Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmisetäiendamise
seaduse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk on tagada kooskõla Euroopa Liidu õigusega. Põllumajandusloomade aretuse seadust1 (edaspidi PõLAS) täiendatakse vajalike sätetega nõukogu direktiivi 90/428/EMÜ2 uuesti üle võtmiseks ning komisjoni otsuse 92/216/EMÜ3 ja komisjoni rakendusotsuse 2020/3884 rakendamiseks. Nimetatud direktiiv võeti PõLASesse üle ja otsuse 92/216/EMÜ rakendamiseks kehtestati 2004. aastal PõLASes asjakohane säte loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seadusega5. Paraku jäid need sätted 2018. aastal jõustunud PõLASe terviktekstist ekslikult välja, sest seaduse põhieesmärk oli rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/10126, mis kohaldub üksnes tõuloomadele. Mainitud direktiiv ja otsused aga puudutavad lisaks tõuhobuslastele ka muid hobuslasi. Eelnõu eesmärk on parandada see eksimus ja tagada, et nimetatud direktiiv oleks jätkuvalt Eesti õiguses üle võetud ja otsused oleksid rakendatud. Eelnõus kavandataval on positiivne mõju Eestile, sest sellega tagatakse parem kooskõla Euroopa Liidu õigusega.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Sirje Jalakas (625 6578,
[email protected]). Eelnõule tegi juriidilise ekspertiisi ja seletuskirja kvaliteeti kontrollis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Diana Rammul (
[email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu ja seletuskirja õigusosakonna peaspetsialist Heleri Piip (625 6165,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Eelnõu on seotud nõukogu direktiiviga 90/428/EMÜ, komisjoni otsusega 92/216/EMÜ ja komisjoni rakendusotsusega (EL) 2020/388.
Eelnõus kavandatakse PõLASe redaktsiooni RT I, 02.12.2022, 4 muudatused.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on tagada kooskõla Euroopa Liidu õigusega. PõLASes esitatakse vajalikud sätted nõukogu direktiivi 90/428/EMÜ uuesti üle võtmiseks ning komisjoni otsuse 92/216/EMÜ ja komisjoni rakendusotsuse (EL) 2020/388 rakendamiseks. Enne PõLASe
2019. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni (RT I, 28.12.2018, 35) reguleeris põllumajandusloomade aretust kuni 2018. aasta 31. detsembrini kehtinud PõLASe redaktsioon (RT I, 16.06.2017, 22), millega oli käesolevas eelnõus mainitud direktiiv üle võetud ja rakendatud nimetatud otsust. Sellest tingituna kohaldusid Eesti suhtes normid, mille kohaselt ei tohtinud hobuslaste võistlustingimustes teha vahet Eestist pärit ja seal registreeritud hobuslastel ning teisest liikmesriigist pärit ja seal registreeritud hobuslastel. Samuti kehtis direktiivi kohane erand kindlaks määratud võistluste ja ürituse suhtes, mille puhul ei kohaldatud sellist vahetegemise keeldu. Samuti oli teabe avaldamise kohta sätestatud kohustus avalikustada see pädeva asutuse veebilehel. PõLASe 2019. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsioonis tunnistati kehtetuks seni kehtinud PõLASe redaktsioon ja koos sellega ekslikult ka seaduse § 23, mille kehtetuks tunnistamiseks polnud alust ning millega oli üle võetud nõukogu direktiiv 90/428/ EMÜ ja rakendatud komisjoni otsust 92/216/EMÜ. Eelnõus esitatakse vajalikud sätted nimetatud direktiivi uuesti üle võtmiseks ja mainitud otsuste rakendamiseks.
Põhjusel, et hobuslaste võistluste nõudeid on Euroopa Liidu tasandil täiendatud avaldatava teabe avaldamise vorminõuete ning konkreetsete tähtaegadega, siis on õigusselguse eesmärgil võetud eelnõus täpsemalt üle direktiivi sätted, samuti on otsuseid eelnõus täpsemalt rakendatud. Varem oli nõukogu direktiiv 90/428/EMÜ üle võetud ja komisjoni otsust 92/216/EMÜ rakendatud üldiste viidete kaudu nimetatud õigusaktidele.
Võrreldes varasemaga kehtestatakse võistluse korraldajale kohustus teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit (edaspidi PTA) nõukogu direktiivi 90/428/EMÜ artiklis 3 nimetatud võistlustest, mille tingimustes tehakse vahet Eestis registreeritud ja sealt pärit hobuslase ning teises liikmesriigis registreeritud ja sealt pärit hobuslase vahel. PTA-l on seesugust teavet vaja selleks, et täita komisjoni otsuses 92/216/EMÜ sätestatud kohustust koguda sellesisulist teavet ja mainitud direktiivi artikli 4 lõikes 2 sätestatud kohustust teavitada sellisest teabest komisjoni ja teisi liikmesriike. Varasema praktika kohaselt pöördus PTA ise teabe saamiseks võistluste korraldajate ja aretusühingute poole, mis ei ole aga piisavalt tõhus Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks, sest sellisel viisil ei pruugi teave kõigi asjakohaste võistluste kohta PTA-ni jõuda. Niimoodi ei ole PTA-l võimalik täita Euroopa Liidu õigusest tulenevat teavituskohustust komisjoni ja teiste liikmesriikide suhtes, mis võib lõpuks kaasa tuua komisjoni rikkumismenetluse Eesti suhtes.
Eelnõus kavandatavad erandid on seotud „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ tegevussuuna 4 „Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses“ eesmärgiga „Tõuaretusega on tagatud Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus“.
Eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja sel juhul ei nõuta Vabariigi Valitsuse
22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“7 (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamist. Seetõttu ei koostatudki enne eelnõu ettevalmistamist seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu kohaselt lisatakse seadusesse üks peatükk, mis sisaldab kolme paragrahvi.
Eelnõu punktiga 1 täiendatakse PõLASt peatükiga 21 „Hobuslased“.
Paragrahviga 111 võetakse üle nõukogu direktiivi 90/428/EMÜ artikkel 2 ja esitatakse hobuslaste võistluse määratlus, mille kohaselt on selleks mis tahes ratsavõistlus, sealhulgas hobuslaste võidusõit, takistussõit, kolmevõistlus, koolisõit, kaarikusõit ja demonstratsioonklass.
Eelnõu § 112 lõike 1 kohaselt ei tohi hobuslaste võistlustingimustes teha vahet Eestis registreeritud ja sealt pärit hobuslase ning teises Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud ja sealt pärit hobuslase vahel, mis puudutab eelkõige loomade võistlusele registreerimist, nende hindamist ja võistluselt saadavat võimalikku auhinnaraha või tulu, s.t. sellist tüüpi hobuslasi ei tohi diskrimineerida nende päritoluriigi ega registreerimiskoha põhjal.
Registreerimise all peetakse silmas komisjoni delegeeritud määruses 2019/20358 kehtestatud registreeritud hobuslase määratlust, mille kohaselt on registreeritud hobuslane järgmist liiki ja järgmistele tingimustele vastav loom:
a) Equus caballus või Equus asinus liiki kuuluv tõupuhas aretusloom, kes on kantud sellise tõuraamatu põhiosasse, mille on loonud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1012 artikli 4 või 34 kohaselt tunnustatud aretusühing või aretusasutus, või vastab loom sellise tõuraamatu põhiosasse kandmise tingimustele;
b) Equus caballus liiki kuuluv peetav loom, kelle on registreerinud võistlus- või võidusõiduhobustega tegelev rahvusvaheline liit või organisatsioon otse või riigisisese alaliidu või filiaali kaudu.
Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei kehti nimetatud diskrimineerimiskeeld järgmiste samas lõikes loetletud võistluste ja ürituse suhtes võistlustingimustes:
1) tõuraamatusse kantud hobuslastele tõu parandamiseks korraldatav võistlus;
2) hobuslaste valimiseks korraldatav piirkondlik võistlus;
3) ajalooline või traditsiooniline üritus.
Loetletud võistluste ja ürituse korraldamiseks tuleb korraldajatel eelnõu § 113 lõike 1 kohaselt esitada PTA-le 15. detsembriks sellise võistluse või ürituse järgmisel aastal korraldamise kavatsuse kohane eelteavitus. Mainitud teavituses tuleb esitada ka põhjendus selle kohta, miks on sellise võistluse või ürituse puhul vaja kohaldada muust liikmesriigist pärit olevatele või seal registreeritud hobuslastele diskrimineerivaid võistlustingimusi.
Sama paragrahvi lõikega 2 sätestatakse muu hulgas, et hobuslaste võistluste kohta andmete kogumise eest vastutab ning nendest teavitab Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Liidu liikmesriike PTA. Nad koguvad ja avalikustavad eelnõus mainitud andmed ka oma kodulehel komisjoni rakendusotsuses (EL) 2020/388 ettenähtud ajal ja viisil. Nimetatud rakendusotsuse kohaselt tuleb selliste võistluste ja ürituste toimumise kohta käiv teave esitada pädeva asutuse kodulehel, mida tuleb uuendada vähemalt iga aasta 31. detsembriks kõigi järgmisel aastal kavandatavate võistluste ja ürituste põhjal. Kuna pädev asutus vajab esitatud info avaldamiseks ning vajaduse korral ka lisateabe saamiseks aega, siis on hobuslaste võistluse korraldajal eelnõu kohaselt ette nähtud kohustus esitada kirjeldatud eelteavitus PTA-le 15. detsembriks. Nimetatud rakendusotsuses on ette nähtud ka vormid, mida tuleb selliste andmete kogumiseks kasutada kõikides liikmesriikides. Liikmesriigid peavad Euroopa Komisjonile saatma asjaomaseid andmeid sisaldavate veebilehtede lingid, mis koondatakse Euroopa Komisjoni zootehnika komitee veebilehele, kust on nii sektoril kui ka laiemal avalikkusel võimalik leida andmeid kõikides liikmesriikides toimuvate hobuslaste võistluste kohta, milles on ühel või teisel moel piiratud juurdepääsu teistest liikmesriikidest pärit või seal registreeritud hobuslastele.
Eelnõu punktiga 2 täiendatakse PõLASt uuesti viitega nõukogu direktiivile 90/428/EMÜ. Selle vajadus on tingitud HÕNTE § 27 lõikes 3 sätestatust, mis sätestab, et kui seaduseelnõu koostatakse Euroopa Liidu õiguse ülevõtmiseks, siis nimetatakse normitehnilises märkuses Euroopa Liidu õigusakti andja, akti liik, number, pealkiri ja avaldamismärge.
Sama direktiivi artikli 4 punktis 2 sätestatu kohaselt on liikmesriigil lubatud eraldada hobuslaste võistluste, mille puhul ei ole lubatud teha vahet Eestist pärit ning Eestis registreeritud ja muust liikmesriigist pärit ning seal registreeritud hobuslase vahel, auhinnarahast või tuludest kuni 20% tõuaretuse tagamiseks arendamiseks ja parandamiseks. Kuigi direktiivi kohaselt on lubatud liikmesriigil eraldada kuni 20% nendest auhinnarahadest või tuludest, siis enamikus liikmesriikides seda erandit enam ei kasutata, või kui kasutatakse, siis vähemal määral. Näiteks on Saksamaal ratsahobuste puhul sellisteks määradeks 3% ja 1%. Võttes arvesse seda, et Eestis ei ole selliseid hobuslaste võistlusi väga palju korraldatud ning neis jagatavad auhinnarahad ei ole niivõrd suured, pole sellise erandi kehtestamine majanduslikult mõttekas. Erandi kehtestamise halduskoormus ja sellest tingitud kulu riigile, samuti erandiks vajaliku raha eraldamise korra ja selle kogumise ning raha jaotamiseks vajalike kriteeriumite väljatöötamise ning nende kehtestamisega seotud kulu oleks üsna suur. Selliste tegevustega kaasnev kulu võib eeldatavasti ületada ka maksimumsummat, mida liikmesriik võib oma auhinnarahadest eraldada. Aretuse toetamiseks raha välja maksmiseks ei jääks sellisel juhul põhimõtteliselt midagi üle. Seega ei kavandata eelnõuga sellise erandi Eestis kasutamist, kuna ka sektorile ei annaks see midagi juurde, samas suurendab aga oluliselt bürokraatiat ning nõuab riigilt lisaressursse vajaliku süsteemi väljatöötamiseks, selle tööle rakendamiseks ja tööshoidmiseks. Euroopa Komisjoni koduleheküljele koondatud liikmesriikide teabega tutvudes on näha, et erandit kasutatakse väga vähe, ka zootehnika komitees on liikmesriigid välja toonud selle erandi rakendamise liigset halduskoormust, mistõttu polegi paljud liikmesriigid pidanud seda vajalikuks rakendada.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus kasutatakse terminit „võistlus“, mis tuleb üle võtta nõukogu direktiivi 90/428/EMÜ alusel. Võõrsõnadest kasutatakse terminit „demonstratsioonklass“, mis on seotud termini „võistlus“ määratluse ülevõtmisega sama direktiivi alusel.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud nõukogu direktiiviga 90/428/EMÜ ning komisjoni otsusega 92/216/EMÜ ja komisjoni rakendusotsusega (EL) 2020/388. Nimetatud direktiivi ja PÕLASe vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas.
6. Seaduse mõjud
Seaduse rakendamisega kaasnevad HÕNTE § 46 tähenduses majanduslike mõjudega seotud muudatused hobuslaste võistluste korraldajatele ja riigiasutuse (Põllumajandus- ja Toiduamet) töökorraldusele.
Eelnõu seadusena vastuvõtmine ei too kaasa olulist õiguslikku ega sotsiaalset või regionaalset mõju. Samuti puudub otsene mõju keskkonnale, haridusele, kultuurile, infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, samuti siseturvalisusele ning riigikaitsele ja välissuhetele.
Kavandatavad muudatused loetletakse veelkord allolevas loetelus ja need on:
1) hobuslaste võistlustel Eestist pärit ja seal registreeritud hobuslaste ning muus Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud või sealt pärit oleva hobuslase vahel vahetegemise keeld;
2) pädeva asutuse eelteavitamine selliste võistluste korraldamisest.
Eelnõus loetletud juhtudel on lubatud erandina punktis 1 sätestatud keeldu mitte kohaldada, kui pädevat asutust on korraldamisest eelteavitatud. Erand on sätestatud Euroopa Liidu direktiivis, mille kohaselt ei tohi hobuslastel teha vahet nende registreerimiskoha ja päritoluriigi põhjal. Kõigist Euroopa Liidu liikmesriikidest pärit või seal registreeritud hobuslastele peavad olema tagatud võrdsed tingimused võistlustel osalemiseks.
Erandjuhul on võimalik eelnõus sätestatud võistluste ja ürituse korraldamise korral lubada ka keelu järgimise erandeid, kui konkreetsete võistluste ja ürituse korraldamisest ning erandi kohaldamise põhjustest on pädevat asutust ehk PTA-d eelteavitatud. Pädeval asutusel on kohustus sellekohast teavet oma kodulehel võistluste ja ürituste toimumisele eelneva aasta lõpuks uuendada. Kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide pädevate asutuste kodulehtede lingid koondatakse ja avaldatakse Euroopa Komisjoni zootehnika komitee veebilehel, kus avalikkusel ja kõigil osapooltel on võimalik mainitud teabega tutvuda.
Mõju valdkond. Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Sihtrühm. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala valitsusasutus PTA
Avaldatav mõju, selle ulatus ja sagedus. Eelnõuga kehtestatav hobuslastel vahetegemise keeld mõjutab üksikuid hobuslaste võistluste korraldajaid. Samas korraldatakse selliseid võistlusi, kus seda vahet tehakse, harva. Eelnõus kehtestatakse keeld teha vahet Eesti ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide hobuslaste vahel võistlustel, pidades silmas võistlustingimusi. Samuti kehtestatakse eelnõuga võimalus erandite kohaldamiseks eelnõus ettenähtud juhtudel, mil mainitud vahetegemise keeld ei kehti. Samas on siiski korraldajal erandit kohaldades kohustus saata pädevale asutusele võistluse korraldamise kohta eelteavitus koos põhjendusega, mille peab asutus avalikustama võistluste ja ürituse toimumise aastale eelneva aasta lõpuks.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna praeguse seisuga ei ole teada rohkem kui ühest üritusest, kus tehti vahet Eesti ning teiste Euroopa Liidu liikmesriikide hobuslaste vahel, mistõttu tuleks tulevikus sellise võistluse korraldamise kohta esitada pädevale asutusele eelteavitus.
Mõju olulisus. Mõju on väheoluline, kuna selliseid võistlusi, kus tehakse vahet eri Euroopa Liidu liikmesriikidest pärit või seal registreeritud hobuslastel, toimub harva. Samuti toimub harva selliseid võistlusi, mille puhul on vaja teha selle korraldamise kohta eelteavitus ning esitada ürituse kohta ka põhjendus.
Kokkuvõte haldus- ja töökoormuse kohta.
Mainitud tüüpi võistluste korraldajate halduskoormus ei kasva oluliselt, kuna selliseid võistlusi toimub harva ning neid korraldab väike arv võistluste ja ürituste korraldajaid. Samuti seisneb nende tegevus peamiselt ainult eelteavituse saatmises juba planeeritud võistluste toimumise kohta.
Avaliku sektori töökoormuse puhul jääb olukord enam-vähem samaks. Eelnõu kohaselt ei ole ette näha suurt eelteavituste hulka, mille kohta oleks PTA-l vaja põhjendusi ja andmeid oma kodulehel avaldada. Koormus piirdub eeldatavasti aastas ühekordse andmete uuendamise toiminguga.
Mõju riigi julgeolekule eelnõuga ei kaasne. Regionaalarengule ja kohalikule omavalitsusele ning elu- ja looduskeskkonnale ei kaasne samuti mõjusid, kuna erandina korraldatavate võistluste jaoks ei rajata eeldatavasti uusi rajatisi ning ka nende korraldamiseks ei palgata eraldi inimesi. Kui selliseid võistlusi ja üritusi korraldatakse, siis rahastavad neid korraldajad ja neis osalevad organisatsioonide liikmed. Piletitulu sellistelt võistlustele üritustelt tavaliselt kas ei saa või on see tulu minimaalne. Puudub ka oluline mõju rahvusvahelisele koostööle ja välissuhetele, kuna ka praegu ei ole Eestis suurtele hobuslaste võistlustele kehtestatud juurdepääsupiiranguid, ning seal ei tehta vahet Eesti ja muude Euroopa Liidu liikmesriikide hobuslaste vahel.
6.1. Mõju majandusele, sealhulgas põllumajandusettevõtlusele
Olulist mõju majandusele, sealhulgas põllumajandusettevõtlusele, praeguste teadmiste kohaselt ei kaasne, kuna ühtegi uut kohustust tegelikult ei kehtestata. Juhul, kui mõni võistluse korraldaja siiski soovib järgmistel aastatel kasutada eelnõukohast erandi võimalust, mille kohaselt soovitakse teiste Euroopa Liidu liikmesriikide hobuslastele kohaldada nn diskrimineerivaid võistlustingimusi, siis kaasneb võistluse korraldajale seetõttu teavituskohustus, mis kohustab ka põhjendama, miks konkreetse võistluse puhul on vaja erandit rakendada. Samas ei saa seda pidada oluliseks mõjuks.
Eestis on hobuste aretamise tegevusluba omavaid aretusühinguid 7. Nii aretusühingud kui ka muud hobuslaste võistlusi korraldavad isikud (juhul, kui nad korraldavad eespool kirjeldatud võistlusi) peavad võistlushobuste võistluste korraldamisel arvestama nõukogu direktiivis 90/428/EMÜ sätestatud tingimustega.
Teadaolevalt on selliseid hobuslaste võistlusi, mille puhul on võistlustingimustes tehtud vahet Eestist pärit hobuslastel ning muust liikmesriigist pärit hobuslastel, korraldanud vaid Eesti Traaviliit.
6.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Eelnõul ei ole olulist mõju riigiasutuste töökorraldusele, kuna eelnõuga kehtestatav muudatus kehtestati algselt 2004. aastal jõustunud PõLASis ning sellest alates on pädev asutus Veterinaar- ja Toiduameti asemel PTA. Eelnõu kehtestamisega seotult kehtestatakse täpsemad nõuded selle kohta, kuidas ja millal tuleb vajalik teave pädeva asutuse koduleheküljel avaldada.
Võimalikud kaasnevad ebasoovitavad mõjud puuduvad, kuna nõukogu direktiiv oli Eesti õigusesse võetud üle juba 2004. aastal. Kuna puudub oluline mõju, siis ei ole vaja koostada ka HÕNTE § 46 lõike 3 kohast mõjude analüüsi aruannet.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Seaduse rakendamisega ei kaasne olulisi lisategevusi, kulusid ega tulusid kohalikele omavalitsuse üksusele ega riigile.
8. Rakendusaktid
Eelnõuga kavandatavad muudatused ei too kaasa vajadust valmistada ette rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Seaduseelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Justiitsministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsile, Eesti Hobusekasvatajate Seltsile, Eesti Tõugu Hobuse Kasvatajate ja Aretajate Seltsile, Vana-Tori Hobuse Ühingule, Tori Hobuse Seltsile, Eesti Ahhal-Tekiini Assotsiatsioonile ja Eesti Traaviliidule ning SA-le Maaelumuuseumid. ___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus ……………. 2024. a
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)