Kultuuriministri käskkirja "Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine" eelnõu

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958

Lp. mälestise omanik.

/kuupäev digiallkirjas/ nr 1.1-7/1338 TEAVITUSKIRI Eelnõu tutvustamine Muinsuskaitseamet koostöös omanike, kohalike kogukondade ning teiste partneritega kannab hoolt meie kultuuripärandi säilimise ja väärtustamise eest. Muinsuskaitseseaduse kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eelduseks, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Aeg-ajalt vajavad meie mälestised hindamist ning mälestiste andmed ülevaatamist ja vajadusel korrastamist.

Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on teise mälestise lahutamatu osa, ehk olukorras, kus näiteks kirikuhoone on tunnistatud ehitismälestiseks, puudub põhjendus, et ka mõni kirikuhoone detail oleks eraldi mälestis. Samuti täpsustatakse mälestiste nimetusi. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 17 lg 1 alusel Muinsuskaitseamet teavitab, et algatab 32 kultuurimälestise mälestiseks olemise lõpetamise, kuna nende puhul on tegemist teise mälestise lahutamatu osadega ja muudab 19 kultuurimälestise nimetust.

Saadame mälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu tutvumiseks menetlusosalistele. Mälestiseks olemise lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.

Palume Teil tutvuda kirjale lisatud õigusakti eelnõuga ja soovi korral esitada arvamus kirjalikult hiljemalt 15. juuliks 2024 e-posti aadressile [email protected] või postiaadressile Pikk tn 2, Tallinn 10123. Küsimuste korral anname hea meelega lisaselgitusi.

Lisa 1: Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu Head koostööd soovides Tarvi Sits projektijuht Muinsuskaitseamet

2 (10)

LISA 1 Eelnõu

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn {regDateTime} nr {regNumber}

Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 ning lg 2 ja lg 6 alusel ning kuulates ära Muinsuskaitse

Nõukogu seisukoha:

1. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Torma kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 5868, asukoht Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Vanamõisa küla, Torma-Kiriku, KÜ 81003:002:0140) lahutamatute osadega. Mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Torma kalmistu“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

24094 Torma kalmistu värava- ehitis

kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr 18 punkt 214

24095 Torma kalmistu kabel kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr 18 punkt 215

2. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 12.08.1999 määruse nr 18 punktid 214-215.

3. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Torma kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 24091, asukoht Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Vanamõisa küla, Torma-Kiriku, KÜ 81003:002:0130) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Torma kirik“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

20784 Tornikukk, 18.saj. (vask) kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 19 punkt 365

4. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 27.07.1998 määruse nr 19 punkti 365.

5. Muudan kultuuriministri 13.05.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

määruse nr 24 punkti 105 ja kultuuriministri „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ 12.08.1999 määruse nr 18 punkti 167 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 5858, asukoht Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Võisiku küla, Võisiku kalmistu, KÜ 61801:001:0565) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Võisiku mõisa kalmistu“.

3 (10)

6. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kultuurimälestise „Võisiku mõisa kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 5858, asukoht Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Võisiku küla, Võisiku kalmistu, KÜ 61801:001:0565) lahutamatu osaga:

7. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 12.08.1999 määruse nr 18 punkti 166.

8. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Adavere mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 24017, asukoht Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Adavere alevik, Kooli tn 1, KÜ 61601:002:0099, 61601:002:0165, 61601:002:0055, 61601:002:1050, 61601:002:1890, 61601:002:0172, 61601:001:0198, 61601:001:0194, 61601:001:0193, 61601:001:0469, 61601:001:0478, 61601:001:0473, 61601:001:0474, 61601:001:0475, 61601:001:0472, 61601:001:0594, 61601:001:0595, 61601:001:0597, 61601:002:1930, 61801:001:0012) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Adavere mõisa park“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

24018 Adavere mõisa pargi piirdemüürid

kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr 18 punkt 137

9. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 12.08.1999 määruse nr 18 punkti 137.

10. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Puurmani mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 23989, asukoht Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Puurmani alevik, Tartu mnt 1, KÜ 61102:002:0126, 61102:002:0214, 61102:002:0347, 61102:002:2080, 61102:002:0066, 61102:002:2041) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Puurmani mõisa park“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

24047

Võisiku mõisa Bockide perekonnakalmistu piirdemüür

kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr 18 punkt 166

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

23990 Puurmani mõisa pargi värav ja piirdemüürid

kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr 18 punkt 109

23991 Puurmani mõisa pargisild 1

kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr 18 punkt 110

23992 Puurmani mõisa pargisild 2

kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr 18 punkt 111

23993 Puurmani mõisa pargisild 3

kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr 18 punkt 112

23994 Puurmani mõisa pargimonument

kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr 18 punkt 113

4 (10)

11. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 12.08.1999 määruse nr 18 punktid 109-113. 12. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Kursi kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 23980, asukoht Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kursi küla, Kiriku, KÜ 61102:001:1821) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Kursi kirik koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

20383 Tornikukk, 17.saj. (vask, kullatud)

kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 19 punkt 100

13. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 27.07.1998 määruse nr 19 punkti 100.

14. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Visusti mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 23975, asukoht Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Visusti küla, Visustimõisa, KÜ 57801:002:0109, 57801:002:0114, 57801:002:0053, 57801:002:0039, 57801:002:0111, 57801:002:1280, 24701:001:1598) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Visusti mõisa park“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

23976 Visusti mõisa terrass ja pargitrepp

kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr 18 punkt 95

15. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 12.08.1999 määruse nr 18 punkti 95.

16. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Palamuse kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 23967, asukoht Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Palamuse alevik, Köstri allee 4, KÜ 57801:001:0577) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Palamuse kirik“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

14173 Hauaplaat, 14.saj. (Vasalemma marmor)

kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 35 punkt 5

14174 Hauaplaat, 14.saj. (paas) kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 35 punkt 6

20277 Uks, 18/19.saj. (puit, sepis)

kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 19 punkt 208

20278 Uks, 18/19.saj. (puit, sepis)

kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 19 punkt 209

20279 Uks, 18/19.saj. (puit, sepis)

kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 19 punkt 210

20280 Uks, 18/19.saj. (puit, sepis)

kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 19 punkt 211

5 (10)

20281 Uks, 18/19.saj. (puit, sepis)

kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 19 punkt 212

20275 Tornikukk, 18/19.saj. (vask)

kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 19 punkt 206

17. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 03.07.1997 määruse nr 35 punktid 5-6 ning

kultuuriministri 27.07.1998 määruse nr 19 punktid 206 ja 208-212.

18. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Pajusi mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 23938, asukoht Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Pajusi küla, Pajusi park, KÜ 57301:002:0166) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Pajusi mõisa park“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

23939 Pajusi mõisa pargi piirde- müürid ja väravapostid

kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr 18 punkt 57

19. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 12.08.1999 määruse nr 18 punkti 57.

20. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Laiuse kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 5832, asukoht Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Vilina küla, Meose, KÜ 24801:001:0829, 24801:001:0831, 24804:001:0327, 24804:001:4120, 24804:001:2130, 24804:001:3592, 24804:001:0345) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Laiuse kalmistu“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

23931 Laiuse kalmistu kabel kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr 18 punkt 49

20210

Hauamonument prk. Matsoni ja Ilmoja haua- platsil, J. Raudsepp, 1970 (graniit)

kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 19 punkt 126

20211 Rist, 1840 (dolomiit) kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 19 punkt 127

21. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 12.08.1999 määruse nr 18 punkti 49 ning

kultuuriministri 27.07.1998 määruse nr 19 punktid 126-127. 22. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Laiuse kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 23927, asukoht Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Laiuse alevik, Kuremaa tee 63, KÜ 24804:001:0007) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Laiuse kirik“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

20204 Tornikukk, 19.saj. (vask) kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 19 punkt 120

6 (10)

20205 Ukselukk, 19.saj. (sepis) kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 19 punkt 121

20206 Ahi, 19/20.saj. (glasuurpott)

kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 19 punkt 122

23. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 27.07.1998 määruse nr 19 punktid 120-122.

24. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kinnismälestise „Laiuse kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 23928, asukoht Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Laiuse alevik, Kuremaa tee 63, KÜ 24804:001:0007) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Laiuse kirikuaed“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

23929 Laiuse kirikuaia piirde- müür

kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr 18 punkt 47

20208 Värav, 19.saj. (sepis, malm, graniit)

kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 19 punkt 124

14175 Ratasrist, 17.saj. (paas) kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 35 punkt 7

25. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 12.08.1999 määruse nr 18 punktid 47 ja 124 ning kultuuriministri 03.07.1997 määruse nr 35 punkti 7.

26. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Põltsamaa kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 24003, asukoht Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Põltsamaa linn, Lossi tn 3, KÜ 61701:007:0330) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Põltsamaa kirik“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

21382 Tornikukk, 1751 (vask) kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 19 punkt 296

21399 Rist, 18.saj. (sepis) kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 19 punkt 314

27. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 27.07.1998 määruse nr 19 punktid 296 ja

314.

28. Muudan kultuuriministri 28.03.2006 käskkirja nr 120 punkti 4 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 27437, asukoht Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Põltsamaa linn, J. Kuperjanovi tn 2, KÜ 61701:006:0370) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Põltsamaa kino“.

29. Muudan kultuuriministri 12.08.1999 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

määruse nr 18 punkti 126 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 24005, asukoht Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Põltsamaa linn, Lossi tn 7, KÜ 61701:008:0016) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Elamu- ärihoone“.

7 (10)

30. Muudan kultuuriministri 12.08.1999 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 18 punkti 123 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 24004, asukoht Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Põltsamaa linn, Silla tn 2, KÜ 61701:007:0020) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Elamu- ärihoone“.

31. Muudan kultuuriministri 12.08.1999 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

määruse nr 18 punkti 1 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 23885, asukoht Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Jõgeva linn, Suur tn 17, KÜ 24901:005:0050) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Elamu- ärihoone“.

32. Muudan kultuuriministri 12.08.1999 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

määruse nr 18 punkti 2 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 23884, asukoht Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Jõgeva linn, Suur tn 18, KÜ 24901:005:1440) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Elamu- ärihoone“.

33. Muudan kultuuriministri 12.08.1999 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

määruse nr 18 punkti 3 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 23883, asukoht Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Jõgeva linn, Suur tn 18a, KÜ 24901:005:0060) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Jõgeva Ühispanga hoone“.

34. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

määruse nr 73 punkti 89 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13915, asukoht Jõgeva maakond, Mustvee vald, Lohusuu alevik, Lohusuu Veneküla kalmistu, KÜ 42001:001:0673) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Lohusuu õigeusu kalmistu kabel“.

35. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

määruse nr 73 punkti 88 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13914, asukoht Jõgeva maakond, Mustvee vald, Lohusuu alevik, Lohusuu Eestiküla kalmistu, KÜ 42001:001:0505) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Lohusuu kalmistu kabel“.

36. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

määruse nr 73 punkti 87 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13913, asukoht Jõgeva maakond, Mustvee vald, Lohusuu alevik, Järve tee 21 // Jumalailmumise kirik, KÜ 42001:001:0306) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Lohusuu õigeusu kirik“.

37. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

määruse nr 73 punkti 86 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13912, asukoht Jõgeva maakond, Mustvee vald, Lohusuu alevik, Avinurme tee 36, KÜ 42002:003:0046) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Lohusuu kirik“.

38. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

määruse nr 73 punkti 17 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13843, asukoht Jõgeva maakond, Mustvee vald, Avinurme alevik, Võidu tn 2, KÜ

8 (10)

16401:005:0010) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Avinurme kirik“.

39. Muudan kultuuriministri 13.05.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

määruse nr 24 punkti 119 ja kultuuriministri 12.08.1999 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 18 punkti 193 ehitismälestise, ajaloomälestise (kultuurimälestiste registri nr 5869, asukoht Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Torma alevik, Kooli tee 23, KÜ 24701:001:1659) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Võtikvere ministeeriumikooli hoone“.

40. Muudan kultuuriministri 13.05.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

määruse nr 24 punkti 87 ja kultuuriministri 12.08.1999 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 18 punkti 65 ehitismälestise, ajaloomälestise (kultuurimälestiste registri nr 5837, asukoht Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Pajusi küla, Kuusikupõllu, KÜ 61801:001:0558, 57301:002:0318) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Pajusi mõisa kalmistu“.

41. Muudan kultuuriministri 27.07.1998 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 19 punkti 179 kunstimälestise (kultuurimälestiste registri nr 21130, asukoht Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Puurmani alevik, Tartu mnt 1,) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Koduorel, Dumont, Lelievre & Co (puit, metall)“.

42. Muudan kultuuriministri 13.05.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

määruse nr 24 punkti 103 ajaloomälestise (kultuurimälestiste registri nr 5837, asukoht Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla, Kiriku, KÜ 61603:001:0001, 61801:001:1244, 61603:001:0021) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Põltsamaa õigeusu kalmistu“.

43. Muudan kultuuriministri 13.05.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

määruse nr 24 punkti 75 ajaloomälestise (kultuurimälestiste registri nr 5825, asukoht Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Laiusevälja küla, Mõisaküla kalmistu, KÜ 24804:001:0298, 24804:001:0226, 24804:001:2252, 24804:001:0019) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Laiuse õigeusu kalmistu“.

44. Muudan kultuuriministri 13.05.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 24 punkti 75 ajaloomälestise (kultuurimälestiste registri nr 5833, asukoht Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla, Krossiraja, KÜ 24802:001:0203) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kurista mõisa kalmistu“.

45. Muudan kultuuriministri 13.05.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

määruse nr 24 punkti 77 ja kultuuriministri 12.08.1999 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 18 punkti 38 ehitismälestise, ajaloomälestise (kultuurimälestiste registri nr 5827, asukoht Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kivijärve küla, Laiuse metskond 13, KÜ 24804:001:3740) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kuremaa mõisa kalmistu“.

Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele, kanda mälestiseks olemise lõpetamised kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada andmed riigi maakatastris.

9 (10)

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

I. Asjaolud

1.1. Käskkirjas nimetatud Jõgeva maakonnas asuvad mälestised tunnistati kultuurimälestisteks aastatel 1997–1999. Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on teise mälestise lahutamatu osa, ehk olukorras, kus näiteks kirikuhoone on tunnistatud ehitismälestiseks, puudub põhjendus tunnistada eraldi mälestiseks ka mõni kirikuhoone detail.

1.2. Muinsuskaitseamet kogus kokku Jõgeva maakonnas asuvate mälestiste andmed ning analüüsis nende võimalikku käsitlemist teise mälestise osana, kasutades selleks peamiselt kultuurimälestiste registrist aga ka arhiiviallikatest, valdkonna spetsialistidelt ja paikvaatlustelt kogutud informatsiooni.

1.3. Ülevaatuse tulemusena leiti, et 32 mälestise puhul on tegemist teise mälestise lahutamatu osaga. Nendest 18 on kunstimälestised, peamiselt kirikutes asuvad uksed, tornikuked ja kirikuaias paiknevad hauatähised. Ehitismälestisi on 14, peamiselt kirikuaia piirdemüürid ja kabelid. Kuivõrd nende mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel sisulist ja märkimisväärset mõju mälestiste kaitse korralduses, kuid õigusselguse huvides on nende üksikmälestise staatuse lõpetamine põhjendatud. Mälestiste omanikele selle muudatusega negatiivseid mõjusid ei kaasne, küll muutub loogilisemaks mälestise käsitlus ehk mälestiste lahutamatute osade osas ei pea näiteks eraldi silmas pidama ja arvestama toimingute planeerimisel, milline mälestise lahutamatu detail on eraldi kaitse all ja milline ei ole.

1.4. Lisaks on vajalik parandada või ühtlustada kinnismälestiste nimekujusid. Kultuuri- mälestiste nimetuste kontrollimise käigus tuvastas Muinsuskaitseamet nimetustes ebatäpsusi ja erinevusi nimetuste andmisel. Näiteks on mitmed kirikuaiad võetud riikliku kaitse alla nii ajaloo- kui ka ehitismälestistena erinevate õigusaktidega, milles sageli on sama mälestist nimetatud erinevalt või on kasutatud ebatäpset nimekuju. Juhul, kui on mälestiste nimetustes ära toodud hoone aadress, siis on see otstarbekas eemaldada, kuna aadress võib ajas muutuda.

1.5. Eelnimetatud põhimõtetele toetudes täpsustatakse üheksateistkümne kultuurimälestise nimetust, millega ei muudeta mälestiste senist avalik-õiguslikku seisundit. Sisulisi muudatusi muinsuskaitselistesse piirangutesse kultuurimälestiste andmete korrastamine kaasa ei too.

1.6. Muinsuskaitseamet algatas kultuurimälestiste lõpetamise ja andmete muutmise menetluse ja edastas 28. juunil 2024.a. eelnõu tutvumiseks Jõgeva maakonna kohalikele omavalitsustele ning mälestiste katastriüksuste omanikele. Tähtaeg arvamuste ja ettepanekute esitamiseks oli 14 päeva ehk kuni 15. juuli 2024.

1.7. Tähtaegselt …….

II. Mälestiste koosseis ja piir 2.1. Käskkirjas nimetatud mälestiste mälestiseks olemise lõpetamine hõlmab 60 omanikku,

kellele kuuluva hoone või rajatise lahutamatuks osaks jäävad kultuuriväärtuslikud detailid või rajatised, mille mälestiseks olemine lõpetatakse.

2.2. Mälestised, millede mälestiseks olemine lõpetatakse, on enamuses sisuliselt ehitise või rajatise juurde kuuluvad üksikdetailid või üksikrajatised. Näiteks on kinnismälestise „Torma kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 24091) lahutamatuks osaks Tornikukk, 18. saj. (vask) (kultuurimälestiste registri nr 20784) ning jääb mälestise „Torma kirik“ osaks. Vastavad kanded tehakse kultuurimälestiste registris.

2.3. Mälestise piir mälestise lahutamatute osade liitmisel ei muutu.

10 (10)

III. Riikliku kaitse kriteeriumid

3.1.Käskkirjas nimetatud mälestiseks olemise lõpetamise kaalumisel riikliku kaitse kriteeriumeid ei hinnatud. Riikliku kaitse kriteeriume polnud vaja hinnata, kuna lõpetatud mälestised on teise mälestise lahutamatu osa ning nende riiklik kaitse on kaetud hoonete või rajatistega, mis jäävad jätkuvalt mälestiseks.

IV. Menetlusosaliste ja kaasatud isikute arvamused

4.1. …..

V. Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise põhjendus

Mälestiste kultuuriväärtus 5.1.Eelpool toodud 32 kultuurimälestise kultuuriväärtus ei ole muutunud, vaid need on mõne

teise mälestise lahutamatu osa ning riiklik kaitse jätkub. Avalik huvi

5.2.Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade sh meie ainelise kultuuripärandi väärtuslikuma osa hoidmine ja kaitse. Muinsuskaitseseaduse § 3 lõike 8 kohaselt lähtutakse mälestisele suunatud riiklikes tegevustes avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Kuivõrd nende 32 mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel märkimisväärset ja sisulist mõju mälestiste kaitse korralduses, kuid õigusselguse huvides ning vähendamaks halduskoormust on nende üksikmälestise staatuse lõpetamine põhjendatud.

5.3.Avalik huvi kultuurimälestise säilimiseks jääb alles.

Kaitsevöönd 5.4.Muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada

kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes. 5.5.Mälestistele, mille kultuurimälestiseks olemine lõpetatakse, kuna tegemist on

kinnismälestise lahutamatu osaga, jääb kehtima selle kinnismälestise kaitsevöönd, millega liituvad teised mälestised. Sealjuures puudub käsitletaval 32-l mälestisel kaitsevööndid, kuna suuresti on nende hulgas hoone lahutamatud osad, vallasmälestised või mälestised, millele muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 5 kohaselt ei kehtestata kaitsevööndit (kalmistul paiknevad mälestised, kinnismälestiseks olevas pargis paiknevad mälestised).

Mõju

5.6.Mälestiste omanikele või omanikele, kelle kinnistud jäävad mälestiste kaitsevööndisse, selle muudatusega negatiivseid mõjusid ei kaasne, küll muutub loogilisemaks mälestise käsitlus ehk hoone või rajatis on tervik koos oma lahutamatute osadega. Mälestiste omanikke on kokku 60. Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse töökoormus väheneb, kuna mälestise hoidmisel ja kaitse korraldamisel käsitletakse mälestist tervikuna koos tema lahutamatute osadega ning puudub vajadus eraldi arvestuse pidamiseks ning nende eraldi käsitlemiseks erinevateks toiminguteks kooskõlastuste taotlemisel.

VI. Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht

6.1. …