,

mistõttu on põhjendatud nende punktide kehtetuks tunnistamine, kuid vangla peab endiselt tagama,

et läbiotsimine oleks korraldatud lähtudes määruses sätestatud kehtivatest nõuetest.

Eelnõu § 1 punkt 16. Kuna 1. juulil 2024 jõustuva vangistusseaduse kohaselt osutab vanglas

tervishoiuteenust Sotsiaalministeerium koostöös Tervisekassaga ning vanglal puudub otse

lepinguline suhe tervishoiutöötajatega, on põhjendatud selguse eesmärgil eemaldada lause

sõnastusest sõna „vangla“.

Eelnõu § 2 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks säte, mis varasemalt reguleeris kõrgendatud

põhipalga maksmist. Paragrahvi muudatus jäi ekslikult välja justiitsministri 22.06.2024 a. määrusest

nr 17 „Vanglatega seotud justiitsministri määruste muutmine“, mille seletuskirjas1 on toodud ka

muutmise põhjendused.

Eelnõu § 3 punktidega 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 täpsustatakse vanglaväliste saatmistega seonduvat. Kuna

alates 01.06.2024 ei avata enam vanglasse saabujale isiklikku toimikut, ei ole toimikut enam

võimalik füüsiliselt teise vanglasse saata, mistõttu täpsustatakse sellega seonduvaid norme.

Isiklikke toimikuid saab saata edaspidi üksnes siis, kui toimik on varem juba avatud. Isikliku toimiku

peale pandav õiend kinnitatakse edaspidi elektrooniliselt vangiregistris ning direktori

allkirjastamiskohustus tunnistatakse kehtetuks. Kuna kõiki saatmisega seonduvaid toiminguid saab

direktor suunata valitud ametnikule, ei ole õiendi allkirjastamine direktori tasandil edaspidi vajalik.

Määruse § 20 lg 1 sätestab dokumendid, mille alusel võetakse isik vanglasse vastu. Lõige ei sätesta

arestialuse vanglasse vastuvõtmise kohustuslikke dokumente. Sätet täiendatakse viitega

vangistusseaduse § 851 lõikele 1, mis tagab, et üheks saadetava vanglasse vastuvõtmise

dokumendiks on muu hulgas kohtulahendi koopia aresti mõistmise või määramise kohta. Samuti

lisatakse määrusele uued lisad. Lisades on muudetud üksnes allkirjastamise pädevust ning tehtud

keelelisi parandusi.

Eelnõu § 4 punktiga 1 viiakse regulatsioon vastavusse vangistusseadusega. Määruse § 2 punkti

1 muudetakse seoses 01.04.2024 jõustunud vangistusseaduse (227 SE2) muudatusega, mille

kohaselt ei avata alates 1. juunist 2024 kinnipeetavale isiklikku toimikut. Seda seetõttu, et

nüüdisaegses vanglasüsteemis puudub vajadus isikliku toimiku pidamise järele, kuna kõik vajalikud

(sh kohtule edastatavad) andmed isiku kohta kantakse vangiregistrisse. Juhul, kui isiklik toimik on

juba avatud, tuleneb VangS §-st 1729, et toimikut säilitatakse kolm aastat pärast karistusaja

lõppemist või isiku surma. Isiklikud toimikud arhiveeritakse arhiiviseaduse § 13 alusel sätestatud

korras. Selgitame, et isikliku toimiku pidamine on praktikas üksnes dubleeriv tegevus ning

muudatuste jõustumisel järel minnakse üle digitaalsele andmete hoiustamise süsteemile. VangS §-

s 76 jõustunud muudatusest tulenevalt nähakse täiendavalt ette, et vanglad edastavad kinnipeetava

tingimisi ennetähtaegse vabastamise või karistusjärgse käitumiskontrolli määramise menetluses

kohtule vajalikud andmed vastavalt kohtu nõudmisele, kes saab menetluseks vajalikku infot valida

VangS § 53 lõikes 1 nimetatud andmete hulgast.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrusel ei ole vahetut puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määrusega muudetakse vangla töökorraldust, st kaotatakse ära valvelehed, laiendatakse

pädevusnorme ning muudetakse relvadega seonduvaid toiminguid efektiivsemaks. Samuti tehakse

1 Justiitsministri 22.06.2024. a määrus nr 17 „Vanglatega seotud justiitsministri määruste muutmine“. Kättesaadav justiitsministeeriumi avalikust dokumendiregistrist https://adr.rik.ee/jm/dokument/15528604 2 Vangistusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/122032024001

muudatusi seoses vangistusseaduse muudatustega, mille tulemusel ei avata kinnipeetavatele

alates 1. juunist isiklikke toimikuid.

Sihtgrupp

1. Määrus avaldab mõju Tartu, Tallinna ja Viru vanglale ja nende teenistujatele.

2. Määrus võib avaldada mõju vanglat külastavale JKV § 20 lõikes 6 nimetatud isikule.

3. Määrus avaldab vähesel määral mõju vahistatutele.

a) Mõju vanglatele ja nende teenistujatele

Määrustes tehtavad muudatused mõjutavad eelkõige vanglaid. Kõik tehtavad muudatused aitavad

kaasa vangla sujuvamale töökorraldusele ega too kaasa olulist kohanemisvajadust. Määrused

mõjutavad küll kõiki teenistujaid, kes muudetavate sätetega seotuga kokku puutuvad, kuid

ametnikud ei pea muudatuste tulemusena oma tegevust oluliselt muutma.

Valvelehe kehtetuks tunnistamisega lihtsustatakse vanglateenistujate tööd. Asjaajamine toimub

edaspidi valdavalt elektrooniliselt ja on elektrooniliselt jälgitav. Valvelehtede kaotamisega

seonduvad muudatused ei too kaasa uusi kohustusi, mistõttu saab pidada muudatust positiivseks.

Pädevusnormide muutmine annab vangla direktorile võimaluse suunata teatud tegevuste

korraldamine vanglateenistuse ametnikele, mis omakorda vähendab direktoril lasuvat

halduskoormust ning üldist bürokraatiat. Tehnikavahendi loa üle otsustamise pädevuse

täpsustamine ei avalda mõju isikutele, kes vastavat luba taotlevad, kuna pädevusnormid ei mõjuta

otsust, kas isikule luba antakse või ei anta.

Ümberkorraldusi ei too endaga kaasa ka muudatus, mis võimaldab edaspidi liikuda määruses

viidatud isikul ilma saatjata ka juhul, kui ta puutub sihtkohta liikudes kokku kinnipeetavaga.

Nimetatud muudatus aitab vähendada ametnike töökoormust ning võimaldab suunata rohkem

ressurssi saatmistele, kus ametniku kohalolek on vajalik.

Relvadega seotud muudatused avaldavad samuti vanglatele pigem positiivset mõju, kuna

võimaldavad teenistujatel olla oma tegevuses paindlikum. Kuna ametnikud peavad ka praegu

veenduma tulirelva ohutuses ning hoidma seda elukohas tingimustes, mis välistaks kolmandate

isikute juurdepääsu, ei too muudatused kaasa vajadust lisategevusteks ega lisaülesandeid.

Olukord, kus ametnikul on võimalus paigutada tulirelv saatmise ajal autolüüsis asuvasse relvakappi,

avaldab eelduslikult positiivset mõju, kuna lihtsustab saatmise toimingut ning muudab selle

ametnikele mugavamaks. Ametnike aega aitab kokku hoida ka võimalus teha relvaruumi ja -kapi

kontroll elektrooniliselt, kui selleks ettenähtud eeldused on täidetud. Kui varem tuli füüsiline kontroll

teha ka olukorras, kui ükski isik ei olnud eelmisest kontrollist alates relvaruumi sisenenud ega

relvakappi avanud, siis edaspidi saavad vanglad teha toiminguid efektiivsemalt ja

ressursisäästlikumalt.

Määruses „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ tehtavad muudatused mõjutavad samuti

üksnes vangla töökorraldust ega too ametnikele kaasa lisakohustusi ega vajadust muutustega

kohaneda. Isiklikke toimikuid saadetakse teise vanglasse ka edaspidi tavapärasel viisil, kui need on

kinnipeetava kohta avatud, ning selle peale paigutatava õiendi allkirjastamise asemel kinnitatakse

see vangiregistris. Õiendi allkirjastamise kohustuslikkuse kaotamine võimaldab ametnikel oma

töökohustusi täita sujuvamalt, kuna edaspidi ei ole vaja teha lisatoiminguid direktori allkirja

saamiseks. Ebasoovitava mõju kaasnemist ei ole ette näha.

Määruses „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“

tehtav muudatus, mille järgi on edaspidi õigus saata kohtule andmed kohtu nõudmisel VangS § 53

sätestatud loetelust, avaldab vanglale pigem positiivset mõju. Vanglal on andmed digitaalsed ning

enam ei pea tegelema füüsiliste toimikute edastamisega kohtule.

Lähtudes mõju olulisuse kriteeriumitest, on muudatuste mõju vanglatele kokkuvõttes ebaoluline.

b) Mõju vanglat külastavale JKV § 20 lõikes 6 nimetatud isikule

Eelnõu punkt 6 avaldab mõju JKV § 20 lõikes 6 viidatud isikutele, kes soovivad edaspidi liikuda

vanglas ilma saatjata ka olukorras, kui võivad kokku puutuda kinnipeetavaga. Kuna muudatuse

adressaatideks on valdavalt isikud, kes võivad tööülesandeid täites külastada vanglat pigem

sagedasti, ei ole neile saatja määramine, sh kinnipeetavaga kokkupuute korral, alati otstarbekas.

Mõjutatud sihtrühma suurus, ulatus ja avaldumise sagedus on väike, kuna võrreldes vanglat iga

päev külastavate isikute arvuga on mõjutatud isikute osakaal väga väike. Samuti ei avalda

nimetatud muudatus mõju alati, kuna külastajad ei pruugi sihtkohta liikumisel kokku puutuda

kinnipeetavaga ega avaldada soovi ilma saatjata liikuda. Külastajatele avaldab määruse muudatus

eelduslikult positiivset mõju, kuna laieneb võimalus liikuda ilma pideva saatmiseta, mis omakorda

võib aidata optimeerida ajakasutust. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, kuna isikule, kes

soovib iseseisvalt liikuda, tehakse enne alati vajalik instruktaaž.

Lähtudes mõju olulisuse kriteeriumitest, on muudatuste mõju kokkuvõttes JKV § 20 lõikes 6 viidatud

isikule ebaoluline.

c) Mõju vahistatutele

Vahistatutele avaldab mõju määruse punkt, mis ei kohusta enam vahistatut läbi otsima olukorras,

kui ta puutub kokku teises kambris paikneva kinnipeetavaga. Kuni 30. septembrini viibivad kõik

vahistatud vanglates lukustatud kambri režiimil, mistõttu hakkab määrus vahistatutele mõju

avaldama alates 1. oktoobrist. Kuna vahistatud veedavad sellest ajast alates aega ka eluosakonnas,

puutuvad nad kokku kaaskinnipeetavatega, mistõttu oleks läbiotsimise kohustus ebamõistlik.

Määruse muudatus avaldab mõju üksnes nendele kinnipeetavatele, kes ei viibi lukustatud kambri

režiimil. Muudatus avaldab vahistatutele eelduslikult positiivset mõju ning ei too kaasa olukorda, kus

vahistatud peaksid oma käitumist muutma või vajaksid uue korraldusega harjumiseks lisaaega.

Kokkuvõttes on määruse muudatuse mõju vahistatutele ebaoluline.

Eelnõu paragrahvi 2 mõjud on kirjeldatud justiitsministri 22.06.2024. a määruse nr 17 „Vanglatega

seotud justiitsministri määruste muutmine“ seletuskirjas.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega seotud kulusid ei ole ning eeldatavad tulud puuduvad.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, kuna ei nõua täiendavaid tegevusi ega rakendamiseks

üleminekuaega.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Määruse eelnõu ei esitata eelnõude infosüsteemi (EIS) kooskõlastamiseks, kuna määruses

kavandatud muudatused puudutavad vaid vanglateenistust ega mõjuta teisi asutusi. Vanglad on

määruste muudatustest teadlikud.