Väikehange „Vaimse tervise teenuse analüüs ning mõõdikute süsteemi loomine“

1

Väikehange „Vaimse tervise teenuse analüüs ning mõõdikute süsteemi loomine“

Käesoleva dokumendiga kutsub Sotsiaalministeerium Teid esitama pakkumust väikehankel.

1. Hanke üldandmed: Hankija nimi: Sotsiaalministeerium Hankija aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik Hanke eest vastutav isik: Kaidy Aljama, telefon 59137973, e-post: [email protected] Hanke eeldatav maksumus km-ta1: kuni 29 999 eurot Riigihangete strateegiliste põhimõtete kasutamine:

- Keskkonnahoidlik hankimine: jah - Sotsiaalselt vastutustundlik hankimine: jah

2. Hanke objekti tehniline kirjeldus/ olulisemad tingimused 2.1. Iga viidet, mille hankija teeb väikehange dokumentides mõnele standardile, tehnilisele

tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikehanke dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

2.2. Pakkuja peab hankelepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks: a) töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et

vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge; b) vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid

materjale; c) pakkuja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud

optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust;

d) hankelepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust.

2.3. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et juhindub meeskonna komplekteerimisel Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklist 7, mis näeb ette, et arvestatakse ja

toetatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja välditakse diskrimineerimist soo, rassi või

rahvuse, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal ning

võetakse arvesse puuetega inimeste juurdepääsu. Ühtlasi lähtutakse Eesti pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetest, mis näeb ette, et kõigil peab olema võrdne

võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest

ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaal-majanduslikust

võimekusest ja elukohast.

2.4. Hanke objekt on „Vaimse tervise teenuse analüüs ning mõõdikute süsteemi loomine“. 2.2.1 Hankel on järgmised eesmärgid:

2.2.1.1 analüüsida perioodil 2021-2023 vaimse tervise teenuse toetuse korraldust ja andmekogumist neid kasutanud kohalikes omavalitsustes;

2.2.1.2 luua poliitikakujundajale mõõdikud vaimse tervise teenuse edasiseks hindamiseks, sh alused baastasemete seadmiseks ning väljund- ja tulemusindikaatorite kavandamiseks ja kasutamiseks.

2.2.2 Hankeobjekti olulisemad tingimused on toodud Lisas 1 (tehniline kirjeldus).

2.5. Tähtaeg ja/või ajakava: Lepinguperiood on kuus kuud lepingu sõlmimisest. Tegevuste indikatiivsed tähtajad on:

Juuli 2024 – pakkumiste esitamine August – pakkumuste hindamine, lepingu sõlmimine August kuni november 2024 – regulaarsed vahekohtumised hankija ja töövõtja vahel, sh vajaduspõhised suunised andmekogumise ja analüüsi täpsema sisu ja suuna osas Detsember I pool 2024 – töö esmase versiooni esitamine, tagasisidestamine tellija poolt Detsember II pool 2024 – lõppraporti valmimine

1 Eeldatav maksumus on hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma (käibemaksuta), arvestades mh tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Füüsiliste isikutega sõlmitavate lepingute korral tuleb eeldatava maksumuse sisse arvestada ka tööandja maksud ja maksed.

2

Jaanuar 2025 – avalik tutvustamine kuni kahel korral. 2.6. Lepingutingimused: Lepingu täitmisel kohaldatakse Sotsiaalministeeriumi töövõtulepingu

üldtingimusi, mis on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/lepingute-uldtingimused. Lepingu eritingimused on toodud väikehanke lisas 5.

3. Pakkuja meeskonnale esitatavad nõuded 3.1. Pakkuja peab töö teostamiseks koostama meeskonna, kuhu kuulub vähemalt neli liiget

(projektijuht, küsitlusjuht, kvantitatiivmetoodika analüütik, kvalitatiivmetoodika analüütik), kelle täpsemad nõuded on toodud lisa 1 punktis 4 „Uuringu meeskond“. 3.1.1. Kui projekti kaasatakse alltöövõtjaid, tuleb nende kohta esitada sama informatsioon nagu

teiste uurimismeeskonna liikmete kohta. 3.2 Pakkuja peab esitama meeskonnaliikmete allkirjastatud CVd ja asjakohaste publikatsioonide

loetelu ning vabalt sõnastatud selgitused selle kohta, millised punktid neis dokumentides tõendavad nõutud pädevuste ja kogemuste olemasolu.

4. Pakkumuse ettevalmistamine, vormistamine ja esitamine 4.1. Huvitatud isikutel on õigus küsida väikehanke dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-

posti teel [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks.

4.2. Pakkumuses esitab pakkuja: 4.2.1. Täidetud pakkumuse vormi (lisa 3). 4.2.2. Vabas sõnastuses selgituse pakkuja vastavusest lepingupartnerile esitatud nõuetele juhul kui

pakkuja kaasab alltöövõtja(d) (vt punkti 3. „Pakkujale meeskonnale esitatavad nõuded“). Kui analüüs viiakse läbi eri osapoolte koostöös, tuleb pakkumuses selgitada nendevahelist pädevus- ja tööjaotust. Juurde tuleb lisada CVd ja asjakohaste publikatsioonide loetelu.

4.2.3. Analüüsi eesmärk ja sisukirjeldus, lähtudes tehnilises kirjelduses (lisa 1) toodud tingimustest. 4.2.4. Analüüsi metodoloogia kirjeldus koos ülevaatega allikatest, mida analüüsis minimaalselt

hõlmatakse. 4.2.5. Analüüsi läbiviimise detailne aja- ja tegevuskava nädalase täpsusega koos peamiste

vastutajatega ja iga olulisema tegevuse eelarvega. Kui tegevused kestavad mitu nädalat, siis peab see aja- ja tegevuskavast nähtuma.

4.2.6. Analüüsi riskide ja nende maandamise meetmete kirjeldus. 4.2.7. Meeskonnaliikmete rollide jaotus vabas sõnastuses ja nende CVd. 4.2.8. Koostöö ja ootused hankijale, võimalusel kajastatuna nädala täpsusega ka tegevuskavas.

4.3. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski.

4.4. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. 4.5. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 31.07.2024 kell

23.59. 4.6. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. 4.7. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe

ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud.

5. Pakkumuste menetlemine, sh hindamiskriteeriumid 5.1. Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused nende esitamise tähtpäeva järgsel tööpäeval

ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikehanke dokumendis sätestatud nõuetele. 5.2. Juhul kui pakkumus ei vasta väikehanke dokumendis esitatud tingimustele, lükkab hankija

pakkumuse tagasi. 5.3. Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus ületab eeldatavat maksumust. 5.4. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi

omavahel võrrelda. Maksimumpunktide arv on 100. Hindamiskriteeriumid on esitatud väikehanke dokumendi lisas 4.

5.5. Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikehanke dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle.

5.6. Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate

3

ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta.

5.7. Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse.

5.8. Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks.

5.9. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus lähtudes Lisas 4 esitatud hindamiskriteeriumitest.

6. Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine 6.1. Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva

jooksul alates lepingu sõlmimisest. 6.2. Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu.

Väikehanke dokumendi lisad:

Lisa 1. Hanke objekti tehniline kirjeldus

Lisa 2. Toetusmeetmete taotlejate aruandevormi näidis

Lisa 3. Pakkumuse vorm

Lisa 4. Hindamiskriteeriumid

Lisa 5. Töövõtulepingu eritingimused

4

Lisa 1 väikehankele

Väikehange „Vaimse tervise teenuse analüüs ning mõõdikute süsteemi loomine“

Tehniline kirjeldus

1. Olukorra kirjeldus

Aprillis 2021 valitsuse poolt vastu võetud „Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku

tingimustes2“ nägi kriisist väljumise meetmena ette esmatasandil pakutavate vaimse tervise teenuste

mahu suurendamist. Vaimset tervist puudutavate teenuste kättesaadavuse parandamise vajadus

kohalikes omavalitsustes (KOV) ilmnes kevadel Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise staabi läbiviidud

küsitlusuuringust3, kust selgus, et 72% omavalitsuste hinnangul on vaimse tervise abi vajadus

koroonakriisis kasvanud. Vajalikuks peeti psühholoogilise abi pakkumist omavalitsuse korraldamisel,

kuid murekohaks spetsialistide nappust. Kõige enam vajasid küsitluse tulemuste põhjal abi lapsed,

pered ja vanemad inimesed ning peamised probleemid olid seotud peretülide ja -vägivallaga.

2021. aasta sügisel käivitati esmakordselt KOV-idele suunatud taotlusmeede vaimse tervise teenuse4

ning KOV-idele ning esmatasandi tervisekeskustele suunatud psühholoogi palga- ja juhendamistoetuse

rahastamiseks5, et toetada mittekliinilise abi pakkumist paikkonnas. Toetusmeetmete toetuse andmise

määruseid uuendatakse igal aastal, sest eelarve sõltub riigieelarvelistest vahenditest ning annab ruumi

tingimuste parendamiseks. Väikehankega tellitav analüüs keskendub vaid kohalikele omavalitsustele

suunatud vaimse tervise teenuse toetusele.

Toetust antakse eesmärgiga parandada kohalikul tasandil vaimse tervise teenuste pakkumist, et seeläbi

toetada Eesti elanike psühhosotsiaalset heaolu ja vaimset tervist. Lisaks on meetme eesmärk täita

tühimikku teenustele ligipääsus, pakkuda teenuseid inimesele võimalikult kiirelt ja kodu lähedal. See

lähenemine aitab vähendada vaimse tervise teenuste ravijärjekordi tervishoiusüsteemis. Praktikas on

toetusmeetme toimimise perioodil KOV-id kõige enam pakkunud psühholoogilist nõustamist, lisaks on

pakutud ka näiteks pereteraapiat, perenõustamist, vaimse tervise kriisinõustamist, hingehoidlikku

nõustamist, tugigruppe, kogemusnõustamist, leinanõustamist, loovteraapiat ja mänguteraapiat.

2021.aastal (september-detsember) rahastati vaimse tervise teenuse toetuse meetmest 22 (28%),

2022. aastal 38 (48%) ja 2023. aastal 45 (57%) kohaliku omavalituse taotluseid.

Toetusmeetmed on KOV-ide poolt hästi vastu võetud ning huvi ning vajadus nende järgi kasvab. Samas

oli taotluste põhjal näha, et KOV taotleb sageli neid teenuseid, mille osas on teenusepakkujad teinud

eel- või müügitööd, mis näitab seda, et KOVidel puudus võimekus lähtuda teenuste planeerimisel ja

pakkumisel eelkõige oma elanikkonna vajadustest.

Siiski on veel arenguruumi – kõikidel KOV-idel ei ole veel piisavalt kogemusi iseseisvalt oma elanike

vaimset tervist toetavaid psühhosotsiaalseid teenuseid terviklikult kavandada ja pakkuda. 2022. a lõpus

viis Sotsiaalministeerium läbi küsitluse KOV-ide seas, kust ilmnes, et selliste teenuste planeerimisel ei

osata lähtuda tegelikust vajadusest ning keeruline on saada kätte teenusepakkujatelt vajalikke

dokumente, et tõendada piisava kvalifikatsiooni ja kogemuse olemasolu teenuse pakkumiseks.

Kohalikud omavalitsused tõid välja, et vajavad vaimse tervise teenuste planeerimiseks, korraldamiseks

ja elluviimiseks täiendavaid ressursse - raha, spetsialiste, koolitusi, supervisioone, kovisioone ja

võrgustikukohtumisi. Ehk KOV-ide vajaduste ampluaa kvaliteetseks teenusepakkumiseks on lai ning

teenuste korraldamisel on vaja senisest paremat selgust ja süsteemsust.

2 Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes (2021) 3 Vaimse tervise toetamine KOV tasandil. Küsitlustulemuste ülevaade (2021) 4 Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele 2023. aastal (2023) 5 Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal (2023)

5

2. Analüüsi eesmärgid

Oleme ehitamas jätkusuutlikku vaimse tervise teenuste süsteemi lähtuvalt rahvusvaheliste

organisatsioonide soovitustest, mis mh näevad ette kogukondlike teenuste määra olulise

suurendamise eriarstiabi ehk kliiniliste teenuste kõrval6. Tegemist on optimaalse lahendusega,

kuidas madala lävendiga ja ravieelsed teenused teha inimestele nende elukoha lähedal kättesaadavaks

ning sellega ennetada vaimse tervise probleemide süvenemist ja vähendada survet tervishoiusüsteemis

pakutavatele spetsialiseeritud teenustele. Ka Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise tegevuskava 2023-

20267 näeb ette KOV-idele mõeldud toetusmeetmete edasiarendamist elanikele vaimse tervise toe ja

teenuste kättesaadavuse parandamiseks, mille teostamiseks vajame täiendavat informatsiooni.

Kogukondlike teenuste riikliku toe laiendamisel kavandame esimese sammuna vaimse tervise teenuse

kättesaadavamaks muutmist kohalikele omavalitsustele ja nende elanikele. Väljatöötamisel on

seadusemuudatus, mis vabastaks KOV-id edaspidi toetuse taotlemisest ning asendaks 2021-2024

toiminud süsteemi riiklikult rahastatud üleriigilise, kõiki KOV-e kaasava süsteemiga. Et vaimse tervise

teenuse rakendamist ja mõju paremini hinnata, soovime teenuse seniste tegevuste, aruandluse ja muu

dokumentatsiooni baasil välja arendada teenuse võimalikke baastasemeid arvestavad väljund- ja

tulemusindikaatorid. Ehk uuringu tulemusena peab valmima mõõdikute süsteem, mis võimaldaks

edaspidi kõige paremini seirata kohalikul tasandil vaimse tervise teenuse osutamise trende ja

tulemuslikkust.

Selleks tuleb eeltööna analüüsida vaimse tervise teenuse toetuse senist korraldust neis kohalikes

omavalitsustes, kus vaimse tervise teenust rakendati (vt täpsemalt TK p 3.1), analüüsida taotlemise

tingimusi, teenuse rakendamist ja aruandlust puudutavat dokumentatsiooni, s.h vaimse tervise teenuse

osutamisel kogutud andmeid ja selleks valitud tunnuseid ning teha ettepanekud lõplikuks mõõdikute

süsteemiks koos vastava andmekoosseisuga. Uuringu eesmärgiks ei ole mõõta näiteks teenusega

rahulolu ega uurida probleemkohti süvitsi eraldiseisvate teemadena (ehk mõõta teenuse seniseid

tulemusi), vaid neid tuleb analüüsida mõõdikute süsteemi vajaduste vaates, et kaardistada teenuse

rakendamiseks, väljundite ja tulemuslikkuse mõõtmiseks olulisi aspekte vastavate indikaatorite alusena.

Uuringu tulemused aitavad Sotsiaalministeeriumil seirata vaimse tervise teenuse toimimist ja

tulemuslikkust senisest täpsemalt, osana eesmärgist tagada jätkusuutlik ja süsteemne vaimse tervise

teenustega kaetus kohalikul tasandil.

2.1 Mõõdikute süsteemi raamistik: näide

Vaimse tervise teenuse väljund- ja tulemusindikaatorite määramiseks, sealhulgas baastasemete seadmiseks, võiks kaaluda järgmisest raamistikust lähtumist:

1. Teenuse eesmärkide ja tulemuste defineerimine

• Selgitada välja teenuse põhieesmärgid: Mis on vaimse tervise teenuse lõppeesmärk? Milliseid muutusi loodetakse saavutada?

• Määrata oodatud tulemused: Millised on konkreetsed tulemused, mis ütlevad, et teenus on edukalt rakendatud?

2. Teenuse protsessi kaardistamine

• Kirjeldada teenuse protsessi etapid: Detailne kirjeldus kõigist etappidest ja tegevustest, mis on seotud vaimse tervise teenuse pakkumisega.

• Identifitseerida peamised tegevused: Tuvastada tegevused, mis on kriitilised teenuse eesmärkide saavutamiseks

6 World mental health report: Transforming mental health for all (WHO, 2022) 7 Vaimse tervise tegevuskava 2023-2026 (2022)

6

• Senised mõõdikud: Millised vaimse tervise teenuse pakkumise osad/tegevused on praeguste mõõdikutega kaetud (s.h tegevuste finantsmõõdikud)? Millised osad/tegevused on kõige olulisemad, mis on veel katmata ning mille kohta on võimalik ja vajalik andmeid edaspidi koguda?

3. Baastaseme(te) määramine

• Baastaseme(te) andmete analüüsimine: Koguda andmeid sihtrühma praeguse vaimse tervise seisundi kohta enne teenuse rakendamist. Kui see ei ole otstarbekas või võimalik, siis põhjendada, miks.

• Baastaseme(te) kinnitamine: Lõplikult kokku leppida algne baastase (või vajadusel mitu), mida kasutatakse edasiste tulemuste ja muutuste hindamiseks; kui see ei ole otstarbekas või võimalik, siis põhjendada, miks.

4. Väljundindikaatorite määramine

• Kaardistada peamised osapooled ja nende mõõdetavad tegevused: Millised on tegevused, mida on võimalik ja otstarbekas regulaarselt mõõta, mis võimaldaksid nn teenuseosutamise statistikat?

• Kujundada lõplikud mõõdikud (näiteks kui üks alategevus on teraapia seansid, siis väljundindikaatoriks võib olla seansside arv, osalejate arv või jagatud teraapiamaterjalide hulk jms).

5. Tulemusindikaatorite määramine

• Kaardistada peamised osapooled ja nende mõjutatavus: Mis on need tulemused, mida loodetakse saavutada teenuse pakkumise järel? Kuidas need tulemused seostuvad teenuse eesmärkidega? (vt ka punkt 1)

• Kujundada lõplikud mõõdikud (näiteks, kui üks alategevus on teraapia seansid, siis tulemusindikaatoriteks võivad olla osalejate elukvaliteedi muutumine kindla ajaperioodi jooksul s.h positiivse tulemusena nt haiguspäevade arvu vähenemine, aga ka enesehinnanguline emotsionaalse enesetunde paranemine jms).

6. Metoodika ja regulaarsuse kavandamine

• Andmekogumise meetodite kirjeldamine: Kuidas ja kuhu kogutakse teenuse osutamise käigus arvandmed (aruanded vm sarnane esitamine)? Kas täiendavalt tuleks kasutada ankeetküsitlusi, intervjuusid või teisi andmekogumise meetodeid?

• Andmekoosseis: Arvestades lõplikke väljund- ja tulemusindikaatoreid, milline on nende koostamiseks vajalik andmekoosseis?

• Andmekogumise sagedus: Millise regulaarsusega milliseid andmeid koguda?

• Andmekvaliteedi teemad: Kuidas tagada, et andmed on usaldusväärsed ja laekuvad turvalisse andmekeskkonda õigeaegselt?

• Tagasiside ja hindamine: Kuidas kavandada välja töötatud mõõdikute süsteemi (vähemalt ühekordne) ülevaatamine ja täiendamine? Millise perioodi tagant seda tuleks teha ja mida arvesse võtta?

Kirjeldatud raamistik on üheks võimalikuks näiteks, kuidas mõõdikute süsteem koos eelneva analüüsiga võiks teostuda. Pakkuja ülesandeks on seda kas täiendada (kas tegevuste või uurimisteemadega vm) või esitada endapoolne raamistik sarnases detailsuses koos kõigi vajalike tegevustega, et Tellija saaks ülevaate kogu kavandatud terviku sisust, loogilisusest ja piisavusest. Aluseks tuleb võtta nii olemasolevad andmed kui kavandada täiendavalt vajalike andmete kogumine.

3. Andmed

Tellija edastab edukale pakkujale 2021.–2023. aasta vaimse tervise teenuse osutajate aruande(d)

(aruande näidisvorm 2021-2022.a kohta lisa 2) ning Sotsiaalministeeriumi poolt 2022. aastal läbiviidud

7

kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete küsitlustulemuste kokkuvõtte peale lepingu sõlmimist. Samuti muu tema

käsutuses oleva dokumentatsiooni, mis on vajalik vaimse tervise teenuse toetuse kogu tervikprotsessi

(kavandamine, tingimuste seadmine, rakendamine, aruandlus ja hindamine jm) mõistmiseks. Esialgsed

lähtekohad ja kaardistused on võimalik teha seega juba olemasolevate andmete põhjal, mille käigus

ühtlasi selguvad nn valged laigud ehk andmed, mida edukas pakkuja vajab eesmärgi lõplikuks

saavutamiseks. Teenust on toetust saanud KOV-ides rakendatud vastavalt KOV visioonile ja

võimekusele sellist teenust pakkuda, mistõttu täiendavat dokumentatsiooni (erinevad teenuse

osutamise korrad jms) on võimalik saada ka KOV-idelt.

Tellija hinnangul eeldab uuring seega eelkõige kvalitatiivsete andmete kogumist, kuid me ei välista

vajadusel ka küsitluse vm kvantitatiivmeetodiga täiendava andmekogumise vajadust; lõpliku valiku ja

tegevuskava koostab uuringu eesmärgist lähtuvalt pakkuja. Igal juhul tuleb arvestada mõlemat laadi

andmete analüüsimise ja sünteesimise pädevuste olemasolu ja vajadusega, kuna mõõdikute süsteemi

lõplik ülesehitamine vajab nii vastava kogemusega kvantitatiiv- kui kvalitatiivanalüütiku panust.

3.1 Kvalitatiivandmete kogumine ja analüüs

Kvalitatiivanalüüsi andmete kogumisel ja analüüsis tuleb lähtuda peatükis 2 toodud eesmärkidest,

raamistikust ja teemadest, mida pakkuja võib täiendada, põhjendades täienduste lisaväärtust

pakkumuses. Kvalitatiivandmed tuleb koguda eelkõige süvaintervjuude kaudu (keskmine kestus 90

minutit) TK 3.3 toodud sihtrühmadelt.

Soovitav on kavandada ka täiendavaid intervjuusid väiksemates gruppides (nt 2–4 osalejat) või

fookusgruppe (5–9 osalejat) jt, kui need pakkuja arvates aitavad oluliselt kaasa uuringu eesmärkide

saavutamisele. Pakkumuses tuleb siis selgelt välja tuua, millist lisaväärtust need pakkuja arvates

annavad ja kuidas need läbi viiakse. Näiteks vaimse tervise teenuse osapooli, s.h eksperte kaasavad

aruteluseminarid või fookusgrupid mõõdikute süsteemi aruteludeks, valideerimiseks jms. Pakkuja pakub

oma visiooni välja lisaks Tellija ette antud kohustuslikele süvaintervjuudele. Täiendavaid

grupiintervjuusid ei ole lubatud teha tellija poolt kavandatud süvaintervjuude arvelt (ehk nende ette

nähtud minimaalset arvu vähendades) ning nende läbiviimine ei tohi pikendada uuringu teostamise

perioodi.

Uurimiseesmärkidest lähtuvalt tuleb vastavalt koostada poolstruktureeritud intervjuude kavad. Valmis

tuleb olla ka variatsioonideks poolstruktureeritud intervjuude küsimustikes vastavalt iga sihtrühma

alagrupi eripäradele (nt töökohustused vaimse tervise teenuste osutamisel), samuti venekeelsete

süvaintervjuude läbiviimiseks, kui selgub, et mõnes piirkonnas ei ole võimalik eestikeelset valimi

kriteeriumile vastavat osalejat värvata, kuid venekeelset on.

Poolstruktureeritud küsimustike ja analüüsi detailsus peab välja tooma kõigi sihtrühmade vaatenurgast

olulised nüansid vastavalt uurimisteemadele ja -küsimustele, samuti osapoolte ettepanekud süsteemi

täiendamiseks. Nii intervjuudes kui analüüsides on seetõttu oluline märgata ja kajastada, millised on

vastaja seosed meetmetega ning tema teenuse piirkonnast, kohustustest (sh töökohast ja

ametipositsioonist) jt tunnusest tulenevad erinevused vastajate kogemustes ja hinnangutes. Lisaks, kui

intervjueerija märkab intervjuu käigus vastaja pakutavaid olulisi teemasid, mida poolstruktureeritud

intervjuu küsimustik (või uurimisteemad) ei kajasta, siis tuleb ka need teemad salvestada ning analüüsis

kajastada (vajadusel lülitada need teemad tellijaga kooskõlastatuna ka järgmiste, veel läbi viimata

süvaintervjuude küsimustikesse). Pool-struktureeritud intervjuude kavad koos pöördumiskirjaga

intervjueeritava(te) poole tuleb enne intervjuude läbiviimist kooskõlastada hankijaga.

Eeltoodust tulenevalt soovib tellija, et töövõtja kasutaks analüüsi alusena mitte üldiseid märkmeid või

kokkuvõtteid intervjuudest, vaid olulisi detaile märgata võimaldavaid salvestusi. Intervjuud võib läbi viia

kas telefoni/videokõne teel või silmast-silma, nii nagu vastajale on mugavam. Anonümiseeritud

transkriptsioonide ega salvestuste üleandmine tellijale ei ole kohustuslik. Küll jääb tellijale töö

teostamise ja kvaliteedi järelevalve aspektist õigus veenduda vähemalt salvestiste olemasolus ning

8

vajadusel ka nende tegeliku kestuse, sisu jm vastavuses tellija lähteülesandele või töövõtja poolt

teostatud analüüsile. Ehk juhul kui tellijal on töö kvalitatiivosa analüüsi väikehanke nõuetele vastavuses

pretensioone, mis on töövõtjale ka kirjalikult esitatud, on tellijal õigus töövõtja tööruumides vastastikku

kokkulepitud ajal tutvuda kas salvestuste või transkriptsioonide olemasoluga, vajadusel ka nende sisuga

määral, mis on vajalik, et anda hinnang, kas teostatud analüüsi puudused võivad tuleneda ebapiisavast

või ebaõigest kvalitatiivandmestikust. Seejärel on tellijal õigus otsustada, kas hindamise osana kogutud

kvalitatiivandmestiku põhjal on sama töövõtja suuteline teostama väikehanke nõuetele vastava analüüsi

või mitte. Viimasel juhul on tellijal vajadusel õigus tellida juba kogutud andmete põhjal uus analüüs

kolmandalt osapoolelt, kuna spetsiaalselt hindamise eesmärgi saavutamiseks kogutud andmete

varalised õigused kuuluvad tellijale. Lisaks sätestab leping täpsemalt kõigi hindamise käigus loodud

andmestike, sh kvalitatiivosa salvestiste hävitamise tingimused töövõtja poolt pärast seda, kui tellija on

tööd aktiga vastu võtnud.

3.2 Kvantitatiivandmete analüüs

Kvantitatiivandmete analüüsis tuleb samuti lähtuda peatükis 2 toodud eesmärkidest ja raamistikust,

mida pakkuja võib täiendada, põhjendades täienduste lisaväärtust pakkumuses. Välja tuleb valida ja

täiendavalt pakkuda küsimused kujul, mis võimaldavad hiljem nende statistilist analüüsi. Osaliselt on

kvantitatiivandmed osutatud teenuste kohta olemas vastavalt aruandlusvormidele. Täiendava(te)

küsitlus(t)e kavandamisel ja andmete kogumisel tuleb pakkujal arvestada tulemuste üldistatavuse

saavutamist vastavalt valitud sihtrühmale ning kirjeldada pakkumuses, kuidas seda tehakse (valimi

disain, s.h vajalik valimialus ja kavandatav lõppvalimi suurus, värbamis- ja küsitlusmetoodika, vastajate

kaalumine, selle põhjendus ja metoodika, jms). Valmis tuleb vajadusel olla küsimustike tõlkimiseks vene

keelde. Küsimustikud koos pöördumiskirjaga vastaja(te) poole tuleb enne küsitlustöid kooskõlastada

hankijaga.

3.3 Analüüsi sihtrühmad ja valimid

Käesolev analüüs ei näe ette teenusesaajate poole pöördumist. Teenuste olulisteks osapoolteks ja

uuringu sihtrühmadeks seekord on teenuseosutajad, kes esitavad ka oma tegevusest kokkulepitud

aruandluse KOV-idele, samuti KOV esindajad, kes selle protsessi eest vastutavad ning Riigi

Tugiteenuste Keskuse koordinaatorid, kes koguvad teenuste aruandluse kokku KOV-idelt. Oluline

osapool on poliitikakujundajana Sotsiaalministeerium. Uuringu valimid tuleb koostada vastavalt valitud

metoodikatele ja peamistele sihtrühmadele, arvestades info kogumise vajadust üle-eestiliselt.

Rasvases kirjas on allpool toodud süvaintervjuude peamised sihtrühmad ning sulgudes tellija poolt

soovitav minimaalne intervjueeritavate arv. Intervjueeritavate alagruppe ja intervjuude osakaale võib

pakkuja pakkumuses muuta, põhjendades tehtud muudatuste vajalikkust ning säilitades peamised

sihtrühmad ja neis ette nähtud minimaalse intervjuude üldarvu. Lubatud on kavandada ja pakkuda ka

suuremat intervjuude arvu, põhjendades nende vajalikkust ja/või lisaväärtust oma pakkumuses ning

näidates vastavalt, keda lisaks kaasata soovitatakse või millist alagruppi võiks alltoodust rohkem

intervjueerida.

Tellija huvi on teenust pakkunud KOV-ide varieeruvus nii süvaintervjuudes kui suuremates gruppides

(sh osalenud KOV suurus, regioon, jm).

1. Poliitikakujundajad, valdkonna eksperdid jt osapooled (kokku vähemalt 4)

- Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna spetsialist(id)

- Riigi Tugiteenuste Keskuse vaimse tervise teenuse toetuse koordinaatorid

2. Vaimse tervise teenuse toetus (kokku vähemalt 36)

- kohalikud omavalitsused (20)

- teenuseosutajad (16)

3. Mõõdikute süsteemi valideerimiseks vajalikud intervjuud ja/või fookusgrupid ja/või aruteluseminar jm

(pakkuja visioon koos potentsiaalsete osalejate ja põhjendusega) peaks osalema vähemalt üks tellija

poolne esindaja.

9

Lubatud on grupiintervjuud (fookusgrupid) kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajatega, sh virtuaalselt,

tingimusel, et neist vähemalt pooli (vastavalt 10 KOV-i ja 8 teenusepakkujat) intervjueeritakse

süvaintervjuude kaudu.

3.4. Uuringuinstrumentaarium

Kogu uuringuks vajaliku instrumentaariumi valmistab ette töövõtja (s.h nii lõplikud küsitlusankeedid kui

pool-struktureeritud küsimustikud intervjuude läbiviimiseks). Intervjuud poliitikakujundajatega, samuti

tellija poolt mõlema meetme kohta tehtud ja üleantavad 2022. a uuringutulemused koos siinse

lähteülesande uurimisküsimustega annavad töövõtjale selleks põhjaliku alusmaterjali.

Sotsiaalministeeriumi poliitikakujundajate intervjuude küsimustikud eelnevat tellijaga kooskõlastamist ei

vaja, kuid tuleks saata vastajatele ette tutvumiseks vähemalt 5 tööpäeva, et nad saaksid põhjalikumalt

intervjuuks valmistuda. Samuti tuleb töövõtjal ette valmistada ja tellijat eelnevalt piisavalt detailselt

teavitada mõõdikute süsteemi valideerivatest küsimustikest-teemadest. Ülejäänud sihtrühmade

küsimustikud, samuti küsitlusankeedid tuleb enne intervjuudega alustamist tellijaga kooskõlastada, et

tellija saaks veenduda kõigi vajalike teemade kaasamises, nähes tellija tagasisideks ette samuti

vähemalt 5 tööpäeva.

Valmis tuleb olla ka selleks, et süvaintervjuudele vastajad lisavad intervjuu käigus mõne uue teema, kui

nende arvates esitatavad küsimused nimetatud kahe toetusmeetme korraldamise kogu probleemide

spektrit ei kata, ning tellijaga kooskõlastatult tuleb töövõtjal siis vajadusel neist lähtuvalt intervjuu

küsimustikke ka täiendada.

4. Uuringumeeskond

Pakkuja peab koostama analüüsi läbiviimiseks meeskonna, kuhu tööde mahtu, erinevaid metoodikaid

ja ajakava arvestades peab kuuluma minimaalselt 4 inimest: projektijuht, küsitlusjuht,

kvantitatiivmetoodika analüütik, kvalitatiivmetoodika analüütik. Lisaks tuleb vajadusel kaasata eelnevate

vastavate pädevuste ja kogemustega intervjueerijaid ja/või moderaatoreid (nt kui on vaja kas

täiendavaid vene keele oskuse pädevusi, kui analüütik keskendub andmete analüüsile, mitte nende

kogumisele jms). Kõik uuringumeeskonna liikmed peavad omama terviklikku sisulist ülevaadet projekti

eesmärkidest, metoodikatest ja soovitud tulemustest.

Projektijuht koordineerib uuringumeeskonna tööd, suhtleb hankija ja projekti juhtrühmaga ning

vastutab projekti sujuva ja tähtaegse läbiviimise eest. Projektijuht vahendab hankija ja analüütiku vahel

informatsiooni, korraldades mh nii esmakohtumise kui kõik järgnevad vajalikud vahekohtumised

uuringumeeskonna ja tellija vahel ning osaledes neis ise aktiivselt. Projektijuht korraldab ka kõigi

kohtumiste protokollide või memode koostamise uuringumeeskonna mõne liikme poolt ning selle, et

neis kajastatud info jõuaks kõigi vajalike osapoolteni. Projektijuht jälgib, et ette nähtud tööde tulemuseks

oleks kõigi meeskonnaliikmete panusena loodud ühtne ja loogiline tervik.

Nõuded: Projektijuhilt nõutakse vähemalt kahe tellitava analüüsiga samaväärse uuringu

juhtimiskogemust (nt alusuuringud, rakendusuuringud, turu-uuringud, mõjuanalüüsid, poliitikaanalüüsid,

mis korraga või eraldi sisaldavad vähemalt ühte kvalitatiivuuringu ja ühte kvantitatiivuuringu juhtimise

kogemust) viimase viie aasta jooksul.

Küsitlusjuht vastutab andmete kogumise korraldamise, sh valimite ettevalmistamine ning valimi

isikutega kontakteerumise, nende värbamise ning muud küsitlustööde kvaliteetseks läbiviimiseks

vajalike tegevuste eest. Küsitlusjuht korraldab või aitab korraldada ka valideerimisega seotud

intervjuusid, fookusgruppe või aruteluseminare, värvates neisse vajalikke osalejaid. Vajadusel osaleb

küsitlusjuht tellija ja eduka pakkuja esma- ja vahekohtumistel, samuti annab küsitlusjuht vastavalt

küsitlustööde käigule olulise sisendi vahearuandesse ning vastavasse metoodika peatükki

lõpparuandesse (või koostab need ise).

10

Nõuded: Küsitlusjuhil peab olema vähemalt kahe tellitava analüüsiga samaväärse uuringu

juhtimiskogemust (nt alusuuringud, rakendusuuringud, turu-uuringud, mõjuanalüüsid, poliitikaanalüüsid,

mis korraga või eraldi sisaldavad vähemalt ühte kvalitatiivuuringu ja ühte kvantitatiivuuringu juhtimise

kogemust) viimase viie aasta jooksul.

Kvantitatiivanalüütik vastutab uuringus hõlmatud teenuste kohta olemasolevate ja vajadusel

täiendavalt kogutavate kvantitatiivandmete sisulise analüüsi ja lõppraportis esitamise ning esitlemise

eest. Koostöös küsitlusjuhiga kavandab ta vajadusel küsitluste metoodika ja valimi disaini vastavalt

uuringu sihtrühmadele. Juhul, kui otsustatakse täiendavalt andmeid koguda, siis on

kvantitatiivanalüütiku ülesandeks sel juhul ka lõplike küsimustike koostamine eesti ja vene keeles ning

nende kooskõlastamine tellijaga. Kvantitatiivanalüütik pakub kõigi kvantitatiivandmete põhjal välja ka

vaimse tervise teenuse edasiseks seireks sobiva peamiste mõõdikute süsteemi, mis võimaldaks

edaspidi jälgida vaimse tervise teenuse peamisi trende ja tulemuslikkust. Selleks tuleb analüüsi käigus

välja selgitada ja pakkuda mõõdikute baastasemed, väljundid ja ka võimalikud tulemusindikaatorid.

Analüütik osaleb mõõdikute süsteemi valideerimisel (sh selle üritusel) enne lõpliku versiooni esitamist,

täiendades süsteemi vajadusel endapoolselt valideerimisest saadud tagasisidega. Kokkuleppel esitleb

kvantitatiivanalüütik eesti keeles uuringu peamisi tulemusi. Vajadusel osaleb analüütik ka esma- ja

vahekohtumistel tellijaga.

Nõuded: Kvantitatiivanalüütikul peab olema vähemalt magistrikraad ning varasemalt vähemalt kahe

tervise või sellega lähedalt seotud valdkonna kvantitatiivuuringu läbiviimise ja analüüsi kogemus viimase

viie aasta jooksul.

Kvalitatiivanalüütik vastutab uuringu kvalitatiivandmete sisulise analüüsi ja lõppraportis esitamise ning

esitlemise eest. Koostöös küsitlusjuhiga kavandab ta intervjuude läbiviimiseks vajaliku metoodika ja

valimi disaini vastavalt uuringu sihtrühmadele. Kvalitatiivanalüütiku üheks oluliseks ülesandeks on

esmalt lõplike pool-struktureeritud küsimustike koostamine eesti ja vajadusel ka vene keeles ning nende

kooskõlastamine tellijaga. Ta viib ise või (venekeelse) intervjueerija/moderaatori abil läbi (süva-

)intervjuud ja jälgib, et need salvestatakse ja säilitatakse nõuetekohaselt. Kui analüütik ei intervjueeri

vene keeles ise, koostab ta siiski analüüsi ka venekeelsete intervjuude põhjal (lastes need vajadusel

tõlkida eelnevalt eesti keelde), osana terviklikust intervjuude analüüsist. Kvalitatiivanalüütik osaleb ka

mõõdikute süsteemi koostamises, andes sellesse sisendit kvalitatiivselt kogutud info põhjal, s.h aidates

valideerida mõõdikute süsteemi koostöös vaimse tervise teenuse ekspertidega (nt viies projekti

viimases etapis läbi vastava aruteluseminari, fookusgrupid vms, analüüsides saadud tagasisidet ning

panustades mõõdikute süsteemi lõpliku versiooni valmimisse). Kokkuleppel esitleb analüütik eesti

keeles uuringu peamisi tulemusi. Vajadusel osaleb analüütik ka esma- ja vahekohtumistel tellijaga.

Nõuded: Kvalitatiivanalüütikul peab olema vähemalt magistrikraad ning varasemalt vähemalt kahe

tervise või sellega lähedalt seotud valdkonna kvalitatiivuuringu läbiviimise ja analüüsi kogemus viimase

viie aasta jooksul.

Pakkuja esitab pakkumuses uuringumeeskonna täieliku nimekirja koos rollidega. Iga

uuringumeeskonna liikme kohta on pakkumusse lisatud isiku poolt allkirjastatud CV. Täiendavate

liikmete (intervjueerijad, moderaatorid, assistendid jt) korral tuleb CV-s välja tuua kõik nende

tegevusteks vajalikud pädevused (s.h venekeelsete tegevuste puhul vene keele oskus vähemalt

suhtlustasandil) vähemalt kahes uuringus viimase viie aasta jooksul, kus nad on vastavat rolli täitnud.

Pakkumuses esitatud uuringumeeskonna liikmetel tuleb väikehanke võitmise korral arvestada uuringu

ajakava jooksul vajaduse korral kohtumistega Sotsiaalministeeriumi kontaktisiku ja ekspertidega. Ehk

tellijal on õigus sisuliste küsimustega pöörduda otse tegevus- ja ajakavas näidatud meeskonnaliikmete

poole või nõuda nende osalemist kohtumistel, kui vaatamata tellija suhtlemisele projektijuhiga tekib

projektiga ajalisi tõrkeid, vastamata küsimusi või kvaliteediprobleeme tegevustes, milles nad on

peamisteks vastutajateks või läbiviijateks.

11

5. Ootused pakkumusele

Hindamisel annab lisapunkte, kui pakkujal on hankija arvates asjakohane visioon mõõdikute

väljatöötamisest tulenevalt võimalikest aluseks olevatest andmetest ning see visioon on pakkumuses

kirjeldatud tellijale arusaadava tervikuna.

Uuringu eesmärk peab pakkumuses olema lahti mõtestatud selgelt ning põhjendatult (sh pakkuja poolne

hindamisaluste defineerimine). Pakkuja võib välja pakkuda täiendusi metoodikates ja/või sihtrühmades

tingimusel, et kõik tellija poolt minimaalselt vajalikuks peetud sihtrühmad on tehnilises kirjelduses ette

nähtud ulatuses kaasatud.

Pakkuja esitab pakkumuse selliselt, et see võimaldab tellijal hinnata, et pakkumuse esitamiseks on

pakkuja läbi mõelnud kõik olulised etapid, nende teostamiseks vajalikud metoodilised ja

organisatoorsed meetmed ning pakkujal on võimekus alustada pärast lepingu sõlmimist tellitud töödega.

Kõigi tegevuste ja metoodikate osas tuleb eraldi välja tuua uuringu võimalikud riskid ja uuringu käigus

ette tulla võivad probleemid ning leida viisid, kuidas neid riske ennetavalt maandada, samuti

tegutsemiseviisid probleemide lahendamiseks ning konkreetsed isikud, kes erinevate probleemide

tekkimisel nende lahendamisega tegelevad ja selle eest vastutavad.

12

Lisa 2

väikehankele

Toetusmeetmete taotlejate aruandevormi näidis (2021-2022a kohta)

Periood Teenuseosutaja Kohtumisi Nõustatud inimesi

Teenusekulu Täpsustus (vajaduse korral)

Toetuse taotleja esindaja nimi, seos taotlejaga:

Allkiri (allkirjastatakse digitaalselt)

Kuupäev

13

Lisa 3 väikehankele

Pakkumuse vorm Pakkuja üldandmed

Pakkuja ärinimi

Pakkuja registrikood

Pakkuja juriidiline aadress

Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel

Pakkuja kontaktisik / volitatud esindaja lepingu täitmisel - nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber)

Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes

Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot)

Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta)

Käibemaks:

Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga)

1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest.

2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikehanke dokumendis märgitud tähtaja.

3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu.

4. Kinnitame, et kasutame lepingu täitmisel keskkonnahoidlikke lahendusi.

5. Kinnitame, et oleme meeskonna komplekteerimisel järginud võrdse kohtlemise ja mitte- diskrimineerimise põhimõtteid.

6. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud.

14

Lisa 4 väikehankele

Hindamiskriteeriumid Väikehange „Vaimse tervise teenuse analüüs ning mõõdikute süsteemi loomine“ hindamiskriteeriumite kirjeldus. Pakkumuste hindamine

1. Eduka pakkumuse valiku aluseks on parim hinna ja kvaliteedi suhe, mis selgitatakse välja

väärtuspunktide omistamise meetodil hindamismetoodikas toodud hindamiskriteeriumite alusel.

Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Maksimaalselt võib pakkumus saada 100 väärtuspunkti, sh maksumuse eest 30 ja tehnilise lahenduse eest 70 punkti. Pakkumuse hindamiskriteeriumid on: 1.1. Maksumus (km-ta) (30 punkti):

1.2. Tehniline lahendus (70 punkti):

i. Pakkuja tõlgendus projekti eesmärgist, sisust – 15 punkti

ii. Analüüsi metoodikate kirjeldus – 25 punkti

iii. Projekti eeldatav võimalikult täpne aja- ja tegevuskava – 15 punkti

iv. Projektiga seotud riskide (k.a elluviijast sõltumatute riskide) kirjeldus ning riskide

maandamise plaan – 15 punkti

2. Pakkumuse lahenduse kirjeldust hinnatakse vähemalt kolme pakkujatest sõltumatu hindaja poolt

kollektiivselt. Hindajad lähtuvad hindamisel hindamismetoodika kirjeldatud põhimõtetest ning

esitavad iga tehnilise lahenduse hindamiskriteeriumile antud hinde kohta lühikese kirjaliku

põhjenduse.

3. Vajadusel võivad hindajad pakkumusi omavahel võrrelda.

4. Hindamiskriteeriumile erinevate hindajate poolt antud väärtuspunktid summeeritakse ja leitakse

hindajate antud väärtuspunktide aritmeetiline keskmine (pakkumuse väärtuspunktid).

5. Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte saanud pakkumus. Võrdsete väärtuspunktidega

pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud hindamiskriteeriumi „ii.

analüüsi metodoloogia kirjeldus“ eest suurim arv väärtuspunkte. Kui hindamiskriteeriumi ii..

punktisummad on pakkumustel võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud

kõrgem punktisumma alakriteeriumi i. („pakkuja tõlgendus projekti eesmärgist ja sisust“) eest. Kui

ka siis on pakkumuste punktisummad võrdsed korraldab hankija eduka pakkuja väljaselgitamiseks

liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel

liisuheitmise juures viibida.

1. Pakkumuse maksumus – 30 punkti

Pakkumuste maksumuste hindamine toimub järgmiselt:

1. madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte (30);

2. järgmised pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem. Järgmiste

pakkumuste punktisumma arvutatakse valemiga:

"osakaal (30)" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal (30)".

Tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.

15

2. Tehniline lahendus – 70 punkti

Pakkumuste tehnilist lahendust hinnatakse viie alakriteeriumi abil. Pakkumuse tehnilise lahenduse

väärtuspunktid saadakse igas lahenduse hindamise alakriteeriumis punktides 2.1 – 2.5 kirjeldatud

hindamismetoodika alusel antud väärtuspunktide summeerimisel ja jagamisel hindajate arvuga.

Maksimaalne punktide arv on 70.

2.1. Pakkuja tõlgendus projekti eesmärgist ja sisust – max. 10 punkti + 5 lisapunkti

Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt selgelt lahti mõtestatud ja põhjendatud. Lisaks pakub pakkuja välja olulisi ja asjakohaseid täiendusi, mis annavad uuringule lisandväärtust ja mida hankija ei osanud algsesse ülesande püstitusse lisada. Esitatu ületab hankija ootusi.

10 punkti

Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt selgelt lahti mõtestatud ning põhjendatud ning vastab hankija ootustele. Pakkuja ei paku välja olulisi omapoolseid täiendusi või pakub välja täiendusi, mis ei anna hankija hinnangul olulist lisaväärtust.

7 punkti

Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt lahti mõtestatud ja vastavad üldjoontes hankija ootustele. Hankijal tekivad pakkuja nägemuse kohta üksikud küsimused, kuid puudujäägid ja ebatäpsused ei ole põhimõttelised.

3 punkti

Uuringu eesmärgi ja sisu kirjelduses on olulisi puudujääke tehnilises kirjelduses esitatud uurimisprobleemide lahendamisel. Esitatu põhjal ei saa hankija olla kindel, et pakkuja tuleks toime projekti eduka läbiviimisega.

1 punkt

LISAPUNKTID: Hindamisel annab pakkumusele lisapunkte, kui pakkujal on hankija arvates asjakohane visioon mõõdikute väljatöötamisest tulenevalt võimalikest aluseks olevatest andmetest ning see visioon on pakkumuses kirjeldatud tellijale arusaadava tervikuna. Kui pakkumus hankija hinnangul asjakohast mõõdikute väljatöötamise visiooni ei sisaldanud, pakkumusele lisapunkte ei anta.

5 punkti

2.2. Analüüsi metoodika kirjeldus – max. 25 punkti

Analüüsi teostamise kavad on põhjalikult läbi mõeldud ning ammendavalt kirjeldatud. Sealhulgas on:

a) antud esialgne ülevaade andmetest ja andmeallikatest, mida plaanitakse kasutada;

b) kirjeldatud andmekogumise meetodid; c) kirjeldatud andmeanalüüsi ja järelduste tegemise põhimõtted; d) kirjeldatud mõõdikute väljatöötamise esmane visioon

Kõik punktides a)-c) tehtud valikud toetavad üksteist, tõotavad anda töö läbiviijale piisavalt teavet uuringu teostamiseks. Pakutu sisaldab lähenemisi, mida hankija ei nõudnud. Pakutu ületab hankija ootuseid.

25 punkti

Analüüsi teostamise kavad on läbi mõeldud ning ammendavalt kirjeldatud. Punktides a)- c) tehtud valikud toetavad üksteist ning tõotavad anda töö läbiviijale piisavalt teavet analüüsi teostamiseks. Pakutu vastab hankija ootustele neid ületamata.

18 punkti

Analüüsi teostamise kavad on läbi mõeldud ning piisavalt kirjeldatud. Punktides a)-c) tehtud valikud toetavad üldjoontes üksteist ning annavad töö läbiviijale üldjoontes piisavat teavet analüüsi teostamiseks, kuid pakutu osas esineb üksikuid mittepõhimõttelist laadi puudujääke või küsitavusi. Pakutu vastab põhiosas hankija ootustele.

10 punkti

Analüüsi teostamise kavades esineb pealiskaudsust ja/või põhimõttelisi puudujääke või küsitavusi selles osas, kuidas punktides a)-c) tehtud valikud toetavad üksteist ning

1 punkt

16

annavad töö läbiviijale piisavat teavet analüüsi teostamiseks. Hankija hinnangul on oht, et projekti eesmärke ei saavutata.

2.3. Projekti eeldatav võimalikult täpne aja- ja tegevuskava8 – max. 15 punkti

Kava on esitatud ja tegevused on alategevusteks jaotatud ja nende toimumine on nädalase täpsusega ajastatud. Iga tegevuse juures on märgitud läbiviija(d) ja vastutaja(d) koos detailse tegevuste eelarvega. Suuremate tegevuste juures on välja toodud hinnad koos ja ilma käibemaksuta. Ajakava on teostatav. Kavas on märgitud ära olulisemad vahekohtumised hankija ja uuringu juhtrühmaga ning nende kohtumiste eesmärgid. Pakutud kava veenab hankijat, et pakkuja suudab täita lepingu kvaliteetselt ja õigeaegselt.

15 punkti

Kava on esitatud ja tegevused on alategevusteks jaotatud ja nende toimumine on nädalase täpsusega ajastatud. Samas pole iga tegevuse juurde märgitud läbiviija(d), vastutaja(d) või tekitab kava teostatavus muus osas üksikuid küsimusi (nt on mõne tegevuse jaoks on planeeritud põhjendamatult pikk või lühike periood). Need puudused pole aga põhimõttelised.

7 punkti

Kava on esitatud üldisel ja läbipaistmatul kujul. Hankijal pole seetõttu võimalik veenduda kas pakutud aja- ja tegevuskavaga on võimalik tagada lepingu kvaliteetne ja õigeaegne täitmine.

1 punkt

2.4. Projektiga seotud riskide (k.a. elluviijast sõltumatute riskide) kirjeldus ning riskide

maandamise plaan9 – max. 15 punkti

Pakkuja on pakkumuses põhjalikult kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske, mis võivad projekti käigus ette tulla, ning nende maandamise plaani (lisatud on vastutavad isikud).

15 punkti

Pakkuja on pakkumuses kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske, mis võivad projekti käigus ette tulla, ning nende maandamise plaani. Hankijal tekivad üksikud küsimused võimalike riskide katmata jätmise ja/või riskide maandamise meetme sobivuse osas, kuid need ei ole põhimõttelised.

7 punkti

Riske ja/või nende maandamismeetmeid on kirjeldatud üldsõnaliselt, millest tulenevalt pole hankijal võimalik pakkumuses toodud informatsioonist lähtudes veenduda, et riskid saavad maandatud.

1 punkt

8 Pakkuja peab projekti aja- ja tegevuskava koostamisel lähtuma tehnilise kirjelduse punktis „Projekti orienteeriv ajakava“ toodust. 9 Pakkuja peab plaani koostamisel märkima ära ka uurimismeeskonna liikmete nimed, kes vastutavad iga riski maandamise eest.

17

Lisa 5

väikehankele Töövõtulepingu projekt

TÖÖVÕTULEPINGU NR … ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Maarjo Mändmaa (edaspidi nimetatud „tellija“) ja

[Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt analüüsi “Vaimse tervise teenuse analüüs ning mõõdikute süsteemi loomine ” läbiviimine (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud tellija (kuupäev) pakkumuskutses ja töövõtja (kuupäev) pakkumuses. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd vastavalt väikehanke dokumendis toodud indikatiivsele ajakavale hiljemalt kuue kuu jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Tööde teostamise täpsem ajakava lepitakse poolte vahel eraldi kokku. Pooltel volitatud esindajad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu täitmise käigus ajakava täpsustada ja kohandada, muutmata lõpptähtpäeva. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on [numbritega] eurot, millele

lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras, välja arvatud punktis 3.2 nimetatud juhul ( (edaspidi nimetatud „lepingu hind“).

3.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene.

3.3. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. 3.4. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel

esitatud arve alusel ühe maksena pärast tööde teostamist. 3.5. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel.

E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted 4.1. Töövõtja kohustub tagama, et töö teostavad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt

oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses.

4.2. Pooled lepivad kokku punktis 7.1 viidatud Töövõtulepingute üldtingimuste kohaldamises järgmiste erisustega: 4.2.1. leppetrahvi määraks üldtingimuste punktis 9.1.3. on 0,05% päevas; 4.2.2. üldtingimuste punkt 12.1. sõnastatakse järgmiselt:

12.1 Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mis on kas kirjalikus või digitaalses vormis varustatud märkega "konfidentsiaalne" või millel on märge juurdepääsupiirangu kohta (eelkõige kuid mitte ainult AvTS alusel) või mille konfidentsiaalsusest on tellija teavitanud suuliselt, kui see teabe avaldamise asjaolusid silmas pidades on asjakohane.

5. Volitatud esindajad

18

5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Kaidy Aljama, tel 59137973, e-post [email protected], või teda asendav isik.

5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress].

6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus 6.2. Lisa 2 – Töövõtja (kuupäev) pakkumus 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute

üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.

7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega.

7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Tellija Töövõtja

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tel: 626 9301 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress]