Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemustest ja avaliku arutelu toimumisest teavitamine

LÜGANUSE VALLAVALITSUS

Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223 Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704 43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank

Terviseamet

[email protected]

01.07.2024 nr 6-2/1901-33

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemustest ja avaliku

arutelu toimumisest teavitamine

Lüganuse Vallavalitsus teatab planeerimisseaduse § 82 lõike 8 alusel Kiviõli Keemiatööstuse

OÜ tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu ja selle keskkonnamõjude strateegiline hindamise

aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemustest. Väljapaneku ajal kirjalikult antud arvamused

ja nende kohta planeeringu koostamise korraldaja poolt antud põhjendatud seisukohad on

koondatud kirjale lisatud tabelisse.

Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 03.07.2024 kell 16.00 Lüganuse

Vallavalitsuses aadressil Keskpuiestee 20, Kiviõli. Väljapanekul olnud planeeringumaterjalid

on leitavad valla veebilehel https://www.lyganuse.ee/detailplaneeringud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Dmitri Dmitrijev

vallavanem

Lisa. Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku käigus laekunud arvamused ja

nendega arvestamine

Sama: Maa-amet ([email protected]); Transpordiamet ([email protected]); Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus ([email protected]); Keskkonnaamet ([email protected]);

Kaitseministeerium ([email protected]); TLA Invest OÜ ([email protected])

Kaie Metsaots

5361 8707, [email protected]

1

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku käigus laekunud

arvamused ja nendega arvestamine

Esitaja, kuupäev ja kirja nr Ettepanek Ettepanekuga arvestamine/mittearvestamine

Terviseamet 31.05.2024 (kiri

nr 9.3-1/23/3385-4)

Amet on tutvunud Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete

prügila detailplaneeringu ja

selle KSH aruande eelnõu materjalidega ning märgib järgmist:

• Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi

planeeritava ala lähedusse jäävatel elamualadel

ajavahemikus kell 21.00-07.00 ületada

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud

normtaset.

• Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad

vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3

toodud piirväärtustele.

Selgitus. KSH VTK-s on kirjeldatud kavandatava tegevuse mõju

müratasemele ja õhukvaliteedile ning selgitatud, et lähimate

elamute juures ja puhkealadel norme ületavat mürataset ja

õhukvaliteedi halvenemist ei kaasne. KSH VTK-s on selgitatud, et

mõju müratasemele võib avalduda ka kavandatava laienduse

alade ehitusetapis. Tegemist on tavapärase ehitustegevusega

kaasneva põhiliselt ehitusmasinatest tingitud müraga, mis lakkab

ehitustööde järel. Kuigi lähimate elamualade juures ei ole eeldada

ehitustöödest tingitud müra normtaseme ületamist, siis lisatakse

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 tulenev nõue

ehitustööde aegsele müratasemele ajavahemikul 21.00-07.00

sellegipoolest KSH aruande peatükki 9. Ühtlasi lisatakse järgnev

õigusaktist tulenev nõue: ehitus- ja kasutusaegsed

vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“

§ 3 toodud piirväärtustele.

Maa-amet 07.06.2024 (kiri

nr 6-3/22/10625-16)

Planeeringulahenduses ei ole välja toodud krundijaotust st

erinevatest kinnisasjadest väljajagatavate ning liidetavate osade

suurusi ega nn ajutist krundijaotust. Planeeringulahenduses

kavandatud kruntide liitmine ühtseks krundiks osutub

võimalikuks alles pärast (liidetavate) ajutiste kruntide üleminekut

samale omanikule või erinevate isikute kaasomandisse. Hetkel

koosnevad liidetavad krundid eraomandis olevatest

kinnisasjadest, munitsipaalomandis olevatest kinnisasjadest,

Maa-ameti volitusel olevast riigimaast ning reformimata maa-

alast.

Detailplaneeringu menetluse käigus ei otsustata maa

omandikuuluvust. Lähtuvalt planeeringulahendusest võib riik

maa võõrandada või koormata hoonestusõigusega

enampakkumise teel või otsustuskorras. Riigivara võõrandamine

ja hoonestusõigusega koormamine toimub riigivaraseaduse

Arvestatud.

Planeeringulahenduses muudetakse kruntide lahendust selliselt, et erineva omandikuuluvusega krunte ei liideta. Sonda tee 17 ja

Kivipõllu katastriüksuste piires kavandatakse iseseisvad krundid,

mille osas ei ole ette nähtud liitmisvajadust.

2

alusel riigivara valitseja nõusolekul. Tulenevalt eelnevast ei ole

kindel, et planeeritavat liitmistoimingut erinevate kinnisasjade

osadega on edaspidi võimalik ellu viia. Seetõttu palume Sonda

tee 17 ja Kivipõllu katastriüksuste piires kavandada iseseisvad

krundid, mille osas ei ole ette nähtud liitmisvajadust. Maa-amet

ei nõustu Sonda tee 17 ja Kivipõllu katastriüksustest liidetavate

kruntide planeerimisega.

Sonda tee 17 ja Kivipõllu katastriüksustel paiknevad säilitatavad

puurkaevud. Reformimata maal asub puurkaev PRK0002313, mis

kehtivas detailplaneeringus on ette nähtud likvideerida, kuid

käesolevas koostatavas detailplaneeringus kuulub säilitamisele.

Palume kohalikul omavalitsusel edastada info puurkaevude

omanike, omandiõiguse, kasutaja ja seisukorra kohta ning

võimalike vee tarbijate kohta. Samuti palume selgitada, millest

tulenevalt on vajalik reformimata maal asuv

puurkaev säilitada.

Selgitus. EELISe andmetel on reformimata maal asuva puurkaevu

PRK0002313 valdaja Kiviõli Keemiatööstus OÜ, puurkaev

ammutab vett Orrdoviitsiumi-Kambriumi Virumaa

põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas (05a§2019). Puurkaev on

puuritud 1983. aastal, kaevu tehniline seisund on hea.

Maves OÜ koostatud Lüganuse valla põhjaveevarude

ümberhindamise aruande (2020) kohaselt varustas puurkaev

varasemalt keemiatööstust tehnoloogilise veega. Kaev ei ole enam

kasutusel ja seisab reservis. Puurkaev on 75 m sügav ja saab vett

Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumist. Puurkaev

on manteldatud kuni 75 m sügavuseni, millest 43,43-66,85 m

sügavusintervall on perforeeritud (perfofilter 168 mm).

Puurkaevule on tagatud kehtestatud 50 m sanitaarkaitseala.

Puurkaev-pumpla ei ole

ümbritsetud aiaga. Hoone on maha jäetud ja seisab ilma

järelevalveta, manteltoru suue on kinni keevitatud. Mitte

kohusetundlikud kodanikud kasutavad hoonet prügi

ladestamiseks.

Hetkel näeme, et puurkaevu PRK0002313 võiks säilitada võimaliku

põhjaveeseirekaevuna. Hetkel tehakse põhjaveeseiret

erinevaatest põhjaveekihtidest, prügilamääruses sätestatud proovivõtukohtade arv ja paiknemine peaks iseloomustama siiski ühe põhjaveekihi veekvaliteeti. Prügilast lähtuva mõju iseloomustamiseks võiksid kõik seirekaevud asuda Ordoviitsium- Kambriumi veekihis (O-Ca), Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumis Ida-Eesti vesikonnas (05a§2019). See kiht on

3

ka piirkonna elanike joogiveeallikaks, seega oleks igati otstarbekas selle veekihi vett seirata. Seirekaevude täpsed asukohad täpsustatakse keskkonnakompleksloa muutmise käigus, kusjuures arvestada tuleb ümbruskonna kaevanduste ja põhjavee pumpamise tagajärjel kujunenud põhjavee voolusuunaga (ja selle võimaliku muutumisega seoses

kaevanduste avamise/sulgemisega). Puurkaevu PRK0002313

võikski võimaliku seire eesmärgil säilitada. Kui mingil hetkel

leitakse, et see seirekaevuks siiski ei sobi, saab selle

nõuetekohaselt likvideerida ehk et sellise otsuse tegemiseks ei ole

tingimata vaja detailplaneeringut.

Sonda tee 17 kinnistul asuvad järgmised puurkaevud: PRK0050273, PRK0050275 PRK0052619 ja PRK0050276. Tegemist on põhjavee ja nõrgvee seirekaevudega, mille abil viiakse läbi riigi poolt suletud Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksiprügila järelseiret. Leping 4-1/22/29 Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksiprügila järelseireks ja hoolduseks 2022. aastal sõlmiti EKUK ja Keskkonnaministeeriumi vahel sõlmiti 2. märtsil 2022. a. Kaevud PRK0050273, PRK0050275 PRK0052619 on hüdrogeoloogilise uuringu puuraugud. Tegemist on eriotstarbega seirekaevudega, mille abil teostatakse põhjaveeseiret Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumist Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila (riigi prügila) sulgemise projekti raames, vastavalt seireprojektile. Kaevud PRK0050273, PRK0050275 on puuritud 2011. a, valdajaks on Pöyry Entec AS. Seirekaev PRK0052619 on puuritud 2014. aastal kaevu PRK0050274 asemele. 6,5 m sügavune kaev ulatub samuti Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumisse, valdajaks on OÜ Kiviõli Keemiatööstuse varad, kelle pärijaks on Kiviõli Keemiatööstuse OÜ. Kaev puuriti KKT algatusel likvideeritud kaevu PRK0050274 asemele, et ehitada pealesõidutee. Kaev asub Riigilt renditud

4

maa-alal, vormistati reaalservituut Sonda tee 19 kinnisasjale pääsemiseks. Kaevu omandiõiguse üleandmist ei olnud. Seda kaevu KKT ei kasutata, aga kui tekib tulevikus KKT prügila osa järelseire projektis selline vajadus, võib hakata kasutama. Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksiprügila järelseire raames tehakse nendest kolmest seirekaevust põhjavee seiret kaks korda aastas. Sonda tee 17 kinnistu riigivara valitseja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kes võib omada täiendavat informatsiooni, ning volitatud asutus Maa-amet. Kaevu PRK0050276 abil teostatakse nõrgveeseiret, vastavalt Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemise seireprojektile. Kaevu valdaja on Pöyry Entec AS.

Juhime tähelepanu, et planeeringuala kattub osaliselt

Keskkonnaagentuuri poolt kaardistatud Tuuleenergia alaga, kus

võib potentsiaalselt olla perspektiivi hakata tootma

tuuleenergiat.

Teatavaks võetud, selgitus. Jah, kohalik omavalitsus on teadlik, et

planeeringuala kattub osaliselt Keskkonnaagentuuri poolt

kaardistatud tuuleenergia alaga, kus võib potentsiaalselt olla

perspektiivi hakata tootma tuuleenergiat. Lüganuse valla

üldplaneeringuga on täpsustatud võimalike tuuleenergeetika

arendamiseks sobivaid alasid, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumis järelevalves oleva Lüganuse valla üldplaneeringu järgi ulatub potentsiaalne tuulepargi rajamiseks sobiv ala prügilaga piirnevale alale (ei kattu detailplaneeringu alaga). Tuuleparkide arendusvõimalused saab välja selgitada eriplaneeringu, KSH ja uuringute käigus ning KKT tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu menetlusele see hetkel mõju ei avalda.

Planeeringuala kattub osaliselt Eesti põlevkivimaardla Põhja-

Kiviõli uuringuvälja maardlaosa (registrikaart nr 30) põlevkivi

passiivse reservvaru 9. plokiga. Planeeringu seletuskirjas ja

joonistel on kajastatud maardlaga kattumine.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 127 lõike 1 kohaselt

koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle

valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. PlanS §

133 lõike 1 kohaselt esitatakse detailplaneering

kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse § 127 lõikes 1 nimetatud

Teatavaks võetud.

5

asutustele. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7

kohaselt, kui planeeritaval maa alal asub maardla või selle osa,

kooskõlastatakse detailplaneering PlanS sätestatud korras

Kliimaministeeriumi või Vabariigi Valitsuse volitatud asutusega.

Vabariigi Valitsus on korraldusega 03.07.2023 nr 182 „Volitus

Maa-ametile maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks

tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“

andnud Maa-ametile volituse anda lube MaaPS §-des 14 ja 15

nimetatud maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks

tegevuseks.

MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib Kliimaministeerium või

Vabariigi Valitsuse volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja

kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav

tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või

maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab

maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei

ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara

kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku

huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või

ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega,

mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta, või tegemist

on elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat

kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu

ehitamisega.

Maardlaga kattuval alal on juba olemasolev prügila, mis asub

jäätmehoidla maal. Detailplaneeringuga planeeritud laiendatav

osa jääb alale, kus ei asu maardlat, seega ei ole alust arvata, et

planeeritud lahendus halvendaks maavara

kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu osas

olemasolevat olukorda.

30.05.2023 kirjaga nr 6-3/22/10625-8 juhtisime tähelepanu, et

planeeringualas paiknevad kohaliku geodeetilise võrgu punktid

Arvestatud, selgitus. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud

kohalike geodeetilise võrgu punktidega. Detailplaneeringu

6

ning edastasime kohalikke märke puudutava selgituse. Palume

arvestada varasemas kirjas esitatud märkustega.

koostaja esitas Lüganuse Vallavalitsusele päringu mille peale sai

Vallavalitsuse maaspetsialistilt informatsiooni (e-kiri 23.11.2023)

kohalike geodeetilise võrgu märkide kohta ning selle kohta, mida

tuleb (võimalusel) säilitada ja millega arvestama ei pea. Lähtuvalt

saadud informatsioonist on detailplaneeringu seletuskirjas

peatükis 2.1 (üldine info) kirjas järgnev: planeeringualasse jääb 11

kohaliku geodeetilise võrgu märki, mille asukohad on toodud

põhijoonisel (joonis 4). Nimetatud geodeetiliste märkide

kaitsevöönd on 3 meetrit märgi keskmest. Kohalikult

omavalitsuselt saadud info kohaselt tuleb geodeetilised märgid nr

620, 621, 0249, 628 ja 502 võimalusel säilitada endises asukohas.

Kui nimetatud geodeetilisi märke ei ole võimalik säilitada ning

edaspidi on raskendatud märkide sihtotstarbeline kasutamine,

tuleb need vastavalt geodeetiliste tööde korra § 9 lõikele 3

teisaldada sobivasse

asukohta. Ülejäänud olemasoleva ladestu alal olevad

geodeetilised märgid on tänaseks juba likvideeritud või mitte

leitavad ning peatükis 4.14 (planeeringu elluviimise võimalused)

kirjas järgnev: Geodeetiliste tööde tegemisel tuleb juhinduda

keskkonnaministri 28.06.2013 määrusest nr 50 „Geodeetiliste

tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord,

geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning

kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“. Kui geodeetilisi

märke ei ole võimalik säilitada ning edaspidi on raskendatud

märkide sihtotstarbeline kasutamine, tuleb need vastavalt

geodeetiliste tööde korra § 9 lõikele 3 teisaldada sobivasse

asukohta ning asendada samaväärsete geodeetiliste märkidega.

Päringule, et mida veel peaks detailplaneeringu seletuskirjas

täiendama, saime Maa-ametilt 11.06.2024 e-kirja teel kinnituse, et

kirjeldatud viide on lisatud kirjale, et tuletada meelde, et oleme kohalike geodeetiliste märkide osas seisukoha või märkuse edastanud ja rohkem sellel teemal märkuseid ei ole.

Maa-amet nõustub Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete

prügila detailplaneeringu (Kobras OÜ töö nr 2023-007)

põhimõttelise lahendusega tingimusel, et arvestatakse

Arvestatud. Korrigeeritud planeeringulahendus esitatakse Maa-

ametile esimesel võimaluse tutvumiseks.

7

käesolevas kirjas tehtud märkustega ning edastatakse vastavalt

muudetud lahendus Maa-ametile tutvumiseks. Lisaks palume

teavitada Maa-ametit planeeringu vastuvõtmisest ja

avalikustamisest.

Transpordiamet 10.06.2024

(e-kiri)

Olete teavitanud meid Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete

prügila detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalikust

väljapanekust ning sellele järgnevast avalikust arutelust.

Oleme tutvunud planeeringu ning KSH materjalidega ning meil

ei ole märkusi ega vastuväiteid planeeringuga kavandatavale

tegevusele.

Teatavaks võetud.

Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskus 14.06.2024 (kiri

4-4/24/2057-4)

Kui detailplaneeringuga soovitakse planeeringualal olemasoleva

tuhamäe kõrgust (135 m absoluutkõrguses) muuta kõrgemaks

või rajada uus tuhamägi või poolkoksiladestu, mis on kõrgem

kui olemasolev tuhamägi, siis teeme ettepaneku lisada

detailplaneeringusse täiendav tingimus selle kohta:

Olemasolevat tuhamäge võib rajada kõrgemaks või rajada uus

tuhamägi või poolkoksiladestu, mis on olemasolevast kõrgem

alles siis, kui on täielikult rakendunud kõrguspiiranguga seotud

riigikaitselased kompensatsioonimeetmed. Eeldatavalt toimub

see 2025. a alguses.

Arvestatud. Detailplaneeringu seletuskirja peatükki 4.14

(Planeeringu elluviimise võimalused) lisatakse järgnev:

Olemasolevat tuhamäge võib rajada kõrgemaks või rajada uus

tuhamägi või poolkoksiladestu, mis on olemasolevast kõrgem

alles siis, kui on täielikult rakendunud kõrguspiiranguga seotud

riigikaitselased kompensatsioonimeetmed.

Kaitseministeerium

19.06.2024 (kiri 12-3/24/73)

Kui detailplaneeringuga soovitakse planeeringualal olemasoleva tuhamäe kõrgust (135 m abs) muuta kõrgemaks või rajada uus tuhamägi või poolkoksiladestu, mis on kõrgem kui olemasolev tuhamägi, siis teeme ettepaneku lisada detailplaneeringusse täiendav tingimus selle kohta: Olemasolevat tuhamäge võib rajada kõrgemaks või rajada uus tuhamägi või poolkoksiladestu, mis on olemasolevast kõrgem alles siis, kui on täielikult rakendunud kõrguspiiranguga seotud riigikaitselased kompensatsioonimeetmed. Eeldatavalt toimub see 2025. a alguses. Samasisulise ettepaneku on teinud Kaitseministeerium detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamise juures ka 15.06.2023 kirjaga nr 12-1/23/1830.

Arvestatud. Detailplaneeringu seletuskirja peatükki 4.14

(Planeeringu elluviimise võimalused) lisatakse järgnev:

Olemasolevat tuhamäge võib rajada kõrgemaks või rajada uus

tuhamägi või poolkoksiladestu, mis on olemasolevast kõrgem

alles siis, kui on täielikult rakendunud kõrguspiiranguga seotud

riigikaitselased kompensatsioonimeetmed.

Keskkonnaamet 17.06.2024

(kiri 6-5/24/9346-2)

Keskkonnaametil puuduvad sisulised ettepanekud detailplaneeringu ja selle KSH aruande

Selgitus. Täname tähelepanu juhtimast. KSH aruande lisaks 1 olevale KSH VTK-le olid jäänud lisad juurde panemata. Detailplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju

8

eelnõule, kuid märgime, et KSH aruandes ei ole esitatud Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete detailplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele esitatud asjaomaste asutuste poolt esitatud ettepanekute ja seisukohtade kirju ning nende ettepanekute arvestamist või arvestamata jätmist.

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele esitatud asjaomaste asutuste poolt esitatud ettepanekute ja seisukohtade kirjad ning nende ettepanekute arvestamine või arvestamata jätmine lisatakse KSH aruandele.

Mainime ka, et ettepanekutega ja seisukohtadega arvestamine on

olnud kogu aeg kättesaadav ka Lüganuse Vallavalitsuse

kodulehel.

TLA Invest OÜ 18.06.2024

(nr TLA.01-04/1-1)

TLA Invest ei nõustu detailplaneeringu kohase prügila laiendusega seoses potentsiaalsete negatiivsete mõjudega eelkõige kinnistutele Mäealuse tee 9 (katastriüksuse nr 30901:004:0018), Sonda tee 7b (30901:001:0021), Sonda tee 7a (30901:001:0022), Sonda tee 7c (30901:001:0020) ja Sonda tee 7 (30901:001:0018). Kõigi võimalike mõjude hindamiseks peab TLA Invest vajalikuks keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) käigus selgitada, millisel määral planeeritud tegevusega suureneb ladestatava materjali (sh tolmu) tuule ja vihmaga eelnimetatud kinnistutele kandumise risk.

Osaliselt arvestatud, selgitus. KSH aruande koostamise aluseks on KSH VTK, kus on selgitatud, et tuhk paigutatakse kärgedesse hüdratiseerumise tagamiseks ja tolmamise vältimiseks niisutatuna, 0,5 m kihtidena, vajadusel lisatakse vett. On selgitatud, et kasutatav tehnoloogia näeb ette tuha niisutamist ladestamiseks (tootmisseadme juures), seega rakendatakse ladestamisel meetmeid tolmu tekke vältimiseks. Vähest tolmamist võib esineda, kuna ladestatav tuhk on kuum ja kuivab kiirelt, kuid tolmamist saab minimeerida täiendava niisutamisega. Tolmamist esineb ka juurdepääsuteedel, kuna enam kasutatavate teede pind muutub ajapikku veomasinate liikumise tõttu pudedaks. Ka juurdepääsuteedel on tolmamise vähendamiseks vajalik niisutamine. Tuha niisutamisest tuha tolmamise vältimiseks ja tolmu mahasurumiseks on juttu KSH aruande peatükis 3.1, 3.2 ja 6.3. Viimati nimetatud peatükis on kirjeldatud, et prügilas kasutatava jäätmete ladestamise tehnoloogia korral võib eelkõige olla probleemseks tolmu teke ladestamisel ja juurdepääsuteedel. Kasutatav tehnoloogia näeb ette tuha niisutamist ladestamiseks (tootmisseadme juures), seega rakendatakse ladestamisel meetmeid tolmu tekke vältimiseks. Vähest tolmamist võib esineda, kuna ladestatav tuhk on kuum ja kuivab kiirelt, kuid tolmamist saab minimeerida täiendava niisutamisega.

9

Tolmamist esineb ka juurdepääsuteedel, kuna enam kasutatavate teede pind muutub ajapikku veomasinate liikumise tõttu pudedaks. Ka juurdepääsuteedel on tolmamise vähendamiseks vajalik niisutamine. KSH aruandes on välja toodud, et praeguses etapis ei ole teada, kas tuha kuivladestamise tehnoloogia puhul rajatakse täiendav laadimissõlm tehase või prügila territooriumile, kuid igal juhul tuleb ladestamisel tolmamise vähendamiseks tuhka vajadusele vastavalt niisutada.

KSH aruandes on toodud, et tiikidest suunatakse vesi olemasoleva toruühenduse kaudu tehasesse poolkoksi jahutamiseks ja TSK tuha niisutamiseks, vajadusel kasutatakse vett ka jäätmelademel täiendava tolmamise leevendamiseks (sh teede niisutamiseks) ja kui vastav tehniline sõlm ja lahendus välja töötatakse, siis ka tulevikus TSK tuha niisutamiseks tsementeerumisprotsesside efektiivsemaks toimumiseks. IPT Projektijuhtimine OÜ on koostanud ettepanekud tahke soojuskandja (TSK) seadme tuha ladestamiseks poolkoksi ladestule, milles toodud soovitused on leidnud kajastuse ettevõttele väljastatud kompleksloas:

• poolkoksi ja põlevkivituha transport ning ladestamine

tuleb korraldada selliselt, et oleks välditud tolmu ja

tahkete osakeste lendumine,

• enne tuha transporti tuleb lisada selle niisutamiseks tuha

kuivkaalust vähemalt 20% vett, et vältida selle lendumist,

• tuha niisutamine peab olema piisav tolmu maha

surumiseks ning lisatud veekogus ei tohi olla liiga suur,

vältimaks tuha muutumist kleepuvaks enne selle

ladestamist ja tihendamist.

10

KSH aruande peatükis 9.1 on tehtud ettepanekud ennetus- ja

leevendusmeetmete rakendamiseks, sh:

- rakendada tuleb kõiki meetmeid keskkonnahäiringu

(tolmu ja müra) levik vähendamiseks niivõrd, kuivõrd

seda on mõistlik eeldada ning mille kulud ei ole selgelt

ülemäärased. Näiteks vajadusel tuleb rakendada

meetmeid transpordiga seotud tolmu tekke ja leviku

vältimiseks.

- Ladestatud jäätmelademe erosiooni vältimiseks

(minimeerimiseks) tuleb prügila kasutusajal rangelt

jälgida TSK tuha ja poolkoksi ladestamise nõudeid, et

tagada tihendatud poolkoksi ja tuha kihtide püsivust

(geotehnilist stabiilsust).

Nimetatud meetmed lisatakse detailplaneeringu seletuskirja. KSH aruande kohaselt on tegu eelduslikult efektiivsete meetmetega. Oluline on teadvustada, et kõikide meetmete rakendamine on vajalik ja oluline, maksimaalset efektiivsust on võimalik tagada nende süstemaatilise ja valimatu rakendamisega. Detailplaneeringu seletuskirjas ptk 4.7 on kirjas, et tehnoloogiast tulenevalt niisutatakse tuhka tolmamise vähendamiseks, mis aitab kaasa ka tuleriski minimeerimisele. KSH aruande peatükki 6.3 täiendatakse ladestatud materjali vihmaga kõrvalkinnistutele sattumise kirjeldusega.

Arvestades nimetatud kinnistute sihtotstarvet, peame väga oluliseks ka piirnevate kinnistute tuleohutuse tagamist, mistõttu palume täpsustada, milliste meetmetega tagatakse detailplaneeringu kohase tegevuse elluviimisel põlengute vältimine.

Selgitus.. Detailplaneeringu seletuskirjas ptk 4.7 on kirjas, et tehnoloogiast tulenevalt niisutatakse tuhka tolmamise vähendamiseks, mis aitab kaasa ka tuleriski minimeerimisele. Ladestamise tehnoloogia ja ladestatava materjali madal orgaanilise aine sisaldus minimeerib võimalike

11

kuumenmiskollete tekkimise ladestus ja sellest tuleneva põlenguriski. Ei KKT ega ka Kohtla-Järve linnas olevas VKG tööstusjäätmete prügilas ole põlenguid esinenud ja ei ole alust eeldada, et seda ohtu võiks tulevikus esineda. Erinevalt segaolmejäätmete prügilast, kus põlengurisk tekib ladestatud orgaanilise materjali sisse sattunud hapniku ja vee omavahel toimunud keemilise reaktsioonide tagajärjel, poolkoksi ja tuha tänapäevane koosladestamise tehnoloogia välistab selle. Vabapinnaline vesi seotakse keemiliselt uute mineraalide moodustamisega. Ladestatud jäätmeid pidevalt tihendatakse, et poolkoksi ja tuhka sisse jäänud poorid saaksid kokku tihendatud. Vihmavee sisse tungimine prügilasse on välistatud, poolkoks ja tuhk sisaldavad karbonaatide oksiide, mis mineraliseerudes sarnaselt savile moodustavad vettpidavad ja monoliitsed kihid.

Detailplaneeringu ala kagu- ja lõunaosale ulatub altkaevandatud ala, mis on valdavalt langetatud ala, kuid ala serval on tegemist langetatud ala servakonsooliga, mille püsivuse klass on hinnatud kvaasistabiilseks. KSH aruandes tõdetakse, et kuigi kvaasistabiilsel alal asub juba prügila ja võib eeldada, et lisaraskuse tõttu on kõik vajumised selles kohas juba toimunud, siis ei ole ilma uuringu läbiviimiseta võimalik garanteerida, et maapind täiendava raskuse tõttu enam ei vaju. Ilma uuringu läbiviimiseta ei ole seega võimalik kindel olla ka võimalike vajumite esinemisest tingitud aluskonstruktsiooni ja kogu ladestatava tihendatava jäätmekihi vastupidavuses ja veepidavuses. Seetõttu palume TLA Investiga jagada KSH aruandes otstarbekaks peetud geotehnilist uuringut prügila lähiümbruses langetatud alal.

Selgitus. Detailplaneeringu koostamisel nimetatud uuringut läbi

viima ei hakata. Detailplaneeringusse lisatakse KSH aruandest

tulenev järgmine tingimus: Detailplaneeringu ala kagu- ja

lõunaosale ulatub altkaevandatud ala, mis on valdavalt

langetatud ala, kuid ala serval on tegemist langetatud ala

servakonsooliga, mille püsivuse klass on hinnatud

kvaasistabiilseks. Vastavalt klassifikatsioonile võib sellisel alal

esineda maa järel- või hilisvajumist ja seega tuleb ala

kasutamisel silmas pidada maa vajumise võimalikkust. Kuna

langetatud ala servakonsoolide kvaasistabiilsel alal on hoonete

ja rajatiste ehitamine lubatav vaid erandkorras, geotehnilise

ekspertiisi läbinud projekti alusel, siis tuleb enne jäätmete

täiendavat ladestamist prügila laienemise alal langetatud ala

servakonsooli piirkonnas läbi viia geotehnilised uuringud,

selgitamaks kvaasistabiilsele alale jäätmete lisamisest tingitud

12

lisaraskuse asetamise võimalused ja ohud. Tõenäoliselt on

otstarbekas uuringuga hõlmata ka teadaolev langetatud ala,

kontrollimaks tegelikku olukorda kogu altkaevandatud alal. Kuigi

kvaasistabiilsel alal asub juba prügila ja võib eeldada, et

lisaraskuse tõttu on kõik vajumised selles kohas juba toimunud,

siis ei ole ilma uuringu läbiviimiseta võimalik garanteerida, et

maapind täiendava raskuse tõttu enam ei vaju. Ilma uuringu

läbiviimiseta ei ole seega võimalik kindel olla ka võimalike

vajumite esinemisest tingitud aluskonstruktsiooni ja kogu

ladestatava tihendatava jäätmekihi vastupidavuses ja

veepidavuses.

Geotehnilise uuringu tegemine jääb jäätmelademe laiendamise

projekteerimise staadiumisse.