Tähelepanu juhtimine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Olavi Martverk

Juhatuse liige

AS Pakendikeskus

[email protected]

Meie 28.06.2024 nr 2.2-10/24/1515-2

Tähelepanu juhtimine

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai märgukirja, mille kohaselt töötleb AS Pakendikeskus

(Pakendikeskus, andmetöötleja) isikuandmeid ilma õigusliku aluseta. Märgukirjas toodud info

kohaselt toimub töötlemine Pakendikeskuse territooriumile (Suur-Sõjamäe 37a, Soodevahe, Rae

vald, Harjumaa) paigaldatud videokaamerate abil, mis on suunatud naaberkinnistule (Suur-

Sõjamäe 37/39, Soodevahe, Rae vald, Harjumaa), kus liiguvad ka teise ettevõtte töötajad.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 ehk isikuandmete kaitse üldmääruse

(edaspidi IKÜM) artikkel 4 punkti 1 kohaselt on isikuandmeteks igasugune teave tuvastatud või

tuvastatava füüsilise isiku kohta. Kaamerate abil on isik (eriti töötaja) igal juhul tuvastatav. Seega

on videovalve puhul tegemist isikuandmete töötlemisega, mille osas tuleb järgida IKÜM-is

sätestatud nõudeid. Märgukirjas toodud info kohaselt ei vasta andmetöötleja tegevus isikuandmete

kaitse nõuetele, mistõttu selgitame lähemalt videosalvestamisele kehtivaid nõudeid.

IKÜM artikkel 5 lg 1 kohaselt tuleb isikuandmete töötlemisel järgida, et töötlemine on seaduslik,

õiglane ja andmesubjektile läbipaistev (punkt a), isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud

sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt (punkt c), isikuandmeid säilitatakse

kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi

täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse (punkt e). Nende põhimõtete täitmise eest vastutab

ja peab olema võimeline nende täitmist tõendama vastutav töötleja (IKÜM art 5 lg 2).

Isikuandmete töötlemiseks peab vastutaval töötlejal olema IKÜM art 6 lõikest 1 tulenev õiguslik

alus. Ilma õigusliku aluseta on isikuandmete töötlemine keelatud. Kui ettevõttele ei tule

eriseadusest kaamerate paigaldamise/kasutamise kohustust, on kaamerate kasutamisel võimalik

tugineda üksnes IKÜM artikkel 6 lg 1 punktis f sätestatud alusele - õigustatud huvile. Õigustatud

huvi alusel on isikuandmete töötlemine seaduslik üksnes juhul, kui see on vajalik vastutava töötleja

või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles

andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid.

Selleks, et õigustatud huvile saaks tugineda, peavad korraga olema täidetud kõik kolm tingimust:

- vastutaval töötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul või kolmandatel isikutel on

andmetöötluseks õigustatud huvi;

- isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks;

- vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku õigustatud huvid kaaluvad üles kaitstava andmesubjekti

huvid, põhiõigused ja – vabadused.

Seega tuleb esmalt andmetöötlejal välja selgitada, kas ja millised on andmetöötleja enda

konkreetsed õigustatud huvid. Ennekõike on oluline, et õigustatud huvi oleks kooskõlas kehtivate

2 (3)

õigusaktidega, sõnastatud piisavalt selgelt (st piisavalt konkreetne) ning reaalne (st mitte

spekulatiivne). Teiseks tuleb analüüsida ja läbi mõelda, millised on võimalikud andmesubjekti

huvid või põhiõigused– ja vabadused, mida võidakse isikuandmete töötlemisega kahjustada.

Kolmandaks tuleb tasakaalustada andmetöötleja õigustatud huvid andmesubjekti huvide ja

põhiõigustega. Siinjuures võrreldakse isikuandmete töötlemisest (kogumisest, edastamisest,

avalikustamisest) andmesubjektile tekkida võivat mõju vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku

õigustatud huvidega ning hinnatakse, kas ja millises ulatuses vastutava töötleja ja/või kolmanda

isiku õigustatud huvi kaalub andmesubjekti huvid üles. Rõhutame, et vastutava töötleja või

kolmanda isiku õigustatud huvid ei kaalu automaatselt üles kaitstavate andmesubjektide

põhiõiguste ja -vabadustega seotud huve.

Kogu isikuandmete töötlemisega seotud teave peab olema andmesubjektile (antud juhul isikutele,

keda filmitakse) lihtsalt kättesaadav, arusaadav ning selgelt sõnastatud. Kaamerate kasutamisel

tuleb andmesubjektidele teabe esitamisel lähtuda IKÜM artikkel 13 nõuetest.

Selleks, et hinnata, kas kaamerate kasutamine vastab eesmärgi piirangu ning võimalikult väheste

andmete kogumise põhimõttele, tuleb:

1) tuua välja kõik kaamerate kasutamise eesmärgid ja seda hästi konkreetselt;

2) hinnata, kas nimetatud eesmärkide täitmisel on kaamerate kasutamine vajalik või on selle

täitmiseks muid ja andmesubjekti vähem riivavamaid meetmeid.

Kaamerad tuleb suunata konkreetsetele turvariskidele. Jälgimisseadmeid ei saa kasutada üldise

viitega võimalikele rikkumistele, mis ettevõtte territooriumil võivad aset leida. Iga turvarisk tuleks

määratleda eraldi ja detailselt, tuginedes reaalsetele ja tõestatavatele andmetele riski olemasolu ja

ulatuse kohta. Kaamerate paigaldamise eesmärgiks ei saa olla töötajate reaalajas jälgimine.

Käesoleval juhul ei nähtu, milline on andmetöötleja eesmärk või õigustatud huvi naaberkinnistu

ja sellel liikuvate töötajate filmimiseks ja et see kaaluks üles andmesubjektidele osaks saava

õiguste riive. Samuti ei nähtu, et naaberkinnistul liikuvaid töötajaid oleks teavitatud nende

filmimisest, filmimise eesmärgist ja õiguslikust alusest ning võimalusest tutvuda

andmekaitsetingimustega.

Isikuandmete töötlemise aeg peab piirduma rangelt minimaalsega. Selle tagamiseks, et

isikuandmeid ei töödelda vajalikust kauem, peab vastutav töötleja kindlaks määrama tähtajad

isikuandmete kustutamiseks ning perioodiliseks läbivaatamiseks (IKÜM põhjenduspunkt nr 39).

Vastavalt Euroopa Andmekaitsenõukogu1 seisukohale tuleb isikuandmed enamikul juhtudel (nt

vandalismi avastamiseks) kustutada – ideaaljuhul automaatselt – mõne päeva pärast. Mida pikem

on ettenähtud säilitamisaeg (eriti kui see on pikem kui 72 tundi), seda rohkem tuleb põhjendada

eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise vajalikkust. Seega olukorras, kus eriseadusest ei tulene 72-

st tunnist pikemat säilitamistähtaega, tuleb vastutaval töötlejal salvestiste pikema säilitamise

tähtaja vajadust selgelt ja arusaadavalt põhjendada.

Lisainfot antud küsimustes saate lugeda AKI kaamerate kasutamise juhendist.

Kokkuvõttes

Pakendikeskusel kui vastutaval töötlejal tuleb üle vaadata enda territooriumil asuvate kaamerate

paigutus ning tagada, et selle käigus ei toimu õigusliku aluseta isikuandmete töötlemist. Juhul, kui

kaamerad on paigaldatud andmetöötleja territooriumil turvalisuse tagamiseks, peaksid need olema

suunatud konkreetselt määratletud (turva)probleemi lahendamisele enda territooriumil.

Olemasolevad salvestised tuleb kustutada või muuta isikud tuvastamatuks, kui isikuandmete

töötlemiseks puudus õiguslik alus.

1 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes, lk 28 p 121.

3 (3)

Kuigi käesolevale tähelepanu juhtimisele AKI vastust ei oota, võime kontrollida isikuandmete

töötlemise vastavust nõuetele ka omaalgatuslikult.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Annika Kaljula

jurist

peadirektori volitusel