Kaitseväeteenistuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (välisriigi kodanike osalemine sõjalises riigikaitses)

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 28.06.2024 nr 5-1/24/6

Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected]

Kaitseväeteenistuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (välisriigi kodanike osalemine sõjalises riigikaitses). Väljatöötamiskavatsus Kaitseministeerium edastab ministeeriumitele ja Riigikantseleile kooskõlastamiseks ning Kaitseliidule, Kaitseväele, Kaitseressursside Ametile ja Välisluureametile arvamuse andmiseks väljatöötamiskavatsuse „Kaitseväeteenistuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (välisriigi kodanike osalemine sõjalises riigikaitses)“. Palun kooskõlastada väljatöötamiskavatsus või anda arvamus 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: Väljatöötamiskavatsus

Sander Põllumäe [email protected]

1(14)

17.06.2024

Väljatöötamiskavatsus

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk ......................................................................................................... 1

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid ............................................................................................... 8

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused ................................................................... 9

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused............................................................................ 9

V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus .................................................... 11

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava ....................................... 13

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

Eesti riigi sõjalise kaitse eesmärk on ennetada sõjalisi ohte ja vajaduse korral riiki edukalt kaitsta ning

sõda võita (Eesti julgeolekupoliitika alused 2023). Eesti sõjalise riigikaitse mudel on üles ehitatud

reservväele ning sellest lähtuvalt on riigikaitse tulemuslikkus ja jätkusuutlikkus sõltuv ajateenistuse

ja õppekogunemiste raames väljakoolitatud reservväelastest. Selle mudeli keskmes on iga kodaniku

kohustus võtta osa riigikaitsest ning kaitsta Eesti iseseisvust (PS § 54 lg 1). Kodaniku kohus võtta

osa riigikaitses riigikaitsest on reguleeritud kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) ning

seisneb rahuajal aja- ja reservteenistuses osalemises ning sõja ajal sõjaaja ülesannete täitmises.

Välismaalaste vabatahtlik osavõtt riigikaitsest on täiendav võimalus tugevdada riigikaitset.

Ukraina sõja näitel on mitmed välisriikide kodanikud moraalsetel kaalutlustel valmis abistama

välisriigi agressiooni ohvriks langenud riiki. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ajal või

siis, kui on kuulutatud välja mobilisatsioon on vaja kaasata kõiki Eesti riigi kasutuses olevad

võimalused eksistentsiaalse ohu riigi püsimisele tõrjumiseks. Kehtiva seaduse järgi võib vajalike

oskuste ja väljaõppega välisriigi kodanik võtta endale kaitseväekohustust ning teda ei saa nimetada

sõjaaja ametikohale ega sõjaaja ametikohale enne sõjaseisukorra või mobilisatsiooni

väljakuulutamist. Kuigi seadus näeb ette võimalused kuulutada mobilisatsioon välja ka tavaolukorras

või kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal, on see pigem erandlik meede, mida riigid kasutavad viimase

abinõuna.

Riigikaitsesse saab kaasata välisriigi kodanikku, kellel on selleks vajalikud oskused ja väljaõpe. Kuigi

kaasamise eelduseks ei ole sõjaväeline väljaõpe, siis peab ta olema piisavalt teadlik riigikaitse

korraldusest, et oma teadmisi ja oskusi eesmärgipäraselt kasutada. Kuigi välisriigi kodanik saab

astuda Kaitseliidu toetajaliikmeks ja olla kaasatud Kaitseliidu ülesannete täitmisesse, on sellel

piirangud, mis tulenevad sõjaaja ametikoha puudumisest (sõjaväeline väljaõpe). Normid, mis

reguleerivad välisriigi kodanikust toetajaliikme sõjaväelist väljaõpet ja riigikaitsega seotud

ülesannete täitmises osalemist on praktikas tekitanud segadust ja vajavad täpsustamist.

Välisriiki kodaniku riigikaitses osalemisel on neli tüüpjuhtumit:

1) väljaõpet omav välisriigis elav välisriigi kodanik. Tegemist on välisriigi kodanikuga, kes elab

välisriigis, omab sõjaväelist või muud riigikaitse seisukohalt olulist väljaõpet (nt välisriigi

erusõjaväelane) ning soovib moraalsetel vms kaalutlustel tulla agressiooni korral Eestile appi.

KVTS § 1563 kohaselt saab selle isiku võtta tegevteenistusse sõjaaja ametikoha ülesannete täitmiseks

sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal. Lahendamata on välisriigis elava välisriigi kodaniku riiki

sisenemise küsimus (v.a kui ta elab või viibib seaduslikult Schengeni riigis või viisavabas riigis) ning

tema riigis viibimise õiguslik alus ja tema seisund riigis viibimise ajal.

2(14)

2) väljaõpet omav Eestis elav välisriigi kodanik. Tegemist on välisriigi kodanikuga, kes elab või

viibib õiguslikul alusel Eestis (nt Euroopa Liidu kodanik, elamisloa alusel elav välismaalane, asüüli-

või varjupaiga taotleja vms), omab riigikaitseks vajalikku sõjaväelist või muud riigikaitse seisukohalt

olulist väljaõpet (nt ajateenistus või erusõjaväelane) ning soovib moraalsetel vms kaalutlustel

agressiooni korral Eestit kaitsta. Kehtiva õiguse kohaselt ei saa välisriigi kodanikud enne

sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamist avaldada soovi või õiguslikult ennast siduda

kaitseväeteenistusega ning osaleda enne sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamist riigi

sõjalises kaitses (sh reservõppekogunemisel, lisaõppekogunemisel ning muus sõjalises väljaõppes).

3) väljaõppeta Eestis elav välisriigi kodanik. Tegemist on Eestis elava välisriigi kodanikuga, kellel

ei ole sõjaväelist või muud riigikaitse seisukohalt olulist väljaõpet, aga kes soovib moraalsetel vms

kaalutlustel agressiooni või selle ohu korral Eestit sõjaliselt kaitsta ja saada selleks vajalik väljaõpe.

Sellel juhul on esimene probleem tema kaasamine sõjaväelisse või muusse riigikaitse seisukohalt

olulisse väljaõppesse võimalikult varajases staadiumis, sh osaleda Kaitseliidu läbiviidavas väljaõppes

osas, mis puudutab relvade käsitsemist. Välisriigi kodanik, kes on sündinud või lapsest saati elanud

Eestis, võib soovida läbida ajateenistust Eestis;

4) väljaõppeta välisriigis elav välisriigi kodanik. Tegemist on välisriigi kodanikuga, kes elab

välisriigis, kellel ei ole sõjaväelist või muud riigikaitse seisukohalt olulist väljaõpet, aga kes soovib

moraalsetel vms kaalutlustel agressiooni või selle ohu korral Eestit sõjaliselt kaitsta ja saada selleks

vajalik väljaõpe Eestis. Sellel juhul on esimene probleem tema kaasamine sõjaväelisse või muusse

riigikaitse seisukohalt olulisse väljaõppesse võimalikult varajases staadiumis, sh osaleda Kaitseliidu

läbiviidavas väljaõppes osas, mis puudutab relvade käsitsemist ja laskeharjutusi. Selleks peab

välisriigi kodanikul olema võimalus asuda Eestisse sõjavälise väljaõppe saamise eesmärgil ning

osaleda vastavas sõjaväelises väljaõppes.

Kaitseministeeriumi koostatud „Riigikaitse arengukava 2031“ 1 seatakse eesmärgiks suurendada

iseseisvat kaitsevõimet ja tugevdada kaitsevalmidust 2031. aastaks. Eesti kui väikeriigi huvides on

kaasata võimalikult paljud usaldusväärsed välisriigi kodanikud, kes soovivad vabatahtlikult osaleda

Eesti riigi sõjalises kaitses, riiklikult korraldatud riigikaitse struktuuri ja tagada vajadusel neile vajalik

väljaõpe. Tuleb silmas pidada, et riigikaitse ei eelda alati relvaga lahinguväljal või relvasüsteemiga

töötamist, vaid võib ka seisneda logistikas, meditsiinis, CIMIC ja teiste funktsioonide täitmises,

milleks on vaja muu valdkonna eriteadmisi.

1. Probleemi kirjeldus ja tekkepõhjus

Probleem 1. Välisriigi kodanikud ei saa rahuajal võtta riigikaitsega seotud kohustusi.

Välisriigi kodanike võimalused osaleda riigikaitses on täna piiratud. Avaliku teenistuse seaduse

(edaspidi ATS) § 14 lg 1 ja 2 kohaselt või ametnikuna avalikku teenistusse võtta vähemalt

keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku ja Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku,

kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses. Ametiasutuse juhtimisega,

riikliku järelevalve, riigikaitse ja kohtuvõimu teostamisega, riigisaladuse või salastatud välisteabe

töötlemisega, riikliku süüdistuse esindamisega või Eesti Vabariigi diplomaatilise esindamisega

seotud ametikohale ning ametikohale, kus ametnikul on õigus avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks

piirata isiku põhiõigusi ja vabadusi, võib nimetada ainult Eesti Vabariigi kodaniku (ATS § 14 lg 2).

Tegevteenistusse võetakse isik, kes on Eesti kodanik ja kaitseväekohustuslane (KVTS § 83 lg 1 p-d 1

ja 7). Tegevteenistus on avaliku teenistuse eriliik, kus: 1) kaitseväekohustuslane töötab sõjaväelise

auastmega rahuaja ametikohal; 2) kaitseväekohustuslane on mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal

1 https://kaitseministeerium.ee/et/riigikaitse2031

3(14)

asunud täitma sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesandeid (KVTS § 7 lg 1).

Tegevteenistuses olev isik on tegevväelane (KVTS § 7 lg 2). Sellest tulenevalt ei saa riigi sõjaliseks

kaitseks valmistumisel osaleda tegevväelasena riigis elavad, usaldusväärsed ja eestimeelsed

välisriigi kodanikud. Tegevteenistuses olemise eelduseks on, et isik on kaitseväekohustuslane.

Kaitseväekohustus on Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ja KVTS sätestatud toimingute

tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus, on kaitseväekohustuslane. (KVTS § 2 lg 1)

Kaitseväekohustuslane on: 1) kutsealune; 2) 18–60-aastane meessoost isik; 3) kaitseväekohustuse

võtnud üle 18-aastane isik; 4) tegevteenistuses olev üle 60-aastane isik, kes ei ole ületanud piirvanust;

5) piirvanuse ületanud tegevväelane, kes on Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri

nimetataval ametikohal, kuni ametikohalt vabastamiseni (KVTS § 2 lg 2). Kaitseväekohustuse võib

võtta üle 18-aastane Eesti kodanik, kes seaduse kohaselt ei ole kaitseväekohustuslane (edaspidi

kaitseväekohustuseta isik) (KVTS § 81 lg 1). Kaitseressursside Ameti otsusega ei tunnistata

kaitseväekohustust võtta soovivat isikut kaitseväekohustuslaseks, kui isikul puudub Eesti

kodakondsus (KVTS § 81 lg 4 p 1). Seega ei saa välisriigi kodanik kaitseväekohustust võtta.

Kaitseministeeriumi 13.11.2023 väljatöötamiskavatsuse „Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus“2 kohaselt kavandati tsiviilteenistujate ja reservis olevate

isikute ulatuslikumat kaasamist Kaitseväe ülesannete täitmisesse. Selle alusel on väljatöötamisel

vabatahtliku teenistuse regulatsioon 3 . Vabatahtlik teenistus võimaldab isikutel panustada Eesti

sõjalisse kaitsesse ilma tegevteenistusse asumata või kaitseväekohustust täitmata. Samas on

vabatahtlik teenistus kavandatud üksnes Eesti kodanikele. Üheks võimaluseks välisriigi kodanike

riigikaitses osalemiseks oleks vabatahtliku teenistuse laiendamine välisriigi kodanikele või

sellega analoogilise välismaalaste teenistuse instituudi loomine. Selleks võib välisriigi kodanikuga

sõlmida käsundus-, töö-, muu teenuse osutamise lepingu või halduslepingu (edaspidi leping), milles

määratakse kindlaks sõjaaja ametikoha, mille ülesandeid välisriigi kodanik sõjaseisukorra ajal täitma

hakkab, ja selleks vajaliku sõjaväelise või muu riigikaitse seisukohalt olulise väljaõppe võimaldamise

tingimused (vt allpool).

Probleem 2. Välisriigi kodanikku ei saa nimetada rahu- ega sõjaaja ametikohale.

1. Kaitsevägi vajab enda ülesannete täitmiseks väga mitmesuguste eriteadmistega inimesi, sh

insenerid, infotehnoloogid, bioloogid, keemikud, füüsikud jt. Samuti vajab Kaitsevägi inimesi, kellel

on head relva, relvasüsteemi või sidesüsteemi käsitsemise oskused. Eesti kodanike seas võivad

sellised oskused puududa, olla väga vähestel inimestel või need oskused võivad olla puudulikud.

Väikeriigina vajab Eesti enda riigi sõjaliseks kaitseks abi usaldusväärsete välisriigi kodanike näol,

kellel on riigi sõjaliseks kaitseks vajalikud sõjaväelised ja mitte-sõjaväelised oskused ja väljaõpe,

ning kes on valmis vabatahtlikult osalema Eesti riigi sõjalises kaitses. Osaliselt on sellist abi võimalik

saada liitlastelt, kuid tuleb luua usaldusväärsed võimalused vastavate võimekuste loomiseks

Kaitseväe siseselt nii, et vastavate teadmiste ja väljaõppega välisriigi kodanik saaks Kaitseväe või

muu asutuse tellimusel täita rahuaja ametikohale või sõjaaja ametikohale vastavaid ülesandeid

lepingu alusel või osutada sellise sisuga teenust. Selline ülesannete täitmine ei tohi kahjustada

liitlassuhteid ning saab olla üksnes täiendav Eesti kodanike kaudu arendatavatele Eesti riigikaitse

võimekustele (nt uue relvasüsteemi juurutamisel sõlmitakse leping vastava väljaõppe saanud

välisriigi kodanikust instruktoriga).

Kaitseväe tegevuse kavandamiseks ning sõjaliseks riigikaitseks valmistumiseks on vaja selleks

nõusoleku andnud välisriigi kodaniku rahuaja ametikohale või sõjaaja ametikohtale vastavad

ülesanded eelnevalt õiguslikult siduvalt kindlaks määrata. KVTS § 7 lg 1 sätestatakse:

„Tegevteenistus on avaliku teenistuse eriliik, kus: 1) kaitseväekohustuslane töötab sõjaväelise

auastmega rahuaja ametikohal; 2) kaitseväekohustuslane on mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal

2 EIS toimik nr 24-0249; https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f72dd4ed-801f-471d-9e5c-79bd0372a4bb. 3 EIS toimik nr 24-0628; https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d3ca1970-bf4d-40db-8866-05c0644b51b9.

4(14)

asunud täitma sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesandeid.“ Sõjaväelise auastmega

ametikohale võib nimetada eelneva sõjaväelise väljaõppeta ajateenija ja reservväelase (KVTS § 12

lg 2). Sõjaväelise auastmega ametikohad jagunevad rahu- ja sõjaaja ametikohtadeks (KVTS § 12 lg 4

p 1). Kaitseväes olevale sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale (edaspidi rahuaja ametikoht)

võib nimetada ainult ajateenija ja tegevväelase, Kaitseliidus olevale rahuaja ametikohale võib

nimetada ainult tegevväelase (KVTS § 12 lg 5). Kaitseväes olevale sõjaväelise auastmega sõjaaja

ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht) võib nimetada iga kaitseväekohustuslase, välja arvatud

kutsealuse ja asendusteenistuja, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega välisriigi kodanikku ei saa

nimetada rahuaja ametikohale ega sõjaaja ametikohale. Samas ei takista seadus määrata kindlaks

lepinguga välisriigi kodaniku kohustusi, mis vastavad rahuaja ametikoha või sõjaaja ametikoha

ülesannetele, arvestades lepingulisest õigussuhtest tulenevate erisustega.

Välisriigi kodaniku poolt lepingu alusel rahuaja ametikoha ülesannete täitmine võib olla vajalik

lühiajaliselt Kaitseväe võimelünga täitmiseks, sh ajal, kus relvakonflikti oht eskaleerub, kuid

poliitilistel põhjustel ei ole võimalik sõjaseisukorda ega mobilisatsiooni välja kuulutada.

Sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamisel jätkaks sama isik ka lepingus kindlaksmääratud

sõjaaja ametikohale vastavate ülesannete täitmist, kui ja kuni Kaitseväe vajadused seda tingivad.

Välisriigi kodanikuga sõlmitavas lepingus määratakse seega ära nii rahuaja ametikohale vastavad

ülesanded, mida välisriigi kodanik täidab üldise ja kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal, kui ka sõjaaja

ametikohale vastavad ülesanded, mida välisriigi kodanik hakkab täitma sõjaseisukorra ajal, kui ka

Kaitseväe õigus ühepoolselt muuta sõjaaja ametikohale vastavaid ülesandeid, mida välisriigi kodanik

täidab. Sellist välismaalase teenistuse õigussuhet tuleks kujundada sarnaseks Kaitseministeeriumis

väljatöötamisel oleva vabatahtliku teenistuse regulatsiooniga. Üheks selliseks kohustuseks võib olla

ka õppekogunemisest osavõtt ja selle käigus täidetavad ülesanded, arvestades lepingulisest

õigussuhtest tulenevate erisustega.

2. KVTS § 1563 reguleeritakse vabatahtlike tegevteenistusse võtmist sõjaseisukorra ja

mobilisatsiooni ajal, kui nad omavad nõutavaid oskusi ja väljaõpet. Vabatahtlike tegevteenistusse

võtmisel sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal ei ole nähtud ette kodakondsus- ega keeleoskuse

nõuet, mis võimaldab võtta vabatahtlikuna tegevteenistusse ka välisriigi kodanikke ja

kodakondsuseta isikuid. KVTS § 1563 lg 1 sätestatakse: „Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal võib

võtta tähtajatult tegevteenistusse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma isiku, kes: 1) on täieliku

teovõimega; 2) on lõpetanud vähemalt põhikooli 2. kooliastme; 3) vastab tegevväelase

tervisenõuetele; 4) omab nõutavaid oskusi ja väljaõpet; 5) on vähemalt 18-aastane; 6) ei ole jõudnud

riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka.“ KVTS § 1563 lg 5 antakse

Kaitseväe juhatajale volitus kehtestada sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal tegevteenistusse

võtmise ja sõjaaja ametikohale nimetamise kord. Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seadus eelnõu nr 623 SE/ 16.05.2022 seletuskirjas on sätte kohta antud järgmine selgitus:

„[--] Vabatahtlikult tegevteenistusse võtmise tingimused sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal

põhinevad RiKS §-de 73 ja 74 ja sõnastusel. Vajaliku oskusteabega kaitseväekohustuseta isiku võib

sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal võtta tegevteenistusse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma,

kui see on vajalik Kaitseväele pandud ülesannete täitmiseks. Näiteks võib selliseks olukorraks olla

juhtum, kus kaitseväekohustuseta isik, kes on vajalike insenertehniliste teadmistega, soovib osaleda

tegevväelasena Kaitseväe ridades ja sellist oskusteavet on Kaitseväele vaja. Samuti võib tekkida

olukordi, kus Kaitseväe ridades soovib sõjategevuses osaleda välisriigi kodanik. Täiendavalt võib

soovida vabatahtlikult tegevteenistusse asuda ka eelneva väljaõppega reservis olev isik. Arvestades

sõjaaja üksuste väljaõppemahtu ja Kaitseväe kiirreageerimisstruktuuri põhivalmidus- ja

täiendreservi mahtu, mis on kokku u 110 000 inimest, on täiendavalt teenistusse võetavad läbinud

sõjaväelise väljaõppe kas ajateenistuses või tegevteenistuses, kuid ei kuulu konkreetse

mobilisatsiooni alla. [--] Isik väljendab oma vaba tahet ja soovi tegevteenistusse asumiseks

taasesitamist võimaldava avaldusega. Kaitseväekohustuseta isik võetakse tegevteenistusse sõjaaja

ametikoha ülesandeid täitma tähtajatult. [--]“ (lk 91)

5(14)

Kehtiva KVTS § 1563 lg 1 kohaselt asuvad vabatahtlikult sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma isikud,

sh välisriigi kodanikud, tegevteenistusse. PS § 30 lg 1 sätestatakse: „Ametikohad riigiasutustes ja

kohalikes omavalitsustes täidetakse seaduse alusel ja korras Eesti kodanikega. Kooskõlas seadusega

võib neid ametikohti erandkorras täita ka välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikutega.“ Seega ei

välista põhiseaduse säte välisriigi kodanike riigiteenistusse võtmist. Vastupidiselt on ATS

§ 14 lg 1 ja 2 asutud jäigemale seisukohale, et avalikku teenistusse võib võtta üksnes Eesti kodaniku

ning erandina ka Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku ametikohale, mille ülesandeks ei ole

ametiasutuse juhtimine, riiklik järelevalve, riigikaitse ja kohtuvõimu teostamine, riigisaladuse või

salastatud välisteabe töötlemine, riikliku süüdistuse esindamine ega Eesti Vabariigi diplomaatiline

esindamine, samuti avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks isiku põhiõiguste ja vabatuste piiramine.

KVTS § 83 lg 1 p 1 kohaselt võetakse tegevteenistusse üksnes Eesti kodanik ning välisriigi kodaniku

tegevteenistusse võtmise ei ole õiguslikult võimalik. Tegevteenistuse mõiste ega tegevteenistusse

võtmise tingimuste (KVTS § 83) ei ole nähtud ette erisust KVTS § 1563 lg 1 alusel vabatahtlikult

tegevteenistusse võetud välisriigi kodaniku suhtes. Eeltoodud põhjustel ei ole üheselt selge, kas

KVTS § 1563 lg 1 alusel võib, vaatamata seaduseelnõu koostajate subjektiivsele kavatsusele (vt

eespool väljavõtet seletuskirjast), vabatahtlikuna tegevteenistusse võtta ka välisriigi kodaniku või

kohaldub see üksnes Eesti kodanikele, kes ei ole kaitseväekohustuslased ega soovi vabatahtlikult

kaitseväekohustust võtta. Arvestades, et põhiseadus ei välista välisriigi kodanike avalikus teenistuses

osalemist ning KVTS § 1563 lg 1 on KVTS § 83 lg 1 suhtes erinorm, siis on mobilisatsiooni ja

sõjaseisukorra ajal välismaalasi võimalik võtta tegevteenistusse.

Võimalikke õiguslikke probleeme välisriigi kodaniku ametniku (tegevväelase) sõjaaja ametikohale

nimetamise võimaldab vältida, kui välisriigi kodanikuga sõlmitakse leping sõjaaja ametikoha

ülesannete täitmiseks. See leping võib olla osa välismaalase teenistuse lepingust või eraldi leping

üksnes sõjaaja ametikoha ülesannete täitmiseks. Erinevalt tegevteenistusse võtmisest ei tekita

lepinguline suhe püsivat lojaalsussuhet riigiga, mis on üldjuhul omane kodaniku ja riigi vahelisele

suhtele, vaid üksnes lepingulise vastastikuse lojaalsussuhte lepingust tulenevate kohustuste täitmisel.

Lepinguline suhe välisriigi kodanikuga, kes täidab sõjaaja ametikohale vastavaid ülesandeid,

võimaldab vältida ka kodakondsusel põhinevaid avalik-õiguslikke lojaalsuskonflikte, mis võivad

esineda topelt-kodakondsusega isikute puhul. Samas tuleb arvestada riskiga, et teise riigi kehtestatud

õigusaktidest tulenevalt võib lepingu täitmine välisriigi kodaniku jaoks muutuda objektiivselt

võimatuks, kuid see risk ei ole välistatud ka välisriigi kodaniku tegevteenistusse võtmisel. Seetõttu

tuleks välisriigi kodanikuga, kes soovib riigikaitselise kriisiolukorra või selle ohu ajal täita

sõjaaja ametikoha ülesandeid, sõlmida leping, milles määratakse kindlaks tema õigused,

kohustused ja volitused. Eelnev ei tähenda, et erandina ei võiks olemasoleva regulatsiooni alusel

võtta välisriigi kodanikku mobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal tegevteenistusse, kui see on vajalik

käsuõiguse ja kaitseväelise juhtimise korralduse tagamiseks, vaid lepingulise teenistuse võimalus

võib olla alternatiiv spetsiifilisemate ja lühiajalisemate ülesannete, mille eelduseks ei ole

teenistussuhe riigiga, täitmiseks.

Probleem 3. Välisriigi kodanik ei saa osaleda sõjaväelises väljaõppes.

Sõjaväeline väljaõpe on Kaitseväe nõuetele vastav teadmiste, oskuste, vilumuste ja hoiakute kogum,

mis on vajalik teenistusülesannete edukaks täitmiseks rahu- ja sõjaajal (KVTS § 6 lg 1). Sõjaväelist

väljaõpet antakse Kaitseväes. Sõjaväelist väljaõpet võib anda Kaitseliidus, kui see vastab KVTS § 6

lg 3 alusel Kaitseväe juhataja kehtestatud nõuetele ja korrale (KVTS § 6 lg 2). Seadusest ei tulene

selgelt keeldu võimaldada sõjaväelisel väljaõppel osaleda ka välisriigi kodanikel. Kuna sõjaväeline

väljaõpe on eelkõige eelduseks KVTS § 12 kohaselt sõjaväelise auastmega ametikohale

nimetamiseks ning selle eelduseks on Eesti kodakondsus, siis puudub hetkel objektiivne vajadus anda

sõjaväelist väljaõpet välisriigi kodanikele. Kui sõjaväelise auastmega ametikohale võib tulevikus

nimetada ka välisriigi kodaniku või välisriigi kodanik saab täita sõjaaja ametikohale vastavaid

ülesandeid lepingu alusel, siis tekib ka objektiivne vajadus väljaõppe korraldamiseks ning on ka

sõjavälise väljaõppe tingimused ja kord vaja sellega vastavusse viia.

6(14)

Eelduslikult toimub Eesti sõjalisse kaitsesse panustada soovivate Eestis elavate või siia sellel

eesmärgil saabunud välisriigi kodanike sõjaväeline väljaõpe sarnaselt teiste vabatahtlikega eelkõige

Kaitseliidus. Kaitseliidus oli 31.03.2024 seisuga 1647 toetajaliiget, kellest välisriigi kodanikke on

ligikaudu 230 liiget. Kaitseliidu praktikas on näiteid välisriigi kodanikest, kes sooviks Kaitseliidu

relvi ja lahingutehnikat puudutavas sõjalises väljaõppes osaleda, kuid ei saa seda õiguslikel põhjustel

teha. Kaitseliidu tegevliikmeks võib olla üksnes Eesti kodanik, kuid toetajaliikmeks võib võtta ka

välisriigi kodanikku (KaLS § 24 lg 1 ja § 26 lg 1). Toetajaliiget võib kaasata riigi sõjalise kaitse

võime ettevalmistamisele üksnes ilma vahetu sunni volitusteta. Ei ole küll välistatud, et välisriigi

kodanik saab osaleda üksikutel Kaitseliidu korraldatavatel koolitustel ja kursustel, aga tervikliku

üksuse- ja erialaväljaõpet ta läbida ei saa. Kaitseliidu liikmete sõjaväelist väljaõpet korraldatakse

vastavalt nende sõjaaja ametikohtadele ja üksustele. Kuna välisriigi kodanikul ei ole sõjaaja

ametikohta, siis ei saa ta ka Kaitseliidu toetajaliikmena vastavas sõjaväelises väljaõppes osaleda.

Samuti on praktilistel kaalutlustel antud sõjaaja ametikoht üksnes neile Kaitseliidu toetajaliikmetele,

kes on võtnud vabatahtlikult kaitseväekohustuse. Kehtiva õiguse tõlgendust ja praktikat

arvestades ei ole välisriigi kodanikel võimalik omandada sõjaväelist väljaõpet.

Probleem 4. Välisriigi kodanikul puudub lihtsustatud õiguslik alus kiirelt riigi kaitsmiseks

saabumiseks ja tema õiguslikku seisundit tasub selgemalt määratleda.

Kui välisriigi kodanik, kes soovib välismaalasest teenistujana või sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva

isikuna tulla Eestisse ja viibida Eestis, siis vajab ta riiki sisenemiseks ja riigis viibimiseks õiguslikku

alust. Relvakonflikti puhkemisel või selle ohu korral Eestisse saabumiseks peab selleks olema kiire

ja tõhus võimalus. Kehtivas õiguses ei ole nähtud ette eriregulatsiooni selliste välisriigi kodanike

kiireks riiki sisenemiseks.

Üldjuhul on välisriigi kodaniku alaline Eestis viibimise seaduslik alus tähtajatu elamisluba. Välisriigi

kodaniku Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused on: 1) Eesti pädeva asutuse antud viisa;

2) Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa, kui viisa tingimused ei välista

Eestis viibimise õigust; 3) välislepingust vahetult tulenev õigus Eestis viibida; 4) Vabariigi Valitsuse

otsusest viisanõudest loobumise kohta tulenev õigus Eestis viibida; 5) vahetult seadusest,

kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida; 6) Schengeni

konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisluba; 7) Välisministeeriumi antud

diplomaadi- või teenistuskaart välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse ning

rahvusvahelise organisatsiooni esinduse Eestisse akrediteeritud personalile, nende

perekonnaliikmetele ja erapersonalile; 8) tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tulenev õigus

Eestis viibida. 4 Selgelt tuleb eristada vaba liikumise õigust omavaid isikuid ja kolmandate riikide

kodanikke.

1. Vaba liikumise õigust omavad isikud. Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste sisepiiride ja

Euroopa Liidu välispiiride ületamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)

2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (edaspidi Schengeni

piirieeskirjad). Schengeni piirieeskirjade artikli 2 punkti 5 kohaselt omavad vaba liikumise õigust

a) liidu kodanikud ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses ja kolmandate riikide

kodanikud, kes on vaba liikumise õigust kasutavate liidu kodanike pereliikmed, kelle suhtes

kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ ning b) mis tahes

kodakondsusega kolmandate riikide kodanikud ja nende pereliikmed, kes omavad ühelt poolt liidu ja

tema liikmesriikide ning teiselt poolt selliste kolmandate riikide vahel sõlmitud kokkulepete alusel

liidu kodanikega võrdseid vaba liikumise õigusi.

4 https://www2.politsei.ee/et/teenused/eestis-viibimise-seaduslikud-alused/

7(14)

Seega on kiiresti Eestisse saabumiseks seaduslikud võimalused Euroopa Liidu liikmesriigi või

Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini kodanikel. Schengeni piirieeskirjades toodud vaba liikumise

õigust reguleerib veel direktiiv 2004/38/EÜ ja seda rakendav Euroopa Liidu kodaniku seadus

(edaspidi ELKS).

Eeltoodud sihtgruppi kuuluv välismaalane võib Eestis viibida kauem kui kolm kuud juhul, kui ta

täidab direktiivi 2004/38/EÜ artiklis 7 sätestatud tingimused (töötamine, ettevõtlus, õppimine või

piisavad legaalsed vahendid toimetulekuks). Seega vajaks ka vaba liikumise õigust omav

välismaalane Eestis riigikaitselisel eesmärgil kauem kui kolm kuud viibimiseks täiendavat

õiguslikku alust.

2. Kolmanda riigi kodanikud. Kolmanda riigi kodanike Eestisse saabumise, Eestis ajutise

viibimise, elamise ja töötamise aluseid reguleerib välismaalaste seadus (edaspidi VMS). Seaduslikud

alused välismaalaste Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks on sätestatud VMS §-s 43.

Sarnaselt vaba liikumise õigust omavate isikutega, sätestab ka VMS teatud kolmanda riikide

kodanike kategooriad, kes võivad ilma Eesti antud viisa või elamisloata Eestisse kuni kolmeks kuuks

saabuda. Erinevalt EL kodanikest, ei tohi nemad ilma loata Eestis töötada või õppida. Seega vajaksid

kõik VMS-i kohaldamisalas olevad välismaalased riigikaitselisel eesmärgil Eestis viibimiseks

eraldiseisvat õiguslikku alust.

Juhul kui välismaalase ainus Eestisse saabumise ja siin viibimise eesmärk on riigikaitses osalemine,

tuleks õigusselguse eesmärgil näha kõikide välismaalaste puhul ette täiendavad seaduslikud alused.

Selline õiguslik alus võib olla vajalik ka siis, kui EL kodanikul või kolmanda riigi kodanikul on

formaalne alus riiki sisenemiseks, sest tuleb arvestada võimalikke piiriületuse piiranguid

kriisiolukordades.

2. Sihtrühm

Peamine sihtrühm on a) välisriigi kodanikud, kes elavad Eestis ja soovivad panustada riigikaitsesse

ning b) välisriigi kodanikud, kes elavad välisriigis, aga Eesti vastu suunatud agressiooni või selle ohu

korral soovivad panustada riigikaitsesse. Kaitseliidus oli 31.03.2024 seisuga välismaalastest 230

toetajaliiget. Selgema õigusliku võimaluse loomisel riigikaitsesse panustada soovivate Eestis

viibivate välismaalaste hulk hinnanguliselt kasvab. Hetkel puudub nendel isikutel võimalus osaleda

riigikaitses ega saada sellekohast väljaõpet. Samuti ei saa nad võtta rahuajal vabatahtlikult

kaitseväekohustust ning neid ei saa nimetada sõjaaja ametikohale ega vastavalt välja õpetada. Näiteks

peab 1) Eestis elav ja siin pere loonud välisriigi kodanik selleks enda kodakondsusest loobuma ja

taotlema Eesti kodakondsust, et astuda Kaitseliidu tegevliikmeks ja olla nimetatud sõjaaja

ametikohale; 2) Eestis sündinud ja kasvanud välisriigi kodanik, kelle koduriik ei vabasta teda

kodakondsusest, ei saa asuda ajateenistusse.

Ukraina sõja näitel võib eeldada Eesti sõjalisse kaitsesse panustada soovijate hulga kasvu agressiooni

korral. Ukraina näitel on relvakonflikti korral välisriigi kodanikke, kes eetilistel ja kutsealastel

põhjustel soovivad rakendada oma teadmisi, oskusi ja kogemusi nii lahingutegevuses osalemise,

meditsiini-, CIVIC- ja teiste tugiteenuste osutamisel või muul viisil osaleda riigi sõjalises kaitses.

Selliste isikute hulka ei ole võimalik prognoosida, sest sõltub suures osas agressiooni asjaoludest ja

relvakonflikti dünaamikast, kuid ka vähene hulk hea väljaõppega spetsialiste võib anda Eestile suurt

kasu ning nende osalemine ei tohiks olla takistatud bürokraatlike piirangute tõttu.

Teisesed sihtrühmad on Kaitsevägi ja Kaitseliit, kes välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikute

osalemisel peavad muutma vastavalt töökorraldust ning tagama ülesannete täitmisel usaldusväärsuse.

8(14)

3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

Eesmärk 1. Välisriigi kodanikul on võimalik võtta riigikaitselisi kohustusi rahuajal.

Välisriigi kodanik saab sõlmida Kaitseväe või muu asutusega lepingu rahuaja ametikoha või sõjaaja

ametikoha ülesannete täitmiseks ning tal on võimalus läbida ka vastavad koolitused. Kui tuvastatakse,

et isik on usaldusväärne ning puuduvad lepingu sõlmimist välistavad asjaolud, saab ta sõlmida

vastava lepingu ja asuda enda kohustusi täitma vastavalt lepingule.

Eesmärk 2. Välisriigi kodanik saab lepingu alusel täita sõjaaja ametikoha ülesandeid.

Välisriigi kodanikuga saab sõlmida lepingu sõjaaja ametikohale vastavate ülesannete täitmiseks, sh

anda talle selleks vastava väljaõppe. Lisaks võib sõjaseisukorra või mobilisatsiooni ajal välisriigi

kodaniku võtta tegevteenistusse sõjaaja ametikohale. Seda, kas välisriigi kodanikuga sõlmitakse

leping sõjaaja ametkoha ülesannete täitmiseks või võetakse tegevteenistusse sõjaaja ametikohale,

otsustab Kaitsevägi riigikaitse vajadustest lähtuvalt.

Eesmärk 3. Välisriigi kodanikust Kaitseliidu liige saab osaleda sõjaväelises väljaõppes.

Kaitseliidu toetajaliikme regulatsioon võimaldab isikul võtta osa Kaitseliidu tegevusest, v.a organite

valimine ja kandideerimine. Täpsustatakse toetajaliikme õigust osaleda sõjaväelises väljaõppes,

kanda vormiriietust ning valmistuda sõjaaja ametikohaga seotud ülesannete täitmiseks. Välisriigi

kodanikust Kaitseliidu toetajaliige ei saa võtta kaitseväekohustust, aga sõjaaja ametkoha ülesannete

täitmisega seoses loetakse ta kaitseväekohustuse võtnud isikuks.

Eesmärk 4. Välisriigi kodanikul on õiguslik alus Eesti kaitsmiseks riiki saabuda ja siin viibida

Välisriigi kodaniku, kellel pole muud alust riiki saabumiseks või riigis viibimiseks, saab seoses

vabatahtliku sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisega tulla riiki Kaitseressursside Ameti või

Kaitseväe loa alusel. Sellest tulenevalt saab isik registreerida oma elukoha ning saab kõiki elanikule

õigusaktidega ettenähtud teenuseid ning õiguse õppida ja töötada, kui see pole vastuolus tema riigis

viibimise eesmärgiga. Selles osas ei kohaldata välismaalaste seadusest tulenevat regulatsiooni.

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad

Kehtiva KVTS § 1563 nähakse ette võimalus võtta sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal isik

tegevteenistusse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma. Reguleeritud ei ole selle isiku riigi saabumist

ega lahkumist ega välisriigi kodanikuga seotud erisusi.

Väljatöötamiskavatsusega ei ole seotud ükski strateegia ega tegevuskava.

5. Tehtud uuringud

Eraldiseisvaid uuringuid probleemi analüüsimiseks tehtud ei ole.

6. Kaasatud osapooled

Väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamisel konsulteeriti Siseministeeriumiga ning koostamisse

kaasati Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet ning Kaitseliit.

9(14)

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

a) avalikkuse teavitamine JAH / EI

b) rahastuse suurendamine; JAH / EI

c) olemasoleva olukorra säilitamine; JAH / EI

d) regulatsiooni parem rakendamine; JAH / EI

d) muu (palun täpsustada) JAH / EI

7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs

Kõik väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud probleemid on õiguslikud ja lähtuvad sellest, et kehtiva

õigusega on seatud piirangud välisriigi kodanike osalemiseks riigi sõjalises kaitses. Alles siis, kui

seadusest tulenevad piirangud on kõrvaldatud, saab hakata tutvustama välisriigi kodanikele

riigikaitselise väljaõppe ja vabatahtlikult riigikaitsesse kaasamise võimalusi. Samuti on võimalik

kaaluda välisriigi kodanike riigi sõjalise kaitse valdkonna väljaõppes osalemise rahastamise

suurendamist alles siis, kui õiguslikult on võimalik välisriigi kodanikel riigi sõjalisele kaitsele

suunatud väljaõppes osaleda. Olemasoleva regulatsiooni parem rakendamine ei aita kaasa välisriigi

kodanike osalemisele riigi sõjalises kaitses. Sellest tulenevalt ei ole kuni regulatsiooni muutmiseni

mitte-regulatiivsete lahenduste kasutamine eesmärgipärane või viib vastupidisele tulemusele.

7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest

Väljatöötamiskavatsuses välja toodud probleemid tulenevad sellest, et kehtivas õiguses on

a) sätestatud piirangud ja kitsendused välisriigi kodanike riigikaitsesse kaasamiseks või b) puuduvad

riigi sõjalise kaitse eesmärgil Eestisse saabunud välisriigi kodaniku sisenemist ja riigis viibimist

käsitlevad erinormid, siis saab neid probleeme lahendada üksnes õigusaktide muutmisega. Mitte-

regulatiivseid lahendusi saab kasutada alles pärast regulatsiooni muutmist ning peabki kasutama selle

rakendamise käigus.

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on

kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida

Poola – seaduse kohaselt saavad riigikaitsest võtta osa ainult Poola kodanikud. Kehtivad seadused ei

võimalda isikutel, kes ei ole Poola kodanikud, võtta osa riigikaitsest. Poolas toimuvad avalikud

arutelud sellel teemal, kas sõja korral võiksid välisriigi kodanikud riigikaitsest osa võtta.

Soome – seaduse kohaselt on kohustus riiki kaitsta ainult Soome kodanikel. Välisriigi kodanikud ei

ole kohustatud riiki sõjaliselt kaitsma ning puuduvad konkreetsed sätted, mis võimaldaksid neil

riigikaitsest osa võtta. Vabatahtliku riigikaitse seaduse (Laki vapaaehtoisesta maanpuolustuksesta -

https://finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2007/20070556) § 22d kohaselt saavad välismaalased võtta osa

sõjalisest väljaõppest, mis ei ole suurema kui üksuse väljaõpe, erioperatsiooni väljaõpe, ajateenistuja

väljaõpe, erioperatsioonide väljaõpe, eriohtlikkusega relva väljaõpe, võistluslaskmine vms, samuti

alates 16.aastastele mõeldud ajateenistust tutvustavast koolitusest.

Ukraina – välisriigi kodanikud võivad sõlmida lepingu Ukraina kaitseväega, mille kohaselt nad

muutuvad võrdseteks sõduriteks teiste Ukraina sõduritega kuni lepingujärgse vabastamiseni. Lepingu

võib sõlmida isik, kellel on õiguslik alus Ukrainas viibimiseks, keda pole kriminaalkorras karistatud,

kes on vanuses 18 – 60 aastat, kelle füüsiline ja vaimne tervis ning kehaline võimekus vastavad

10(14)

sõdurile esitatavatele nõuetele. Ukraina Kaitseministeerium on 2024. a koostanud selle kohta

inglisekeelse üksikasjaliku juhendi viidetega asjakohastele õigusaktidele, mis on kättesaadav

https://ildu.com.ua/sites/default/files/2024-05/Guideline_Foreigners.pdf.

9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus

Probleemide lahendamiseks tuleks muuta kaitseväeteenistuse seadust (KVTS), Kaitseväe korralduse

seadust (KKS), Kaitseliidu seadust (KaLS) ja välismaalaste seadust (VMS).

1. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

• seadust täiendatakse välismaalase teenistuse regulatsiooniga selliselt, et see võimaldab

vabatahtlikus teenistuses osaleda ka välisriigi kodanikel. Välisriigi kodanike sõjalises

riigikaitses osalemise eesmärk on täita võimelünki ning kaasamise otsustab Kaitsevägi

kaalutlusõiguse alusel. Sellisel isikul võivad olla avaliku võimu volitused temaga sõlmitud

lepingust tulenevas ulatuses, mida ta täidab Kaitseväe nimel;

• välisriigi kodanike teenistus põhineb lepingulisel suhtel Kaitseväega. Välisriigi kodanik

täidab lepingu alusel kokkulepitud ülesandeid, mis võivada vastata rahuaja ametikoha või

sõjaaja ametikoha ülesannetele. Reeglina ei kaasne selliste ülesannete täitmisega käsuõigust

ning ülesannete täitmine on ajaliselt piiratud. Lepingust tulenevate ülesannete täitmisega

seotud avaliku võimu volitused on piiratud ja neid teostatakse ametniku juhtimisel5;

• seadust täiendatakse regulatsiooniga, mille kohaselt välisriigi kodanikuga võib sõlmida

lepingu sõjaaja ametikoha ülesannete täitmiseks. Selline leping sõlmitakse eelkõige sõjalise

rünnaku või selle ohu korral riiki saabuvate välisriigi kodanikega, kellega ei kavandata pärast

riigikaitselise kriisiolukorra möödumist jätkata rahuaja ülesannete täitmiseks;

• säilitatakse regulatsioon, et sõjaseisukorra või mobilisatsiooni ajal võib välisriigi kodaniku

võtta tegevteenistusse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma, ilma et tal tekkiks sellest

kaitseväekohustust. Tegevteenistusse võtmise otsustab Kaitsevägi riigikaitse vajadustest

lähtuvalt kaalutlusõiguse alusel;

• välisriigi kodanikule, kes lepingu alusel täidab rahuaja ametikohale vastavaid või sõjaaja

ametikohale vastavaid ülesandeid, või on sõjaseisukorra või mobilisatsiooni ajal võetud

tegevteenistusse sõjaaja ülesandeid täitma, kohaldatakse tegevteenistuja sotsiaalseid tagatisi.

Tulenevalt välisriigi kodaniku eripärast võib näha ette erisusi surnukeha ja isiklike esemete

välisriigi transportimiseks lähedastele üleandmise eesmärgil vms erisusi.

2. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

• seaduses nähakse ette võimalus viia läbi taustakontroll välisriigi kodanike, kes soovivad

sõlmida lepingu rahuaja ametikoha või sõjaaja ametikohale vastavate ülesannete täitmiseks

või kes võetakse sõjaseisukorra või mobilisatsiooni ajal tegevteenistusse sõjaaja ametkoha

ülesandeid täitma;

• seaduses nähakse ette võimalus töödelda välisriigist saadud andmeid ja nõuda välisriigi

kodanikult asjakohaste dokumentide ja tõendite esitamist, mis võimaldavad tema

usaldusväärsust hinnata;

• seaduses nähakse ette välisriigi kodaniku teatamiskohustus, kui esineb mistahes asjaolu, mis

takistab temaga sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste täitmist või ohustab Eesti

riigikaitset, sh tema koduriigist tulenev andmete avaldamise kohtustus.

5 Sarnane regulatsioon päästetöötajaga (töötaja), kes meeskonnavanema (ametnik) juhtimisel täidab riikliku järelevalve

ülesandeid päästetööde käigus (nt siseneb valdusesse) (vt päästeteenistuse seadust ja päästeseadust).

11(14)

3. Kaitseliidu seaduse muutmine

Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused:

• seaduses täpsustatakse toetajaliikme õigusi osaleda sõjaväelises väljaõppes, sh tema

üksusesse ja erialale määramist, juhul kui tal ei ole sõjaaja ametikohta või toetajaliikme

sõjaaja ametikoha määramist tema nõusolekul;

• muudetakse sätteid, mis reguleerivad toetajaliikme poolt vormiriietuse kandmist nii, et ka

toetajaliige saab kanda Kaitseliidu ülesannete täitmisel vormiriietust samadel alustel ja korras

tegevliikmega;

• seaduse täpsustatakse välisriigi kodanikust toetajaliikme õigusi osaleda sõjaväelises

riigikaitses, sh temaga sõlmitavat lepingut selle kohta, et sõjaseisukorra või mobilisatsiooni

ajal on ta kohustatud täitma sõjaaja ametkohale vastavaid ülesandeid.

4. Välismaalaste seaduse või riigikaitseseaduse muutmine

Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused:

• seaduses nähakse ette eriregulatsioon Eestisse sisenemiseks ja viibimiseks isikutele, kes

soovivad asuda täitma Eestis sõjaaja ametikoha ülesandeid;

(alternatiivselt) riigikaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

• seaduses nähakse ette eriregulatsioon Eestisse sisenemiseks ja viibimiseks isikutele, kes

soovivad asuda täitma Eestis sõjaaja ametikoha ülesandeid.

10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega

määratud raamid

Kavandatavad muudatusettepanekud ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega ega rahvusvahelise

õigusega.

V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus

11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud

Muudatus 1. Välisriigi kodanikul on võimalik võtta riigikaitselisi kohustusi rahuajal.

Mõju sihtrühm: välisriigi kodanikud, kes soovivad toetada Eesti riigi kaitset.

Kaasnevad mõjud: välisriigi kodanikul tekib õiguslik võimalus sõlmida leping rahuaja

ametikohale või sõjaaja ametikohale vastavate ülesannete täitmiseks. Tegemist on Eesti suhtes

lojaalse ning usaldusväärse välisriigi kodaniku võimalusega vabatahtlikult panustada sõjalisse ja

mitte-sõjalisse riigikaitsesse, sh läbida selleks vajalik väljaõpe. Sellega vähendatakse võrreldes

kehtiva õigusega välisriigi kodanike vaba eneseteostuse ja tegevusala valikuvabaduse piiranguid ning

luuakse menetlus, kuidas sellised isikud saavad tulevikus anda oma panuse Eesti kaitsmisesse.

Muudatus 2. Välisriigi kodanik saab lepingu alusel täita sõjaaja ametikoha ülesandeid.

Mõju sihtrühm: välisriigi kodanikud, kes soovivad toetada Eesti riigi kaitset.

Kaasnevad mõjud: välisriigi kodanikul tekib võimalus asuda lepingu alusel täitma sõjaaja

ametikohale vastavaid ülesandeid. Kaitsevägi saab arvestada riigikaitse planeerimisel välisriigi

kodanikega, kes on sõlminud lepingu asuda sõjaseisukorra või mobilisatsiooni korral täitma sõjaaja

ametikohale vastavaid ülesandeid.

12(14)

Muudatus 3. Välisriigi kodanikust Kaitseliidu liige saab osaleda sõjaväelises väljaõppes.

Mõju sihtrühm: Kaitseliidu toetajaliikmed, kes on välisriigi kodanikud (umbes 230 isikut).

Teine sihtrühm on Kaitseliit ja Kaitsevägi.

Kaasnevad mõjud: Kaitseliidu toetajaliikmed ja auliikmed, kes on välisriigi kodanikud, saavad

võtta osa sõjaväelisest väljaõppest, sh sõjaaja ametikohaga seotud väljaõppest. Kaitseliidu

toetajaliikme, kes on nimetatud sõjaaja ametikohale, saab kaasata üksuse väljaõppesse ja sellega

seotud muusse väljaõppesse. Sõjaaja ametikohale nimetamisega kaasnevalt on tal võimalus osaleda

reservõppekogunemistel, lisaõppekogunemistel ja Kaitseliidu korraldatavatel sõjalistel õppustel.

Muudatus 4. Välisriigi kodanikul on õiguslik alus Eesti kaitsmiseks riiki saabuda ja siin viibida.

Mõju sihtrühm: välisriigi kodanikud, kes soovivad asuda sõjaseisukorra või mobilisatsiooni

ajal tegevteenistusse või lepingu alusel täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid ning ei ela Eestis,

Euroopa Liidu liikmesriigis, Schengeni lepingu liikmesriigis ega riigis, millega Eesti on sõlminud

viisavabaduse kokkuleppe.

Kaasnevad mõjud: välisriigi kodanikud, kes soovivad asuda sõjaseisukorra või mobilisatsiooni

ajal tegevteenistusse või lepingu alusel täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid, saavad lihtsalt ja kiirelt

taotleda riigi sisenemiseks ja riigis viibimiseks luba Kaitseväelt. Luba võib taotleda eelnevalt

saatkonna või konsulaadi kaudu või riigipiiril riiki saabudes. Loa andmisel hinnatakse isiku tausta

niivõrd, kui see on lähteriiki arvestades võimalik. Luba on alus elukoha registreerimiseks ning

õppimiseks ja töötamiseks, kui see pole vastuolus loa eesmärgiga.

12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele

Muudatuste mõju on rahuajal eelduslikult väike ning puudutab üksikuid isikuid, kes ei ole kodanikud,

aga soovivad Eesti riigikaitsesse panustada ja selleks ka valmistuda. Muudatused annavad õiguslikud

võimalused, kuid ei kohusta kedagi täiendavalt riigikaitsesse panustama. Seega ei kaasne isikutele

ega ettevõtjatele sellega halduskoormuse suurenemist.

13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja

tulud

Väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud muudatuste rakendamisel suureneb vähesel määral

Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe töökoormus. Senises praktikas on teada üksikuid juhtumeid,

kus välisriigi kodanik, kes oli Eestis sündinud ja kasvanud, kuid kes ei saanud Eesti kodakondsust

põhjusel, et koduriik ei olnud nõus teda kodakondsusest vabastama, ei saanud osaleda riigi sõjalises

kaitses. Tegemist on pigem üksikute juhtumitega, mis eelduslikult ei tõsta rahuajal oluliselt

töökoormust. Samas hinnanguliselt suureneb panustada soovijate hulk selge õigusliku aluse loomisel.

Kaitseliidu liikmetest on ligikaudu 230 välisriigi kodanikud (toetaja- või auliikmed), kelles osa on

soovinud saada sõjaväelist väljaõpet ning võib olla nõus osalema sõjaseisukorra või mobilisatsiooni

ajal sõjaaja ametikohale vastavate ülesannete täitmisel lepingu alusel. Eelkõige võib suureneda

töökoormus taustakontrolli tegemisel, sest välisriigist on andmed raskemini kättesaadavad ning

nende usaldusväärsust raskem hinnata.

Sõjaseisukorra või mobilisatsiooni ajal, kui võib eeldada välisriigi kodanike soovi asuda

sõjaseisukorra või mobilisatsiooni ajal tegevteenistusse või lepingu alusel täitma sõjaaja ametikoha

ülesandeid, võib töökoormus suureneda.

13(14)

14. Edasine mõjude analüüs

Täiendavat mõjude analüüsi ei ole kavas teha.

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

15. Valitav lahendus

Õigusaktide muutmine.

15.1. Töötatakse välja uus tervikseadus EI 15.2. Muudetakse kehtivaid seaduseid JAH

15.3. Selgitus Muudatused puudutavad väikest osa kaitseväekohustuse, kaitseväeteenistuse,

välismaalase riiki sisenemise ja riigis viibimise regulatsioonist.

16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid

- kaitseväeteenistuse seadus;

- Kaitseväe korralduse seadus;

- Kaitseliidu seadus;

- välismaalaste seadus

- riigikaitseseadus.

17.Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse

Väljatöötamiskavatsus edastatakse kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumitele ja Riigikantseleile

ning arvamuse andmiseks Kaitseliidule, Kaitseväele, Kaitseressursside Ametile ja Välisluurametile.

18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg

Põhjalikum mõjuanalüüs koostatakse koos eelnõu seletuskirjaga.

19. Eeldatav kontseptsiooni kooskõlastamisele saatmise aeg

Kontseptsiooni ei ole kavas koostada.

20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg

Eelnõu ei ole kavas esitada avalikule konsultatsioonile.

Eelnõu on kavas esitada kooskõlastamisele 2024. a III kvartalis.

21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg

Eelnõukohane seadus on kavas jõustuma 2025. a I või II kvartalis

22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed

Sander Põllumäe, +372 717 0048, [email protected]

14(14)

Lauri Kriisa, +372 717 0141, [email protected]