Vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

EELNÕU

Vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadus

§ 1. Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (edaspidi

vangiregister) on andmekogu, mille eesmärk on:

1) tagada vangistuse, aresti, eelvangistuse ja kriminaalhoolduse täideviimisega seonduvate

ülesannete täitmine;

2) anda teavet isiku vangistuses ja eelvangistuses viibimise, aresti kandmise või

kriminaalhooldusel viibimise kohta ning karistuse täideviimise käigu kohta;

3) pidada vangla julgeoleku tagamiseks arvestust vangla või arestimaja territooriumile

sisenevate ja sealt väljuvate isikute, sõidukite ning tehnikavahendite üle;

4) pidada arvestust vangistuses ja eelvangistuses viibivate, aresti kandvate ja

kriminaalhooldusel viibivate isikute ning nende paiknemise üle;

5) tõhustada järelevalvet vanglate ja arestimajade tegevuse üle;

6) võimaldada süstematiseeritud andmetöötlust uuringute ja statistiliste ülevaadete tegemiseks,

poliitika kujundamiseks, vanglate ja arestimajade sisemise töökorralduse analüüsimiseks ning

otsuste tegemiseks;

7) võimaldada kinnipeetavatel kasutada vangiregistri iseteenindusportaali.“;

2) paragrahvi 51 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Vangiregistri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse:

1) vangiregistri vastutav töötleja ja volitatud töötleja ning nende ülesanded;

2) vangiregistri ülesehitus;

3) andmeandjad ja nende edastatavad andmed;

4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise täpsem kord;

5) andmete vangiregistrisse kandmise ja järelevalve täpsem kord;

6) vangiregistri rahastamine;

7) muud korraldusküsimused.“;

3) paragrahvi 52 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vangiregistrisse kantud andmed on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku

teabe seaduse tähenduses.

(2) Juurdepääs vangiregistrile antakse ja andmeid väljastatakse üksnes seadusega kindlaks

määratud ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus vangiregistri põhimääruses

nimetatud isikutele ja asutustele.

(3) Käesoleva seaduse §-s 52 nimetatud tervishoiuteenuse osutajal on juurdepääs

vangiregistrile, et täita käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud ülesandeid.

(4) Andmeid võib teise riiki edastada seaduse, välislepingu või muu Eesti jaoks siduva

rahvusvahelise kohustuse täitmiseks üksnes juhul, kui neid kasutatakse seadusega kindlaks

määratud ülesannete täitmiseks, ning kooskõlas andmete töötlemise ja andmekogusse kandmise

eesmärgiga.

(5) Kinnipeetavale, vahistatule, arestialusele ja kriminaalhooldusalusele väljastatakse nende

kohta andmekogusse kantud andmeid nende kirjaliku taotluse alusel.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud taotlus on selgelt põhjendamatu või

ülemäärane, on alates 21. leheküljest kalendrikuus õigus enne andmete väljastamist küsida tasu

iga väljastatava lehekülje eest 0,19 eurot.

(7) Andmesubjektile ei pea väljastama vangiregistrist andmeid ega teavet:

1) kui väljastamise tagajärjel võiksid saada avalikuks vanglatöös kasutatavad meetodid ja

taktikad või teave julgeolekuriskide hindamise kohta ning see võib ohustada vangistuse,

eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist;

2) kui väljastamata jätmine on vajalik teise isiku või andmesubjekti õiguste või vabaduste

kaitseks;

3) kui väljastamata jätmine on vajalik avaliku korra kaitseks või riigi julgeoleku ohustamise

takistamiseks.

(8) Andmesubjektile ei väljastata vangiregistrist andmeid ega teavet kuni käesoleva paragrahvi

lõikes 7 märgitud põhjuse äralangemiseni.“;

4) paragrahvi 53 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) andmed kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või kriminaalhooldusaluse terviseseisundi,

sealhulgas tema sõltuvuskäitumise ja tervisest tulenevate piirangute kohta;“;

5) paragrahvi 53 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) andmed usulise kuuluvuse kohta, kui isik on need vanglale avaldanud;“;

6) paragrahvi 54 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vangiregistrisse kantud andmed kantakse üle registri arhiivi kolm kuud pärast vangistuse,

aresti, eelvangistuse või kriminaalhoolduse lõppemist või muude andmete sisestamist.

Vangiregistrisse kantud arestiga seotud andmeid säilitatakse arhiveerituna kümme aastat ja

muid andmeid 50 aastat arhiivi kandmise kuupäevast arvates, kui vangiregistri põhimääruses ei

ole sätestatud lühemat tähtaega.

(2) Vanglasse kainenema toimetatud, kuni 48 tunniks kinni peetud või sundtoomisele allutatud

isiku isikuandmed kantakse üle registri arhiivi kolm kuud pärast vabanemist ning neid

säilitatakse kolm aastat registri arhiivi kandmise kuupäevast arvates.

(3) Andmete arhiveerimise ja kustutamise tähtaja kulgemine peatub ajaks, kui isik viibib

vangistuses, eelvangistuses või kannab aresti, on toimetatud vanglasse kainenema, on peetud

kuni 48 tunniks kinni, on sundtoodav või on määratud kriminaalhooldusele. Sellisel juhul

arhiveeritud andmed aktiveeritakse.

(4) Kui ühe isikuga on seotud mitme tähtajaga andmed ning need ei ole kustunud, arvestatakse

isiku kohta käivate andmete tähtaja kulgemist kõige viimasena lõppeva tähtaja järgi.

(5) Vangiregistri arhiivis asuvaid andmeid on õigus saada vangiregistri vastutava töötleja loal:

1) uurimisasutusel ja prokuratuuril kriminaalasjas kohtueelse menetluse toimetamiseks,

jälitustoimingu planeerimiseks ja jälitustoiminguga teabe kogumiseks;

2) uurimisasutusel konkreetse süüteo tõkestamiseks, avastamiseks või ennetamiseks;

3) julgeolekuasutusel julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks või

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli tegemiseks;

4) vanglasse või kriminaalhooldusele vastuvõtmise ettevalmistamiseks;

5) käesoleva seaduse alusel taustakontrolli tegemiseks;

6) Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal ning arestimaja andmeid Politsei- ja

Piirivalveametil teenistusliku järelevalve tegemiseks;

7) muul seadusest tuleneval juhul.“;

7) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Kinnipeetava vanglasse saabumisel hinnatakse tema riske eesmärgiga tagada vangla

julgeolek ja kord ning korraldada karistuse täideviimine.“;

8) seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:

㤠231. Kinnipeetavaga kokkusaamise loa taotlus

Kinnipeetavaga kokkusaamise loa taotlemiseks esitab isik järgmised andmed:

1) kokkusaaja üldandmed;

2) kokkusaaja isikut tõendava dokumendi andmed;

3) selle isiku ees- ja perekonnanimi, kellega kokkusaamist taotletakse;

4) kokkusaaja suhe kinnipeetavaga (perekonnaliige, sõber, tuttav, elukaaslane või muu);

5) kui kokkusaamisele võetakse kaasa laps, siis tema üldandmed.“;

9) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui kokkusaaja toob kokkusaamisele kaasa ravimeid või meditsiiniseadmeid, on

vanglateenistuse ametnikul õigus küsida nende tarvitamise vajadust tõendavat tervishoiutöötaja

antud dokumenti. Käsimüügiravimeid võib vajadusel kaasa võtta vanglateenistuse poolt

lubatud mõistlikus koguses“;

10) paragrahv 332 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 441 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) võimaldada süstematiseeritud andmetöötlust poliitika kujundamiseks, uuringute ja

statistiliste ülevaadete tegemiseks, vanglate ja arestimajade sisemise töökorralduse

analüüsimiseks ning otsuste tegemiseks;“;

12) paragrahvi 47 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Vangla toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib toitlustuse eest vastutav isik.“;

13) seadust täiendatakse §-ga 661 järgmises sõnastuses:

㤠661. Vanglasse sisenemise luba

Vangla julgeoleku tagamiseks on vanglateenistusel õigus vanglasse sisenemise loa andmisest

keelduda, kui esineb põhjendatud kahtlus, et luba taotlev isik võib ohustada karistuse

täideviimist või vangla julgeolekut või korda.“;

14) seadust täiendatakse §-dega 1052–1057 järgmises sõnastuses:

㤠1052. Taustakontroll

(1) Taustakontrolli eesmärk on tagada vangla julgeolek ja kord ning vangistuse, aresti,

eelvangistuse ja kriminaalhoolduse täideviimine ja sellega seotud teenuste osutamine

usaldusväärsete isikute poolt.

(2) Taustakontrolli teevad vanglateenistus ning käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktis 1

nimetatud isikutele ka Justiitsministeeriumi siseauditiosakond.

§ 1053. Isikuandmete allikad taustakontrolli tegemisel

Taustakontrolli tegemiseks on õigus saada isikuandmeid ning muud teavet:

1) riigiasutuselt ja kohaliku omavalitsuse üksuselt või muult avalik-õiguslikult juriidiliselt

isikult;

2) eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsiliselt isikult;

3) tehes päringu teise vastutava töötleja andmekogusse;

4) avalikest allikatest.

§ 1054. Isikud, kellele tehakse taustakontroll

(1) Taustakontrolli võib teha järgmistele isikutele:

1) isik, kes on asunud või soovib asuda teenistusse, tööle, praktikale või vabatahtlikuks

vanglasse, Justiitsministeeriumi vanglate osakonda või Sisekaitseakadeemia

vanglateenistujatele väljaõpet andvasse struktuuriüksusesse või õppima vanglateenistujatele

väljaõpet andvasse struktuuriüksusesse;

2) isik, kelle vanglateenistuse valvatavale objektile lubamist, kellele ülesande usaldamist seoses

vangistuse, eelvangistuse või kriminaalhoolduse täideviimisega, sealhulgas üldkasuliku töö

tegemise või kinnipeetavale töö korraldamisega, otsustatakse, samuti isik, kellele avaliku

ülesande või avaliku ülesande täitmist toetava ülesande usaldamist vanglateenistus otsustab või

kes on seotud vanglale teenuse osutamisega;

3) isik, kelle lubamist käesoleva seaduse §-s 24 või 25 nimetatud kokkusaamisele otsustatakse,

kui isik on kokkusaamiseks soovi avaldanud;

4) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isiku, välja arvatud praktikandi, vanemad (ka tegelikult

kasvatanud isik), õde, vend, laps (ka tegelikult kasvatatud isik), abikaasa, endine abikaasa,

registreeritud elukaaslane, endine registreeritud elukaaslane ja elukaaslane, ja punktis 2

nimetatud isiku, kellele võimaldatakse vangla territooriumil iseseisvalt saatjata viibimine,

abikaasa, registreeritud elukaaslane ning esimese astme alanejad ja ülenejad sugulased.

(2) Vanglateenistuses olevale isikule tehakse taustakontrolli iga viie aasta järel pärast isiku

vanglateenistusse, õppima või tööle võtmist, välja arvatud aeg, kui isiku teenistussuhe on

peatunud, kuid kaasa arvatud aeg, kui teenistussuhe on peatunud käesoleva seaduse §-s 1364

sätestatud alusel. Samuti tehakse vanglateenistuses olevale isikule taustakontroll, kui esineb

vähemalt üks järgmisest asjaoludest:

1) esineb põhjendatud kahtlus, et isik ei vasta enam teenistuskoha nõuetele, millele vastavust

kontrolliti tema viimasel taustakontrollil;

2) esineb põhjendatud kahtlus, et isik võib ohustada vangla julgeolekut või korda, ning seda

kahtlust ei ole võimalik muude, isiku eraelu vähem riivavate meetmetega kinnitada ega ümber

lükata;

3) isiku vastutus suureneb teisele teenistuskohale asumisel.

(3) Taustakontrolli ei tehta järgmistele isikutele, kui nad täidavad oma tööülesandeid:

1) käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 nimetatud isikud, välja arvatud vaimulikud;

2) seaduses sätestatud järelevalveülesannet täitev isik ja haldusorgan;

3) kohtuvälise menetleja või uurimisasutuse ametnik, prokurör ja kohtunik;

4) välislepingu alusel karistuse täideviimisega seonduvat ülesannet täitev isik.

§ 1055. Andmete töötlemine taustakontrolli tegemisel

(1) Taustakontrolli tegemiseks võib töödelda järgmisi isikuandmeid, võttes arvesse käesolevas

paragrahvis sätestatud erisusi:

1) isiku üldandmed ja kontaktandmete kasutusele võtmise aeg;

2) isiku varasemad nimed;

3) isikut tõendava dokumendi andmed;

4) sotsiaalmeedia kontode andmed;

5) andmed perekondlike sidemete kohta käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktis 4 loetletud

isikutega;

6) välismaalase elamis- ja tööloa või elamisõiguse andmed;

7) isikule määratud karistuste andmed;

8) andmed selle kohta, kas isik oli või on kahtlustatav, süüdistatav või narkootikumidega

seotud kriminaalasja tunnistaja, ning prokuratuuri loal selle kriminaalasja sisulised andmed;

9) vangla ja teiste uurimisasutuste kogutud andmed, mis võimaldavad tuvastada isiku suhteid

vahistatuga, kinnipeetavaga, arestialusega, kriminaalhooldusalusega või kuritegevusega seotud

isikuga;

10) andmed avalikest allikatest isiku usaldusväärsuse, eetika ja kõlbeliste omaduste kohta;

11) vanglateenistuse tehtud eelmise taustakontrolli andmed.

(2) Käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikule taustakontrolli tegemiseks

võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmetele töödelda järgmisi isikuandmeid:

1) isiku kaitseväeteenistuse andmed ja viimase viie aasta töötamise andmed;

2) isiku seotus majandustegevusega;

3) isiku seotus mittetulundusühingu ja muu mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni või

ühendusega, mille tegevus on suunatud avaliku korra ja riigi julgeoleku vastu;

4) andmed isiku sõltuvushäirete kohta;

5) isiku pankrotimenetluse, võlgade ümberkujundamise, maksekäsu kiiremenetluse ja isiku

vastu suunatud raha maksmise nõude kohtuotsuse andmed;

6) korruptsioonivastase seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud andmed isiku vara kohta ning teisele

isikule kuuluva vara kohta, mida isik kasutab;

7) karistusregistri arhiivi andmed;

8) jälitustegevuse käigus kogutud andmed, mis võimaldavad kontrollida isiku vastavust

seaduses sätestatud nõuetele;

9) viimase viie aasta tööandjatelt ja õppeasutustest saadud andmed isiku usaldusväärsuse ja

kõlbeliste omaduste kohta ning teenistuse käigus kogutud andmed;

10) isiku hariduse andmed alates algastmest;

11) andmed isiku viimase viie aasta välispiiri ületuste kohta riikidesse, mis on kantud

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning

mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus.

(3) Käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikule, kellele võimaldatakse vangla

territooriumil iseseisvalt saatjata viibimine ja kellel on juurdepääs vangla toimimist tagavatele

funktsioonidele, ning tervishoiutöötajatele ja vanglakomisjoni liikmetele taustakontrolli

tegemiseks võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmetele töödelda järgmisi

isikuandmeid:

1) karistusregistri arhiivi andmed;

2) andmed isiku viimase viie aasta välispiiri ületuste kohta riikidesse, mis on kantud

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning

mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus.

(4) Käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikule, kellele ei võimaldata vangla

territooriumil iseseisvalt saatjata viibimist, taustakontrolli tegemiseks võib töödelda ainult

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4, 7, 9–11 sätestatud andmeid.

(5) Käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktis 3 nimetatud isikule taustakontrolli tegemiseks

võib lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 ja 7–11 loetletud andmetele töödelda

järgmisi isikuandmeid:

1) andmed eestkoste seadmise kohta, eestkostja nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht,

eestkoste alguse ja lõppemise aeg;

2) käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud kokkusaamise korral perekonnaseis ja suguluse andmed;

3) alaealise lapsega kokkusaamise korral andmed vanema hooldusõiguse, selle piiramise,

äravõtmise ja lapse perekonnast eraldamise kohta.

(6) Käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktis 4 nimetatud isiku puhul võib töödelda ainult

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 9 sätestatud andmeid ja kehtivate

kriminaalkaristuste andmeid.

(7) Käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktis 2 nimetatud juriidilise isiku puhul võib töödelda

järgmisi andmeid:

1) juriidilise isiku nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed;

2) juriidilise isiku osalus teistes juriidilistes isikutes;

3) kriminaalmenetluse seadustiku § 201 lõike 2, § 202, 203, 2031, 204, 205, 2051 või 2052 alusel

lõpetatud menetlused, milles juriidiline isik oli kahtlustatav või süüdistatav;

4) menetlused kriminaalasjades, milles juriidiline isik on kahtlustatav või süüdistatav, ja

väärteoasjades, milles juriidiline isik on menetlusalune isik, ning prokuratuuri loal selle

kriminaalasja sisulised andmed;

5) andmed juriidilise isiku omandis või kasutuses oleva sõiduki kohta, millega sisenetakse

vanglateenistuse valvatavale objektile;

6) vangla ja teiste uurimisasutuste kogutud andmed, mis võimaldavad tuvastada juriidilise isiku

seose vahistatuga, kinnipeetavaga, arestialusega, kriminaalhooldusalusega või kuritegevusega

seotud isikuga;

7) andmed riigihanke tulemusena sõlmitud hankelepingu süülise täitmata jätmise kohta viimase

viie aasta jooksul.

(8) Juriidilise isiku usaldusväärsuse hindamisel võib lisaks juriidilisele isikule taustakontrolli

teha ka tema juhtorgani liikmele, tegevjuhile või muule ettevõtja juhtimise üle valitsevat mõju

omavale isikule, kui esineb põhjendatud kahtlus, et isik võib ohustada vangla julgeolekut või

karistuse täideviimist. Nimetatud isikutele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 4.

(9) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:

1) taustakontrolli tegemise täpsemad tingimused ja korra;

2) taustakontrolliga seotud andmete säilitamise täpsemad tingimused;

3) taustakontrolli tegemiseks andmete kontrollimise õigust omavad ametikohad;

4) käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud isikutele taustakontrolli

tegemiseks vajaliku piiritletud andmete koosseisu käesolevas paragrahvis esitatud andmete

loetelust;

5) käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku taustakontrolli ankeedi vormid.

(10) Käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktis 1 nimetatud isik edastab käesoleva paragrahvi

lõikes 9 nimetatud määruse alusel kehtestatud ankeedi § 1052 lõikes 2 nimetatud tasutakontrolli

tegijale.

§ 1056. Taustakontrolli tulemus, nõuetele vastavuse hindamine ja andmesubjekti õigused

(1) Taustakontrolli tulemus sisaldab andmeid ja hinnangut selle kohta, kas isik vastab seaduses

või selle alusel kehtestatud nõuetele, ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toimingu

tegemiseks oluliste asjaolude kokkuvõtet.

(2) Taustakontrolli kokkuvõte edastatakse vanglateenistuse või Justiitsministeeriumi

ametnikule või Sisekaitseakadeemia teenistujale, kelle pädevuses on käesoleva paragrahvi

lõikes 3 nimetatud otsuse tegemine, ning teda nõustavale personalitöötajale.

(3) Käesoleva seaduse §-s 1055 nimetatud andmete töötlemise tulemusena võib:

1) keelduda isiku võtmisest teenistusse, tööle, praktikale, õppima või vabatahtlikuks või

lõpetada isikuga teenistus- või töösuhe või praktika;

2) keelduda isiku lubamisest vangla valvatavale objektile;

3) keelduda isiku lubamisest kokkusaamisele;

4) keelduda isiku osutatavast teenusest või muust koostööst isikuga.

(4) Isikule tehakse teatavaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud keeldumise põhjus ja

keeldumise aluseks olev asjaolu.

(5) Taustakontrolli käigus kogutud andmeid, keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat

asjaolu ei pea avaldama, kui selle avaldamine võib:

1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist või menetlemist või karistuse

täideviimist;

2) ohustada vangla julgeolekut või korda, sealhulgas kui võivad avalikuks tulla

vanglateenistuses kasutatavate turvasüsteemide või turvameetmete kirjeldus või julgeoleku

tagamise meetodid ja taktikad;

3) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;

4) ohustada riigi julgeolekut või avaliku korra kaitset;

5) takistada kinnipeetava suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimist;

6) takistada kutse-eetika rikkumise avastamist, uurimist ja selle eest vastutusele võtmist.

(6) Taustakontrolli käigus kogutud andmeid ei avaldata seni, kuni see on käesoleva paragrahvi

lõikes 4 nimetatud eesmärkide täitmiseks vajalik.

(7) Käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikuid teavitatakse enne esmast

taustakontrolli selle tegemisest.

§ 1057. Taustakontrolli andmete säilitamine

(1) Käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku taustakontrolli andmeid

säilitatakse kuni viis aastat alates taustakontrolli lõppemisest või teenistusest lahkumisest,

teenistuses oleva isiku puhul kuni uue taustakontrolli tegemiseni. Andmeid võib säilitada

kauem kui viis aastat, kui see on vajalik õigusvaidluse lahendamiseks. Pärast asja lahendamist

andmed kustutatakse.

(2) Käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud isiku taustakontrolli andmeid

säilitatakse nii kaua, kui see on vajalik, kuid kuni kaks aastat.

(3) Käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktis 4 nimetatud isiku taustakontrolli andmeid

säilitatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 kohaselt.“;

15) paragrahv 1141 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) vanglateenistusel vangistusseaduse § 1054 lõike 1 punktis 1 ja § 1055 lõikes 4 nimetatud

isikule taustakontrolli tegemiseks ning kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse

kriminogeensete riskide hindamiseks.“.

§ 3. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduse § 759 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud isiku, kes on asunud või soovib asuda

teenistusse, tööle, praktikale või vabatahtlikuks Sisekaitseakadeemia vanglateenistujatele

väljaõpet andvasse struktuuriüksusesse või õppima vanglateenistujatele väljaõpet andvasse

struktuuriüksusesse, taustakontrolli tegemisel kohaldatakse vangistusseadust.“.

§ 4. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punkt 6 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

Vangistusseaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja juurde

LISA 1

Märkuste ja ettepanekute tabel

Nr Ettepaneku/märkuse sisu JM seisukohad/vastused

Siseministeerium

1. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse ja sõnastatakse

ümber vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 51 lõige 1.

Muudatuse kohaselt on vangiregistri eesmärgiks

muuhulgas tõhustada järelevalvet ka arestimaja

tegevuse üle.

Eeltoodust nähtuvalt on Politsei- ja Piirivalveametil

(edaspidi PPA) õigus saada andmeid uurimisasutusena

VangS § 54 lõike 5 punktides 1 ja 2 toodud eesmärgil.

Siseministeeriumi hinnangul on PPA-l vajadus saada

arhiiviandmeid ka järelevalve teostamiseks. Lisaks

leiame, et selguse huvides tuleks sättes selgelt eristada

uurimisasutus ja jälitusasutus, kuna uurimisasutusel

puudub õiguslik alus jälitustoimingute tegemiseks.

Siseministeeriumiga

toimunud kohtumistega sai

kokku lepitud ettepanekute

vastused.

Osaliselt arvestatud.

Sõnastust muudetud

kokkulepitult.

2. Eelnõu kohaselt nähakse ette § 54 lõikes 2 andmete

säilitamise erisus kainenema toimetatud isiku osas, kuid

erisus puudub teiste arestialusega võrdsustatud isikute

osas. Lisaks on praktikas tekkinud raskusi ja

tõlgendamisküsimusi vangistusseaduse kohaldamisel

arestialusega võrdsustatud isikute osas.

Eeltoodust tulenevalt:

a) palume täpsustada, kas lisaks kainenemisele

toimetatud isikutele, kantakse ka teiste

arestialusega võrdsustatud isikute andmed

arhiivi 3 kuud pärast andmete sisestamist ja

andmeid säilitatakse arhiivis 50 aastat või on

plaanis põhimääruses ette näha lühem tähtaeg;

b) palume täpsustada, kas andmete arhiveerimise

ja kustutamise tähtaja kulgemine katkeb ka sel

juhul, kui isik satub vanglasse või arestimajja

kainenema, kinnipidamisele korrakaitseseaduse

(edaspidi KorS) või väärteomenetluse

seadustiku (edaspidi VTMS) alusel või seoses

sundtoomisega;

c) palume vajadusel vastavalt täiendada VangS §

54 või täpsustada seletuskirjas, kuidas

Arvestatud. Sõnastust

täpsustatud.

kohaldatakse uusi sätteid eelnimetatud isikute

suhtes.

3. Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt tunnistatakse kehtetuks

§ 332, mis andis Justiitsministeeriumi vanglate

osakonnale õiguse jälitustoiminguga ning päringuga

sideettevõtjale koguda andmeid, et otsustada isiku õigus

jälitusteabele juurdepääsu saamise või teenistusse

võtmise üle.

Palume lähtuvalt nimetatud muudatusest ka muuta

KrMS §1262 lõiget 10, mis annab õigusliku aluse

jälitustoiminguite tegemiseks vangistusseaduses

sätestatud alusel.

Teadmiseks võetud. Muudatus tehakse teise KrMS

muutmise eelnõu raames ja §

1262 lõikest 10 jäetakse välja

viide vangistusseadusele.

4. Eeltoodust nähtuvalt selgitatakse, et kehtiva seaduse

alusel (VangS § 1141 “Taustakontroll“) on vastavad

õigused vaid seoses taustakontrolli tegemisega, aga

andmete saamine on vajalik ka muude seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks. Samas on eelnõuga

lisatava § 1053 pealkiri „Isikuandmete allikad

taustakontrolli tegemisel“ ja sisu „Taustakontrolli

tegemiseks on õigus saada isikuandmeid ning muud

teavet: …“ kitsalt piiritletud vaid taustakontrolli

tegemisega ehk selle sättega eelnõu sõnastuses ei

laiendata vanglateenistuse ülesandeid, mille täitmiseks

saaks kasutada kolmandatelt isikutelt saadavaid

isikuandmeid. Laieneb vaid isikute ring, kellele

taustakontrolli tehakse, kuid ülesanne jääb samaks –

taustakontrolli tegemine.

Juhime tähelepanu, et VangS § 1051 lõike 1 kohaselt on

vanglateenistuse ülesanne vangistuse, aresti ja

eelvangistuse täideviimine ning kriminaalhoolduse ja

karistusjärgse käitumiskontrolli korraldamine. Kõikide

nende ülesannete täitmisel võib olla vajadus töödelda

isikuandmeid ning lisaks taustakontrolli tegemisel isiku

tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks ka

kinnipeetava, vahistatu, arestialuse,

kriminaalhooldusaluse ja muu vangla territooriumile

siseneva ja sealt väljuva isiku tuvastamiseks ja

isikusamasuse kontrollimiseks.

Lisaks juhime tähelepanu, et isikuandmete töötlemine

on ka füüsilise või digitaalse isikut tõendava dokumendi

alusel isikusamasuse kontrollimine ja isikuandmete

kandmine vangiregistrisse.

Õigusselguse huvides palume VangS-s selgelt

sätestada, et vanglateenistus ja Justiitsministeeriumi

Mitte arvestatud. Täpsustatud

seletuskirja. Paragrahv sätestab

vaid isikuandmete töötlemise

taustakontrolli raames.

siseauditiosakond võivad tuvastada isiku isikusamasuse

ning töödelda andmekogudes isiku kohta peetavaid

isikuandmeid taustakontrolli tegemisel ja muude

seadusest tulenevate ülesannete täitmisel.

5. Eelnõu § 1 punktiga 8 lisatakse VangS-i § 1054, mille

kohaselt võib taustakontrolli teha isikule, kes on asunud

või soovib asuda teenistusse, tööle, praktikale või

vabatahtlikuks vanglasse, Justiitsministeeriumi

vanglate osakonda või Sisekaitseakadeemia

vanglateenistuse kolledžisse või õppima

Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledžisse.

Juhime tähelepanu, et Sisekaitseakadeemias viivad

õppetööd läbi ka võlaõigusliku lepingu alusel teenust

osutavad külalisõppejõud. Eelnõu kohaselt on

Sisekaitseakadeemiale teenust osutatavate isikute osas

võimalik teostada taustakontrolli üksnes PPVS § 759

alusel. Palume eeltoodud selgitusega täiendada ka

eelnõu seletuskirja.

Lisaks ei ole Siseministeeriumi hinnangul kõigi

vanglateenistuse kolledži töötjate osas taustakontrolli

tegemine proportsionaalne. VangS § 1054 annab õiguse

teha taustakontrolli. Samas, eelnõu seletuskirjast ei

nähtu, et teatud juhtudel võiks asutus (ennekõike

Sisekaitseakadeemiat silmas pidades) ka taustakontrolli

tegemata jätta.

Palume eelnõu seletuskirja täiendada selgitusega, et

põhjendatud juhtudel on asutusel õigus jätta

taustakontroll tegemata.

Arvestatud osaliselt.

Seletuskirja täiendatud.

Võlaõigusliku lepingu alusel

teenust osutavatele isikutele

vanglateenistust taustakontrolli

ei tee.

6. Juhime tähelepanu, et ka juriidilise isiku andmed on

kohtueelse menetluse andmed, mida tulenevalt KrMS §

214 lõikest 1 võib avaldada üksnes prokuratuuri loal ja

tema määratud ulatuses sama paragrahvi lõikes 2

sätestatud tingimustel.

Eeltoodust tulenevalt palume § 1054 lõike 8 punkti 4

täiendada ja sõnastada järgmiselt:

„4) menetlused kriminaalasjades, milles juriidiline isik

on kahtlustatav või süüdistatav, ja väärteoasjades,

milles juriidiline isik on menetlusalune isik ning

prokuratuuri loal selle kriminaalasja sisulised andmed;“

Sama paragrahvi punkti 6 korral jääb arusaamatuks, kas

vajalikud on ainult PPA kogutud andmed, palume

seletuskirja vastavalt täiendada.

Arvestatud. Sõnastust

täiendatud.

7. Eelnõu kohaselt ei ole Sisekaitseakadeemial õigus

teenistus- või töösuhet või praktikat alustada ega

lõpetada, kui taustakontrolli tulemused annavad selleks

aluse. Samuti puudub eelnõu kohaselt

Sisekaitseakadeemial taustakontrolli tulemuste tõttu

õigus õppur immatrikuleerida või eksmatrikuleerida.

Kuna teenistus- ja töösuhte alustamise ja lõpetamise,

samuti õppesse lubamise või õpingute katkestamise

otsustamine on Sisekaitseakadeemia pädevuses.

Palume eelnõud täiendada ja sätestada, et

Sisekaitseakadeemial on taustakontrolli tulemusel

õigus keelduda isiku võtmisest teenistusse, tööle,

praktikale, õppima ning eksmatrikuleerida õppur,

samuti lõpetada teenistus- või töösuhe või praktika.

Eelnõus on sätestatud, et VangS § 1056 lõike 2 kohaselt

võivad taustakontrolli käigus kogutud isikuandmeid

töödelda vanglateenistuse ja Justiitsministeeriumi

ametnik, kelle pädevuses on teenistusse, tööle või

praktikale lubamise või lõpetamise otsuse tegemine,

ning teda nõustav personalitöötaja.

Otsuse isiku Sisekaitseakadeemiasse tööle, praktikale

või õppima lubamise kohta teeb Sisekaitseakadeemia,

seega peaks VangS § 1056 lõikes 2 olema sätestatud ka

Sisekaitseakadeemiale õigus töödelda taustakontrolli

käigus kogutavaid isikuandmeid.

Lisaks ei ole Siseministeeriumi hinnangul põhjendatud

lõike 2 punktis 2 viidata arestimaja julgeoleku või korra

ohustamisele, kuna eelnimetatud taustakontrolli

läbimine ega sellega seonduv ei ole otseselt seotud

arestimaja julgeoleku ega korra ohustamisega.

Arestimaja julgeoleku ja sisekorra ohustamisega

seonduv on PPA hinnata.

Eeltoodust tulenevalt:

a) palume muuta eelnõus esitatud § 1056 lõike 2 p

2 sõnastust jättes välja lauseosa „arestimaja

julgeolekut või korda“;

b) palume Sisekaitseakadeemiale luua õiguslik

alus edastada isikuankeete Justiitsministeeriumi

siseauditi osakonnale ning töödelda

taustakontrolli tulemusi. See on vajalik kui

õppurid esitavad Sisekaitseakadeemiasse

vastuvõtmiseks dokumendid sh isikuankeedid

läbi SAIS infosüsteemi ning isikuankeedid tuleb

taustakontrolli tegemiseks edastada

Justiitsministeeriumile.

Arvestatud osaliselt. Arestimaja on sõnastusest välja

jäetud. Sarnaselt

personalitöötajatele lisatakse

õigus Sisekatiseakadeemia

teenistujatele õigus töödelda

taustakontrolli tulemust (§

1056 lõikesse 2).

c) palume eelnõud täiendada ja sätestada, et

Sisekaitseakadeemial on õigus taustakontrolli

käigus kogutud isikuandmeid töödelda ning

taustakontrolli tulemusel õigus keelduda isiku

võtmisest teenistusse, tööle, praktikale, õppima

ning eksmatrikuleerida õppur, samuti lõpetada

teenistus- või töösuhe või praktika.

8. Eelnõu § 1 punktiga 8 lisatakse VangS-i § 1054 ,

millega laiendatakse võrreldes kehtiva VangS § 1141-

ga oluliselt taustakontrolli subjektide ringi, mh võib

taustakontrolli teha isikute suhtes, kes lubatakse vangla

territooriumile. Kehtiva VangS § 1141 kohaselt

teostatakse taustakontrolli vanglasse teenistusse või

tööle või vanglaametniku erialale õppima asuda sooviva

isiku suhtes.

Eelnõuga täpsustatakse andmeid, mida taustakontrolli

tegemiseks töödeldakse. Muuhulgas võib

taustakontrolli tegemiseks töödelda isikuandmeid,

millest nähtub isiku seotus mittetulundusühingu ja muu

mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni või

ühendusega, mille tegevus on suunatud avaliku korra ja

julgeoleku vastu (eelnõuga lisatav § 1055 lg 1 p 10).

Taustakontrolli tegemiseks on õigus pöörduda

isikuandmete ja muu teabe saamiseks riigiasutuse poole

(eelnõuga lisatav § 1053 p 1). Julgeolekuasutuse

seaduse järgi on julgeolekuohu hindamine

Kaitsepolitseiameti pädevuses. Prognoositav

taustakontrollide hulk jääb ebaselgeks, kuid lähtuvalt

eelnõu seletuskirja punktist 6.1 võib järeldada, et see

number võib ulatuda kuni 20 000 kontrollini aastas.

Lähtuvalt eeltoodust palume seaduses täpsemalt

piiritleda, millisel juhul on õigus taustakontrolli

tegemiseks pöörduda päringuga Kaitsepolitseiametisse.

Võttes eelduseks, et Kaitsepolitsei poole tuleb pöörduda

üksnes § 1055 lg 1 p 10 (isiku seotus

mittetulundusühingu ja muu mittetulundusliku

iseloomuga organisatsiooni või ühendusega, mille

tegevus on suunatud avaliku korra ja julgeoleku vastu)

aluse kontrollimiseks, palume VangS-s piiritleda, et

nimetatud keeldumisalust võib kontrollida üksnes §

1054 lg 1 p 1 (teenistujad) sätestatud isikute

taustakontrollis.

Lisaks ei võimalda kehtiv VangS taustakontrolli

tegemist Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledži

töötajate, teenistujate ning kolledžis praktikal olevate

isikute osas. Nende osas saab taustakontrolli läbi viia

politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) alusel.

Arvestatud osaliselt.

Seletuskirja ja eelnõud

täiendatud. PPVS-i muudatus

eelnõusse sisse viidud.

PPVS § 759 lõike 1 punktidest 2 ja 4 tuleneb õigus

teostada PPA poolt taustakontrolli kõikide

Sisekaitseakadeemiasse tööle kandideerivate ning

teenuse osutamisega seotud isikute sobivuse

hindamisel. Kooskõlastamisele esitatud sõnastuses

eelnõu seadusena jõustumisel tekib olukord, kus

vanglateenistuse kolledži töötajate taustakontrolli on

võimalik läbi viia nii PPVS-i kui ka VangS alusel.

Peame õigusselguse huvides oluliseks, et eelnõus

sätestatakse üheselt, et vanglateenistuse kolledži

teenistujate ning töötajate osas ei kohaldata PPVS § 759

sätestatut ja vastavalt PPVS-i ka muuta.

9. Palume eelnõus kasutada Sisekaitseakadeemia

struktuuriüksuse nime „Vanglateenistuse kolledž“

asemel VangS § 111 lg 11 kasutatud nimetust

„korrektsioonialast haridust andev

struktuuriüksus“.

Juhime tähelepanu, et VangS-is ei olda

Sisekaitseakadeemia nimetamisel ühetaoliselt

järjepidev: VangS §-des 115 lõikes 2 kasutatakse

„Sisekaitseline rakenduskõrgkool“, § 111 lõikes 11

„sisekaitseline rakenduskõrgkool“, §-is 1364

„Sisekaitseakadeemia“.

Palume VangS tervikuna üle vaadata ja muuta selliselt,

et Sisekaitseakadeemia nimetamisel oleks läbivalt

kasutatud ühtset nimetust „Sisekaitseakadeemia

korrektsioonialast haridust andev struktuuriüksus“.

Arvestatud. Eelnõus ja

seletuskirjas läbivalt ümber

nimetatud

„Sisekaitseakadeemia

vanglateenistujatele väljaõpet

andev struktuuriüksus“.

Siseministeeriumi hinnangul puudub VangS-s ühene ja

selgelt mõistetav isikusamasuse tuvastamise ja

kontrollimise regulatsioon. Nii VangS § 13-s 1 kui ka §

89-s 2 on välja toodud dokumendid, mille alusel

võetakse isikud (kinnipeetavad, eelvangistust kandvad

isikud) vastu nii vanglasse kui ka arestimajja. VangS §

183 lõige 6 alusel võib vangla isikusamasuse

kontrollimiseks ja isiku tuvastamiseks isikut tõendavate

dokumentide seaduse § 155 tähenduses isiku vanglasse

vastuvõtmisel ning vanglast vabastamisel, samuti

põhjendatud juhul karistuse kandmise ajal töödelda

tema identiteediandmeid, mis on kantud andmekogusse

ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse

biomeetriaregistrisse. Sama paragrahvi alusel on

lähtuvalt VangS § 864 ja § 905 vanglal võimalik

tuvastada nii eelvangistust kandvat kui ka arestialust

isikut.

Vastavalt justiitsministri 02.01.2024. aasta määruse nr

1 „Vanglas biomeetriliste andmete võtmise ja

edastamise ning isikusamasuse kontrollimiseks ja isiku

tuvastamiseks andmete töötlemise kord“ § 7 on

Teadmiseks võetud. Ettepaneku analüüsi ja

lahendusvõimaluste

arutamisega jätkatakse teises

töögrupis.

vanglaametnikul õigus töödelda vaid andmekogusse

ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse

biomeetriaregistrisse kantud identiteediandmeid, muid

võimalusi isikusamasuse kontrollimiseks ja tuvastuseks

loodud ei ole. Eelpool viidatud sätted on tekitanud

praktikas probleeme seaduse tõlgendamisel. Puudub

selge arusaam, mis on „politsei koostatud

isikusamasuse tuvastamise dokumendid“, mida see

toiming endast kujutab ja millistel õiguslikel alustel

PPA teeb selle toimingu vanglas. Kehtiva praktika

kohaselt kutsutakse PPA vanglasse isikusamasust

tuvastama:  juhul, kui isik tuleb iseseisvalt vanglasse

karistust kandma ja tal ei ole kaasas isikut tõendavat

dokumenti;  juhul kui kainenema toodud isik tuleb

vabastada ja tema isikusamasust ei olnud joobeseisundi

tõttu enne vanglasse kainenema toimetamist tuvastada.

Eelnevale tuginedes ja riigi ressursi optimaalse

kasutamise huvides palume VangS-s selgelt reguleerida

vanglateenistuse kohustus vangla territooriumile

siseneva ja sealt väljuva isiku tuvastamiseks ning

isikusamasuse kontrollimiseks, samuti õigus selleks

vajalikesse andmekogudesse päringute tegemiseks ja

isikuandmete töötlemiseks, sh kui isik saabub

iseseisvalt vanglasse karistust kandma ja tal ei ole

kaasas isikut tõendavat dokumenti või puudub politsei

poolt eelneva menetluse käigus koostatud

isikusamasuse tuvastamise dokument. Sarnaselt tuleb

reguleerida ka PPA kohustus arestimaja territooriumile

siseneva ja sealt väljuva isiku tuvastamiseks ning

isikusamasuse kontrollimiseks.

VangS §-d 26 ja 27 tagavad kinnipeetava

kommunikatsioonile erilise kaitse kaitsja, advokaadist

esindaja või konsulaartöötajaga. Siseministeeriumi

hinnangul ei ole riigivastaste süütegude puhul

konsulaartöötaja võrdsustamine kaitsja või advokaadist

esindajaga põhjendatud. Riigivastastes süütegudes on

üheks pooleks vaenulik välisriik, mille huvides ja mille

ülesandel isik on tegutsenud. Konsulaartöötaja, kelleks

võib olla mh diplomaatilise katte all tegutsev luure- või

julgeolekuteenistuse teenistuja või kes on saanud

teenistustelt juhiseid, saab sellisel viisil segamatult anda

kinnipeetavale konkreetseid juhiseid või muud teavet,

mis võib ohustada teiste isikute elu või tervist või riigi

julgeolekut laiemalt. Mööname, et selline risk võib olla

ka kaitsja või advokaadist esindajaga suhtlemisel, kuid

vaenuliku välisriigi konsulaartöötaja puhul on see risk

oluliselt suurem, kuivõrd konsulaartöötaja tegutseb

esmajoones lähetatava riigi huvides ehk selle riigi

huvides, kelle ülesandel pani kinnipeetav toime

riigivastase süüteo. Siseministeeriumi hinnangul ei

Mitte arvestatud. Tegemist ei

ole õigusriigi põhimõtetega

kooskõlas ettepanekuga.

peaks Eesti riik sellises olukorras looma välisriigi

konsulaartöötajale soodsaid tingimusi.

Välisministeerium

1. Peame oluliseks, et era- ja perekonnaelu puutumatuse

(ja juriidiliste isikute puhul ka ettevõtlusvabaduse) riive

täpsed tingimused on eelnõus tänasega võrreldes

oluliselt üksikasjalikumalt reguleeritud. Eelnõus võiks

lisaks täpsustada, millised on erinevate

taustakontrollile allutatud isikute puhul andmete

säilitamise tähtajad. Seda on osaliselt eelnõu tasandil

tehtud §-s 105-7, kuid puuduvas osas ei ole

rakendusakti kavandis sellele kohta jäetud. Tegemist

piisavalt olulise põhiõiguse riive intensiivsust

puudutava aspektiga, mis võiks olla reguleeritud

seaduse tasandil. Samuti võiks olla täpselt kirjas, kuidas

saavad isikud teada oma andmete töötlemisest

taustakontrolli käigus (kas neid teavitatakse eelnevalt,

kas on õigus keelduda, mis selle tagajärjeks on jne).

Arvestatud. Säilitustähtaegasid

seaduse tasandil täpsustatud.

Eelnõusse lisatud kohustus

isikuid teavitada

taustakontrollist.

Rahandusministeerium

1. Vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskirjas on märgitud, et muudatustest tulenevalt

tuleb teha infosüsteemi ühekordseid arendusi.

Seletuskirjas puudub info, kas kulude katteallikad on

Justiitsministeeriumi eelarves olemas.

Arvestatud. Eelnõu

seletuskirja täiendatud.

Arendusteks kasutatakse

olemasolevat personali ning

täiendavaid vahendeid ei ole

vaja.

Haridus- ja Teadusministeerium

1 Teeme ettepaneku alustada seaduseelnõu

väljatöötamiskavatsuse koostamisega ning sealjuures

pöörata erilist tähelepanu analüüsile, kuidas valitud

lahendus sobib kehtivasse õiguskorda. Eelnõus toodud

kavatsused vajavad olulises mahus uuesti hindamist.

HÕNTEs toodud metoodika võiks olla oluliseks abiks

eelnõu koostajatel regulatsiooni eesmärgi, ulatuse ja

mõju läbitöötamisel.

Arvestatud osaliselt. Eelnõu

praeguses menetluse etapis

väljatöötamiskavatsust tagant

järgi ei koostata. Seletuskirja

on täiendatud.

2. Peame küsitavaks eelnõus sätestatud isikuandmete

vangiregistris säilitamise tähtaegade põhjendatust, eriti

seletuskirjas välja toodud põhjenduste toel. Seletuskiri

põhjendab 50-aastast andmete säilitamist vajadusega

„hinnata kinni peetud isikutega seotud riske (nt

suitsiidirisk, põgenemiskalduvus, oht

ametnike/kaaskinnipeetavate suhtes)“. Selline

lähenemine ei arvesta inimese muutumisega, sh

vanuse–kuritegevuse kõveraga ning toob tõenäoliselt

kaasa andmete säilitamise, mis deklareeritud eesmärgi

täitmiseks on kõlbmatud. Ka

taasühiskonnastamistegevuste puhul tuleb kriitiliselt

küsida, kas 50 aastat tagasi toimunud tegevuste ja

inimese käitumise seostamine on asjakohane.

Ennekõike tõusetub sedavõrd pika säilitusaja puhul

Mitte arvestatud. Andmete

maksimaalset

säilitamistähtaega eelnõuga ei

muudeta.

küsimus proportsionaalsusest. Säilitatavate andmete

asjakohasus riigile väheneb ajas pidevalt, andmete

töötlemisest tulenev isiku põhiõiguste riive on aga

püsiv. Sellest tulenevalt tuleb riigil kriitiliselt hinnata,

millal isiku põhiõiguste riive ületab riigi tegelikku

vajadust.

3. Seletuskiri toob välja vajaduse muuta kahte

rakendusakti (lk 21-22). Kahjuks on kirjale lisatud vaid

ühe rakendusakti kavand. Lisatud rakendusakti kavand

kordab enamasti seaduseelnõu regulatsiooni, millega

seoses tõusetub kaks küsimust: mis eesmärgil

madalama õigusaktiga korratakse kõrgemas aktis

sätestatut ning kui selleks nähakse selguse huvides

vajadust, siis kas seaduseelnõu tekst on piisavalt selge.

Regulatsiooni eset arvestades tuleb rakendusaktis olev

regulatsioon kehtestada seadusega. Näiteks eelnõu §

1055 lõike 1 punkt 8 annab loa töödelda 5 (5) „isiku

hariduse, õppimise ja töötamise andmeid“, rakendusakti

kavandis (§ 2 lõike 1 punkt 5) aga „isiku viimase viie

aasta töö-, ameti- ja õppekohtade andmed, sealhulgas

tööandja, ametiasutuse või õppeasutuse nimetus ja

aadress“. Kohane on riive ulatus seaduses selgelt

sätestada.

Arvestatud. Seaduses teatud

andmekoosseisude osas ulatust

täpsustatud.

Õiguskantsleri Kantselei

1. Taustakontrolli sätete täpsustamine on kahtlemata

vajalik samm. Me ei näe probleemi vanglateenistusse

kandideerivate inimeste tausta põhjalikus

kontrollimises. Küll aga on jätkuvalt kaheldav, kas

niivõrd laiaulatuslik andmete kogumine muude

vanglaga kokkupuudet omavate isikute kohta on

proportsionaalne. Sealjuures ei sisaldu seaduse eelnõus

endas isegi regulatsiooni, mis nõuaks kõigilt isikutelt

nõusoleku küsimist enne taustakontrolli tegemist.

Seaduse eelnõu sisaldab ka mitmeid väga üldises

sõnastuses andmetöötluse aluseid, nagu „muu teave“,

„muul seaduses tuleneval juhul“. Loodame, et

andmetöötluse aluseid on võimalik enne eelnõu

Riigikogule esitamist kitsendada.

Arvestatud osaliselt. Andmete

töötlemine toimub seaduse,

mitte nõusoleku alusel. Eelnõud

täiendatud sättega, mis

kohustab isikut teavitama enne

esmase taustakontrolli

teostamist. Vähendatud

taustakontrolli ulatust

teenistuses mitte olevate isikute

osas.

Riigikohus

1. Vangistusseaduse (VangS) muutmise eelnõuga

nähakse ette hulgaliselt muutusi seoses isikuandmetega

töötlemisega. On tervitatav seaduseelnõu koostajate

soov saavutada suurem läbipaistvus selle osas, kelle

isikuandmeid milliste andmekoosseisude ulatuses

töödelda saab. Isikuandmete töötlemine saab olla

õiguspärane üksnes siis, kui see on kooskõlas

õiguskaitseasutuste direktiivi2 ja IKÜM-i 3 nõuetega.

Kuigi eelnõu seletuskirjas on mõlemale õigusaktile

viidatud, ei selgu sellest, milline eelnõuga reguleeritav

Arvestatud. Seletuskirja

vastavalt täiendatud.

tegevus on õiguskaitseasutuste direktiivi ja milline

IKÜM-i kohaldamisalas.

2. Eelnõus nähakse ette VangS § 5’2 uus terviktekst.

Erinevalt kehtivast VangS § 5’2 lg-st 6, mille järgi

andmesubjektile vangiregistrist andmete väljastamisest

keeldumine on kaalutlusotsus, nähakse eelnõus ette

andmete väljastamisest keeldumine imperatiivsena, kui

lg-s 6 nimetatud eeldused on täidetud. Eelnõu

seletuskirjast ei selgu, mis põhjusel selline muutus

tehakse. Isikuandmete kaitse tõhusaks tagamiseks

peaks olema võimalik andmesubjektile andmeid ja

teavet väljastada ka siis, kui formaalselt küll

keeldumise alused esinevad, ent isiku vajadus andmete

või teabega tutvuda on konkreetsel juhul kaalukam. Mh

võib senisest rangem säte piirata keelatud mõjuga

külgnevate andmete (dokumendi osade) väljastamist.

Arvestatud. Sättesse lisatud

kaalutlusõigus.

3. Eelnõuga ei muudeta kehtivat VangS § 5’3 lg 1 p-i 6,

mille kohaselt kantakse vangiregistrisse andmed

kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või

kriminaalhooldusaluse terviseseisundi, sealhulgas tema

sõltuvuskäitumise kohta, tervisest tulenevate piirangute

ja talle tervishoiuteenuste osutamise kohta. Nimetatud

säte on problemaatiline ja selle täpsustamine sobiks

praeguse eelnõu eesmärgiga. On ebaselge, kuidas

suhestub viide terviseseisundile ja tervishoiuteenuse

osutamisele nt tervise infosüsteemis töödeldavate

andmetega (vrd karistuse täideviimine kui IKS

kohaldamisalas olev andmetöötlus ja tervishoiuteenuse

osutamine kui eelduslikult IKÜM kohaldamisalas olev

andmetöötlus). Terviseandmed on eriliiki isikuandmed.

Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et isikuandmete

eriliikide kõrgemat kaitset tagavate sätete eesmärk on

tagada suurem kaitse niisuguse töötlemise eest, mis

võib nende andmete erilise tundlikkuse tõttu eriti

tõsiselt riivata Euroopa Liidu põhiõiguste harta

artiklitega 7 ja 8 tagatud põhiõigusi eraelu puutumatuse

austamisele ja isikuandmete kaitsele (vt otsus asjas C-

667/21 Krankenversicherung Nordrhein, p 21). See

seab eriliiki isikuandmete töötlemise regulatsiooni

tihedusele kõrgendatud nõudmised. VangS § 5’3 lg 1 p-

st 6 pole ka koostoimes teiste õigusnormidega üheselt

arusaadav, milliseid terviseandmeid ja millisel

konkreetsel eesmärgil (nt tööle määramine,

kartserikaristuse kandmise võimelisuse hindamine,

kinnipidamisrežiimi piirangud ja soodustused,

täitmiskava ja iseloomustuse koostamine või ka

tervishoiuteenuse osutamine) vangiregistris

töödeldakse ning kuidas see haakub võlaõigusseaduse

Arvestatud osaliselt. Punkti

vastavalt muudetud ning

seletuskirja täiendatud.

§-s 768 sätestatud tervishoiuteenuse osutaja saladuse

hoidmise kohustusega. Kuna vangla poolt

kinnipeetavate terviseandmete väljastamine on rutiinne

(nt halduskohtumenetluses), tasub kaaluda asjakohase

normistiku täiendamist.

4. Eelnõuga laiendatakse oluliselt isikute ringi, kellele

tehakse taustakontrolli. Iseäranis tekitab küsimusi

kokkusaamisele tulijate taustakontroll. Kui tavapäraselt

on vangistusõiguse sätete puhul oluline silmas pidada

kinnipeetavate põhiõigusi, siis kokkusaamised on

samavõrd olulised ka kinnipeetavate lähedaste ja

perekonnaliikmete põhiõiguste teostamiseks. Isegi kui

kokkusaamisele tulijaid isikuandmete töötlemisest

korrektselt informeerida, ei ole neil selle osas

valikuvabadust, kui kokkusaamine on nende

põhiõiguste teostamiseks vajalik. Samuti ei tohiks sellel

olla jahutavat mõju kinnipeetavate võimalusele

vanglaväliselt suhelda. Tasub kaaluda, kas tõepoolest

peab kõigil kokkusaamise juhtudel (lühiajaline

kokkusaamine vaheseinaga eraldamisega või

eraldamiseta ning pikaajaline kokkusaamine) olema

võimalik teha sama põhjalikku kontrolli, sest

kokkusaamisega seonduvad riskid erinevad

kardinaalselt.

Teadmiseks võetud. Lähedaste

puhul kontrollitakse vaid kõige

olulisemaid asju, et veenduda et

ei esine aluseid kokkusaamise

loa andmisest keeldumiseks.

Lisaks mõjutab see

turvameetmeid. Seaduse

tasandil on andmekoosseise

kitsendatud.

5. Ebaselge on kavandatava VangS § 105’3 õiguslik

olemus, st kas see loetleb üksnes lubatavad

andmeallikad või on see mõeldud iseseisvaks

õiguslikuks aluseks kõigi sättes nimetatud andmete

saamiseks. Eelnõu seletuskirjast nähtub, justkui oleks

vanglateenistusel õigus kõigilt kavandatava § 105’3 p-

des 1 ja 2 nimetatud asutustelt ja isikutelt andmeid

nõuda ja seepärast on õigustatud ka n-ö otseliidestus

nende andmekogudesse (p 3). Sellisel juhul on küsitav

sätte kooskõla määratuse põhimõttega. Probleemi saab

illustreerida järgmise näitega. Kavandatava VangS §

105’5 lg 3 p 3 lubab teatud juhtudel kasutada

taustakontrolli tegemisel karistusregistri arhiivi

andmeid. Samas KarRS § 20 lg-s 1 on ammendavalt

sõnastatud loetelu selle kohta, kellele ja milliseks

otstarbeks karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid

väljastatakse. Kuigi KarRS § 20 lg 1 p 8 lubab neid

teatud juhtudel väljastada ka vanglateenistusele, ei ole

nimetatud sättega hõlmatud kõik VangS § 105’5 lg-s 3

mainitud subjektid. On väga küsitav, kas eelnõus

esitatud kujul kavandatud VangS § 105’3 p-dest 1 ja 2

tuleneb asutustele ja isikutele kohustus

vanglateenistusele andmeid väljastada, kui neil seda

kohustust eriseadusest (nt viidatud KarRS § 20 lg 1) või

Arvestatud osaliselt.

Karistusregistri seaduse

muudatus lisatud.

täpsustatud kujul vangistusseadusest tulenevalt ei ole.

Vanglateenistusele ei saa reserveerida õigust küsida

kõigilt võimalikelt asutustelt ja isikutelt kogu

mõeldavat teavet ja andmeid. Sel põhjusel on küsitav

ka kavandatud VangS § 105’3 p 3. Üldjuhul peab

isikuandmete töötleja igal üksikul juhul otsustama, kas

tal on alust päritud andmeid väljastada (vt nt RKHKo

3-20-1449/54 II osa). Kui seadusandja peab vajalikuks

ette näha vanglateenistuse piiramatu juurdepääsu

mõnele andmekogule, siis tuleks seda teha selge ja

täpse normiga.

6. Kavandatava VangS § 105’6 lg-tes 3 ja 4 reguleeritakse

taustakontrolli käigus kogutud andmete avaldamist

juhul, kui taustakontrolli alusel tehakse keelduv otsus.

Kavandatav lg 4 on sõnastatud väga üldiselt ning on

seega potentsiaalselt äärmiselt laia kohaldamisalaga.

Vältida tuleks olukorda, kus erandina mõeldud

keeldumist võimaldava sätte kohaldamine muutub

praktikas reegliks. Eelnõuga ei reguleerita aga andmete

avaldamist olukorras, kus isikule keelduvat otsust ei

tehta. Sellest saab järeldada, et niisugusel juhul

kehtivad IKÜM artiklis 15 ja IKS § 24 lg-s 1 sätestatud

andmesubjekti õigus saada teavet ja enda kohta käivaid

isikuandmeid ilma täiendavate piiranguteta.

Teadmiseks võetud.

Arvestatud osaliselt. Eelnõu

sõnastust täpsustatud.

RAKENDUSAKTI KAVAND

Justiitsministri määrus

Taustakontrolli tegemise kord, ankeedi vormi kehtestamine ja andmete kontrollimise

õigust omavate ametnike määramine

Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 1055 lõike 2 alusel.

§ 1. Taustakontrolli tegemise õigust omavad ametnikud

(1) Vangistusseaduse § 1054 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud isikutele on õigus teha

taustakontrolli Justiitsministeeriumi vanglate osakonna sisekontrolliametnikel ja vanglate

sisekontrolliametnikel.

(2) Vangistusseaduse § 1054 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud taustakontrollis kontrollivad

vanglateenistuse juhi ja vanglate osakonna sisekontrolli talituse juhataja ja nendega seotud

vanglasse tööle asuda soovivate isikute ankeedis sisalduvaid andmeid Justiitsministeeriumi

siseauditiosakonna ametnikud.

(3) Vangistusseaduse § 1054 lõike 1 punktis 3 nimetatud isikutele on õigus teha taustakontrolli

vanglate teabe- ja uurimisosakonna ametnikel, üksuse juhil ja inspektor-kontaktisikul.

(4) Vangistusseaduse § 1054 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud isikutele on õigus teha

taustakontrolli Justiitsministeeriumi vanglate osakonna karistuse täideviimise talituse

ametnikel ning vanglate teabe- ja uurimisosakonna ametnikel.

§ 2. Vangistusseaduse § 1054 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku taustakontroll

Isiku kohta, kes on asunud või soovib asuda teenistusse, tööle, praktikale või vabatahtlikuks

abiliseks vanglasse, Justiitsministeeriumi vanglate osakonda või Sisekaitseakadeemia

vanglateenistuse kolledžisse või õppima Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledžisse, on

õigus töödelda järgimisi isikuandmeid:

1) ees- ja perekonnanimi, isikukood, kodakondsus, kontaktandmed sh aadress ja kontaktide

kasutusele võtmise aeg;

2) isiku varasemad nimed;

3) isikut tõendava dokumendi andmed;

4) sotsiaalmeedia kontode andmed;

5) isiku kaitseväeteenistuse andmed

6) isiku hariduse andmed alates algastmest, sealhulgas õppeasustuse nimi ja aadress ning

viimase viie aasta õppeasutuselt saadud andmed isiku usaldusväärsuse ja kõlbeliste omaduste

kohta

7) isiku viimase viie aasta töö-, ametikohtade andmed, sealhulgas tööandja, ametiasutuse

nimetus ja aadress ning tööandjalt või ametiasutuselt saadud andmed isiku usaldusväärsuse ja

kõlbeliste omaduste kohta;

6) andmed isiku viimase viie aasta välispiiri ületuste kohta riikidesse, mis on kantud

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning

mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus;

7) isiku seotus majandustegevusega;

8) isiku seotus mittetulundusühingu ja muu mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni või

ühendusega, mille tegevus on suunatud avaliku korra ja julgeoleku vastu, sealhulgas

organisatsiooni või ühenduse nimetus, asukoht, registrikood ja tegevuse eesmärk ning isiku

ülesanded;

9) isiku pankrotimenetluse, võlgade ümberkujundamise, maksekäsu kiiremenetluse ja ning

isiku vastu suunatud raha maksmise nõude kohtuotsuse andmed;

10) andmed isikule määratud kriminaalkaristuste kohta, sealhulgas karistusregistri arhiivi

kantud andmed;

11) andmed fakti kohta, kas isik on olnud viimase kümne aasta jooksul toimunud

narkootikumidega seotud kriminaalasjas tunnistaja ning prokuratuuri loal selle kriminaalasja

sisulised andmed;

12) andmed distsiplinaarkaristuste kohta;

13) andmed fakti kohta, kas isik on käimasolevas kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav

ning prokuratuuri loal selle kriminaalasja sisulised andmed;

14) prokuratuuri loal andmed kriminaalmenetluse seadustiku § 201 lõike 2, § 202, 203, 2031,

204, 205, 2051 või 2052 alusel lõpetatud menetluste kohta, milles isik oli kahtlustatav või

süüdistatav;

15) isiku kuni kümne aasta vanused andmed karistusseadustikus, liiklusseaduses,

maksukorralduse seaduses, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses, avaliku teabe

seaduses ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses sätestatud

väärteokaristuste kohta;

16) vangla ja teiste uurimisasutuste andmed, mis võimaldavad tuvastada isiku suhteid

vahistatuga, kinnipeetavaga, arestialusega, kriminaalhooldusalusega või kuritegevusega seotud

isikuga;

17) andmed isiku sõltuvushäirete kohta;

18) andmed avalikest allikatest isiku usaldusväärsuse, eetika ja kõlbeliste omaduste kohta;

19) vanglateenistuse tehtud eelmise taustakontrolli andmed;

20) korruptsioonivastase seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud andmed isiku vara kohta ning teisele

isikule kuuluva vara kohta, mida isik kasutab;

21) jälitustegevuse käigus kogutud andmed, mis võimaldavad kontrollida isiku vastavust

seaduses sätestatud nõuetele;

22) isiku vanemate (ka tegelikult kasvatanud isikute), õe, venna, lapse, abikaasa, endise

abikaasa, registreeritud elukaaslase, endise registreeritud elukaaslase ja elukaaslase nimi,

isikukood või sünniaeg, sugu, telefoninumber, käesoleva paragrahvi punktis 16 sätestatud

andmed ja kriminaalkaristuste andmed.

§ 3. Vangistusseaduse § 1054 lõike 1 punktis 2 nimetatud isiku taustakontroll

(1) Isiku kohta, kelle suhtes otsustatakse vanglateenistuse valvatavale objektile lubamine,

ülesande täitmine seoses vangistuse, eelvangistuse või kriminaalhoolduse täideviimisega,

sealhulgas üldkasuliku töö tegemise või kinnipeetavale töö kindlustamisega, samuti isiku

suhtes, kellele tahetakse usaldada avalik ülesanne või avaliku ülesande täitmist toetav ülesanne

või kes on seotud vanglale teenuse osutamisega, on õigus töödelda järgmisi isikuandmeid:

1) isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, kodakondsus, kontaktandmed sh aadress ja

telefoninumber;

2) isiku varasemad nimed;

3) isikut tõendava dokumendi andmed;

4) sotsiaalmeedia kontode andmed;

5) andmed kehtivate kriminaal- ja väärteokaristuste kohta;

6) vangla ja teiste uurimisasutuste andmed, mis võimaldavad tuvastada isiku suhteid

vahistatuga, kinnipeetavaga, arestialusega, kriminaalhooldusalusega või kuritegevusega seotud

isikuga;

7) andmed avalikest allikatest isiku usaldusvääruse, eetika ja kõlbeliste omaduste kohta;

8) vanglateenistuse tehtud eelmise taustakontrolli andmed.

(2) Kui lõikes 1 nimetatud isikule võimaldatakse viibida vangla territooriumil iseseisvalt

saatjata, on õigus töödelda lisaks lõikes 1 loetletud andmetele järgmisi isikuandmeid:

1) isiku vanemate (ka tegelikult kasvatanud isikute), lapse, abikaasa, registreeritud elukaaslase,

nimi, isikukood või sünniaeg, sugu, telefoninumber, käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6

sätestatud andmed ja kriminaalkaristuste andmed;

2) välismaalase elamis- ja tööloa või elamisõiguse andmed;

3) andmed fakti kohta, kas isik on käimasolevas kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav või

narkootikumidega seotud kriminaalasjas tunnistaja ning prokuratuuri loal selle kriminaalasja

sisulised andmed;

(2) Kui lõikes 1 nimetatud isikule võimaldatakse viibida vangla territooriumil iseseisvalt

saatjata ja tal on juurdepääs vangla toimimist tagavatele funktsioonidele, ning

tervishoiutöötajatele, on õigus töödelda lisaks lõikes 1 ja 2 loetletud andmetele järgmisi

isikuandmeid:

1) karistusregistri arhiivi andmed

2) andmed isiku viimase viie aasta välispiiri ületuste kohta riikidesse, mis on kantud

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning

mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus.

§ 4. Vangistusseaduse § 1054 lõike 1 punktis 3 nimetatud isiku taustakontroll

(1) Isiku kohta, kelle lubamist vangistusseaduse § 24 lõikes 1 sätestatud kokkusaamisele

otsustatakse, on õigus töödelda järgimisi isikuandmeid:

1) isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, kodakondsus, kontaktandmed sh aadress ja

telefoninumber;

3) isikut tõendava dokumendi andmed;

4) sotsiaalmeedia kontode andmed;

5) andmed eestkoste seadmise kohta, eestkostja nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht,

eestkoste alguse ja lõppemise aeg;

6) alaealise lapsega kokkusaamise korral  andmed vanema hooldusõiguse, selle piiramise,

äravõtmise ja lapse perekonnast eraldamise kohta;

7) andmed kehtivate kriminaal- ja väärteokaristuste kohta;

8) andmed fakti kohta, kas isik on käimasolevas kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või

narkootikumidega seotud kriminaalasjas tunnistaja ning prokuratuuri loal selle kriminaalasja

sisulised andmed;

9) vangla ja teiste uurimisasutuste andmed, mis võimaldavad tuvastada isiku suhteid

vahistatuga, kinnipeetavaga, arestialusega, kriminaalhooldusalusega või kuritegevusega seotud

isikuga;

10) andmed avalikest allikatest isiku usaldusväärsuse, eetika ja kõlbeliste omaduste kohta.

(2) Isiku kohta, kelle lubamist vangistusseaduse §-s 25 lõikes 1 sätestatud kokkusaamisele

otsustatakse, on õigus töödelda lisaks lõikes 1 loetletud andmetele järgimisi isikuandmeid:

1) perekonnaseis ja suguluse andmed.

§ 5. Juriidilise isikuga seotud füüsilise isiku taustakontroll

(1) Juriidilise isikuga seotud füüsiliste isikute, sealhulgas

töötajate, kontrollimisel kohaldatakse § 3 lõiget 1.

§ 6. Taustakontrollist teavitamine

Käesoleva määruse paragrahvides 2–5 nimetatud isikuid teavitatakse taustakontrolli

teostamisest.

§ 7. Taustakontrolli ankeedi vorm

Määrusega kehtestatakse vangistusseaduse § 1054 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku

taustakontrolli ankeedi vorm (lisa 1).

Lisa 1. Vangistusseaduse § 1054 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku isikuandmete ankeedi vorm

Vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga lisatakse vangistusseadusesse isikuandmete töötlemist puudutavad lisasätted, mis

täpsustavad andmesubjekti õiguste teostamise erisusi ja antavaid garantiisid. Kuivõrd

taustakontrolli üldregulatsioon Eestis puudub ja kehtiva õiguse järgi pole üheselt selge, kelle

andmeid ja millises ulatuses vanglateenistus taustakontrolli raames töödelda võib kirjutatakse

õigusselguse huvides vangistusseaduses täpsemalt lahti andmesubjektid, kelle andmeid ning

millistel juhtudel on vanglateenistusel õigus töödelda vangistuse, eelvangistuse, aresti ja

kriminaalhoolduse täitmise korraldamiseks, täideviimiseks ja sellega seotud teenuste

osutamiseks, vangla julgeoleku ja korra tagamiseks ning seaduses sätestatud muu ülesande

täitmiseks. Täpsustused hõlmavad muu hulgas vanglateenistuse valvatavale objektile lubatava

isiku, vanglale teenuseid osutava isiku, samuti vangla julgeolekut või korda ohustada võiva

isiku ning kinnipeetavaga kokkusaaja andmete töötlemise aluseid ja korda. Seaduse tasandil on

kindlaks määratud isikuandmed, mida on õigus töödelda taustakontrolliks. Muudatustega

suureneb isikute teadlikkus oma õigustest ning seaduse tasandil on isikutel võimalik mõista,

milliseid andmeid nende taustakontrolli tegemiseks töödeldakse. Edaspidi võib taustakontrolli

raames töödelda ka teenistujate riskiriikide külastamise andmeid. Taustakontrolli teostamine

on oluline, et tagada vanglate turvalisus ning selle teostamise täpsem regulatsioon seaduses on

vajalik nii parema töökorralduse tagamiseks kui ka andmesubjektide õiguste kaitseks. Seadust

täiendatakse taustakontrolli eesmärgiga ning täpsustatakse andmete säilitamise tähtaegasid.

Täiendavalt lisatakse seadusesse kohustus taustakontrolli tegemisest isikuid teavitada. Lisatud

on vajalikud muudatused vangiregistris andmete töötlemise, sh vangiregistrist andmete

väljastamise õiguslike aluste kohta. Muudetakse andmete säilitamise tähtaegasid ning

uuendatakse vangiregistri eesmärke ning seal kogutavaid andmeid. Muudatused mõjutavad

eelkõige registriga tegelevaid teenistujaid ning aitavad kaasa vangiregistri eesmärgipärasemale

kasutamisele. Muudatused on vajalikud, et kaasajastada registri eesmärke, andmete säilitamise

tähtaegasid ja registris kogutavaid andmeid.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu on koostanud Justiitsministeeriumi vanglate osakonna nõunik Kadri Margus

[email protected], 5309 0311), karistuse täideviimise talituse nõunik Elen Tisler

([email protected]), sisekontrolli talituse juhataja Diana Kõmmus ([email protected]),

õiguspoliitika osakonna andmekaitseõiguse talituse nõunik Kristel Niidas

([email protected], 5305 5220) ning julgeoleku ja teabe kaitse talituse nõunik Jaana Sahk-

Labi (teenistusest lahkunud). Seletuskirja on koostanud Kadri Margus, Elen Tisler ja Diana

Kõmmus. Eelnõu rakendusakti kavandi(te) koostamise eest vastutab Justiitsministeeriumi

vanglate osakond. Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika

osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu kohaselt muudetakse järgmisi seadusi:

1) vangistusseadus (VangS) avaldamismärkega RT I, 22.03.2024, 14;

2) karistusregistri seadus (KarRS) avaldamismärkega RT I, 14.03.2023, 27;

3) politsei ja piirivalve seadus (PPVS) avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 64.

Eelnõu ei ole otse seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega. Samuti ei taotleta eelnõuga Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammides seatud

eesmärke. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärgiks on tagada õigusselgus, tõhusamalt tagada õiguskorra kaitse ja vangla

julgeolek ning aidata kaasa kinnipeetavate suunamisele õiguskuulekale käitumisele. Oluline on,

et kinnipeetavate ja kriminaalhooldusalustega tegeleksid usaldusväärsed ning

vanglateenistujatele kehtestatud nõudmistele vastavad isikud, kes ei oleks ise ohuks vangla

julgeolekule ning oleksid võimelised kaasa aitama vangla kõige olulisemale eesmärgile, milleks

on kuriteo toimepanijate suunamine õiguskuulekale käitumisele. Eesmärgi saavutamiseks

täpsustatakse eelnõuga vanglateenistuse õigust teha põhjendatud juhtudel isikute suhtes

taustakontrolli ehk sätestatakse taustakontrolli tegemiseks selgemad õiguslikud alused. Samuti

täpsustatakse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu

puudutavaid sätteid.

Võrreldes isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõuga1 on isikuandmete

töötlemise sätetes tehtud mitmeid muudatusi. Andmed, mida on lubatud taustakontrolli

tegemiseks töödelda, on esitatud täpsemalt ning isikuterühmad, kellele taustakontrolli tehakse,

on täpsemalt piiritletud. Seaduse tasandil on välja toodud isikuterühmad, kellele taustakontrolli

tehakse, ning andmed, mida vanglateenistusel on õigus töödelda. Lisaks on sätestatud andmete

säilitamise tähtajad ning andmesubjektide garantiid.

2.1. Väljatöötamiskavatsus

Muudatuste kohta ei koostatud seaduseelnõu väljatöötamise kavatsust. Eelnõuga luuakse

ministrile kohustus sätestada taustakontrolli käigus töödeldavate andmete täpsem loetelu ning

mõju avaldub ministri juhtimisotsustes. HÕNTE § 63 järgi hinnatakse neid mõjusid iga kord

ministri määruse eelnõu ettevalmistamise käigus.

Taustakontrolli üldregulatsioon Eestis puudub. Kehtiva õiguse järgi pole üheselt selge, kas ja

kuidas isikuid enne vangla territooriumile või vanglaga koostöö tegemist kontrollitakse.

Seaduse tasandil puuduvad selged isikuterühmad, kelle suhtes taustakontrolli rakendatakse,

ning andmekoosseisud, mida isikute puhul töödeldakse. See ei võimalda kodanikul aru saada,

millises ulatuses tema andmeid töödeldakse. Seaduse tasandil puudub isiku teavitamise

kohustus andmete töötlemisest.

Taustakontrolli muudatused puudutavad eelkõige vanglateenistujaid, Sisekaitseakadeemia

teenistujaid, vanglateenistuse valvatavale objektile lubatavaid isikuid, kes täidavad ülesandeid

seoses vangistuse, eelvangistuse või kriminaalhoolduse täideviimisega, sh üldkasuliku töö või

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/96c37d10-383c-40ad-87be-a8583008b994/isikuandmete-

kaitse-seaduse-rakendamise-seadus

kinnipeetavatele töö korraldamisega, vanglale teenuseid osutavaid isikuid ning kinnipeetavaga

kokku saavaid isikuid, täpsemalt nende isikuandmete töötlemist.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, millest esimene sätestab VangS-i kavandatud

muudatused, teine karistusregistri seaduse muudatuse, kolmas politsei ja piirivalve seaduse

muudatuse ning neljas sätestab eelnõu § 1 punkti 6 jõustumisaja.

Vangistusseaduse muudatused

VangS-i § 51

Kehtiva VangS § 51 lg 1 punkti 1 kohaselt on vangiregistri eesmärk kanda kinnipeetavate,

vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusseaduse (KrHS) §-s 2 nimetatud

kriminaalhooldusaluste isikuandmed ühte andmekogusse ja neid töödelda. Nimetatud sättest ei

selgu isikuandmete töötlemise eesmärk. Isikuandmete töötlemise eesmärk ei saa olla andmete

kogumine ja töötlemine iseenesest, vaid peab olema sisuline vajadus, milleks isikuandmeid

töödeldakse. Seetõttu ei ole asjakohane kehtiv VangS § 51 lg 1 punkt 4, mille kohaselt on

vangiregistri eesmärgiks töödelda vanglasse sisenevate ja vanglast väljuvate isikute, sõidukite

ja nendega kaasas olevate tehnikavahendite andmeid. Isikuandmete töötlemise eesmärgiks saab

olla vangla julgeoleku ja korra tagamine, milleks on vaja töödelda eespool nimetatud

isikuandmeid. Samuti ei saa andmekogu eesmärk iseenesest olla VangS § 51 lg 1 punktis 5

nimetatud isikuandmete töötlemine kiiresti ja efektiivselt või punktis 6 nimetatud

andmevahetus teiste andmekogudega, vaid andmekogu on vahend, millega nimetatud

võimalused kaasnevad. Sellest tulenevalt täpsustatakse vangiregistri pidamise eesmärke.

Andmekogu eesmärgina lisatakse see, et kinnipeetavatel oleks võimalus kasutada vangiregistri

iseteenindusportaali. Iseteenindusportaalis saab vangla võimaldada kinnipeetaval nt teha

videokohtumisi, suhelda vanglaga, teha telefonikõnesid ja muid tegevusi, mis aitavad kaasa

tema taasühiskonnastamisele. Samuti sätestatakse üheks eesmärgiks poliitika analüüsi

tegemine. Muudatuse eesmärgiks on võimaldada vangiregistri andmeid koguda ja kasutada

eesmärgipäraselt lisaks uuringutele ja statistilistele ülevaadetele ka poliitika kujundamiseks

ning vanglate töö sisemiseks korralduseks, nt võimaldada andmete põhjal igapäevaste raportite

koostamist, tuvastada vanglate võimalikke töökorralduslikke probleeme jne. Vangiregister

koosneb keskandmekogust, arhiivist, iseteenindusportaalist ja andmelaost. Andmeladu koosneb

keskandmekogu ja arhiivi andmetest, mis ei võimalda isikut tuvastada.

Lisaks muudetakse sama paragrahvi lõiget 3, mis on volitusnorm vangiregistri põhimääruse

kehtestamiseks. Muudetud sättes tuuakse selgelt välja, et Vabariigi Valitsus peab määrusega

sätestama vangiregistri töötlejad ja nende ülesanded, andmeandjate ja andmesaajate loetelu ja

nende ülesanded, andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise täpsema korra, andmete

vangiregistrisse kandmise, seal säilitamise ja vangiregistri pidamise üle järelevalve tegemise

täpsema korra, vangiregistri rahastamise ja muud korraldusküsimused.

VangS-i § 52

VangS § 52 muutmise eesmärk on ajakohastada säte, viies see kooskõlla nii isikuandmete kaitse

seaduse kui ka andmekaitse üldmäärusega. Muu hulgas täpsustatakse, et vangiregistrist

andmete andmesubjektile väljastamisel tuleb lähtuda IKS-ist või andmekaitse üldmäärusest,

kuid arvestada VangS-is sätestatud erisusi andmesubjekti õiguste teostamisel. Seejuures on

oluline märkida, et kuigi vangiregistrisse kantud teave on asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teave, ei mõjuta see andmesubjekti võimalust teostada oma andmekaitsealaseid õigusi.

Andmesubjektil endal on õigus tema kohta töödeldavate andmetega tutvuda ning selle õiguse

piiramine on võimalik ainult kindlatel seaduses sätestatud juhtudel.

Seaduses tuuakse selgelt välja, et andmesubjektile ei väljastata vangiregistrist andmeid ega

teavet kuni põhjuse äralangemiseni:

1) kui väljastamise tagajärjel võivad saada avalikuks vanglatöös kasutatavad meetodid, taktikad

või teave julgeolekuriskide hindamise kohta ning see võib ohustada vangistuse, eelvangistuse,

aresti või kriminaalhoolduse täideviimist;

2) kui väljastamata jätmine on vajalik teise isiku või andmesubjekti õiguste või vabaduste

kaitseks;

3) kui väljastamata jätmine on vajalik avaliku korra kaitseks või riigi julgeoleku ohustamise

takistamiseks.

Lisaks täiendatakse VangS § 52 lõikega 22 ning seda seoses 1. juulil 2024 jõustuvate VangS §-

de 49–53 muudatustega (Riigikogu XIV koosseisu 699 SE), mille kohaselt hakkab

tervishoiuteenuse osutamist vanglas korraldama Sotsiaalministeerium koostöös

Tervisekassaga. Lõikega lisatakse §-i 52 täiendus, millest tulenevalt tervishoiuteenuse osutajal,

kes kinnipeetavatele tervishoiuteenust osutab, on otse juurdepääs vangiregistrile

(kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu ehk KIR).

Tervishoiuteenuse osutaja logib end enda nimega KIR-i sisse ja annab vanglale vangiregistris

vaid sellise info, mida vanglal tööks vaja on.

VangS-i § 53

Seoses 1. juulil 2024 jõustuvate VangS §-de 49–53 muudatustega (Riigikogu XIV koosseisu

699 SE), mille kohaselt hakkab tervishoiuteenuse osutamist vanglas korraldama

Sotsiaalministeerium koostöös Tervisekassaga, muudetakse § 53 lõike 1 punkti 6. Muudatus on

vajalik, kuna vangiregister sisaldab kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja

kriminaalhooldusaluste terviseandmeid, mida vajavad vanglaametnikud oma igapäevatöö

jätkamiseks. Nimetatud muudatuse raames muudetakse ka Vabariigi Valitsuse 01.03.2018. a

määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu

põhimäärus“ lisa 1 punkti 7. Lisa 1 punktist 7 tulenevad andmed, mida tervishoiuteenuse

osutaja alates 1. juulist 2024 vangiregistrisse kandma kohustub. Tervishoiuteenuse osutaja

poolt vangiregistrisse kinnipeetava, vahistatu, arestialuse ja kriminaalhooldusaluse

terviseandmete kandmise eesmärk on tagada kinnipeetavatele vanglas terviseandmetest ja

terviseseisundist tulenev vajalik ravi ja kohtlemine. Tuleb rõhutada, et vangiregistrisse kantakse

kinnipeetava tervise kohta käiv info, mida vajab oma töös vangla, kuid mis ei sisaldada

kinnipeetava terviseandmeid, sh diagnoosi. Nt on kinnipeetaval haigus, mille tervishoiuteenuse

osutaja on diagnoosinud, ning see eeldab, et kinnipeetav ei tohi magada narivoodi teisel

korrusel. Viimase info annab tervishoiuteenuse osutaja vangiregistri kande kujul vanglale ja

palub võimaldada kinnipeetaval magada narivoodi esimesel korrusel, seejuures ei mainita

diagnoosi vms. Kui varem olid vangiregistris andmed ka kinnipeetavale tervishoiuteenuse

osutamise kohta, siis muudatuse järel selliseid andmeid vangiregistris enam ei koguta. Seega

käib edaspidi vangiregistri kaudu infovahetus tervishoiuteenuse osutaja ja vangla vahel ning

infot kinnipeetava seisundi kohta ei avalikustata.

Paragrahvi täiendatakse punktiga 61, mis ütleb, et vangiregistrisse kantakse ka andmed

kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või kriminaalhooldusaluse usulise kuuluvuse kohta. VangS

§ 62 sätestab, et vanglateenistus tagab kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise.

Kuigi on arusaadav, et vanglateenistus peab selle kohustuse täitmiseks usulise kuuluvuse kohta

andmeid töötlema, lisatakse õigusselguse tagamiseks vangiregistri andmekoosseisu andmed

usulise kuuluvuse kohta. Andmeid võib töödelda vaid juhul, kui isik on enda usulise kuuluvuse

vanglale avaldanud.

VangS-i § 54

Isikuandmete töötlemisel kehtivast säilitamise põhimõttest tulenevalt võib isikuandmeid

säilitada kujul, mis võimaldab andmesubjekti tuvastada üksnes seni, kuni see on vajalik selle

eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldi. Sellest tulenevalt tuleb eesmärgi

äralangemisel isikuandmed jäädavalt kustutada. Kehtiva VangS § 54 lõike 1 kohaselt

töödeldakse isikuandmeid vangiregistris sel ajal, kui isik viibib vangistuses või eelvangistuses,

kannab aresti või on kriminaalhooldusel. Kuna isikuandmete töötlemine on ka nende hilisem

säilitamine ja kustutamine, mida tehakse ka pärast vangistuses, eelvangistuses, aresti kandmisel

või kriminaalhooldusel viibimist, tehakse VangS §-s 54 muudatused, et viia õiguslik

regulatsioon kooskõlla isikuandmete kaitse seadusega.

Kuivõrd praegune regulatsioon on raskesti jälgitav ning selle järgimine on praktikas osutunud

keeruliseks, sätestatakse seaduses, et vangiregistrisse kantud andmed kantakse üle registri

arhiivi kolm kuud pärast vangistuse, aresti, eelvangistuse või kriminaalhoolduse lõppemist või

muude andmete sisestamist. Muude andmete all on mõeldud andmeid, mis ei ole kindla isikuga

seotud. Vangiregistrisse kantud andmeid säilitatakse arhiveerituna aresti korral 10 aastat ning

muid andmeid 50 aastat arhiivi kandmise kuupäevast arvates, kui vangiregistri põhimääruses ei

ole sätestatud lühemat tähtaega. Pikem tähtaeg on seotud muu hulgas isiku eeldatava elueaga.

Oluline on see, et kui isik on varem karistatud, peaksid olema andmed olemas juhul, kui isik

uuesti vanglasse karistust kandma peaks sattuma. Andmete säilitamine on oluline, et hinnata

kinni peetud isikutega seotud riske (nt suitsiidirisk, põgenemiskalduvus, oht

ametnike/kaaskinnipeetavate suhtes) ning võtta kasutusele meetmed, et riskid ei realiseeruks.

Varasemate andmete põhjal saab hinnata ka seda, mis taasühiskonnastavaid tegevusi on isikuga

tehtud ning milline on olnud nende mõju. Kainenema toimetamisega seonduvad isikuandmed

kantakse üle arhiivi kolm kuud pärast kainenemiselt vabanemist ning säilitatakse kolm aastat

arhiivi kandmise kuupäevast arvates. Riigivastutuse seaduse § 17 lõike 3 järgi tuleb kahju

hüvitamise taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu

kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega säilitatakse andmeid

kainenemise kohta nii kaua, et võimaliku õigusvaidluse tekkimise korral oleks võimalik neile

tugineda.

Andmete arhiveerimise ja kustutamise tähtaja kulgemine peatub, kui isik asub kandma

vangistust, eelvangistust, aresti või ta määratakse kriminaalhooldusele. Sellisel juhul

aktiveeritakse arhiveeritud andmed ja jätkatakse uute andmete kogumist. Kuna vangistuse,

eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse teostamiseks on vaja töödelda ka varasemaid

andmeid, peatub andmete arhiveerimise ja kustutamise tähtaeg. Samuti sätestatakse seaduses,

et kui ühe isikuga on seotud mitme tähtajaga andmed ning need pole kustunud, arvestatakse

kõigi isiku kohta käivate andmete tähtaja kulgemist kõige viimasena lõppeva tähtaja järgi. See

on oluline, et vanglal oleks olemas piisavalt isiku kohta käivat infot, et eelmainitud riske

hinnata.

Lisaks täpsustatakse juhtumeid, millal on võimalik saada juurdepääs vangiregistri arhiivis

asuvatele andmetele. Nt võib arhiivi andmeid saada uurimisasutus konkreetse süüteo

tõkestamiseks, avastamiseks või ennetamiseks. Seega arhiivist väljastataks vaid andmeid, mis

on seotud nt konkreetse menetlusega. Lisaks on Politsei- ja Piirivalveametil õigus saada

arestimaja kohta käivaid arhiiviandmeid teenistusliku järelevalve tegemiseks.

VangS-i § 14

VangS-i § 14 täiendatakse lõikega 12, mis sätestab, et kinnipeetava vastuvõtmisel vanglas

hinnatakse tema riske, mille eesmärgiks on tagada vangla julgeolek ja kord ning korraldada

karistuse täideviimine. Tegemist ei ole sättega, mis reguleerib individuaalse täitmiskava alusel

riskide hindamist. Riske hinnatakse, et planeerida kinni peetud isiku vanglas viibimise käiku,

kuid andmeid võib töödelda ka selleks, et tagada vangla turvalisus. Kuivõrd VangS § 851 lõike

3 kohaselt lähtutakse arestialuse, vanglasse toimetatud kuni 48 tunniks kinni peetud isiku,

distsiplinaararesti kandva kaitseväelase või sundtoomisele allutatud isiku, samuti

korrakaitseseaduse alusel vanglasse kainenema toimetatud joobeseisundis isiku vanglasse

vastuvõtmisel VangS § 14 lõigetes 1–2 sätestatud alustest, kohaldub säte ka neile.

Kinnipeetavate riskide hindamiseks annab aluse IKS § 15, mille kohaselt võib

õiguskaitseasutus isikuandmeid töödelda seaduse alusel, kui nende töötlemine on vajalik süüteo

tõkestamise, avastamise või karistuse täideviimise eesmärgist tuleneva ülesande täitmiseks.

Lisaks on VangS § 66 lg-s 1 sätestatud, et kinnipeetavate järelevalve tuleb korraldada viisil,

mis tagab VangS-i ja vangla sisekorraeeskirja täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. Selleks

on oluline teada kinnipeetavate tausta laiemalt, kui vanglasse paigutamise aluseks olevast

kohtuotsusest või -määrusest vanglale teatavaks saab. Kinnipeetavale tuleb koostada

individuaalne täitmiskava (VangS § 16 lg 1), mille eelduseks on kinnipeetava riskihindamise

tegemine vastavalt justiitsministri määruse2 §-le 3. Riskihindamise käigus tuleb analüüsida

kinnipeetava kuritegelikku käitumist, eluaset, tööd ja haridust, majanduslikku toimetulekut,

suhteid, sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist, tervist ja emotsionaalset seisundit,

mõtlemist ja käitumist, hoiakuid, ohtlikkust.

Narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitaja puhul on oluline tagada

sõltuvusrehabilitatsioon (täitmisplaani3 § 5 lg 1 p 3) ning seda ka juhul, kui isik ise tarvitamist

ega sõltuvust ei tunnista. Kui vanglal puudub info võimaliku sõltuvuse kohta, siis ei saa

vastavaid riske maandavaid tegevusi täitmiskavas planeerida ning see omakorda raskendab

karistuse täideviimise eesmärkide täitmist.

Oluline on tuvastada kinnipeetavate võimalik seotus organiseeritud kuritegevusega, et vangla

teaks sellest ja saaks pöörata nende isikute suhtlusele suuremat tähelepanu ning takistada neil

seeläbi uute kuritegude toimepanemist või organiseerimist vangistuses viibimise ajal. See on

vajalik õiguskorra kaitsmiseks (VangS § 6 lg 1).

Vanglasisese paigutamise puhul on oluline teada kinnipeetavate võimalikke seoseid ning seda,

kelle kokkupaigutamisel võib tekkida mõjutamise, ärakasutamise või füüsilise konflikti oht.

Vanglateenistusel on kohustus kontrollida, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb (VangS §

29 lg 21). Kinnipeetaval on kohustus vastavad andmed (telefoninumber ja isiku nimi) vanglale

2 justiitsministri 14. mai 2008. a määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja

rakendamise juhend“ 3 justiitsministri 25. märtsi 2008. a määrus nr 9 „Täitmisplaan“

esitada (vangla sisekorraeeskirja4 § 511) ning vangla peab kontrollima esitatud andmete õigsust.

Kõigi nende ülesannete täitmiseks on vanglal vaja töödelda ka isikuandmeid.

VangS-i § 231

Seaduses sätestatakse andmed, mille peab kokkusaaja esitama kokkusaamise loa taotlemisel.

Varem määruses olnud säte tõstetakse seaduse tasandile. Loa taotlemiseks peab isik esitama

enda isikut tõendavad andmed ning andmed, mis annavad võimaluse veenduda, mis on isiku

suhe kinni peetava isikuga.

VangS-i § 27

Keelatud ainete või esemete kinnipeetavate kätte sattumise võimaluse vähendamiseks ning

seeläbi vangla julgeoleku tagamiseks on oluline veenduda, et kokkusaamisele tulija võtab

endaga kaasa ainult sellise ravimi või meditsiiniseadme, mis on talle näidustatud ja mille

manustamine või kasutamine on talle kokkusaamise ajal vältimatult vajalik. Oluline on see, et

kokkusaaja ravimid oleksid talle arsti poolt määratud ning see oleks tõendatav. Nt kui

kokkusaaja ei suuda tõendada, et narkootilisi või psühhotroopseid aineid sisaldavad ravimid on

talle arsti poolt määratud, võib nende valdamise puhul olla tegemist väär- või kuriteoga.

Tõendamiseks peab kokkusaaja esitama vanglateenistusele dokumendi, millest nähtub, et

konkreetne ravim on talle näidustatud, või retsepti, mis näitab, millise ravimi ta on välja ostnud.

Meditsiiniseadme puhul peab kokkusaaja tõendama, et meditsiiniseadme kasutamine on vajalik

ka kokkusaamise ajal. Käsimüügiravimeid võib vajaduse korral kaasa võtta vanglateenistuse

poolt lubatud mõistlikus koguses. Mõistlik kogus sõltub ravimist ning kokkusaamise pikkusest.

Täpsemad juhised ravimite ja meditsiiniseadmete kaasavõtmise kohta avaldatakse vangla

veebilehel.

VangS-i § 332

Muudatusega tunnistatakse kehtetuks säte, mis andis Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale

õiguse jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale koguda andmeid, et otsustada isiku

jälitusteabele juurdepääsu ja teenistusse võtmise üle. Praktikas ei ole vangla seda sätet

kohaldanud ning ei pea sätte kohaldamist vajalikuks ka tulevikus.

VangS-i § 441

Sarnaselt vangiregistriga täiendatakse kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi

eesmärke ning lisatakse võimalus kasutada süstematiseeritud andmetöötlust uuringute ja

statistiliste ülevaadete tegemiseks, poliitika kujundamiseks, vanglate ja arestimajade sisemise

töökorralduse analüüsimiseks ning otsuste tegemiseks.

VangS-i § 47

Tervishoiuteenuse osutamise muudatuste raames korrigeeritakse sätte sõnastust, kuna praktikas

ei jälgi vangla toidukava koostamist ja toitlustamist tervishoiutöötaja. Seda teeb vanglas

toitlustuse eest vastutav isik ehk hetkel näiteks Viru Vangla haldusosakonna toitlustusteenistuse

koosseisus olev toitlustusjuht. Toitlustuse eest vastutav isik arvestab võimalusel toidukava

koostamisel tervishoiutöötaja poolset sisendit isiku tervise kohta.

4 justiitsministri 30. novembri 2000. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“

VangS-i § 661

Seadust täiendatakse sättega, mille järgi on vangla julgeoleku tagamiseks vanglateenistusel

õigus isikule vanglasse sisenemise loa andmisest keelduda, kui esineb põhjendatud kahtlus, et

isik võib ohustada karistuse täideviimist, vangla julgeolekut või korda. Säte annab

vanglateenistusele konkreetse aluse sisenemisloa andmisest keelduda.

Taustakontrolli muudatused

VangS-i täiendatakse §-dega 1052–1057, mis reguleerivad isikuandmete töötlemist.

Muudatusega antakse vanglateenistusele selgemad alused taustakontrolli tegemiseks.

Põhiseaduse § 11 teisest lausest tuleneb, et õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Taustakontrolli tegemine ning isikute andmete

töötlemine kujutab endast riivet Eesti põhiseaduse §-s 26 sätestatud perekonna ja eraelu

puutumatuse õigusele, kuivõrd eraelu kaitse puudutab ka isikuandmeid. Riigikohtu

halduskolleegium on märkinud: „Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas

isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“5 Tegemist on kvalifitseeritud

seadusereservatsiooniga, mis lubab eraelu riivata vaid seaduses sätestatud juhtudel ja korras

tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo

tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Igasugust sekkumist tuleb põhjendada ja see peab

piirduma rangelt vajalikuga. Mida jõulisemalt tungib riik inimese eraellu, seda kaalukamad

peavad olema seda õigustavad argumendid.

Kuna taustakontrolli eesmärk on tagada riigi julgeolek ja kord ning tagada, et vangla

territooriumile ning kinnipeetavatega kokku saaksid ning nendega tegeleksid usaldusväärsed

isikud, kes ei ohustaks vangla julgeolekut, saab taustakontrolli tegemist nende isikute suhtes

pidada legitiimseks eesmärgiks. Taustakontroll on vajalik ja eesmärgipärane kinnipeetavate elu

ja tervise kaitseks, kuid ka kuritegude tõkestamiseks. Kuivõrd vanglas viibivad kuritegusid

toime pannud isikud, peab vanglateenistus olema veendunud, et vanglasse lubatavad isikud või

kriminaalhoolduse ja vanglateenistusega koostööd tegevad isikud ei oleks ise kuritegeliku

käitumisega. VangS § 6 lõike 1 järgi on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava

suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine, seega peab vanglateenistus

olema veendunud, et isikud, kes kinni peetud isikutega kokku puutuvad ning vangla

territooriumil viibivad, ei kujuta endast omakorda ohtu vangla turvalisusele. Lisaks on oluline

turvalisuse tagamiseks, et kinni peetavate isikutega kokku puutuvad isikud oleksid oma

käitumiselt eeskujuks ning aitaksid kaasa õiguskuulekale käitumisele suunamisele.

Kuivõrd vangla territooriumil liigub ning vanglale või kriminaalhooldusele osutab teenust väga

palju isikuid, kelle ülesanded ning ligipääsud on erinevad, eristatakse eelnõuga nende andmete

töötlemise ulatust. See aitab tagada, et isikuandmete töötlemisel peetakse silmas

proportsionaalsust ning andmeid töödeldakse vaid sobivas, vajalikus ja mõõdukas mahus.

Lisaks on oluline tagada, et vanglateenistuses oleksid ja vanglaametnike ettevalmistusteenistust

korraldaksid usaldusväärsed ning vanglateenistujatele kehtestatud nõudmistele vastavad isikud,

kes ei oleks ise ohuks vangla julgeolekule ning oleksid võimelised omalt poolt kaasa aitama

vangla kõige olulisemale eesmärgile, milleks on kuriteo toimepanijate suunamine

õiguskuulekale käitumisele.

5 RKHKo 12.07.2012, 3-3-1-3-12, p 19

Sobiv taustakontroll on see, mis aitab legitiimset eesmärki saavutada. Oluline on, et praegust

vangla turvalisuse kõrget taset tuleb hoida. See tähendab, et seadustama peab praeguse toimiva

süsteemi ning lisaks vaatama ette tuleviku ohtude poole ning andma vanglatele võimalused

nende ennetamiseks.

Justiitsministeeriumi vanglate osakond on aastatel 2018–2022 rikkumise tõttu

vanglateenistusest lahkujate taustakontrollide tulemusi analüüsides leidnud, et taustakontrollis

suure riskiga hinnatud isik paneb suurema tõenäosusega teenistussuhte ajal toime rikkumise.

Kuigi taustakontroll on mõistagi vaid üks väike osa terviklikust värbamisprotsessist ning

enamik taustakontrollis tuvastatud riskikohtadest ei välista isiku teenistusse võtmist, on

aastatepikkune vanglateenistujate taustakontrolli tegemise praktika siiski kinnitanud seda, et

taustakontroll on sobilik meede isiku usaldusväärsuse ning vanglateenistujale kehtestatud

nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Mh võimaldavad taustakontrollis tuvastatud riskid, nt

suhtlemine vanglas kinni peetud isikuga, probleemid tööülesannete korrektse täitmisega

eelmise tööandja juures, hulgalised liiklusrikkumised vms, pöörata juhil selliste asjaolude

põhjustele täiendavat tähelepanu värbamisprotsessis ja katseajal. Selliste riskide teadmine ja

jälgimine võimaldab nende avaldumisele teenistussuhte ajal kiiremini reageerida.

Taustakontroll on vajalik, kui see täidab legitiimset eesmärki. Vanglateenistuse üheks

kohustuseks on kinnipeetavaid kinni hoida ja vanglas korda pidada ning seeläbi õiguskorda

kaitsta. Kuid lisaks on oluline vältida seda, et vanglas viibivad ja kuritegusid toime pannud

isikud, kes soovivad ebaseadusliku käitumisega jätkata ja vabaduses viibijaid enda huvides ära

kasutada ning soovivad mõjutada neid n-ö valesid valikuid tegema ja rikkumisi või süütegusid

toime panema, seda teha ei saaks. Lisaks on oluline kaitsta kinnipeetavaid nt teiste veel

vabaduses viibivate kurjategijate eest, kellel võib olla huvi neid ohustada või mõjutada. Seega

taustakontroll on sellel eesmärgil selgelt vajalik. Teenusepakkujate ja koostööpartnerite

sisemiste protsesside üle ei ole vanglateenistusel mingit kontrolli. Puudub alus väita, et nt

õpetajad või kinnisvarahooldusfirma remondimehed on mingilgi viisil vangla

julgeolekukaalutlustest lähtuvalt valitud ja sõelutud – eriti veel sellisel tasemel, et neid võiks

vanglasse vabalt liikuma lasta.

Taustakontrolli näol on tegemist vajaliku meetmega, kuna võimalused riskide tuvastamiseks

ning neile reageerimiseks teiste vahenditega on väga piiratud. Nt ei taga vangla pääslas tehtav

turvakontroll 100% keelatud ainete või esemete territooriumile mittesattumist. Selleks, et

läbiotsimisprotsess oleks võimalikult tõhus, otsitakse tehnikavahendi abil määratud juhuvalimi

alusel läbi pooled vangla territooriumile sisenevad ametnikud. Teistele vanglasse sisenevatele

isikutele tehakse turvakontroll alati. Kuna vanglas kinni peetavad isikud on väga huvitatud, et

vanglasse toodaks sisse keelatud esemeid, ning on valmis sellise teenuse eest ka maksma

ametnikele või teistele isikutele, kellel on vangla territooriumile ligipääs, on korruptsioonirisk

ilmne. Sedalaadi peitkuritegude avastamine seevastu on väga keeruline ning võimalik enamasti

vaid jälitustoimingute abil. Mõistagi ei kaasne ohud vaid keelatud esemetega. Teenistujatel on

ka laialdased volitused kinnipeetavate või kriminaalhooldusaluste õiguste piiramiseks või

soodustuste kohaldamiseks, samuti juurdepääs väga suurele hulgale andmetele, sh eriliiki

isikuandmetele, aga ka volitus vahetu sunni või teenistusrelvade kasutamiseks. Seetõttu on

teenistujatele kehtestatud nõudmised üksikasjalikult ette nähtud eri õigusaktides, nt

justiitsministri 23. juuli 2013. a määruses nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad

nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“. Eri nõudeid

hinnatakse erinevate meetmetega ning osa nõuete, nagu usaldusväärsuse hindamiseks on vajalik

taustakontroll. Kuigi taustakontrolliga kaasneb vaieldamatult põhiõiguste riive, tuleb arvestada,

et samade riskide maandamiseks kasutatavad muud meetmed, nt tihedam läbiotsimine

territooriumile sisenedes, arvutisüsteemis tehtavate toimingute pidev kontrollimine jms

riivaksid isikute õigusi veelgi enam ning nõuaksid asutuselt ka ülejõukäivalt palju ressurssi.

Vangla territooriumile lubatavate isikute andmete töötlemine on vajalik julgeolekut ohustavate

tegude avastamiseks ja tõkestamiseks. Isikute puhul, kellele võimaldatakse vangla

territooriumil iseseivalt saatjata viibimine, on riskid sarnased vanglateenistujatega, kuna neil

võib olla ilma järelevalveta vahetu kokkupuude kinnipeetavatega. Sarnaselt

vanglateenistujatega on ka mitmete teiste vangla territooriumil tegutsevate isikute eesmärgiks

suunata kinnipeetavaid õiguskuulekale teele, nt kooliõpetajatel, tööandjatel, nagu AS Riigi

Kinnisvara (RKAS), ning vabatahtlikel. On oluline, et ka need vangistuse eesmärkide

saavutamisse panustavad isikud, kes ise ei ole vanglateenistujad, oleksid sobilikud seda rolli

täitma.

Kinnipeetavaga kokkusaamisele tulevate isikute kontroll on vajalik, sest kinnipeetaval on

lubatud kokku saada vaid sellise isikuga, kelle maine suhtes ei ole vanglateenistusel

põhjendatud kahtlusi (VangS § 24 lg 1). Samuti sätestab seadus, et loa andmisest keeldutakse,

kui kokkusaamine ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega, võib ohustada vangla

julgeolekut või korda või kokkusaaja või kinnipeetava tervist ja heaolu või kokkusaaja maines

on alust kahelda (VangS § 24 lg 11 ja § 25 lg 11). Kokkusaaja kuritegelik taust, keelatud ainete

tarvitamine, radikaliseerumise ilmingud vms on asjaolud, mille puhul vangla ei peaks

kokkusaamiseks luba andma, sest sellise isikuga suhtlemine ei aita kaasa vangistuse

täideviimise eesmärkide saavutamisele (kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamine)

ning võib ohustada vangla julgeolekut. Samuti on oluline teada võimalikest perevägivalla

juhtumitest, et välistada kokkusaamise lubamisega olukord, kus kokkusaamise käigus võib

kinnipeetava või kokkusaaja elu ja tervis ohtu sattuda. Taasühiskonnastamise vaatest on oluline,

et vanglateenistus oleks veendunud, et kokkusaamine kinnipeetavaga on ka viimase huvides

ning täidaks karistuse täideviimise eesmärke. Maine hindamiseks on vanglateenistusel vaja teha

kokkusaajatele enne kokkusaamise lubamist taustakontroll.

Läbiotsimisega ei ole võimalik maandada kõiki riske, sest kasutusel olevad seadmed ei pruugi

keelatud esemeid tuvastada, samuti ei ole võimalik teha kehaõõnsuste läbivaatust. Lisaks ei ole

võimalik kõigis loa andmiseks vajalikes nõuetes veenduda vaid läbiotsimisel, vaid on vajalik

hinnata ka isiku käitumist üldiselt. Kuigi taustakontroll riivab isikute ja vähesel määral ka nende

lähedaste privaatsuspõhiõigust, kaaluvad taustakontrolli eesmärgid üles kontrolliga kaasneva

riive ning tegemist on riskide haldamiseks vajaliku meetmega.

Puudub alternatiiv, mis oleks kokkusaajate põhiõigusi vähem riivav, kuid sama efektiivne.

Lisaks peab taustakontroll olema mõõdukas, st riivama põhiõigusi ainult vajalikul määral,

mitte rohkem. Selleks, et taustakontroll oleks mõõdukas, on eelnõus eri rühmadele ette nähtud

erineva intensiivsusega taustakontroll. Kõige vähem andmeid töödeldakse isikutel, kes liiguvad

vangla territooriumil saatjaga. Kõige ulatuslikum taustakontroll tehakse vanglateenistujatele,

kuna nende liikumise ja juurdepääsu ulatus on kõige laiem. Oluline on märkida, et isikute puhul,

kes ei ole vanglateenistujad, töödeldakse selliseid andmeid, mis on juba riigi andmekogudes

kogutud.

Vangistust ning kriminaalhooldust on võimalik täide viia üksnes selleks teenistusse võetud

inimeste abil. Vanglas kinni peetud isikutel ja kriminaalhooldusalustel on õigustatud ootus, et

teenistusse on valitud isikud, kes on valmis ja võimelised kohtlema neid õiguspäraselt.

Arvestades vanglateenistujatele nende ülesannete täitmiseks antud laialdasi õigusi ja volitusi,

on ilmne, et riik peab hea seisma selle eest, et nende õiguste kuritarvitamise risk oleks viidud

miinimumini.

Vangla turvalisuse tagamine on riiklikult olulise tähtsusega. Kuivõrd riigil on juba kogutud

teatud andmed inimeste kohta, saab pidada nende andmete töötlemist vajalikus ulatuses

taustakontrolli raames mõõdukaks abinõuks. Jättes taustakontrolli tegemata, riskib riik nii

kinnipeetavate endi turvalisuse kui ka vanglate korra ja julgeolekuga. Teenuse pakkumine

vanglale või riigile laiemalt ei ole põhiõigus, mida riivata saaks.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kuigi taustakontrolli tegemine riivab isikute perekonna ja eraelu

puutumatuse õigust, saab seda pidada eesmärgi täitmiseks põhiseaduspäraseks.

Kehtivate sätete järgi tehakse vanglasse teenistusse või vanglaametniku erialale õppima asuvale

isikule taustakontroll (VangS-i § 1141 alusel). Lisaks kandidaatidele annab seadus õiguse teha

taustakontrolli piiratud juhtudel ka juba teenistuses olevatele isikutele. Taustakontrolli käigus

küsitakse isikult andmeid, mis võimaldavad hinnata tema sobivust ametikohale.

Vanglaametnike puhul on täpsemad nõuded sätestatud justiitsministri määrusega6, teiste

teenistujate puhul enamasti ametijuhendiga. Samuti kontrollitakse ametnike vastavust avaliku

teenistuse seadusest tulenevatele nõuetele. Lisaks kehtib kõigile vanglateenistujate

eetikakoodeks7.

Kehtiva õiguse kohaselt on taustakontrolli käigus esitatud isikuandmete ankeedis8 märgitud

andmete õigsuse kontrollimiseks pädevatel ametnikel õigus:

1) pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja ametiisikute, samuti füüsiliste ja

juriidiliste isikute poole järelepärimisega vanglasse tööle asuda sooviva isiku isikuandmete

kohta;

2) vestelda isikuandmete ankeedis märgitud isiku, samuti tööandja ja õppeasutuse esindaja ning

teiste isikutega, et selgitada välja kandidaadi kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral

ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;

3) kontrollida, kas kandidaadiga seotud isikud (vanemad, õde, vend, laps, abikaasa, endine

abikaasa, registreeritud elukaaslane, endine registreeritud elukaaslane ja elukaaslane) on

kriminaalmenetluses kahtlustatavad, süüdistatavad või karistatud tahtlikult toimepandud

kuriteo eest, ning kasutada selleks karistusregistri, sh karistusregistri arhiivi andmeid.

Loetletud järelepärimise saanud asutus või isik on kohustatud vastama viivitamata.

Vanglasse sisenemiseks peab isikul olema kas vangla või vanglate osakonna antud luba, kui

õigus siseneda ei tulene isiku ameti- või töökohast (vt justiitsministri määruse9 § 19 lg 2).

Vanglasse sisenemiseks taotletakse luba eri teenusepakkujatele, nt turva- ja muude tehniliste

süsteemide paigaldajad ja hooldajad, remonditööde tegijad, kaubatoojad, prügivedajad. Samuti

käivad vanglas kinnipeetavatega tegelemas üldharidus- ja kutsekoolide õpetajad, aga ka

vabatahtlikud, nt tugiisikud. Samuti on iseseisev vanglas liikumise õigus vanglakomisjoni

liikmetel. Vangla üldise julgeoleku tagamiseks (VangS § 66 lg 1) ning kinnipeetavate edukaks

6 justiitsministri 23. juuli 2013. a määrus nr 23 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele

vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“ 7 https://www.vangla.ee/et/karjaar-ja-tookohad/vanglateenistuja-eetikakoodeks 8 justiitsministri 23. juuli 2013. a määruse nr 27 „Vanglasse tööle asuda sooviva isiku isikuandmete ankeedi

vormi kehtestamine ja andmete kontrollimise õigust omavate ametnike määramine“ lisa 9 justiitsministri 5. septembri 2011. a määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“

taasühiskonnastamiseks on äärmiselt oluline enne sisenemisloa andmist kontrollida isiku tausta,

et välistada julgeolekut ohustada võivate isikute vanglasse sisenemine ning olla veendunud, et

poleks kahtlusi isiku võimes aidata kaasa õigusrikkujate õiguskuulekale käitumisele

suunamisele. Vangla üldine julgeolek on lai mõiste ning seda ohustavad nt nii keelatud ainete

ja esemete vangla territooriumile toimetamine, vanglas viibivate isikute elu ja tervise

ohustamine, kinnipeetavate õhutamine süütegude toimepanemisele kui ka põgenemisele

kaasaaitamine. Kontroll on vajalik kõigi vanglasse sisenevate isikute puhul, sest isegi juhul, kui

ei ole otsest kokkupuudet ühegi kinnipeetavaga, ei ole välistatud nt keelatud aine või eseme

üleandmine, jättes selle kokkulepitud kohta vangla territooriumil.

Vanglateenistuse jaoks on vangla julgeoleku tagamiseks oluline, et vanglateenistujate ning nt

vanglas alalise loaga ning ilma järelevalveta ringi liikuvate isikute riskid oleksid hästi teada. Nt

võib perekonnaliige, kes on varem olnud seotud kuritegevusega, üritada enda lähedast

mõjutada. Taustakontrollis sellise asjaolu väljatulek ei tähenda automaatselt seda, et isikut

territooriumile ei lubata, vaid vanglateenistus peab arvestama suuremate riskidega. Samuti võib

taustakontrolli käigus välja tulla, et isiku perekonnaliige viibib vanglas. Taustakontrolli tehakse

vaid seaduses nimetatud isikutele ning nende kohta töödeldavate andmete loetelu on seaduses

esitatud. Taustakontrolli eesmärgid kaaluvad üles kontrolliga kaasneva riive ning tegemist on

riskide haldamise mõõduka meetmega.

Eespool toodud põhjendused taustakontrolli vajalikkuse kohta ei ole midagi uut, vaid nendest

lähtuvalt on vanglateenistus ka seni isikuandmeid kontrollinud. Muudatusega täpsustatakse

oluliselt praegust andmete töötlemise ulatust ning tehakse taustakontrolli regulatsioon

selgemaks ning andmesubjekti jaoks läbipaistvamaks. Igal isikul on edaspidi võimalik seadust

lugedes aru saada, mille alusel ja milliseid konkreetseid andmekoosseise on vanglateenistusel

õigus tema kohta töödelda. Oluline on siinjuures rõhutada, et tegemist ei ole kohustusega kõiki

loetletud andmeid kontrollida, vaid võimalusega.

VangS-i § 1052

VangS § 1052 sätestab taustakontrolli tegemise eesmärgi. Taustakontrolli tegemise eesmärgiks

on tagada vangla julgeolek ja kord ning vangistuse, aresti, eelvangistuse või kriminaalhoolduse

täideviimise korraldamine ja sellega seotud teenuste osutamine usaldusväärsete isikute poolt.

Taustakontroll on tugevalt seotud mõlema eesmärgiga. Vangla julgeolekut ja korda aitab tagada

see, kui vangla territooriumile ei lasta isikuid, kelle puhul vangla julgeoleku ohustamise risk on

suur. Vangistust ja kriminaalhooldust on võimalik täide viia üksnes selleks teenistusse võetud

inimeste abil. Vanglas kinni peetud isikutel või kriminaalhooldusalustel on õigustatud ootus, et

teenistusse on valitud isikud, kes on valmis ja võimelised kohtlema neid õiguspäraselt.

Arvestades vanglateenistujatele nende ülesannete täitmiseks antud laialdasi õigusi ja volitusi,

on ilmne, et riik peab hea seisma selle eest, et nende õiguste kuritarvitamise risk oleks

võimalikult väike. Taustakontroll aitab kaasa sellele, et kinni peetud isikute ja

kriminaalhooldusalustega tegeleksid usaldusväärsed ja selleks tööks sobivad isikud.

Vangla julgeoleku ja korra tagamise eesmärgi täitmiseks võib teha taustakontrolli nt isikutele,

kes sisenevad vangla territooriumile mingisuguse töö tegemiseks ega aita otseselt kaasa

kinnipeetavate taasühiskonnastamisele. Sama eesmärk on ka nt praktikantide taustakontrollil ja

nende isikute andmete töötlusel, kelle puhul otsustatakse nt vanglateenistuse valvatavale

objektile lubamine või VangS-i §-s 24 või 25 nimetatud kokkusaamisele lubamine. Samal ajal

tuleb silmas pidada, et taustakontrolli tehakse teatud juhtudel ka vangistuse täideviimise

eesmärgi täitmiseks. Nt teenistujate puhul on oluline ka see, et isik oleks üleüldiselt võimeline

vangistuse või kriminaalhoolduse täideviimisele kaasa aitama.

Isikuandmete töötlemine saab igal üksikul juhul toimuda ainult siis, kui selleks on olemas

seaduslik alus ning töötlus on kooskõlas isikuandmete kaitse seaduses10 (IKS) ning

isikuandmete kaitse üldmääruses11 (IKÜM) sätestatud andmete töötlemise põhimõtetega. Nt

kui andmeid töödeldakse rohkem, kui konkreetse toimingu sooritamiseks või otsuse

vastuvõtmiseks vaja, rikutakse isikuandmete töötlemise minimaalsuse põhimõtet ning seega ei

ole kõnealune andmetöötlus õiguspärane. Kuna taustakontrolli teostamise eesmärk on tagada

vangla julgeolek ja kord, tõkestada kuritegusid vanglas ning tagada et teenused oleks osutatud

usaldusväärsete isikute poolt kohaldub sellele õiguskaitseasutuste direktiiv.

VangS-is sätestatud taustakontroll on vaieldamatult seotud nii vangla julgeoleku tagamise kui

ka vangistuse eesmärgipärase täideviimisega. Lähtuvalt asjaolust, et taustakontrolli tehakse

eelkõige isikutele, kes ei viibi VangS-i või KrHS-i alusel vanglateenistuse valve all, on

andmesubjektidele õigusselguse tagamiseks taustakontrolli tegemise kord täpsemalt lahti

seletatud. Selguse huvides on otstarbekas koondada kõikide taustakontrollile allutatud isikute

kohta käivad sätted edaspidi ühe jaotise alla. Nii on taustakontrollile allutatud isikute jaoks

lihtsamini mõistetav ja selgemini jälgitav, milliseid isikuandmeid vanglateenistus nende

usaldusväärsuse ning nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks töötleb.

Kehtiva õiguse järgi kontrollivad vanglateenistuse juhi ja vanglate osakonna sisekontrolli

talituse juhataja ja nendega seotud vanglasse tööle asuda soovivate isikute ankeedis sisalduvaid

andmeid Justiitsministeeriumi siseauditiosakonna ametnikud. Seda korda eelnõuga ei muudeta

ning seega antakse lõikega 2 Justiitsministeeriumi siseauditiosakonna ametnikele teatud

juhtudel andmete töötlemise õigus.

VangS-i § 1053

VangS §-s 1053 on sätestatud, millistest allikatest on vanglateenistusel õigus saada

taustakontrolli tegemiseks andmeid. Vanglateenistusel on õigus taustakontrolli tegemiseks

saada isikuandmeid ning muud teavet riigiasutuselt ja kohaliku omavalitsuse üksuselt või muult

avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult ja eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsiliselt isikult.

Lisaks vanglateenistuse enda andmekogudele on õigus teha päringuid ka teise vastutava töötleja

andmekogusse ning saada infot avalikest allikatest. Sätte eesmärk on näha vanglateenistusele

ette võimalus saada juurdepääs teabele, mis on vajalik konkreetsete ülesannete täitmiseks.

Seejuures ei tähenda andmete saamise õigus, et vanglateenistus võib nõuda isikuandmeid ilma

põhjenduseta, vaid mis tahes isikuandmete saamiseks peab olema seadusest tulenev ülesanne

ja konkreetse eesmärgiga seotud põhjendus. Andmete ulatus, mida taustakontrolli raames on

lubatud töödelda, on sätestatud järgmises paragrahvis.

Ka kehtiv seadus nimetab sarnased õigused selgesõnaliselt seoses taustakontrolli tegemisega.

Nt on kehtiva seaduse § 1141 lg 4 p 1 kohaselt vanglateenistusel õigus taustakontrolli

tegemiseks pöörduda järelepärimisega riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja ametiisikute,

samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole. On otstarbekas ja ressursisäästlik, et olukorras, kus

vanglateenistusel on õigus esitada nt teistele ametiasutustele üksikpöördumisi, oleks

10 RT I, 11.03.2023, 11 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel

ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus)

vanglateenistusel õigus pärida samu andmeid otse teise vastutava töötleja andmekogust. Ka on

ilmne, et olukorras, kus andmed on avalikult kättesaadavad, peaks ka vanglateenistusel olema

õigus neid oma ülesannete täitmiseks kasutada.

VangS-i § 1054

VangS § 1054 sätestab isikute ringi, kellele tehakse taustakontrolli. Isikuandmete kontrollimisel

on kehtestatud kategooriad lähtuvalt sellest, kui ulatuslik on isiku juurdepääs vangla

territooriumile ja kokkupuude kinni peetud isikutega. Rakendusaktiga nähakse ette

taustakontrolli täpsemad tingimused ja kord, kuna kontrolli ulatus isikute puhul on erinev.

Kõige laiaulatuslikum taustakontroll tehakse eelnõu kohaselt isikule, kes soovib asuda

teenistusse, tööle, vabatahtlikuks või praktikale vanglasse, Justiitsministeeriumi vanglate

osakonda või Sisekaitseakadeemia vanglateenistujatele väljaõpet andvasse struktuuriüksusesse

või asuda õppima Sisekaitseakadeemia vanglateenistujatele väljaõpet andvasse

struktuuriüksusesse. Ka kehtiva seaduse § 1141 näeb ette õiguse teha taustakontrolli vanglasse

teenistusse või tööle või vanglaametniku erialale õppima asuvale isikule ning VangS 1051 lg 4

annab õiguse teha taustakontrolli ka Justiitsministeeriumi koosseisus olevatele ametnikele ja

töötajatele, kelle põhiülesanne on seotud vanglatega. Seega lisanduvad andmesubjektide

loetellu varasemaga võrreldes kolm uut kategooriat: praktikandid, vabatahtlikest

kriminaalhooldusabilised ning Sisekaitseakadeemia vanglateenistujatele väljaõpet andva

struktuuriüksuse teenistujad. Kuigi praktikandiga ei sõlmita töölepingut ning teda ei nimetata

ametikohale, sõlmitakse temaga praktikaleping ja ta liigub samamoodi nagu teenistuja vangla

territooriumil iseseisvalt ning saab praktikaülesannete täitmiseks juurdepääsu infosüsteemidele.

Ka KrHS § 17 nimetatud vabatahtlikust kriminaalhooldusabiline tegutseb sarnaselt ametnikule

ning saab juurdepääsu infosüsteemidele. Kuna praktikalepingu alusel tegutseja ja

kriminaalhooldusabilise ülesanded ei erine olulisel määral teenistujatest, on põhjendatud nende

tausta kontrollimine teenistujatega sarnases mahus. Ainsa erinevusena ei kontrollita

praktikantide puhul nendega seotud isikute tausta. Teisisõnu, neile ei laiene erandina VangS §

1055 lg 1 p 4. Kuivõrd praktikantide tegevus on lühiajalisem ning nad on juhendajate suurema

tähelepanu all, ei ole praktikantide lähedaste andmete töötlemine vajalik. Seevastu

Sisekaitseakadeemia vanglateenistujatele väljaõpet andva struktuuriüksuse õppejõududele

tehakse muudatuse kohaselt edaspidi taustakontrolli samas mahus nagu sama kolledži

õppuritele. Kuna Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledži teenistujad peavad samuti

saama vanglas liikuda ja õppe sisuliseks korraldamiseks tuleb neile võimaldada ligipääs

vanglateenistuse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud infole, on nende tausta kontrollimine

samas mahus kadettide ja teiste vanglateenistujatega vältimatult vajalik. Taustakontrolli

tehakse kadettidele ja teenistujatele, st ametnikele ja töölepingu alusel töötavatele isikutele.

Teenuse osutamise lepingu (nt käsunduslepingu) alusel tegutsejale taustakontrolli ei tehta, v.a

nt juhul, kui isik peab sisenema vanglasse või valvatavale objektile – siis tehakse talle

taustakontroll sisenemisloa menetlemise käigus. Kuigi vanglateenistuse kolledž on juriidiliselt

Siseministeeriumi valitsemisalas, on sisuliselt tegu olulise osaga vanglateenistusest, kus

tagatakse nii teenistuse praeguste kui ka tulevaste teenistujate väljaõppe korraldus. Seetõttu on

oluline, et ka inimesed, kes väljaõppe korraldamisega tegelevad (nii vahetult õpetades kui ka

õpet organiseerides) vastavad samadele eeldustele nagu need, kellele väljaõpet pakutakse.

On oluline tagada, et vanglateenistuses oleksid ja vanglaametnike ettevalmistusteenistust

korraldaksid usaldusväärsed ning vanglateenistujatele kehtestatud nõudmistele vastavad isikud,

kes ei oleks ise ohuks vangla julgeolekule ning oleksid võimelised kaasa aitama vangla kõige

olulisemale eesmärgile, milleks on kuriteo toimepanijate suunamine õiguskuulekale

käitumisele. Nii on oluline tagada, et vanglateenistujaks ei võetaks nt isikut, kes on ise tahtliku

kuriteo toimepanemise eest süüdi mõistetud või kelle suhtes on kriminaalmenetlus pooleli, kelle

sõpruskonda kuuluvad vangistuses viibivad isikud või kellel on probleeme alkoholi

liigtarbimisega. Selliste riskide väljaselgitamine eeldab aga paratamatult isikuandmete

töötlemist.

Ohu väljaselgitamiseks ja maandamiseks peab taustakontrolli tegemise õigus olema muu hulgas

nende isikute kohta, kelle suhtes otsustatakse vanglateenistuse valvatavale objektile lubamine,

ülesande täitmine seoses vangistuse või eelvangistusega või kriminaalhoolduse täideviimisega,

sh üldkasuliku töö (ÜKT) tegemise või kinnipeetavale töö kindlustamisega, samuti isiku kohta,

kellele tahetakse usaldada avalik ülesanne või avaliku ülesande täitmist toetav ülesanne või kes

on seotud vanglale teenuse osutamisega. Vangla territooriumil töötab igapäevaselt mitmeid

inimesi, kelle tööandjaks ei ole vanglateenistus, nt üld- ja kutsehariduskoolide õpetajad, RKAS-

i ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse töötajad. Vanglates osutavad

teenust ka spetsialistid ja teenusepakkujad, nt ehitajad, prügivedajad, kaubavedajad,

nõrkvoolupaigaldajad, hooldustöötajad, inventari paigaldajad, treeningute ja teraapiate tegijad

jne. Piiramatu vabadus liikuda vangla territooriumil on ka nt vanglakomisjoni liikmetel.

Vanglas peetakse tihti kinni isikuid, kellega kaasneb suurem risk, mis seisneb selles, et nende

suhtlusringkonda kuuluvad isikud, kes üritavad otse või teiste isikute kaudu vangla julgeolekut

otseselt ohustada. Nende isikute puhul on järgnevas paragrahvis ette nähtud erinev

andmekoosseis, mis sätestab andmete töötlemise ulatuse. Rühmad on eristatud selliselt, et

ulatuslikum taustakontroll tehakse isikutele, kes viibivad vangla territooriumil ilma

järelevalveta ja kellel on juurdepääs vangla toimimist tagavatele funktsioonidele, ning

meditsiinitöötajatele ja vanglakomisjoni liikmetele. Vangla toimimist tagavate funktsioonide

all on mõeldud isikuid, kes võivad oluliselt mõjutada vangla toimepidevust. Selleks on isikud,

kellel on ligipääs turvasüsteemidele, näiteks kaamerapildid ja sidepidamisvõimalused aga ka

erinevatele kommunikatsioonidele (küte, vesi). Väiksem andmekoosseis on ette nähtud isikute

puhul, kes viibivad vangla territooriumil koos saatjaga ning vanglateenistuse vahetu järelevalve

all.

Lisaks nähakse ette, et taustakontrolli võib teha isikutele, kelle suhtes otsustatakse VangS-i §-

s 24 või 25 nimetatud kokkusaamine juhul, kui isik on kokkusaamiseks soovi avaldanud.

Arvestades, et isikud liiguvad vangla territooriumil ning neil on võimalus kokku puutuda

kinnipeetavatega, peab vanglateenistus olema veendunud, et isikud ei ohusta vangide tervist

ega julgeolekut jm. Kuna pikaajaline kokkusaamine toimub ilma järelevalveta alal ning isik

võib vanglas viibida kuni kolm päeva (VangS § 25), on isiku territooriumil viibimisega seotud

riskid. Oluline on, et kokkusaamisele lubatud isikud ei tooks vanglasse kinnipeetavatele

keelatud esemeid (nt mobiiltelefonid, mälupulgad) või aineid (nt tubakas, narkootikumid,

steroidid). Isegi kui kokkusaamine toimub klaasist vaheseinaga, on kokkusaajal võimalik kaasa

võetud ese või aine vangla territooriumile kinnipeetavaga kokkulepitud kohta peita ning

adressaadini võib see jõuda kaaskinnipeetava abil. Nt peidab kokkusaaja midagi tualettruumi,

kust seda koristav kinnipeetav saab selle kaasa võtta ja edasi toimetada. Läbiotsimisega ei ole

võimalik maandada kõiki riske, sest kasutusel olevad seadmed ei pruugi keelatud esemeid

tuvastada, samuti ei ole võimalik teha kehaõõnsuste läbivaatust. Seepärast on oluline, et oleks

teada kokkusaamisele tulija taust ning võimalusel saaks välistada loa andmise neile isikutele,

kelle puhul risk on suurem, või oleks teada, kes on need isikud, kellele suuremat tähelepanu

pöörata. Samuti on oluline tähele panna, et VangS § 24 lõike 11 punkti 3 ja § 25 lõike 11 punkti

3 kohaselt tuleb keelduda lühi- või pikaajalise kokkusaamise lubamisest olukorras, kus

vanglateenistusel on põhjust kokkusaaja maines kahelda. Taasühiskonnastamise seisukohast on

oluline, et vanglateenistus oleks veendunud, et kokkusaamine kinnipeetavaga on ka viimase

huvides ning täidaks karistuse täideviimise eesmärke. Seetõttu on oluline, et vanglateenistus

oleks enne kokkusaamisele lubamist veendunud kokkusaaja taustas.

Kehtiva seaduse § 1141 lg 2 ja lg 4 p 3 kohaselt on vanglateenistusel õigus töödelda vaid nende

isikute perekonnaliikmete andmeid, kes on asunud või soovivad asuda teenistusse või tööle

vanglasse, Justiitsministeeriumi vanglate osakonda või asuda õppima Sisekaitseakadeemia

vanglateenistujatele väljaõpet andvasse struktuuriüksusesse. Muudatuse kohaselt on edaspidi

õigus kontrollida ka Sisekaitseakadeemia vanglateenistujatele väljaõpet andva struktuuriüksuse

teenistujatega seotud isikute andmeid. Samuti tekib õigus töödelda nende isikute

perekonnaliikmete andmeid, kelle kohta otsustatakse vanglateenistuse valvatavale objektile

lubamine, ülesande täitmine seoses vangistuse või eelvangistusega või kriminaalhoolduse

täideviimisega, sh kinnipeetavale üldkasuliku töö või töö korraldamisega, samuti isiku puhul,

kellele tahetakse usaldada avalik ülesanne või avaliku ülesande täitmist toetav ülesanne või kes

on seotud vanglale teenuse osutamisega, ning seda ainult juhul, kui isikule tuleb

tagada vangla territooriumil iseseisvalt järelevalveta liikumise võimalus, või kui isik täidab

vanglas kinnipeetava või kriminaalhooldusalusega seotud ülesannet ilma vanglateenistuse

järelevalveta. Perekonnaliikmete andmete all peetakse silmas isiku vanemate (ka lapsendaja ja

tegelikult kasvatanud isiku), õe (ka poolõe), venna (ka poolvenna), lapse (ka lapsendatu ja isiku,

keda tegelikult kasvatati), abikaasa, endise abikaasa, registreeritud elukaaslase, endise

registreeritud elukaaslase ja praeguse elukaaslase andmeid. Põhiseaduse § 11 teisest lausest

tuleneb, et õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud.

Taustakontroll on vajalik isiku usaldusväärsuse ja sobivuse hindamiseks. Nagu ka kehtivas

seaduses, on pereliikme kohta kontrollitavate andmete hulk oluliselt väiksem kui taustakontrolli

adressaadi puhul, kuna nende isikute andmete töötlemine on vajalik eeskätt selleks, et

täpsustada kontrolli adressaadi perekondliku taustaga kaasnevaid olulisemaid riske. Seega ei

ole põhjendatud nende isikute sama ulatuslik kontrollimine. Seotud isikute puhul on juba

seaduse tasandil toodud välja, et nende puhul võib töödelda vaid isiku üldandmeid, vangla ja

teiste uurimisasutuste andmeid, mis võimaldavad tuvastada isiku suhteid vahistatutega,

kinnipeetavatega, arestialustega, kriminaalhooldusalustega või kuritegevusega seotud

isikutega, ning kriminaalkaristuse andmeid. Seotud isikute nimekirja ei ole kehtiva seadusega

võrreldes laiendatud. Vanglateenistuse jaoks on oluline vangla julgeoleku tagamiseks, et

vanglateenistujate ning nt vanglas alalise loaga ning ilma järelevalveta ringi liikuvate isikute

riskid oleksid hästi teada. Nt võib perekonnaliige, kes on varem olnud seotud organiseeritud

kuritegevusega, üritada enda lähedast mõjutada. Taustakontrollis sellise asjaolu väljatulek ei

tähenda automaatselt seda, et isikut territooriumile ei lubata, vaid vanglateenistus peab

arvestama suuremate riskidega. Samuti võib taustakontrolli käigus välja tulla, et isiku

perekonnaliige viibib vanglas. Taustakontrolli eesmärgid kaaluvad üles kontrolliga kaasneva

riive ning tegemist on riskide haldamise mõõduka meetmega. Pereliikmete nimekirja

koostamisel on eelnõus aluseks võetud kriminaalmenetluse seadustikus12 (KrMS) sisalduv

regulatsioon nende isikute kohta, kellel on õigus keelduda ütluste andmisest isiklikel põhjustel

(KrMS § 71).

Lõikega 2 sätestatakse juhud, millal võib taustakontrolli teha vanglateenistuses olevale isikule.

Kontrollifunktsiooni efektiivseks täitmiseks on vaja kontrollida isikuid ka teenistuse ajal, sest

ei saa välistada, et teenistusse või tööle võtmist välistavad asjaolud võivad tekkida või ilmneda

teenistuse või tööl oleku ajal. Riigikohtu halduskolleegium on otsuse nr 3-16-2498 punktis 18

12 RT I, 11.03.2023, 26

selgitanud, et olukorras, kus eriseaduse järgi võib isiku tööle või teenistusse võtmise

otsustamisel jälitustoiminguga saadud andmeid nõuetele vastavuse hindamiseks kasutada, võib

neid kasutada ka teenistuses oleva ametniku puhul. Seega mutatis mutandis ei ole

vajaduspõhise kordustaustakontrolli eraldi seaduses sätestamine vajalik. On ilmne, et kui

asutusel on õigus isiku nõuetele vastavust kontrollida tema teenistusse võtmisel, peaks tal

olema õigus kontrollida seda, kas isik jätkuvalt nõuetele vastab, ka teenistuse vältel. Teisalt on

õigusselguse huvides siiski otstarbekas need alused eraldi sätestada. Nii nagu kehtivas

seaduses, on ka eelnõu kohaselt õigus kordustaustakontrolli teha siis, kui esineb põhjendatud

kahtlus, et isik ei pruugi enam nõuetele vastata või võib vangla julgeolekut ohustada.

Põhjendatud kahtlust tekitavaks saab pidada nt juhtumeid, kus prokuratuur või teine

uurimisasutus annab teada vanglaametnikuga seotud kriminaalmenetlusest. Vanglateenistusel

peab sellisel juhul olema õiguslik alus nende andmete töötlemiseks. Nt võib VangS § 1544 lg

1 kohaselt ametniku, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, ajutiselt

teenistusest kõrvaldada. Samuti võib ametniku suhtes sellises olukorras alustada

distsiplinaarmenetlust ilma, et tekiks vastuolu topeltkaristamise (ne bis in idem) keeluga. Kuid

mis tahes otsuse (kõrvaldamine või menetlemine) tegemiseks vajab vanglateenistus esmalt

õigust tutvuda kriminaalasja materjalidega ulatuses, mida prokurör võimalikuks peab. Samuti

võib vihje toimepandud rikkumise kohta tulla nt kolleegilt või muult isikult. Nt on ametnikel

töökorraldusreeglitest tulenevalt kohustus anda teada väärteokaristusest ning sellise teavituse

tegemata jätmist saab pidada ametniku usaldusväärsust kõigutavaks asjaoluks. Kui

vanglateenistusele laekub vihje, et ametnik on vastava kohustuse täitmata jätnud, peab

teenistusel olema õigus karistusregistrist andmeid kontrollida. Kuna enne taustakontrolli täidab

ametnik alati taustakontrolli ankeedi, on tal selles olukorras veel võimalik oma ausameelsust

üles näidata sellega, et märgib saadud karistuse taustakontrolli ankeeti. Vangla julgeolekut

võivad ohustada aga nt ametniku või tema lähedaste tihedad suhted kinnipeetavatega, nt teave

selle kohta, et ametnik on kandnud mõne kinnipeetava kontole raha, kinnipeetav helistab

ametniku eratelefonile, ametniku pereliige käib kinnipeetavaga kohtumas, toob talle pakke

vms. Aga vangla julgeolekut võib ohustada ka nt asjaolu, et kohtutäitur on arestinud ametniku

sissetuleku. Kui selline info ilmneb, eeldab täiendava teabe kogumine ning riskide hindamine

taustakontrolli.

Täiendavalt on kordustaustakontrolli alusena sätestatud õigus teha taustakontrolli perioodiliselt

iga viie aasta tagant. Üldreeglina ei tehta taustakontrolli isikutele, kelle teenistussuhe on

peatunud. Taustakontrolli tohib teha teenistussuhte peatumise ajal ainult neile isikutele, kes on

suunatud õppima Sisekaitseakadeemia päevasesse õppesse. Perioodiline taustakontroll on

vajalik, et tagada, et teenistuses ei oleks isikuid, kes nõuetele ei vasta, ning maandada vangla

julgeolekuriske. 2023. aastal Justiitsministeeriumi vanglate osakonnas koostatud analüüs

näitas, et 27 protsendil vanglateenistujatest oli taustakontroll tehtud seitse või enam aastat

tagasi. Samas oli vanglateenistusest probleemidega lahkujate seas kõige enam (55%) just neid,

kelle viimasest taustakontrollist oli möödunud seitse või enam aastat. Lisaks tuvastati analüüsi

käigus 17 staažikat teenistujat, kelle kohta puudub teadmine, et nad oleksid kunagi

taustakontrolli läbinud. Nendele andmetele tuginedes on eelnõusse lisatud õigus teha ka

vanglateenistujatele perioodilist taustakontrolli iga viie aasta tagant. Mh on põhjust loota, et

perioodiline taustakontroll motiveerib ametnikke toimepandud rikkumistest aktiivsemalt

teatama. Kuigi selline kohustus on ka praegu olemas, on nt väärteokaristuse ilmsiks tuleku

tõenäosus väike, kui ametnik hoidub nt vastutusrikkamale ametikohale kandideerimisest. Kuigi

kriminaalmenetluse ja -karistuse fakti saladuseks jäämine on vähem tõenäoline tänu

uurimisasutuste koostööle, ei saa siiski välistada võimalust, et vanglateenistuses töötab praegu

inimesi, kes VangS § 114 lg 1 nõuetele ei vasta.

Kuigi ka kehtiv seadus lubab vanglateenistuses oleva isiku suhtes taustakontrolli teha juhul, kui

ta nimetatakse uuele ametikohale või temaga sõlmitakse uus tööleping, kirjutatakse see õigus

õigusselguse huvides eraldi alusena välja. Kuna praktikas puudub vajadus taustakontrolli teha

olukorras, kus isiku vastutus kahaneb või jääb samaks, on õigus eelnõus ära toodud kitsamalt,

st taustakontrolli on muude eelduste puudumise korral õigus teha vaid siis, kui vastutus

suureneb. Vastutuse suurenemise all saab silmas pidada olukorda, kus isik saab juurde

töökohustusi, töökohustused muutuvad vastutusrikkamaks (nt laieneb otsustuspädevus,

paraneb juurdepääs infole, mis võib julgeolekut ohustada) või isik saab juhtiva positsiooni. Iga

positsioonimuutuse korral ei ole taustakontrolli tegemine proportsionaalne, seega on

taustakontrolli tegemiseks igal eraldi juhul vaja hinnangut ning põhjendust. On oluline

rõhutada, et õigus kontrollida ei tähenda kohustust seda teha. Nt olukorras, kus inimene on alles

hiljuti läbinud perioodilise taustakontrolli ning selles riske ei tuvastatud ning puudub mõistlik

kahtlus, et taustakontrolli tulemus oleks vahepeal muutunud, ei pea vastutuse suurenemise

korral taustakontrolli uuesti tegema – sõltuvalt asjaoludest võib selline kontroll olla

ebaproportsionaalne.

Sama paragrahvi lõige 3 näeb ette loetelu isikutest, kelle andmeid ei kontrollita. Sellesse

kategooriasse kuuluvad nt kinnipeetavaga kokkusaamisele tulnud kaitsja, notar, advokaadist

esindaja ja konsulaartöötaja. Lähtuma peab VangS § 26 eesmärgist. Kõik isikud peavad

tõendama oma seisundit ning näitama ette asja, mille ajamiseks on vaja kinnipeetavat külastada.

Kinnipeetava kaitsja on isik, kes osaleb tema kriminaalasjas lepingulisel alusel või määratud

korras (KrMS § 42) või kes osutab talle õigusabi pärast süüdimõistmist ja karistuse kandmisele

asumist. Vastavalt KrMS § 47 lg-le 2 ei saa kaitsja seisundit lugeda lõppenuks seni, kuni säilib

seaduslik võimalus kaitsealuse huvides mis tahes korralise või erakorralise kohtukaebuse

esitamiseks või talle muu õigusabi osutamiseks (RKHK 3-3-1-30-05 p-d 10–11). Kaitsja võib

olla advokaat või muu isik vastavalt KrMS §-le 42 ja VTMS §-le 20. Igal konkreetsel juhul

peab kaitsja näitama, millisel eesmärgil ta kinnipeetavaga kohtub (RKHK 3-3-1-21-05);

ühekordne varasem õigusteenuse osutamine (nt taotluse koostamine) ei muuda teda veel

kinnipeetava alaliseks kaitsjaks. Esindaja on isik, kellele kinnipeetav on andnud volituse

tehingu tegemiseks vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-le 118 või oma huvide

esindamiseks haldusmenetluses, ning see saab olla ainult advokaat. Vastavalt

advokatuuriseaduse §-le 22 on advokaat advokatuuri liige: vandeadvokaat, vandeadvokaadi

vanemabi või vandeadvokaadi abi. Advokatuuri kuulumist tõendavad advokatuuri

liikmetunnistus ja advokaaditunnistus. Notareid ja advokaate valib seaduse alusel moodustatud

keskne kutseorganisatsioon seaduse rangete nõudmiste järgi. Pealegi on õigus advokaadi

õigusabile põhiõigus, mis tuleb tagada, ning õigus oma kodakondsusriigi konsuli poole

pöörduda on rahvusvahelise õiguse põhinorm, mida tuleb järgida. Nimekirjast on välja jäetud

vaimulikud, kuivõrd usuorganisatsioonide vaimulikustaatus on organisatsiooni siseasi ja pole

kindel, millistel tingimustel ja mis taustaga inimesi vaimulikkonda vastu võetakse. Vaimulik

on usuühendusse kuuluv isik. Usuühendus on kirik, kogudus, koguduste liit või klooster

(kirikute ja koguduste seaduse §-d 2 ja 20). Konsulaartöötaja on lähetajariigi teenistuja, kelle

ülesanne on lähetajariigi kodanike huvide kaitsmine asukohariigis, passi vm reisidokumendi

vm tõendi väljastamine, lähetajariigi kodanike esindamine kohtus, perekonnaseisutoimingute

tegemine jms (konsulaarseadus). Konsulaartöötaja võib olla peakonsul, konsul, asekonsul või

konsulaaresindaja ning ta võib oma ametit pidada elukutselisena või aukonsulina. Kinnipeetav

võib kokku saada konsulaartöötajaga, kui ta on vastava välisriigi kodanik. Notar on avalik-

õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku

tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid

(notariaadiseaduse § 2). Kokkusaamine notariga on võimalik tõestamistoimingu (nt notariaalset

vormi nõudva tehingu) sooritamiseks.

Samuti ei kohaldata andmete kontrolli sätteid sellistele isikutele nende tööülesannete täitmise

raames, kellel on seadusega sätestatud järelevalveülesande täitmise kohustus (nt õiguskantsleri

nõunikule), kohtuvälise menetleja või uurimisasutuse ametnikule, prokurörile ja kohtunikule

ning välislepingu alusel ülesannet täitvale isikule (nt kinnipidamistingimusi hindavale

rahvusvahelise organisatsiooni esindajale). Järelevalveülesande täitmise kohustusega isiku all

ei ole silmas peetud nt vanglakomisjoni liiget. Kõnealuste isikute puhul ei tehta kontrolli, kui

nende vanglasse sisenemine on tööülesannetega seotud, aga kui isik tuleb vanglasse

eraviisiliselt, nt kohtuma oma sõbra või sugulasega, siis käsitletakse neid sarnaselt teiste

kokkusaajatega.

VangS-i § 1055

VangS § 1055 sätestab isikuandmed, mida võib töödelda taustakontrolli tegemiseks.

Taustakontrolli tehakse, et kontrollida isiku nõuetele vastavust ja tagada vangla julgeolek ning

õiguskorra kaitse. Taustakontrolli tegemiseks võib töödelda isiku üldandmeid. Isiku üldandmed

on isiku nimi, isikukood (sh sünniaeg), sugu, kodakondsus, kontaktandmed (elukoha aadress,

telefoninumber ja e-posti aadress) ja emakeel. Isiku nime ja isikukoodi teadmine on

taustakontrolli tegemise esmaseks ja vältimatuks eelduseks. Kui isikul puudub isikukood, on

vaja teada tema sünniaega. Kuna osa toiminguid, nt läbiotsimist, tohivad teha vaid

kinnipeetavaga samast soost ametnikud, on ka isiku sugu mõnikord oluline. Lisaks on oluline

teada isiku sugu juhtudel, kus isikul puudub isikukood ning selle põhjal ei ole sugu võimalik

kindlaks teha. Ametnike puhul tuleneb Eesti kodakondsuse nõue avaliku teenistuse seaduse §

14 lg-st 1, vanglaametnikele lisaks VangS § 113 lg-st 1. Lisaks tuleneb kodakondsuse seaduse

§-st 3 topeltkodakondsuse keeld, millest seadus lubab vaid piiratud erandeid, seega on oluline

mh kontrollida, et praegusel või tulevasel teenistujal ei ole mitme riigi kodakondsust. Kuigi

töölepingu alusel töötavate isikute puhul ei tulene seadusest Eesti kodakondsuse nõuet, on

kodakondsuse tuvastamine siiski oluline, et hinnata võimalikke riske. Kontaktandmete all

peetakse silmas nii isiku elukoha aadressi kui ka kõigi kasutusel olevate sidevahendite andmeid,

sh telefoninumber, e-posti aadress. Kontaktandmed on peamiselt vajalikud selle jaoks, et

tuvastada vanglal oleva info põhjal sidemeid kinnipeetavatega. Nt kontrollitakse, kas

kinnipeetavad on isikule helistanud, kas isiku aadressile on saadetud vanglast kirju või

vastupidi. Lisaks on oluline teada isiku perekonnaseisu, lähedaste andmeid (need, kelle tausta

on õigus kontrollida), lisaks asutuses töötavate lähedaste andmeid. Et välistada eksimusi seoses

andmete muutumisega, küsitakse ankeedis aega, mis ajast inimene sellel aadressil elab või

telefoninumbrit kasutab. Sotsiaalmeediakontode ning e-posti aadressi andmeid kasutatakse

eelkõige selleks, et tuvastada, kas isiku avalikkusele suunatud kuvand on kooskõlas

vanglateenistuja eetikakoodeksiga. Nt kontrollitakse, kas internetis on avalikustatud erootilise

sisuga fotosid, kuritegevust õigustavaid või riigivastaseid sõnumeid jms. Sõltuvalt avaldatud

materjali sisust võib vanglateenistus kas loobuda inimese värbamisest või selgitada talle

vajadust korrastada oma sotsiaalmeediaprofiile. Samuti on taustakontrolliks vaja teada isiku

varasemaid nimesid ning isikut tõendava dokumendi andmeid. Asutus peab veenduma, et isik,

kelle taustakontrolli tehakse, on tõesti see, kes väidab ennast olevat. Samuti tuleb tagada, et

isiku varasem elukäik ei jää saladuseks seetõttu, et ta on vahepeal nime muutnud. Võrreldes

kehtiva isikuandmete ankeediga lisandub üksnes küsimus isiku kodakondsuse kohta. Selle

küsimuse lisamise vajaduse on tinginud praktilises elus kerkinud probleem, kus vanglateenistus

on teada saanud teenistuja või kandidaadi topeltkodakondsusest teise sisejulgeolekuasutuse

käest, kus kodakondsuse infot taustakontrollis küsitakse ja kontrollitakse ka muud kui vaid

Eesti kodakondsuse olemasolu.

Taustakontrolli raames kontrollitakse ka isiku karistuste andmeid. Silmas on peetud nii

kriminaal-, väärteo- kui ka distsiplinaarkaristusi. Rakendusaktiga kitsendatakse, mis karistusi

on õigus millise isikuterühma puhul kontrollida. VangS § 114 lg 1 p 1 järgi välistab tahtliku

kuriteo toimepanemine teenistusse võtmise, seda olenemata karistusandmete kustutamisest.

Kehtivad karistused võivad mõjutada ka lühiajalisele kokkusaamisele lubamist, kui tegemist ei

ole isiku pereliikmega. Nt annab kehtiv kriminaalkaristus aluse kahelda isiku maines ning

kokkusaamine kriminaalkorras karistatud isikuga ei ole kooskõlas karistuse täideviimise

eesmärkidega.

Samuti on taustakontrolli käigus õigus töödelda andmeid selle kohta, kas isik oli või on

kahtlustatav, süüdistatav või narkootikumidega seotud kriminaalasja tunnistaja, ning

prokuratuuri loal ka selle kriminaalasja sisulisi andmeid. Kriminaalmenetluse andmete all on

mõeldud ka nt jälitustoimingutega kogutud andmeid. Lisaks kontrollitakse vangla ja teiste

uurimisasutuste kogutud andmeid, mis võimaldavad tuvastada isiku suhteid vahistatutega,

kinnipeetavatega, arestialustega, kriminaalhooldusalustega või kuritegevusega seotud

isikutega, ning andmeid isiku sõltuvushäirete kohta. Selliste andmete all pole silmas peetud

andmeid tervishoiutöötajatelt, vaid andmeid, mis võivad nt olla vangiregistri andmekogus (nt

isik on kainenema toimetatud) või politsei andmebaasis (väljakutsed seoses alkoholi

liigtarvitamisega). Samuti võib taustakontrolli tegemisel töödelda andmeid avalikest allikatest,

mis näitavad isiku usaldusväärsust ja kõlbelisi omadusi. Nt sätestab KrHS-i § 13 lg 1, et

kriminaalhooldusametnikuks võib nimetada isiku, kellel on kriminaalhooldustööks vajalikud

kõlbelised omadused. Võib esineda juhtumeid, kus infot isiku usaldusväärsuse või

käitumiseetika kohta ei saada varem loetletud andmete põhjal, vaid tegemist võib olla avalikest

allikatest saadava infoga. Uue taustakontrolli tegemisel võib arvesse võtta ka eelmiste

taustakontrollide andmeid. Taustakontrolli andmete all on mõeldud vanglateenistuse varem

tehtud kontrolli andmeid.

VangS § 1055 lõigete 2 ja 3 järgi võib § 1054 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku taustakontrolli

tegemiseks lisaks lõikes 1 loetletud andmetele töödelda ka isiku pankrotimenetluse, võlgade

ümberkujundamise, maksekäsu kiirmenetluse ja ning isiku vastu suunatud raha maksmise

nõude kohtuotsuse andmeid. Loetletud andmed võivad näidata, et isikul on makseraskused,

ning tuua endaga kaasa täiendava korruptsiooniriski. Lisaks võib töödelda korruptsioonivastase

seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud andmeid isiku vara kohta ning teisele isikule kuuluva vara

kohta, mida isik kasutab. Korruptsioonirisk vanglateenistuses on suur. Neid

mitteõiguskuulekaid isikuid, kes on väga huvitatud ametnike või teiste töötajate mõjutamisest,

on palju nii vanglas kui ka kriminaalhooldusel. Eelkõige on suur risk teenistujate puhul, aga ka

muude isikute puhul, kes puutuvad vahetult kokku kinnipeetavate või

kriminaalhooldusalustega, seega on vajalik eelnimetatud andmete töötlemine. Taustakontrolli

tegemiseks võib töödelda ka andmeid, mis näitavad isiku seotust majandustegevusega.

Majandustegevuse all peetakse silmas nt andmeid äriregistrist ning tegevuslubade registrist,

kust saadakse infot isiku osaluse kohta juhatuse liikmena, nõukogu liikmena, tegeliku

kasusaajana jne. Lisaks töödeldakse isiku andmeid, mis on seotud mittetulundusühingu ja muu

mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni või ühendusega, mille tegevus on suunatud

avaliku korra või julgeoleku vastu, ning andmeid isikuga seotud rahaliste kohustuste rikkumise

kohta. Isik peab olema usaldusväärne ning kahtlusi võib äratada asjaolu, kui isik on seotud

äriühinguga, mis tegeleb keelatud või kahtlase tegevusega. Mittetulundusühingu ja muu

mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni või ühendusega seotust äriregistrist ei kontrollita.

Kuivõrd nende seast võib kontrollida vaid ühendusi, mille tegevus on suunatud avaliku korra

ja julgeoleku vastu, võib vanglateenistus sellekohase info saada nt Politsei- ja Piirivalveametilt.

Lisaks on vanglal õigus isiku tööle või teenistusse võtmise otsustamisel töödelda endise ja

praeguse tööandja ning õppeasutuse esindajatelt saadud andmeid isiku usaldusväärsuse ja

kõlbeliste omaduste kohta ning isiku hariduse andmeid. Isiku varasema hariduse, õppimise ja

töötamise andmed on olulised, et selgitada, kas kandidaadil on nõutud haridus. Lisaks

võimaldab õpingute või töötamise andmete teadmine küsida asutusest tagasisidet.

Riskiriiki reisimise andmed on olulised, et tuvastada isiku sidemeid nende riikidega.

Riskiriikide all peetakse silmas välisriike, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe

seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes

2 nimetatud teatamiskohustus. Vanglateenistus on korduvalt hoiatanud oma ametnikke

riskiriikidesse reisimisega kaasnevate ohtude eest ning rangelt soovitanud sellistest reisidest

hoiduda. Samas puudub vanglateenistusel ka põhjendatud kahtluse korral õigus kontrollida

isiku piiriületusi. Isiku reisid riskiriikidesse võivad ohustada vangla julgeolekut. Arvestades

nende riikide suurt huvi infot koguda ning sellel eesmärgil isikuid koostööle värvata ja

mõjutada, on tõenäoline, et riskiriiki reisinud isikul võib olla kokkupuude selle riigi

eriteenistustega. Värvatud või mõjutatud isik võib täita talle antud ülesannet, mis võib olla nii

otseselt kui kaudselt vangla julgeolekut ohustav. Seepärast on oluline kontrollida riskiriikidesse

reisimist mitte ainult vanglateenistujate, vaid ka muude isikute puhul, kes vangla territooriumil

saatjata liiguvad või kinnipeetavatega kokku puutuvad. Seni pole seda võimalust olnud.

VangS § 1054 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikule, kellele võimaldatakse vangla territooriumil

iseseisvalt saatjata viibimine ja kellel on juurdepääs vangla toimimist tagavatele

funktsioonidele, ning meditsiinitöötajatele taustakontrolli tegemiseks võib lisaks lõikes 1

loetletud andmetele töödelda ka karistusregistri arhiivi andmeid ja riskiriiki reisimise andmeid.

Tegemist on isikutega, kellel on vabam juurdepääs vangla territooriumile ning sh vahetu

kontakt kinnipeetavatega. Seega on põhjendatud nende puhul ka karistusregistri arhiivi andmete

ja riskiriikide külastamise andmete töötlemine.

VangS § 1055 lg 4 sätestab, et § 1054 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikule, kellele ei võimaldata

vangla territooriumil iseseisvalt saatjata viibimist, taustakontrolli tegemiseks võib kontrollida

ainult lõike 1 punktides 1–4, 7 ja 10–11 sätestatud andmeid. Nimetatud andmekoosseisud ei

erine senises praktikas töödeldavatest isikuandmetest. Kuivõrd tegemist on isikutega, kes ei saa

iseseisvalt vangla territooriumil viibida, ei ole proportsionaalne kontrollida kõiki lõikes 1

nimetatud andmeid. Seaduse tasandil kitsendatakse nende isikute kohta töödeldavate andmete

hulka. Kontrollitakse vaid nii palju andmeid, et anda hinnang sellele, kas isik võib vanglas

viibides ohustada vangla julgeolekut või korda, ning hinnangu põhjal kas lubada või keelata

isiku sisenemine vanglasse.

Isikutele, kes on nimetatud VangS § 1054 lõike 1 punktis 2 ja viibivad vanglas ilma

järelevalveta, kuid kellel puudub juurdepääs vangla toimimist tagavatele funktsioonidele ning

kes pole meditsiinitöötajad, taustakontrolli tegemiseks võib töödelda vaid sama paragrahvi

lõikes 1 nimetatud andmeid.

VangS § 1055 lg 5 sätestab, et isiku kohta, kelle puhul otsustatakse §-s 24 või 25 nimetatud

kokkusaamine, võib töödelda vaid kindlaid andmeid lõikest 1 ning lisaks andmeid eestkoste

seadmise kohta. Sellisteks andmeteks on eestkostja nimi, isiku- või registrikood, elu- või

asukoht ning eestkoste alguse ja lõppemise aeg. VangS-i §-s 25 nimetatud kokkusaamise korral

võib töödelda andmeid perekonnaseisu ja suguluse kohta. Pikaajalisele kokkusaamisele

lubatakse vaid VangS § 25 lg-s 1 nimetatud isikuid ning seetõttu on oluline selgeks teha, kas

kokkusaaja vastab seaduses sätestatud tingimustele. Alaealise lapsega kokkusaamise korral on

lubatud töödelda  andmeid vanema hooldusõiguse, selle piiramise, äravõtmise ja lapse

perekonnast eraldamise kohta. Kui kinnipeetavalt on hooldusõigus täielikult ära võetud, siis see

küll ei välista lapsega kokkusaamist, kuid selleks peab olema seadusliku esindaja nõusolek.

Lisaks peab alaealise vanglasse lubamiseks olema tema seadusliku esindaja nõusolek.

VangS § 1055 lg 6 sätestab, et perekonnaliikmete ehk § 1054 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikute

kohta võib kontrollida ainult isiku üldandmeid, vangla ning teiste uurimisasutuste kogutud

andmeid, mis võimaldavad tuvastada isiku suhteid vahistatutega, kinnipeetavatega,

arestialustega, kriminaalhooldusalustega või kuritegevusega seotud isikutega, ja

kriminaalkaristuse andmeid. Seotud isikute puhul on täpne andmekoosseis sätestatud seaduse

tasandil. Lisaks tuleb silmas pidada, et perekonnaliikmete taustakontrolli tehakse vaid piiratud

juhtudel. Kuna tegemist on seotud isikutega, ei ole proportsionaalne kõikide § 1055 lõikes 1

nimetatud andmete kontrollimine. Seega kontrollitakse vaid selliseid andmeid, mis on

vajalikud, et oleks võimalik hinnata teenistuja või nt ilma järelevalveta vangla territooriumil

viibiva isiku riske.

VangS § 1055 lg 7 näeb ette juriidilise isiku andmete kontrollimise sätted. Vangla julgeoleku ja

eduka taasühiskonnastamise tagamiseks on oluline, et juriidilised isikud, kes teenust pakuvad,

oleksid usaldusväärsed ning poleks ise seotud kuritegevusega. Nt avavangla või üldkasuliku

töö pakkujad peavad olema seaduskuulekad isikud. Seetõttu kontrollitakse juriidilise isiku

osalemist süüteomenetlustes ning töödeldakse andmeid, mis on vajalikud, et tuvastada

juriidilise isiku seoseid vahistatutega, kinnipeetavatega, arestialustega,

kriminaalhooldusalustega või kuritegevusega seotud isikutega. Täiendavalt töödeldakse

andmeid riigihanke tulemusena sõlmitud hankelepingu süülise täitmata jätmise kohta viimase

viie aasta jooksul. Andmed näitavad juriidilise isiku usaldusväärsust. Lisaks võib töödelda ka

juriidilise isiku omandis või tema kasutuses oleva sõiduki andmeid, millega soovitakse vangla

territooriumile siseneda. Sõiduki andmete kontrollimise eesmärk on tuvastada, kas sõidukit on

kasutatud süüteo toimepanemiseks või kas seda kasutab mõni kurjategija. Sellisel juhul on

põhjendatud kahelda juriidilise isiku usaldusväärsuses.

Lõikega 8 nähakse ette, et juriidilisest isikust taustakontrolli adressaadi usaldusväärsuse

hindamisel võib lisaks juriidilisele isikule taustakontrolli teha ka tema juhtorgani liikmele,

tegevjuhile või muule ettevõtja juhtimise üle valitsevat mõju omavale isikule, kui esineb

põhjendatud kahtlus, et isik võib ohustada vangla julgeolekut või karistuse täideviimist.

Nimetatud isikutele kohaldatakse § 1055 lõiget 5. Vangla julgeoleku tagamiseks on oluline, et

juriidilised isikud ning nendega seotud füüsilised isikud oleksid usaldusväärsed. Seega võib

osutuda vajalikuks ka juriidilise isikuga seotud füüsilise isiku taustakontroll. Taustakontrolli

tehakse vaid juhul, kui juriidilise isiku taustakontrolli käigus tuleb välja infot, mis võib nt

viidata kahtlustele juriidilise isiku juhtorgani liikme usaldusväärsuses.

VangS § 1055 lg 9 annab justiitsministrile volituse kehtestada määrusega taustakontrolli

tegemise täpsemad tingimused ja kord, taustakontrolliga seotud andmete säilitamise täpsemad

tingimused, taustakontrolli tegemiseks andmete kontrollimise õigust omavad ametikohad ning

seadusesse planeeritava § 1054 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud isikute suhtes taustakontrolli

tegemiseks vajaliku piiritletud andmete koosseisu samas paragrahvis sätestatud andmete

loetelust. Seaduses pole vajalik ega mõistlik sätestada kogu taustakontrolli tegemist puudutavat

korda. Seega täpsustatakse see ministri määruses. Punktiga 5 antakse justiitsministrile volitus

kehtestada taustakontrolli ankeedi vormid. Kuivõrd andmed, mida isikute kohta töödeldakse,

on õigusaktide tasandil kindlaks määratud, ei ole vaja kõikide isikute jaoks ankeedivorme

kehtestada. Isikuid teavitatakse nende andmete töötlemisest, kuid ankeetide täitmist kõigilt

VangS § 1054 lõikes 1 nimetatud isikutelt ei oleks proportsionaalne nõuda. Ankeetide

funktsiooniks saab pidada nii seda, et vanglateenistus saab vajaliku info isiku kohta, kui ka

seda, et saab kontrollida isiku usaldusväärsust. Kuna ankeedi täitmise näol on tegemist isikule

kohustusliku ulatusliku kaasamisega, siis on seaduses sätestatud isikute ring, kes on kohustatud

taustakontrolli ankeeti täitma.

Lõikes 10 on sätestatud isiku kohustus, esitada ankeet taustakontrolli tegijale. Ka kehtiva

VangS § 1141 lõike 1 kohaselt peab vanglasse tööle sooviv isik esitama Justiitsministeeriumi

vanglate osakonnale või vanglale isikuandmete ankeedi.

VangS-i § 1056

VangS § 1056 lõige 1 selgitab, mida sisaldab taustakontrolli tulemus. Taustakontrolli tulemus

sisaldab nii andmeid kui ka hinnangut, kas isik vastab nõuetele, mis peavad olema täidetud isiku

teenistusse võtmiseks, vangla territooriumile lubamiseks või koostöö tegemiseks. Nõuded

võivad olla kehtestatud seaduses, aga ka määruses või muus õigustloovas aktis, näiteks

vanglateenistuse eetikakoodeksis või konkreetse ametikoha ametijuhendis. Taustakontrolli

tulemus on erineva mahuga sõltuvalt sellest, kas seda tehti nt teenistusse võtmise või

sisenemisloa andmise eesmärgil ning milliseid andmeid ja mis ulatuses taustakontrolli käigus

töödeldi. Tulemus peab sisaldama vähemalt olulisi asjaolusid, mis taustakontrollis tuvastati ja

on aluseks sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse tegemiseks.

VangS § 1056 lõige 2 näeb ette, et taustakontrolli kokkuvõttes sisalduvaid andmeid võib

edastada vanglateenistuse või Justiitsministeeriumi ametnikule ning Sisekaitseakadeemia

teenistujale, kelle pädevuses on lõikes 3 nimetatud otsuse tegemine, ning neid nõustavatele

personalitöötajatele. Taustakontrolli tegija ei pruugi olla sama isik, kes teeb lõpliku otsuse

näiteks isiku teenistusse või vangla territooriumile lubamise kohta. Seega on oluline, et oleks

õiguslik alus taustakontrolli kokkuvõtte jagamiseks ka nende isikutega, kes otsuse teevad.

Taustakontrolli kokkuvõtte all peetakse silmas andmeid, mis on olulised lõikes 3 nimetatud

otsuse tegemiseks. Kui taustakontrolli tegija on sama isik, kes teeb otsuse, ei ole kokkuvõtte

edastamine teistele isikutele vajalik.

VangS § 1056 lõige 3 selgitab, et taustakontrolli tulemusena võib keelduda isiku võtmisest

teenistusse, tööle või praktikale, keelduda isikule vangla territooriumile sisenemiseks loa

andmisest või keelduda vanglale teenuse osutamisega seotud isiku teenusest või muust

koostööst. Nt kui vanglale puhastusteenust pakkuva ettevõtte koristaja andmete kontrollimine

näitab, et tegemist on isikuga, kes võib ohustada vangla julgeolekut, nt on tegemist korduvalt

süüdi mõistetud isikuga, võib vangla keelduda selle isiku teenustest ning esitada ettevõttele

taotluse uue koristaja määramiseks. Säte kohaldub ka juriidilistele isikutele, nt kui

taustakontrolli käigus selgub, et juriidilise isiku tegevus ei ole olnud seaduslik, tuleb nende

riskidega arvestada ning vanglateenistus võib keelduda juriidilise isiku teenusest. Samuti saab

selle sätte all keelduda nt ÜKT andjaga koostöö tegemisest või vanglakomisjoni liikmeks

nimetamisest.

Lõikega 4 sätestatakse, et üldreeglina keeldumise põhjus ja keeldumise aluseks olev asjaolu

avaldatakse. Põhjust ei avaldata kuni selle äralangemiseni ulatuses, milles selle avaldamine

võib:

1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist või menetlemist või karistuse

täideviimist;

2) ohustada vangla või arestimaja julgeolekut või korda, sh võib avalikuks

tulla vanglateenistuses kasutatavate turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete

kirjeldus;

3) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;

4) ohustada riigi julgeolekut või avaliku korra kaitset;

5) takistada distsiplinaarmenetluse läbiviimist kinnipeetava suhtes;

6) takistada kutse-eetika rikkumiste uurimist, avastamist ja nende eest vastutusele võtmist.

Seda õigustavaks asjaoluks on, et taustakontrolli tegemisel kogutakse ja analüüsitakse andmeid,

mille teatavaks saamine võib ohustada avalikku korda ja riigi julgeolekut. Kõnealune säte on

ka keeldumise aluseks juhul, kui keeldumise põhjuseid ning asjaolusid küsitakse teabenõude

vormis. IKÜM-i artikli 23 alusel võib piirata nimetatud määruse artiklites 12–22 ja 34, samuti

artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kui selline piirang austab põhiõiguste ja -

vabaduste olemust ning on ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede. Igal üksikul juhul on

oluline hinnata, kas põhjuse avaldamine võib kaasa tuua seaduses sätestatud tagajärgi.

Lõige 7 näeb ette kohustuse, et enne esmase taustakontrolli tegemist peab isikut sellest

teavitama. Isiku eraelu puutumuse kaitseks ei ole teavitamise kohustust ette nähtud lähedaste

puhul. Kuna nende kohta tehtav taustakontroll on minimaalne (kontrollitakse vaid vangla enda

kogutud ja karistusregistri andmeid), kaalub kandideerija või vanglas muud olulist rolli täitva

isiku eraelu puutumatus selle üles.

VangS-i § 1057

VangS-i § 1057 sätestab, kuidas säilitatakse taustakontrolli andmeid. Taustakontrolli andmeid

säilitatakse teenistujate kohta kuni viis aastat alates taustakontrolli lõppemisest või teenistusest

lahkumisest, teenistuses oleva isiku kohta kuni uue taustakontrolli tegemiseni. Pärast

teenistusest või töölt lahkumist tekkinud õigusliku vaidluse korral säilitatakse andmeid kuni

õigusliku vaidluse lõppemiseni. Täpsema andmete säilitamise ja kustutamise korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuna kõigi isikurühmade puhul ei pruugi olla vaja

säilitada taustakontrolli andmeid kogu seaduses sätestatud aja jooksul, võimaldatakse ministri

määrusega säilitamistähtaega lühendada. Teenistuse all peetakse silmas teenistust

vanglateenistuses. Andmete säilitamine on oluline nii õiguslike vaidluste lahendamiseks kui ka

selleks, et teenistuse vältel oleks võimalik isiku riske teada ilma selleks iga kord uut

taustakontrolli tegemata.

VangS § 1054 lõike 1 punktis 2–3 nimetatud isiku taustakontrolli andmeid säilitatakse nii kaua,

kui see on vajalik, kuid kuni kaks aastat.

VangS-i § 1141

Uute sätete jõustumisel tunnistatakse varasemad taustakontrolli reguleerivad sätted kehtetuks,

kuna kehtima jäädes kordaksid nad osaliselt eelnõu regulatsiooni.

Karistusregistri seaduse muudatused

Karistusregistri seaduses tehakse muudatused, et arhiivis olevaid andmeid oleks võimalik

kasutada taustakontrolliks isikute puhul, kellele võimaldatakse vangla territooriumil iseseisvalt

saatjata viibimine ja kellel on juurdepääs vangla toimimist tagavatele funktsioonidele, ning

tervishoiutöötajatele ja vanglakomisjoni liikmetele.

Politsei ja piirivalve seaduse muudatused

Seoses sellega, et edaspidi tehakse Sisekaitseakadeemia vanglateenistujatele väljaõpet andva

struktuuriüksuse teenistujatele taustakontrolli vangistusseaduse alusel, lisatakse sellekohane

täpsustus ka PPVS-i.

Seaduse jõustumine

Eelnõu §-ga 4 sätestatakse eelnõu § 1 punkti 6 jõustumise tähtaeg. Arvestades infosüsteemide

arendusele kuluvat aega, kavandatakse eelnõu § 1 punkti 6 jõustumiseks 01.01.2027.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga ei võeta üle Euroopa Liidu õigust. Eelnõu kirjutamisel on arvesse võetud

isikuandmete kaitse üldmääruses13 ja õiguskaitseasutuste direktiivis14 sätestatut.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga tehakse VangS-is muudatusi, millest mitmed on tehnilist laadi (nt normide

täpsustamine) ega evi käsitlust väärivaid mõjusid. Eraldi käsitletakse mõjude analüüsis kahte

peamist rühma sisulisi muudatusi (taustakontrolli sätete täpsustamine ja vangiregistri sätete

muutmine).

6.1. Vangiregistri sätted

Kavandatavad muudatused

Muudatustega korrastatakse vangiregistri andmekogu eesmärke ning kehtestatakse selge

volitusnorm, mis annab parema ülevaate, mis peab vangiregistri põhimääruses olema

sätestatud. Edaspidi on üheks vangiregistri eesmärgiks ka selle kasutamine poliitika

kujundamiseks. Lisaks muudetakse selgemaks vangiregistrisse kantavate andmete

arhiveerimise ja säilitamise tähtajad.

Sihtrühm

Vangiregistri sätete muutmine puudutab eelkõige registriga tegelevaid teenistujaid ja

vastutavaid töötlejaid (umbes 1000 isikut). Lisaks puudutavad muudatused kõiki isikuid, kelle

andmeid vangiregistris töödeldakse, sh kinnipeetavaid, vahistatuid, arestialuseid ning

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016. a määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016. a direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset

seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest

vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist

ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK.

kriminaalhooldusaluseid, kuid kuna neile otsest mõju ei kaasne, saab mõju nendele pidada

kaudseks.

Mõju riigivalitsemisele: mõju keskvalitsuse korraldusele

Enamik andmekogu puudutavatest muudatustest on õiguslikku laadi ja nendega ei kaasne

vajadust töökorralduslikeks ega tehnoloogilisteks muudatusteks. Eelnõuga võimaldatakse

vangiregistris andmeid töödelda ka poliitika kujundamiseks ning vanglate töö sisemiseks

korralduseks. Tegemist on positiivse muudatusega, kuna andmete põhjal on nt võimalik

koostada raporteid ning tuvastada vanglate võimalikke töökorralduslikke probleeme. Erandiks

on andmete säilitustähtaega puudutavad muudatused ehk säilitustähtaja lühendamine, mis

nõuab andmete kustutamise funktsiooni muutmist. Vastutav töötleja (Justiitsministeerium)

peab koostöös halduriga (Registrite ja Infosüsteemide Keskus) tagama, et säilitustähtaja

möödumisel isikuandmed infosüsteemist kustutatakse.

Muudatustega tehakse arhiveerimise ja kustutamise tähtaja arvutamine lihtsamini jälgitavaks.

Muudatused on positiivsed, kuna andmekogu eesmärgid ning andmete arhiveerimise ja

kustutamise tähtajad on seaduses selgemalt välja toodud. Muudatused võivad tuua kaasa

ühekordse koormuse kasvu tulenevalt infosüsteemi ühekordsest arendusest, kuid vähendavad

pikaajalist töökoormust, kuivõrd säilitustähtajad on selgemalt sätestatud.

6.2. Taustakontrolli regulatsiooni muutmine

Kavandatavad muudatused

Eelnõuga lisatakse VangS-i isikuandmete töötlemist puudutavad lisasätted, mis täpsustavad

andmesubjekti õiguste teostamise erisusi. Õigusselguse huvides kirjutatakse täpsemalt lahti

andmesubjektid, kelle andmeid ning millistel juhtudel on vanglateenistusel õigus töödelda.

Lisaks kirjutatakse selgemalt lahti taustakontrolli tegemisel töödeldavate andmete koosseis ja

säilitamine ning andmesubjekti õigused taustakontrolli tegemisel.

Sihtrühm

Muudatuste sihtrühmadeks on vanglateenistusse kandideerivad isikud (2022. aastal 634 isikut),

vanglateenistujad (01.10.2023 seisuga 117715 isikut), praktikandid, kriminaalhooldusabilised

(2023. aasta seisuga umbes 30 isikut), vanglale teenust pakkuvad isikud ning isikud, kes

soovivad juurdepääsu vangla valvatavale territooriumile (nt kokkusaajad). 2022. aastal

väljastati Tartu Vanglas 5454, Tallinna Vanglas 7892 ja Viru Vanglas 5137 lühiajalist

sisenemisluba.

Sotsiaalne mõju: mõju inimeste õigustele

Isikuandmete töötlemise eesmärgi sõnastamine aitab andmesubjektil mõista, millise avalikes

huvides oleva ülesande täitmiseks tema andmeid töödeldakse, ning hinnata andmete kogumise

eesmärgipärasust. Lisaks täiendatakse seadust isiku teavitamise kohustusega.

Taustakontrollile allutatakse üksnes kindel ring isikutest, kelle kontrollimise vajadus tuleneb

nende kokkupuutest vanglateenistusega. Suur osa andmetest, mida taustakontrolli käigus

töödeldakse, on avalikud andmed. Näiteks saab juba praegu tutvuda riigilõivu tasumisel isikute

karistusandmetega. Ainuke isikuterühm, kes peab esitama oma andmed vanglateenistusele, on

teenistujad, kuid see kohustus on neil ka praegu kehtiva õiguse järgi. Teise isikute puhul on

taustakontrolli käigus töödeldavad andmed sellised, mis on ka praegu kas avalikud või riigil

15 Vanglateenistujate ametnike ja töötajate arv. https://www.vangla.ee/et/uudised-ja-arvud/vanglateenistujate-

ametnike-ja-tootajate-arv (05.11.2023)

olemas. Sihtrühma jaoks on tegemist positiivse, kuid eelkõige kaudse mõjuga, st muudatused

ei mõjuta sihtrühma käitumist ega tingi kohanemisvajadust. Taustakontrolli tehakse isikutele

ka praegu. Kõige rohkem mõjutab eelnõu vanglas ilma järelevalveta liikuvaid isikuid, kuna

nende kohta töödeldavate andmete ulatus suureneb. Eelkõige isikutele, kellel on juurdepääs

vangla toimimist tagavatele funktsioonidele, tehakse eelnõu jõustumise järel taustakontrolli

ulatuslikumalt, kui seda on tehtud seni. Muudatuse järel töödeldakse nende isikute

karistusarhiivi kantud andmeid ning nende esimese astme ülenejate ja alanejate sugulaste

karistusandmeid või andmeid suhete kohta kinnipeetavatega. Samas meditsiinitöötajate kohta

töödeldavate andmete hulk väheneb, kuna varem tehti neile taustakontrolli samas ulatuses nagu

teenistujatele.

Kuivõrd taustakontrolli tehakse ka kehtiva seaduse alusel, ei too muudatused kaasa oluliselt

suuremat töökoormust. Taustakontrollil on regulaarne mõju vaid vanglateenistujatele, kellele

tehakse taustakontrolli vähemalt iga viie aasta tagant. Muudatustel on positiivne mõju isikute

õigustele. Kui seaduse tasandil on töödeldavate andmete loetelu ammendavalt sätestatud,

saavad andmesubjektid parema ülevaate oma õigustest. Kogutavate andmete kategooriate

sõnastamine seaduse tasandil tagab andmetöötluse suurema läbipaistvuse ning võimaldab

andmesubjektil paremini hinnata, kas kogutavad andmed on vajalikud ja kogumine

põhjendatud.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Alati jääb risk, et andmete töötleja võib

kuritarvitada isikuandmeid ja kontrollida neid ilma põhjuseta. See risk on olemas kõikide

isikuandmete puhul. Kuivõrd taustakontrolli tehakse ka kehtiva seaduse alusel, ei ole see risk

edaspidi ei väiksem ega suurem. Alati on võimalik järelevalve käigus kontrollida andmete

kasutamise õiguspärasust.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduses muudatuste tegemisega võivad kaasneda mõningad muudatused vanglate

töökorralduses. Kuivõrd taustakontrolli tehakse ka praegu, ei kaasne seaduse rakendamisega

lisakulusid. Registrisätete muutmine võib tuua kaasa ühekordse koormuse kasvu tulenevalt

infosüsteemi ühekordsest arendusest, kuid samas muudatused vähendavad pikaajalist

töökoormust, kuna säilitustähtajad on selgemalt sätestatud. Muudatusega sätestatakse andmete

arhiveerimise ja kustutamise ühetaoline regulatsioon, mis aitab vanglateenistusel teha

mõistlikuma ressursikuluga arendusi, mis hoiab kokku nii kulusid kui ka teenistujate tööaega.

Arendusteks kasutatakse olemasolevat personali ning lisavahendeid ei ole vaja. Täpsem

töömaht selgub pärast infosüsteemi analüüsi valmimist.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga kehtestatava § 1055 lõike 2 alusel kehtestatakse justiitsministri määrus

„Taustakontrolli tegemise kord, ankeedivormi kehtestamine ja andmete kontrollimise õigust

omavate ametnike määramine“ (rakendusakti kavand lisatud seletuskirjale). Kuna isikute

taustakontrolli ankeedid kehtestatakse ühes määruses, tunnistatakse kehtetuks justiitsministri

23. juuli 2013. a määrus nr 27 „Vanglasse tööle asuda sooviva isiku isikuandmete ankeedi

vormi kehtestamine ja andmete kontrollimise õigust omavate ametnike määramine16“.

16 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122022062

Lisaks muudetakse eelnõuga § 51 lõiget 3, mille alusel on kehtestatud justiitsministri 1. märtsi

2018. a määrus nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste

andmekogu põhimäärus“. Seoses volitusnormi muudatusega on vaja teha vastavad muudatused

eelnimetatud põhimääruses.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu §-ga 4 sätestatakse eelnõu § 1 punkti 6 jõustumise tähtaeg. Arvestades infosüsteemide

arendusele kuluvat aega, kavandatakse nimetatud eelnõu punkti jõustumiseks 01.01.2027.

Teised seaduse punktid jõustuvad üldises korras, kuna tehtavate muudatuste puhul tagab üldine

vacatio legis adressaatidele piisava aja regulatsiooniga tutvumiseks ning oma tegevuste

planeerimiseks. Vanglad on saanud osaleda kavandatud muudatuste väljatöötamises.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamisele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse andmiseks

Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Harju Maakohtule, Tartu

Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu

Ringkonnakohtule, vanglatele, Sisekaitseakadeemiale, Riigiprokuratuurile, Andmekaitse

Inspektsioonile ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale. Kooskõlastustabel on seletuskirjale

lisatud. Andmekaitse Inspektsioonil, Tallinna Vanglal ja Riigiprokuratuuril märkuseid ei olnud.

Eesti Advokatuur, Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Pärnu Maakohus, Viru Maakohus,

Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus, Tartu Vangla, Viru Vangla

Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli õigusteaduskond arvamust ei avaldanud.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei Vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Justiitsministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile vangistusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson Minister Lisad:

1. Vangistusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 2. Vangistusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri 3. Kooskõlastustabel 4. Rakendusakti kavand

Kadri Margus 53090311 [email protected]

Meie 01.07.2024 nr 8-1/1191-7