Regionaalministri 26. juuli 2023. a määruse nr 48 „Koolikava toetus“ muutmine

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Sotsiaalministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Meie: 01.07.2024 nr 1.4-3/ 771

Regionaalministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaalministri määruse

„Regionaalministri 26. juuli 2023. a määruse nr 48 „Koolikava toetus“ muutmine“ eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul, sest eelnõus sätestatud muudatused peavad

jõustuma 1. augustil 2024 seoses koolikava toetuse õppeaasta algusega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaalminister Lisad:

1. Eelnõu, EN_koolikava_muutmine.pdf;

2. Lisad, lisa1_puu_koogi_vili.pdf, lisa2_piim_piimatooted.pdf;

3. Seletuskiri, SK_koolikava_muutmine.pdf.

Sama: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Ahto Tilk

625 6221, [email protected]

Helen Palginõmm

625 6260, [email protected]

MÄÄRUS

xx.xx.2024 nr …..

Regionaalministri 26. juuli 2023. a määruse nr 48 „Koolikava toetus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2

lõike 2 ja § 81 lõike 4, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/39, milles sätestatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaldamise eeskirjad seoses liidu

toetusega, mida antakse haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ja piima tarnimiseks

(ELT L 5, 10.01.2017, lk 1–10), artikli 2 lõike 1 punkti i ja artikli 4 lõike 1, Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine

turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72,

(EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–

854), artikli 217 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb

ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse

kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artikli 59 lõike 1

alusel.

§ 1. Regionaalministri 26. juuli 2023. a määruse nr 48 „Koolikava toetus“ muutmine

Regionaalministri 26. juuli 2023. a määruses nr 48 „Koolikava toetus“ tehakse järgmised

muudatused:

1) määruse preambulit täiendatakse pärast sõnu „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse“ tekstiosaga „§ 2 lõike 2,“, preambulis asendatakse tekstiosa „artikli 4

lõike 1 ning“ tekstiosaga „artikli 2 lõike 1 punkti i ja artikli 4 lõike 1,“ ning preambulit

täiendatakse pärast tekstiosa „artikli 217“ tekstiosaga „ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja

seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021,

lk 187–261), artikli 59 lõike 1“;

2) paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „Abikõlblikud puu- ja köögiviljad ning nende

arvestuslikud ühekordsed kogused“ tekstiosaga „Abikõlblikud puu- ja köögiviljad“;

3) paragrahvi 2 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „Abikõlblik piim ja abikõlblikud piimatooted

ning nende maksimumkogused õpilase kohta õppepäevas“ tekstiosaga „Abikõlblik piim ja

EELNÕU

01.07.2024

2

abikõlblikud piimatooted“;

4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise toetust antakse nimetatud toodete pakkumiseks lõigetes 1 ja 2 sätestatud lapse või õpilase kohta üks kord õppenädalas vähemalt § 7 lõigetes 7 ja 8 sätestatud portsjoni suuruses. Pakutava portsjoni koguse võib jaotada kõnealuse õppenädala jooksul mitme päeva peale.“;

5) paragrahvi 7 lõike 3 punktis 8 asendatakse sõna „õppepäevade“ sõnaga „õppenädalate“;

6) paragrahvi 7 lõike 3 punktid 13 ja 14 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 6–9 järgmises sõnastuses:

„(6) Haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise toetust antakse

komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/39 artikli 2 lõike 1 punkti i kohaselt ühikuhinna alusel.

(7) Abikõlbliku puu- ja köögivilja pakkumise korral on portsjoni suurus vähemalt 100 grammi

ning sellele vastav ühikuhind on 0,21 eurot.

(8) Abikõlbliku piima ja piimatoote pakkumise korral on portsjoni suurus vähemalt

250 milliliitrit ning sellele vastav ühikuhind on 0,22 eurot.

(9) Taotleja esitab koos taotlusega puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise korral

tarnitud ja pakutud toodete koguseid tõendavad dokumendid PRIA-le elektrooniliselt PRIA

e-teenuse keskkonna kaudu.“;

8) paragrahvi 8 lõikes 4 asendatakse sõna „esitamisest“ tekstiosaga „ning § 7 lõikes 9 nimetatud

nõuetekohaste dokumentide esitamisest“;

9) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Kaasnevate haridusmeetmete raames toetatava tegevuse elluviimisega võib alustada pärast

PRIA poolt kaasnevate haridusmeetmete toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

(7) Kaasnevate haridusmeetmete raames toetatav tegevus peab olema ellu viidud toetuse

taotluse esitamise aastale järgneva aasta 31. juuliks.“;

10) paragrahvi 15 lõikes 2 asendatakse arv „2024“ arvuga „2025“;

11) määruse lisad 1 ja 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. augustil 2024. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaalminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

3

Lisa 1 Abikõlblikud puu- ja köögiviljad

Lisa 2 Abikõlblik piim ja abikõlblikud piimatooted

1

SELETUSKIRI

regionaalministri määruse „Regionaalministri 26. juuli 2023. a määruse nr 48

„Koolikava toetus“ muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaalministri määrus „Regionaalministri 26. juuli 2023. a määruse nr 48 „Koolikava

toetus“ muutmine“ (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 2 lõike 2 ja § 81 lõike 4 ning komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2017/39, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 1308/2013 kohaldamise eeskirjad seoses liidu toetusega, mida antakse haridusasutustes

puu- ja köögivilja, banaanide ja piima tarnimiseks (ELT L 5, 10.01.2017, lk 1–10), artikli 2

lõike 1 punkti 1 ja artikli 4 lõike 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013,

millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse

kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ)

nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), artikli 217 ja Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist,

haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 187–261), artikli 59 lõike 1 alusel.

Enamus muudatusi tehakse haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote

pakkumise toetuses ning vähem muudatusi tehakse kaasnevate haridusmeetmete toetuses.

Täpsemalt tehakse eelnõuga regionaalministri 26. juuli 2023. a määruses nr 48 „Koolikava

toetus“ (edaspidi määrus) järgmised suuremad muudatused:

1) haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise toetuse andmisel

minnakse üle uuele rahastamisskeemile, mis tähendab, et tegelikult tehtud abikõlblike kulude

põhine toetuse andmine asendatakse edaspidi lihtsustatud kulumeetodiga – ühikuhindadega;

2) haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise toetuse andmisel

asendatakse õppepäeva põhine toetuse suuruse arvestamine edaspidi nädalapõhise arvestusega;

3) haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise toetuses lükatakse

edasi ühe aasta võrra 1. augustist 2024 jõustuma pidanud nõue, mille kohaselt on abikõblikud

vaid sellised puu- ja köögivilja ning piima ja piimatooted, mille kasvatamis- või tootmiskoht

asub haridusasutusest kuni 300 kilomeetri kaugusel;

4) haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise toetuse abikõlblike

köögiviljade loetelus tuuakse edaspidi selgelt välja muu söödava kapsa perekonda Brassica

kuuluv kaalikas, millele kehtestatakse eraldi arvestus;

5) kaasnevate haridusmeetmete toetuses täpsustatakse tegevuste elluviimise nõudeid.

Kõige suurem muudatus, mis määruses tehakse, on haridusasutuses puu- ja köögivilja ning

piima ja piimatoote pakkumise toetuse andmisel uuele skeemile üleminek – lihtsustatud

kulumeetodile. Senine tegelikult tehtud abikõlblike kulude põhine toetuse andmine on osutunud

liialt piiravaks ja kalliks ning kuna Euroopa Liidu õigus lubab kasutada ka teisi vorme selle

toetuse andmiseks, võetakse edaspidi kasutusele ühikuhinna arvestus, mis lihtsustab toetuse

rakendamist ning halduskontrollide läbiviimist, võimaldades toetust edaspidi kulutõhusamalt

rakendada. Seega selleks, et säilitada toetuse rakendamise menetluse kuluefektiivsus ning mitte

suurendada selle rakendamiseks tehtud kulutusi, on asjakohane ja põhjendatud minna üle

ühikuhindadele. Ühikuhindadele ülemineku muudatused toovad küll toetuse rakendamises

võrreldes varasemaga kaasa mõningaid toetuse andmise erinevusi, kuid sisuliselt säilivad

toetuse põhimõtted, võrreldav toetuse suurus ning eelarve kasutamise proportsioon.

2

Koolikava toetuse rakendamine toimub 6. õppeaasta perioodi (esimene periood 2017/2018.–

2022/2023.) raames ning selle järgselt hinnatakse möödunud perioodi ja valmistatakse ette

koolikava toetuse uue perioodi rakendamine. Seega alates 2024. aasta 1. augustist jätkatakse

Eestis koolikava toetuse rakendamist.

Koolikava toetusega on 2023/2024. õppeaastal liitunud kogu sihtrühmast ca 95%.

Koolipuuvilja ja –köögivilja kavas on toetuse maksimaalne võimalik sihtrühm 2023/24.

õppeaastal 146 242 õpilast ja koolipiimakavas on maksimaalne võimalik sihtrühm 2023/24.

õppeaastal 196 326 õpilast.

Koolikava toetus on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorralduse meede,

millega toetatakse puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete pakkumist lastele, millega

aidatakse kaasa laste tervislike toitumisharjumuste kujunemisele. Samuti võimaldatakse

koolikava toetuse raames antavate kaasnevate haridusmeetmete tegevuste kaudu tõsta laste

teadlikkust põllumajandus- ja toidusektorist.

Eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Ahto Tilk (625 6221, [email protected]).

Juriidilise ekspertiisi eelnõule ja seletuskirjale tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna peaspetsialist Helen Palginõmm (625 6260, [email protected]) ja

keeleliselt toimetas eelnõu sama osakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523,

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse preambulit.

Kuna haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise toetust hakatakse

edaspidi maksma ühikuhindade alusel, mille võimalus on liikmesriigile sätestatud komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2017/39 artikli 2 lõike 1 punktis i, on ühikuhindade kehtestamiseks

vajalik täiendada ka määruse andmise aluseks olevaid volitusnorme.

Kuna kõiki juhtumeid, millal ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamiseks tuleb anda

riigisisene õigusakt, ei ole võimalik ette näha, siis ei ole ELÜPS-is sätestatud täpsemat

volitusnormi ühikuhindade kehtestamiseks. Sellepärast on praegusel juhul võetud aluseks

ELÜPS § 2 lõikes 2 sätestatud üldise iseloomuga volitusnorm, kui EL-i ÜPP rakendamiseks on

vaja kiireloomuliselt reageerida. Kiireloomuline reageerimine on põhjendatud, sest

ühikuhindadele üleminek on soodustava iseloomuga muudatus. Seega ELÜPS § 2 lõikes 2

sätestatud üldise iseloomuga volitusnorm võimaldab regionaalministril määrust muuta selliselt,

et oleks võimalik kehtestada ühikuhinnad, mille otsustamise õigus tuleneb liikmesriigile

Euroopa Liidu õigusaktidest (täpsemalt välja toodud allpool). EL-i õigusaktides esineb norme,

milles on öeldud, et asjakohase rakendamise korra kehtestab liikmesriik. EL-i õigusest võib

tuleneda liikmeriigile volitusi sellises küsimustes, mis Eesti õiguse kohaselt eeldab õigustloova

akti ehk määruse kehtestamist. Sellise normi alusel tuleb õigusakti kehtestamisel arvestada

mitme olulise tingimusega, mis täpsustavad volituse sisu, ulatust ja eesmärki. Näiteks peab selle

volitusnormi alusel õigusakti kehtestamiseks sisalduma EL-i õigusaktis liikmesriigile antud

volitus asjakohase küsimuse otsustamiseks. Volituse andnud EL-i õigusakt määrab kindlaks ka

liikmesriigile antud volituse sisu ja eesmärgi. Samuti on volitusnorm piiratud ÜPP

kohaldamisega, mis tähendab, et selle volitusnormi alusel saab õigusakti kehtestada ainult siis,

kui liikmesriigile volituse andnud EL-i õigusakt reguleerib ÜPP küsimusi – koolikava toetuse

puhul on tegu ÜPP turukorraldusmeetme abinõuga.

3

Eeltoodust tulenevalt täiendatakse määruse prambulit täpsemalt järgmiste õiguslike alustega:

1) riigisisestest õigusaktidest: ELÜPS § 2 lõige 2, mille kohaselt võib regionaalminister oma

pädevuse piires kehtestada ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamiseks määruse

küsimuses, mille otsustamise õigus on sama seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud Euroopa Liidu

õigusaktide ja nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt liikmesriigil ning

2) sellest tulenevalt Euroopa Liidu õigusaktidest:

2.1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikkel 59 lõige 1, mille

kohaselt järgides kohaldatavaid juhtimissüsteeme, võtavad liikmesriigid vastu kõik õigus- ja

haldusnormid ning kõik muud vajalikud meetmed, et tagada Euroopa Liidu finantshuvide tõhus

kaitse, sealhulgas sama määruse artiklis 37 sätestatud kulude rahastamiskõlblikkuse

kriteeriumide tõhus kohaldamine ja

2.2) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/39 artikli 2 lõige 1 punkt i, mille kohaselt peab

liikmesriigi strateegia sisaldama muu hulgas järgmist elementi: kui lubatud on ühikuhinnad,

siis nende kehtestamiseks kasutatud aus, õiglane ja kontrollitav arvutusmeetod.

Sellest tulenevalt on vajalik muuta ka regionaalministri kehtestatud riiklikku strateegiat

„Koolikava rakendamise riiklik strateegia õppeaastateks 2023/2024–2028/2029“ (edaspidi

strateegia), milles kirjeldatakse põhjalikumalt ühikuhindade arvutusmeetodit.

Eelnõu punktidega 2 ja 3 muudetakse määruse § 2 lõigete 5 ja 6 sõnastusi seoses

ühikuhindadele üleminekuga, mille tulemusena sätestatakse määruse lisad 1 ja 2 uues

sõnastuses.

Määruse lisas 1 sätestatakse edaspidi üksnes abikõlblike puu- ja köögiviljade loetelu. Nõuded

ühikuhinna ja portsjoni kohta sätestatakse määruse tekstis. Lisas 1 sätestatud abikõlblikud puu-

ja köögiviljad on varasemaga võrreldes jäänud samaks, kuid täpsuse huvides tehakse

abikõlblike toodete loetelus kaalikale eraldi toote kategooria. Kaalikas kuulub muu söödava

kapsa perekonda Brassica, kuid mida klassifitseeritakse Euroopa Liidu kombineeritud

nomenklatuuri alusel eraldi kaubakoodiga KN-1214 90 10. Sellepärast on asjakohane kaalikat

eraldi tootegrupina käsitleda ja selle kohta andmeid koguda, mis teeb toetuse rakendamise

läbipaistvamaks.

Määruse lisas 2 sätestatakse samuti edaspidi üksnes abikõlbliku piima ja abikõlblike

piimatoodete loetelu, mis varasemaga võrreldes on jäänud samaks. Nõuded ühikuhinna ja

portsjoni kohta sätestatakse määruse tekstis.

Seega muudatuste tulemusel ei sätestata määruse lisades enam toodete koguseid, vaid edaspidi

tuuakse lisades välja üksnes abikõlblike toodete nimetused ning ülejäänud nõuded sätestatakse

määruse tekstis.

Eelnõu punktiga 4 täiendatakse § 2 lõikega 71, millega sätestatakse nõuded haridusasutuses

puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise toetuse andmise sagedusele ja portsjoni

suurusele – edaspidi antakse abikõlbliku puu- ja köögivilja pakkumise toetust ühikuhinna alusel

lapse või õpilase kohta üks kord õppenädalas vähemalt 100 grammi suuruse portsjoni

pakkumise eest ning abikõlbliku piima ja piimatoodete pakkumise toetust ühikuhinna alusel

lapse või õpilase kohta üks kord õppenädalas vähemalt 250 ml suuruse portsjoni pakkumise

eest. Kui varem anti toetust õppepäevade arvestuse alusel, siis ühikuhind ja portsjoni suurus

kehtestatakse õppenädala kohta, mis tähendab, et nõuetekohaselt tarnitud ja pakutud portsjoni

eest saab lapse või õpilase kohta toetust üks kord õppenädalas. Õppenädala põhise arvestusega

tagatakse toetuse rakendamise parem vastavus Euroopa Liidu eelarve ja Eesti riigieelarve

vahenditele. Selleks, et pakkuda nimetatud portsjoni suuruses toetust paindlikult kogu

õppeaasta jooksul, on seda võimalik teha kõige optimaalsemal viisil õppenädalate arvestuses.

4

Pakutava portsjoni koguse võib jaotada asjakohase õppenädala jooksul ka mitme päeva peale.

Toetuse eesmärk on pakkuda abikõlblikke tooteid tavapärasele koolitoidule lisaks, tekitades

sellega lisandväärtust. Toetuse alusel pakutavad tooted ei ole mõeldud asendama tavapärast

koolitoitu, sellepärast on asjakohane pakkuda lisandväärtust vastavalt soovitud portsjoni

ulatuses õppenädala arvestuses. Laste arvandmete vastavust kontrollitakse Eesti Hariduse

Infosüsteemi (EHIS) alusel.

Eelnõu punktiga 5 tehakse muudatus määruse § 7 lõike 3 punktis 8 seoses õppenädala põhisele

arvestusele üleminekuga.

Määruse § 7 lõikes 3 punktis 8 asendatakse õppepäevade arv taotlusel õppenädalate arvuga.

Muudatuse põhjus tuleneb nädalapõhise ühikuhinnale ülemineku tõttu. Muudatuse tulemusel

saab haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumiseks toetust taotleda

PRIA e-teenuse keskkonna (edaspidi e-PRIA) kaudu taotlusperioodi arvestuses edaspidi

õppenädalate kohta. Seega tuleb haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote

pakkumise toetust taotleda taotlusperioodide kohta arvestades õppenädalate arvu. Õppenädalate

arvestus peetakse täisarvudes sõltumata õppenädala pikkusest. Koolivaheajad ei kuulu

õppenädalate arvestusse.

Eelnõu punktidega 6, 7, 8 ja 9 tehakse määruse §-des 7 ja 8 muudatused seoses ühikuhindadele

üleminekuga.

Lihtsustatud kuluvõimaluse peamise kasutamise eelisena on just asjaolu, et selle puhul

arvutatakse abikõlblikud kulud vastavalt varem määratud meetodile, mis põhineb väljunditel,

tulemustel või teatavatel muudel kuludel. Seega kulutuse iga eurot ei ole vaja tõendava

dokumendiga seostada ning sellest tulenevalt ei ole taotlejal enam vajalik esitada

halduskontrollis tõendeid kulude abikõlblikkuse kohta. Ühikuhinda saab kasutada, kui tegevus

koosneb sarnastest toimingutest (nt toitlustuse pakkumine), mida on võimalik standardiseerida.

Toiming kirjeldatakse ühikuna ning sellele kujundatakse hind, mida PRIA maksab iga toimingu

tõendamisel ehk ühiku tekkimisel. Kulu on tekkinud, kui ühiku olemasolu on tõendatud. Selle

ühiku eest makstud hind on abikõlblik ehk sobiv, vajalik ja tõhus ilma, et seda oleks vajalik

täiendavalt tõendada.

Määruse § 7 lõike 3 punktid 13 ja 14 tunnistatakse kehtetuks, sest ühikuhinna puhul ei ole enam

taotlusel vajalik esitada abikõlbliku piima ja piimatoote ja abikõlbliku puu- ja köögivilja

käibemaksuta kogumaksumust eurodes. Ühikuhinna kehtestamiseks on analüüsitud puu- ja

köögivilja ning piima ja piimatoodete portsjoni maksumust võttes aluseks optimaalsed

turuhinnad. Lihtsustatud kulumeetodi rakendamisel puudub vajadus halduskontrolli käigus

tegeliku kulu kontrollimiseks ning taotluse esitamisel toodete kulutusi tõendavate arvete ja

maksekviitungite esitamiseks. Seega tuleb edaspidi ühikuhinna alusel toetuse suuruse

arvestusel taotlusel tõendada tarnitud ja pakutud abikõlblike toodete kogus mitte toodete

kogumaksumus.

Määruse § 7 täiendatakse lõigetega 6–9.

Määruse § 7 lõikes 6 sätestatakse haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote

pakkumise toetuse andmise uus vorm ning lõigetes 7 ja 8 sätestatakse toetuse uued suurused –

ühikuhinnad. See tähendab, et minnakse üle uuele rahastamisskeemile ning senine tegelikult

tehtud abikõlblike kulude põhine toetuse andmine asendatakse edaspidi lihtsustatud

kulumeetodiga – ühikuhindadega. Ühikuhindadele ülemineku muudatused toovad kaasa

toetuse rakendamises varasemaga võrreldes küll mõningaid erinevusi, kuid sisulises vaates

5

säilivad toetuse põhimõtted ning võrreldav toetuse suurus ning eelarve kasutamise

proportsioon.

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/39 artikli 2 lõike 1 punkti i kohaselt on liikmesriigil

võimalus anda haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise toetust

ühikuhinna alusel, mille kehtestamiseks kasutatud aus, õiglane ja kontrollitav arvutuskäik peab

tulema strateegiast. Haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise

toetuse ühikuhindade aluseks on kasutatud Eesti Konjunktuuriinstituudi (edaspidi EKI)

kogutavat puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete turuhinnainfot ning toetuse raames

pakutud toodete koguseid. EKI kogutud toodete hindasid võrreldi toetuse 2022/2023.

õppeaastal kogutud hindade ja pakutud tootekogustega, eesmärgiga tagada optimaalne

ühikuhind, portsjoni suurus ja asjakohasus. Seega on ühikuhinna väljaselgitamiseks võrreldud

toetuses pakutud abikõlblike toodete hindasid EKI kogutud hindadega ning need on välja

toodud alljärgnevalt.

Piima ja piimatoodete portsjoni ühikuhinna arvestuse aluseks on võetud toetuse raames

pakutavad abikõlblikud tooted, milleks on 2,5% joogipiim ja keefir, mis moodustavad valdava

osa (2022/2023. õa keskmisena 85%) toetuse raames jagatud toodetest. EKI kogub

joogipiimade kohta turuhinnainfot kilepiima ja purepakendi kohta. Arvestuse aluseks on võetud

kilepiima hinnad, sest need on vastavuses selles toetuses kasutatud toodetega ning purepakendis

piim on selle pakendi iseloomust tulenevalt traditsiooniliselt olnud kallim ning seda on

kasutatud toetuses oluliselt väiksemal määral.

Tabelis 1 on välja toodud EKI kogutud 2023. aasta hinnainfot arvestades ja 2022/2023.

õppeaastal toetuses pakutud tootekoguste alusel 2,5% piima ja keefiri 1 kg ja 1 liitri hind, mis

on võetud ühikuhinna arvestuse aluseks. PRIA rakendusandmete tootekogustega arvestamine

tagab võimaluse arvutada kaalutud keskmine hind, mis on aritmeetilisest hinnast täpsem.

Tabel 1. Piima ja piimatoodete hind

2,5% piima ja keefiri 1 kg kaalutud keskmine

hind

2,5% piima ja keefiri 1 liitri kaalutud

keskmine hind

0,84 eurot 0,87 eurot

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, EKI hinnainfo

Seega kujuneb tabelis 1 välja toodud andmete põhjal abikõlbliku piima ja abikõlblike

piimatoodete 250 ml suuruse portsjoni ühikuhinnaks 0,22 eurot. EKI hinnainfo asjakohasuse ja

võrreldavuse tagamiseks kõrvutati saadud portsjoni ühikuhinda toetuse rakendusandmetega

2022/2023. õppeaasta kohta. Võrdlusandmetest selgus, et kaalutud keskmise arvestuse

põhimõttel kehtestatud ühikuhind 0,22 eurot on optimaalse suurusega vähemalt 250 ml suuruse

piima ja piimatoote portsjoni pakkumiseks õpilase kohta õppenädalas.

Puu- ja köögivilja portsjoni ühikuhinna arvestuse aluseks on võetud toetuse raames pakutud

abikõlblikud värsked või jahutatud tooted: õun, peakapsas, kurk, tomat ja porgand, mis

moodustasid suurema osa (2022/2023. õa keskmisena 60%), toetuse raames jagatud toodetest.

Tuleb arvestada, et EKI kogub puu- ja köögiviljade kohta hinnainfot vaid valitud toodete kohta,

mitte kõigi toetuse raames pakutavate toodete kohta. EKI kogutud hinnainfo võtab osaliselt

arvesse ka kohalike toodete hindasid, millega tagatakse koolitoidu portsjonis võimalus kohalike

toodete sisalduseks. EKI kogub kohalike toodete hindasid tomatite, kurkide ja õunte kohta.

Tabelis 2 on välja toodud EKI kogutud 2023. aasta hinnainfot arvestades ja 2022/2023.

õppeaastal toetuses pakutud tootekoguste alusel 1 kg kohta puu- ja köögivilja hind, mis on

6

võetud ühikuhinna arvestuse aluseks. PRIA rakendusandmete tootekogustega arvestamine

tagab võimaluse arvutada kaalutud keskmine hind, mis on aritmeetilisest hinnast täpsem.

Tabel 2. Puu- ja köögivilja hind

Puu- ja köögivilja 1 kg kaalutud keskmine

hind

Arvestuses kasutatud toodete loetelu

2,1 eurot õun, porgand,

peakapsas, kurk ja tomat Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, EKI hinnainfo

Seega kujuneb tabelis 2 välja toodud andmete põhjal abikõlblike puu- ja köögivilja 100 grammi

suuruse portsjoni ühikuhinnaks 0,21 eurot. EKI hinnainfo asjakohasuse ja võrreldavuse

tagamiseks kõrvutati saadud portsjoni ühikuhinda toetuse rakendusandmetega 2022/2023.

õppeaasta kohta. Puu- ja köögiviljade puhul võrreldi hinnainfot ka nende toodete osas, mille

kohta EKI hinnainfot ei kogu. Võrdlusandmetest selgus, et kaalutud keskmise arvestuse

põhimõttel kehtestatud ühikuhind 0,21 eurot on optimaalse suurusega vähemalt 100 grammi

suuruse puu- ja köögivilja portsjoni pakkumiseks õpilase kohta õppenädalas.

Ühikuhindade arvutamisel on võetud arvesse ainult toodete käibemaksuta hinnad, sest

käibemaks ei ole toetuse raames abikõlblik.

Pakkuda võib kõiki abikõlblikke tooteid, kombineerides neid selliselt, et õpilasele tagatakse

vähemalt määruses sätestatud minimaalne portsjoni kogus. Pärast abikõlblike toodete

pakkumist peab tõendama pakutud ja tarnitud toodete koguse, millest peab selguma abikõlblike

toodete pakkumine vähemalt õpilase kohta määruses sätestatud minimaalse portsjoni ulatuses.

Portsjoni ühikuhinna vastavust EKI kogutud hinnainfole ja toetuses pakutud tootekogustele

kontrollitakse jooksvalt ning vajadusel muudetakse ühikuhinda vastavalt turuhindade

muutustele enne igat õppeaasta algust (1. august).

Eeltoodust tulenevalt on seega alates 1. augustist 2024 abikõlblike puu- ja köögiviljade

pakkumise korral portsjoni suurus vähemalt 100 grammi ja sellele vastav ühikuhind 0,21 eurot

õpilase kohta õppenädalas ning abikõlbliku piima ja abikõlblike piimatoodete pakkumise korral

on portsjoni suurus vähemalt 250 milliliitrit ja sellele vastav ühikuhind 0,22 eurot õpilase kohta

õppenädalas. Portsjoni ühikuhinna kehtestamisel tagatakse võimalus pakkuda, lisaks tavapärase

koolitoidule, õpilase kohta õppenädalas vähemalt üks 100 grammine portsjon abikõlblikku puu-

ja köögivilja või üks 250 milliliitrine portsjon abikõlblikku piima ja piimatoodet.

Määruse § 7 täiendatakse lõikega 9 eesmärgiga tõendada abikõlbliku piima ja piimatoote ning

abikõlbliku puu- ja köögivilja raames tarnitud ja pakutud tootekogused. Komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2017/39 artikli 4 lõike 6 kohaselt täpsustavad liikmesriigid

dokumendid, mis tuleb taotlusele lisada. Ühikuhinna alusel tuleb tõendavate dokumentidega

näidata, et tootekogused on tarnitud või jagatud. Tootekoguste tarnimise tõendamine on vajalik

finantsriski vältimiseks ja toetuse raames pakutud tootekoguste sihipärase kasutamise

kontrollimiseks ja analüüsiks. Taotleja esitab e-PRIA kaudu dokumentaalse tõendi tarnitud ja

pakutud tootekoguste kohta. Tõendiks võivad olla arved, saatelehed, taotlusperioodi kohta

esitatud koondarved vm samaväärne dokument, millest nähtuvad tootekogused pakutud toodete

kohta.

Sellest tulenevalt täiendatakse ka määruse § 8 lõiget 4, millega tagatakse, et enne kui toetusraha

kantakse toetuse saaja arvelduskontole, peab nõuetekohase puu- ja köögivilja ning piima ja

piimatoote pakkumise toetuse taotlusega koos olema esitatud ka määruse § 7 lõikes 9 nimetatud

nõuetekohased dokumendid (pakutud ja tarnitud tootekoguseid tõendavad dokumendid).

7

Oluline on siinkohal välja tuua, et ühikuhinna alusel toetuse maksmisel peab taotleja arvestama

ka seda, et kui ta on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, siis peab ta hanke

korraldamisel järgima riigihangete seadust.

Eelnõu punktiga 9 täiendatakse määruse § 9 lõigetega 6 ja 7, millega sätestatakse kaasnevate

haridusmeetmete toetuse saamise täpsemad nõuded.

Määruse § 9 lõikes 6 sätestatakse, et kaasnevate haridusmeetmete raames toetatavate tegevuste

elluviimisega võib alustada pärast PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemist. PRIA

kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja nõuetele vastavust ning teeb selle põhjal

taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. Põhjendatud on, et tegevustega

alustamiseks peab taotlus olema saanud rahuldamise otsuse.

Määruse § 9 lõikes 7 sätestatakse, et kaasnevate haridusmeetmete toetatavad tegevused peavad

olema ellu viidud taotluse esitamise aastale järgneva aasta 31. juuliks. Komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2017/39 artikli 1 lõike 2 kohaselt tähendab koolikava kohaldamisel

mõiste „õppeaasta“ ajavahemikku 1. augustist kuni järgmise aasta 31. juulini. Seega peavad

kaasnevad haridusmeetmed hõlmama samuti ajavahemikku, mis on käsitletav õppeaasta raames

ning sellepärast piiritletakse ka nende tegevuste elluviimine õppeaasta lõpuga, s.o 31. juuliga.

Eelnõu punktiga 10 muudetakse määruse § 15 lõiget 2, mis tuleneb asjaolust, et määruse § 2

lõikes 8 ja § 6 lõike 2 punktis 5 sätestatud nõuded jõustuvad uuel kuupäeval – 1. august 2025.

See tähendab, et muudatusega lükatakse ühe aasta võrra edasi 1. augustist 2024 jõustuma

pidanud lühikeste tarneahelate nõue, mille kohaselt on abikõblikud vaid sellised puu- ja

köögivilja ning piim ja piimatooted, mille kasvatamis- või tootmiskoht asub haridusasutusest

kuni 300 kilomeetri kaugusel. Nimetatud nõude edasilükkamine tuleneb asjaolust, et selle

rakendamine võib praktikas osutuda toodete päritolu tõendamist ja kättesaadavust arvestades

puudulikuks. Euroopa Komisjon on väljendanud seisukohta, et vastavalt Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23 lõikele 11 võivad liikmesriigid soodustada

kohalikku või piirkondlikku ostmist ning seega lühikeste tarneahelate toodete eelistamise

võimalikkust, mille kohaselt on liikmesriigil võimalus edendada kohaliku toodete ostmist, kuid

sellega ei tohi takistada teiste pakkujate osalemist. Sel eesmärgil võib kaaluda lepingu

sõlmimise kriteeriume, mis annavad lisapunkte taotlejatele, kes tarnivad tooteid, mille

transpordi kogupikkus koolidesse on lähtepunktist väiksem kui teatud kilomeetrite arv.

Sellegipoolest ei tohiks see takistada teiste taotlejate osalemist, kes võivad teha majanduslikult

soodsama pakkumise ega ka nende taotlejate osalemist, kes tarnivad tooteid, mille transpordi

kogupikkus koolidesse on lähtepunktist rohkem kui teatud kilomeetrite arv. Kuigi

keskkonnahoidlike nõuete kehtestamise kohta on Kliimaministeeriumi eestvedamisel avaldatud

juhendmaterjale, siis kogu toidutarneahelat hinnates vajab lühikeste tarneahelate eelistamise

nõue täiendavat rakendusanalüüsi ja praktilist tegevusjuhiseid, et tulevikus nõude

kehtestamisega edasi saaks minna. Kohalike toodete eelistamine koolikava toetuses on

vaatamata otsese tarneahelat piiritleva nõude jõustumise edasi lükkamisele oluline aspekt.

Koolikava toetuses on valitud tooted, mida on võimalik kasvatada ja toota Eestis, ühikuhinna

välja töötamisel on võetud arvesse erinevate toodete hinnastatistikat, mille alusel on võimalik

pakkuda ka kohalike tooteid vastavalt kättesaadavusele ja sesoonsusele. Piima ja piimatoodete

pakkumisel on piisava kättesaadavuse ja kvaliteetse toodangu olemasolul valdav pakutud

toodete osakaal Eesti päritolu. Puu- ja köögivilja pakkumisel tuleb arvestada, et Eestis on nende

toodete kättesaadavus ja isevarustatuse tase sesoonse mõjuga, mistõttu importtoodangu

kasutamist tuleb pidada võrreldavaks inimeste üldistele tarbimisharjumustele.

8

Arvestades kirjeldatud asjaolusid, mis ei võimalda seada otsest abikõlblikkuse kriteeriumit

kohaliku toidu eelistamiseks ja kohalike puu- ja köögivilja toodete ebapiisavat kättesaadavust,

hinnatakse täiendavalt selle nõude kehtestamise võimalikkust ning vajaduse korral tehakse

sõnastuses täpsustused, mistõttu kavandatakse selle jõustumine alates 1. august 2025.

Eelnõu punktiga 11 kehtestatakse määruse lisad 1 ja 2 uues sõnastuses seoses ühikuhindadele

üleminekuga.

Kui varem sätestati määruse lisades 1 ja 2 abikõblike toodete loetelu ja nende arvestuslikud

kogused, siis edaspidi sätestatakse lisades üksnes abikõblike toodete nimetuste loetelu ning

kõik ülejäänud nõuded sätestatakse määruse tekstis.

Haridusasutuses puu- ja köögivilja pakkumise toetust antakse määruse lisas 1 „Abikõlblikud

puu- ja köögiviljad“ sätestatud puu- ja köögiviljade pakkumiseks, mis ei sisalda Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23 lõikes 6 loetletud lisandeid.

Abikõlblikud puu- ja köögiviljad määruse lisas 1 on varasemaga võrreldes jäänud samaks, kuid

täpsuse huvides tehakse abikõlblike toodete loetelus kaalikale eraldi toote kategooria.

Muudatus parandab aruandluse kvaliteeti ja täpsustab nomenklatuuri järgimist vastavalt

kinnitatud koodile. Sisulist muudatust ei kaasne, sest kaalikas kuulub muu söödava kapsa

perekonda Brassica, kuid mida klassifitseeritakse Euroopa Liidu kombineeritud kaupade

nomenklatuuri alusel eraldi kaubakoodiga KN-1214 90 10. Sellepärast on asjakohane kaalikat

eraldi tootegrupina käsitleda ja selle kohta andmeid koguda.

Haridusasutuses abikõlbliku piima ja abikõlblike piimatoodete pakkumise toetust antakse

määruse lisas 2 „Abikõlblik piim ja abikõlblikud piimatooted“ sätestatud piima ja piimatoodete

pakkumiseks. Abikõlblik piim ja abikõlblike piimatoodete valikul on eelistatud Eestis

toodetavaid lisanditeta tooteid KN-koodiga 0401 ja 0403, loetletud tooted on jäänud samaks.

Abikõlbliku piima ja abikõlblike piimatoodete valikul on arvesse võetud Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23 lõiget 6, mille kohaselt keskendutakse

koolikava toetuses eelkõige sellistele toodetele, millele ei ole lisatud suhkrut, soola, rasva,

magusaineid ega kunstlikke lõhna- ja maitsetugevdajaid.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse

põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT

L 347, 20.12.2013, lk 671–854);

2) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/39, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaldamise eeskirjad seoses liidu toetusega, mida

antakse haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ja piima tarnimiseks (ELT L 5,

10.01.2017, lk 1–10);

3) komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/40, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 seoses liidu toetusega, mida antakse haridusasutustes puu-

ja köögivilja, banaanide ja piima pakkumiseks, ning muudetakse komisjoni delegeeritud

määrust (EL) nr 907/2014 (ELT L 5, 10.01.2017, lk 11–19);

4) Euroopa komisjoni rakendusotsus (EL) 2023/106, millega kehtestatakse koolipuuvilja ja -

köögivilja ning koolipiima jaoks liikmesriikidele antava liidu toetuse soovituslikud eraldised

ajavahemikuks 1. augustist 2023 kuni 31. juulini 2029 (ELT L 12, 13.01.2023, lk 84–86);

9

5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise

põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261).

Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel https://eur-

lex.europa.eu.

4. Määruse mõjud

Määruse muudatused on taotlejatele ja PRIA-le positiivse mõjuga.

Määruse suurimaks muudatuseks on haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote

pakkumise toetuse andmisel uue rahastusskeemi kasutuselevõtmine, millega minnakse üle

lihtsustatud kulumeetodile. Täpsemalt võetakse nimetatud toetuses kasutusele ühikuhinnad,

mis toovad küll kaasa mõningad muudatused koolikavas osalejatele toetuse arvestuse

põhimõtetes ning taotlemise tehnilises protsessis, kuid sisulises vaates säilivad toetuse

rakendamise senised põhimõtted ning kehtiva toetusega võrreldav toetuse suurus ja eelarve

proportsioon. Kui varem oli toetuses õpilase kohta puu- ja köögivilja toetuse suurus 4 senti

õppepäevas, siis ühikuhinna kohaselt on portsjoni arvestuse aluseks 0,21 € õppenädalas. Kui

piimale ja piimatoodetele kehtis varem õpilase kohta toetuse suurus 6 senti õppepäevas, siis

ühikuhinna alusel on portsjoni arvestuse aluseks 0,22 € õppenädalas. Puu- ja köögiviljade

arvestuslik toetuse suurus ühikuhinnale üleminekuga jääb samaväärseks ja veidi suureneb,

piima ja piimatoodete arvestuslik toetuse suurus ühikuhinnale üleminekuga veidi langeb.

Ühikuhinnale üleminek lihtsustab haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote

pakkumise toetuse rakendamist ning halduskontrollide tegemist, võimaldades seeläbi toetust

kulutõhusamalt rakendada. Ühikuhinna kasutamisel ei pea toetuse saajad edaspidi enam iga

üksikut kulu tõendama ega PRIA kontrollima, sest kuludokumente ei esitata, mistõttu puudub

vajadus halduskontrolli käigus arvete ja maksekviitungite kogumiseks ja hindamiseks, mida

varem teha tuli. Seega on toetuse saajatel edaspidi väiksem halduskoormus ning väheneb ka

PRIA töökoormus. Siiski tuleb ühikuhinna alusel tõendada toetuse raames tarnitud ja pakutud

abikõlblike toodete kogused, mille tõendavad dokumendid esitatakse e-PRIA kaudu.

Samuti avaldab ühikuhinna metoodikale üleminek Euroopa Liidu ja Eesti riigi eelarve

planeerimisele positiivset mõju, sest olemasolevaid eelarvevahendeid on võimalik edaspidi

täpsemalt prognoosida ja kasutada.

Määruse muudatusega lükatakse ühe aasta võrra edasi kohustust järgida 1. augustist 2024

jõustuma pidanud nõuet lühikestest tarneahelatest pärit toodangu kasutamiseks. Nimetatud

nõude jõustumise edasilükkamine tuleneb asjaolust, et selle rakendamine on praktikas osutunud

vahemaa tõendamise ja toodete kättesaadavust arvestades puudulikuks. Nõude rakendamise

edasilükkamine annab võimaluse täiendavalt hinnata valmisolekut lühikestest tarneahelatest

pärit toodete eelistamiseks ning valmistada ette toetuse osalistele paindlik üleminek.

Kokkuvõttes, määruse muudatuste tulemusel jätkub endiselt Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika turukorralduse meetme koolikava toetuse rakendamine eesmärgiga

suurendada laste puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete tarbimist ning kujundada nende

tervislikke toitumisharjumusi. Koolikava toetuse rakendamisega soodustatakse puu- ja

köögivilja ning piima ja piimatoodete jagamist lastele. Sellega aidatakse kaasa laste tervislike

toitumisharjumuste kujunemisele ning kaasnevate haridusmeetmete toetuse kaudu aidatakse

tõsta laste teadlikkust põllumajandus- ja toidusektorist. Lisaks võimaldatakse puu- ja

köögiviljakasvatajatel ning piimatootjatel leida oma toodangule uusi turuväljundeid.

10

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Koolikava toetuse 2024/2025. õppeaasta eelarve koosneb Euroopa Liidu ja Eesti riigieelarve

vahenditest, mis on prognooside kohaselt järgmised:

1) Euroopa Liidu vahendid 1 167 126 €;

2) „Eesti riigi eelarvestrateegias 2024–2027“ ettenähtud vahendid 1 981 500 €;

3) kokku 3 148 626 €.

Määruse rakendamine ei too endaga kaasa kehtiva koolikava toetusega võrreldes lisakulutusi

riigieelarve vahenditest, samuti ei kaasne määruse rakendamisega tulusid. Määruse

rakendamine toob kaasa lisategevusi PRIA-le, kes peab e-PRIAs taotluse vormi ja ülesehituse

lihtsustatud kulumeetodi nõuetele vastavaks kohandama.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. august 2024. Määruse jõustumisaeg on vastavuses koolikava toetuse

õppeaastaga, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/39 artikli 1 lõikes 2,

mille kohaselt koolikava toetuse kohaldamisel tähendab termin „õppeaasta“ ajavahemikku 1.

augustist kuni järgmise aasta 31. juulini.

Erandina üldisest jõustumissättest jõustuvad määruse § 2 lõige 8 ja § 6 lõike 2 punkt 5 ühe aasta

võrra hiljem, 1. augustil 2025. a. Viidatud sätete kohaselt peab abikõlblike toodete (puu- ja

köögivilja ning piima ja piimatoodete) kasvatamis- või tootmiskoht asuma haridusasutusest

kuni 300 kilomeetri kaugusel ning nõude jõustumise korral tuleb seda tõendada ka toetuse

taotlemisel. Kuna tegemist on nõudega, millest tulenevalt peavad taotlejad vaatama üle oma

tarneahela toimimise ning vajadusel lühendama tarneahelat ehk ostma teatud abikõlblikke

tooteid 300 kilomeetri raadiusest, siis antakse taotlejatele mõistlik aeg tarneahelas vastavate

muudatuste tegemiseks.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIA-le.

Eelnõu väljatöötamisel on kaasatud huvirühmi, kellega toimus Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumis 2. aprillil 2024 kavandatavate muudatuste osas arutelu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

1

Regionaalministri 26.07.2023 määrus nr 48

„Koolikava toetus“

Lisa 1

(regionaalministri xx.xx.2024 määruse nr xx sõnastuses)

Abikõlblikud puu- ja köögiviljad

KN-kood Puu- ja köögiviljad

0702 00 00 Tomat, värske või jahutatud

0704 10 00

0704 20 00

0704 90 10

0704 90 90

Lillkapsas, spargelkapsas, rooskapsas, valge või punane peakapsas, nuikapsas,

lehtkapsas ja muu söödav kapsas perekonnast Brassica, värske või jahutatud

0705 11 00

0705 19 00

0705 21 00

0705 29 00

Peasalat, aedsalat, salatsigur ja sigur, värske või jahutatud

0706 10 00

0706 90 10

0706 90 90

Porgand, naeris, juurseller, söögipeet, aed-piimjuur ja redis, värske või

jahutatud

0707 00 05 Kurk, värske või jahutatud

0708 10 00

0708 20 00

Kaunvili (hernes ja aeduba), poetatud või poetamata, värske või jahutatud

0709 20 00

0709 40 00

0709 60 10

0709 93 10

0709 93 90

Muu köögivili (spargel, seller, paprika, kabatšokk, kõrvits, patisson ja

kõrvitsalised), värske või jahutatud

0808 10 80

0808 30 90

0808 40 00

Värske õun, pirn ja küdoonia

0809 10 00

0809 21 00

0809 29 00

0809 40 05

0809 40 90

Värske hapukirss, kirss, ploom ja laukaploom

0810 10 00

0810 20 10

0810 20 90

0810 30 10

0810 30 30

0810 30 90

0810 40 10

0810 40 30

0810 40 50

0810 90 75

Muu värske mari (maasikas, vaarikas, murakas, must sõstar, punane sõstar,

valge sõstar, karusmari, pohl, mustikas, jõhvikas ja astelpaju mari)

2

0811 10 90

0811 20 31

0811 20 39

0811 20 51

0811 20 59

0811 20 90

0811 90 50

0811 90 70

0811 90 75

0811 90 80

0811 90 95

Külmutatud puuvili ja mari (hapukirss, kirss, maasikas, vaarikas, murakas,

must sõstar, punane sõstar, valge sõstar, karusmari, pohl, mustikas, jõhvikas ja

astelpaju mari)

1214 90 10 Kaalikas

Regionaalministri 26.07.2023 määrus nr 48

„Koolikava toetus“

Lisa 2

(regionaalministri xx.xx.2024 määruse nr xx sõnastuses)

Abikõlblik piim ja abikõlblikud piimatooted

KN-kood Piim ja piimatooted

0401 Kuumtöödeldud maitsestamata täispiim,

rasvasisaldusega vähemalt 3,5%

0401 Kuumtöödeldud maitsestamata piim,

rasvasisaldusega 2,5%

0401 Kuumtöödeldud maitsestamata piim,

rasvasisaldusega 1,5–1,8%

0403 Maitsestamata täispiimajogurt,

rasvasisaldusega vähemalt 3,5%

0403 Maitsestamata piimajogurt,

rasvasisaldusega 1,5–3%

0403 Keefir,

rasvasisaldusega vähemalt 1,5%

0403 Maitsestamata hapupiim,

rasvasisaldusega vähemalt 1,5%

0403 Hapendatud pett,

rasvasisaldusega kuni 0,5%

0403 Rjaženka, hapendatud piimatoode, ilma lisanditeta, maitsestamata,

rasvasisaldusega kuni 3,5%,

0403 Skyr, hapendatud piimatoode, maitsestamata

0403 Kreeka jogurt, maitsestamata,

rasvasisaldusega vähemalt 3,5%

0406 Kodujuust ja kohupiim, ilma lisanditeta ja maitsestamata,

rasvasisaldusega kuni 5%