Õigusriigi tulemusvaldkonna 2023. aasta aruande kinnitamine

Justiitsministri 01.07.2024 käskkirjaga

nr 47 kinnitatud „Õigusriigi tulemusvaldkonna

2023. aasta aruande kinnitamine“ Lisa

Õigusriigi tulemusvaldkonna 2023. aasta aruanne

Tallinn 2024

2

Sisukord

1. Tulemusvaldkonna üldinfo .............................................................................................................. 3

1.1. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine ............................................................. 3

1.2. Tulemusvaldkonna ja programmi lühianalüüs: ..................................................................... 4

2. Programmi üldinfo ........................................................................................................................... 6

2.1. Programmi mõõdikud ............................................................................................................. 6

2.2. Programmi tegevuste täitmise analüüs ................................................................................. 7

2.2.1 Tegevus 1: Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine .................. 7

2.2.2 Tegevus 2: Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine .......................................... 9

2.2.3 Tegevus 3: Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus .......................... 9

2.2.4 Tegevus 4: Karistuste täideviimise korraldamine ......................................................... 10

2.2.5 Tegevus 5: Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine .................... 12

2.2.6 Tegevus 6: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele .......................................... 13

3 Aruandeaasta eelarve täitmine ..................................................................................................... 14

LISA Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse ........................ 16

3

1. Tulemusvaldkonna üldinfo

Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm kuulub õigusriigi tulemusvaldkonna alla ning toetab selle üldeesmärgi täitmist. Programm keskendub selge ja tervikliku õiguskorra tagamisele, kus inimeste põhiõigused on kaitstud, riik toimib läbipaistvalt ja tõhusalt ning kuritegevust on vähe. Esmajoones on oluline, et ühiskonna usaldus riigi vastu oleks kõrge, mille tagab arusaadav ja läbipaistev riigi toimimine. Õigusruum peab toetama rahvusvahelist konkurentsivõimet ja tagama Eesti majanduskeskkonna atraktiivsuse läbi inimeste õiguste kaitse ning isikuid ja ettevõtjaid toetava ettevõtluskeskkonna. Luua tuleb turvaline ja õiglane ühiskond, millesse panustab oluliselt õiguskuulekuse ning selleks vajalike väärtuste kujundamine, õigusrikkumiste ennetamine, neile reageerimine ning neist johtuva kahju vähendamine. Justiitssüsteem tervikuna peab olema tõhus ning toetama isikuid ja ettevõtjaid oma õigusküsimuste, sh õiguskonfliktide või õiguslike probleemide, lahendamisel. Õigusriigi tulemusvaldkonna arengut suunavad valdkonna strateegilised dokumendid - Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030, Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030, Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020-2023 ning Vanglateenistuse strateegia 2023-2027. Õigusriigi tulemusvaldkonna tegevusi viiakse ellu ühe programmi raames. Tulenevalt sellest antakse ülevaade Justiitsministeeriumi ja valitsemisala 2023. aasta eesmärkide ja mõõdikute saavutamise kohta programmi peatükis. Aruandeaastal ei viidud tulemusvaldkonnas läbi hindamisi ega koostatud tõhustamiskavasid. 1.1. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine

Esialgne eelarve (tuhat €)

Lõplik eelarve (tuhat €)

Täitmine (tuhat €)

Kulud 222 132 233 757 212 311

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/313112020006 3 https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/esimese-ja-teise-astme-kohtute-arengukava 4 https://vanglateenistus.ee/meist/lugu-ja-vaartused/vanglateenistuse-strateegia

Tulemusvaldkond Õigusriik

Tulemusvaldkonna eesmärk

Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse justiitssüsteemiga riik

Valdkonna strateegilised dokumendid

Õigusloomepoliitika põhialused aastani 20301 Kriminaalpoliitika põhialused aastani 20302 Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020-20233 Vanglateenistuse strateegia 2023-20274

Eesti 2035 sihid (alasihi täpsusega)

Uuendusmeelne-, usaldusväärne- ja inimesekeskne riigivalitsemine; Vastutustundlik majandus; Turvaline elukeskkond

Programmi nimi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum

Programmi eesmärk Luua tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks ja põhiõiguste tasakaalustatud kaitse tagamiseks ning vähendada õigusrikkumisi ja nende läbi tekitatud kahju

4

Tulemusvaldkonna lõplik eelarve oli ligi 234 mln eurot. Eelarve maht suurenes võrreldes esialgsega

11,6 mln euro võrra (5,2%).

Lõplikku eelarvet ja selle täitmist mõjutas turu võimekus pakkuda IKT arendusteks vajalikus mahus

ressursse. 2022. aastast toodi üle 10,2 mln eurot, millega jätkati 2023. aastasse kandunud tegevusi.

Aasta jooksul eraldati Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist lisaks 0,6 mln eurot küberkaitsega

seotud tegevusteks. Eelarve lõplikku mahtu mõjutasid ka piirmäärata vahendite tegelikud laekumised

(nt majandustegevusest laekunud tulu, välisvahendite prognoosist suurem laekumine).

Programmi tegevuste elluviimiseks kasutati 2023. aastal 212 mln eurot ehk 90,8% lõpliku eelarve

mahust. Programmi tegevuste piirmääraga kuludest kanti 2023. aastasse üle 13,6 mln eurot.

2023. aastast ülekantud vahendeid kasutatakse 2024. aastal samadeks otstarveteks. Põhiosas

kandusid 2023. aastast kasutamata vahendid üle kriminaalpoliitika kujundamise ja elluviimise, sh

ennetuse ning õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamise tegevustesse, kus olulise osa

moodustavad edasi lükkunud IKT arendused.

Täpsemad selgitused on lisatud programmi tegevuste eelarve peatükis. 1.2. Tulemusvaldkonna ja programmi lühianalüüs: Justiitsministeerium keskendus selge ja tervikliku õigusruumi kujundamisele, kus inimeste põhiõigused on tagatud ja kaitstud, riik toimib läbipaistvalt ja tõhusalt ning kuritegevust on vähe. Jätkus õiguskaare digitaliseerimine (strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihi muutus B), et muuta poliitikakujundamine andmepõhisemaks ja digitaalsetele õigusteenustele ja õigusmenetlustele ligipääs kasutajasõbralikumaks. Kvaliteetne õigusloome parandab riigi konkurentsivõimet ning toetab ühiskonna üldist toimimist. Uuendusi arvestavad ja paindlikkust tagavad reeglid vähendavad bürokraatiat, säästavad aega ja raha ning soodustavad majandustegevust („Eesti 2035“ majanduse sihi muutus C). Ettevõtlusega alustamine ja tegelemine peab olema arusaadav ja mõistlikult lihtne, sh tuleb nutikalt kasutada tehnoloogia ja digimaailma võimalusi riigi ja ettevõtjate vahelises suhtluses. Jõustusid äriregistri seaduse muudatused, mille eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada kõigi juriidiliste isikute registrimenetlust, mh kaotati osaühingu minimaalse osakapitali nõue, laiendati registripidaja järelevalvevõimalusi ning suurendati käibekindlust osaühingu osadega tehingute tegemisel. Tööd alustas maksejõuetuse teenistus, mille eesmärk on tuvastada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjused võivad olla ebaseaduslikud ning suurendada võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määra pankrotimenetlustes. Koosmõjus aitavad need seadusemuudatused luua usaldusväärsema ärikeskkonna ning lihtsustada ettevõtjate tegevust. Jätkusid tegevused õigushariduse kvaliteedi tõstmise nimel, sealhulgas startis õigusloomejuristide järelkasvuprogramm, mille eesmärk on toetada õigusloomevaldkonna juristide järelkasvu. Oluline on kohtusüsteemi jätkuv kaasajastamine ja tõhustamine. Kvaliteetne õigusemõistmine peab olema kättesaadav üle riigi, kuid selle tagamiseks peab kohtupidamine muutuma paindlikumaks ja menetlusosalistele vähemkoormavaks. Kohtuasutuse töö tõhususe tõstmisel on oluline nii kohtunike spetsialiseerumine, tugiteenuste edasine tsentraliseerimine kui ka digilahenduste edasiarendamine. 2023. aasta alguses võeti vastu kolm kohtute alast seaduseelnõu, millega nähti ette maakohtutes

5

osakondade moodustamine kohtunike ja nende tugipersonali paremaks töökorralduseks ja spetsialiseerumiseks, lisaks mindi tsiviil- ja haldusasjades üle paberivabale kohtupidamisele. Näiteks saavad vangid edaspidi esitada kohtusse dokumente ja tutvuda kohtutoimikuga avalikus e-toimikus. Edukalt on jätkunud menetlusdokumentide ristkättetoimetamine kättetoimetamisportaali kaudu ning kohtutes võeti kasutusele justiitssüsteemi andme- ja analüüsikeskkond. Kohtutega koostöös valmis veebileht „Eestkostja teejuht“, mis pakub eestkostjatele selgitusi ja abi enda ülesannete täitmisel. Jätkusid erinevate infosüsteemide (e-toimik, äriregister, Riigi Teataja, täitmisregister, kohtute infosüsteem, justiitssüsteemi andme- ja analüüsikeskkond jne) arendused. Infotehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtu juurutamine aitab kaasa kriminaalmenetluste tõhustamisele, konkurentsivõimelise ärikeskkonna loomisele, vanglateenistuse ning kohtute tööprotsesside digitaliseerimisele ja kaasajastamisele. Samuti on see oluline kvaliteetsete poliitikaotsuste tegemisel. Vanglates said kinnipeetavad kasutamiseks tahvelarvutid, mille kaudu saavad nad kohtutega suhelda

ning kasutada e-poe teenust. 2024. aastal avaneb võimalus hakata pidama lähedastega videokõnesid

ning kriminaalhooldusalused saavad hakata kohtuma oma kriminaalhooldajaga läbi

kriminaalhooldusportaali. Vanglateenistus on 2023. aastal loonud andmepõhised juhtimislauad, et

vajalik info oleks lihtsasti kättesaadav.

Jätkati tegevustega, et kriminaaljustiitssüsteem oleks tõhus, sh digitaalne, kiire, sõltumatu ja ohvrisõbralik. Jätkusid regulaarsed reoveeuuringud narkoainete seireks, et näha narkootiliste ning psühhotroopsete ainete leviku trende ja mustreid. Viidi läbi mitu olulist analüüsi, mis olid sisendiks seadusemuudatustele, näiteks ettepanekud kriminaalasjade menetlemise kiiremaks ja ökonoomsemaks muutmiseks ning seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude vastavusest Istanbuli konventsioonile. Riigikogule esitati eelnõud vaenu õhutamise kriminaliseerimiseks ja rikkumisest teavitaja kaitseks. Tähelepanu suunati korduvkuritegevuse ehk retsidiivsuse määra vähendamisele ning sõltuvuste ja muude vaimse tervise häirete tõttu toime pandud kuritegude ennetusele („Eesti 2035“ rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse (inimese) sihi muutus C). 2023. aastal lõppes edukalt projekt kuriteoohvrite kaitseks, mille raames justiitsministeerium, politsei- ja piirivalveamet, sotsiaalkindlustusamet, tervishoiusektor ja muud sidusrühmad töötasid koos välja spetsiaalsed vahendid kuriteoohvri vajaduste hindamiseks, ühelt teenuselt teisele suunamiseks ja ohvrite paremaks informeerimiseks ning protsessid, et tagada kuriteoohvritele kaitse ja pakkuda neile senisest paremini tuge. Oluline on, et lapsed ja noored ei satuks kriminaaljustiitssüsteemi vaatevälja ning nende õigusrikkumiste arv väheneks. Vajalik on tagada noorte eakohane kohtlemine. 2024. aastal lõppeva Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi 2014-2021 vahenditest rahastatud projekti „Nooresõbralik õigussüsteem“ eesmärk oli ennetada noorte õigusrikkumisi ning tagada alaealistele, kes õigusrikkumisi sooritanud on, vajalik tugi ja abi, et nad suudaks jätkata õiguskuulekat elu ega satuks vanglasse. 2023. aastal käivitusid tegevused sarnase mõtteviisi rakendamiseks kuni 29-aastaste õigussüsteemi sattuvate noorte osas.

Väljakutsed järgnevatel aastatel

 Järgmistel aastatel jätkub õiguskaare digitaliseerimine. Vajaliku teabe digitaalse kättesaadavuse ning andmete vahetuse tagamiseks täiustatakse ja võetakse kasutusele uusi töökeskkondi.

6

Kodanikukesksete teenuste kujundamisel on vaja muuta ligipääs digitaalsetele õigusteenustele ja õigusmenetlustele kasutajasõbralikumaks, luua juurde lihtsaid ning kättesaadavaid abi võimalusi. Digitaliseerimise ja kodanikukesksete teenuste kõrval on justiitsministeeriumi prioriteediks konkurentsivõimelise ärikeskkonna loomine ja kohtumenetluse tõhustamine. Jätkuvad tegevused kriminaalõiguse tõhustamiseks ning õigushariduse kvaliteedi parandamiseks, et tagada reguleeritud õiguselukutsete järelkasv, õigushariduse kvaliteet ja õigusteaduse kestlik areng.

 Valmistame ette kohtuhalduse muudatusi, millega antakse kohtusüsteemile senisest suurem vastutus ja otsustusõigus oma halduse ja arenduse eest. Samuti valmistame ette eelnõusid kohtunikuameti kaasajastamiseks, millega suurendada võimekate juristide huvi ameti vastu ja tsiviilkohtumenetluse tõhustamiseks. Lisaks on eesmärgiks parandada õigusabi kättesaadavust neile, kellel on selleks rahalisi takistusi ning toetada tsiviiltäitevaldkonna arengut läbi täitmisregistri käivitamise ja õiguslike kitsaskohtade lahendamise.

 Kriminaalmenetluste tõhustamiseks on ette valmistatud erinevad eelnõud, mille rakendamist tuleb toetada ja muudatuste mõjusid hinnata. Koostöös partneritega tuleb tagada prioriteetsete kuritegude ennetus ja tulemuslik menetlus, sh suure kahjuga majandus- ja korruptsioonikuriteod, lapsi ja noori ohustav narkokuritegevus ja alaealiste vastu suunatud seksuaalkuriteod. Parandamist vajavad kriminaaltulu tuvastamine, arestimine ja konfiskeerimine. Oluline on, et lapsed ja noored ei satuks kriminaaljustiitssüsteemi vaatevälja ning nende õigusrikkumiste arv väheneks. Selleks tuleb õigusrikkumistele reageerida viisil, mis võtab arvesse noorte riske, vajadusi ja võimalusi. Alaealiste peal end tõestanud nooresõbraliku õigussüsteemi projekti lähenemist rakendatakse ESF+ vahendite toel kuni 29aastastele noortele. Töötatakse välja kliendikesksed lahendused kogukonnas, kriminaalhoolduses ja vanglas, mis aitavad vähendada retsidiivsust.

 Vanglateenistuse peamisteks väljakutseteks 2024. aastal on meditsiiniteenuse üleandmine vanglates tervishoiuteenuse osutajatele, Eesti Vanglatööstus ASi likvideerimine ning Tallinna vangla ettevõtluskeskuse loomine. Eesmärk on pakkuda kinnipeetavatele efektiivsemat ja laiapõhjalisemat tööhõivet, eriti olukordades, kus karistusajad on aina lühemad. Vangide arvu vähenemine on ka põhjus, miks alates 2024. aasta keskpaigast suletakse osaliselt Tartu vangla. Edaspidi jääb see piirkondlike vangide kinnipidamise kohaks ning jätkab arestimajateenuse pakkumist.

 Mahuka osa ministeeriumi tegevustest moodustab ka 2024. aastal jätkuvalt Euroopa Liidu õiguse ülevõtmine ja rakendamine.

2. Programmi üldinfo

2.1. Programmi mõõdikud

Programmi nimi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum

Programmi eesmärk Loodud on tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks, tagatud on põhiõiguste tasakaalustatud kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning kuritegevust on vähe

Eesti 2035 sihid (alasihtide täpsusega)

Uuendusmeelne riik, usaldusväärne riik, inimesekeskne riik, vastutustundlik majandus, turvaline elukeskkond

Peavastutaja Justiitsministeerium

Kaasvastutajad (valitsemisala asutused)

Registrite ja Infosüsteemide Keskus, prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Patendiamet, Andmekaitse Inspektsioon, vanglad, esimese ja teise astme kohtud, Konkurentsiamet

7

Eesmärk: Loodud on tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks, tagatud on põhiõiguste tasakaalustatud kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning kuritegevust on vähe.

Programmi mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed

2021 2022 2023 2023 2024 „Eesti

2035“ siht

Koht maailma vabaduse edetabelis Allikas: Freedom House

Staatus „vaba“

Staatus „vaba“

Staatus „vaba“

Staatus „vaba“

Staatus „vaba“

-

Eesti konkurentsivõime positsioon Allikas: World Economic Forum

26 22 26 27 -

„Eesti 2035“

majanduse sihi muutus

C

Inimeste hulk, kes tunneb end oma kodukandis pärast pimeda saabumist turvaliselt Allikas: Justiitsministeerium

75% 71% 70% >76% >76%

„Eesti 2035“ rahva

kestlikkus, tervis ja

sotsiaalkait se

(inimese) sihi muutus

C

World Justice Project õigusriigi indeks Allikas: World Justice Project 0,81 0,82 0,82 >0,81 >0,81

„Eesti 2035“

riigivalitse mise sihi muutus B

Eesti positsioon rahvusvahelises õigusriigi indeksis kriminaaljustiitssüsteemi alakategoorias Allikas: World Justice Project

15 10 9 <15 <15

„Eesti 2035“ rahva

kestlikkus, tervis ja

sotsiaalkait se

(inimese) sihi muutus

C

2.2. Programmi tegevuste täitmise analüüs 2.2.1 Tegevus 1: Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine

Tegevuse eesmärk: Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine, väärtustades põhiõigusi, riigisisese õiguskorra süsteemsust, õigusloome kvaliteeti ning konkurentsivõimelist majanduskeskkonda. Õiguspoliitikat kujundatakse ja viiakse ellu avaliku õiguse, eraõiguse, intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse valdkonnas. Õigusloome alal tagatakse ühtlane ja kvaliteetne korraldus ning tase.

8

2023. aasta olulisemad tegevused:

 Jõustusid äriregistri muudatused, millega lihtsustati ja ühtlustati registrimenetlust, sh kaotati osaühingu minimaalse osakapitali nõue, laiendati registripidaja järelevalvevõimalusi ning suurendati käibekindlust osaühingu osadega tehingute tegemisel.

 Tööd alustas maksejõuetuse teenistus, mis teeb järelevalvet võlgniku maksejõuetuse põhjuste

üle ja aitab seeläbi kaasa pankrotimenetluses võlausaldajatele tehtavate väljamaksete

suurendamisele.

 Startis õigusloomejuristide järelkasvuprogramm, mille eesmärk on toetada

õigusloomevaldkonna juristide järelkasvu.

Mõõdikud Tegelik täitmine Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Õiguspoliitika valdkonnas on koostatud vajalikud seaduseelnõud ja analüüsid Allikas: Justiitsministeerium

- Koostatud Koostatud Koostatud -

Seaduseelnõu koostamisele eelneb väljatöötamiskavatsus (VTK) Allikas: Justiitsministeerium

34% 28% 38% 70% 70%

Õigusloome kesksete koolituste arv aastas (teemakoolituste arv) Allikas: Justiitsministeerium

4 teemal kokku 5 koolitust

2 teemal kokku 4 koolitust

2 teemal kokku 3 koolitust

1 -

Õigusloome toimub õiguse koosloome keskkonnas

I etapi raames

valminud süsteemi

üldine struktuur (MVP) ja alustatud

MVP piloteerimis

t

MVP piloteerimine

jätkatud ja laiendatud.

Etappide II ja III arendused

alustatud

II ja III etapp täidetud osaliselt.

Mahuka skoobi tõttu lükkusid avalik vaade ja

osa EL asja menetlusest

edasi. Riigikogu ja Riigikantselei liidestumised

on samuti lükkunud edasi.

Uue VIISi projekti

ettevalmistavad tegevused on

käivitunud.

Etapid II ja III viiakse lõpule.

Riigikantsel ei (VIIS) ja Riigikogu

liidestatakse.

-

9

2.2.2 Tegevus 2: Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine

Tegevuse eesmärk: Õiguspoliitika intellektuaalse omandi valdkonnas on kujundatud ja elluviidud.

Mõõdik Tegelik täitmine Sihttasemed

2021 2022 2023 2023 2024

Õiguspoliitika IO ja konkurentsiõiguse valdkonnas Allikas: Justiitsministeerium

Kujundatud ja

elluviidud

Kujundatud ja

elluviidud

Kujundatud ja elluviidud

Kujundatud ja elluviidud

-

2023. aasta olulisemad tegevused:

 Jõustusid muudatused tööstusomandi leiutiste valdkonna rakendusaktides, mis toetavad leiutiste menetlemiste infosüsteemi väljaarendamist (riigihange on töös).

 Eesti asus osalema 2023. aastal EUIPO loodud veebipiraatluse tõkestamise võrgustikus, mille kaudu jagvad liikmesriigid parimaid praktikaid ja edendavad riikidevahelist koostööd.

2.2.3 Tegevus 3: Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus

5 Tulemust mõõdetakse kuriteos kannatanute tagasiside küsimustikuga https://kannatanute-tagasiside.just.ee/. Arvesse

tuleb võtta, et võrreldes aasta jooksul registreeritud kuritegudega on tagasiside küsimustiku täitnute arv väga väike, mistõttu suuremaid järeldusi selle pinnalt teha ei saa. Uues programmis võetakse antud mõõdik sellisel kujul välja.

Tegevuse kirjeldus: Kriminaalpoliitika põhineb andmetel ning uuringutel ning ühiskonnaliikmete õiguskuulekus on kõrge. Kriminaaljustiitssüsteem on tõhus, sh digitaalne, ning inimkeskne, sh ohvrisõbralik ning omab võimekust avastada ka uusimaid kuriteoliike.

Mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed

2021 2022 2023 2023 2024

Kuritegude arv Allikas: Justiitsministeerium

25 982 25 663 27 465 <26 000 <26 000

Õigusrikkumistega kokku puutunud inimeste (ohvrite) arv Allikas: Justiitsministeerium

5% 6% 7% <6% <6%

Vägivaldsete surmade arv (tapmiste ja mõrva tagajärjel hukkunute arv)

19 18 18 <15 <15

Menetluses osalenute rahulolu5 Allikas: Justiitsministeerium

43% 74 % 74% >40% >45%

Kinnipeetavate arv 100 000 elaniku kohta

168 156 129 <170 <170

10

2023. aasta olulisemad tegevused:

 Viidi läbi mitu olulist analüüsi, mis olid sisendiks seadusemuudatustele, nt ettepanekud kriminaalasjade menetlemise kiiremaks ja ökonoomsemaks muutmiseks ning seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude vastavusest Istanbuli konventsioonile. Riigikogule esitati eelnõud vaenu õhutamise kriminaliseerimiseks ja rikkumisest teavitaja kaitseks.

 2023. aastal lõppes edukalt projekt kuriteoohvrite kaitseks, mille raames justiitsministeerium, politsei- ja piirivalveamet, sotsiaalkindlustusamet, tervishoiusektor ja muud sidusrühmad töötasid koos välja spetsiaalsed vahendid kuriteoohvri vajaduste hindamiseks, ühelt teenuselt teisele suunamiseks ja ohvrite paremaks informeerimiseks ning protsessid, et tagada kuriteoohvritele kaitse ja pakkuda neile senisest paremini tuge.

 Käivitus projekt eesmärgiga soodustada ja edendada õigusrikkumistaustaga noorte osalemist

ühiskonnaelus, toetada nende iseseisvat toimetulekut, nende jõudmist õppetegevusse ja

tööturule ning seal püsimist, et ennetada sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist.

Eesmärk on alaealiste erikohtlemise reformiga sarnase mõtteviisi ja paindliku praktika

rakendamine ka kuni 29-aastaste õigussüsteemi sattuvate noorte osas.

2.2.4 Tegevus 4: Karistuste täideviimise korraldamine

Tegevuse kirjeldus: Praktilised tegevused, et karistuste täideviimine vastaks tänapäevastele nõuetele ning väheneks korduvkuritegevus ja kinnipeetavate arv.

Mõõdik Tegelik täitmine Sihttasemed

2021 2022 2023 2023 2024

Ametniku poolt süütegude toimepanemine vangi vastu Allikas: Justiitsministeerium

0 0 0 0 0

Vangi põgenemine vangla siseterritooriumilt Allikas: Justiitsministeerium

0 0 0 0 0

Avavangla täituvus Allikas: Justiitsministeerium

57,3% 79% 79% 75% 75%

Pikema kui ühe aastase karistusega vangidel ning kriminaalhooldusalustel on olemas riskide maandamise tegevuskava Allikas: Justiitsministeerium

100% 100% 100% 100% 100%

Vangide retsidiivsus 2 aasta jooksul peale

32% 31% 30% <35% <35%

Allikas: Justiitsministeerium

11

vabanemist Allikas: Justiitsministeerium

Vanglateenistus tagab eraldatud eelarve piires igapäevaselt vanglakohti kuni 1800 kinnipeetavale (süüdimõistetud ja vahistatud) kolmes asukohas (Tallinn, Tartu, Jõhvi) ning korraldab arestimaja teenuse toimimise Tartu ja Viru vanglas. Karistuse kandmine jätkub avavanglas ca 250 kinnipeetaval aastas. Kriminaalhooldusametnike järelevalve võimekus on igapäevaselt kuni 3500 inimest ning vastuvõtud on tagatud igas maakonnas. Sellest olenemata on Eurostati6 andmetel Eesti vanglateenistuse kulu SKP-st 0,1% samal ajal, kui Euroopa Liidu keskmine on viimastel andmetel 0,2%. Viimase SPACE I aruande kohaselt oli Eestis 162 kinnipeetavat 100 000 elaniku kohta, samal ajal, kui Euroopa keskmine on 108. Kinnipeetavaid ühe ametniku kohta on 1,4, mis on Euroopa Liidu keskmine. Kokkuvõttes on Eesti vanglateenistus kaks korda kuluefektiivsem võrreldes Euroopa keskmisega, sest peale karistuse täideviimise korraldamise pakume ka arestimajateenust. 2023. aasta olulisemad tegevused:

 Muudeti Vanglateenistuse juhtimiskorraldust, et tagada strateegiliste eesmärkide tõhus ellu viimine. Kriminaalhooldustöö koondati ühtse juhtimise alla, tööd alustas kriminaalhoolduse direktor. Vanglate koosseisud ja töökorraldus muudeti optimaalsemaks.

 Kriminaalhoolduses käivitati turvalise koostöö raamistiku mudel ehk TUKO, mille eesmärgiks on suurendada kogukonna turvalisust läbi asutuste omavahelise koostöö ning infovahetuse. Koostööraamistiku toetamiseks uuendati kriminaalhooldusseadust.

 Suurendati avavanglate kasutust, et toetada paremini käitumise muutust peale vanglakaristuste kandmist. Eesmärk on kasutada avavanglate võimalusi maksimaalselt ning soodustada seeläbi karistuse kandmise jätkumist kriminaalhooldusel.

 Tehti otsus likvideerida riigi äriühing AS Eesti Vanglatööstus ning asendada see vanglate ettevõtluskeskusega, et suurendada paindlikkust kohanemisel kinnipeetavate arvu ning profiili muutustega.

 Valmistati ette vanglatervishoiu üleandmine sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse, et oleks tagatud vanglatervishoiu jätkusuutlikkus ja efektiivsus.

 Vanglaametnike väljaõppe korraldust kaasajastati lähtuvalt Vanglateenistuse vajadustest ja uutest õpitrendidest. Viidi ellu töökohapõhise õppe pilootprojekt valvuritele ning kontaktisikutele ning alustati valvuriõppe muutmist.

 2023. aastal valmis Viru vangla lasketiir, mis on oluline panus piirkondliku siseturvalisuse valdkonna arengusse.

 Vanglateenistus osales kriisireguleerimise õppusel Crevex23.

 Paberivabale vanglatööle üleminek jõudis lõpusirgele. Kinnipeetavatele anti kasutamiseks tahvelarvutid, mille kaudu on tagatud ligipääs e-toimikule ning e-poe lahendusele. 2024. aastal avaneb võimalus hakata pidama lähedastega videokõnesid ning kriminaalhooldusalused saavad kasutada kriminaalhooldusportaali.

 Vanglateenistus lõi 2023. aastal andmepõhised juhtimislauad, et otsusteks vajalik info oleks lihtsasti kättesaadav. 2023. a kokkuvõte avaldati ka avalikkusele interaktiivse andmelaua kujul.

6 Eurostati statistika: https://ec.europa.eu/eurostat/statistics- explained/index.php?title=Government_expenditure_on_public_order_and_safety&fbclid=IwZXh0bgNhZW0CMTEAAR2M5 eKlKEGuaRddaMQdimPc-TB9S5kwWAbdR8SmQ7wWDU39-YZIuKUyiRg_aem_AbaqLU4qRzgPyQ8dNtseCA8H4TdlT- 1i2qQjfHeDTkiUEepE_OZRUisL-KxMr98wXYESozZIKv1Zfs_cmpZXnAqq#Expenditure_on_.27public_order_and_safety.27

12

2.2.5 Tegevus 5: Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine

Tegevuse Eesmärk: Inimesed ja ettevõtted saavad oma õigusküsimused tõhusalt lahendatud. Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine toimib usaldusväärselt ja tõhusalt, õigusteenused ja õigusteave on usaldusväärsed ja kättesaadavad.

Mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed

2021 2022 2023 2023 2024

Pikkade menetluste osakaal kohtutes Allikas: Justiitsministeer ium

Tsiviilasjad: HMK19,5%; PMK –13,9%; TMK – 10,4%; VMK – 15,2%; Üldmenetluse s kriminaalasja d: HMK – 16,1%; PMK – 0,0%; TMK – 18,2%; VMK – 13,0%; Haldusasjad: TlnHK – 6,5%; TrtHK – 14,2%

Tsiviilasjad: HMK- 19,5%; PMK – 14,8%; TMK – 9,8%; VMK – 19,2%; Üldmenetluse s Kriminaalasja d: HMK- 12,8%; PMK – 8,9%; TMK – 11,4%; VMK – 10,5%; Haldusasjad: TlnHK – 5,3%; TrtHK – 26,8%

Tsiviilasjad: HMK- 21,3%; PMK – 19,3%; TMK – 9,3%; VMK – 20,1%; Üldmenetluse s Kriminaalasja d: HMK- 23,6%; PMK – 17,9%; TMK – 25,3%; VMK – 21,7%; Haldusasjad: TlnHK – 9,3%; TrtHK – 27,2%

Rohkem kui aasta vanuseid tsiviil- ja haldusasju ning üldmenetluse s kriminaalasju ei ole kohtutes menetluses rohkem kui 10 %

Rohkem kui aasta vanuseid tsiviil- ja haldusasju ning üldmenetluse s kriminaalasju ei ole kohtutes menetluses rohkem kui 10 %

Menetlusosalist e rahulolu hinnang kohtute tööle Allikas: Justiitsministeer ium

Menetlusosali ste rahulolu oli kõrge

Menetlusosali ste rahulolu oli kõrge

Menetlusosali ste rahulolu oli kõrge

Menetlusosali ste rahulolu on kõrge

Menetlusosali ste rahulolu on kõrge

Kohtulike registrite menetluste läbiviimine seaduses sätestatud tähtaja jooksul Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Kohtulike registrite menetlused viidi läbi seaduses sätestatud tähtaja jooksul

Kohtulike registrite menetlused viidi läbi seaduses sätestatud tähtaja jooksul

Kohtulike registrite menetlused viidi läbi seaduses sätestatud tähtaja jooksul

Kohtulike registrite menetlused viiakse läbi seaduses sätestatud tähtaja jooksul

Kohtulike registrite menetlused viiakse läbi seaduses sätestatud tähtaja jooksul

Rahulolu esmatasandi õigusabi teenusega

Vähemalt 90% abisaajatest rahul või pigem rahul

Vähemalt 90% abisaajatest rahul või pigem rahul

Vähemalt 90% abisaajatest rahul või pigem rahul

Vähemalt 90% abisaajatest rahul või pigem rahul

Vähemalt 90% abisaajatest rahul või pigem rahul

13

Allikas: Justiitsministeer ium

2023. aasta olulisemad tegevused:

 Veebruarist jõustusid olulised muudatused äriregistri seaduses, millega suurendati registripidaja järelevalvevõimalusi, et tagada äriregistri andmete suurem usaldusväärsus.

 Võeti kasutusele Kättetoimetamisportaal, mis võimaldab dokumentide ristkättetoimetamist.

 Kinnistusraamatu edasiarendused, millega sai valmis suur osa põhifunktsionaalsusest ja kohtunikuabid saavad nüüd uues menetlustarkvaras menetleda kinnistamisavaldusi.

 Suurendati kohtunike spetsialiseerumist, parandati kohtunike ametitagatisi ja muudeti maakohtute juhtimisstruktuuri (edaspidi jagunevad maakohtud tsiviil- ja süüteoosakondadeks, osakonda juhib osakonnajuhataja).

 Loodi kohtunike järelkasvukava programm, mis võimaldab kohtujuristil ajutiselt asuda teenistusse väljaspool kohut, kuhu ta on ametisse nimetatud. Selle eesmärk on arendada teadmisi ja oskusi kohtuniku ametikohale kandideerimiseks.

 Kehtestati menetlusõiguslikud ja kohtukorralduse erisused ajaks, kui riigis on välja kuulutatud erakorraline seisukord või sõjaseisukord.

 Arendati välja Riigi Teataja PDFide varundamine.

 Kinnitati Ametlike Teadaannete tehnoloogilise uuendamise lähteülesanne.

 Lõpetati KeRT (kasutajasõbralik elektrooniline Riigi Teataja) projekti I etapp.

 Valmis ja käis kooskõlastusringil täituritasude ja kutsega seotud väljatöötamiskavatsus, mille eesmärk on täitemenetluse valdkonna jätkusuutlikkuse säilitamine.

 Kooskõlastusringile saadeti täitemenetluse kitsaskohtade kõrvaldamise väljatöötamiskavatsus, mille eesmärk on muuta menetluse läbiviimine efektiivsemaks ja menetlusosalistele selgemaks, luua ühtsem menetluspraktika, vähendada õigusvaidlusi ning toetada täituri jätkusuutlikust täitekulude sissenõudmisel erijuhtudel.

 Täitmisregister – SF projekt kaitstud, võetud ette olulised sammud registri pangakonto arestimisele pühendatud osa käivitamiseks, registri andmetega täitmiseks ning avalikusele kättesaadavaks tegemiseks.

 Uuendati Juristaitab veebi.

 Valmis Riigi õigusabi andmete juhtimislaud.

 Eakatele esmatasandi õigusnõu andja leidmiseks korraldati uus konkurss ja leiti õigusnõu osutaja järgmiseks 2. aastaks. Leping sai sõlmitud.

 Tehti HUGO OÜ kohtuesinduse järelevalvet ja kontrolliti, kas HUGO peab kinni kohtuesinduse piirangutest. Tuvastati rikkumised ja teostati tasaarvestused.

2.2.6 Tegevus 6: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele

Tegevuse kirjeldus: Registrite ja Infosüsteemide Keskus osutab haldusala välistele asutustele erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendustega seotud teenuseid, sh dokumendihaldussüsteemi haldamine ja arendamine, infosüsteemide haldamine, majutamine ja arendamine

Mõõdik Tegelik täitmine Sihttasemed

2021 2022 2023 2023 2024

14

Vastavus teenus- taseme lepingule

Vastab lepingus

kokkulepitule

Vastab lepingus

kokkulepitule

Vastab lepingus

kokkulepitule

Vastab lepingus

kokkulepitud tingimustele

Vastab lepingus

kokkulepitud tingimustele

Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Registrite ja Infosüsteemide Keskus osutas 2023. aastal erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuseid vastavalt lepingutes kokkulepitud tingimustele.

3. Aruandeaasta eelarve täitmine

Programmi kulud Esialgne eelarve

(tuhat €)

Lõplik eelarve

(tuhat €)

Täitmine (tuhat €)

Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum 222 132 233 757 212 311

Programmi tegevuse kulud Esialgne eelarve

(tuhat €)

Lõplik eelarve

(tuhat €)

Täitmine (tuhat €)

Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine

11 569 12 936 10 277

Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine 4 864 5 888 4 563

Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus

40 581 43 087 37 476

Karistuste täideviimise korraldamine 80 245 82 153 78 321

Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine

82 742 87 228 79 425

Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele 2 130 2 466 2 247

Programmi lõplik eelarve oli ligi 234 mln eurot. Eelarve maht suurenes võrreldes esialgsega 11,6 mln

euro võrra (5,2%).

Lõplikku eelarvet ja selle täitmist mõjutas turu võimekus pakkuda IKT arendusteks vajalikus mahus

ressursse. 2022. aastast toodi üle 10,2 mln eurot, millega jätkati 2023. aastasse kandunud tegevusi.

Aasta jooksul eraldati Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist lisaks 0,6 mln eurot küberkaitsega

seotud tegevusteks. Eelarve lõplikku mahtu mõjutasid ka piirmäärata vahendite tegelikud laekumised

(nt majandustegevusest laekunud tulu, välisvahendite prognoosist suurem laekumine).

Programmi tegevuste elluviimiseks kasutati 2023. aastal 212 mln eurot ehk 90,8% lõpliku eelarve

mahust. Programmi tegevuste piirmääraga kuludest kanti 2023. aastasse üle 13,6 mln eurot.

2023. aastast ülekantud vahendeid kasutatakse 2024. aastal samadeks otstarveteks. Põhiosas

kandusid 2023. aastast kasutamata vahendid üle kriminaalpoliitika kujundamise ja elluviimise, sh

15

ennetuse ning õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamise tegevustesse, kus olulise osa

moodustavad edasi lükkunud IKT arendused.

Justiitsministeerium ja Siseministeerium koostasid 2021. aastal ühise süüteomenetluse

digitaliseerimise tegevuskava, milles nähti ette mõlemale osapoolele tegevusi kaheksa aasta

perspektiivis tagamaks inimkeskne, avastamispõhine efektiivne menetlus. Kokkulepitud arendustööd

toimuvad vastavalt tegevuskavale, kuid tulenevalt turu võimekusest pakkuda vajalikus mahus

ressursse ning keerukusega turult värvata vajaliku kompetentsiga personali, on alustatud arenduste

lõpetamine teatud töölõikudes võtnud esialgse kavaga võrreldes rohkem aega. Samas on kuritegude

üldarv ning keeruliste kuritegude arv Eestis kasvamas, mis tähendab, et efektiivsete töökeskkondade

olemasolu kriminaalmenetluses on kuritegude lahendamiseks kriitilise tähtsusega. Esimesed

süüteomenetlused viiakse tervikahelas digitaalselt läbi 2024. aasta esimeses pooles ning vajalike

arendustegevustega jätkatakse partneritega kokkulepitud ajakavas. Peamiselt keskendutakse

lahenduste loomisel, mis automatiseeriksid tegevusi, mida on efektiivsem masinal läbi viia. Info

koondamine ning automaatne töötlemine, leitavaks muutmine. Tähelepanu all on keelemudelite

rakendamine menetlustoimingutes kogutud teabe töötlemiseks, et sellest oleks efektiivsem tõendeid

leida ning teavet eraldada. Samuti keskendutakse lahenduste loomisele, mis võimaldavad kõigi

osapoolte vahel ühiselt digitaalse toimikumaterjaliga töötada võimalikult lihtsal moel ning tagaksid

selle, et loodav teave (nagu määrused, otsused jne) oleks loodud sellisel kujul, et riigi teised süsteemid

saaksid automaatselt need enda protsessides kasutusele võtta. Eraldi fookuses on füüsiliste tõendite

järelevalveahela loomine, mis annaks võimekuse digitaalseid tõendeid töödelda ning tagaks menetluse

käigus füüsiliselt äravõetu üle töökindla ülevaate ning efektiivse realiseerimise väljundi. Samuti on töös

EL-i üleste liideste loomine, et kiirendada ja lihtsustada rahvusvahelise mõõtmega süüteomenetlusi.

Ärikeskkonna usaldusväärsuse suurendamiseks ning ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks

alustatud arendustööd on mõningases viibimises seoses viibega partnerite tegevustes, mis tuleneb

samuti arendusressursi puudumises. Sellest tulenevalt on tegevuste lõpetamine, mis lihtsustavad

ettevõtete aruandluskohustust, lükkunud aasta võrra edasi, kuid praeguseks hetkeks on tegevustega

jätkatud ning esmased lahendused jõuavad ettevõtjateni 2025. aastal.

Lisaks jätkatakse Registrite ja Infosüsteemide Keskuses küberturbevõimekuse kiireloomulise

tõstmisega, milleks eraldati vahendeid Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist.

16

LISA Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse

Õigusriik

Tulemusvaldkonna eesmärk

Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse justiitssüsteemiga riik

Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht

Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik

Valdkonna arengukavad

Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030

Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030

Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020–2023

Tulemusvaldkonna programm

Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Justiitsministeeriumi valitsemisala

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

 Justiitsministeerium keskendus selge ja tervikliku õigusruumi kujundamisele, kus inimeste põhiõigused on tagatud ja kaitstud, riik toimib läbipaistvalt ja tõhusalt ning kuritegevust on vähe.

 Jätkus õiguskaare digitaliseerimine, et muuta poliitikakujundamine andmepõhiseks ja digitaalsetele õigusteenustele ning õigusmenetlustele ligipääs kasutajasõbralikuks. Kvaliteetne õigusloome parandab riigi konkurentsivõimet ning toetab ühiskonna üldist toimimist. Uuendusi arvestavad ja paindlikkust tagavad reeglid vähendavad bürokraatiat, säästavad aega ja raha ning soodustavad majandustegevust.

 Jõustusid äriregistri seaduse muudatused, mille eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada kõigi juriidiliste isikute registrimenetlust, muuhulgas kaotati osaühingu minimaalse osakapitali nõue, laiendati registripidaja järelevalvevõimalusi ning suurendati käibekindlust osaühingu osadega tehingute tegemisel. Tööd alustas maksejõuetuse teenistus, mille eesmärk on tuvastada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjused võivad olla ebaseaduslikud ning suurendada võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määra pankrotimenetlustes. Koosmõjus aitavad need seadusemuudatused luua usaldusväärsema ärikeskkonna ning lihtsustada ettevõtjate tegevust.

 Jätkusid tegevused õigushariduse kvaliteedi tõstmise nimel ja alustati õigusloomejuristide järelkasvuprogrammiga.

 Jätkus kohtusüsteemi kaasajastamine ja tõhustamine. Kvaliteetne õigusemõistmine peab olema kättesaadav üle riigi, kuid selle tagamiseks peab kohtupidamine muutuma paindlikumaks ja menetlusosalistele vähemkoormavaks. Kohtuasutuse töös on oluline nii kohtunike spetsialiseerumine, tugiteenuste edasine tsentraliseerimine kui ka digilahenduste edasiarendamine. 2023. aasta alguses võeti vastu kolm kohtute alast seaduseelnõu, millega nähti ette maakohtutes osakondade moodustamine kohtunike ja nende tugipersonali paremaks töökorralduseks ja spetsialiseerumiseks, lisaks mindi tsiviil- ja haldusasjades üle paberivabale

17

kohtupidamisele. Näiteks saavad vangid edaspidi esitada kohtusse dokumente ja tutvuda kohtutoimikuga avalikus e-toimikus. Edukalt on jätkunud menetlusdokumentide ristkättetoimetamine kättetoimetamisportaali kaudu ning kohtutes võeti kasutusele justiitssüsteemi andme- ja analüüsikeskkond. Kohtutega koostöös valmis veebileht „Eestkostja teejuht“, mis pakub eestkostjatele selgitusi ja abi enda ülesannete täitmisel.

 Jätkusid erinevate infosüsteemide (e-toimik, äriregister, Riigi Teataja, täitmisregister, kohtute infosüsteem, justiitssüsteemi andme- ja analüüsikeskkond) arendused. Infotehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtu juurutamine aitab kaasa kriminaalmenetluste tõhustamisele, konkurentsivõimelise ärikeskkonna loomisele, vanglateenistuse ning kohtute tööprotsesside digitaliseerimisele ja kaasajastamisele. Samuti on see oluline kvaliteetsete poliitikaotsuste tegemisel. Vanglates said kinnipeetavad kasutamiseks tahvelarvutid, mille kaudu saavad nad kohtutega suhelda ning kasutada e-poe teenust. 2024. aastal avaneb võimalus hakata pidama lähedastega videokõnesid ning kriminaalhooldusalused saavad hakata kohtuma oma kriminaalhooldajaga läbi kriminaalhooldusportaali. Vanglateenistus on 2023. aastal loonud andmepõhised juhtimislauad, et vajalik info oleks lihtsasti kättesaadav.

 Jätkati tegevustega, et kriminaaljustiitssüsteem oleks tõhus, sealhulgas digitaalne, kiire, sõltumatu ja ohvrisõbralik. Jätkusid regulaarsed reoveeuuringud narkoainete seireks, et näha narkootiliste ning psühhotroopsete ainete leviku trende ja mustreid. Viidi läbi mitu olulist analüüsi, mis olid sisendiks seadusemuudatustele, näiteks ettepanekud kriminaalasjade menetlemise kiiremaks ja ökonoomsemaks muutmiseks ning seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude vastavusest Istanbuli konventsioonile. Riigikogule esitati eelnõud vaenu õhutamise kriminaliseerimiseks ja rikkumisest teavitaja kaitseks.

 Tähelepanu suunati korduvkuritegevuse ehk retsidiivsuse määra vähendamisele ning sõltuvuste ja muude vaimse tervise häirete tõttu toime pandud kuritegude ennetusele. 2023. aastal lõppes edukalt projekt kuriteoohvrite kaitseks. Justiitsministeerium, politsei- ja piirivalveamet, sotsiaalkindlustusamet, tervishoiusektor ja muud sidusrühmad töötasid koos välja spetsiaalsed vahendid kuriteoohvri vajaduste hindamiseks, ühelt teenuselt teisele suunamiseks ja ohvrite paremaks informeerimiseks. Samuti viimistleti protsessid, et tagada kuriteoohvritele kaitse ja pakkuda neile senisest paremini tuge.

Väljakutsed

 Järgmistel aastatel jätkub õiguskaare digitaliseerimine. Vajaliku teabe digitaalse kättesaadavuse ning andmete vahetuse tagamiseks täiustatakse ja võetakse kasutusele uusi töökeskkondi. Kodanikukesksete teenuste kujundamisel on vaja muuta ligipääs digitaalsetele õigusteenustele ja õigusmenetlustele kasutajasõbralikumaks, luua juurde lihtsaid ning kättesaadavaid abi võimalusi. Digitaliseerimise ja kodanikukesksete teenuste kõrval on justiitsministeeriumi prioriteediks konkurentsivõimelise ärikeskkonna loomine ja kohtumenetluse tõhustamine. Jätkuvad tegevused kriminaalõiguse tõhustamiseks ning õigushariduse kvaliteedi parandamiseks, et tagada reguleeritud õiguselukutsete järelkasv, õigushariduse kvaliteet ja õigusteaduse kestlik areng.

 Valmistame ette kohtuhalduse muudatusi, millega antakse kohtusüsteemile senisest suurem vastutus ja otsustusõigus oma halduse ja arenduse eest. Samuti kohtunikuameti kaasajastamine, millega suurendada võimekate juristide huvi ameti vastu. Lisaks on eesmärgiks parandada õigusabi kättesaadavust neile, kellel on selleks rahalisi takistusi ning toetada tsiviiltäitevaldkonna arengut läbi täitmisregistri käivitamise ja õiguslike kitsaskohtade lahendamise.

 Oluline on, et lapsed ja noored ei satuks kriminaaljustiitssüsteemi vaatevälja ning nende õigusrikkumiste arv väheneks. Selleks tuleb õigusrikkumistele reageerida viisil, mis võtab arvesse noorte riske, vajadusi ja võimalusi. Alaealiste peal end tõestanud nooresõbraliku õigussüsteemi projekti lähenemist tuleb laiendada kuni 29aastastele noortele.

18

 Vanglateenistuse peamisteks väljakutseteks 2024. aastal on meditsiiniteenuse üleandmine vanglates tervishoiuteenuse osutajatele, Eesti Vanglatööstus ASi likvideerimine ning Tallinna vangla ettevõtluskeskuse loomine. Eesmärk on pakkuda kinnipeetavatele efektiivsemat ja laiapõhjalisemat tööhõivet, eriti olukordades, kus karistusajad on aina lühemad. Vangide arvu vähenemine on ka põhjus, miks alates 2024. aasta keskpaigast suletakse osaliselt Tartu vangla. Edaspidi jääb see piirkondlike vangide kinnipidamise kohaks ning jätkab arestimajateenuse pakkumist.

 Mahuka osa ministeeriumi tegevustest moodustab ka 2024. aastal jätkuvalt Euroopa Liidu õiguse ülevõtmine ja rakendamine.

Üldiste strateegiliste dokumentidega saab tutvuda: https://www.just.ee/strateegilised- alusdokumendid

MINISTRI KÄSKKIRI

Õigusriigi tulemusvaldkonna 2023. aasta aruande kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 23.12.1996 määrusega nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiitsministeeriumi põhimääruse“ punkt 18 alapunktide 1 ja 25 ning Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõike 1 alusel: Kinnitan Justiitsministeeriumi 2023. aasta tulemusaruande vastavalt käskkirja lisas „Õigusriigi tulemusvaldkonna 2023. aasta aruanne“ toodule. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson Justiitsminister

01.07.2024 nr 47