MKM kommentaarid: EL leping San Marino ja Andorraga

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kommentaarid EL ja Andorra ning San

Marino assotsiatsioonilepingu kohta

Edastame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kommentaarid ning mõjuhinnangu

Eestile EL ja Andorra ning San Marino assotsiatsioonilepingu osas:

 Artiklid 20-21

Artikkel 20 käsitleb ettevõtjate mõiste definitsiooni ja ulatust. Äriühinguna ehk ettevõtjana

määratletakse ettevõtja, mis on asutatud vastavalt asjaomase ELi liikmesriigi või assotsieerunud

riigi õigusele ja mille registrijärgne asukoht, juhatus või peamine tegevuskoht asub selle riigi

territooriumil. Selliseid ettevõtjaid käsitletakse analoogselt füüsiliste isikutega, kes on ELi

liikmesriigi või asjaomase assotsieerunud riigi kodanikud. Äriühinguna mõistetakse tsiviil- või

äriõiguse alusel asutatud äriühinguid, sealhulgas ühistuid ja muid avalik- või eraõiguslikke

juriidilised isikud, välja arvatud mittetulunduslikke juriidilisi isikud.

Artikkel 20 näeb ette, et ettevõtteid, mis on asutatud EL liikmesriigi või Andorra või San Marino

õiguse alusel ja millel on seal registreeritud asukoht, keskne juhtimiskoht või peamine

tegevuskoht, tuleb asutamisõigust puudutava mõttes kohelda samamoodi nagu vastava riigi

kodanikke. Üldistatult öeldes tuleb ettevõtet ettevõtte asutamisel kohelda nagu kodanikku.

Ettevõtteks ei loeta siin mittetulundusühingut.

Artikkel 21 käsitleb äriühingus osalemist. Sätestatakse, et ELi liikmesriik või assotsieerunud

riik kohtleb teise riigi kodanikke samaväärselt oma kodanikega, vastavalt raamlepingu artikli

20 lõikes 2 määratletule. Ettevõtteks ei loeta siin mittetulundusühingut.

Eesti õiguse kohaselt saab ettevõtet asutada ja kapitali panustada nii füüsiline kui juriidiline

isik. Olulisi erisusi ei ole. Seega vastav säte ei tooks meile teadaolevalt Eestile mingeid uusi

reegleid ega kohustusi. Samas saab asjakohasema ja täpsema hinnangu anda

justiitsministeerium, kuna need teemad kuuluvad nende vastutusalasse.

 Artiklid 64-66

Lepingu osa 6 käsitleb poolte koostööd väljaspool nelja põhivabadust.

Artikkel 64 piiritleb koostöövaldkonnad, kus assotsieerunud osapooled võivad tugevdada või

laiendada oma koostööd ELi tegevuse raamistikus. Valdkonnad on järgnevad:

– teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus;

– teabeteenused;

– keskkond;

– kliimameetmed;

– haridus, koolitus ja noored;

– sotsiaalpoliitika;

– tarbijakaitse;

– väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted;

– turism;

– audiovisuaalpoliitika;

– kodanikukaitse;

– õigusalane koostöö tsiviilasjades;

– kultuur;

– suhtlemine;

– üleeuroopalised võrgud;

– regionaalpoliitika ja

– rahvatervis.

Koostööd tehakse ulatuses, mil need küsimused ei ole reguleeritud käesoleva lepingu teiste

osade sätetega.

Artikkel 65 käsitleb dialoogi ja kaasamist. Assotsieerunud lepinguosalised võivad tugevdada

dialoogi kõigi asjakohaste vahenditega, eelkõige VII osas sätestatud menetluste kaudu. Selle

eesmärk on teha kindlaks valdkonnad ja tegevused, kus tihedam koostöö võiks aidata kaasa

ühiste eesmärkide saavutamisele valdkondades. Nendele valdkondadele on viidatud

raamlepingu artiklis 64. Eelkõige võivad osapooled ühendkomitee raames vahetada teavet ja

ühe osapoole nõudmisel pidada konsultatsioone seoses kavade või ettepanekutega, mis

käsitlevad raamprogrammide, eriprogrammide, meetmete ja projektide loomist või muutmist

raamlepingu artiklis 64 osutatud valdkondades. Lepingu VII osa rakendub käesoleva osa suhtes

alati mutatis mutandis põhimõttel kui käesolev osa või assotsieerunud riikide protokollid seda

konkreetselt ette näevad.

Artikkel 66 käsitleb koostöö vorme. Raamlepingu artiklis 64 sätestatud koostöö võib toimuda

lähtuvalt järgmistest vormidest:

a) assotsieerunud riikide osalemine ELi raamprogrammides, eriprogrammides, projektides või

muudes meetmetes;

b) ühistegevuse loomine konkreetsetes valdkondades, mis võib hõlmata tegevuste

kooskõlastamist või koordineerimist, olemasolevate tegevuste ühendamist ja ad hoc

ühistegevuse kujundamist;

c) ametlik ja mitteametlik teabevahetus;

d) ühised jõupingutused teatavate tegevuste soodustamiseks assotsieerunud osapoolte

territooriumil;

e) vajaduse korral identse või sarnase sisuga paralleelsed õigusaktid;

f) rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu või nende raames tehtavate jõupingutuste ja

tegevuste ning kolmandate riikidega tehtava koostöö koordineerimine, kui see pakub

vastastikust huvi.

Artiklid 65 ja 66 täpsustavad, et sealhulgas saavad lepinguosalised teha koostööd ELi

raamprogrammides, eriprogrammides, projektides või muudes tegevustes, vahetada ametlikult

ja mitteametlikult infot, teha koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides või suhetes

kolmandate riikidega.

Euroopa Liidu (EL) turismipoliitika on suunatud turismisektori jätkusuutlikule arengule,

konkurentsivõimele ja mitmekesisusele. Selle eesmärk on toetada liikmesriikide ja piirkondade

jõupingutusi turismi edendamisel, pakkudes samal ajal turistidele turvalisi ja kvaliteetseid

kogemusi.

EL turismipoliitika aluseks on 2022. aasta lõpus vastu võetud EL turismi tegevuskava 2030,

mille eesmärk on muuta turism rohelisemaks, digitaalsemaks ja vastupidavamaks. Tegevuskava

põhineb komisjoni turismi üleminekujuhistel ja sisaldab tegevuskava ELi riikide, komisjoni ja

erasektori tegevustega. Turismi tegevuskava hõlmab viit prioriteetset valdkonda: roheline

üleminek, digitaalne üleminek, vastupidavus ja kaasatus, oskused ja tugi ning võimaldav

poliitiline raamistik ja juhtimine.

Turismisektor on esimene valdkond, millele töötati välja EL üleminekuteede dokument.

Euroopa turismi üleminekustsenaariumid koostati laiaulatuslikus koosloomeprotsessis

sidusrühmadega. Üleminekujuhised määratlevad 27 valdkonda roheliseks ja digitaalseks

üleminekuks ning ELi turismi vastupanuvõime parandamiseks. See nõuab muu hulgas ring- ja

keskkonnasõbralikumaid teenuseid turismis, andmete jagamise tõhustamist uuenduslikumate

teenuste jaoks ja teenuste kättesaadavuse parandamist.

Lepingu rakendamine ei too Eesti riigile täiendavaid kohustusi ning ei eelda seaduste muutmist.

Koostöö ja teabevahetuse viisid ei ole täpselt määratletud, lepingu eesmärgiga on kooskõlas

igakülgne koostöö turismi valdkonnas

 Kaupade vaba liikumine

Kaupade vaba liikumisega seotud erisätted on esitatud EMP lepingu teises lisas. EMP lepingu

II lisa sisaldab erisätteid tehniliste normide, standardite, katsetamise ja sertifitseerimise

kohaldamisel toodetele. Lisa sisaldab 32 tootekategooriat (nt mootorsõidukid, gaasiseadmed,

tekstiil, väetised, ehitustooted, tubakas).

 Töö- ja tööhõiveosakonnal ning võrdsuspoliitika osakonnal kommentaare ei ole.

Tervitame lepingu sõlmimist.

 Artikkel 56 – tarbijakaitse

Assotsiatsioonilepinguga nähakse ette, et koostööd tehakse ka tarbijakaitse valdkonnas. Artiklis

56 sätestatakse, et lisa XIX sisaldab tarbijakaitset puudutavaid sätteid, mis kuuluvad lepingu

reguleerimisalasse ning mille osas koostööd tehakse. Lisas XIX tuuakse välja loetelu

tarbijakaitse valdkonda reguleerivatest sätetest, hõlmates muuhulgas direktiive ja/või

määruseid, mis puudutavad eksitavat ja võrdlevat reklaami, tarbijakaitseasutuste vahelist

koostööd, ebaausaid kaubandustavasid jne.

Lepingu rakendamine ei põhjusta Eestile täiendavaid kohustusi.

 Digiteemasid või infoühiskonna teenuseid ei ole eraldi välja toodud, mistõttu meil

kommentaarid puuduvad.