Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorimääratud struktuuriüksuse pooltlõhkematerjali käitlemise kordja nõuded lõhkamiskohale

1

EELNÕU

20.06.2024

SISEMINISTER MÄÄRUS

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori

määratud struktuuriüksuse poolt

lõhkematerjali käitlemise kord

ja nõuded lõhkamiskohale

Määrus kehtestatakse korrakaitseseaduse § 812 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Terminid

(1) Lõhkematerjali käsitatakse käesolevas määruses lõhkematerjaliseaduse tähenduses.

(2) Lõhkematerjali käitlemine käesoleva määruse tähenduses on lõhkematerjali valmistamine, omandamine, valdamine, vedu, hoidmine ja kasutamine.

2. peatükk

Lõhkematerjali käitlemine

§ 2. Lõhkematerjali käitleja

(1) Lõhkematerjali käitlemist korraldab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori määratud struktuuriüksus.

(2) Lõhkematerjali võib käidelda vastava väljaõppega politseiametnik.

§ 3. Lõhkematerjali vedu

(1) Lõhkematerjali veetakse liiklusseaduse ja autoveoseaduse ning nende alusel antud õigusaktide kohaselt, arvestades lõigetes 2 ja 3 sätestatud erisusi.

(2) Lõhkematerjali võib vedada kuni 30 kilogrammi sõiduki kohta, arvestades lõhkematerja l i ja muu aine sobivusgruppi ja piirkogust.

(3) Sõiduk, millega lõhkematerjali veetakse, peab olema varustatud kütusega kogu teekonnaks .

Sõidukis peab olema sidevahend. § 4. Lõhkematerjali hoidmine

(1) Lõhkematerjali hoitakse tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ning välistavad

selle kättesaadavuse kõrvalisele isikule.

2

(2) Lõhkematerjali hoitakse relvalaos või relvahoidlas (edaspidi koos hoidla).

(3) Lõhkematerjali hoidmist väljaspool hoidlat korraldab vastava väljaõppega politseiametnik.

(4) Niiskustundliku lõhkematerjali hoidmisel välditakse selle niiskumist.

(5) Kui lõhkematerjali tootja on määranud kindlaks selle hoidmise nõuded, järgitakse ka neid.

§ 5. Lõhkematerjali hoidmine hoidlas

(1) Hoidlal on vähemalt tehniline valve, et tuvastada viivitamata oht ja reageerida kiiresti

häireteatele. Hoidlal on vastutav hoidja.

(2) Lõhkematerjal paigutatakse hoidlasse selliselt, et: 1) on tagatud lõhkematerjali ohutu kättesaadavus; 2) lõhkematerjali paigutusest ei tulene ohtu;

3) lõhkematerjal on eraldatud muust esemest selliselt, et muu ese ei põhjusta lõhkematerja li le ega ümbritsevale keskkonnale lisaohtu.

(3) Hoidlas ei tohi suitsetada ega kasutada lahtist tuld. Lõhkematerjali läheduses ei tohi hoida kergesti süttivat kemikaali.

(4) Hoidla tehnosüsteem ei tohi ohustada lõhkematerjali.

(5) Lõhkematerjali hoidlas arvelevõtmise, hoidmise ja mahakandmise ning hoidla hooldamise kohta koostatakse juhend. Juhend peab olema asjaomasele isikule kättesaadav.

§ 6. Lõhkematerjali kasutamine

(1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kehtestab lõhkematerjali kasutamise ohutusjuhend i, millega määratakse kindlaks eriotstarbelise lõhkamisseadeldise valmistamiseks lõhkematerja l i

kasutamise ohutusnõuded.

(2) Eriotstarbelise lõhkamisseadeldise valmistamine käesoleva määruse tähenduses on lõhkematerjali valmistamine lõhkematerjaliseaduse tähenduses.

(3) Lõhkematerjali ei tohi kasutada, kui see ohustab põhjendamatult isiku elu, tervist või vara

või keskkonda.

3. peatükk

Nõuded lõhkamiskohale

§ 7. Nõuded lõhkamiskohale

(1) Lõhkamiskoht eraldatakse viisil, mis takistab kõrvalise isiku juhuslikku pääsu sellele.

(2) Lõhkamiskoht käesoleva määruse tähenduses on lõhkematerjali kasutamise koht koos

ümbritseva ohualaga.

3

(3) Ohuala käesoleva määruse tähenduses on ala, kuhu võib ulatuda lõhkematerjali kasutamise

kahjulik mõju isikule, varale või ümbritsevale keskkonnale.

(4) Lõhkamiskohas tagatakse seal viibiva ja selle läheduses oleva isiku ohutus ning välditakse põhjendamatut kahju ümbritsevale varale ja keskkonnale.

(5) Lõhkamiskohas ohutuse tagamist korraldab vastutav politseiametnik.

(6) Enne lõhkematerjali kasutamist määrab vastutav politseiametnik ohuala suuruse, arvestades: 1) ohtu vähendavate rajatiste olemasolu;

2) looduslikke ja tehisolusid; 3) lõhkematerjali maksimumkogust, mida võib korraga lõhata, et vältida põhjendamatut kahju

ümbritsevale varale ja keskkonnale; 4) muid lõhkematerjali lõhkamise keemilisi, füüsikalisi ja tehnilisi näitajaid.

(7) Lõhkamiskoht peab olema pimedal ajal piisavalt valgustatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister (allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

1

Siseministri määruse „Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori määratud struktuuriüksuse poolt lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded

lõhkamiskohale“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga kehtestatakse uus siseministri määrus. 15. märtsil 2023. aastal jõustus relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus1, millega anti Politsei- ja

Piirivalveameti (edaspidi PPA) peadirektori määratud struktuuriüksusele õigus käidelda

lõhkematerjali ja valmistada lõhkamisseadeldisi. Oluline on, et lõhkematerjali käideldakse ohutult, kuna sellega võib kaasneda õhulööklaine, kildude laiali lendamine, ülerõhk, kõrge

temperatuur ja plahvatusega kaasnev heli. See on ohtlik nii ümbritsevale keskkonnale kui ka lõhkamiskohas viibivatele või selle lähedusse sattunud inimestele. Seetõttu on ohutuse tagamiseks vaja kehtestada lõhkematerjali käitlemisele asjakohased ohutusnõuded.

Eelnõul on oluline positiivne mõju PPA töökorraldusele.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostöös PPA ekspertidega koostanud Siseministeeriumi:

 õigusnõunik Kristi Käsper ([email protected]) ja

 nõunik Indrek Link ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Gerly Herm (teenistussuhe lõppenud) ja Kertu Nurmsalu (tel 612 5084, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keele-

toimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused

Eelnõuga rakendatakse relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seadust (RT I, 14.03.2023, 21). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest peatükist ja seitsmest paragrahvist.

Eelnõu 1. peatükis sätestatakse üldsätted: §-s 1 määratletakse eelnõu terminid:

 lõike 1 kohaselt käsitatakse lõhkematerjali lõhkematerjaliseaduse tähenduses;

 lõike 2 kohaselt on lõhkematerjali käitlemine lõhkematerjali valmistamine, omandamine, valdamine, vedu, hoidmine ja kasutamine.

1 RT I, 14.03.2023, 21.

2

Eelnõu 2. peatükis reguleeritakse lõhkematerjali käitlejaid, vedu, hoidmist ja kasutamist.

Eelnõu §-s 2 nimetatakse lõhkematerjali käitlejad.

1) Lõikega 1 sätestatakse, et PPA struktuuriüksuse, kes võib lõhkematerjali käidelda, määrab

PPA peadirektor. 2) Lõike 2 kohaselt võib lõhkematerjali käidelda ainult vastava väljaõppega politseiametnik.

See tagab, et lõhkematerjali käideldakse nõuetekohaselt ja ohutult.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse lõhkematerjali veo tingimused. 1) Lõikes 1 nimetatakse õigusaktid, mille alusel ja millega kooskõlas lõhkematerjali veetakse.

Lõhkematerjali veetakse liiklusseaduse ja autoveoseaduse ning nende alusel antud õigus - aktide kohaselt, arvestades sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud erisusi.

2) Lõike 2 kohaselt võib ühe sõiduki kohta vedada kuni 30 kilogrammi lõhkematerjali. Lõhke-

materjali veol lähtutakse ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppest

(ADR)2. Oluline on järgida selle kokkuleppe A lisas määratud piirkoguseid, lähtudes lõhke- materjali või selle allklassi ja muu aine sobivusgrupist.

3) Lõike 3 kohaselt peab sõiduk, millega lõhkematerjali veetakse, olema varustatud kütusega

kogu teekonnaks. Lisaks peab sõidukis olema vähemalt üks toimiv sidevahend, näiteks

mobiiltelefon või raadiosaatja.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse lõhkematerjali hoidmise üldnõuded. 1) Lõikes 1 sätestatakse, et lõhkematerjali tuleb hoida tingimustes, mis tagavad selle säilimise

ja ohutuse ning välistavad selle sattumise kõrvaliste isikute kätte.

2) Lõike 2 kohaselt hoitakse lõhkematerjali relvalaos või relvahoidlas (edaspidi koos hoidla). 3) Lõikega 3 sätestatakse, et väljaspool hoidlat korraldab lõhkematerjali hoidmist politsei-

ametnik, kellel on asjakohane väljaõpe.

4) Lõikega 4 nähakse ette, et arvestades lõhkematerjali omadusi, on oluline luua niiskumise vältimiseks sobivad hoiutingimused. Näiteks tuleb vajadusel jälgida hoidla sisekliimat ja sõltuvalt lõhkematerjali hoidmise kohast rakendada muid meetmeid, mis välistavad lõhke-

materjali niiskumise.

5) Lõikega 5 sätestatakse, et kui lõhkematerjali tootja on määranud selle hoidmisele eraldi nõuded, tuleb järgida ka neid.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse nõuded lõhkematerjali hoidmisele hoidlas.

1) Lõikes 1 sätestatakse hoidla valvamise tingimused ja valvamise eest vastutaja. Hoidla peab olema kaitstud vähemalt tehnilise valvega. See tähendab, et häire korral peab reageerima PPA patrull.

2 RT II 1996, 29, 104.

3

2) Lõigetes 2–5 sätestatakse lõhkematerjali hoidlas hoidmise täpsemad nõuded. Lõhke- materjali hoidmisel tuleb tagada ohutus ja rakendada abinõusid võimaliku kahju vältimiseks. Selleks tuleb lõhkematerjal paigutada hoidlasse selliselt, et oleks tagatud selle

ohutu kättesaadavus ja selle paigutusest ei tuleneks ohtu (lg 2 p-d 1 ja 2). Eelkõige mõeldakse selle all seda, et riiulite või virnade ümberkukkumise oht peab olema võimalikult

väike. Muud esemed peavad olema paigutatud eraldi selliselt, et need ei põhjustaks lõhke - materjalile või ümbritsevale keskkonnale lisaohtu (lg 2 p 3). Hoidlas hoitakse tihtipeale ka muid esemeid, mis ei ole lõhkematerjal, näiteks relvi ja erivahendeid. Seepärast tuleb

kindlasti arvesse võtta nende võimalikku mõju.

Lisaks tuleb võtta eri liiki lõhkematerjali ja muude ainete kooshoidmisel arvesse ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) A lisas määratud sobivusgruppe ja piirkoguseid. Tuleohu vältimiseks ei tohi lõhkematerjali läheduses hoida kergesti süttivat

kemikaali, sealhulgas bensiini või atsetooni, ja hoidlas on keelatud lahtise tule tegemine, samuti suitsetamine (lg 3). Samuti ei tohi lõhkematerjali ohustada hoidla tehnosüsteem

(lg 4). Lõhkematerjali hoidlas arvelevõtmise, hoidmise ja mahakandmise ning hoidla hooldamise kohta koostatakse PPA-sisene juhend, mis peab olema asjaomasele isikule kättesaadav (lg 5).

Analoogsed nõuded on sätestatud ka lõhkematerjali ja pürotehnilise toote hoidmisele.3,4

Eelnõu §-s 6 reguleeritakse lõhkematerjali kasutamist.

1) Lõike 1 kohaselt kehtestab lõhkematerjali kasutamise ohutusjuhendi PPA peadirektor käskkirjaga. Ohutusjuhendis määratakse sellise lõhkematerjali kasutamise ohutusnõuded,

millest valmistatakse eriotstarbelisi lõhkamisseadeldisi. 2) Lõikega 2 täpsustatakse, et eelnõus käsitatakse eriotstarbelise lõhkamisseadeldise valmis-

tamist lõhkematerjali valmistamisena lõhkematerjaliseaduse tähenduses. See on tegevus, mille tulemusena valmib lõhkematerjal, sealhulgas sisaldab see lõhkematerjali vormimist ja

selle komponentide segamist ning lõhkematerjali pakkimist ja lõhkamisseadeldisse paigu- tamist.

3) Lõike 3 kohaselt ei tohi lõhkematerjali kasutada, kui see ohustab põhjendamatult isiku elu, tervist või vara või keskkonda. Lõhkematerjali kasutamisel peab kaaluma, kas see on

põhjendatud ja proportsionaalne ning kaalub üles kaasneda võiva ohu isiku elule, tervisele või varale või keskkonnale.

Eelnõu 3. peatüki §-s 7 sätestatakse nõuded lõhkamiskohale.

Lõikes 1 nähakse ette, et lõhkamiskoht peab olema eraldatud viisil, mis takistab kõrvaliste isikute juhuslikku pääsu sellele. Kui lõhkematerjali kasutatakse näiteks ehitisse sisenemiseks, on lõhkamiskoht lokaliseeritud ja ohutus on võimalik tagada politseiametnikega, kes takistavad

füüsiliselt kõrvaliste isikute juhuslikku pääsu lõhkamiskohale.

Lõigetes 2 ja 3 määratletakse, mis on eelnõus lõhkamiskoht ja ohuala. Lõhkamiskoha all mõistetakse lõhkematerjali kasutamise kohta koos seda ümbritseva ohualaga. Ohuala on ala, kuhu võib ulatuda lõhkematerjali kasutamise kahjulik mõju isikule, varale või ümbritseva le

3 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 7. augusti 2012. aasta määrus nr 57 „Lõhkematerjalilao le,

lõhkematerjali ja pürotehnilise toote hoidmisele esitatavad nõuded“. 4 Suitsetamise keeld kehtib ka elektrooniliste sigarettide ja sarnaste seadmete kohta.

4

keskkonnale. Ümbritsev keskkond hõlmab nii loodust kui ka objekte, sealhulgas ehitisi ja sõidukeid.

Lõike 4 kohaselt peab lõhkamiskohal olema tagatud seal viibivate ja selle läheduses olevate isikute ohutus. Ohutuse tagamist lõhkamiskohas korraldab lõike 5 kohaselt vastutav politsei-

ametnik. Vastutava politseiametniku ülesanne on muu hulgas korraldada, et ohutuse tagamiseks oleks olemas selleks vajalik arv politseiametnikke. Samuti tuleb vältida põhjendamatut kahju ümbritsevale varale ja keskkonnale.

Lõike 6 kohaselt määrab vastutav politseiametnik enne lõhkematerjali kasutamist ohuala

suuruse, arvestades: 1) ohtu vähendavate rajatiste olemasolu; 2) looduslikke ja tehisolusid;

3) lõhkematerjali maksimumkogust, mida võib korraga lõhata, et vältida põhjendamatut kahju ümbritsevale varale ja keskkonnale;

4) muid lõhkematerjali lõhkamise keemilisi, füüsikalisi ja tehnilisi näitajaid. See on vajalik, et tagada politseiametnike ohutu sisenemine ehitisse ning vältida kahju isikute

elule, tervisele ja varale ning keskkonnale nii palju kui võimalik.

Lõike 7 kohaselt peab lõhkamiskoht olema pimedal ajal piisavalt valgustatud. Valgustatuse all on peetud silmas ka silmale nähtamatut valgust, näiteks infrapunavalgust. Selle eesmärk on tagada, et vastutav politseiametnik käitleks lõhkematerjali ohutult.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole Euroopa Liidu õigusega seotud.

4. Määruse mõjud

4.1. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: PPA. 2024. aasta andmetel töötas PPA-s 4591 inimest5, kellest 3730 olid politsei-

ametnikud (81%) ja 861 muud teenistujad (19%). Lõhkematerjali võib käidelda ainult väike osa kõikidest politseiametnikest. Seega on sihtrühm väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

 Mõju ulatus on suur, kuna PPA töökorraldus võib märkimisväärselt muutuda ja see eeldab

sihiteadlikku kohanemist. Pärast eelnõu jõustumist on PPA-l võimalus kasutada eriots- tarbelist lõhkamisseadeldist, mida ei kasutata inimese vastu, vaid mis annab võimaluse

tekitada ehitisekonstruktsioonidesse avausi, et tagada kiirelt ja tõhusalt sisenemine, kuid samas säilitada olukorra lahendamisel piisav üllatusmoment. See on vajalik, et lahendada

raskeid ja eluohtlikke sündmusi kiiresti ja võimalikult ohutult.

 Mõju esinemise sagedus on väike, kuna PPA kasutab lõhkematerjali ebaregulaarselt ja harva. Lõhkematerjali võib kasutada olukordades, kus ohu tõrjumine muu vahetu sunni

vahendiga ei ole kõiki asjaolusid arvestades võimalik.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, kuna negatiivset mõju ei ole või see on

vähene. Mõju on valdavalt positiivne, kuna lõhkematerjali kasutamine võimaldab PPA-l süütegusid tõhusamalt tõkestada.

5 Teenistujate arv taandatuna täistööajale.

5

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju PPA-le on oluline ja positiivne. 4.2. Sotsiaalne mõju: mõju tervisele ja varale

Sihtrühm: inimesed, kes võivad sattuda lõhkamiskoha lähedusse. Nende arvu on raske hinnata,

kuid eelduslikult on see alla tuhande. Võrreldes Eesti elanike koguarvuga6 on sihtrühm väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus

 Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma kui terviku käitumine eriti ei muutu ja puudub tarvi- dus kohaneda. Olukorrad, kus on vaja lõhkematerjali kasutada, näiteks ehitisse sisenemise l

takistuse kõrvaldamiseks, on harvad. Politseiametnikud takistavad kõrvaliste isikute juhus- likku pääsu lõhkamiskohale ning korraldavad selle läheduses olevate isikute ohutuse taga-

mist. Sellega aitavad nad ka vältida põhjendamatut kahju inimeste tervisele ja varale.

 Mõju avaldamise sagedus on väike, kuna muudatusega puututakse kokku harva ja eba- reeglipäraselt.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine, kuna võib kaasneda negatiivne mõju inimese tervisele või varale, kui ta ei pea näiteks kinni politseiametnike korraldustest või ei

hoia eemale määratud ohualast.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju inimestele, kes võivad sattuda lõhkamiskoha lähedusse, on ebaoluline.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Eelnõuga ei kaasne olulist mõju PPA eelarvele. Lõhkematerjali käitlemise täpseid kulusid on keeruline prognoosida, kuna lõhkematerjali käitlemise sagedust ei ole võimalik ette näha.

Kaasnevad väljaõppekulud, mille suurust on keeruline prognoosida, kuid mis ei too eelduslikult kaasa olulist mõju PPA eelarvele.

6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, kuna 15. märtsil 2023. aastal jõustus relvaseaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ning puudub lisavajadus muudatus tega kohaneda.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile

ja Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitsepolitseiametile, PPA-le ja Pääste- ametile.

6 Statistikaameti andmetel elab Eestis 2024. aasta seisuga 1 374 687 inimest.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kaitseministeerium

01.07.2024 nr 1-6/2991-1

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori määratud

struktuuriüksuse poolt lõhkematerjali käitlemise

kord ja nõuded lõhkamiskohale

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks siseministri määruse eelnõu, millega kehtestatakse korrakaitseseaduse § 812 lõike 1 alusel Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori määratud struktuuriüksustele asjakohased ohutusnõuded lõhkematerjali käitlemisel. Eelnõu ja

seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil https://eelnõud.valitsus.ee

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Lisa: 1) eelnõu 3 lehel

2) eelnõu seletuskiri 5 lehel

Arvamuse avaldamiseks: Politsei- ja Piirivalveamet

Kaitsepolitseiamet Päästeamet

Indrek Link 6125264 [email protected]