Küsimustik: sotsiaalse mõju hindamine keskkonnamõju hindamise menetluses
Kliimaministeerium soovib algatada arutelu sotsiaalse mõju hindamisest keskkonnamõju hindamise (KMH) menetluses: praeguse praktika ning puudutatud osapoolte seisukohtade kaardistamine, ühesuguste suuniste kujundamine, võimalike õiguslike muudatusettepanekute väljatöötamine. Selleks, et arutelu oleks laiapõhjaline, on Kliimaministeerium koostanud küsimustiku, millele palume eelduslikult teemaga enim kokkupuutuvatel osapooltel (Sotsiaalministeerium, Terviseamet, Keskkonnaamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing) vastata. Teema tausta on täpsemalt selgitatud järgmisel leheküljel.
Palume täidetud küsimustik saata 23. augustiks 2024 aadressil
[email protected] (vastused võib lisada samasse faili küsimuste juurde). Katusorganisatsioonidel (Eesti Linnade ja Valdade Liit; Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing) palume saata koordineeritud vastused (st organisatsiooni ühtsed vastused).
Laekunud tagasiside alusel on Kliimaministeeriumil kavas korraldada sügisel 2024 osapoolte vaheline kohtumine (täpsustatakse). Selleks palume edastada ka teabe asutuse/organisatsiooni kontaktisikute kohta.
Kliimaministeeriumi kontaktisik: Rainer Persidski, keskkonnamõju hindamise valdkonna juht, keskkonnakorralduse ja kiirguse osakond (626 2973,
[email protected]).
Küsimused
1. Kuidas te tõlgendate mõistet „sotsiaalne mõju“, arvestades keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) toodud KMH baasmõistete „keskkonnamõju“ ning „oluline keskkonnamõju“ definitsioone?
2. Lähtuvalt teie kogemustest, palun kirjeldage ning andke hinnang, kuidas toimub sotsiaalse mõju hindamine praeguses KMH praktikas?
3. Millised on teie hinnangul KMH osapoolte (sealhulgas avalikkuse) ootused põhjaliku sotsiaalse mõju hindamiseks KMH raames?
4. Kas KMH on asjakohane instrument põhjaliku sotsiaalse mõju hindamise läbiviimiseks? Milline võiks olla sellega kaasnev lisandväärtus, st kas ja kuidas saaksid saadud teabega arvestada tegevuslubade andjad?
5. Kui KMH on asjakohane instrument, siis kuidas peaks toimuma põhjalik sotsiaalse mõju hindamine KMH käigus, arvestades KMH eesmärki ning sisu (sealhulgas nt sotsiaalse mõju osas vajaliku teabe piiritlemine/detailsusastme üle otsustamine)? Kui KMH ei ole asjakohane instrument, siis millises formaadis peaks vajadusel toimuma põhjalik sotsiaalse mõju hindamine?
6. Millist spetsiifikat/pädevust nõuab sotsiaalse mõju hindamine (sealhulgas seoses võimalike keskkonnameetmete väljatöötamisega), nii otsustaja/asjaomase asutuse kui eksperdi seisukohalt? Kas saab välja tuua võimalikke erisusi lähtuvalt erinevatest projektidest?
7. Millistele kvalifikatsiooninõuetele (sealhulgas nii haridus kui erialane töökogemus) peaks vastama sotsiaalse mõju hindamise ekspert?
8. Millised täiendavad tegevused ja kulud võivad kaasneda, kui soovitakse KMH raames läbi viia põhjalik sotsiaalse mõju hindamine (nii teie asutuse/organisatsiooni kui KMH tervikmenetluse vaates)?
9. Kas ja kuidas peaks sotsiaalse mõju hindamine KMH-s olema KeHJS-s vm õigusaktis täiendavalt reguleeritud (nt teatud keskkonnaelementide mõju olulisuse/parameetrite määramine/mõõtmine)?
10. Võimalikud muud kommentaarid seoses kõnealuse teemaga.
Taust
Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (KMH) ning strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH) regulatsioon on sätestatud KeHJS-s. KeHJS-i kohaselt on keskkonnamõju kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. See tähendab, et KMH fookuses on oluline keskkonnamõju (mitte kõikvõimalikud häiringud) ning selle vältimine, vähendamine ja leevendamine.
KeHJS-i regulatsioon on looduskeskkonna põhine ning ei sisalda eraldi termineid nagu „sotsiaalne mõju“ või „sotsiaalmajanduslik mõju“1. Siiski sisaldavad KeHJS-i baasterminid „keskkonnamõju“ ning „oluline keskkonnamõju“ elemente, mida saab otsesemalt või kaudsemalt seostada ka sotsiaalse mõjuga. Ühtpidi võib praktikas täheldada otsustajate, asjaomaste asutuste ning avalikkuse suuremat ootust KMH raames sotsiaalse mõju käsitlemiseks, teistpidi on KMH läbiviimisel lähtekohaks ikkagi selle eesmärk2, fookus ja sisu3. Kokkuvõttes on see praktikas tõstatanud küsimused, millises ulatuses ning kuidas saaks/peaks KMH käigus asjakohaselt sotsiaalset mõju hindama4.
Praeguses praktikas on peamiselt kasutusel lähenemine, et KMH-s hinnatakse kavandatava tegevusega looduskeskkonnale avalduvat mõju: kui keskkonnas toimub muutus, mis avaldab olulist mõju inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Kuivõrd peaks aga hindama nt mõju liiklusohutusele, tööhõivele või kinnisvara väärtuse muutusele on ebaselgem. Lisaks teeb sotsiaalse mõju hindamise praktikas keerulisemaks asjaolu, et kui mõne keskkonnaelemendi/mõju osas on olemas konkreetsed piirväärtused/normid (nt müra), siis mõnel juhul need puuduvad ehk lähtekohaks on subjektiivsus (nt häiring inimese heaolule (sealhulgas vaimsele tervisele) nt tulenevalt põhimõttelisest vastumeelsusest kavandatavale tegevusele). Siiski peab KMH olema eesmärgipärane: väheoluline pole asjaolu, kuidas saadavat teavet tegevusloa andmise üle otsustamise protsessis kasutatakse.
Võrdluseks: planeerimisseaduses on selgelt sätestatud, et planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesandeks on planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas KSH korraldamine (§ 4 lõige 2 punkt 5). Sotsiaalse mõju hindamist KSH raames või eraldiseisvalt on selgitatud ka erinevates juhendmaterjalides5.