Vastuskiri
| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 5-5/24/6803-2 |
| Registreeritud | 28.06.2024 |
| Sünkroonitud | 01.07.2024 |
| Liik | Väljaminev dokument |
| Funktsioon | 5 Teabe- ja arhiivihaldus |
| Sari | 5-5 Terviseameti kirjavahetus |
| Toimik | 5-5-5/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikontroll |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikontroll |
| Vastutaja | Imre Kaas (TA, Peadirektori vastutusvaldkond, Kommunikatsiooniosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
From: Imre Kaas <[email protected]>
Sent: Fri, 28 Jun 2024 06:56:24 +0000
To: [email protected] <[email protected]>
Subject: Ed: tegevussuunad ja tegevusaruanded
Tere!
Aastaseid koondkokkuvõtteid on tehtud 2022 ja 2023. Viimane versioon oli Teil juba olemas, 2022. aasta oma leiate manusest. Tulevikus peakski selline aastakokkuvõte sisaldama ülevaadet tehtust ja eesmärkide püstitamist tulevikuks. Leidsin ka kuni 2020. aasta juuni kohta tehtud koondkokkuvõtte Terviseameti teemade vastutusest. 2020-2021. aastal tegeles Terviseamet koroonapandeemia lahendamisega ja sarnaseid kokkuvõtteid ei koostatud.
Terviseametil on siiski igal aastal kohustus panustada sotsiaalministeeriumi programmide seiresse, mis võtabki kokku meie panuse poliitika kujundamisse, seda siis läbi rakendamistegevuste kirjelduse. Programmide seirearuanded kinnitab minister. Üldiselt on ministeerium strateegiadokumentidele sisendi kogumiseks kasutanud pilve, kuhu oleme andnud enda kommentaarid.
Küsitud viieaastaste tegevussuundade värskendamine hetkel käib ja saame sellega valmis sügiseks. Äsja on uuendatud sotsiaalministeeriumi arengukava koos uute poliitikavaldkondadega, millega Terviseameti tegevused peavad haakuma. Terviseametis on loodud uued teenusekaardid ja sügiseks valmib ka ISO juhtimissüsteem, mis peab arengukavas väljenduma. Samuti toimub muudatusi struktuuris, näiteks liigub Terviseametist Ravimiametisse meditsiiniseadmete osakond koos oma teenustega.
Kui on huvi värskendatud teenusekaartide vastu, siis saaksime need edastada uuel nädalal.
lugupidamisega
Imre Kaas
kommunikatsioonijuht
kommunikatsiooniosakond
794 3512 | 5851 8902
| Terviseamet +372 794 3500 [email protected] Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn |
Käesolev kiri on konfidentsiaalne ning mõeldud kasutamiseks kirja päises nimetatud isikule/asutusele. Käesoleva kirja mistahes viisil kasutamine või kopeerimine isiku poolt, kes ei ole märgitud selle adressaadiks, on keelatud. Kui te olete saanud käesoleva kirja ekslikult, palume sellest koheselt teavitada kirja saatjat ning kustutada saadud kiri koos kõikide lisadega.
Saatja: Eva-Maria Asari <[email protected]>
Saatmisaeg: reede, 21. juuni 2024 17:03
Adressaat: Imre Kaas <[email protected]>
Koopia: TA Kommunikatsioon <[email protected]>
Teema: tegevussuunad ja tegevusaruanded
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
Tere
Tänan, et vastasite. Mulle anti üldtelefonilt tegelikult mitu numbrit, aga Teie olite ainut kes vastu võttis.
Õpin tundma Terviseameti veebilehte ja vajan veidi juhendamist. Sobi ka kui suunate mind kolleegi poole, kes oskab vastata.
Internetist otsides leidsin dokumendi Terviseameti olulised tegevussuunad 2019–2023, näen et see peaks olema ka veebilehel aga ei leidnud õiget kohta üles.
Leidsin ka dokumendi Terviseameti arengukava 2015 – 2020
Küsimused:
- 1. kas 2019 -2023 dokument on 2015- 2020 dokumendi järg? Mõnes asutuses uuendatakse tegevussuundi/arengukavu iga-aastaselt, mõnes mitte.
- 2. kas tegevussuundade/arengukava alusel on ka tegevuskava, kus on konkreetse aasta tegevused? Või konkreetse aasta tegevused välja toodud aasta kokkuvõttes nagu Terviseameti 2023. aasta kokkuvõte?
- 3. Kas varasemate aastate kohta on ka olemas koondkokkuvõte nagu 2023. aasta kokkuvõte – nt aastate 2019 -2022 (mis ühtiks arengusuundadega)
Ootan vastust 28.06, kui see on sobilik, kui ei siis andke palun teada.
Eva-Maria Asari
audiitor
+372 640 0754
Kiriku 2/4, 15013 Tallinn
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.
Terviseamet – asjatundlik, avatud ja hooliv
Terviseameti põhitegevused ja organisatsiooni areng august 2017 – juuni 2020
Terviseameti vastutusel on 2020 juuni seisuga kakskümmend üks teenust, mis hõlmavad endas nii keskkonnatervise, tervishoiu kui laborivaldkonda. 2017. aastal oli terviseameti töökorraldus killustunud ja sisuline koostöö valdkondade ja üksuste vahel väga nõrk. Terviklik vaade organisatsiooni eesmärkidele, tegevustele ja ressurssidele puudus, sh puudusid kaasaegsed IT vahendid tegevuste planeerimiseks ja aruandluse tagamiseks. 2019. aastaks said läbi viidud esmased reformid organisatsioonis ja kokku lepitud olulised tegevussuunad aastateks 2019-2023. Järgnevalt teen lühikokkuvõte asutuse tegevustest ja arengutest.
Kiirabi korraldus. 2017 toimusid läbirääkimised ja ettevalmistused kiirabi rahastuse liikumiseks Terviseametist Haigekassasse, ettevalmistused toimusid heas koostöös ja kvaliteetselt ning kõik vajalikud kokkulepped said sõlmitud ja lepingud tehtud tähtaegselt. 2018 uuendasime kiirabi kulumudeli koostöös haigekassa ja kiirabipidajatega ning rääkisime läbi ja leppisime kokku töökorralduse põhimõtted ministeeriumi, haigekassa ja terviseameti kohustuste vaates. Lisaks valmistasime ette kiirabi uue perioodi lepingud ning lepingud said eelolevaks kolmeks aastaks 2019-2021sõlmitud tähtaegselt ning vältimatu abi osutamises tõrkeid ei tekkinud.
2019 valmistasime ette ja kinnitasime terviseameti peadirektori 25.02.2019 käskkirja nr 1.1.-1/19/17 „Kiirabi tüüpjuhtumite ja juhiste kinnitamine“. Käskkiri ja juhised on aluseks Häirekeskusele meditsiinisündmuse lahendamiseks vajalike meetmete rakendamiseks. 2019.a. jõudsid kiirabibrigaadid väljasõidukorralduse andmisest sündmuskohale C kutsete korral 11,92 min-ga ja D kutsete korral 8,63 min-ga. Jooksev koostöö kiirabipidajate ja Häirekeskusega toimib ning olulisi tõrkeid teenuse osutamisel ei ole esinenud. Vajaduspõhiselt ja ettenähtud aja jooksul kiirabipidajate poolt täiendavate kiirabibrigaadide komplekteerimisega probleeme ei olnud ning 2020 COVID-19 kriisis panustas kiirabi aktiivselt ja paindlikult olukorra lahendamisse.
Terviseameti peadirektori 05.06.2019 käskkirja nr 1.1-1/19/31 „Kiirabi välijuhtide arv, vastutuspiirkonnad, nõuded varustusele ning töökord“ ettevalmistamine ja kinnitamine. Käskkiri oli aluseks kiirabi välijuhtide tööle rakendamiseks alates 01.07.2019. Toetasime kiirabi üleriigilist õppust „Eesti kiirabi simulatsioonõppus 2019“ ja osalesime nii vaatlejate kui hindajana.
2019 I kvartalis kinnitasime terviseameti peadirektori käskkirjaga dokumendid, mis reguleerivad kiirabibrigaadi pidaja ja haigla kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning õppuse korraldamisele esitatavad nõudeid ning õppuste rahastamise tingimusi (KK nr 1.1-1/19/11).
Süsteemselt on toetatud ja jätkatud kiirabi MIMMS (suurõnnetuste meditsiinilise juhtimise ja tugi) metoodika koolituste ja jätkukoolitustega, sh mahu ja lisarahastuse vajaduspõhine analüüs on läbi viidud ning eelarve piires koolitused läbi viidud. MIMMSi väljaõppe on saanud 451 kiirabitöötajat, sh 32 arsti, 203 õde, 18 üliõpilast-brigaadiliige, 45 EM tehnikut ja 154 kiirabitehnikut. Koostöös kaitseväe akadeemiaga toimub ettevalmistus haiglatele HMIMMS jt vajalikeks koolitusteks, et riigieelarve vahendite olemasolul alates 2021 alustada koolitamistega. 2019 esimesel poolaastal tegime kokkulepped Kaitseministeeriumi ja KV Akadeemiaga kiirabi ja haiglate koolituskeskuste loomiseks.
Tervishoiusüsteemi valmisolek kriisideks. 2017 osalesime kriisiaja tervishoiukorralduse ekspertrühma töös ning aitasime finaliseerida kriisiaja tervishoiukorralduse kontseptsiooni ning selle rakenduskava. Lisaks alustasime uue hädaolukorraseaduse (jõustus suvel 2017) vaates terviseameti kui mürgistuse ja epideemia kriisolukorras juhtiva asutuse rolli läbimõtlemist ning vastavate riskianalüüside väljatöötamist. Kuna ametis puudus kriisireguleerimise meeskond, siis korraldasime ümber erakorralise meditsiini osakonna tegevused, uuendasime põhimääruse ja ametijuhendid ning asusime komplekteerima meeskonda.
2018 aastal kinnitasime ameti kriisiaegne juhtimisstruktuuri ja käivitasime 24/7 operatiivvalve ja –telefoni, et tagada ööpäevaringne valmisolek ning kontaktpunkt vältimatu abi osutajate ja tervishoiusündmuse tarbeks. Samal aastal said tervishoiusündmuse (epideemia, mürgistus) riskianalüüsid kirjeldatud, kooskõlastatud seotud osapooltega ja kinnitatud. Riskianalüüsi tutvustasime VV kriisikomisjonis ja avalikku osa ka avalikkusele. Lisaks kooskõlastasime kõigi teiste juhtivate asutuste riskianalüüsid. Töötasime välja koostöös tervishoiuteenuse osutajatega ühtse näidiskavandi toimepidevuse riskianalüüside koostamiseks ning selle põhjal said koostatud ja kinnitatud haiglate ja kiirabibrigaadi pidajate toimepidevuse riskianalüüsid. Viisime läbi ametis riikliku kriisireguleerimise õppuse „Viplala“, et harjutada kriisiaegset juhtimisstruktuuri ning õpituvastustest õppida.
Tervishoiuteenuse osutajate toimepidevuse riskianalüüside põhjal uuendati asutuste toimepidevuse plaane ning 2020 alguses oli Terviseameti poolt kooskõlastatud 9 asutuse toimepidevuse plaanid, ülejäänud 13 asutuse dokumentatsioonid on kooskõlastusprotsessis, sest terviseamet on saatnud tegevusplaanid korduvalt täiendamisele.
2019.a sai läbiviidud rahvusvaheline MODEX 2019 Saaremaa õppus ja osaletud rahvusvahelises NATO õppuses. Terviseamet osales 11 riigisisesel (sh teenuseosutaja) õppusel mängijana ja/või vaatlejana, hindajana. Terviseameti esindajad osalesid 2019. aastal toimunud kõikides olulistes istungitel/seminaridel/konverentsidel, sh regionaalse ja VV kriisikomisjoni töörühma istungitel, nii rahvusvaheliselt kui riigisiseselt.
2019.a I kvartalis sõlmisid PERH ja Terviseamet 2019.a tegevuste rahastamiseks sihtfinantseerimise lepingu ning koostöös esitasime Euroopa Komisjonile kohanemiskulude taotluse EDRT sertifitseerimise protsessi läbimiseks vajalike investeeringute kohta ning saime positiivse otsuse rahastuseks.
Arvestades, et terviseameti erakorralise meditsiini osakonna koosseisus on vaid viis inimest, on tervishoiusektori ülene ja riiklike kriisistruktuuridega seotud tegevus olnud muljetavaldavad. 2020 jaanuarist kuni juunini oli terviseameti kriisistruktuur seotud COVID-19 lahendamisega ja tervishoiusündmuse juhtimisega. Rakendati ameti kriisistaap laiendatud koosseisus, tagati 24/7 partnerlus tervisehoiusektorile, käivitati meditsiinijuht ja koordineeriti meditsiinistaapide tegevus. Tagati SITREP, sisend SITKEle ja juhised vastavalt vajadusele nii elanikkonnale, tervishoiule, riiklikele ja kohalikele kriisistruktuuridele kui erasektorile.
Riigi tervishoiuvaru on hallatud vastutustundlikult, mitte ühegi riigi tervishoiuvarusse kuuluva ravimi, seadme, ühekordse meditsiinivahendi vm tarviku kogus ei ole mistahes hetkel olnud väiksem kui 75% ettenähtust. Inventuur on läbi viidud Terviseameti osavõtul ning laoseis vastab dokumenteeritule. Tehtud on ettepanekud riigi tegevusvaru suurendamiseks ja kaasatud eksperdid tervishoiuvaru nomenklatuuri täiendamiseks. COVID-19 kriisis koostöös meditsiinijuhtide, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Ravimiametiga tehtud ettepanekud ja kalkulatsioonid ravimivaru suurendamiseks riigi tegevusvarus.
Nakkushaiguste ennetus (sh antimikroobne resistentsus) ja immuniseerimisega hõlmatuse tagamine. 2018 jaanuaris lisati immuniseerimiskavasse inimese papilloomiviiruse vastane vaktsiin (HPV) tüdrukutele. Terviseamet koostöös partneritega korraldas HPV kommunikatsioonikampaania, sh koostati HPV-teemalised infovoldikud tervishoiutöötajatele, lapsevanematele ja tütarlastele. Info tagati teemalehel vaktsineeri.ee. HPV vaktsineerimine toimus plaanipäraselt ja vastavalt soovituslikule ajakavale. Kogu sihtrühmast sündinutest vaktsineeriti 56,1%, mis oli suurepärane tulemus.
Aasta aastalt on aktiivse tegevuse tulemusel suurenenud gripi vaktsineerimisega hõlmatus. Hooajalise gripi vastane vaktsineerimine väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse saajatele ja erihoolekandeteenusel viibivatele isikutele lisati immuniseerimiskavasse. 2019 tegime ettepanekud ministeeriumile ja haigekassale immuniseerimisega hõlmatuse suurendamiseks vajalike tegevuste osas, sh tervishoiutöötajate aktiivsuse kasvatamine laste vaktsineerimisel ja täiskasvanute revaktsineerimisel; immuniseerimisalaste koolituste tõhustamine; jätkusuutlik nakkuste seire; vaktsineerimise jätkuv riigipoolne rahastamine; e-immuniseerimispassi täielik rakendamine ning vajadus pikaajaliselt rahastada Terviseameti vaktsineerimise kommunikatsioonitegevusi, sest mõju saavutamiseks on vajalik tagada järjepidev mitmeaastane teadlikkuse kujundamine elanikkonnas. Osalesime kahes immuniseerimisalases projektis: WHO „Tailoring Immunisation Programme“ ja ECDC on Training of frontline healthcare professionals.
Vaktsiinide külmahela ja vaktsiiniveo logistika parendamiseks täiustasime külmahela tagamist. Nõuetekohased vahelaod ehitasime välja Tartus ja Kohtla-Järvel ja vaktsiinide veoks soetati külmauto. Teostasime vajalikud arendused ja aastast 2019 rakendasime ravimite ehtsuse kontrolli Terviseameti ravimite kesklaos vastavalt „võltsitud ravimite“ direktiivile.
Kontrollime teenuse osutajate juures immuunpreparaatide nõuetekohast käitlemist, 2019 on kontrollitud 90 immuniseerimiskohta, neist 2 ei vastanud nõuetele. Tulevikuvaates oleme kaalumas võimalust rakendada vaktsiinide väljastamiselt esinduste juures termo“pakiautomaatides“, mis annab võimaluse arstidel ja õdedel päeva jooksul neile sobival ajal oma vaktsiinid kätte saada.
Epideemiatõrje tegevuste korraldamisel on oluline osa NAKISel. Andmete elektroonne esitamine, aasta aastalt on paberkandjal teatiste hulk vähenenud ning 2020. aastal on NAKISes 5518 teatist nakkushaiguse kohta, neist 90% on sisestatud veebirakenduse kaudu.
Terviseameti poolt on süsteemselt olnud tagatud kahe ja enama haigusjuhuga nn rühmaviisilisele haigestumisele reageerimine (ca 50 juhtumit 2019), vajalike toimingute teostamine ja leviku piiritlemine. 2019 leetrite leviku piiramiseks rakendati erinevaid meetmeid, sh lähikontaktsete MMR vaktsineerimine; Ig profülaktika korraldamine; MMR vaktsineerimise võimalus EMO-des; juhendmaterjalid arstidele; TTO-de ja elanikkonna nõustamine, immuniseerimisalane kommunikatsioon. Seoses listeeriaga Euroopas ja Eestis koostasime listeeria riskianalüüsi ning toetasime Veterinaar- ja Toiduametit ning tervishoiuteenuse osutajaid, sh Naistearstide Seltsi ja Ämmaemandate Ühingut. Rakendasime neuroborrelioosi seire. Eesti sajandaks sünnipäevaks koostasime ülevaate „100 aastat nakkushaiguseid Eestis, 1919-2017“. Igakuiselt on koostatud ja avaldatud ameti kodulehel EstEpireport. Välisveebis võtsime kasutusele uue statistikarakenduse ning nakkushaiguste statistika on kättesaadav kaasaegsemal kujul.
Terviseamet on taganud 24/7 kohaloleku rahvusvahelistes nakkushaigustega seotud varajase hoiatuse süsteemides, sh Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemis – EWRS, ECDC andmete kogumise/edastamise süsteemis TESSy ning WHO Rahvusvaheliste Terviseregulatsioonide (IHR) kiirteavitussüsteem. Süsteemide kaudu esitavad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid kokkulepitud kriteeriumite alusel olulist infot nakkushaiguste ja muude nakkushaiguseid ja nende levikut puudutava olulise informatsiooni kohta ning tuvastatud piiriülese levikupotentsiaaliga ohtude kohta. Samuti on ameti poolt tagatud osalemine ECDC epidemioloogilise seire võrgustikus (mis koosneb 16 erinevast alamvõrgustikust), mille kaudu toimub olulise teabe ja praktikate kujundamine ja jagamine.
COVID-19 puhang 2020 tõi kaasa olulise koormuse kasvu regionaalosakonna epidemioloogidele ja tervisespetsialistidele. Viidi läbi küsitlused ja tagati kontaktijälgimine kõigi haigestunute ja nende lähikontaktsete osas, juuni teise nädala alguse seisuga oli olnud jälgimise all 1940 nakatunut ja üle 4700 lähikontaktse. Rakendasime epidemioloogilise uuringu läbiviimiseks küsitlus- ja kontaktihalduskeskkonna, mis lihtsustas regionaalosakondade tööd ja võimaldab tehnoloogiliselt toetatud olukorrapildi hoidmist. Lähitulevikus on hädavajalik teostada NAKIS-TIS liidestus ning rahastusotsuse on saanud uue infosüsteemi arendus, et tagada kaasaegne funktsionaalsus ja tehnoloogiliselt toetatud seirevõimekus.
Nakkushaiguste laborile oli 2017 oluline maamärk, lõpule jõudis arendusprotsess, mille tulemusel loodi võimekus 3. ohurühma kuuluvate suure leviku potentsiaaliga nakkushaiguste tekitajate uurimiseks BSL3 laboris ning juhendamine proovide võtmiseks 4. ohurühma patogeenide puhul. Vastav võimekus on oluline tagamaks riigi valmisolek bioloogiliseks ohuks ja imporditud haigustekitajate laboridiagnostikaks.
Nakkushaiguste labor on kõigil aastatel akrediteeritud ja hinnatud rahvusvaheliste ekspertide poolt erinevate meetodite osas. Referenteenuse uute tegevustena käivitati 2019 listeeriate täisgenoomi sekveneerimine koostöös Veterinaar- ja Toidulaboratooriumiga, tulemused on TESSY süsteemi edastatud. Jätkati 2018 alustatud Clostridium difficile isolaaatide kogumist ja alustati ribotüpeerimise metoodika juurutamisega. AMR ref. teenuse osutamiseks alustati resistentsete mikroobitüvede kogumise ja säilitamisega. Võrreldes varasema ajaga on olulisel määral suurenenud leetrite kinnitava diagnostika maht, lisandunud on leetriviiruse real-time PCR analüüsi vajadus esmase diagnostikana.
2019 tagati referantlabori poolt salmonellade serotüpeerimine ja ravimresistentsuse määramine 82%, kampülobakterite liigi ja ravimresistentsuse määramine 142%, laiendatud uurimine viie soolenakkuse tekitaja suhtes 48%, E.coli tüpeerimine 120%, Shigella spp tundlikkuse määramine 6 preparaadi suhtes 210%, N. meningitidis serorühmade ja ravimresistentsuse määramine 300%, N. gonorrhoeae samastamine ja ravimresistentsuse määramine 110%, listeeria kultuuride samastamine ja säilitamine 120%, Streptococcus pneumoniae tüpeerimine ja antimikroobse tundlikkuse määramine 142%, poliomüeliidi seire 100%, täiendav enteroviiruste seire 93%, AFP-haigusjuhtude (ka kontaktsete) viroloogiline uurimine 17%, leetrite, punetiste ja parvoviiruse B19 seire (IgM määramine) 120%, PCR (A-gripp, B-gripp, RS-, adeno-, paragripp, rhino- ja metapneumoviirus) kompleksuuring 72%, gripiviiruse PCR real-time subtüpeerimine (pH1N1; H3) 100%, gripiviiruse PCR real-time subtüpeerimine (H5; H7) 89%, B-gripiviiruse subtüpeerimine (Yam/Vic) 65%, gripiviiruste isoleerimine (rakukultuur) 100%.
COVID-19 haiguspuhangu alguses 2020 jaanuaris juurutas Terviseameti NHL esimesena Eestis WHO protokolli kohaselt SARS-CoV-2 Real time PCR metoodika ja alustas operatiivselt nakkusjuhtude diagnostikaga ning aitas teisi laboreid meetodi valideerimisel ja juurutamisel. Jätkusuutliku nakkushaiguste seiresüsteemi ja epideemia olukorras operatiivseks reageerimiseks ning püsivaks valmisolekuks on vajalik labori tööjõukulu finantseerida riigieelarvest (hetkel labor on alafinantseeritud) ning suurendada Terviseameti NHL võimekust.
Terviseameti labori infosüsteemi (TALIS) arenduseks taotlesime SF raha 2018 ning tänaseks on läbitud kaks arenduse etappi ning ettevalmistused kolmandaks etapiks. Labori valmisoleku ja operatiivse tegevuse tagamise seisukohalt on oluline ka IT arenduste teostamine sügiseks 2020. Terviseameti laborite infosüsteemi (TALIS) arendus ja liidestamine TIS-ga, sh analüüstulemuste edastamine digilukku. TALIS arendus SARS-CoV-2 testimisseadmete liidestamiseks, sh analüüsiprotsesside automatiseerimiseks.
Mikroobide resistentsuse tekke ja leviku ohjamise tegevused on olulised nii EL kui Eesti tasandil. Koostati ülevaade Antimikroobse resistentsuse seire kohta Eestis 2012-2016.a. Tegemist on olulise dokumendiga, mida kasutavad arstid (sh infektsionistid ja mikrobioloogid), üliõpilased ja meie teised koostööpartnerid. Avalikustatud TA kodulehel http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/Nakkushaigused/ab_paev/AMR_Eestis_2012-2016.pdf. 2017 viidi läbi pilootuuring 2 aktiivravihaiglates: „Operatsioonipiirkonna infektsioonid“ ja „Clostridium difficile seire“. Eesti andmed on edastatud Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele (ECDC). Projekti jätkus 2018. aastal. 2019 toimus Euroopa Komisjoni ja ECDC meeskonna hindamisvisiit Eestisse AMR seire hindamise eesmärgil (25.-29.03), terviseameti poolt anti ülevaade inimtervise valdkonna tegevustest ja hetkeseisust AMR ennetuse ja ohjamise valdkonnas – Eesti tegevusi hinnati kõrgelt.
Zoonoossete tekitajate tundlikkuse andmete analüüs on tehtud ning avaldatud ameti välisveebis. Andmed invasiivsete tekitajate tüvede kohta on kogutud kõikide haiglate mikrobioloogia laboritelt, digiteeritud ning õigeaegselt edastatud ECDC põhiandmebaasile TESSy (11 laborit, 11595 kirjet 8 tekitaja kohta, ~4000 isolaati). 2019 uuendati nakkushaiguste kohta esitatava teabe korda AMR seires.
Tagatud on ECDC/WHO küsimustike täitmine AMR seire: Põhjamaade küsimustik; WHO Tripartite AMR küsimustik; Orion projekti küsimustik - AMR seire One health raames; WHO küsimustik Global AMR seire riigi edusamme 2018/2019; ECDC ESPAUR küsimustik - teadmised ja hoiakud AB ja AMR kohta TTO-de seas; prior to Expert meeting on electronic surveillance of AMR and healthcare-associated infections”. ESPAUR ja ECDC küsimustik tervishoiutöötajatele AB kasutamise kohta: küsimustik eesti keeles ette valmistatud, läbi töötatud, saadetud laiali erinevatele erialaseltsidele, täidetud eesti tervishoiutöötajate poolt, tulemused avaldatud nov. 2019 ECDC publikatsioonides.
Kemikaalidest tingitud tervisekahjude ennetamiseks toimib tihe koostöös kemikaalitootjate ja hulgimüüjatega. Iga-aastaselt lubatakse ameti menetlustoimingute tulemusel Eesti turule biotsiidi või keelatakse turule tulek. Liikmesriikide komitee töö raames hinnatakse toimikuid, näiteks 2018 toimus 65 toimiku hindamist ja 19 aine hindamise otsuste eelnõud, hinnati ja identifitseeriti SVHC aineteks 12 ainet. Olulisemateks teemadeks toimikute ja ainete hindamisel olid katsetamisstrateegia valimine endokriinseid häireid põhjustavate omaduste selgitamiseks (OECD 241 LAGDA vs OECD 231 AMA), katsetamiseks vajalike kontsentratsioonide arv ja tase, reproduktiivtoksilisus (OECD 443 EOGRTS F2/DIT/DNT kohortidele) jne. Keemiarelva Keelustamise Konventsiooni nimekirjadesse kuuluvate kemikaalidega seotud tegevuste ja diskreetsete orgaaniliste ühendite tootmise kohta Eestis kogutud teabe põhjal koostati deklaratsioon, mis edastati konventsiooni organisatsiooni sekretariaadile. Organisatsiooni aastakoosolekul anti sisend artikkel X, XI, VII tegevuste plaanimisse ja priotiseerimisse. Tooteohutuse valdkonnas olid fookuses keelatud ained või ainult piirangutega lubatud ained toodetes. Kontrolliti kokku 1339 tooteartiklit. Laboriuuringute alusel avastati 9 nõuetele mittevastavat tooteartiklit (kokku kõrvaldati turult 1100 toodet). Avaldati artiklid ohtlikest toodetest, ohtudest ja piirangutest toodetes. Menetleti 135 Maksu- ja tolliameti teadet imporditavate toodete kohta (kokku 1163 kaubaartikli kohta). Vabasse ringlusesse ei lubatud (tooted ei vastanud nõuetele) – 43 teates teavitatud 180 kaubaartiklit (kokku 218311 tooteühikut).
2019 oli menetleti kokku 253 biotsiidi registreerimistunnistuste, riiklike lube ja otsuseid. Kemikaalide turustamiseelseid toiminguid oli 141, sh hindasime 26 loomkatsete taotlust. Tõstatasime biotsiidi pädevate asutuste koosolekul permetriiniga töödeldud riiete määratlemise biotsiidiks või töödeldud tooteks ühtlustamise vajaduse. Koostasime biotsiidiseaduse muudatusettepanekud ministeeriumile. Panustame süsteemselt teadlikkuse tõstmisse kemikaaliohutusest ja biotsiididest: ettekanded toidutöötlejate, toidukäitlejatele, konsulentidele (põllumajandusküsimustes nõuandev koolitatud isik), kahjuritõrjuja kutsetunnistuse taotlejatele, lennujaama töötajatele, kemikaalikäitlejatele; TA kodulehel teavitused ECHA PCN portaalist, puugi- ja sääsetõrjevahenditest, biotsiidide (ECHA) uuenenud andmebaasist, uus avalike arutelude veebileht; pidev teabevahetus keemiatööstuseliiduga, meediategevus. Rahvusvahelise ja riigisisese koostöö edendamine raames: 20.-21. mai Põhja- ja Baltimaade keemiarelvade keelustamise konventsiooni riiklike asutuste töökoosoleku korraldamine Terviseametis, teabe ning kogemuste vahetamiseks; TTÜ-ga matemaatika-loodusteaduskonnas toksikoloogia õppekava avamisele kaasa aitamine (sisend ja osalemine); keskkonnaametiga koostöö arendamine eesmärgiga viia komplekslubade väljastamine vastavusse REACH- ning biotsiidide määruste nõuetega.
Joogi- ja suplusvee kvaliteedi seire on üks oluline lüli nakkuste ja mürgistuste ennetuses ning tervisekaitses. Seisuga 31.12.2017 oli VTIga liitunud ning kasutas seda 55,6% veevärkidest, milles on rohkem kui 5000 tarbijat, 2018. aasta jooksul liitumine aeglustus, sest 2018. aastal kehtima hakanud haldusreformi tulemusena oli VTI pidevas arendamises ning ei olnud võimalik ebakindlat rakendust reklaamida. VTI analüüsivajadus on 2020 tööplaanis ning tulevikuvaates vajab süsteem uuendamist.
Terviseameti poolt koostatud põhjaveekogumite ülevaated on avaldatud ameti kodulehel. 2018 viidi läbi eraveevärkide sihtuuring Tartu- ning Pärnumaal. Esialgsed analüüsid näitavad, et rohkem kui pooltel eraveevärkidest (seni uuritutest) esineb probleeme vee kvaliteediga. Eraveevärkide omanikke nõustati võimalikest terviseriskidest ja võimalikest meetmete rakendamisest joogivee kvaliteedi parendamise osas. Ameti poolt teostatakse iga-aastaselt toiminguid joogi- ja suplusvee kvaliteedi tagamiseks. 2019 aastal kontrolliti ja menetleti 493 probleemsemat joogiveevärki; vaadati läbi 30 ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava; kontrolliti 119 ujulat ja 50 ametlikku supluskohta ning veekvaliteedi seiret tehti 77 suplusrannas. Sinivetikate uuringuid tegime 11 ning kõikidel juhtudel hoiatati inimesi nii ajakirjanduse kaudu kui ka kohapealse teavitusega. Tegime Vibrio cholera uuringu. Aasta jooksul lahendati 271 kaebust/teabenõuet veeohutuse valdkonnas, s.h 218 joogivee kohta, 15 ujulate kohta, 33 supelrandade ning 5 loodusliku mineraalvee osas.
Tagatud on Eesti andmed Euroopa joogivee aruandes ja suplusvee aruandes Euroopa Komisjonile.
Põlevkivi arengukava rakendamisega seotud projektide läbiviimine ning uuringute metoodikasse ja rahataotlusse panustamine: „Metoodika väljatöötamine ja rakendamine välisõhuseisundi ning lapseea astma ja teiste allergiahaiguste vahelise seoste leidmiseks põlevkivitööstusest mõjutatud aladel“ läbiviimine“; „Ordoviitsiumi ja Kvaternaari põhjaveekihtidest vett ammutavate ühisveevärkide joogivee uuring võimalike põlevkivitööstusest tulenevate kemikaalide osas.“ Projektil „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivisektoriga kokkupuutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), esimene etapp – biomarkerite väljaselgitamine“; „Individuaalsete puurkaevude ja salvkaevude veekvaliteedi täiendav uuring“ lülitati Keskkonnaministeeriumi uuringusse "Hajaasustuspiirkondade joogivee kvaliteedi ja -süsteemide uuring".
Toodete terviseohutuse korraldamisel on igal aastal turujärelevalve programm koostatud ja avaldatud ning turujärelevalve nõukogu töösse panustatud. 2019 Euroopa Ühenduse turu kaitseks laekus 51 tollipäringut kokku 211 kaubaartikli nõuetele vastavuse hindamiseks, mille menetluse tulemusena ei lubatud vabasse ringlusesse 41 (19%) kaubaartiklit. RAPEX süsteemi kaudu on teavitatud kolmest ohtlikust kosmeetikatootest.
Oluline otsus oli MMS-i levitamise keelustamine kosmeetikavahendina, teema on ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides oluline, TA poolt jagasime kogemust nii kosmeetikatoodete alalise komitee ja töörühma kohtumisel ning samuti Euroopa Kemikaaliameti foorumi istungil. Samuti anti intervjuu ja kajastati teemat põhjalikult Euroopa Kemikaaliameti uudiskirjas. Avalikkuse ja sihtgruppide teadlikkuse tõstmise eesmärgil on tehtud ettekanded tarbijaõiguste teabepäeval „Kosmeetika ja tarbekeemia – millele pöörata tähelepanu?“ ja Eesti Tarbijakaitse liidu konverentsil piiripealsetest toodetest. Lisaks lennujaama päästeteenistuse teadlikkuse tõstmiseks kemikaaliohutuse valdkonnas kuue päeva jooksul viidi läbi loengud.
Proaktiivselt seoses BREXIT’iga saadeti välja 750 teavituskirja kemikaalidega tegelevatele ettevõtetele ja 278 teavituskirja kosmeetikatoodete levitajatele nende võimalike kohustuste muutmisest. Proaktiivselt seoses ftalaatide piiranguga toodetes ja uue REACH määruse muutmise kehtestamisega saadeti välja 750 teavituskirja kemikaalidega ja toodetega tegelevate ettevõtetele.
Kosmeetikatooteid turustavaid ettevõtjaid kontrolliti 24, neist 20 vastas nõuetele. Mänguasju ja lapsehooldusvahendite turustajaid kontrolliti 13, neist 9 vastas nõuetele. Kemikaale turustavaid ettevõtjaid kontrolliti 32 ettevõtet, neist 23 vastas nõuetele. Lisaks detergente ja biotsiide turustavad ettevõtted, mida kokku kontrolliti 20 ja 11 vastas nõuetele, tegime 4 ettekirjutust, kahel juhul määrasime sunniraha; 24 juhul tegime ettepanekud, 2 toote müügilt kõrvaldamise kohustusega.
Nõustamiste arv on kasvanud aasta aastalt, sh 2019 oli 459 nõustamist seoses järelevalve kontrolli ja tähelepanu juhtimistega; Brexit; piiripealsete toodete määratlemine; REACH määrusest tulenevate uute piirangute ja harmoniseeritud klassifikatsiooni muutuste selgitamine keemiatööstusele. 2020 seoses COVID-19 kasvas oluliselt desovahenditega seotud nõustamiste maht ning toodete turule lubamisega seotud menetluste hulk.
2019 tegime ministeeriumile ja MKM turujärelevalve nõukogule ettepaneku turujärelevalve asutuste rollide täpsustamiseks ja ülesannete muutmiseks viisil, et pädev asutus teostaks järelevalvet kogu turustuseahela ulatuses, mis lihtsustab kodanike ja ettevõtjate jaoks mõistmist ning tagab ka efektiivsema ning pädeva järelevalve ning ei killusta kompetentse erinevate riigiasutuste vahel.
2017 aastal ei olnud mürgistusalane nõustamine tagatud 24/7. 2018 alguseks taastasime 24/7 töörütmi ning keskuse juhtimise uuel kvaliteeditasemel. Kliinilise toksikoloogiaalase väljaõppega õendusspetsialisti poolt telefoni teel osutatav nõustamisteenus on katkematult ööpäevaringselt kättesaadav, sh igal aastal on nõustamiste arv kasvanud ca 17-18%, sh 2018 aastal nõustati kokku 2581 mürgistusjuhtumit, sh 87% kõikidest kõnedest oli seotud ägedas faasis mürgistustega. Kõige suurem kõnede koormus langes juulikuusse (kemikaalimürgistused, ka ravimid ja taimed) ja septembrikuusse (seoses kemikaalide, aga ka taimede ja seenehooajaga). 2019 teenindati 2970 kõnet. Süsteemselt täiendatakse nõustamise aluseks olevaid ravikaarte, sh 2019 loodi 57 ravikaarti uutest toimeainetest. Iga-aastaselt viiakse läbi mürgistusennetusnädalal märtsis teavituskampaaniaid ja ennetustegevusi. 2019 koostöös Soome Mürgistusteabekeskusega valmisid eestikeelsed mürgistusennetusvideod. 2020 alguseks uuendati mürgistusteabe leht www.16662.ee. Alustatud on veebivestluse ja kõnekeskuse loomisega ning esitatud on arendustaotlus mürgistusandmekogu arendamiseks. Tagatud on vajalike antidoodide hankimine koostöös haigekassaga ning teenuseosutajatega koostöös hoitakse olukorral silma peal.
Meditsiiniseadmete turujärelevalve tagamine. Eesti haigekassa soodustustega meditsiiniseadmete loetelu jaoks tehti 2018 süvakontroll ja kinnitati 287 seadet. Eestis asuvatele hambalaboritele viidi läbi koolitused, et juhendada neid tehnilist dokumentatsiooni koostama. Hambalaborite auditeerimine läks edukalt. Jõudsime kontrollida 28 laborit (8 kohapeal ja 20 kirjalike materjalide pinnalt); teadlikkuse kasvu näitab andmekogus registreeritute kasv. 2018 mitmed tegevused olid suunatud EL määruste 2017/745 ja 2017/746 rakendamise ettevalmistamisele; koostöö Euroopa Komisjoni ja Majanduspiirkonna liikmetega. 2018 oli kõige intensiivsem teavitatud asutuste osas. Meditsiinikiirituse patsiendi diagnostiliste referentsväärtuste osas koostöös ministeeriumiga kehtestati 3 väärtust ja teiste osas töö jätkub. Oluline oli antud valdkonnas koostööpõhimõtete kujundamine ja õigusaktide muudatustesse sisendi andmine.
Iga-aastaselt on tagatud meditsiinisedametega seotud menetlustoimingud ja turujärelevalve tegevused koostöös Maksu- ja tolliametiga ning tihe koostöö EL tasandil. Näitena 2019 tehti meditsiiniseadmete levitamise alustamise teavitusi üle 1200 ning 30 tööpäeva jookusul kinnitati 1148 levitamise teavitust, 106 on tähtaeg ületatud (seisuga 01.01.2020). Toimib süsteemne ohujuhtumite EL ülene teavitus, sh 2019 hinnati 1493 teatist, 222 teatist avalikustatud Terviseameti veebilehel. Seoses BREXitiga on toimunud partnerite nõustamine ning tagatud muu nõustamine vastavalt pöördumistele ning tehtud koolitusi. Meditsiiniseadmete järelevalve on toimunud kaebuste põhiselt, sh 2019 menetleti kaheksa juhtumit. Meditsiiniseadmete andmekogust kustutatud 10 seadet, neist 5 ka EUDAMEDist. Koostanud on 12 COEF-i (nõuetele mittevastavate seadmete alased teated). Tagatud on kontrollteatiste menetlus, näitena 2019 menetleti 68 kontrollteatist, milles käsitleti 168 erinevat toodet (62883 ühikut). 82 nimetust (12882 ühikut) ei vastanud nõuetele, 23 nimetust (1619 ühikut) olid ohtlikud tooted, 43 ühikut (4823 ühikut) võis ringlusesse lubada. 3 nimetust (1982 ühikut) olid sellised, millele tellija esitas lisaandmed misjärel need lubati vabasse ringlusesse). 3 nimetust (857 seadet) olid võltsingud ja 14 nimetust (40720 ühikut) ei kuulunud Terviseameti pädevusse.
Esmatasandi korralduse vaates oli 2017 aasta läbivaks teemaks tervishoius, seni riigieelarvest rahastatavate teenuste konsolideerimine Eesti Haigekassasse (EHK). Toimus perearsti asendussüsteemi rahastamise üleminek Terviseametist Eesti Haigekassasse ning halduslepingu vormi ja sisu läbirääkimised. Terviseamet esitas alla 1200 kindlustatud isikuga nimistute rahastamise erisuste ettepanekud koos kaalutlusotsuse põhjendusega ministeeriumile ja haigekassale (analüüsi koostamine, õigusakti sõnastuse ettepanek ja kriteeriumite väljatöötamises osalemine, ettepanekute korrigeerimine ja alternatiivsete lahenduste väljatöötamine, tänu millele lisati 2018. a tervishoiuteenuste loetellu tasustamisviis). Läbi kõigi kolme aasta on terviseameti suurim mure patsientidele perearstiabi kättesaadavuse tagamine, sest aasta aastalt kasvab ajutiste asenduste hulk. Kui 2017 oli ajutisi asendajaid 27, siis aastaks 2019 oli see number kasvanud 43-ni. Tagatud on ka patsientide nõustamine perearsti vahetusel vm küsimustes, näiteks 2019 aastal perearsti vahetamise, valimise ja nimistusse pääsemisega seotud pöördumisi oli kokku ca 6710, neist 969 kirjalikku ja 5741 telefoni teel.
2018 leidsid aset esimesed pretsedendid, kus nimistutele ei õnnestunudki leida perearsti ega ajutist asendajat, kuigi teemat oli korduvalt käsitletud nii kohalikul tasandil kui riiklikul tasandil, sh Eesti Perearstide Seltsi juhatusega. Valga, Põltsamaa ja Setomaal tuli 2018 lõpus väga lühikeses ajaaknas teha inimeste määramine teistesse nimistutesse. Probleemi juurpõhjuseid on mitmeid ja need on välja kujunenud pikema aja vältel, mistõttu ei ole kiireid lihtsaid lahendusi. Erinevad ettepanekud ameti poolt on tehtud nii ministeeriumile kui ministritele ja haigekassale, sh lähtetoetuse suurendamine, tingimuste paindlikkus, regionaalse eripära arvestamine, omandipiirangute üle vaatamine, ümberõppe võimalused jne. Aktiivseks kujunes 1600 isiku piiri seadmine nimistule, mida ilma täiendavate meetmeteta (töökorralduse tõhustamine, tehnoloogiline tugi, piisav arstide hulk) ei ole võimalik rakendada. Oleme ministeeriumi tähelepanu juhtinud sellele, et tänane riigi tasandi korraldus on ebaefektiivne ning soodustab paralleeltegevusi. Üldarstiabi sisu üle otsustavad riigi tasandil sotsiaalministeerium ja haigekassa; üldarstiabi reguleerimise ja korraldamise vahendeid (finantsvahendeid) haldab Eesti Haigekassa, mistõttu on asjakohane, et üldarstiabi teenuste loetelu, sisu ja rahastuse eest vastutav asutus, vastutab ka vastava abi korralduse eest, st riigi vaates on efektiivsem ja selgem kui kogu üldarstiabi korraldus on haigekassa haldusalas. Rahastaja kontrollib ka teenuse kättesaadavust läbi ostmisprotsessi ja saab vajadusel kiirelt teha muudatusi vastavalt piirkonna eripärale. Kogu eriarstiabi ja õendusabi ostmise protsess on haigekassas, perearstinduse eraldi hoidmine ei ole põhjendatud. Kui üldarstiabi rahastus ja korraldus on ühes kohas, siis on hoovad kättesaadavuse ja ravikvaliteedi tagamiseks selgemad ja ka partneritega koostöö selgem.
Tervishoiuteenuse osutajate tegevuslubade väljastamine. Tegutsemisõiguse haldamise osas tegi amet põhimõttelised muutused 2018 teisel poolaastal, mil samm-haaval hakkasime korrastama menetluspraktikat, et tagada ühetaoline praktika sõltumata taotlejast. Uuendasime tegevuslubade välja andmise menetlusjuhendi ja põhimõtteid ning kõigile taotlejatele rakendatakse tegevusloa eseme kontroll enne loa väljaandmist, sh töötajate olemasolu, ruumide ja vahendite paikkontroll (vastavus nõuetele). 2019 aastal menetleti 548 tegevusloa taotlust. Terviseamet on korduvalt alates aastast 2018 juhtinud ministeeriumi tähelepanu sellele, et tegevuslubasid reguleeriv õigusruum vajab kaasajastamist, meditsiin on kiiresti arenev valdkond ja seega peab regulaarne õigusruumi kaasajastamine olema parim praktika. Tegevusloa nõudeid tuleb täiendada vahendite ja aparaatidega, mis on kaasaegse ravi osutamiseks hädavajalikud ning tuleb kaasajastada ruuminõudeid jm nõudeid viisil, et need on kõigile ettevõtjatele üheselt mõistetavad. Tegevusloa nõuded peaksid lähtuma teenuse riskitasemest, võimalikust ohust inimeste elule ja tervisele, st mida kõrgema potentsiaalse riskiga on osutatav teenus, seda rangemad peavad olema tegevusloa nõuded.
Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja riikliku järelevalve tagamisel on tehtud verekabinettide kontroll, anestesioloogiateenuse sihtuuring, hambaproteeside valmistajate kontroll koostöös hambaarstidega, lahendatud kaebusi ja läbi viidud menetlusi nii eriarstiabi kui esmatasandi arstiabi kvaliteedi ja nõuetele vastavuse osas. Erinevad teenuse osutajad on korduvalt nõustatud, et tervishoiukorralduslikud nõuded on täitmiseks, st tegevusloa õigeaegne muutmine ruumide vahetamisel, pädeva personali kohustus, nimistuga seotud andmete õigsus, kohustus võtta inimene oma nimistusse, kui nimistus on ruumi jne.
Meditsiinikiirituse valdkonnas on panustatud patsiendidooside ja referentsväärtuste väljatöötamisse. Terviseametil on tihe koostöö haigekassaga nii sihtuuringute või auditite planeerimisel, juhtumite menetlemisel kui haigekassa hangete ettevalmistamisel. Ministeeriumiga läbi räägitud ja EHL aastakonverentsil 2019 tutvustasime edasisi plaane tervishoiuteenust kvaliteedi seire tagamiseks. Riiklik järelevalve on üks osa kvaliteediseirest, kuid esmajoones on oluline, et igal tervishoiuteenuse osutajal on toimiv kvaliteedijuhtimise- ja enesehindamise süsteem ning Terviseameti poolt lähiaastatel keskendume teenuse osutajate kvaliteedisüsteemi toimimise hindamisse. Igal teenuse osutajal peab olema tagatud toimiv enesekontroll: ravikvaliteet, ohujuhtumite käsitlemine ja patsiendiohutuse tagamine, nakatumisriskide maandamine, töötajate pädevuse hoidmine, töötajate toetussüsteem, patsientide ja lähedaste tagasiside analüüs, ligipääsetavus ja vastuvõtukorraldus; dokumenteerimise järjepidevus; ruumide ja seadmete asjakohasus jms. Järelevalve otsib vastuseid küsimustele: kuivõrd kvaliteedisüsteem on rakendatud? Kuivõrd kvaliteedisüsteem hõlmab kõiki olulisi teemasid? Juhtumi hindamine süsteemi kontekstis – õpi ja arengukohad? Tõrge, kas üksikjuhtum või süsteemne probleem, süsteemi muutmise vajadus? Riiklik järelevalve aitab olukorda hinnata; on sõltumatu osapool, kes kuulab ära kõik osapooled; aitab patsienti ja teenuse osutajat; toetab tervishoiusüsteemi arengut.
Poliitikakujundaja tasandil on jätkuvalt läbi mõtlemata rollid ja ootused riigi tasandil. Õigusruumi kaasajastamise vajadus, sh sotsiaalministri 2004 määrus nr 103 „Haiglaliikide nõuded“, sotsiaalministri määrus nr 25 „Nõuded haiglavälisele eriarstiabi.....“, sotsiaalministri määrus nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“. Kvaliteedisüsteemi miinimumnõuded, raamistik on vajalik. Ühte universaalset kvaliteedijuhtimise süsteemi ei ole vaja luua, kuid olulised on indikaatorid. Patsiendiohutust reguleeriv õigusruum on killustunud ja vajaks teenuseosutajate üleseid nõudeid. Arendamist vajab infosüsteemide ühildumine ja andmekvaliteet.
Usaldusväärne tervishoiutöötajate (sh proviisorite ja farmatseutide) registreerimine ja kutsekvalifikatsiooni tunnustamine. Tervishoiutöötajate registreerimise protseduurid on terviseameti poolt üle vaadatud ja tegevuspraktika täpsustatud. Muutsime oluliselt kolmandatest riikidest tulnud tervishoiutöötajate registreerimise menetluskorda - kõik välisarstid suunatakse eksamile. 2019 registreeriti 803 tervishoiutöötajat (776 Eestist, 16 EL, 11 muust välisriigist pärast eksami sooritamist). Keelduti 25 tervishoiutöötaja registreerimisest, esitati üks vaie, mis lükati tagasi ja jõustus üks kohtuotsus ameti kasuks. 63 muus välisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajat saadeti kvalifikatsioonieksamile. Väljastati 64 kutsekvalifikatsiooni tõendit Eesti tervishoiutöötajatele, kes soovisid minna tööle välisriiki.
Oluline samm edasi on ka tervishoiutöötajate ja tegevuslubade registri arenduste alustamine. Lähteülesande ja rahataotluse esitasime koostöös TEHIKuga 2018 MKMi, saime positiivse rahastusotsuse ning 2019 toimus Tervishoiuregistrite (Medre) uuendamise ja arendamise hange ja aasta teises pooles alustati arendustegevust, planeeritud arenduste lõpptähtaeg on 2021 esimeses pooles. Paraneb funktsionaalsus kasutajatele sh iseteeninduskeskkond ning areneb menetleja töölaud ja andmehalduse võimalused, mida partnerid tesrvishoiusektorist aga ka laiemalt on ammu oodanud.
2018 alguseks sai lõpuks selgemaks ka iluteenuste maastik, ameti poolt tehtud ettepanekud iluteenuste osutamiseks tervishoiuteenuste tegevusloa raames said ministeeriumi toetuse ning võeti vastu otsus, et invasiivsete protseduuride teostajad peavad taotlema esteetilise mittekirurgilise (ambulatoorne eriarstiabi) tervishoiuteenuse tegevusloa. Rakendasime mittekirurgilise esteetilise meditsiini teenuse tegevusloa väljaandmise põhimõtted ja väljastasime 2018 esimesed 13 ambulatoorse eriarstiabi tegevusluba mittekirurgilise esteetilise meditsiini teenuse osutamiseks. Ilusüstidega seotud tegevusloa saavad taotleda ainult eriarstid, kes on läbinud vastava koolituse. Amet on teinud ministeeriumile ka ettepaneku iluteenuste puhul, mis ei ole seotud tegevusloa nõudega, rakendada teavitamiskohustust majandustegevuse registris (eeldab õigusruumi muudatust). Iluteenused arenevad ja kasutusele võetakse järjest enam mitte ainult kosmetoloogi teadmistele vastavaid aparaate (laserid, ilu- ja täitesüstid, küüneseente ravi jne). Täna puudub ülevaade tegelikest turul osalejatest (ilu- ja isikuteenuste osutajatest), igaüks võib avada, millal soovib oma „ilutoa“ ja kui tundub, et midagi läks valesti, siis lõpetatakse tegevus ja alustatakse mõnel teisel tänavanurgal. Teavitamiskohustus ei ole väga keeruline või bürokraatlik protseduur, kuid teavitamiskohustuse täitmise hetkel on vaja mõelda, kas on olemas pädevad töötajad, vajalikud ruumid ja võimekus tagada tervisekaitsenõuded. 2019 kontrollis Terviseamet kokku 223 ilusalongi, enim puudusi avastati hügieeninõuete ning ruumide vastavuse osas. Vähem puudusi registreeriti sisekliima ja seadmete osas. Tehti 40 märgukirja iluteenuste ja 9 majutusteenuste valdkonnas.
Haridus- ja sotsiaalasutuste terviseohutuse korraldamisel on tähelepanu hoitud nii tervisekaitse nõuetel kui tervishoiuteenuse kättesaadavusel. 2018 kontrollisime perearstiabi kättesaadavust hoolekandeasutustes ja tuvastasime, et 41% asutustest oli probleeme tervishoiuteenuse kättesaadavusega sh kättesaadavuse probleem perearstiabis. Toimus kaks teabepäeva hoolekandeasutustele. Uuendasime nakkustõrje juhendit hoolekandeasutustele. Tegime ministeeriumile ettepanekud olukorra muutmiseks. 2018 olime kaasatud Sotsiaalkindlustusameti teenusstandardite aruteludesse. 2019 uuendasime teenusstandardeid „Hinnangute väljastamine koolieelsetele lasteasutustele ja koolidele tervisekaitsenõuetele vastavuse kohta“ ja „Hinnangute väljastamine sotsiaalteenuste tervisekaitsenõuetele vastavuse kohta“. Hoolekande tegevuslubade protsessi panustamise aktiivselt kontrollides tervisekaitse nõuete täitmist ja väljastades terviseohutuse hinnangud loanõudega asutustele. Haridusasutustes on järjepidevalt kontrollitud valgustust, näiteks 2019 valgust kontrolliti kokku 145 koolis, millest viiel ei vastanud valgustatus nõuetele õhuvahetust ja isikliku hügieeni tagamise tingimusi ning toidu kalorsust, sh näiteks 2019 toiduenergia sisaldust kontrolliti 51 korda, millest neljal korral ei vastanud menüü keskmine toiduenergia lasteaias nõuetele. Koostasime põhjaliku ülevaate sihtkontrolli "Tervislikel põhjustel teisiti toituvate laste toitlustamine koolides" tulemustest. Projekti raames kontrolliti 510 kooli toitlustus ning viidi läbi lastevanemate veebiküsitlus. Aastad lahendatakse üle 200 erineva pöördumise sh nõustamised, teabenõuded, kaebused. Koolides ja lasteaedades oleme teinud peatäide ennetamise ja teadlikkuse kampaaniaid ning viinud läbi epidemioloogilisi uuringuid rühmaviisilise haigestumisese korral.
Planeeringute ja füüsikalistest teguritest (va ioniseeriv kiirgus) tingitud terviseohtude hindamine on üks oluline osa keskkonnatervisest. 2019 anti ameti poolt 356 kooskõlastust/hinnangut planeeringute ja keskkonnamõju hindamise osas, sh 43 suuremahulist planeeringut, 168 detailplaneeringut, 130 keskkonnamõju hinnangut (KMH või KSH), 15 üleriigilise mõjuga KMH/KSH dokumenti. Lisaks kooskõlastati 270 projekti, 184 ehitise kasutuselevõttu ja anti 639 terviseohutuse hinnangut. Lahendati 349 pöördumist füüsikaliste ohutegurite kohta, s.h. välismüraga seoses 191, sisemüraga 33, vibratsiooniga 6, mitteioniseeriva kiirgusega 29, sisekliimaga 68, valgustusega 5 ja muude teemadadega 16 pöördumist. Tagatud koostöö KOVidega seoses õhksoojuspumpade müraga, korteriühistute liiduga seoses korterelamute sisemüraga (soojussõlmed ja teiste tehnoseadmed), PPA ja MUPOga koostöö olme- ja meelelahutusmüra osas. Koostöös Keskkonnaametiga töötati välja Terviseameti kaasamise põhimõtted keskkonnamõju hindamise protsessi asjaomase asutusena. 2019 ja 2020 on avaliku huvi orbiidis elektromagnetkiirgus ning koostöös erinevate partneritega oleme andnud esmased seisukohad 5G rakendamise terviseohutuse osas.
Organisatsioonina oleme jõudsalt arenenud. 2017-2019 viisime läbi mitu sisemist reformi. Muutus organisatsiooni töökorraldust, et tagada lihtsam ja selgem vastutusjaotus ja info liikumine ning parem tasakaal valdkondade ressursijaotuses. Struktuurist kadus eraldiseisev järelevalveosakond. Kõik järelevalve menetlused viivad läbi regionaalosakonnad, st lisaks keskkonnatervise küsimustele alustasid regioonid 2018 lõpust alates tegelema ka tervishoiuküsimustega. See tegi selgemaks organisatsiooni vastutusjaotuse ja partnerluse ning toetas teenuspõhise (inimese või ettevõtte vajadustest lähtuva) töökorralduse rakendamist. Lepiti kokku selgem rollijaotus: inspektori kui menetleja roll ning teenuse omaniku kui teema eestvedaja ja arendaja roll, mis tähendab vastutust organisatsiooni läbivate protsesside selguse ja eesmärkide mõtestatuse eest. Kolme aastaga struktuursete reformide ja sisemiste ümberkorralduste abil kokku hoitud raha (ümberjagamisele üle 600 tuh) ja lisavahendite toel oleme suutnud tõsta meie inimeste palka, et olla tööturul natukenegi konkurentsivõimelisemad. Järelevalve inspektori palk on keskmiselt tõusnud 834-lt eurolt 1300-ni ning vaneminspektori palk 1100-lt eurolt 1470-ni.
Leppisime kokku olulised tegevussuunad 2019-2023. Rakendasime ühtsetel alustel tööplaani planeerimise ja hindasime ümber teenuste indikaatorid. Oleme võtnud kasutusele planeerimiskeskkonna, oleme rakendanud tegevuspõhise eelarvestamise ja kuluarvestuse infosüsteemi, oleme kaardistanud teenuste protsessid, korrastanud andmehaldust, teinud emaskordselt teenuste riskianalüüsid, oleme rakendanud kodanike paremaks teenindamiseks kõnekeskuse.
Oleme teinud töötajate rahulolu- ja pühendumuse uuringu, et hinnata töötajate ootusi ja organisatsiooni hetkeolukorda ning sõnastada organisatsiooni arengusuunad. Oleme rakendanud tehnoloogiliselt toetatud arenguvestluste süsteemi, meil on ühised traditsioonid teabepäevade ja kokkuvõtvate ürituste näol. Oleme uuendanud ja sisustanud meie väärused läbi ühiste arutelude ning oleme organisatsioonikultuuri muutnud tuginedes väärtustele. Oleme asjatundlikud, avatud ja hoolivad – väärtustame inimest ja hoiame tasakaalu indiviidi ja ühiskonna huvide vahel. Meie meeskond on koostegutsev ja võimeline muutuva ühiskonnaga sammu käima.
Oleme muutunud oluliselt avatumaks ja kättesaadavamaks - arendatud ja uuendatud on Terviseameti välisveeb, vaktsineeri.ee ja mürgitusteabe koduleht. Oleme oluliselt kasvatanud meie jälgijaskonda FB-s ja selle aasta algusest Instagramis, lisaks oleme panustanud ennetusvideotesse YouTube´s. Töötati välja „Ebaravi“ põhisõnumid ja klipid avalikkusele ning viisime läbi vastava teavitustegevuse. Viisime läbi esimese vaktsineerimise kampaania üle aastate „Tule varju“, oleme kaasa löönud „Aga mina“ lastele suunatud kampaanias nii vaktsineerimise kui kemikaaliohutuse sõnumitega. Meie meediasuhtlus on aktiivne ning oluliselt on kasvanud nii ennetavate sõnumite jagamine kui pressiteadete ja intervjuude mahud.
Nagu teada, on Terviseameti viimase poole aasta prioriteet olnud COVID-19 kriisi lahendamine Eestis. Selle kohta oleme meeskonnaga teinud kokkuvõtte, mis on kättesaadav Terviseameti kodulehelt.
TERVISEAMETI AASTA KOKKUVÕTE 2022
Koostas analüüsi- ja arendusosakond
2023
Sisukord
Sissejuhatus....................................................................................................................................................................................................5 Personaliosakond..........................................................................................................................................................................................6 Terviseamet personalis 2022.....................................................................................................................................................................7 Kommunikatsioonitalitus.............................................................................................................................................................................8 Korraldatud üritused...............................................................................................................................................................................9 Kampaaniad............................................................................................................................................................................................10 Sotsiaalmeedia........................................................................................................................................................................................11 Terviseameti veebilehtede külastatavus..............................................................................................................................................12 TA välisveeb.............................................................................................................................................................................................12 Mürgistusteabekeskuse koduleht 16662.ee........................................................................................................................................13 Terviseamet meedias 2022........................................................................................................................................................................14 Kemikaaliohutuse osakond........................................................................................................................................................................17 Teenus 152: Kemikaalide turustamiseelsete tegevuste korraldamine..............................................................................................18 Kokkuvõtted, ettepanekud, ülevaated ja aruanded..........................................................................................................................18 Rahvusvaheline koostöö........................................................................................................................................................................19 Koostöö Eestis.........................................................................................................................................................................................21 Teenus 153: Toodete terviseohutuse edendamine...............................................................................................................................22 Järelevalveprojektid, kokkuvõtted......................................................................................................................................................22
Statistika.................................................................................................................................................................................................22 Rahvusvaheline koostöö.......................................................................................................................................................................24 Koostöö Eestis........................................................................................................................................................................................25 Kõigi teenustega seotud tegevused........................................................................................................................................................26 Teavitustöö ja koolitused.....................................................................................................................................................................26 Keskkonnatervise osakond.......................................................................................................................................................................27 Teenus 143: Vee terviseohutuse edendamine.......................................................................................................................................28 Supluskohad ja suplusvee kvaliteet....................................................................................................................................................28 Ujula ja basseinivee kvaliteet..............................................................................................................................................................29 Joogivesi.................................................................................................................................................................................................30 Joogivee seire........................................................................................................................................................................................30
Teenus 279: Planeeringute ja füüsikalistest (v.a. ionseeriv kiirgus) ning keemilistest teguritest tingitud terviseohtude hindamine...................................................................................................................................................................................................31
Planeeringud, keskkonnamõju (strateegilise) hindamise dokumendid, projektid ja terviseohutuse hinnangud...................31 Füüsikalised tegurid..............................................................................................................................................................................32 Mitteioniseeriv kiirgus...........................................................................................................................................................................33 Teenus 154: Ilu-, isiku- ja majutusteenuste terviseohutuse edendamine........................................................................................34 Iluteenused.............................................................................................................................................................................................34 Pöördumised...........................................................................................................................................................................................34 Järelevalve..............................................................................................................................................................................................34 Plasma pen..............................................................................................................................................................................................35 Tätoveerimise- ja püsimeigiteenuse terviseohutuse hindamine..................................................................................................35 UV seadmete kontroll solaariumites...................................................................................................................................................35 Teenus 145: Haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse edendamine...........................................................................................36 Pöördumised...........................................................................................................................................................................................36 Järelevalve..............................................................................................................................................................................................37
2
Koostöö Eestis........................................................................................................................................................................................37 Meditsiiniseadmete osakond....................................................................................................................................................................38 Teenus 300: Meditsiiniseadmetega seotud andmekogude haldamine, uuringute ja teavitatud asutuste järelevalve korraldamine...............................................................................................................................................................................................39
Tegevused seoses EMTA meditsiiniseadmete tolliteatistega.......................................................................................................39 Tegevused seoses uuringute* ning erisustega ning muud nõuetele mittevastavused, lähtudes EL meditsiiniseadmete määrusest 2017/745 (MDR)..................................................................................................................................................................39 Tegevused seoses meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekoguga.....................................................................................40 Teenus 301: Meditsiiniseadmete turujärelevalve koordineerimine ja ohutusvalvsus.....................................................................41 Tegevused seoses meditsiiniseadmete ohutusvalvsusega.............................................................................................................41 Tegevused seoses EL-i ülese teabevahetuse ja päringutega.........................................................................................................41 Mõlema teenusega seotud tegevused....................................................................................................................................................42 Teavitustöö ja koolitused.....................................................................................................................................................................42 Koostöö Eestis.......................................................................................................................................................................................42 Rahvusvaheline koostöö......................................................................................................................................................................43 Mürgistusteabekeskus...............................................................................................................................................................................44 Teenus 164: Mürgistusteabealase nõustamise saamine.....................................................................................................................45 Teavitustöö ja koolitused.....................................................................................................................................................................45 Koostöö Eestis........................................................................................................................................................................................46 Rahvusvaheline koostöö.......................................................................................................................................................................46 Kõnekeskuse ja Tervisekassa statistika............................................................................................................................................47 Nakkushaiguste osakond..........................................................................................................................................................................49 Sentinel-seirest lähemalt.....................................................................................................................................................................51 Teenus 155: Nakkushaiguste seire korraldamine.................................................................................................................................52 Rahvusvaheline koostöö.......................................................................................................................................................................52 Koostööpartnerite ja elanikkonna teadlikkuse tõstmine nakkushaiguste esinemise ja ennetamise meetmetest...............53 Nakkushaiguste Infosüsteem..............................................................................................................................................................53 Nakkushaiguste statistika....................................................................................................................................................................54 Teenus 157: Epideemiatõrje tegevuste korraldamine..........................................................................................................................56 REACT-EU................................................................................................................................................................................................56 COVID-19 kriisiga seotud tegevused...................................................................................................................................................56 Ahvirõugetega seotud tegevused........................................................................................................................................................57 Ukraina sõjapõgenikega seotud tegevused......................................................................................................................................57 Teenus 158: Immuniseerimiskava korraldamine..................................................................................................................................58 Järelevalvestatistika.............................................................................................................................................................................58 Rahvusvaheline koostöö.......................................................................................................................................................................59 Koostöö Eestis........................................................................................................................................................................................59 Teenus 234: Mikroobide resistentsuse tekke ning leviku ohjamine..................................................................................................60 AMR...........................................................................................................................................................................................................60 Kõigi teenustega seotud tegevused........................................................................................................................................................61 Rahvusvahelised üritused....................................................................................................................................................................61 Tervishoiukorralduse ja toimepidavuse osakond..............................................................................................................................62 MEDRE2 statistika..................................................................................................................................................................................64 Teenus 159: Kiirabiteenuse korraldamine..............................................................................................................................................65 Teenus 161: Tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse haldamine ja järelevalve.................................................................65 Teenus 163: Tervishoiutöötajate registreerimise ja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotlemine.........................................66 Kolmandate riikide TTO-de statistika.................................................................................................................................................66
3
EL-i ja Euroopa Majanduspiirkonna Liikmesriikide TTO-de statistika..........................................................................................67 Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendite väljastamised.........................................................................................................67 Eestis omandatud haridus...................................................................................................................................................................68 Teenus 167: Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine...............................................................69 Uuringud, metoodika ja ülevaated......................................................................................................................................................69 Rahvusvaheline koostöö.......................................................................................................................................................................70 Üritused ja koolitused............................................................................................................................................................................71 Nakkushaiguste labor.................................................................................................................................................................................72 Teenus 156: Nakkushaiguste diagnostika referentteenuse osutamine............................................................................................73 AMR (antimikroobse resistentsuse) arendus ning analüüsi juurutamine.....................................................................................73
Teenus 233: Tasuliste tervisekaitse teenuste saamine......................................................................................................................74 Laborites teostatud uuringud..............................................................................................................................................................74
Kesklabor.......................................................................................................................................................................................................75 Regionaalosakonnad...................................................................................................................................................................................76 COVID-19 kriis..........................................................................................................................................................................................77 UA sõjapõgenike kriis............................................................................................................................................................................78 Lisa 1 - kokkuvõttes kasutatud lühendid ja nende tähendused......................................................................................................79
4
Sissejuhatus
Joonis 1. TA uus struktuur
Käesoleva kokkuvõte eesmärgiks on anda ülevaade Terviseameti (TA) 2022. aasta kõige olulisemate tegevuste statistikast, sealhulgas tuues välja iga osakonna eelmise aasta kaks kõige olulisemat suunda ning saavutust. Lisaks osakondade statistikale annab kokkuvõte lühiülevaate ka personali- ning meediastatistikast koos viidetega põhjalikumatele ülevaadetele, mida TA-s koostatakse ning muule materjalile, mis koostöös TA-ga valminud on.
Kuigi aastakokkuvõttes pole neid eraldi välja toodud, on oluline ära mainida ka tugiosakonnad, kes ülejäänud osakondade töösse jõu ja nõuga panustavad, nagu analüüsi- ja arendusosakond, õigusosakond ja üldosakond.
Alates 2023. aastast on TA struktuur järgmine:
PEADIREKTOR
Peadirektori vastutusvaldkond
Peadirektori asetäitja (1)
Peadirektori asetäitja (2)
Peadirektori asetäitja (3)
Peadirektorile otse alluvad teenistujad
PA (1) vastutusvaldkond
PA (2) vastutusvaldkond
PA (3) vastutusvaldkond
Keskkonnatervise osakond
Nakkushaiguste epidemioloogia
osakond
Meditsiiniseadmete osakond
Kemikaaliohutuse osakond
Üldosakond
Kommunikatsiooni- osakond
Analüüsi- ja arendusosakond
Personaliosakond
Õigusosakond
Rahvatervise labor
Nakkushaiguste labor
Kesklabor
Lääne Regionaalosakond
Põhja Regionaalosakond
Lõuna Regionaalosakond
Tervishoiuteenuste osakond
Tervishoiu kriisiks valmisoleku
osakond
Mürgistusteabe- osakond
Ida Regionaalosakond
5
Personaliosakond
Meeskonnapäevad Haldusala-ülene jalgrattamatk Spordinädal Töövarjutamine Süsteemne mitterahaline tunnustamine Tulemusvestluste ning tulemustasu süsteemi loomise algatamine Virtuaalsed ühistegevused ja infotunnid koostöös kommunikatsioonitalitusega
Uue töötaja värbamine käivitab eelseadistatud töövoo ning sisseelamisprotsessi, kuhu on kaasatud kõik vajalikud osapooled Uue töötaja päev Lahkumisvestlused Eelseadistatud töövoog nii pikale puhkusele siirduva kui lahkuva teenistujaga seotud toiminguteks
TA-s töötas 2022. aasta lõpu seisuga 303 inimest. Nende haldusega tegelevad 2022. aastal loodud personaliosakonna liikmed. Osakonna teemadeks on värbamised; lahkumisvestlused ja erinevad arendused; koolitused ja lähetused, sh. vastavad eelarved; töösuhete administreerimine, sh. lepingud ja lepingute muudatused; puhkused; lisatasud; juhtide toetamine; palgaeelarve; valdkonna arendamine ja kõik muu, mis TA inimesi puudutab.
Personalisakonnas töötas 2022. aasta lõpu seisuga neli inimest
Aasta 2022 kaks peamist suunda ning saavutust:
Tööõnne seminarid kõigile struktuuriüksustele ning juhtidele.
2022. aastal toimusid tööõnne seminarid ning sügisel asuti uue naiskonnaga ja tööõnne-ekspert Tiina Saar-Veelmaaga ellu viima seminaridel kogunenud mõtteid ja plaane. Esmalt algatati TA juhtide klubi, et luua ning hoida juhtide seas head meeskonnavaimu ja tagada ameti juhtimine vastavalt ühistele väärtustele ning tavadele. Juhtide klubis arendatakse teemade kaupa juhtimiskompetentse, kaasates selleks nii sisemisi kui väliseid koolitajaid. Tööõnne aruteludest kasvas välja veel teisigi tegevusi ja algatusi:
Töötaja eluringi etappide ja tegevuste täpsustamine ning sellega seotud uued algatused.
6
18-29 30-41 42-53 54-65 65+
125
100
75
50
25
0
Terviseametis on 28 enam kui 31 aastase
tööstaažiga töötajat!
Terviseametis töötab 162
magistrit ja 8 doktorit!
0-5 6-10 11-15 16-20 21-30 31+
200
150
100
50
0
LEVINUMAD ERIALAD
39 264 17 struktuuriüksust
Joonis 5.Töötajate vanuseline jaotus Joonis 6.Töötajate jaotus tööstaaži järgi
Rahvatervishoid
Geenitehnoloogia
Tervisekaitse spetsialist
Õde
Keskkonnakorraldus Õigusteadus
Keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogiaBio- ja toiduainetehnoloogia
SotsiaaltööKeskkonnateadus
Ärijuhtimine
Terviseteadus
Ergonoomika
Terviseamet personalis 2022
Tallinn Tartu Muu Pärnu Kohtla-Järve
0% 25% 50% 75% 100%
Joonis 2. Töötajate jagunemine asukoha lõikes
2022. aastal töötas Tallinnas 66% TA töötajatest, kuid esindatud olid ka teised linnad (Joonis 2). 87% töötajatest olid naised (Joonis 3) ning töötajad jagunesid laiali 34 stuktuuriüksuse vahel (Joonis 4).
Joonis 3. Töötajate jagunemine soo lõikes Joonis 4. Töötajate jagunemine struktuuriüksuste lõikes
7
Kommunikatsioonitalitus
Aasta 2022 kaks peamist suunda ning saavutust:
Sise- ja välisveebi uuendamise mahuka protsessiga alustamine.
Talituse struktuurimuudatus, millega paranes oluliselt infovahetuse kvaliteet.
Numbrites iseloomustas neid:
Terviseameti kommunikatsioonitalitus tegeleb peamiselt majasisese ja -välise infovahetusega ning suur osa selle tööst koosneb ajakirjanikega ja kodanikega suhtlusest.
Väliskommunikatsioon koosneb suures osas teabe vahendamisest nii kodulehe, meedia kui ka sotsiaalmeedia vahendusel.
Terviseamet haldab ja jagab infot läbi nelja veebilehe: terviseamet.ee, vaktsineeri.ee, ta.vaktsineeri.ee ja 16662.ee. Lisaks on Terviseametil sotsiaalmeediakanalid Facebookis, Instagramis, Twitteris ja YouTube´s.
Sisekommunikatsioon ehk majasisene infovahetus hõlmab nii ürituste korraldamist, maja sees info levitamist kui ka meenete ja kingituste tellimist.
Kommunikatsioonitalituses töötas 2022. aasta lõpu seisuga neli inimest
Erialaselt iseloomustab kommunikatsioonitalitust:
2023. aasta alguses jõustunud struktuurimuudatuste käigus muutus kommunikatsioonitalituse nimetus kommunikatsiooniosakonnaks.
Õigusteadus Turundus
Ajakirjandus ja kommunikatsioon
640 vastatud
meediapäringut
200 igapäevast
meediaraportit
200 pressiteadet
192 uudisteadet
siseveebi
43 nädalakirja
Joonis 7. Kommunikatsioonitalitus numbrites
Ärijuhtimine
8
ellu kutsunud TA infotunnid, kus jagatakse asutuse töötajatele kõige olulisemaid sõnumeid korraldanud TA kõneisikutele kaamera ees esinemise ja kõnelemise koolituse
Lisaks on kommunikatsioonitalitus:
Korraldatud üritused
Professorid Irja Lutsar, Toivo Maimets ning Anneli Uusküla TÜ-st ning Joel Starkopf TÜK-st TA peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma Mait Raag ja Marko Tähnas Eesti Haigekassast Ravimiameti peadirektor Katrin Kiisk Terviseameti meditsiinistaabi juht dr Urmas Sule Eesti Perearstide Seltsi liige dr Triin Perkson Soome kogemusest rääkis THL tervisekaitse osakonna juhataja professor Mika Salminen Sügistalveks valmisoleku kava tutvustas SoM-i terviseala asekantsler dr Heidi Alasepp
07.06.2022 Terviseameti ja Tartu Ülikooli koostöös korraldatud konverents "Elu COVIDiga - mida oleme õppinud ja milleks peame valmistuma?" Koroonapandeemias saadud kogemused võtsid kokku:
17.06.2022-18.06.2022 Terviseameti suvepäevad Valma Seikluspargis.
Suvepäevade teema oli "Muusika minu elus"
05.08.2022 Terviseameti Facebooki lehe otsesaade "Maskiga või
maskita", kus COVID-19 tulevikust rääkisid TA peadirektor Birgit Lao
ning teadusnõukogu juht Toivo Maimets
07.12.2022 Terviseameti aastalõpugala Klinkberg Venues
Operatiivne briifing ajakirjanikele, kus kõneleti nakkushaiguste leviku hetkeseisust.
TA nakkushaiguste osakonna poolt esines Juta Varjas, samuti olid kaasatud EPS dr Le Vallikivi ning dr Reet Raukas
TLH-st 15.12.2022
Millised olid meie 2021. aasta peamised saavutused? Kuhu Terviseamet liigub? Milline on olnud Terviseameti roll meditsiinilise hädaolukorra lahendamisel? Mis oli Aasta Tegu 2021?
01.02.2022 Terviseameti aastakoosolek, kus muuhulgas räägiti:
23.09-30.09.2022 Spordinädal, mille käigus toimus lisaks muudele asjadele
rattamatk ning sammuvõistlus 31.10.2022
Halloweenipidu
Ajajoonel on ära toodud 2022. aasta olulisemad kommunikatsioonitalituse poolt korraldatud üritused (Joonis 8).
Joonis 8. Kommunikatsioonitalituse korraldatud ürituste ajajoon
9
Kampaaniad
Gripivastase vaktsineerimise kampaania ja müüdimurdmine
Mürgistusteabekeskuse kampaaniad - kampaaniate tulemustest lähemalt Mürgistusteabekeskuse peatükis HPV vastase vaktsineerimise kampaania - osaliselt ilmunud ning visuaalne materjal jõuab laiema avalikkuse ette 2023. aasta alguses Kampaania "Ilus suli" iluteenuste kvaliteedile tähelepanu juhtimiseks koostöös Keskkonnatervise osakonnaga. Kampaania fookuses olid probleemid ilu- ja isikuteenindajate ebaühtlases haridustasemes ning sellega tihedalt seotud teenuste kvaliteedi kõikuvus. Kampaania eesmärkideks olid tarbija teadlikkuse tõstmine teenusepakkuja teadliku valiku osas ning teenusepakkuja kutsekvalifikatsiooni omandamise motiveerimine. Kampaania tõi välja rohkelt kitsaskohti ilu- ja isikuteenuste turul ning läheb kindlasti kordamisele
Lisaks üritustele korraldas kommunikatsioonitalitus 2022. aastal mitmeid kampaaniaid avalikkuse teadlikkuse tõstmiseks ning ennetustööks. Kõik planeeritud kampaaniad täitsid püstitatud eesmärgi ning aitasid tõstatada olulisi murekohti.
10
Sotsiaalmeedia
igapäevastel ohtudel meie ümber - loodud postitused on informatiivsed ning suunavad edasi põhjalikuma info juurde TA kodulehel
TA inimeste pildis hoidmisel - kajastatakse nende tegelemisi, osalemisi ning näidatakse nende ekspertiisi olulistel teemadel
operatiivsel reageerimisel ühiskonnas levivatele mureküsimustele või meedias levivatele valeväidetele
värbamisel - selle jaoks on TA-s loodud spetsiaalne LinkedIn kanal
partnerite sisu jagamisel, et võimendada haldusala sõnumeid
Sotsiaalmeedia sisu loomisel oli kommunikatsioonitalituse rõhuasetus: Näiteks postitus eeterlike õlide
kohta, kuna puhtal kujul eeterlikud õlid on kemikaalid
ning õlide koostises on ka hulgaliselt allergiat tekitavaid
ühendeid
Näiteks TTJA sõnum selle kohta, et lapsevanemad peaksid märkama ohte
nööppatareidega mänguasjades
Näiteks 2022. aasta lõpus ellu kutsutud kampaania "Ära ole
#uhhuu"
11
Terviseameti veebilehtede külastatavus*
2022. aastal oli TA välisveebil kokku 4 054 732 külastust, millest unikaalseid külastajaid oli 2 069 176. Võrreldes eelmise aastaga langes külastuste arv 4 908 560 ehk rohkem kui poole võrra (Joonis 9).
2022 2021
Jaanuar
Veebru ar
Märts April
l Mai
Juuni Juuli
August
Septe mber
Okto ober
November
Dets ember
1 250 000
1 000 000
750 000
500 000
250 000
0
Eestikeelsed sisulehed Lehekülje vaatamisi Külastusi
Avaleht 1 015 295 758 969
Koroonaviiruse andmestik 650 651 523 645
Koroonaviiruse haigus COVID-19 285 135 225 339
Joonis 9. TA välisveebi külastatavus kahel viimasel aastal kuude lõikes
Tabel 1. TOP 3 sisulehed
0
50 000
10 0 000
15 0 000
200 000
250 000
Venemaa
Ukraina
Soome
Ameerika Ühendriigid
Läti
Saksamaa
Valgevene
Israel
Inglismaa
Joonis 10. TA välisveebi külastajate arv riikide lõikes
Eestist pärit veebilehe külastajaid oli 3 192 844, aga palju oli külastajaid ka teistest riikidest (Joonis 10).
TA välisveeb
Kõige enam külastati TA välisveebis avalehte, aga üldises pildis oli kõige populaarsem jätkuvalt COVID-19-ga seotud info (Tabel 1).
*Põhjalikum ülevaade ilmub TA nädalakirjas 12
2022. aastal oli Mürgistusteabekeskuse (MTK) kodulehel kokku 144 989 külastust, millest unikaalseid külastajaid oli 121 863. Võrreldes eelmise aastaga tõusis külastuste arv 22 426 võrra ning unikaalsete külastajate arv 9995 võrra (Joonis 11).
2022 2021
Jaanuar
Veebru ar
Märts April
l Mai
Juuni Juuli
August
Septe mber
Okto ober
November
Dets ember
20 000
15 000
10 000
5000
0
Eestikeelsed sisulehed Lehekülje vaatamisi Külastusi
Antidoodikäsiraamat 58 062 14 454
Mürgistusteabekeskus (avaleht) 13 276 10 688
Jooditabletid ja kiirgusõnnetus 5773 5370
Joonis 11. MTK kodulehe külastatavus kahel viimasel aastal kuude lõikes
Tabel 2. TOP 3 sisulehed
0
10 000
20 000
30 000
40 000
50 000
Venemaa
Ukraina
Ameerika Ühendriigid
Kasahstan
Valgevene
Saksamaa
Kõrgõzstan
Usbekistan
Poola
Joonis 12. MTK kodulehe külastajate arv riikide lõikes
Eestist pärit veebilehe külastajaid oli 50 490, aga palju oli külastajaid ka teistest riikidest (Joonis 12).
Mürgistusteabekeskuse koduleht 16662.ee
Kõige enam külastati MTK kodulehel antidoodi käsiraamatut (Tabel 2).
13
Terviseamet meedias 2022*
0 500 1000 1500 2000
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Joonis 13. Terviseameti mainimised kuude lõikes 0 2000 4000 6000
Online meedia
Raadiokanalid
Piirkondlikud ajalehed
Üleriigilised ajalehed
Telekanalid
Ajakirjad
rus.err.ee Vikerraadio Raadio Kuku
Jaanuar
Veebru ar
Märts April
l Mai
Juuni Juuli
August
Septe mber
Okto ober
November
Dets ember
150
100
50
0
Aastal 2022 mainiti TA-d meedias kokku 9177 korral. Võrdluseks, 2021. aastal mainiti TA-d 26 928 korral. Rohkem kajastati TA-d aasta alguses ning vähem aasta teises pooles (Joonis 13). Kõige rohkem mainiti TA-d online meedias ning kõige vähem ajakirjades (Joonis 14).
Joonis 14. Terviseameti mainimised kanalite lõikes
Populaarsemad kanalid, kus TA uudiseid kajastati, olid ERR-i venekeelne veebiportaal, Vikerraadio ning Raadio Kuku (Joonis 15). Ka 2021. aastal olid populaarseimateks kanaliteks Raadio Kuku ning Vikerraadio.
Joonis 15. TA-d maininud kanalid aasta lõikes
*Vaata detailsemat ülevaadet TA siseveebist, Kommunikatsioon->Kasutajad ja paroolid
14
Hanna Mari-Anne Olga
0% 25% 50% 75% 100% Joonis 16. Kolme populaarseima kõneisiku mainimiste osakaalud
TA kõneisikutest leidsid kõige enam kajastamist nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp, peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ning gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova, keda mainiti kokku 1450 korral (Joonis 16). 2021. aastal leidis kõige enam kajastamist Mari-Anne Härma ja seda 2108-l korral. Kõneisikute teemadena olid endiselt populaarseimad koroonaviirus ja nakkushaigustega seonduv.
01.01.20 22
01.02.2 022
01.03.2 022
01.04.2 022
01.05.2 022
01.06.2 022
01.07.2 022
01.08.2 022
01.09.2 022
01.10 .20
22
01.11 .20
22
01.12 .20
22
200
150
100
50
0
Joonis 18. Vaktsineerimisteema kajastus
2022. aasta tipphetkel mainiti vaktsineerimise teemat päevas 198 korral (Joonis 18). 2021. aastal oli sama näitaja 472.
77%
77% 2022. aasta mainimistest olid pärit eestikeelsest meediast ning 23% venekeelsest meediast (Joonis 17). Võrdluseks, 2021. aastal oli 80% mainimistest pärit eestikeelsest meediast.
Joonis 17. Kajastuste keeleline jaotus
15
Jaanuar 2022 06.01.2022 – Haljala perearsti mure
leidis pärast kaheksat aastat lahenduse
12.01.2022 – HPV vastu vaktsineeritud naine: „Loodan paljudele heaks
eeskujuks olla“
Veebruar 2022 18.02.2022 – Terviseamet näitab Rail Balticu Ülemiste terminalile punast
tuld
Märts 2022 04.03.2022 – Terviseameti juhikonkursi
teise vooru pääses viis kandidaati 08.03.2022 – Inimesed tahavad Ukraina
heaks verd loovutada
Aprill 2022 01.04.2022 – Terviseamet hoiatab
võltsitud ilusüstide eest
Mai 2022 05.05.2022 - Valmis Eesti mürgistusandmete kogu
11.05.2022 - Terviseamet annab nõu: enne iluprotseduuri kontrolli
teenindaja tausta!
Juuni 2022 28.06.2022 - Eestis tuvastati esimene
ahvirõugete juhtum 28.06.2022 - Tallinnas tuvastati
esimesed sinivetikad
Juuli 2022 13.07.2022 - Stroomi supluskohas võib
kütteõli jääkreostus levida piiratud alast väljapoole
August 2022 11.08.2022 - Sinivetikad on jõudnud avamerelt Lääne-Eesti randadesse
24.08.2022 - Eestisse jõudis ahvirõugete vaktsiin Jynneos
September 2022 09.09.2022 - Täna toimub Eesti
Päästemeeskonna Meditsiinirühma tsiviilvälihaigla õppus
19.09.2022 - Terviseamet hoiatab: soojavee temperatuuri langetamine
jaotusvõrgus loob soodsad tingimused legionella paljunemiseks
Oktoober 2022 06.10.2022 - Terviseameti
mürgistusteabekeskusel täitus 14. tegevusaasta
November 2022 08.11.2022 - Terviseamet annab nõu:
kuidas hoida eemal närilisi
Detsember 2022 02.12.2022 - Korterelamutes esineva hallituse korral tuleb konsulteerida
ehituseksperdi ja mükoloogiga 14.12.2022 - Terviseamet annab nõu:
kuidas ennetada kokkupuudet täidega ja mida silmas pidada täitõrjel
TA kõneles inimestega kõikide enda sotsiaalmeedia kanalite kaudu, kuid neist külastatavaim oli endiselt Facebook.
80% teemadest puudutas igapäevaseid teateid koroonaviiruse leviku kohta, sekka mahtus ka tervisealase hädaolukorra lõpetamine ja PCR testimise kitsendamine. Hiljem tulid teemadeks tasuta testimise lõpetamise selgitused ning keskendumine valimipõhisele testimisele. Aasta lõpu poole tõusis COVID-19 kõrvale gripi laialdane levik ja teiste ägedate ülemiste hingamisteede viiruste levik.
Noppeid teistest teemadest:
Tabel 3. TA eri teemade kajastus meedias 2022. aastal
16
Kemikaaliohutuse osakond
KOO lähtub oma tegevuses kolmest teenusest - teenus 151, 152 ning teenus 153.
Aasta 2022 kaks peamist suunda ning saavutust:
PT14 hindamisaruande koostamine kahte näriliste tõrjevahendit sisaldava biotsiidipere Brodifacoum Family kohta, mis saadeti asjaomastele liikmesriikidele kommenteerimiseks ja heaks kiitmiseks. Liikmesriigid olid KOO hinnanguga nõus, mis tähendab, et hindamise tulemused rakendatakse Eestis ja teistes liikmesriikides - Euroopa turul on laiema kasutusalaga ja pikema säilivusajaga tooted ning tarbijatel on näriliste tõrjeks laiem valik. Saavutus on seotud teenusega 151 (Biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade taotlemine, detergendi turustamiseks erandi taotlemine).
Teiste riigiametitega koostöö käivitamine Eestis keelatud e-sigarettide ja e- vedelike müügilt ja impordist kõrvaldamiseks - e-sigarettide maaletoojatele ja jaekaubandusettevõtjatele saadeti ühiskiri järelevalve alustamise kohta, kuna maitsestatud ja lõhnastatud e-sigarettide ja e-vedelike müük ei ole Eestis lubatud. Samuti tõhustas Eesti Maksu- ja Tolliamet (EMTA) piirikontrolli ning TA ei ole lubanud vabasse ringlusse 141 000 toodet. Selle tulemusena vähendati Eesti turul tooteid, mis on oma maitse- või lõhnaomaduste tõttu eriti paeluvad lastele. Saavutus on seotud teenusega 153.
Seoses teenusega 151 väljastati 2022. aastal ka 298 luba biotsiidide Eesti
turule lubamiseks
Keemiaküberneetika
Bioloogia
Keemia- ja materjaliteadus Keskkonnatehnika ja juhtimine
Keemiatehnika
Keskkonnatehnoloogia
Keemia- ja materjalitehnoloogia Keskkonnakeemia Keemia ja keskkonnakaitse tehnoloogia
Keemia Orgaaniliste ainete tehnoloogia
RahvatervisArst, sanitaar-hügieen Toidutehnoloogia ja -arendus
Kemikaaliohutuse osakonna (KOO) tähtsaim eesmärk on parandada EL-i siseturu toimimist biotsiidide, kemikaalide ja nendega seotud toodete turule kättesaadavaks tegemise kaudu. Suur osa KOO tööst hõlmab biotsiidide, kemikaalide ja nendega seotud toodete kasutamist käsitlevate eeskirjade ühtlustamist, pidades samal ajal silmas, et tagatud on inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge tase.
KOO-s töötas 2022. aasta lõpu seisuga 16 inimest
Erialaselt on KOO-s kõige enam keemiat õppinud inimesi:
17
Kokkuvõtted, ettepanekud, ülevaated ja aruanded
Teenus 152: Kemikaalide turustamiseelsete tegevuste korraldamine
Teenuse 152 üks osa on REACH, CLP, BPR ja PIC Eesti pädeva asutusena koostöös komisjoni, Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) ning teiste liikmesriikide pädevate asutustega Euroopa Liidu (EL) regulatsioonide muutmisettepanekute ja rakendamist toetavate meetmete välja töötamises osalemine. Lisaks osaletakse koostöös ja Eesti sidusrühmadega Eesti seadusandluse ja strateegiliste dokumentide ning otsuste välja töötamises; hinnatakse tööstuse poolt kogutud teabe täielikkust, asjakohasust ja piisavust ning kemikaali kasutamisega seotud riske, vajadusel nõutakse lisateavet ja/või tehakse ettepanek regulatiivse riskiohjemeetme rakendamiseks. Riikliku kasutajatoe kaudu nõustatakse oma pädevuse piires kemikaali- (sh biotsiidide ja detergentide) käitlejaid ja teisi sidusrühmi.
Joonis 19 annab ülevaate teenuse raames KOO poolt koostatud kokkuvõtetest jms dokumentidest, millest neli oli vaja esitada ECHA-le ja üks Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioonile (OPCW).
Muuhulgas koostab KOO ECHA-le iga-aastase kasutajatugede aruande - kasutajatoed annavad nõu huvitatud osapooltele (kemikaalide tootjad, importijad, käitlejad jt), eelkõige ettevõtjatele REACH-, CLP- ja BPR määrustest tulenevatest kohustustest ja nõuetest. 2022. aastal vastati:
REACH 91 päringule
CLP 150 päringule
BPR 471 päringule
Joonis 20. Kasutajatugi numbrites
Põlevkivibituumeni aine hindamise kokkuvõte -
hinnata aine inimtervise- ja keskkonnaomadusi ja
kasutamisest tulenevaid riske. Järeldus - rangelt
piiratud tingimustes ei pea aine kasutamist piirama
Kaltsiumkarbiidi klassifikatsiooni märgistuse
harmoniseerimise (CLH) ettepanek - ühtlustada EL-i
üleselt klassifikatsiooni, lisades ohtlikud
kõrvaltoimed nahale, silmadele, hingamisteedele
REACH, CLP ja BRP kasutajatoe
tegevuste aruanne
Ohtlike kemikaalide ekspordi ja
impordi aruanne EL määruse 649/212
artikli 10 täitmiseks
Tehnilis-teadusliku teabe aruanne PIC määruse artikli 20
täitmiseks
Ülevaade keemia- relvadega seotud
ainete tootmisest, kasutamisest,
ekspordist ja impordist, et täita keemia-
relvade keelustamise konventsiooniga seatud
eesmärke
Joonis 19. KOO koostatud dokumentide ülevaade
18
biotsiidile loa taotlemise protsess üleminekuperioodi registreerimistunnistuste kehtivus ja muutmine toodete määratlemine, sh tollis kinnipeetud tooted biotsiidi lubade menetluste tasud biotsiidi loa taotluse hindajaks olemise nõusoleku päring
REACH kasutajatugi vastas enamasti ohutuskaartide, ainete/segude impordi ja registreerimisega seotud küsimustele.
CLP kasutajatugi vastas enim mürgistusteabekeskuste teavitamise ja UFI-koodiga seotud küsimustele, aga ka märgistamist ja klassifitseerimist puudutavatele küsimustele.
BPR kasutajatoe 2022. aastal enim küsitud teemad olid:
Rahvusvaheline koostöö
Rahvusvahelistest konventsioonidest ja muudest kokkulepetest tulenevad kohustused
Keemiarelvade keelustamise konventsioon
Iga-aastane deklaratsioon, OPCW päringud, sisendi
andmine, deklaratsiooni lahknevuse lahendamine Valgevenega
Organisatsioon, töögrupp või kohtumine Toimingud 2022
Rotterdami konventsioon
Sisend küsimustikule Rotterdami konventsiooni
rakendamise kohta
Joonis 21. KOO rahvusvahelise koostöö kokkuvõte
Lisaks keemiarelvadega seotud ainete ülevaate koostamisele osales KOO 2022. aastal kahel keemiarelvade keelustamise konventsiooni koosolekul ning andis sisendit Rotterdami konventsioonile (Joonis 21).
19
REACH ja CLP pädevate asutuste
ekspertgrupp CARACAL
Sisend REACH- ja CLP-määruste muutmisesse
(sh hindamisprotsessid), juhenditele, tööplaanidele,
tõlgetele
Organisatsioon, töögrupp või kohtumine Toimingud 2022
EL-i õigusaktidest tulenevad kohustused
ECHA Haldusnõukogu
Finants, auditi ja riskide hindamise töörühm
Planeerimine, strateegilised küsimused
Joonis 22. KOO rahvusvahelise koostöö kokkuvõte
ECHA Riskihindamise Komitee (RAC)
Piiranguettepanekud, piirnormid,
autoriseerimistaotlused, CLH ettepanekud
ECHA Liikmesriikide Komitee (MSC)
Aine hindamise dokumentide läbi töötamine
Arvamuse avaldamine ainete väga ohtlikuks
identifitseerimisel
Organisatsioon, töögrupp või kohtumine Toimingud 2022
Mahukas osa KOO tööst on osalemine rahvusvahelistes töögruppides, organisatsioonide töös või kohtumistel - 2022. aastal oli neid kokku 18. KOO osales teenuse raames 76 põhi-, 18 töörühma, 12 täiendaval või erakorralisel ning neljal eelkoosolekul. KOO-lt oodatakse koosolekutel arvamuse avaldamist, sisendi andmist ning ettepanekute tegemist eri kemikaale puudutavates küsimustes (Joonis 22).
PIC määruse koosolekud
Ülevaate andmine PIC- teatiste menetlemisest, ePIC- i uuendustest, muudatustest,
teavitustest
BPR ekspertgrupp (CA)
Liikmesriikidega informatsiooni jagamine,
arutelud ning sisendi andmine
Alaline biotsiidikomitee
(SCBP)
Biotsiidi-alaste otsuste tegemine: 53
heakskiitvat ning 6 mitte heakskiitvat, kõikide otsuste
tõlgete korrektsioonid
ECHA biotsiidi koordineerimis-
rühm (CG)
Toodete autoriseerimisega seotud tehniliste ja
protseduuriliste jm küsimuste ühtlustamine
BPR IT User Group
Biotsiidiregistri ja NA-AAT menetluste-alaste
arendusettepanekute tegemine
ECHA Biotsiidikomitee
KOO arvamuste ettevalmistamine (biotsiidi
(pere) load, toimeained, juhendmaterjalid)
ECHA Biotsiidikomitee HH
WG
Biotsiiditaotluste (toimeaine heakskiitmine,
loa taotlused) ning lahendamata vastuväidete
hindamine
ECHA Biotsiidikomitee
EFF WG
Biotsiiditaotluste (toimeaine heakskiitmine, loa
taotlused) hindamine
ECHA Biotsiidikomitee
ENV WG
Biotsiiditaotluste (toimeaine heakskiitmine, loa taotlused) hindamine,
tehnilised küsimused, vastastikuse tunnustamise
taotlus
ECHA Biotsiidikomitee
APCP WG
Biotsiiditaotluste (toimeaine heakskiitmine, loa taotlused) hindamine,
tehnilised küsimused, vastastikuse tunnustamise
taotlus
20
ECHA PBT ekspertgrupp
PBT hindamised ning PBT hindamise juhendi
muudatuste läbi töötamine
Üks aine, üks hindamine ekspertgrupp (Expert
Group on One Substance, One Assessment)
Dokumentide läbi töötamine 1S1A lähenemisviisi
rakendamiseks
HelpNet
Koosolekutel osalemine liikmesriikide
kasutajatugede tegevuste ühtlustamiseks
Euroopa Komisjoni detergentide
töörühm
Detergentide määruse läbi vaatamine ja
arutelul osalemine
Organisatsioon, töögrupp või kohtumine Toimingud 2022
Joonis 22 (järg). KOO rahvusvahelise koostöö kokkuvõte
Organisatsioon, töögrupp või kohtumine Toimingud 2022
Koostöö Eestis
Fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonkihti kahandavate ainete määruste muutmise kohta Keskkonnaministeeriumile (KeM) Mikroplastiku piirangu eelnõu ning biotsiidiseaduse muutmise eelnõu kohta Sotsiaalministeeriumile (SoM) Kemikaalivaldkonna uuringu osas Tartu Ülikoolile Veemajanduskava 2022-2027 meetmeprogrammile*
Loomkatseprojekti loakomisjonis ning Geenitehnoloogia komisjonis loataotluste hindamisel Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse uue komitee "EVS/TK 81 Biotsiidsete ja antimikroobsete omadustega desinfektantide ja pindade testmeetodid" asutamisel Kemikaaliohutuse komisjonis kemikaalide valdkonnaga seotud probleemide arutamisel Keskkonnakaitseloa komisjoni koosolekutel, mis puudutasid jäätmetega tegelevaid ettevõtteid
KOO on andnud tagasisidet ja esitanud kommentaare:
Osalenud komisjonides:
*Vaata lähemalt https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027 21
Järelevalveprojektid, kokkuvõtted
Teenus 153: Toodete terviseohutuse edendamine
Teenus 153 üks osa on kosmeetika ja tubakatoodete valdkonna pädeva asutuse ülesannete täitmine, mille peamine eesmärk on kosmeetikatoodetest ja tubakatoodetest ja nende komponentidest tekkida võivate terviseriskide ennetamine. Teenuse raames osaletakse EL-i regulatsioonide muutmisettepanekute ja rakendamist toetavate meetmete väljatöötamises, Eesti õigusaktide ja strateegiliste dokumentide ning otsuste väljatöötamises. Tegeletakse turustamiseelsete hinnangutega, jälgitakse turuolukorda ning nõustatakse ettevõtteid ja tarbijaid. Lisaks kogutakse ja menetletakse kosmeetikatoodetest ilmnenud tõsise soovimatu mõjuga seotud juhtumeid (sh mürgistusjuhtumeid). TA korraldab ja teeb kosmeetikatoodete ja muude toodete, kemikaalide, biotsiidide ja detergentide üle järelevalvet tootja, importija ja levitaja juures ning hulgimüügis.
Joonis 23 annab ülevaate KOO kohustustest ECHA ja Euroopa Komisjoni ees seoses järelevalvega ning seejärel on kokkuvõtlikult ära toodud järelevalve 2022. aasta tulemused numbrites.
Joonis 23. KOO koostatud dokumentide ülevaade
Statistika*
Kemikaali- ja tooteohutuse edendamise valdkonnas vastati kokku 803 päringule, millest 96%-le vastas KOO ning 4%-le regionaalosakonnad (RO-d) (Joonis 24).
*Detailsemat statistikat saab otse KOO-lt
96% Joonis 24. Päringutele vastamiste jaotus
ECHA Foorumi REF 10 järelevalveprojekti
siseriiklik koordineerimine - ainete kontroll koostöös
Keskkonnaametiga, et veenduda kõigi õigusaktide
nõuete täitmises
Järelevalve statistiliste andmete
koondamine ja esitamine kemikaalide,
kosmeetikatoodete, mänguasjade ja
tubakatoodete valdkonnas Euroopa Komisjonile
ECHA Foorumi BEF-2 järelevalveprojekti
siseriiklik koordineerimine - biotsiidide, sh
desinfitseerimisvahendite toimeainete registreerimise
kontroll
22
Vastas nõuetele Ei vastanud nõuetele
0 25 50 75
Kosmeetikatooted
Biotsiidid
Mänguasjad
Kemikaalid
Detergendid
Lapsehooldustoode
EMTA-lt laekus teatisi 354 kaubaartikli kohta, mis olid tolli piiril kontrollimiseks peatatud. KOO hinnangu põhjal ei vastanud nõuetele 83 kaubaartiklit ehk 23%, mida on kokku 225 967 toodet. Võrdluseks, 2021. aastal laekus EMTA-lt 796 teatist, millest nõuetele ei vastanud 97 kaubaartiklit ehk 12%.
Turujärelevalve käigus kontrolliti RO-des 2022. aastal kokku 98 ettevõtet (Joonis 25) ja 199 toodet (Joonis 26).
98-st ettevõttest 61 ehk 62% avastati rikkumisi ja toodete mittevastavusi kehtestatud nõuetele (Joonis 27). 199-st tootest 143 ehk 72% ei vastanud nõuetele, sh avastati kõige rohkem mittevastavusi kosmeetikatoodete ja kemikaalide hulgas (88%) (Joonis 28). Võrdluseks, 2021. aastal avastati kosmeetikatoodete mittevastavusi 67% juhtudest.
Vastas nõuetele Ei vastanud nõuetele
0 10 20 30 40
Biotsiidid
Kosmeetikatooted
Kemikaalid
Lapsehooldustooted
Detergendid
Joonis 28. Kontrollitud tootedJoonis 27. Kontrollitud ettevõtted
PRO LäRO LõRO IRO
0% 25% 50% 75% 100%
PRO LäRO LõRO IRO
0% 25% 50% 75% 100%
Joonis 25. Kontrollitud ettevõtete osakaal regiooniti
Joonis 26. Kontrollitud toodete osakaal regiooniti
Kontrollitud kosmeetikatoodetest olid 65% nahahooldustooted, kontrollitud kemikaalidest olid 78% puhastus-, pesu- ja hooldusvahendid, sh desinfektsioonivahendid ja õhuvärskendajad. Kontrollitud lapsehooldustoodeteks olid lapselutid. Alates 2019. aastast teeb TA lapsehooldustoodete valdkonnas järelevalvet pöördumiste, vihjete ja kaebuste põhiselt, plaanipärast järelevalvet ei toimu.
23
Kosmeetika ADCO töörühm PEMSAC
Dokumentide läbi töötamine, järelevalve
andmete esitamine, sisendi andmine
Mänguasjade ADCO töörühm
EK juhendite välja töötamine,
probleemküsimuste tõstatamine (piiripealne
mänguasi)
Tubakatoodete pädevate asutuste
kohtumine
Tubakadirektiivi muudatuste arutamine
Alaline kosmeetika-
toodete komitee (COSCOM)
Seadusandlike meetmete eelnõudele arvamuste esitamine
Kosmeetikatoodete töörühm (COSWG)
Dokumentide läbi töötamine, sisendi
andmine
Tubakatoodete "Subgroup on Ingredients""
Kuumutatavate tubakatoodete
regulatsiooniks teabe kogumine
EL-i õigusaktidest tulenevad kohustused
ECHA Jõustamisteabe
vahetamise foorum
Rahvusvahelised järelevalveprojektid,
dokumentide läbi töötamine, õlikütuste rafineerimise
problemaatika tõstatamine
Organisatsioon, töögrupp või kohtumine Toimingud 2022
Rahvusvaheline koostöö
Joonis 28. KOO rahvusvahelise koostöö kokkuvõte
Organisatsioon, töögrupp või kohtumine Toimingud 2022
Ka teenuse 153 raames osaleb KOO rahvusvahelistes töögruppides, organisatsioonide töös või kohtumistel - 2022. aastal oli neid seitse. 2022. aastal osales KOO 21 koosolekul, mis olid seotud EL-i õigusaktidest tulenevatest kohustustest (Joonis 28) ning viiel tubaka- ja kosmeetikateemalisel vabatahtlikul koosolekul (Joonis 29).
Tubakatarbimise piiramise
ühismeede (JATC2)
Kogemuste jagamine, teaduskonverents, tagasiside andmine
EDQM kosmeetika töörühm ja OCCL laborite võrgustik
Aruteludel osalemine (küünelakid,
laborimetoodika)
Organisatsioon, töögrupp või kohtumine Toimingud 2022 Organisatsioon, töögrupp või kohtumine Toimingud 2022
Joonis 29. KOO vabatahtliku koostöö kokkuvõte
Vabatahtlik koostöö
24
Koostöö Eestis
Riigikogule seoses Eesti seniste tubakaseaduste piirangute
REACH/CLP ning ECHA järelevalveprojektid ning nende riigisisene
Kanepit ja kannabidiooli (CBD) sisaldavate toodete määratlemine Põllumajandus- ja Toiduametiga (PTA) Mänguasjades ohtlike ainete sisalduse kontrollimine koostöös KeM-i ja TTJA-ga Küünalde märgistamise juhendi koostamine koostöös TTJA-ga Kemikaali käitlemise ja hoiukohtade juhendi koostamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) juhitud Riikliku toodete järelevalvestratreegia 2022-2025* koostamisse panustamine. Eesti toodete järelevalvestrateegia esitati Euroopa Komisjonile 2022. aasta juulis ning selle eesmärk on tagada järjepidev, terviklik ja integreeritud lähenemisviis toodete turujärelevalvele ja EL-i ühtlustamisõigusaktide jõustamisele tema territooriumil.
KOO on andnud tagasisidet ja esitanud kommentaare:
vähendamisega, et laiendada e-sigarettide müüki - TA seisukoht oli eitav Teinud koostööd riigiasutustega teemadel:
koordineerimine
Lisaks sellele on TA kodulehel alates sellest aastast koostöös
analüüsi- ja arenduskeskusega välja toodud e-vedelikud ning e-sigaretid, mis ei vasta tubakaseaduse nõuetele ning KOO töötab selle nimel, et tubakatoodete teavituste kontroll paraneks, uusi õigusvastaseid
teavitusi ei lisanduks ning lisaks ressursside suurendamisele paraneks ka
protsessi automatiseeritus
*Vaata lähemalt https://ttja.ee/media/2389/download 25
Euroopa Kemikaaliameti koolitustel Koolitusel Risk Assessment of Microorganisms Used As Pesticides and Biocides Koolitusel Training on Aquatic Toxicity Testing With a Focus on UVCBs Multi-Constituents Koolitusel Health Risk Assessment of Endocrine Disruptors Euroopa Keskkonnabüroo (EEB) poolt korraldatud üritusel, kus seletati lahti
Igal aastal toimuval üritusel Fourth Annual Forum on Endocrine Disruptors Kahepäevasel teaduskonverentsil International Scientific Conference on E-Cigarettes Tallinnas toimunud Eesti Toksikoloogia Seltsi ja Soome Toksikoloogia Seltsi ühiskonverentsil
Lisaks on KOO ise kompetentside täiendamise ning teadmiste kogumise ja jagamise eesmärgil osalenud kaheksal koolitusel või üritusel:
PFAS-idega (per- ja polüfluoroalküülainetega) seotud probleemid
Koolitusel saadud teadmised on vajalikud
biotsiidide ja kemikaalide ohutuse
hindamisel
Kõigi teenustega seotud tegevused
KOO korraldas 2022. aastal kuus koolitust ja infopäeva, mille hulgas oli nii üldine kemikaaliohutuse teabepäev kui ka spetsiifilisemad koolitused kemikaalivaldkonna inspektoritele, sh mitte ainult TA inspektoritele. Sarnaselt Meditsiiniseadmete osakonnale (MSO) korraldas ka KOO koolituse iluteenindajatele (Joonis 30).
Teavitustöö ja koolitused
Joonis 30. MSO läbi viidud koolitused ja infopäevad
Kutsekoolitus kahjulike organismide
tõrjega tegelejatele (biotsiidide esitlus)
Koolitus TA kemikaalivaldkonna
inspektoritele - ohtlike segude
klassifitseerimine CLP määruse alusel
Koolitus TA kemikaalivaldkonna
inspektoritele - ohutuskaartide
koostamine REACH määruse alusel
Koolitus iluteenindajatele -
Uudishimuliku ilutegija ABC -
seadustest turunduseni
SoM-i kemikaaliohutuse teabepäev
kõikidele valdkonna osapooltele - KOO tegevus
seoses REACH ja CLP määruste ja
biotsiidimääruse ülesannete täitmisega
Infopäev TA, Tööinspektsiooni (TI)
ja kemikaalivaldkonna inspektoritele -
ohutuskaartide nõuded ja REF-11 projekti
tutvustus
26
Keskkonnatervise osakonna (KTO) ülesandeks on tervist toetava keskkonna arendamine ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamine ning vähendamine. Kuigi osakond ise on väike, on tema vastutusvaldkond lai - KTO on nelja teenuse omanik, mida osutatakse koostöös regionaalosakondadega (RO-d).
KTO-s töötas 2022. aasta lõpus üheksa inimest
Erialaselt on KTO-s kõige rohkem keskkonnakorralduse ja -planeerimise eriala inimesi.
KTO on omanik teenustele 143, 145, 154 ja 279.
Lisaks panustas KTO 2022. aastal teenuse 155 täitmisesse, korraldades proovide võtmist.
Aasta 2022 kaks peamist suuna ning saavutust:
Reovee seire korraldamine
Kuigi teenus 155 ei kuulu otseselt Keskkonnatervise osakonna ülesannete hulka, on KTO 2022. aasta jooksul sellese oluliselt panustanud, korraldades SARS-Covid-19 reovee seiret. Kuni 2021. a lõpuni toimus koostöö TA, Tartu Ülikooli ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) vahel. Alates 01.01.2022. a võttis TA reovee seire enda peale - KTO korraldas proovivõtu, EKUK võttis proovid, Nakkushaiguste labor (NHL) teostas analüüsid. Seire raames võeti iganädalaselt 24 keskmistatud proovi ja lisaks mõned punktproovid. Seirega on kaetud 66% elanikkonnast. Tulemused on iganädalaselt kättesaadavad reovee kaardil TA kodulehel*.
INQUIRE
2022. aastal käivitati rahvusvaheline projekt INQUIRE (Identification of chemical and biological determinants, their sources, and strategies to promote healthier homes in Europe). Eesti poolt osalevad projektis KTO, Kesklabor ja Tartu Ülikool. Eesmärgiks on hinnata kodude siseõhu kvaliteeti ning selle mõju tervisele. Uuring jälgib Euroopas ühe kuu jooksul üle 200 kodu, mis on jaotatud kaheksa riigi peale. Igas riigis teostatakse uuringud 25 kodus. Järgmistel aastatel viiakse Eestis projekti raames läbi kodude siseõhu kvaliteedi mõõtmised ning biomonitooring. Projekt kestab 5 aastat.
Keskkonnatervise osakond
*Vaata lähemalt https://www.terviseamet.ee/et/reoveeseire-kaardirakendus
Bio- ja toiduainetetehnoloogia
Keskkonnakorraldus ja planeerimine
Rahvatervishoid Tervisekaitse
spetsialist
Bioloogia
27
Supluskohad ja suplusvee kvaliteet
Terviseameti andmetel avati suplushooaeg 2022. aastal 53 supluskohas, millest 27 asub mere ja 28 siseveekogude ääres*. Enne suplushooaja algust kooskõlastasid RO-d supluskoha valdajaga seirekalendri, viisid läbi paikvaatluse ning koostasid suplushooaja avamise otsuse. Hooaja jooksul jälgiti seirekalendri täitmist ja suplusvee kvaliteeti.
Supluskohtades on tagatud, et rand on puhastatud ja korrastatud, regulaarselt teostatakse suplusvee seiret ning on tagatud info kättesaadavus suplusvee kvaliteedi kohta. Terviseamet teeb suplusvee seiret maist augustini. 2022. aasta hooajal analüüsiti laborites üle Eesti, sh NHL-is ja Kesklaboris kokku 1516 suplusvee proovi.
Võetud proovides jälgiti kahe indikaator bakteri Escherichia coli (E. coli) ja soole enterokokkide hulka. Tegemist on tavaliste ja levinud bakteritega, kes elavad inimeste ja teiste soojavereliste loomade soolestikus. Kuna soole enterokokid ja E. coli bakterid võivad elada lühikest aega ka väliskeskkonnas, on nad head indikaatororganismid vees võimaliku hiljutise fekaalse reostatuse määratlemisel.
Lisaks mikrobioloogilistele uuringutele kontrolliti veepinna puhtust ka visuaalselt. Kontrolliti, et veepinnal või rannas ei oleks nafta või õli jääke, klaasi-, plastiku-, kummi- ja muude jäätmete olemasolu. Ka jälgiti potentsiaalselt toksiliste sinivetikate poolt põhjustatud õitsengute esinemist.
Suplusvee kvaliteet klassifitseeritakse peale iga suplushooaja lõppu nelja kvaliteediklassi: „väga hea”, „hea”, „piisav” ja „halb”. Klassifitseerimiseks koostatakse seireandmete kogu, mis koosneb minimaalselt 16 suplusvee proovist, võetud viimase nelja järjestikuse aasta jooksul. 2022. aastal oli väga hea või hea veekvaliteediga supluskohtade osakaal 91% (Joonis 31).
*Vaata lähemalt https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/terviseamet_veetervis
Joonis 31. Supluskohtade jaotus vee kvaliteediklassi järgi
Väga hea Hea Piisav Halb
0% 25% 50% 75% 100%
Teenus 143: Vee terviseohutuse edendamine
Teenus 143 alla kuulub joogivee, loodusliku mineraalvee, ujula- ja suplusvee seire ning järelevalve. Teenuse raames reageeritakse veega seotud ohuolukordadele, kogutakse ja avalikustatakse vee kvaliteedinõuetele vastavuse andmeid, nõustatakse ja tehakse rahvusvahelist koostööd joogi- ja suplusveest tingitud tervisohtude kõrvaldamiseks. Lisaks osutatakse joogiveeuuringute referentsteenust.
28
Ujula ja basseinivee kvaliteet
Ujulate arv on viimaste kümnendite kõrgeim. 2022. aastal teostas TA järelevalvet 224 ujulale 463 basseiniga. Sh. kooli ujulaid 29, koolieelse lasteasutuse ujulaid 52, üldkasutatavaid 120 ning muid ujulaid 23 (haiglad, sanatooriumid, laevad jne) (Joonis 32).
Basseinivesi peab olema epidemioloogiliselt ja keemiliselt ohutu ning laboratoorseid uuringuid tuleb teha vähemalt kord kuus. 2022. aastal analüüsiti vee ohutuse hindamiseks 3666 proovi 383-st basseinist.
Proovidest ei vastanud 2022. aastal mikrobioloogiliste näitajate määramisel nõuetele 4,76%. Enim mittevastavusi oli üldkasutavates ujulates (5.3%) ning kõige vähem muud tüüpi ujulates (0,8% proovidest) (Joonis 33). Füüsikalis-keemiliste näitajate määramisel ei vastanud nõuetele 24,8% kõigist proovidest. Taaskord oli enim mittevastavusi üldkasutavates ujulates (27,9% proovidest) (Joonis 34).
Lisaks veekvaliteedile hinnatakse ka teiste nõuete, sh hügieeni, temperatuuri, ruumide vastavust. 2022. aastal tuvastasid TA inspektorid ujulatest kokku 578 mittevastavust, millest aasta lõpuks oli kõrvaldatud 473.
Teadmata Kool Lasteasutus Muu Üldkasutatav
2007 2008
2009 2010
2011 2012
2013 2014
2015 2016
2017 2018
2019 2020
2021 2022
250
200
150
100
50
0
Joonis 32. Kontrollitud ujulate arv ujula tüübi järgi
Kool Koolieelne Üldkasutatav Muu
2013 2014
2015 2016
2017 2018
2019 2020
2021 2022
15%
10%
5%
0%
Kool Koolieelne Üldkasutatav Muu
2013 2014
2015 2016
2017 2018
2019 2020
2021 2022
50%
40%
30%
20%
10%
0%
Joonis 33. Mittevastavate proovide % mikrobioloogiliste näitajate osas 2013-2022
Joonis 34. Mittevastavate proovide % füüsikalis-keemiliste näitajate osas 2013-2022
29
Joogivee seire
TA andmetel kasutab ligikaudu 87% Eesti elanikest ühisveevärgi vett. Riikliku järelevalve all on 1294 veevärki. 2022 aastal kontrolliti ohuennetustegevuse raames neist 1114-e (Tabel 4).
Ohuprognoosis on toodud, et ohuennetustegevuse peamised mõistlikud tegevused on vajaminevate dokumentide olemasolu kontrollimine ning joogivee kvaliteedi osas kvaliteeditrendide järgimine. Lähtuvalt asjaolust, et väiksemates veevärkides (kuni 100 m3 ö/p) toimub joogivee seire kord aastas, ei ole trendid nii kiiresti avalduvad ja seega ei olnud ka ohuennetuse raames vaja neid kõiki iga-aastaselt üle vaadata.
Enamus proove võtavad või lasevad ettevõtted võtta enesekontrollikava raames, mis on TA-ga kooskõlastatud. Riikliku järelevalve raames võetud proove võtavad RO inspektorid ning neid analüüsitakse TA-s peamiselt Kesk- ja Nakkushaiguste laboris, vähemalt määral Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis ja EKUK-i laborites.
Enim tuvastati mittevastavusi
indikaatornäitajates
PRO IRO LõRO LäRO
Pinnavett kasutavad veevärgid 1 1
10001+ m3 1
1001-10000 m3 5 5 2 3
101-1000 m3 36 19 22 14
-100 m3 153 228 360 263
Kokku 195 253 385 280
Tabel 4. Järelvalve all olevate veevärkide arv ja nende mahutavus regiooniti.
Joogivee kvaliteedinäitajad on jagatud kolme rühma. Mikrobioloogilised ja keemilised näitajad iseloomustavad otsest ohtu tervisele. Indikaatornäitajad näitavad vee üldist reostust. Vee hägususe ning ebameeldiva lõhna ja maitse põhjustajateks on sageli just indikaatornäitajate kõrgem tase. Indikaatornäitajate piirsisalduste ületamisel halvenevad tarbijate vee kasutamise tingimused ning elukvaliteet, kuid otsest ohtu tervisele ei ole.
2022. aastal tarbivad 98.3% ühisveevärkide tarbijatest kvaliteetset vett. Enim mittevastavusi tuvastati indikaatornäitajates - 1,7% eesti tarbijate veevarustus ei vastanud indikaatornäitajate kvaliteedinõuetele. Mikrobioloogiliste ja keemiliste näitajate osas mittevastav veevarustus oli Eestis vähem kui 0,01% tarbijatel.
Joogivesi
2022. aasta põhiliseks tegevuseks vee terviseohutuse valdkonnas oli uue joogivee direktiivi ülevõtmine. SoM-i eestvedamisel, koostöös Keskkonnaministeeriumiga (KeM) toimus töö veeseaduse ja teiste seonduvate õigusaktide eelnõude koostamisel. Töö käigus toimusid mitmed arutelud Eesti Vee-ettevõtete Liiduga, joogiveekäitlejatega ja kohalike omavalitsustega (KOV). Lisaks koostati veevärkide nimekiri, mille jaoks oleks vaja koostada toiteala riskihinnang.
Joogivee direktiivi ülevõtmisel tehti koostööd erinevate partneritega
30
Teenus 279: Planeeringute ja füüsikalistest (va ioniseeriv kiirgus) ning keemilistest teguritest tingitud terviseohtude hindamine
Teenus 279 raames antakse seisukoht või kooskõlastus strateegilise keskkonnamõju hindamisega seotud dokumentidele (KMH/KSH) ja planeeringutele, teostatakse raadiosageduste kasutamise tingimuste tervisekaitsealaseid uuringuid ning väljastatakse nende uuringute alusel kooskõlastatusi. Lisaks korraldatakse riikliku järelevalvet füüsikaliste tegurite (va ioniseeriv kiirgus) osas, hinnatakse keskkonnast tulenevaid terviseriske ning nõustatakse neil teemadel osapooli.
Planeeringud, keskkonnamõju (strateegilise) hindamise dokumendid, projektid ja terviseohutuse hinnangud
2022. aastal osales KTO erinevate ruumilise planeerimisega seotud konsultatsioonide, arutelude, juhtrühmade ja komisjonide töös. Andis sisendeid direktiividele, arengukavadele ning piiriülestele keskkonnamõju hinnangutele, sealhulgas näiteks keskkonnavaldkonna, rohepöörde, kliimamuutuste, merestrateegiate, tuuleparkide, õhusaaste ja tuumaelektrijaama tervisemõju teemadel.
TA-le esitati möödunud aastal hindamiseks ja kooskõlastamiseks 393 strateegiliste dokumentidega, planeeringute ja keskkonnamõju (strateegilise) hindamise taotlust: sh 29 strateegilist dokumenti (strateegia, arengukava, tegevuskava, riiklik programm), 17 suuremahulist planeeringut, 184 detailplaneeringut ja 163 keskkonnamõju hinnangut (KMH või KSH). Maakondliku ja kohaliku tasandi ruumilise planeerimise dokumentidele annab hinnangu regionaalosakond. Riikliku tasandi ja riigiülestele ruumilise planeerimise dokumentidele KTO (Tabel 5).
Üksus KTO PRO IRO LõRO LäRO
strateegilist dokumenti 29
suuremahuline planeering 6 5 2 4
detailplaneering 103 16 23 42
keskkonnamõju hinnang 65 32 31 35
Kokku 29 174 53 56 81
Tabel 5. 2022. aasta jooksul esitatud taotlusi KTO ja RO-de kaupa
Planeeringutega seoses tehti koostööd erinevate osapooltega
31
Välimüra Mitteioniseeriv kiirgus Sisekliima Sisemüra Valgustus Vibratsioon Muud
0% 25% 50% 75% 100%
Joonis 35. 2022. aastal TA-le laekunud füüsikaliste ohuteguritega seotud pöördumiste jaotus osakondade vahel
Joonis 36. 2022. aastal TA-le laekunud füüsikaliste ohuteguritega seotud pöördumiste jaotus
2022. aastal oli välismüraga seotud pöördumistest kõige suurema osakaaluga tehnoseadmete müra. Teisel kohal oli tööstusmüra, kaebusi esitatakse tegevuste peale, mis toimuvad tööstusettevõtete välisterritooriumil. Tööstusmürale järgnesid liiklusmüra ja ehitusmüra kaebused. Meelelahutus- ja spordimüra kaebuste osakaal oli 7%. Motospordi mürahäiringute allikateks on peamiselt kardi- ja motokrossirajad.
Pöördumistest oli sisemüra kaebuste osakaal 12%. Nendest pöördumistest üks osa on tehnoseadmete müra, kus kaevatakse hoonesiseste tehnoseadmete müra peale ja teine olmemüra, kus kaevatakse naabrite käitumise peale. Olmemürale ei ole kehtestatud norme, seega TA ei saa nende kaebuste lahendamisel aidata.
Mitteioniseeriva kiirguse osas oli pöördumiste osakaal 8%. Kõige aktuaalsem teema 2022. aastal oli jätkuvalt 5G mobiilside tehnoloogia.
Sisekliima osas oli pöördumiste osakaal 12%. Pöördutakse hallituse, ebameeldivate lõhnade, niiskuse ja õhutemperatuuri küsimustes (Joonis 36).
KTO PRO LäRO LõRO IRO
0% 25% 50% 75% 100%
Füüsikalised tegurid
TA korraldab riiklikku järelevalvet füüsikaliste tegurite üle. Füüsikaliste ohutegurite hulka kuuluvad müra, vibratsioon, elektromagnetkiirgus, mikrokliima ning valgustus. Järelevalve ja terviseohutuse hindamine toimub kodanike pöördumiste alusel. Pöördumisi menetlevad KTO ja RO-de (Joonis 35).
2022. aastal esitati TA-le füüsikaliste ohutegurite kohta 368 pöördumist. Neist umbes pooled (48%) olid seotud välimüraga. Kõikidest kaebustest ja pöördumistest oli 255 (69%) TA vastutusalas. Mürakaebuste menetlemisel tehti 27 mõõtmist häiriva olukorra tõestamiseks (Kesklabor - 12 mõõtmist, teised akrediteeritud laborid - 15 mõõtmist).
32
Mitteioniseeriv kiirgus
2022. aastal panustas KTO senisest rohkem ressurssi elektromagnetkiirguse valdkonda. Sagedusloa kooskõlastamise protsessi kiirendamiseks ning kvaliteetse teenuse tagamiseks käivitati mitmete uute IT-lahenduste (SAB, Accessi rakendus, jt EMV modelleerimise ja riski hindamise tarkvarad) arendamise protsessid, sh esitati ettepanekud olemasolevate IT-lahenduste toimimiseks ja kaasajastamiseks.
Valdkonna arendamiseks ja kiiremaks reageerimiseks hankis TA KTO initsiatiivil elektromagnetkiirguse mõõteseade. Uus töövahend avas võimaluse elektromagnetkiirguse alastele kaebustele reageerimiseks. Mõõteseade on ühtlasi täiendavaks abivahendiks sagedusloa taotluste menetluste protsessis ning võimaldab korraldada jooksvat ja vajaduspõhist ohuennetuse alast tegevust.
2022. algas intensiivsem 5G võrgu väljaehitamine. KTO-le esitati 2022. aastal kokku 100 taotlust, mille alusel koostati 100 raadiosageduste kasutamise tingimuste (RSKT) tervisekaitsealast uuringut ning mille raames väljastati 4212 RSKT kooskõlastust (Joonis 37).
Jätkus töö seoses MKM-i poolt rahastava projektiga „Hinnang praegustele ja 5G kasutuselevõtmisega kaasnevatele võimalikele tervisemõjudele, mis on seotud mitteioniseeriva kiirgusega“. Töö teostajaks oli Tallinna Tehnikaülikool. KTO andis soovitusi teadlastele potentsiaalsete mõõtekohtade valikutel, osales tööetappide vastuvõtmisel, lõplikul raporti kommenteerimisel ja vastuvõtmisel*.
2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
100
75
50
25
0
*Vaata lähemalt https://www.sm.ee/uudised/uuring-uuemate-4g-ja-5g-polvkondade-tehnoloogia-kasutuselevotuga-kiirguse-tase-langeb
Elektromagnetkiirguse teemal tehti koostööd erinevate osapooltega
6000
5000
4000
3000
2000
1000
0
RSKT taotlusi RSKT kooskõlastusi
Joonis 37. RSKT taotluste ja kooskõlastuste arv 2016-2022
33
Pöördumised
Iluteenuste osas vastati 241 pöördumisele. Enim pöörduti kosmeetiliste teenuste asjus (79%) (Joonis 40). 13% pöördumistest oli seotud mittekirurgiliste esteetiliste protseduuridega. Muud küsimused moodustasid 8%. Osakondadest pöörduti enim KTO poole (Joonis 40).
Teenus 154: Ilu-, isiku- ja majutusteenuste terviseohutuse edendamine
Teenus 154 raames korraldatakse järelevalvet ilu- ja isikuteenuste tervisekaitse nõuete täitmise ja majutusteenuste hügieenitingimuste üle. Eesmärgiks on edendada terviseohutust terviseriskide hindamise, riskipõhise järelevalve teostamise, sihtrühmade teadlikkuse tõstmise ning võimalike ohtude minimeerimise kaudu. 2022. aastal keskenduti peamiselt iluteenustele.
Iluteenused
TA eestvedamisel toimus 2022. aastal iluteenuste valdkonna koolitustegevust reguleerivate nõuete väljatöötamine. Töörühmas osalesid SoM, erialaliidud, Pärnu Kutsehariduse Keskus, Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur. KTO korraldas arutelusid ning koondas osapoolte ettepanekud. Ettepanekud on aluseks õigusakti koostamisel. Veel väärib tegevustest ära mainimist "Iluteenindaja Hea Tava"* koostamine.
Vaata lähemalt https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Keskkonnatervis/Iluteenused/hea_tava_27.05.2022.pdf
Joonis 40. Iluteenuste pöördumised ja nende liigid osakonniti
Iluteenuste valdkonna koolitustegevuse nõuete töörühmas tehti koostööd erinevate osapooltega
Järelevalve
Eestis tegutseb umbkaudselt 5000 Iluteenuse pakkujat. TA kontrollib teenusepakkujate ruumide, hügieenitingimuste, sisekliima ja seadmete vastamist nõuetele. 2022. aastal kontrollisid RO inspektorid 181 ettevõtet. Neist 59% tuvastati nõuetele mittevastavusi (Joonis 39).
PRO LõRO LäRO IRO 80
60
40
20
0 Joonis 39. Kontrollitud iluteenuse pakkujate arv ja nõuetele mittevastavate objektide osakaal
Ruumid Hügeenitingimused Sisekliima Seadmed
0% 25% 50% 75% 100%
Joonis 38. Tuvastatud mittevastavuste osakaal
100%
75%
50%
25%
0
34
KTO PRO IRO LõRO LäRO
100
75
50
25
0
E er (W/m2)
1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21
1,25
1
0,75
0,5
0,25
0
UV-seadmete kontroll solaariumites
Solaariumiteenuse hindamise raames uuriti koosöös Kesklaboriga 21 seadet. Uuritud seadmetest vastasid UV kiirgustiheduse poolest nõuetele ainult 4 (E er ≤ 0,3 W/m2)). (Joonis 42). UV-seadmete dokumentatsioon on tihti puudlik ning UV-lampide kiirgustiheduse näitajad on piirnormist kõrgemad. Puuduliku märgistuse tulemusena ei saa teenuse pakkuja piisavat teavet toote kohta ning võib toodet valesti kasutada.
Joonis 42. UV seadmete efektiivse kogukiiritustiheduse mõõtetulemused, 2022. a
Järelevalvefookuses oli kolm teemat.
Plasma pen
Plasma peni kasutatakse nahalooduseks (silmalaugude tõstmine, kortsude vähendamine, armide ja laikude eemaldamine). Plasma peni tehnoloogia valesti kasutamisega kaasnevad olulised terviseriskid. Protseduuride terviseohutuse hindamise raames kontrolli valimis 23 ettevõtet. Neist 14 olid plasma pen teenuse pakkumise lõpetanud, nõuetele vastas seade kolmes ettevõttes ning kuue ettevõtte osas on uurimine käimas.
Tätoveerimise- ja püsimeigiteenuse terviseohutuse hindamine
Tätoveerimisteenuse puhul on tegemist invasiivse nahka läbistava protseduuriga, millega kaasnevad suured terviseriskid. Puudulikud hügieenitingimused tõstavad protseduurijärgsete infektsioonide tekke riski ning soodustavad nakkushaiguste levikut (nt naha ja nahaaluste kudede infektsioonid, vere kaudu levivad nakkushaigused, seenhaigused, pedikuloos).
Olukorra hindamiseks teostati kontrolle 37 tätoveerimis- ja püsimeigiasutuses. Ainult 41% asutustest vastas esimesel kontrollil nõuetele (Joonis 41). Enim oli probleeme ruumide (23% asutustest) ja hügieenitingimuste täitmisega (18% asutustest).
Tegevus vastas nõuetele Ei vastanud nõuetele
PRO IRO LõRO LäRO
15
10
5
0
Joonis 41: Tätoveerimis- ja püsimeigiteenuse terviseohutuse hindamise raames teostatud kontrollide tulemused
35
Teenus 145: Haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse edendamine
Teenuse 145 sisu on haridus- ja sotsiaalasutustes tervisekaitsenõuete täitmise üle järelevalve korraldamine, sihtuuringute läbi viimine ja terviseohtude kõrvaldamiseks nõustamine ja soovituste andmine, hinnangute väljastamine lähtuvalt seadusandlusest (rahvatervise seadus, sotsiaalhoolekande seadus, koolieelsete lasteasutuste seadus, põhikooli ja gümnaasiumiseadus).
Pöördumised
Haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse valdkonnas esitati 2022. aastal 383 pöördumist, millest vastati 347-le pöördumisele. Enim pöörduti keskkonnateemadel (47%). 15% pöördumistest olid seotud toitlustamisega ja 12%lapsehoiuteenustega. Muud küsimused moodustasid kõigist pöördumistest 7%. Osakondadest pöörduti enim PRO poole (Joonis 43).
Keskkond Lapsehoiuteenus Toitlustamine Üldhooldekodud Õppekorraldus ja päevakava Muu
PRO LõRO KTO IRO LäRO
150
100
50
0
Joonis 43. Haridus- ja sotsiaalteenuste pöördumised ja nende liigid osakonniti
Esitatud pöördumistest 56-l juhul oli tegemist kaebusega. 2021. aastal esitati kokku 29 kaebust, kuid tuleb võtta arvesse, et kaebuseid oli vähem, sest suur osa lapsi olid distantsõppel. Kõige enam esitati kaebuseid keskkonna kohta (Joonis 44).
Keskkond Toit Õppekorraldus Päevakava
0% 25% 50% 75% 100% Joonis 44. Haridus- ja sotsiaalteenuste kaebused ja teemade jaotus osakaalude lõikes
nõuded mängutubadele laste ohutusnõuded batuudikeskustes lasteaia abiõpetaja tööriietus lasteaia rühmaruumide ja eluruumide temperatuurinõuded lasteaia mänguväljakute nõuded
Kommunikatsioonitalituse kaudu saabunud küsimustest andis KTO sisendit teemadel:
36
LõRO IRO LäRO PRO
150
100
50
0
Joonis 45. Kontrollitud haridus- ja sotsiaalasutuste arv ja nõuetele mittevastavate asutuste osakaal
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
2022. aasta lõpuks olid puudused kõrvaldatud 14-s asutuses. Puuduste likvideerimine eeldab sageli suuremaid rahalisi väljaminekuid või KOV-i poolt rahade ning materjalide ette planeerimist ja tellimist, mistõttu osade puuduste kõrvaldamine jääb 2023. aastasse.
2023. aastasse on kavandatud tunduvalt rohkem plaanilist järelevalvet.
Järelevalve
2022. aasta haridus- ja sotsiaalasutuste järelevalve planeerimisel 2021. aasta lõpus oli vaja arvestada COVID-19 piirangutega nagu distantsõppe võimalus asutustes ja karantiinide esinemine. Sellest tingitult planeeriti 2022. aastal tavapärasest vähem asutuste kontrolle - plaanis oli kontrollida vähemalt 40 haridusasutust (lasteaiad ja koolid) ning vähemalt 90 sotsiaalasutust (lastehoiud, täiskasvanute hoolekandeasutused, erihoolekandeteenused täiskasvanutele, asendushooldusteenus ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus). Tegelikkuses õnnestus kontrollida planeeritust rohkem asutusi - 2545 tegutsevast asutusest 300 ehk 12%, millest nõuetele ei vastanud 99 asutust ehk 33%. Kõige rohkem puudusi tuvastati IRO-s (Joonis 45).
Koostöö Eestis
KTO tegi 2022. aastal muuhulgas koostööd Riigikontrolliga seoses KOV-ide koolitoidu probleemidega (Tabel 6). Kahel korral toimusid vestlused Õiguskantsleri kantseleiga eridieeti vajavate laste institutsionaalse toitlustamise korraldamise teemal (sh tervislikel põhjustel ja veendumuste tõttu eridieedi pidamine). Aasta jooksul registreeriti 12 pöördumist, sh kaebust, mida võib seostada eridieedi või veendumuse tõttu eritoitlustamist puudutavate muredega, mis moodustab viiendiku kõikidest toitumisega seotud pöördumistest.
Mis Teema
Õigusakti eelnõu Alushariduse seaduse eelnõu ja selle määruste kohta arvamuse andmine
TAI eestvedamisel käivitatud projekt Eesti toitumissoovituste uuendamise protsess
Riigikontrolli seiretegevus Koolitoidu probleemid KOV-ides
Tabel 6. Riigisisesed projektid, millesse KTO kaasatud oli
37
Meditsiiniseadmete osakond
MSO lähtub oma tegevuses kahest teenusest - teenus 300 ning teenus 301.
Aasta 2022 kaks peamist suunda ning saavutust:
Meditsiiniseadmete määruse EL 2017/746 (IVDR)* rakendumine, millega seoses muutub ka meditsiiniseadme seadus (MSS) ning selle rakendusaktid. Terve aasta vältel tegeles MSO koostöös SoM-iga MSS-i eelnõuga, mis toob kaasa olulisi ning vajalikke muudatusi nii osakonnale kui meditsiiniseadmetega tegelevatele Eesti ettevõtjatele. Saavutus on seotud mõlema teenusega.
Uue põlvkonna meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu (MSA) analüüs - valmib 2023. aasta kevadeks. Analüüsi alusel alustatakse täiesti uue MSA loomist, mis on mõeldud olema väärtuslikuks tööriistaks nii osakonnale, meditsiiniseadmetega tegelevatele Eesti ettevõtjatele kui teistele osapooltele. Saavutus on seotud teenusega 300.
*Vaata lähemalt https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32017R0746
Terviseameti meditsiiniseadmete osakond (MSO) tagab Eestis meditsiiniseadmete alaste nõuete täitmise ja rakendamise, tehes selleks aktiivselt koostööd kõigi teiste meditsiiniseadmete pädevate asutustega ning Euroopa Komisjoniga. MSO annab endast parima, et Euroopa turul oleksid esindatud ainult turvalised ja efektiivsed meditsiiniseadmed ja rahva tervis oleks seeläbi paremini kaitstud.
MSO-s töötas 2022. aasta lõpu seisuga kaheksa inimest
Erialaselt on MSO mitmekülgselt esindatud:
Füüsika
Bioloogia
MaterjaliteadusÕigusteadus Arstiteadus
Molekulaar- ja rakubioloogia
Proviisor Geenitehnoloogia
38
Aasta Tarneid kokku Ei ole
meditsiini- seade
Kauba võib lubada vabasse
ringlusesse
Toode ei vasta
nõuetele
2019 167 14 46 107
2020 328 32 146 150
2021 345 18 155 172
2022 155 28 59 68
Tegevused seoses EMTA meditsiiniseadmete tolliteatistega.
Aastal 2022 võis märgata tolliteatiste arvu vähenemist,
kuna koroonapandeemiaga seotud seadmete (maskid ja
kiirtestid) mahud on vähenenud.
Tabel 7. MSO tolliteatiste statistika
Teenus 300: Meditsiiniseadmetega seotud andmekogude haldamine, uuringute ja teavitatud asutuste järelevalve
korraldamine
Teenus 300 alla kuulub kliiniliste uuringute ja toimivusuuringute lubade väljastamine, muudatuste lubamine, uuringukohtade auditeerimine, vajadusel ennetähtaegne lõpetamine, uuringuraportid ning kõrvalnähtudega seotud menetlused. Kuna TA on Euroopa Meditsiiniseadmete Andmekogu (EUDAMED) vastutav töötleja Eestis, on osa teenus 300 tööst ka ettevõtete nõustamine. Lisaks kuulub teenus 300 alla meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu MSA pidamine.
Tegevused seoses uuringute* ning erisustega ning muud nõuetele mittevastavused, lähtudes EL meditsiiniseadmete määrusest 2017/745 (MDR)**.
Hinnatud 2 meditsiiniseadme
uuringu taotlust (Artiklid 62 ja 82)
MDR
Hinnatud 3 meditsiiniseadme
uuringu olulist muudatust
(Artikkel 75)
Antud 9 hinnangut ravimiuuringus kasutatavate
seadmete kohta
Antud 1 erisus määruse nõuetele
vastavusest (Artikkel 59)
Pikendatud 2 erisust määruse
nõuetele vastavusest (Artikkel 59)
Lubatud 2 korda jätkata
mittevastava seadme
kasutamist (Artikkel 97)
*Vaata lähemalt https://terviseamet.ee/et/meditsiini-seadmed/meditsiiniseadmed/ettevotjale/kliinilised-uuringud-sh-toimivusuuringud **Vaata lähemalt https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32017R0745 Vaata ka https://health.ec.europa.eu/medical-devices-sector/new-regulations/guidance-mdcg-endorsed-documents-and-other-guidance_en
2022. aastal andis MSO kokku 14 hinnangut seoses meditsiiniseadmete uuringutega (Joonis 46). Meditsiiniseadme kliiniline uuring on ühte või mitut inimest hõlmav süstemaatiline uurimine, et hinnata seadme ohutust või toimivust.
Meditsiinseadmete määrused MDR ja IVDR annavad liikmesriikide pädevatele asutustele õiguse teha erisusi määruse nõuetele vastavusest, sh lubada ajutiselt jätkata selliste seadmete turul kättesaadavaks tegemist või kasutamist, millel on tuvastatud mittevastavus(ed). 2022. aastal lubas MSO kahel korral jätkata mittevastava seadme kasutamist, tuginedes MDR määruse artikkel 97-le. Kahel korral pikendati erisust määruse nõuetele vastavusest ning ühel korral anti erisus määruse nõuetele vastavusest, tuginedes artiklile 59.
.
Joonis 46. MDR statistika
39
Esitatud taotluse liik Kinnitatud taotluseid
Paranduses olevaid taotluseid, mis on alustatud 2022. aastal
Tagasi lükatud taotluseid, mis on alustatud 2022. aastal
Teata meditsiiniseadme levitamisest
1055 560 515
Paranda andmeid 241 40 19
Esita meditsiiniseadme dokumendid
500 212 39
EHK-le soodustuse taotluse eelne meditsiiniseadme kontroll
116 7 5
Taotle meditsiiniseadme ümberliigitamine
100 - 1
Lisa märkus 91 - -
Lisa uus asutus 48 6 12
Seo ennast asutusega 74 2 -
Seo isik asutusega 52 2 2
Muuda asutuse andmeid 71 - 1
Teata meditsiiniseadme Eestis turule laskmisest
60 35 25
Registreeri meditsiiniseadme professionaalne kasutamine
60 35 25
Teavitatud asutuse muutmine 64 3 3
Meditsiiniseadme volitatud esindaja muutmine
63 4 4
Tabel 8. MSO MSA statistika
Tegevused seoses meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekoguga
Meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu on riiklik register, milles on Eestis levitatavate meditsiiniseademete üldandmed, kasutusjuhendid ja pakendite koopiad.
Tabel 8 annab ülevaate MSA-st läbi käinud taotluste statistikast 2022. aastal. Kõige rohkem kinnitatud taotlusi (1055) oli seotud meditsiiniseadme levitamisest teatamisega. Samuti oli antud teemal 560 2022. aastal alustatud, kuid paranduses olevaid taotlust ning 515 2022. aastal alustatud, kuid tagasi lükatud taotlust. Lisaks oli ligi 500 kinnitatud taotlust seotud meditsiiniseadme dokumentide esitamisega. Vähemal määral on olnud taotluseid seoses asutuste ning isikute lisamisega. Kuna MSS-i eelnõuga nähakse ette teavitamise kohustuse oluline laienemine, võib prognoosida MSA koormuse kasvu.
Lisaks nendele on MSA-s ka hulgaliselt
parandatud ja korduvalt esitatud
taotluseid
Lisaks teostab MSO meditsiiniseadmete tehnilise dokumentatsiooni ekspertiise, 2022. aastal hinnati 32 seadme tehnilist dokumentatsiooni.
40
Tegevused seoses meditsiiniseadmete ohutusvalvsusega
1042 meditsiiniseadmete
alaseid parandustegevusi puudutavaid
teateid, raporteid,
kirju
195 TA kodulehel
avaldatud ohutusteadet*
302 teadaannet
meditsiiniseadmega seonduvatest probleemidest
Joonis 47. Meditsiiniseadmete ohutusvalvsuse 2022. aasta näitajad
*Vaata lähemalt https://www.terviseamet.ee/et/meditsiini-seadmed/turujarelevalve/ohutusalane-teave
Teenus 301: Meditsiiniseadmete turujärelevalve koordineerimine ja ohutusvalvsus
Teenus 301 ehk turujärelevalve on üles ehitatud EL määruste 2017/745 ja 2017/746 kehtestatud nõuetele ja ootustele vastavalt. Teenuse eesmärgiks on rahva tervise kaitse, veendudes, et turul olevad meditsiiniseadmed on tõhusad ja nende poolt tekitatud ohud on minimiseeritud; et Eestis asuvad ettevõtted tegutsevad õigusaktide kohaselt ja rikkumised on sanktsioneeritud ning et soovimatud juhtumid on registreeritud ja analüüsitud ning vastuvõetamatud ohtu kujutavad seadmed on turult kõrvaldatud.
Aasta Saabunud MSO koostanud
2019 120 12
2020 218 11
2021 177 54
2022 230 27
Tegevused seoses EL-i ülese teabevahetuse ja päringutega
Eesti seisukohad on MSO edastanud 12-le CEF-ile
Tabel 9. Meditsiiniseadmetega seonduvate mittevastavuste teated (CEF ehk Compliance Exchange Form)
EL-i kolleegidelt saabus 2022. aastal MSO-le 230 teadet meditsiiniseadmetega seonduvatest mittevastavustest. MSO ise koostas 27 teadet (Tabel 9). Aasta 2022 on toonud saabuvate CEF-ide arvus tõusu, mis arvatavasti jätkub ka tulevikus. MSO koostatud CEF-ide arvu vähenemine on seotud vähenenud järelevalve mahuga 2022. aastal, kuid näitab ka töökoormuse kasvu osakonnas.
EL-is 2022. aastal algatatud 17 piiripealse toote juhtumi Helsingi protseduuri ning üks töörühma-sisene päring. MSO on vastanud viiele juhtumile. MSO 30 korral andnud Euroopa kolleegidele ülevaadet Eestis aset leidnud meditsiiniseadmete ohutusprobleemidest ja/või ohutusvalvsuse teemal nõu andnud ning ühel korral ka ise nõu küsinud. EL-ist saabunud info sertifikaatide staatuse kohta 434 korral, mis edastati huvitatud osapooltele.
Lisaks on:
Läbi töötati 1042 teadet, millest 195 avaldati TA kodulehel. 2021. aastal avaldati kodulehel 216 teadet. Teateid probleemide kohta laekus 302, mis oli tavapärasest ja prognoositust pea kolm korda suurem arv (Joonis 47).
41
Joonis 48. MSO läbi viidud koolitused ja infopäevad
Mõlema teenusega seotud tegevused
MSO korraldas 2022. aastal 11 koolitust ja infopäeva. Üks olulisemaid koolitusi oli kõikidele MSA-s tegevatele ettevõtetele suunatud koolituspäev, kus anti ülevaade meditsiiniseadmete levitamisest ja teavitamisest meditsiiniseadmete andmekogus; toodi esile sagedasemad menetlust takistavad asjaolud ning võimalikud lahendused nende vältimiseks või ületamiseks, mis aitavad vähendada parandamist vajavate ja korduvalt esitatud taotluste arvu MSA-s.
Kui kommunikatsioonitalitus viis läbi kampaania iluteenuste kvaliteedile tähelepanu juhtimiseks, siis MSO tutvustas iluteenindajatele meditsiiniseadmete valdkonda üldiselt, sh ka meditsiinseadmete ohutuse aspekte (Joonis 48).
Teavitustöö ja koolitused
Kuna IVDR ja MDR määrused on MSO töö aluseks, osales MSO ka ise koolitusel Medical Devices Training Course for National Experts Under Regulations (EU) 2017/745 and EU 2017/746.
Koolituspäev MSA-s tegutsevatele ettevõtetele
meditsiiniseadmete levitamise, teavitamise ja menetlusega seotud
asjaolude teemal
7 koolitust RO-de inspektoritele MSO ja
RO-de koostöös toimuva järelevalve
teemal
Infopäev tellimus-
meditsiiniseadmete tootjatele ja levitajatele
EL määruse 2017/745 rakendamise teemal
2 infopäeva iluteenindajatele
meditsiiniseadmete valdkonna ja
seadmete ohutuse aspektide teemal
MSA disaini workshop, veebikoosolekud jm
MSA analüüsi koostamiseks
Digilahenduste teejuhi loome - koondab olulise
info, mida digilahenduste tootjad
lahenduse eri arendusetappides
arvesse peaksid võtma
IVDR rakendamise töörühm - informatsiooni
jagamine, eri institutsioonidega
tegelemine (kaasatud TÜK, Inimesegeneetika Ühing,
Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus, PERH, ITK)
M-Ring üldkogu - IVDR määruse
valupunktid ning mõju meditsiini- seadmete turule (kaasatud SoM)
Koostöö Eestis
Eestisisesest koostööst kõige olulisem on 2022. aastal olnud pidev suhtlus SKA, EHK-i, TEHIK-u ning Trinidad Wiseman OÜ-ga, et koostada MSA analüüs.
Samuti osales MSO koos EHK-i, SoM-i ja TEHIK-uga digilahenduste teejuhi* loomises, mis sisaldab 2022. aastal teadaolevat informatsiooni, täieneb jooksvalt ning millesse saab MSO ka tulevikus panustada (Joonis 49).
*Vaata lähemalt https://www.haigekassa.ee/partnerile/digilahendused-tervishoius/digilahenduste-teejuht
Joonis 49. MSO riigisisene koostöö ja selle teemad
42
Rahvusvaheline koostöö
MDCG (Medical Devices Coordination Group
jaguneb
MDCG IVDR
NBO (Notified Bodies Oversight)
Standards
CIE (Clinical Investigation
and Evaluation)
PMSV (Post-market Surveillance and
Vigilance)
MS (Market Surveillance), sh
Derogations
B&C (Borderline and Classification)
MDCG MDR
New Technologies
EUDAMED
UDI (Unique Device Identification)
International Matters
IVD (In vitro diagnostic medical devices)
Nomenclature
"Annex XVI" products
Regulatory Committee
Joonis 50. MSO MDCG töörühmade jagunemine
MSO esindab Eestit 16 Meditsiiniseadmete Koordineerimisrühmas (MDCG) töörühmas. MDCG töörühmade kohtumised toimuvad jooksvalt läbi aasta ning neis arutatakse vastava valdkonna MDR ja IVDR rakendamist puudutavaid küsimusi, arutatakse juhendmaterjalide koostamise ning muutmise üle, üritatakse ühtlustada liikmesriikide siseriiklikke seadusi vastavates valdkondades, arutletakse keerulisemaid juhtumeid ja küsitakse ning antakse üksteisele nõu. Joonisel 50 on toodud MDCG eri töörühmade jagunemine, kus MSO osaleb ja millesse panustab.
43
Mürgistusteabekeskus
Mürgistusteabekeskuse (MTK) visioon on olla usaldusväärseim mürgistusteabe alane infoallikas nii tervishoiutöötajatele kui ka abi vajavatele inimestele. MTK missioon on mürgistusjuhtumitest tingitud haigestumiste, tervisekahjustuste ja suremuse vähendamine ning mürgistusalase info kättesaadavuse edendamine. MTK infoliinil 16662 töötavad pikaajalise erakorralise meditsiini kogemusega õed ja arstid, kes oskavad mürgistuse puhul leida kiiresti kõige sobivama tegutsemisskeemi.
MTK-s 2022. aasta lõpu seisuga üheksa inimest
Erialaselt jagunesid MTK töötajad järgmiselt:
2023. aasta alguses jõustunud struktuurimuudatuste käigus muutus mürgistusteabekeskuse nimetus mürgistusteabe osakonnaks ning liikus esimese peadirektori asetäitja vastutusvaldkonnast kolmanda peadirektori asetäitja vastutusvaldkonda.
MTK lähtub oma tegevuses teenusest 164.
Aasta 2022 kaks peamist suunda ning saavutust:
Keskusele oluliste töötajate värbamine (kuus kliinilist toksikoloogi ning õdede meeskonna täiendamine), tugeva meeskonnatöö edendamine ning tehtud töö oluline rahvusvaheline tunnustus.
MTK andmeaida valmimine ning 16662.ee lehel avaldamine* koostöös analüüsi- ja arenduskeskusega, mis annab muuhulgas mürgistustega seonduvast ülevaate meediale, tervishoiuteenuse osutajatele (TTO), erialaseltsidele, aga lihtsustab ka info koondamist ja jagamist teistele riigiasutustele ning välisriigi partneritele. Selle jätkuks oli väga oluline ka MTK kaasaegse andmebaasi loomisega alustamine.
Sh antidootide korralduse
kaasajastamine ning hanke läbi viimine
*Vaata lähemalt https://www.16662.ee/et/statistika
Terviseteadus Õde Bioloogia
Õe põhiõpe Õendusteadus
Heaolu- ja spaateenuste disain ja juhtimine
44
4 suurt meediakampaaniat
Teavitustöö ja koolitused
Eakatega juhtuvate
mürgistuste ennetusnädal märtsis, mille käigus loodi
sotsiaaltöötajate e-koolitus eakate
klientide mürgistustega toimetulekuks.
Lastemürgistuste ennetamisele
suunatud kampaania
juunis.
Seenemürgistuste ennetamisele
suunatud kampaania
sügisel.
16662 infoliini kampaania talve hakul - infoliini
statistika näitab, et kampaania oli
edukas ning inimesed on
infoliinist rohkem teadlikud.
Mürgistusartiklid erialastes ning tavaajakirjades ja -lehtedes. Sotsiaalmeediasõnumid. Uudiskirjad nii tervishoiutöötajatele kui elanikkonnale. Esinemised televisioonis ning raadio podcastides.
Teistest ennetamiseks ja teavitamiseks kasutatavatest meediakanalitest saab MTK poolt välja tuua:
Teenus 164: Mürgistusteabealase nõustamise saamine
Mürgistusteabealase nõustamise ja info kättesaadavuse edendamise eesmärk on mürgistusjuhtumitest tingitud kiirabi väljakutsete arvu ja erakorralise meditsiini osakondadesse tehtud visiitide arvu vähendamine ning mürgistusjuhtumitest tingitud haigestumiste, tervisekahjustuste ja suremuse vähendamine. Teenuse raames tagatakse telefoni- ja veebikonsultatsioonid infoliinil 16662 nii tervishoiutöötajatele kui ka elanikonnale, koostatakse teavitusmaterjale ja juhiseid, tehaksevõimalusel teavitustööd koolitustel, intervjuudes ja artiklites ning uuendatakse pidevalt mürgistusteabealase andmebaasi andmeid.
2022. aastal korraldas MTK koostöös kommunikatsioonitalitusega neli suurt meediakampaaniat (Joonis 51).
Joonis 51. MTK meediakampaaniad
45
Rahvusvaheline koostöö
Maailma Kliiniliste Toksikoloogide ja
Mürgistusteabekeskuste Kongress Tallinnas
Circumstances of accidental poisonings in Estonians elderly - a 12
year retrospective analysis
The impact of the 2 first waves
of COVID-19 on Estonian Poisoning Information
Centre’s activities: need of quick
learning
esitlusele tulnud teadustöö
Valiti MTK juht Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WHO) rahvusvahelisse meeskonda üheaastasesse projekti kuue riigi mürgistusteabekeskuste käivitamiseks Ukrainas, Montenegros, Serbias, Armeenias, Moldovas ja Usbekistanis.
Lisaks:
Koostöö Eestis
Arutelu Ravimiameti ja Põllumajandus- ja Toiduametiga kofeiinimürgistustega tegelemiseks - esimene ümarlaua arutelu toimus detsembris 2022, järgmine toimub jaanuaris 2023.
Koolitus Sihtrühm
Mürgistusravi koolituspäev mai alguses Õed ja arstid üle Eesti
Lühikoolitused kiirabijaamades Kiirabitöötajad
Noorte mürgistused Noortega tegelevad inimesed (MTÜ KoosOn)
Ettekanne konverentsil Lastearstid ja apteekrid
Ettekanne konverentsil Eesti Sisearstide Ühendus
Tabel 10. MTK koolitused
Hääletreeningul infoliini tööks vajaliku hääle hoidmise ja õige kasutamise kohta Lisaks on MTK ise osalenud:
esitlusele tulnud teadustöö
Põhjamaade Mürgistusteabekeskuste
(NAPC) aastakoosolek
National Poisoning Prevention Week - Why? When? How?
Media Management of Routine
Poisonings Messages
ettekanne
ettekanne
2022. aastal korraldas MTK mürgistusteemalisi koolitusi nii tervishoiutöötajatele kui konkreetsematele sihtrühmadele (Tabel 10).
Joonis 52. MTK rahvusvahelised üritused
MTK osales 2022. kahel suuremal rahvusvahelisel üritusel, sh tegi mõlemal üritusel kaks temaatilist ettekannet (Joonis 52).
46
Kõnekeskuse ja Tervisekassa statistika
Joonis 53. Vanuses 65+ tehtud mürgistuskõnede arv ning vähem kui ühe tunni jooksul tehtud kõnede osakaal
Alla ühe tunni 1-4 tundi 4 tundi kuni ööpäev Üle ühe ööpäeva
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
200
150
100
50
0
50%
40%
30%
20%
10%
0%
Lastemürgistuste ennetamisele suunatud kampaania edukust näitab lastega toimunud mürgistuste arvu vähenemine nii haiglates kui 16662 kõnede statistikas (Joonised 54 ja 55).
2008 2009
2010 2011
2012 2013
2014 2015
2016 2017
2018 2019
2020 2021
2022
2000
1500
1000
500
0
Joonis 54. Vanusegrupi 0-4 mürgistuskõned (MTK) 2008
2009 2010
2011 2012
2013 2014
2015 2016
2017 2018
2019 2020
2021 2022
400
300
200
100
0
Joonis 55. Vanusegrupi 0-4 mürgistusjuhtumid (Tervisekassa)
Eakatega juhtuvate mürgistuste ennetusnädala edukust näitab kõikide kõnede arvu suurenemine ning pärast mürgistuse toimumist vähem kui tunni jooksul tehtud kõnede osakaalu suurenemine viimastel aastatel (Joonis 53).
47
Üks MTK eesmärkidest on vähendada tervishoiuteenuse osutajate mürgistuspatsientidega tegelemise koormust. 16662 infoliini kampaania edukust näitab fakt, et aastaks 2022 on MTK jõudnud nii kaugele, et 70% mürgistustest on kodus ravitavad ning ei vaja kiirabi sekkumist ega haiglas ravimist. Lisaks on MTK mürgistuskõnede arv suurem mürgistusjuhtumite arvust (Joonis 57). See on oluline panus ka tervishoiuteenuste kulude kokkuhoiule. Tasub ära märkida, et kiirabistatistikale TA veel ligi ei pääse, kuid töö selle nimel käib.
Tervisekassa mürgistusjuhtumid 2010. aastal 2799
MTK mürgistuskõned 2010. aastal
442
Tervisekassa mürgistusjuhtumid 2021. aastal 3341
MTK mürgistuskõned 2021. aastal 3657
Tervisekassa mürgistusjuhtumid 2022. aastal 3075
MTK mürgistuskõned 2022. aastal 3774
Joonis 57. Mürgistusjuhtumite ja -kõnede üldarv eri aastatel
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
125
100
75
50
25
0
Joonis 56. Seenemürgistuskõnede arv
Lisaks näitab kõnekeskuse statistika, et venekeelne meediakampaania on muutnud MTK pakutava teenuse kättesaadavamaks venekeelsele elanikkonnale - kui aastaid oli venekeelsete kõnede osakaal kõikidest kõnedest 8%, siis 2022. aastal juba 10% ning järgmiseks eesmärgiks on jõuda vähemalt 15%-ni.
Seenemürgistuste ennetamise kampaania edukust näitab seenemürgistuse arvu langus 2022. aastal (Joonis 56).
48
Nakkushaiguste osakond
Nakkushaiguste osakonna (NHO) eesmärkideks on tagada toimiv nakkushaiguste seire; vähendada elukeskkonnast tulenevaid terviseriske nakkushaiguste leviku tõkestamise, õigeaegsete tõrjemeetmete rakendamise ning elanike nõustamise abil; koguda ja analüüsida immuniseerimisega hõlmatuse näitajaid ning jälgida, et antibiootikumide kasutamine tervishoiusüsteemis oleks põhjendatud ja vastutustundlik.
NHO-s (sh gripikeskuses) töötas 2022. aasta lõpu seisuga 13 inimest
Erialaselt jagunesid NHO töötajad järgmiselt:
2023. aasta alguses jõustunud struktuurimuudatuste käigus muutus nakkushaiguste osakonna nimetus nakkushaiguste epidemioloogia osakonnaks.
NHO lähtub oma tegevuses neljast teenusest - teenus 155, teenus 157, teenus 158 ja teenus 234.
Aasta 2022 kaks peamist suunda ning saavutust:
COVID-19 sentinel-seire käivitamine koostöös analüüsi- ja arenduskeskuse ning NHL-iga*. Sentinel-seire on gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärane valikuline uuring, mis põhineb teatud skeemi järgi üheaegselt nii viroloogiliste kui kliiniliste andmete kogumisel ja võimaldab laiendada saadud andmete põhjal tehtud järeldused kogu elanikkonnale. Sentinel-seire toimub Eestis alates 2005. aastast, kuid alates 2022. aasta oktoobrist lisandus sellele COVID-19 seire osa. Seire eesmärk on üleriigilise epidemioloogilise ja viroloogilise olukorra jälgimine ning COVID-19, gripi ja muude respiratoorsete viirusnakkuste sesoonse epideemiaprotsessi intensiivsuse kindlaks määramine. Selles osalemine on vabatahtlik ning toimub perearstikeskuste ja TA vahelise lepingu alusel. Seires osaleb 65 perearsti ning sellega on kaetud 117 501 inimest ehk 8,8% elanikkonnast. Sentinel-seire analüüse teostatakse NHL-is. Saavutus on seotud teenusega 155.
Geenitehnoloogia
Matemaatika
Epidemioloog
Sanitar-velsker
ArstRahvatervishoid
Rakenduslik sotsiaaltöö
*Seire andmed avaldatakse NHO iganädalases epiidülevaates, vaata lähemalt https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/epiidulevaated
49
*Vaata lähemalt https://ta.vaktsineeri.ee/et/statistika **Vaata ka artiklit "Laste ja noorukite vaktsineerimine COVID-19 vastu" ajakirjas Pereõde : ajakiri Eesti pereõdedele
Immuniseerimisandmete kättesaamine TIS-ist. Varasematel aastatel on immuniseerimist teostanud tervishoiuteenuse osutajad pidanud esitama NHO-le kord kvartalis aruande "Nakkushaiguste immunoprofülaktika" ning kord aastas aruande "Laste, õpilaste ja noorukite hõlmatus immuniseerimisega". Alates 2022. aastast koostab NHO nakkushaiguste immunoprofülaktika ja immuniseerimisega hõlmatuse aruandeid, tuginedes TEHIK-u poolt väljastatud aruannetele*, mis pannakse kokku TIS-i sisestatud immuniseerimisteatiste alusel. NHO koostatud immuniseerimise kava täitmise ja hõlmatuse 2022. aasta kokkuvõte valmib 2023. aasta esimestel kuudel. Saavutus on seotud teenusega 158**.
50
Sentinel-seirest lähemalt
palavik üle 38°C halb enesetunne pea- ja/või lihasvalu köha, kurguvalu või hingeldus
Suunis: WHO ja Euroopa Komisjon Alus: WHO ja ECDC metoodika Eelis: Andmeid analüüsitakse operatiivselt ja avalikustatakse hooaja jooksul iganädalaselt Omapära: andmeid ei koguta mitte RHK-10 diagnooside põhjal, vaid kliinilise pildi alusel, kui patsiendil on
SARS-COV-2 viirus A-gripiviirus B-gripiviirus paragripiviirus adenoviirus RS-viirus rinoviirus metapneumoviirus
Andmed: esitatakse perearstide poolt vastava kliinilise pildiga haigete kohta iganädalaselt vanusegruppide kaupa oma nimistu piires, sh võetakse haigetelt proovid laboratoorseks uuringuks. Proove uuritakse järgmiste haigustekitajate suhtes
Tulevik: loomisel on Mediposti teenus, mille tulemusel on perearstidel võimalik saatekirju ja patsientide andmeid digitaalselt edastada
Sentinel-seirest saadud andmete põhjal arvutatakse
Ringlevate viiruste etioloogiline
struktuur ehk osakaal, määrates
domineeriva viiruse tüve
Haigestumuse intensiivsus:
madal, keskmine või kõrge.
Hindamise aluseks on gripi
haigestumuse miinimumkõver, mis arvutatakse ECDC metoodika
järgi haigusjuhtude
arvu järgi nädalas juunist oktoobrini
Epiidlävi, mis arvutatakse ECDC metoodika järgi,
leides gripitaoliste haigusjuhtude arvu nädalas vähemalt
3-5 hooaja andmetele tuginedes
haigestumuse sesoonse tõusu
perioodil
Viiruste leviku potentsiaal, mille
hindamiseks kasutatakse
ringlevate viiruste etioloogilist
struktuuri
Joonis 58. Näitajad, mida sentinel-seire põhjal arvutatakse
51
Teenus 155 sisu on nakkushaiguste seire, registri pidamine ning nakkushaiguste levikutendentside määramine ja hindamine. Lisaks täidetakse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) pädeva asutuse kohustusi ja osaletakse haigusspetsiifilistes seirevõrgustikes.
Teenus 155: Nakkushaiguste seire korraldamine
Rahvusvaheline koostöö
12 kuuaruannet leetrite ja punetiste,
sh "kõrvaldatud" juhtude kohta
Juhupõhised aastaaruanded
32 nakkuse kohta
11 ahvirõugete aruannet
52 COVID-19 agregeeritud
nädalaaruannet
52 COVID-19 nädalaaruannet sekveneerimise
tulemustest
12 kuuaruannet Salmonella kultuuride
tundlikkuse kohta
ECDC (European Centre
of Diseases Prevention)
esitati 27 nakkushaiguse kohta ECDC-le null-aruanne ehk et Eestis polnud 2022. aastal ühtegi nende haiguste juhtu tegeleb NHO WHO poliomüeliidi, leetrite ja punetiste elimineerimise programmi koostamisega ning koostas koostöös nakkushaiguste laboriga kaks aastaaruannet - poliomüeliidivaba staatuse säilituse kinnitamine ning leetrite ja punetiste elimineerimise programmi nõuete täitmine koostas NHO BWC (Biological Weapons Convention) usaldusmeetmete (CBM) aastaaruande
Lisaks:
NHO esitas ECDC-le 2022. aastal kokku 171 aruannet, sh 52 COVID-19 aruannet sekveneerimise tulemuste kohta ning 52 COVID-19 agregeeritud aruannet (Joonis 59).
Joonis 59. ECDC-le edastatud aruanded
52
Mis Kus/kellele
2021. aasta Eesti nakkushaiguste esinemise ülevaade TA veebis
2021. aasta zoonooside esinemise ülevaade Põllumajandus- ja Toiduametile
12 EER-i (EstEpiReport ehk nakkushaiguste esinemise kuuülevaade) TA veebis
4 salmonelloosi ja kampülobakterenteriidi haigestumise kvartali ülevaadet TA veeb
52 COVID-19 nädalaülevaadet TA veeb
4 HIV kvartaliülevaadet Eesti perearstidele
52 nädalaaruannet epidemioloogia valdkonna spetsialistidele
12 kuuaruannet epidemioloogia valdkonna spetsialistidele
12 kuuhaigestumise võrdlust NHO-le
52 nädala gripp-ÄRH väljavõtet NAKIS-est TEHIK-ule TA veebil avaldamiseks
12 nakkushaiguste kuuväljavõtet NAKIS-est TEHIK-ule TA veebil avaldamiseks
Tabel 11. NHO koostatud ülevaated ja aruanded
Koostööpartnerite ja elanikkonna teadlikkuse tõstmine nakkushaiguste esinemise ja ennetamise meetmetest
Riigisiseselt pani NHO 2022. aastal kokku 214 ülevaadet ja aruannet, kõige rohkem koostati jällegi COVID-19 aruandeid, aga ka gripi väljavõtteid (Tabel 11).
Nakkushaiguste Infosüsteem
Aastal 2022 alustati koostöös TEHIK-uga Nakkushaiguste Infosüsteemi (NAKIS) põhjalikku ärianalüüsi, et muuta NAKIS-e keskkond kaasaegsemaks ning luua NAKIS-e kasutamiseks uus ning efektiivne süsteem. NAKIS toimib aastast 2009, kuid 2020. aastal algas TIS-i kaudu NAKIS-esse aktiivne info edastamine, mil seda rakendati COVID-19 teatiste edastamiseks. Alates 2021. aastast edastati aktiivselt teateid ka teiste nakkushaiguste kohta - 2022. aastal moodustas TIS-e kaudu laekunud nakkushaiguste teatiste osakaal 73%. Aktiivseteks kasutajateks on 18 kliinilist laborit ja TA labor ning aastal 2022 edastati NAKIS-e kaudu:
50 742 teatist nakkushaiguste kohta
38 485 laboriteatist
13 594 aruannet nädala jooksul registreeritud gripi ja ägedate respiratoorsete haiguste juhtudest
139 HIV teatist
Joonis 60. NAKIS-e kaudu 2022. aastal edastatud teatised ning aruanded
53
Nakkushaiguste statistika
Aastal 2022 on võrreldes eelmiste aastatega ülekaalus puukidega levivad haigused, kuid oluliselt on vähenenud sugulistel teel levivate haiguste osakaal kõigist nakkushaigustest (Joonis 61). Vaktsiin-välditavatest haigustest esines 2022. aastal mumpsi ja läkaköha (Joonis 62), kuid registreeritud haigusjuhtude üldarv on võrreldes 2002. aastaga vähenenud 28,9 korda.
Vaktsiin-välditavad nakkused Puukidega levivad haigused Sugulisel teel levivad haigused Viirushepatiidid HIV-nakkus ja HIV-tõbi Soolenakkused
2002 2012 2022
100%
75%
50%
25%
0%
Läkaköha Leetrid Punetised Mumps
2002 (n=347) 2012 (n=157) 2022 (n=12)
100%
75%
50%
25%
0%
Joonis 61. Nakkushaigustesse haigestumise struktuur 2002, 2012 ja 2022 Joonis 62. Vaktsiin-välditavatesse nakkushaigustesse haigestumise struktuur 2002, 2012 ja 2022
54
*COVID-19 statistikat vaata lähemalt https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart
esines soolenakkustest 2022. aastal kõige enam Norwalk-viirusnakkust on puukentefaliiti haigestumine võrreldes 2021. aastaga suurenenud 70% võrra on aastal 2022. kahekordistunud seoses Ukraina kriisiga esmakordselt tuvastatud HIV-nakkuste arv vajasid 100% juhtudest hospitaliseerimist järgmiste nakkushaiguste puhul: köhutüüfus, leegionärhaigus, listerioos, malaaria, meningokokknakkus, muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid, paratüüfus ja trihhinelloos. tuvastati Eestis 2022. aastal 11 ahvirõugete nakkusjuhtu
teostati 1 087 493 testi kinnitati laboratoorselt 370 262 juhtu diagnoositi 151 387 laboratoorselt kinnitamata juhtu (enne 2022. aastat statistika laboratoorselt kinnitamata juhte ei kajastanud) hospitaliseeriti 10 558 patsienti suri 929 haiglaravil olnud patsienti
Lisaks:
2022. aastal seoses COVID-19-ga*:
2022. aasta teises pooles algas COVID-19 viies laine. Kuigi viies laine oli 2022. aasta lõpuks kestnud sama kaua kui neljas laine, olid haigestunute, hospitaliseeritute ja surmaga lõppenud juhtude keskmised oluliselt paremad neljanda laine omadest (Tabel 12).
Tunnus I laine
26.02-30.06.2020 II laine
01.09.-30.06.2021 III laine
01.07.2021-30.06.2022 IV laine
13.12.2021-30.06.2022 V laine
Al. 01.07.2022
Positiivsete testide %
1,9 9,5 11,1 35,1 13,6
Haigete arv kuus keskmiselt
487 12 870 17 747 54 578 4777
Hospitaliseeritute arv kuus, keskmine
110 860 747 1010 624
Surmaga lõppenud juhtude arv kuus,
keskmine 16 116 108 112 45
Tabel 12. COVID-19 lainete statistika 31.12.2022 seisuga
55
16.08.2022 koostöös Tervisekassaga COVID-19 vaktsineerimise hoogustamiseks üldhooldekodudes 22.11.2022 ja 25.11.2022 koostöös SKA ja SoM-iga, et tutvustada üldhooldekodudele uut Tervisekassa ravijuhendit "Infektsioonikontrolli standardabinõud".
REACT-EU on Euroopa Sotsiaalfondi projekt sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamiseks, sealhulgas nende infektsioonialane nõustamine ja jõustamine. Projekt tuli SKA-st TA-sse üle 01.07.2022 koos projektijuhi ja peaspetsialistiga. Projekti raames korraldati kaks teabepäeva:
Teabepäevade sihtrühmaks olid hoolekandeasutuste juhid, hooldusjuhid, õendusteenuse osutajad ning TA regionaalosakondade inspektorid. Lisaks on projekti tegevusena hinnatud üldhooldekodude vajadusi ja väljastatud neile 45 hindamisakti, et nad saaksid esitada taotlusi toetuse saamiseks üldhooldusteenuse bioloogiliste riskide vähendamiseks ning nakkushaiguste leviku tõkestamiseks meetmest "Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks".
Juhiste koostamine koostööpartneritele (sh
haridus-, kultuuri- ja spordiasutused, TTO-d,
ürituste korraldajad, hoolekandeasutused jt)
REACT-EU
Teenus 157 sisu on pädeva asutusena korraldada epidemioloogiliste uuringute läbiviimist nakkushaiguste esinemise korral, sh põhjuslike seoste välja selgitamist; patogeenide määramist nakkushaiguste laboris; tõrjemeetmeid; elanikkonna teavitamist ja nõustamist ning teostada järelevalvet tervishoiuteenuse osutajate üle epideemiatõrje nõuete täitmisel. Lisaks täidetakse WHO Rahvusvaheliste Tervise- eeskirjade (IHR 2005) ning Euroopa Komisjoni varajase teavitamise ja reageerimise süsteemi (EWRS) pädeva asutuse kohustused.
Teenus 157: Epideemiatõrje tegevuste korraldamine
COVID-19 kriisiga seotud tegevused
Vaktsineerimise ja COVID-19 tõendite-
alase info koostamine ja uuendamine PPA-le
Teabe- ja infotundides osalemine (sh SKA
teabepäevad, esmatasandi TTO-d,
Tallinna Linnavalitsuse ja TA
pressikonverentsid)
Epidemioloogiliste uuringute läbiviimise
korraldamine ja nõustamine
Hoolekande- ja tervishoiuasutuste
kollete registreerimine ja analüüs
Meedias esinemised (TV, raadio,
kirjutav meedia)
RO-de ja koostööpartnerite
nõustamine
Päringutele ja selgitustaotlustele
vastamine ja nõustamine
Joonis 63. NHO COVID-19-ga seotud tegevuste lühikirjeldused
Suur osa NHO tööst hõlmas 2022. aastal COVID-19 kriis ja sellega seotud tegevused, alustades nõustamisest ja juhiste koostamisest ning lõpetades meedias esinemisega (Joonis 63).
56
Juhendmaterjali koostamine
tervishoiuasutustele (patsiendi käsitlemine)
ning RO-dele (epidemioloogilise
uurimise läbiviimine)
Ahvirõugetega seotud tegevused
Valmisoleku loomine ahvirõugete
haigustekitaja tuvastamiseks ja
patsientide proovide toimetamise logistika
korraldamine koostöös nakkushaiguste laboriga
Ettekanded (Eesti Perearstide Seltsi infopäeval ja Eesti
Infektsioonikontrolli Ühingu aastaseminaril)
Rahvusvahelistes tegevustes osalemine
Meedias esinemised (TV, raadio,
kirjutav meedia)
Joonis 64. NHO ahvirõugetega seotud tegevuste lühikirjeldused
Lisaks COVID-19-le levisid 2022. aastal ka ahvirõuged, mis samuti nõudsid NHO tähelepanu ja tegevust (Joonis 64). Nakkushaiguste laboris viidi 2022. aastal läbi 55 ahvirõugete DNA uuringut
Ukraina nakkushaiguste
epidemioloogilise ülevaate koostamine
Ukraina sõjapõgenike kriisiga seotud tegevused
Vaktsiinide ja ravimite prognoositava
vajaduse hindamine
Tervisekontrolli juhendi koostamisel
osalemine
Tervisekontrollide süsteemi
ülesehitamises ja ellu viimises
osalemine
Infomaterjalide koostamises
osalemine
Teabepäevad ja päringud
Joonis 65. NHO Ukraina sõjapõgenikega seotud tegevuste lühikirjeldused
Ukraina sõjapõgenike Eestisse saabumisel oli vaja läbi viia ka tegevusi võimalike sissetoodavate nakkushaigustega tegelemiseks, sh alustuseks hinnata sissetoomise riski, lähtudes epidemioloogilisest olukorrast Ukrainas. Sellele järgnenud tegevused on toodud joonisel 65.
Nakkusohutuse tagamise juhise
koostamine vastuvõtupunktidele ja
majutusasutuste personalile
tegi NHO koostööd PTA ja VTL-iga toidutekkeliste haigestumiste valdkonnas koostas COVID-19 ohuprognoose ja teenuspõhise ohuprognoosi juhendas ja nõustas RO-sid tõrjenõuete täitmisega seotud küsimustes osales rahvusvahelistes tõrjealastes tegevustes
Lisaks:
57
Teenus 158 sisaldab immuniseerimisega hõlmatuse näitajate kogumist ja analüüsimist; järelevalve teostamist tervishoiuteenuse osutajate üle immuniseerimiskava ning külmahela nõuete täitmisel; tervishoiutöötajate ja elanike nõustamist ning vajadusel erialast abi osutamist teistele asutustele..
Teenus 158: Immuniseerimiskava korraldamine
Järelevalvestatistika
Objektid Põhja Lõuna Lääne Ida
perearstid 351 204 137 120
koolid 165 137 81 74
haiglad 44 16 14 12
muud 30 22 7 9
Kokku 590 388 239 215
Tabel 13. Immuniseerimise objektide arv regioonide lõikes
Avastatud puudused immuunpreparaatide külmahela osas
Lõuna Põhja Ida Lääne
250
200
150
100
50
0
2022. aasta seisuga oli regioonides kokku 1432 erinevat immuniseerimiskohta (Tabel 13).
Nendest käidi 2022. aastal kontrollimas 362 ehk 25% kõigist immuniseerimiskohtadest. Nendest omakorda 25 ehk 7% olid kohad, kus avastati puuduseid - vastavalt LõRO-s 5% juhtudest, IRO-s 10% juhtudest, LäRO-s 6% juhtudest ning PRO-s 11% juhtudest (Joonis 66).
Joonis 66. Kontrollitud immuniseerimise objektide arv regioonide lõikes
Immuniseerimis- ja nakkushaiguste-alast nõustamist pakuti regioonides vastavalt LäRo-s 1000 korral, PRO-s 450 korral, LõRo-s 432 korral ning IRO-s 175 korral.
58
Rahvusvaheline koostöö
12 COVID-19 vaktsineerimise
aruannet
3 ahvirõugete vaktsineerimise
aruannet
Joint Reporting Form 2022 – kõik immuniseerimiskava vaktsineerimised Annual Status Update on Measles and Rubella Elimination Annual Update on Polio Eradication Activities
Kolme tüüpi WHO aruandeid:
Ka vaktsineerimise teemal teeb NHO tihedat koostööd ECDC ning WHO-ga. 2022. aastal esitati neile hulgaliselt aruandeid (Joonis 67). Sealhulgas esitati koostöös analüüsi- ja arenduskeskusega ECDC-le ja WHO-le ka igakuist vaktsineerimisstatistikat. Lisaks osaleb NHO kahel Euroopa Komisjoni projektis, mis puudutavad HPV vaktsineerimist ning ühes WHO immuniseerimise hõlmatuse tõstmise projektis.
Joonis 67. NHO esitatud vaktsineerimisaruanded Koostöö Eestis
Immuniseerimise teema oli 2022. aastal jätkuvalt populaarne ning seetõttu tuli NHO-l kokku üle tuhande temaatilise nõustamise. Samuti toimus palju immuniseerimisteemalisi avalikke esinemisi ning viidi läbi muid toiminguid inimeste immuniseerimisalase teadlikkuse tõstmiseks (Tabel 14). Muu kõrvalt osales NHO ka immuniseerimisalaste õigusaktide kaasajastamises.
Koolitus, juhend jms Kokku
Immuniseerimisalane nõustamine (kodanikud ja TTO-d) 1000+
Avalik esinemine 32
Immuniseerimisalane juhend 11
Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni istung 11
Koolitus RO-de inspektoritele 2
Koolitus vaktsineerijatele uute vaktsiinide kasutamise osas 1
Tabel 14. NHO riigisisene immuniseerimisalane tegevus
59
AMR
AMR on antimikroobse ravimresistentsuse seire ning 2022. aastal pandi kokku 2021. aasta seire kohta - kokku laekus 2021. aastal laboritelt teatisi ravimtundlikkusest 1933 invasiivse mikroorganismi kohta (Joonis 68). Võrdluseks, 2020. aastal laekus 1885 teatist. 2022. aasta andmed täpsustatakse antud aasta kevadeks.
1933 Eesti
mikrobioloogialaborites verest ja liikvorist isoleeritud tekitaja
resistentsuse andmed
nendest
398 Staphylococcus aureus tüve, millest 6 olid metitsilliinresistentsed ehk MRSA
235 Klebsiella pneumoniae isolaati, nendest 12% ESBL tüved
930 Escherichia coli isolaati, nendest 8% ESBL tüved
110 Streptococcus pneumoniae tüve, millest 6 olid penitsilliinile mittetundlikud
87 Pseudomonas aeruginosa tüve, millest 12 olid karbapeneemide suhtes resistensed
85 Enterococcus faecalis isolaati
83 Enterococcus faecium isolaati, nendest 6 VRE tüve
5 Acinetobacter spp tüve, karpabeneemresistentseid tüvesid ei tuvastatud
247 Campylobacter kultuuri tundlikkust ning tuvastati kolm multiresistentset tekitajat 147 Salmonella kultuuri tundlikkust ning tuvastati 32 multiresistentset tekitajat 8 N. gonorrhoeae kultuuri tundlikkust ning tuvastati ühel juhul resistentsus
Lisaks uuriti TA laboris referentfunktsiooni raames:
Teenus 234 peamised ülesanded on pädeva asutusena antimikroobse resistentsuse (AMR) seire korraldamine; levikutendentside määramine ja tulemuste hindamine. Lisaks teavitatakse sihtrühmasid mikroobide resistentsuse ohtudest ja nende ennetamise võimalustest. Samuti tuleb täita WHO ning ECDC pädeva asutuse kohustusi, sh osaleda spetsiifilistes seirevõrgustikes.
Teenus 234: Mikroobide resistentsuse tekke ning leviku ohjamine
60
Joonis 68. AMR 2022. aasta seireandmed
Rahvusvahelised üritused
Sh üks kord Rootsis
Sh üks kord Luksemburgis
Kaks ettekannet TA poolt - COVID-19
serouuringutest ning sentinelist
Prahas
4 ADVAC-i (Advanced Course of
Vaccinology)
5 ECDC EWRS NFP-d
4 ECDC kohtumist
17 ECDC nõuandva komitee (AF) koosolekut ja
konsultatsiooni
13 Health Security Committee kohtumist
17 ahvirõugete webinari
Joonis 69. NHO rahvusvahelised üritused 2022. aastal
Early Warning and Response System näeb ette, et NHO osakonna valveametnik on 24/7
kättesaadav, võtab ohuteated õigeaegselt vastu, hindab neid, rakendab vajalikke
meetmeid ja teavitab koostööpartnereid
3 Joint WHO/ECDC Regional COVID-19 Surveillance and
Lab webinari
2 WHO JADE SimEx õppust
2 FWD (Food- and Waterborne Diseases
and Zoonoses Network)
kohtumist
Expert Conference on Vaccination "Building
Public Trust as a Pathway to Vaccine
Acceptance"
ECDC and WHO Europe Joint Annual Influenza and COVIS-
19 Surveillance Meeting
Kõigi teenustega seotud tegevused
NHO osales 2022. aastal hulgaliselt rahvusvahelistel üritustel nii veebi teel kui koha peal käies.
Üks suurematest üritustest oli ECDC ja WHO valmisoleku, reageerimise ja ohtude tuvastamise aastakoosolek, kus jagati liikmesriikide parimaid praktikaid ja suuniseid kriisiolukorra lahendamiseks ning TA tegi ka omalt poolt kaks ettekannet (Joonis 69). ECDC omalt poolt külastas COVID-19 õpikogemuste jagamise eesmärgil TA-d, mille käigus kiideti heaks asutuse kriisiolukorra lahendamine.
SimEx õppused on nakkushaiguspuhangu simulatsiooniharjutused ning NHO osales muuhulgas ka 2022. aastal Euroopa Komisjoni poolt korraldatud zoonoosse päritoluga nakkushaiguspuhangu harjutuste OHEJP SimEx ette valmistamisel, korraldamisel ja läbi viimisel - läbi mängiti riigisisene multisektoraalne koostöö rahvusvahelise toidutekkelise haiguspuhangu lahendamisel parima praktika kasutamise võtmes, samuti rahvusvaheline teavitamine ja koostöö.
9 NITAG (National Immunisation
Technical Advisory Group) koosolekut
61
Tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakond Tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakond (TKTO) eesmärkideks on toetada kõikidele inimestele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamist kiirabitegevuse korraldamise ja selle üle järelevalve teostamisega; toetada patsiendi ning tervishoiuteenuse osutaja õiguste ning ohutuse tagamist; tagada tervishoiuteenuse tarbija riiklik kaitse tervishoiuteenuse osutamise kaudu ning tagada kõikidele inimestele vältimatu abi kättesaadavus hädaolukorra ja riigikaitse sündmuse korral.
TKTO-s töötas 2022. aasta lõpu seisuga 16 inimest
Erialaselt iseloomustab TKTO-d:
TKTO lähtus oma tegevuses viiest teenusest - teenus 159, teenus 160, teenus 161, teenus 163 ning teenus 167. Alates 01.07.2022 läks perearstiabi korraldus TKTO-lt üle Tervisekassasse, mis tähendab, et teenus nr 160-st (Esmatasandi tervishoiu korraldamine ja järelevalve) jäi alles vaid järelevalve osa, mida korraldatakse edaspidi teenuse 161 raames. Kogu protseduurilise tegevuse üle andmine Tervisekassale hõlmas nii pooleliolevate konkursside lõpetamist kui ka kogu teenuse korrektset TA-poolset lõpetamist. Enne korralduse üle andmist jõudis TKTO 2022. aastal korraldada 47 perearstikonkurssi. Nendest edukad olid ehk nende käigus leiti nimistule uus perearst 12 juhul. 58-l nimistul oli ajutine asendaja, kellega toimus igapäevane suhtlus ja koostöö, et tagada nimistutele katkematu üldarstiabi osutamine.
2023. aasta alguses jõustunud struktuurimuudatuste käigus jaotati TKTO kaheks: Tervishoiuteenuste osakonnaks ning Tervishoiu kriisiks valmisoleku osakonnaks. Mõlemad osakonnad liikusid esimese peadirektori asetäitja vastutusvaldkonnast kolmanda peadirektori asetäitja vastutusvaldkonda.
Ergonoomika
Sotsiaaltöö Terviseteadus
Haldus- ja ärikorraldus Maksundus ja tollRahvatervishoid
Digimuutused ettevõttes Õe põhiõpe
Riigiteadused
Sotsiaalhooldus
Ühiskondliku toitlustamise tehnoloogia ja organiseerimine
62
Aasta 2022 kaks peamist suunda ning saavutust:
Koostöös analüüsi- ja arenduskeskusega üleminek uuele tervishoiukorralduse infosüsteemile MEDRE2. Süsteem on mõeldud kasutamiseks tervishoiutöötajatele, tervishoiuteenuste osutajatele ning apteegiteenuse tegevusloa omajatele, kes saavad seal end tervishoiutöötajatena registreerida, tegevuslube taotleda ning nimistuid ja tervishoiutöötajate töösuhteid hallata. MEDRE2 kasutajatele süsteemis loodud ühtne iseteeninduskeskkond võimaldab esitada kutse-, eriala- või kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendeid ning tegevusloa taotlusi, vähendades sellel viisil oluliselt halduskoormust ja menetlusprotsesse. Saavutus on seotud teenustega 161 ja 163.
Ukraina sõjapõgenike registreerimise korraldamise välja töötamine ja rakendamine.
63
MEDRE2 statistika
Ida Lääne Lõuna Põhja
1250
1000
750
500
250
0
Joonis 70. Tegevuslubade arv regiooniti
2022. aasta lõpu seisuga oli tegevuslubasid kokku 2761 (Joonis 70). Aastal 2022 menetleti 551 taotlust. Nende hulgast 263-l juhul väljastati uus tegevusluba, 133-l juhul muudeti tegevusluba, 146 luba tunnistati kehtetuks ja 9 luba anti üle.
Sh Tallinnas 929
tegevusluba
Joonis 71. Tegevuslubade arv loaliikide kaupa
0 500 1000 1500
Kiirabi
Ämmaemandusabi
Üldarstiabi
Iseseisev õendusabi
Eriarstiabi
0 10 20 30 40 50
Kohalik haigla
Piirkondlik haigla
Taastusravihaigla
Keskhaigla
Üldhaigla
Erihaigla
Õendushaigla
Joonis 72. Haiglate tegevusload
2022. aastal väljastati 131 uut eriarstiabi tegevusluba, 64 iseseisva õendusabi tegevusluba, 50 üldarstiabi tegevusluba ja 18 uut iseseisva ämmaemandusabi tegevusluba. Kõige enam tegevuslube oli 2022. aasta lõpu seisuga eriarstiabis (1334, Joonis 71) ning õendushaiglatel (46, Joonis 72).
64
Teenuse 161 eesmärk on tarbija riiklik kaitse ning teenus on mõeldud toetama patsiendi ja tervishoiuteenuse osutaja õiguste ning ohutuse tagamist. Teenuse osaks on ka tervishoiuteenuseid pakkuda soovivale juriidilisele isikule tegevusloa väljastamine.
2022. aasta kõige olulisem teenusega seotud tegevus oli: Kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haiguste lühianalüüsi koostamine, mis tõi välja KH ja TPH esinemise sageduse ning üldise statistika 2021. aasta juhtumite kohta. Tulemusi kasutatakse vajadusel ettepanekute tegemiseks töötervishoiu ja -ohutuse valdkonna edendamiseks. 2022. aastal loodud analüüsi- ja arenduskeskusega koostöös hakati lühianalüüsi TA kodulehele üles panema uues vormis*.
Teenus 159: Kiirabiteenuse korraldamine
Terviseameti, Eesti Häirekeskuse ja Läti Riikliku Kiirabiteenistuse vahelise koostöökokkuleppe sõlmimine piirialadel ülepiirilise kiirabiteenuse osutamise kohta erakorraliselt kiire kiirabiteenuse osutamise vajaduse korral. Terviseameti, Häirekeskuse, Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitseväe vahelise koostöökokkuleppe sõlmimine väikesaartel kiirabiteenuse kiiremaks ja paremaks osutamiseks.
Teenus 159 ülesannete seas on järelevalve teostamine kiirabibrigaadi pidajate üle ning kiirabiteenuse toimimiseks vajalike korralduslike tegevuste juhtimine riiklikul tasandil, sh kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arvu, paiknemise ning kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade kaupa jaotuse kinnitamine. Lisaks kiirabistatistika kogumine ja analüüsimine ning koostöö korraldamine teiste operatiivasutustega.
2022. aasta olulisemad teenusega seotud tegevused olid:
Teenus 161: Tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse haldamine ja järelevalve
*Vaata lähemalt https://terviseamet.ee/et/uuringud-oigusaktid/aruanded
65
Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele on Eestis õigus tervishoiuteenuseid osutada tervishoiutöötajatel omandatud eriala piirides. Tervishoiutöötajad (TTO) seaduse tähenduses on arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud TA-s. Tervishoiutöötajad on ka ravimiseaduse tähenduses üldapteegis või haiglaapteegis apteegiteenust osutavad proviisor ja farmatseut, kui nad on vastavalt ravimiseaduse § 55 lõikele 1 registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis. Teenus 163 näeb ette, et TA kontrollib registreerimist taotlevate isikute kvalifikatsiooni vastavust Eestis nõutavale, kolmandates riikides (väljaspool Euroopa Liitu või Euroopa Majanduspiirkonna Liikmesriiki või Šveitsi) hariduse omandanud isikud suunatakse vastavuseksamile.
Venemaa Föderatsioon Valgevene Ukraina Georgia
Kasahstan
0 5 10 15 20 25
Farmatseut
Arst
Hambaarst
Joonis 73. Registrisse kantud TTO-d eriala ja riigi lõikes, kus nad vastava hariduse omandasid
Said otse registrisse Taotlus menetluses Suunatud vastavuseksamile Said registreerimisest keeldumise otsuse
0 10 20 30 40 50
Arst
Hambaarst
Farmatseut
Proviisor
Õde
Joonis 74. Registrisse kandmise taotluse esitanud TTO-d taotluse staatuse lõikes
Teenus 163: Tervishoiutöötajate registreerimise ja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotlemine
Kolmandate riikide TTO-de statistika
2022. aastal kanti pärast vastavuseksami sooritamist registrisse kokku 40 TTO-d (Joonis 73). Registreerimise taotlusi esitati 111 tükki (Joonis 74). Võrdluseks, 2021. aastal esitati ainult 41 taotlust, millest 26 juhul suunati taotleja vastavuseksamile ning üheksal juhul said taotlejad registreerimisest keeldumise otsuse. Keeldumise põhjuseks on tavaliselt kas liiga lühike eriarstiõpe, puudulik töökogemus või hariduse mittevastavus Eestis nõutule.
Muuhulgas esitasid taotluse Hiina Rahvavabariigi erihalduspiirkonnas Hong Kongis, Kirgiisi Vabariigis, Moldovas, Nigeerias ning Usbekistanis hariduse omandanud isikud.
66
EL-i ja Euroopa Majanduspiirkonna Liikmesriikide TTO-de statistika
2022. aastal kanti registrisse viis uut arsti ning seitse Eesti arstile Soomes omandatud eriala lisamist (Joonis 75). Hambaarste ning õdesid kanti registrisse kolm ja farmatseute üks. Muuhulgas kanti registrisse Itaalias, Rootsis, Saksamaal, Lätis, Leedus, Austrias ning Portugalis hariduse omandanud TTO-d. 2021. aastal kanti registrisse 20 TTO-d ehk suurusjärk on jäänud samaks.
Ortopeedia Rekonstruktiiv- ja plastikakirurgia Neuroloogia Sünnitusabi ja günekoloogia Töötervishoid Psühhiaatria Otorinolarüngoloogia Üldkirurgia Peremeditsiin
Onkoloogia
0% 25% 50% 75% 100%
Joonis 75. Registrisse kantud arstide jagunemine erialade lõikes
Kutse, eriala Väljastatud tõendeid
Üldõendus 19
Üldmeditsiin 13
Hambaravi 7
Psühhiaatria 4
Erakorraline meditsiin 2
Oftalmoloogia 2
Peremeditsiin 2
Radioloogia 2
Üldkirurgia 2
Tabel 15. 2022. aastal väljastatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendid
2022. aastal väljastati kokku 63 kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendit. Lisaks Tabelis 15 toodud kutsele või erialale väljastati tõend ka anestesioloogia, meditsiinigeneetika, ortopeedia, pediaatria, sünnitusabi ja günekoloogia, taastusravi spordimeditsiini lisapädevusega, neurokirurgia, restauratiivse hambaravi, ämmaemanduse ja proviisori kutsetele.
24 tõendit võeti väljastamiseks Soome, seitse Inglismaale, viis Hispaaniasse ning Araabia Ühendemiraatidesse ja neli Rootsi ja Saksamaale. Muuhulgas võeti tõend väljastamiseks ka Saudi Araabiasse ja Rwandasse.
Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendite väljastamised
67
Eestis omandatud haridus
Võrreldes 2021. aastaga, mil registrisse kanti kokku 643 TTO-d, on 2022. aasta näitaja veidi suurem - 703, sealjuures on TTO-de arv suurenenud igas grupis (Joonis 76).
2021 2022
Õde Arst Ämmaemand Hambaarst Farmatseut Proviisor
500
400
300
200
100
0
Joonis 76. Registrisse kantud TTO-d kahe aasta võrdluses
Eriala Registreerimisi
Anestesioloogia 9
Erakorraline meditsiin 9
Radioloogia 8
Peremeditsiin 7
Psühhiaatria 6
Sünnitusabi ja günekoloogia 6
Tabel 16. Eriarstiabi erialade TOP6
2022. aastal kanti arstide hulgas kõige rohkem registrisse anestesioloogia ja erakorralise meditsiini erialasid (Tabel 16). Õdede hulgas oli kõige populaarsem retseptiõigusega õe eriala.
68
Kellega/kellele Tulem
Koostöös Päästeameti ja TÜ-ga Kriisihaavatavuse analüüsivahendi uurimustöö
Tellijaks Riigikantselei "Eesti kriisijuhtimine ja kriisikahjude hindamise" metoodika välja töötamine
SITKE-le ja SoM-i kriisireguleerimistiimile SITREP ülevaated
Hädaolukorra meditsiinijuhile COVID-19 ülevaated
SoM-ile ja MKM-ile Energiajulgeolekualane info
SOM-ile ja ettekanneteks Energiajulgeoleku tagamiseks elektrivarustatuse rahalise vajaduse
kaardistamine
SoM-ile Haiglate riigikaitseliste ametikohtade esmase vajaduse koond
Tabel 17. TKTO uuringud, metoodika, ülevaated
Teenuse 167 sisuks on tervishoiuteenuse osutajatele hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ülesannete ning hädaolukorra või riigikaitse sündmuse korral korralduste andmine. Lisaks koostatakse ja esitatakse kord aastas SoM-ile tervishoiuteenuse osutajate kriisireguleerimise võimekuse hindamiseks ülevaade hädaolukorra lahendamiseks kasutusele võetavatest ja vajalikest ressurssidest ning küsitakse selleks vajalikke andmeid tervishoiuteenuse osutajatelt.
Teenus 167: Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine
TKTO koondas 2022. aastal ministeeriumitele näiteks energiajulgeoleku-teemalist infot, aga osales eri koostööpartneritega ka kriisihaavatavuse analüüsivahendi uurimustöö koostamises ning Eesti kriisijuhtimise ja kriisikahjude hindamise metoodika välja töötamises (Tabel 17).
Uuringud, metoodika ja ülevaated
69
Kellega Teema
Euroopa Komisjon ja EL liikmesriigid Antigeeni kiirtestide hanked
Euroopa Komisjon ja EL liikmesriigid Ravimite hanked
Euroopa Komisjon ja EL liikmesriigid Ravimite prioritiseerimise töörühm
EL liikmesriigid ECDC riskianalüüside täiustamine
WHO Eesti EDRT välihaigla sertifitseerimine
Hispaania COVID-19 vaktsiinide laenamine
ECDC Riigivisiit Eestisse - COVID-19 õpikogemuste jagamine
EU Komisjon Ahvirõugete vaktsiin ja ravim - hankimine ja annetuse vastuvõtmise protsess
Euroopa Komisjon Melody projekt - CBRN(e) baasteadmiste õpetamine esmareageerijatele
NATO JHG plenaarkohtumine - tervishoiualane kriisideks/sõjaks valmisolek
Tabel 18. TKTO rahvusvaheline koostöö
Rahvusvaheline koostöö
Rahvusvahelist koostööd tegi TKTO 2022. aastal kõige enam Euroopa Komisjoniga. Koostöö teemad varieerusid ravimitest ning vaktsiinidest Eesti EDRT välihaigla sertifitseerimiseni (Tabel 18).
70
September 2022 ECDC Lessons Learned
Rootsis
Oktoober 2022 ASEF riskikommunikatsiooni ja rahvatervise konverents
UK-s
Oktoober 2022 WHO EMT Global Meeting
Armeenias
November 2022 ECDC konverents "COVID-19 õppetunnid ja turvalisem tervishoid EL-is"
Luksemburgis
November 2022 Õppereisi kogemusseminar,
sh esinemine teemal "Droonide kasutamine tervishoius"
Šveitsis
Mai 2022 PSCE kriisialase innovatsiooni
konverents Austrias September 2022
EUCPM moodulite baaskursus Sloveenias
Üritused ja koolitused
5th Emergency Medical Teams Global Meeting kohtumisel USA REAC-TS meeskonna läbi viidud koolitusel "International Medical Management of Radiation Injuries (I-MED)" The Second Recovery Forum of the Zhytomyr Region kohtumisel ECDC Winter Workshopil, mille teemaks oli kriisi õpikogemuste rakendamine IAEA konverentsil "Uuenduslikud kaitsepõhimõtted
TKTO osales 2022. aastal teadmiste kogumise ning jagamise eesmärgil järgmistel rahvusvahelistel üritustel:
meditsiinikiiritusega kokkupuute korral Euroopas ja Kesk-Aasias"
Seitsmele aasta jooksul toimunud üritustele ja koolitustele läks TKTO ka teise riiki kohale (Joonis 77).
Joonis 77. 2022. aastal toimunud üritused ja koolitused, kus TKTO kohal käis
PERH-i psühhiaatriakliiniku XIV sügiskonverents "Psühhiaatria aastal 2022: Sõda meie sees ja meie ümber" Sõja- ja katastroofimeditsiini konverents esinemine Äripäeva Ravimikonverentsil ning esinemine haiglate ja teiste tervishoiuasutuste tugiteenuste juhtidele ja spetsialistidele suunatud konverentsil TKTO enda korraldatud haiglate ja kiirabide toimepidevuse infopäev
Üritusi toimus ka Eestis, neist TKTO jaoks olulisemad olid:
71
2022. aastal teostati 1704 reovee analüüsi SARS-CoV-
2 suhtes
Rahvatervise labori Nakkushaiguste laboris (NHL) viiakse läbi uuringuid ja muid tervisekaitsetoiminguid rahvatervise seaduse alusel. Samuti korraldatakse referentteenuse osutamist nakkushaiguste valdkonnas.
2022. aastal toimus peaasjalikult HERA-1 projekti teostus, mille raames sai laborisse hangitud kolm RT-PCR seadet, digitaalse PCR seade, täisautomaatne elektroonne geelelektroforeesi seade, sekvenaator, pipeteerimisrobot, RNA-DNA-eraldusrobot, ja suuremahuliste vedelike tsentrifuugimiseks mõeldud tsentrifuugid. Tänu nende seadmete lisandumisele sai oluliselt arendada molekulaardiagnostikat ning uusi molekulaarseid meetodeid. Märkimisväärne on ka AMR (antimikroobse resistentsuse) arendus ning analüüsi juurutamine, millest kujuneb üks 2023. aasta mõjukamaid projekte.
NHL-is töötas 2022. aasta lõpu seisuga 28 inimest
Erialaselt jagunevad NHL-i töötajad:
NHL on teenuste 156 ja 233 omanik. Lisaks osaletakse teenuste 155 ja 143 täitmises.
Aasta 2022 kaks peamist suunda ning saavutust:
SARS-CoV-2 reoveeseire TÜ-lt üle võtmine, juurutamine ja teostamine
NHL juurutas TÜ poolt 2021. aastal koostatud SARS-CoV-2 RNA reovee protokolli ning teostas 2022. aastal juba iganädalaselt iseseisvalt koroonaviiruse reoveeseiret. Peatselt täitub esimene aasta selle analüüsi teostamise alustamisest TA-s.
Sekveneerimismeetodi juurutamine ja sekveneerimisvõimekuse loomine
Mitte vähem tähtis oli 2022. aastal sekveneerimismeetodi juurutamine, et TA muutuks suuteliseks võtma üle SARS-CoV-2 sekveneerimine TÜ-ilt, kes seda senini teostas. Esmased analüüsitulemused näitavad, et sekveneerimiste tulemused on kokkulangevad ja kvaliteet hea. Niisamuti on NHL-i töötajad omandanud bioinformaatilised teadmised, mis võimaldavad nakkushaiguste laboril sekveneerimise tulemusi iseseisvalt bioinformaatiliselt analüüsida.
Nakkushaiguste labor
Molekulaar- ja rakubioloogia
Geenitehnoloogia Rakenduskeemia ja biotehnoloogia
Meditsiiniõde Keskkonnakaitse
Velsker
Infotehnoloogia
72
Labori referentteenuste osutamine sisaldab haigustekkitajate tüvede määramist, nende kogumist ja säilitamist, vajadusel kinnitava diagnostika tegemist ning muude NETSis sätestatud referentlabori ülesannete täitmist. Teenust osutatakse 8 uuringuvaldkonnas: gripi- ja muud respiratoorsed viirused; muud viirused; tuberkuloosi- ja mükobakteriooside tekitajad; sugulisel teel levivate nakkushaiguste tekitajad; invasiivsete bakteriaalsete haiguste tekitajad; muude bakteriaalsete nakkushaiguste tekitajad; antimikroobne resistentsus.
Teenus 156: Nakkushaiguste diagnostika referentteenuse osutamine
AMR (antimikroobse resistentsuse) arendus ning analüüsi juurutamine.
2022. aastal toimus resistentsusmehhanismide PCR metoodikate ülevaatus, nende uuendamine ning NHL kvaliteedisüsteemiga vastavusse viimine. Suur rõhk oli labori võimekuse suurendamisel ning seda eriti sekveneerimisvõimekuse juurutamise osas. Täisgenoomi sekveneerimiseks vajaliku metoodika juurutamiseks töötati läbi materjale, suheldi kolleegidega sh väliskolleegidega ning juurutati sobivad meetodid genoomse DNA eraldamiseks ning sekveneerimiseks. NHL osaleb kahes rahvusvahelises AMRi projektis:
EURGen-RefLabCap projekti raames pandi paika karbapeneem- ja/või kolistiinresistentsete bakterite seire. Karbapeneemid ja kolistiinid on antibiootiumides kasutatavad toimeained. Seire raames saadetakse haiglate mikrobioloogia laborites tuvastatud resistentsed tüved NHL-i sekveneerimiseks ja analüüsiks. Resistentsete tüvede kaardistamine võimaldab olla valmis võimlike puhangute uurimiseks ning nende ennetamiseks.
FWD-RefLabCap fookuses on Salmonella ja Kampülobakter ning nende sekveneerimine eesmärgiga puhangute varajane avastamine ja uurimine. Samuti riigis ringlevate tüvede iseloomustamine.
2022 a uuriti NHL-is 146 resistentsuse kahtlusega proovi.
Referentsteenuse raames teostas NHL 688 kliinilise proovi kohta kokku 2246 uuringut (sh. külvimeetodid, serotüübi määramine, ravimtundlikkuse määramine, Maldi-TOF samastamine, täiendavad molekulaaranalüüsid ja kultuuride säilitamine). Suuremahuliste uuringute alla kuuluvad Salmonellade (163 proovi) serotüpiseerimine ja ravimtundlikkuse määramine, mille puhul 2022 aastal teostati kokku 2445 määramist 15-ne antibiootilise preparaadi suhtes ja kampülobakterite (266 proovi) liigi ja ravimtundlikkuse määramisi kokku 1596 kuue antibiootilise preparaadi suhtes. Kvaliteedikontrolli jaoks teostati võrdluskatsete raames kokku 579 uuringut.
73
AMR projektide raames tehakse tihedat koostööd rahvusvaheliste partneritega
Joogivesi Basseini- ja suplusvesi Toit Muu
0% 25% 50% 75% 100%
Teenus 233 eesmärk on toetada elukeskkonnast tulenevate terviseriskide vähenemist teostades keemilisi, mikrobioloogilisi, viroloogilisi ja parasitoloogilisi uuringud ning füüsikaliste tegurite laboratoorseid mõõtmisi.
Teenus 233: Tasuliste tervisekaitse teenuste saamine
Tasulisi veekvaliteedi uuringuid teostati 153 563 korral, sh 111 471 joogivee uuringut. Joogivees analüüsitakse teenuse raames 15 näitajat. 2022 aastal uuriti enim E.coli ja Legionella bakteri sisaldust.
Basseinivee proove analüüsiti tasulise teenuse raames 40 975 ja suplusvett 1117 korral.
Klientiteks on mh veekäitlejad; perearstid; meditsiinitöötajad; haiglad (k.a haiglalaborid); tervishoiuteenuseid pakkuvad asutused; tööstus- ja tootmisettevõtted; toitlustusteenuste pakkujad; kosmeetika- , mänguasjade ning tarbekaupade tootjad; lasteasutused; ehitusfirmad (sh uued hooned, kaevud); hotelli-, spa-, ujula-, ilu- teenuseid pakkuvad asutused; kaubandusettevõtte; eraisikud.
Laborites teostatud uuringud
Kokku teostati Kesklaboris ja NHL-is 2022.aastal enam kui 230 000 tasulist uuringut (Joonis 78).
Toiduproove analüüsiti 35 596 korral. Seiratakse näiteks listeeria, salmonella ja coli bakteri levikut.
Muude uuringute alla lähevad näiteks kosmeetikatoodete testimised, õhukvaliteet, füüsikalised tegurid jms.
74
Joonis 78. Regionaalosakonnad ja nende esindused
2022. aastal viidi Kesklaboris läbi 180653 uuringut!
Kesklabor
Tallinna labor
Kohtla-Järve labor
Kliendihaldus
Bio- ja toiduainetetehnoloogia
Keemia - ja keskkonnakaitse tehnoloogia
2022. novembris loodud Rahvatervise labori Kesklabor on juhtorganiks Tallinna ja Kohtla- Järve laborile ja laborite kliendihalduse üksusele. Kesklabori all töötas aasta lõpu seisuga 49 inimest.
Kesklabor osutab vee (sh joogi-, suplus-, ja basseinivee), tarbekaupade (sh kosmeetika, mänguasjade), siseõhu keemiliste ning füüsikaliste ohutegurite (sh müra, elektromagnetväljade kiirgus, vibratsioon, valgustatus, mikrokliima) mõõtmisi. Labori kliendihaldus pakub vee proovivõtuteenust.
Möödunud aasta ressurss läks suuresti struktuurimuutusega seotud ümberkorraldustele. Kiirete aegade kiuste teostati Kesklaboris 2022. a 180658 uuringut, sh 169894 tasulist- ning TA teenustega seotult 10764 uuringut.
Kõige enam on Kesklaboris keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia haridusega inimesi.
Kesklabor osutab peamiselt teenust 233. Lisaks ollakse seotud teenstega 143, 145, 153 ja 279.
Aasta 2022 kaks peamist suuna ning saavutust:
Alustati hea labori tava kontrollipunkti loomist Terviseametisse.
Hea laboritava (Good Laboratory Practice) on kvaliteedisüsteem, mis puudutab organisatsioonilisi protsesse ja tingimusi, mille alusel kemikaalide mittekliinilisi tervise- ja keskkonnaohutuse uuringuid planeeritakse, teostatakse ja dokumenteeritakse. Hea laboritava eesmärk on tagada laborites saadud andmete usaldusväärsus ja võrreldavus ning vastastikku tunnustamine.
Füüsikaliste mõõtmiste metoodikate päev
1. detsembril Tallinna laboris korraldatud füüsikaliste tegurite valdkonna metoodikapäev on osaks TA laboriüksuste kvaliteedisüsteemide ühtlustamise protsessist. Tulemusena peaksid laborite kliendid veelgi selgemalt tajuma, et tegutsetakse ühtsete reeglite-meetodite alusel. Füüsikaliste mõõtmiste metoodika päev on suur samm valdkonna teenuse ühtlustamiseks üle Eesti.
Rakenduskeemia ja biotehnoloogia
Materjalitehnoloogia
Veterinaaria
Ärikorraldus
Tööstustehnoloogia
Füüsikaliste mõõtmiste päev Tallinna laboris
75
Neljas regionaalosakonnas (RO-s) töötab kokku 79 inimest. Suurim on Põhja RO (PRO) 33 ja väikseim Ida RO (IRO) 17 töötajaga. RO-del on allesindused 14 maakonnas (Joonis 79).
Kõige enam töötab RO-des keskkonnakorralduse eriala omandanud inimesi.
RO-de peamine ülesanne on järelevalve teenuste toetamine. Eraldi on kokkuvõttes välja toodud COVID-19 ja UA põgenikekrisiiga seotud tegevusi.
2022. aasta peamistest saavutustest toovad RO-d ühiselt välja kriisi taustal edukalt järelevalve tööle naasmise.
Esimeses kvartalis olid regioonid suures osas hõivatud veel COVID-19 pandeemiaga seotud tegevustega. Veebruari lõpus lisandusid tegevused, mis olid tingitud Ukraina sõjapõgenike saabumisega Eestisse. Kahe kriisi taustal alustasid regioonid järk-järgult tavapärase töökorralduse juurde naasmist ning üheks olulisemaks asjaks oli selle juures meeskonna vaimse tervise turgutamine ning väljateenitud puhkustele minemine.
Regionaalosakonnad
IdaLääneLõunaPõhja
Joonis 79. Regionaalosakonnad ja nende esindused
Tööstusökoloogia
Keskkonnakorraldus
Õde Õigusteadus
Tervisekaitse spetsialist
Sotsiaaltöö
Kalatoodete tehnoloogia
76
COVID-19 kriis
RO-d osalesid iganädalaselt kohalikes kriisikomisjonides koos teiste riigiasutuste, haiglate, kiirabiteenuse osutajate ja kohalike omavalitsustega. Toimunud kriisikomisjonides andsid RO-d ülevaate epidemioloogilisest olukorrast.
Tegeleti järjepidevalt asutuste nõustamisega nakatumise kontrolli alla saamiseks. Suur töömaht oli hooldekodude, koolide, lasteaedade ja ettevõtetega. Aasta esimestel kuudel nõustati päevas keskmiselt 60 korral haridus- ja hoolekandeasutusi (Joonis 80). Vajadusel abistati PCR testimisega. Lisaks tegeleti kiirtestide ja isikukaitsevahendite (IKV-de) jaotamisega hoolekodudele ja tervishoiuteenuse osutajatele (TTO-dele).
RO-d tegelesid COVID-19 korralduste järelevalvega. Viidi läbi ühisreide PPA-ga – kontrolle teostati kaubanduskeskustes, ühistranspordis, üritustel jm. Kontrolliti nii asutuste kui eraisikute vaates. Esimeses kvartalis viidi läbi ligi 1500 kontrolltoimingut (Joonis 80).
RO-d väljastasid 224 000 antigeeni
kiirtesti!
Regionaalosakonnad olid koostööpartneriteks mitmete suurürituste korraldamisel
RO-d vaatasid läbi ürituste korraldamise kavad ja nõustasid ürituse korraldajaid puuduste korral. Siinkohal väärivad ära mainimist 6 000 osalejaga Tartu Maraton ja 5 000 osalejaga Eesti-Küprose UEFA sõelmäng. Juulis oldi partneriks rahvusvahelise suurürituse Rally Estonia korraldamisel.
Veebruari lõpuni töötasid regioonides kõnekeskused (Joonis 81). Kõnekeskustes toimus COVID- 19 epidemioloogiline kaardistamine: selgitati välja nakatumise põhjused, lähikontaktsed, ohud asutustes jms. Lisaks tervishoiu ja keskkonnatervise inspektoritele värvati kõnekeskuste jaoks abilised kellele RO-d tegid ise väljaõppe. Ressurssi kõnekeskuste tööshoidmiseks pidid RO-d leidma suuresti oma vahenditest. Teadmine ja valmisolek sellise kõnekeskuse käivitamiseks on regioonidel siiani olemas.
Kontrolltoimingud Nõustamised
jaanuar veebruar märts aprill mai
2500
2000
1500
1000
500
0
Joonis 80. Avaliku ruumi kontrolltoimingute ja haridus- ja hoolekandeasutuste nõustamiste arv
PRO IRO LõRO LäRO
1 2 3 4 5 6 7 8
7500
5000
2500
0
Joonis 81. COVID kõnekeskuse kõnede arv positiivsete ja lähikontaktsete nõustamiseks aasta esimestel nädalatel.
123 107 kõnet
46 428 töötundi
77
Regionaalosakonnad korraldasid põgenikele 56 infopäeva
PRO IRO LõRO LäRO
9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21
75
50
25
0
UA sõjapõgenike kriis
RO-d tegelesid põgenikekriisi lahendamisega mitmel tasandil, muuhulgas osaleti iganädalastes kriisikomisjonides ning tehti tihedat koostööd SKA, PPA ja kohalike omavalitsustega.
RO-d nõustasid ja koolitasid põgenikega tegelevaid töötajaid ja vabatahtlikke ning varustasid nende infopunkte kiirtestide ja IKV-dega. Lisaks kontrolliti ja nõustati põgenikele majutust pakkuvaid ettevõtteid ning sõjapõgenikke. Koostöös SKA ja PPA-ga korraldati infopäevi, kus RO inspektorid rääkisid nakkushaiguste, immuniseerimise ja tervishoiukorralduse teemal.
Tegeleti põgenike Covid-testimise, nakkuste kaardistamise ja esmase tervisekontrolli korraldamisega vastuvõtupunktis. Märtsist maini teostati põgenike majutuskeskustes 215 kontrolltoimingut (Joonis 82).
Joonis 82. Sõjapõgenike majutusasutuste kontrolltoiminguid 2022. aasta 9-21 nädalal
78
Lisa 1 - kokkuvõttes kasutatud lühendid ja nende tähendused
AMR – antimikroobse resistentsuse seire ASEF (PHN) - ASEF Public Health Network ehk ASEF Rahvatervise Võrgustik BPR – biotsiidimäärus, mille eesmärk on parandada EL-i biotsiidituru toimimist, tagades samal ajal inimeste ja keskkonna kaitse kõrge taseme CEF – Compliance Exchange Form ehk meditsiiniseadmega seonduva mittevastavuse teade CLP – määrus, millega tagatakse, et EL-i töötajaid ja tarbijaid teavitatakse selgelt kemikaalidega seotud ohtudest kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise abil ECDC – European Centre for Disease Prevention and Control ehk Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ECHA – European Chemicals Agency ehk Euroopa Kemikaaliamet EEB – The European Environmental Bureau ehk Euroopa Keskkonnabüroo EHK – Haigekassa/Tervisekassa EKUK – Eesti Keskkonnauuringute Keskus EL – Euroopa Liit EMTA – Eesti Maksu- ja Tolliamet ERR – Eesti Rahvusringhääling EUCPM - The European Union Civil Protection Mechanism ehk Euroopa Liidu Kodanikukaitse Mehhanism EUDAMED – European Database on Medical Devices ehk Euroopa Meditsiiniseadmete Andmekogu EWRS – Early Warning and Response System ehk Euroopa Komisjoni varajase teavitamise ja reageerimise süsteem HTM – Haridus- ja Teadusministeerium IAEA - International Atomic Energy Agency ehk Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur IKV - isikukaitsevahend IRO – Ida regionaalosakond IVDR – meditsiiniseadmete määrus EL 2017/746 KeM - Keskkonnaministeerium KOO – Kemikaaliohutuse osakond KOV – kohalik omavalitsus KTO – Keskkonnatervise osakond LõRO – Lõuna regionaalosakond LäRO – Lääne regionaalosakond MDCG – Medical Device Coordination Group ehk Meditsiiniseadmete Koordineerimisrühm MDR – meditsiiniseadmete määrus 2017/745 MEDRE – tervishoiukorralduse infosüsteem MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium MSA – meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu MSO – Meditsiiniseadmete osakond MSS – meditsiiniseadme seadus MTK – Mürgistusteabekeskus 79
NATO - North Atlantic Treaty Organization ehk Põhja-Atlandi Lepinguorganisatsioon NHL – Nakkushaiguste labor NHO – Nakkushaiguste osakond OPCW – Organisation for the Prohibition of Chemical Weapons ehk Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon PERH – Põhja Regionaalhaigla PIC - teabel põhineva nõusoleku määrus, mis reguleerib teatud ohtlike kemikaalide importi ja eksporti ning sellega on kehtestatud kohustused ettevõtetele, kes tahavad neid EL-ist väljapoole eksportida. PPA – Politsei- ja Piirivalveamet PRO – Põhja regionaalosakond PSCE - Primary Care Support England PTA – Põllumajandus- ja Toiduamet REACH – määrus, mille eesmärk on parandada inimtervise ja keskkonna kaitset kemikaalide võimalike riskide eest RO – regionaalosakond RSKT – raadiosageduste kasutamise tingimused SITKE - Riigi Situatsioonikeskus SKA – Sotsiaalkindlustusamet SoM - Sotsiaalministeerium TA - Terviseamet TAI – Tervise Arengu Instituut TEHIK – Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus TI – Tööinspektsioon TIS – Tervise Infosüsteem TKTO – Tervishoiukorralduse ja toimepidavuse osakond TTJA - Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet TTO – tervishoiuteenuse osutaja TÜ – Tartu Ülikool WHO – World Health Organisation ehk Maailma Tervishoiu Organisatsioon VTL - Veterinaar- ja Toidulaboratoorium
80
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Päring | 28.06.2024 | 3 | 5-5/24/6803-1 | Sissetulev dokument | ta | Riigikontroll |