Vahendite eraldamine rahvusvahelise kasvuhoonegaaside (KHG) heite ja kliimapoliitika alase riikliku aruandluskohustuse täitmiseks ning Euroopa Liidu lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi koordineerimiseks ja arendamiseks

K Ä S K K I R I

Tallinn 27.06.2024 nr 1-2/24/268

Vahendite eraldamine rahvusvahelise

kasvuhoonegaaside (KHG) heite ja kliimapoliitika

alase riikliku aruandluskohustuse täitmiseks ning

Euroopa Liidu lubatud heitkoguse ühikutega

kauplemise süsteemi koordineerimiseks ja

arendamiseks

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määruse nr 71 „Kliimaministeeriumi

põhimäärus“ § 9 punkti 26 alusel ning kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikega 1 ja

riigi eelarvestrateegia 2024–2027 lisaga 5.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 1 kohaselt laekub paiksete saasteallikate käitajate

lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu riigieelarvesse ning seda kasutatakse

kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga. Iga-aastases riigieelarves kajastatakse vastava aasta

enampakkumise tulude ja kulude maht. Riigi eelarvestrateegias kajastatakse enampakkumisest

saadud tulu kasutuse kavandatud jaotus, määratakse kliimapoliitikaga seotud meetmete

sihtotstarve ning tulu kasutamise eest vastutavad ministrid.

Meede „Rahvusvaheline kliimapoliitika ja biokütuste aruandlus ning KHG kauplemissüsteemide

koordineerimine ja arendamine“ on rahastatav Euroopa Liidu (edaspidi EL) kasvuhoonegaaside

(edaspidi KHG) lubatud heitkoguse ühikutega kauplemissüsteemi tulust.

Nimetatud meetme eesmärk on KHG heite ja kliimapoliitika alase riikliku aruandluskohustuse

täitmine ja KHG heite ja kliimapoliitika alase aruandluse metoodikate uuendamine/täpsustamine,

sh EL-i roheleppe protsessis 2030. a sihttasemete mõõtmise ja aruandlusega, samuti KHG

heitkoguste kauplemissüsteemide koordineerimise ja arendamisega. Meede panustab Eesti KHG

heite vähendamise eesmärkide arvestamisse EL-is ja rahvusvaheliselt. Meetme kogumaht aastal

2024 on 2,745 miljonit eurot. Meetme eelarve KHG aruandluse ning arenduste osas on kujunenud

vajaduse ning eelneva kogemuse põhjal. Personalikulud on planeeritud asutuste

personalipoliitikast lähtudes. Lepinguliste kohustuste summad lähtuvad eelnenud aastate lepingute

kogemusest.

Aastaks 2024 ettenähtud summast suunata rahvusvahelise KHG heitkogusete aruandluse ja

kauplemissüsteemide haldamise tegevuste elluviimiseks järgmiselt:

1. 600 000 (kuussada tuhat) eurot kasvuhoonegaaside heite ja kliimapoliitika alase riikliku

aruandluskohustuse täitmiseks ja kasvuhoonegaaside heite ja kliimapoliitika alase aruandluse

metoodikate uuendamiseks või täpsustamiseks, sh EL-i roheleppe protsessis 2030. a

sihttasemete mõõtmise ja aruandlusega seotud tegevusteks.

Vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile, selle Kyoto protokollile ja Pariisi

kokkuleppele on Eesti kohustatud koostama, perioodiliselt ajakohastama ja avaldama

riiklikuid kasvuhoonegaaside heite ja kliimapoliitika alaseid aruandeid kõigi Montreali

protokolliga reguleerimata kasvuhoonegaaside inimtekkelise heitkoguse ja sidumise kohta,

kasutades rahvusvaheliselt kokku lepitud võrreldavaid metoodikaid. Lisaks peab Eesti

Euroopa Liidu liikmena Euroopa Komisjonile esitama kasvuhoonegaaside heite ja

kliimaalased aruanded vastavalt määrustele (EL) 525/2013 ja (EL) 1999/2018. Raha täpsem

jaotus kujutatakse Eesti Keskkonnauuringute Keskusega sõlmitavas halduslepingu

eraldiselepingu lisas.

2. 266 000 (kakssada kuuskümmend kuus tuhat) eurot Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside

lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ja süsiniku piirimeetme halduskulude

katmiseks Keskkonnaametile.

Keskkonnaamet esitab hiljemalt 31.01.2025 punktis 2 nimetatud tegevuse kohta

Kliimaministeeriumile aruande, mis sisaldab vähemalt järgmist:

1) ellu viidud tegevuste sisuline kokkuvõte;

2) ellu viidud tegevuste kuluaruanne.

3. 375 000 (kolmsada seitsekümmend viis tuhat) eurot süsiniku piirimeetme halduskulude

katmiseks Rahandusministeeriumile.

Rahandusministeerium esitab hiljemalt 31.01.2025 punktis 3 nimetatud tegevuse kohta

Kliimaministeeriumile aruande, mis sisaldab vähemalt järgmist:

1) ellu viidud tegevuste sisuline kokkuvõte;

2) ellu viidud tegevuste kuluaruanne.

4. 962 000 (üheksasada kuuskümmend kaks tuhat) eurot KHG inventuuri arendustega seotud

kulude katmiseks.

KHG heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamise hinnangud tehakse lähtuvalt iga-

aastasest KHG inventuurist. KHG inventuuri eesmärgiks on saada ülevaadet õhku paisatud

KHG kogustest minevikus ja võetud kohustuste täitmisest. KHG inventuurist saadud

infomatsioon ja selle kvaliteet muutuvad aasta aastalt järjest olulisemaks, mis tähendab, et

inventuuri koostamissüsteemi ja algandmete kvaliteet peavad olema väga head ning järjest

enam peab tegelema riigispetsiifiliste metoodikate arendamisega. Riikidel on KHG inventuuri

koostamisel võimalik kasutada erineva täpsusastemega metoodikaid (nn Tier 1, Tier 2, Tier 3

metoodikad) ja arvutamisel kasutatavaid eriheitetegureid, mis on kas vaikeväärtused,

riigispetsiifilised, või ka ettevõtte spetsiifilised. Arendustegevused panustavad Eesti riikliku

KHG ja õhusaasteainete aruandluse edasiarendusse kui ka riigispetsiifiliste metoodikate

arendamisse, et saada võimalikult täpseid KHG ja õhusaasteainete heitkoguste hinnanguid,

mille põhjal saavad ministeeriumid kujundada efektiivset keskkonna- ja kliimapoliitikat. Raha

täpsem jaotus kujutatakse Eesti Keskkonnauuringute Keskusega sõlmitavas halduslepingu

eraldiselepingu lisas.

5. 53 000 (viiskümmend kolm tuhat) eurot Maakasutus, maakasutuse muutuse ja metsanduse

ehk LULUCF sektori inventuuri ja prognooside koostamise halduskulude katmiseks

Keskkonnaagentuurile. Tegevused täpsustatakse eraldi käskkirjaga.

Keskkonnaagentuur esitab hiljemalt 31.01.2025 punktis 5 nimetatud tegevuse kohta

Kliimaministeeriumile aruande, mis sisaldab vähemalt järgmist:

1) ellu viidud tegevuste sisuline kokkuvõte;

2) ellu viidud tegevuste kuluaruanne.

6. 3 000 (kolm tuhat) eurot Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega

kauplemise süsteemi tõendajate akrediteerimisteenuse pakkumisega seotud kulude katmiseks

Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusele. Täpsemad tingimused fikseeritakse lepingus.

Tõendajaid akrediteerivad riiklikud akrediteerimisasutused, kelleks Eestis on Eesti

Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus. Akrediteerimisega seotud tasud on riiklikult

määratud. Kuna Eestis on ainult üks tõendaja, ei ole võimalik kõiki teenuse pakkumisega

seotud kulusid katta ühe tõendaja poolt makstavate tasudega. Samas on akrediteerimisteenuse

pakkumise tagamine riiklikult oluline tulenevalt riiklikest eripäradest, sh põlevkivitööstus,

mis on Euroopa Liidus ainulaadne. Arvestades ELi heitkoguse ühikutega kauplemissüsteemi

laienemist, on eeldada tõendamise turu kasvu ja täiendavate tõendajate turule tulemist.

7. 1 000 (üks tuhat) eurot Eurocontroliga sõlmitava lepingu kulude katmiseks.

Lepinguga antakse Eestile ligipääs Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse

ühikutega kauplemise süsteemi tööriista kasutamiseks lennundusandmete jaoks.

8. 100 000 (ükssada tuhat) eurot vastavusdokumentide infosüsteemi (edaspidi VDS süsteem)

uuendamiseks Rahandusministeeriumile.

Vastavusdokumentide infosüsteem on Maksu- ja Tolliameti poolt hallatav andmekogu, kuhu

atmosfääriõhu kaitse seaduse ja vedelkütuse seaduse mõistes tarnijad esitavad iga kuu 15.

kuupäevaks kuuaruande, milles märgitakse eelmise kalendrikuu jooksul tarbimisse lubatud

bensiini, diislikütuse ja biokütuse kogus ning neile vastava koguenergia andmed. Planeeritud

uuendus tagab infosüsteemi vastavuse muudetud seadusandlusega. Samuti vajab süsteem

väga olulisi hooldustöid, vigade parandusi ja lisafunktsioone, et tagada süsteemi korrektne

töö.

9. 200 000 (kakssada tuhat) eurot biokütuste säästlikkuse kriteeriumite vastavushindamise

süsteemi loomise kulude katmiseks Kliimaministeeriumi energeetikaosakonnale.

Biokütuste säästlikkuse kriteeriumite vastavushindamise süsteem on vajalik biomasskütuseid

kasutavatele ettevõtjatele kütuse jätkusuutlikkuse tõestamiseks. Energiamajanduse korralduse

seaduse järgi peavad üle 20 MW võimsusega põletusseadmed kasutama taastuvenergiana

biomasskütuseid, mis vastavad säästlikkuse kriteeriumitele. Planeeritud süsteem kogub

säästlikkuse kriteeriumite tõendamiseks vajaliku info ühte infosüsteemi. Selle alusel on riigil

võimalik veenduda, et kohustuse alused isikud kasutavad seadusega nõutud kütuseid ning, et

nendest kütustest toodetud energia on taastuv. Infosüsteemi rajamine tagab kohustuse üle

tõhusa järelevalve, minimaalse bürokraatliku kohustuse kütusetarnijatele ning süsteemse

ülevaate taastuvenergia toodangust.

10. 120 000 (sada kakskümmend tuhat) eurot kliimakindla majanduse seaduse ettevalmistamiseks

ja rakendamiseks Kliimaministeeriumi kliimaosakonnale.

Kliimaeesmärgid on kokku lepitud strateegiates ja arengukavades ning Euroopa Liidu

õigusaktides, kuid nende täitmiseks on vaja need viia sisse seadusesse ning elluviimist

koordineerida ja regulaarselt hinnata. Eestis on otsustatud see korraldada kliimakindla

majanduse seadusega, mille eesmärk on tagada Eesti kliimaeesmärkide täitmise selgus,

õiguskindlus ja tegevussihid, mis arvestavad Eesti, Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste

kokkulepetega võetud kohustusi. Kliimakindla majanduse seadus puudutab ja hõlmab otseselt

väga paljusid valdkondi nagu energeetika, transport, majandus, elurikkus, ringmajandus ning

seadusega luuakse sektoripõhiselt osapooltele eeldus ja võimalus vajalike ettevalmistuste

tegemiseks kliimaeesmärkide täitmisel. Eesmärkide täitmine loob aluse jätkusuutlikule

majandusele ja annab Eesti ettevõtjatele tugevama konkurentsieelise ning vastupidavuse

kliimamuutuste kontekstis. Kliimaministeerium alustas kliimaseaduse väljatöötamise

ettevalmistusi 2023 aasta juulist. Seadus on esialgse plaani järgi kavandatud Riigikogule üle

anda 2024. aasta sügisel. Ressursid on planeeritud seaduse koostamise viimistlemiseks ning

seaduse jõustumisel seiretegevusteks.

11. 65 000 (kuuskümmend viis tuhat) eurot teise kauplemissüsteemi lubade arenduseks

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS ja aruandluseks vajalikeks arendusteks

Kliimaministeeriumi kliimaosakonnale.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus

kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse

nõukogu direktiivi 96/61/EÜ luuakse uus kauplemissüsteem hoonetele, maanteetranspordile

ja muudele sektoritele (edaspidi teine kauplemissüsteem). Teise kauplemissüsteemi

kuuluvatel ettevõtjatel kohustuslik omada teise kauplemissüsteemi luba alates 01. jaanuarist

2025. Tegemist on uue loaga, mille arendus tehakse keskkonnaotsuste infosüsteemi

KOTKAS. Kuna süsteemiga kaasneb uus aruandluskohustus võib osutuda vajalikuks

olemasolevate aruandluskeskkondade arendused, et vähendada lisakohustusest tulenevat

administratiivset koormust.

Käskkirja saab vaidlustada 30 (kolmekümne) päeva jooksul selle teatavaks tegemisest, esitades

kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Saata: Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur,

Rahandusministeerium