MPEÕK Sinodi ja Täiskogu otsused

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku täiskogu otsus 30. jaanuaril 2024

Meie, Moskva Patriarhaadi isevalitseva Eesti Õigeusu Kiriku (edaspidi MPEÕK)

vaimulikud ja ilmikud, arutasime 30.01.2024 Tallinnas Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirikus toimunud täiskogu erakorralisel koosolekul olukorda, mis on

tekkinud seoses sellega, et Politsei-ja Piirivalveamet on alustanud menetlust Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Eugeni (Reshetnikovi) tähtajalise elamisloa

pikendamisest keeldumise kohta. Metropoliit Eugeni valiti Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku eestseisjaks

29. mail 2018 toimunud MPEÕK täiskogu koosoleku salajasel hääletusel. Valimise ajal tundsid paljud meie vaimulikud teda kui Moskva Vaimuliku

Akadeemia rektorit, kes oli seda Õigeusu Kiriku kõrgkooli juhtinud enam kui 20 aastat. Metropoliit külastas Eestit sageli kirikupühadel, mistõttu juhindusid

MPEÕK täiskogu saadikud eestseisja valimisel muu hulgas ka oma teadmistest piiskopi isikuomaduste kohta. MPEÕKi eestseisjana teenitud aastate jooksul on metropoliit Eugeni end

näidanud innuka Evangeeliumi õpetuse kuulutajana ja seetõttu on ta pälvinud oma paljurahvuselise, sealhulgas eestikeelse koguduse seas täieliku toetuse ja

mõistmise. Ühiskonnas, kus on palju lahkarvamusi ja vastasseise, on just Kirik

Evangeeliumile omase rahu allikas. Juba Ukraina sõjalise konflikti esimestest päevadest alates hakkas Kirik

metropoliit Eugeni õnnistusel pakkuma jõukohast materiaalset abi pagulastele, lohutama kannatanuid ja palvetama selle eest, et Ukrainasse saabuks kauaoodatud

rahu. Igal liturgial palvetatakse MPEÕK kirikutes Jumalast kaitstud Eesti riigi, selle

võimude ja kaitseväe ning vaikse ja rahuliku elu eest. Täna, kui metropoliit Eugeni vastu esitatakse alusetuid väiteid, et ta kujutab endast ohtu Eesti julgeolekule, tunnistame, et MPEÕK eestseisja on oma sõnades

alati olnud vastutustundlik, ja see on takistanud tema arvuka, väga erinevate vaadetega inimestest koosneva karja lõhestamist. Evangeelium kutsub meid

ühtsusele Kristuses, armastusele ja kannatlikkusele. See, nagu ka üleskutse rahu ja stabiilsuse saavutamiseks Eesti ühiskonnas, on olnud metropoliit Eugeni

jutlustes kesksel kohal. Kirik on orgaaniliselt seotud oma eestseisjaga, nii nagu vaimulikud lapsed oma

vaimuliku isaga ja võimalik otsus keelduda metropoliit Eugeni elamisloa pikendamisest võib olla tõsiseks katsumuseks kogu meie Kirikule.

Seetõttu palub kogu Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik, keda esindab täiskogu, et metropoliit Eugeni elamisluba pikendataks.

MPEÕK Sinodi 29.01.2024.a. otsus

MPEÕK Sinodi liikmed kogunesid 29.01.2024.a. kirikuvalitsuse ruumides Tallinnas, Pikk 64-4 arutama Tallinna ja kogu Eesti metropoliidile

Eugenile (Reshetnikovile) adresseeritud Politsei- ja piirivalveameti 18.01.2024.a. kirja, milles oli teatatud tema tähtajalise elamisloa

pikendamisest keeldumise algatamisest. Olles analüüsinud selles dokumendis esitatud argumente, samuti siseminister Lauri Läänemetsa,

Kaitsepolitsei peadirektori Margo Pallosoni ja Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juhi Indrek Aru väljaütlemisi ajakirjanduses, jõudsid

Sinodi liikmed arvamusele, et metropoliit Eugenile tähtajalise elamisloa keeldumise algatamise otsus on tehtud meie kirikuelu olulisi asjaolusid

arvestamata. Suhtudes mõistvalt ärevatesse meeleoludesse Eesti ühiskonnas, leidis

MPEÕK Sinod siiski, et oleks kohane kutsuda nimetatud ametkondi üles objektiivsusele ja kaalutletusele lõpliku otsuse vastuvõtmisel. Põhiseaduse paragrahv 9 ütleb, et “põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe

õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel”.

Pealetükkivus, millega metropoliit Eugenilt on nõutud oma sõjavastasuse selgepiirilisemat väljendamist; tema nende sõnade ignoreerimine, milles ta

on väljendanud tsiviilobjektide pommitamise kuritegelikkust, oma üleüldist sõjavastasust ja igasuguste konfliktide rahumeelse lahendamise

vajalikkust; samuti tema väljaütlemiste moonutatud tõlgendamine: kõik see on vastuolus põhiseaduse paragrahv 45-ga, mille järgi igaühel on õigus

vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni ja ka paragrahv 41-ga, mille järgi igaühel on õigus jääda truuks oma

arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. MPEÕK Sinodi 06.10.2022.a. pöördumises on selgelt äratoodud põhjus, miks metropoliit Eugeni püüab olla äärmiselt ettevaatlik oma

väljaütlemistes: “MPEÕK tegutseb paljurahvuselises ühiskonnas, kuhu kuuluvad erineva haridustasemega, eri kultuuride ja erinevate poliitiliste

vaadetega inimesed.” Seoses ülalmainituga on meie Kiriku ülesanne hoida ära sellelt pinnalt kerkida võivad lõhenemised ja vastandumised.

Politsei- ja piirivalveameti võimalik keeldumine metropoliit Eugeni elamisloa pikendamisest võib kaasa tuua Kiriku lahusoleku oma

ülemkarjasega ning tundub riigi lubamatu sekkumisena kirikuellu, mis on vastuolus südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadusega ning koondumis

õigusega, mis on sätestatud põhiseaduse paragrahvides 40 ja 48. Katsed rahustada ühiskonda väitega, et see otsus puudutab üksnes

metropoliit Eugenit isiklikult ja ei puuduta MPEÕK-d tervikuna, ei vasta Kiriku olemusele. Pädevalt saab kirikuelu korralduse üle otsustada vaid

ekklesioloogia ja kanoonilise õiguse põhjal.

Kirikuvõim põhineb kogulikkuse printsiibil, mis on kirikuelu läbiv printsiip kõigil kirikuelu tasanditel.

Kirikut juhitakse kogulikult, kuid kogulikkus sisaldab endas ka hierarhilist alget.

Vastavalt kristlikule õpetusele on Kiriku asutajaks Jumalinimene Jeesus Kristus, kes ühendas endas kolme teenimist: prohvetlikku,

ülempreesterlikku ja kuninglikku. Siit tuleb ka kirikuvõimu spetsiifika, mis sisaldab õpetamise õigust (potestas magisterii), pühitsemise õigust

(potestas ministerii) ja juhtimise õigust (potestas juridictionis). Nendes kolmes valdkonnas toimib apostlitelt päritud piiskopivõim kohaliku Kiriku

piirides. Kui õpetamise- ja juhtimise õigust saab tänu kaasaegsetele sidevahenditele

teostada (küll teatud piirangutega) ka distantsilt, siis pühitsemise- ehk jumalateenimise õiguse teostamine nõuab piiskopi (ülemkarjase) füüsilist

kohalolu enda kohaliku Kiriku territooriumil. Euharistia (armulaua) sakrament on Kiriku sakrament, milles ilmutab ennast Kristuse Kiriku täius. Just siin on üldkiriklikust seisukohast

ülemkarjase teenimise kõige olulisem aspekt, sest Kirik on Kristuse Ihu, jumalinimlik organism. Jättes kohaliku Kiriku ilma võimalusest ühineda

kiriklikes sakramentides oma ülemkarjasega, võib riigivõim lõhkuda normaalset kirikuelu.

Siseministri poolt väljaöeldud tingimused MPEÕK juhi sobilikkusest piiravad avalikult vaimulikkonna ja ilmalike õigusi vabalt korraldada oma

kirikuelu vastavalt oma usulistele veendumustele, usu- ja kõlbluse alustele, aga ka vastavalt kirikureeglitele, sealhulgas: valida oma Kiriku juhtkonda

vastavalt oma kehtivale põhikirjale. Valimised ja määramised peaksid Kirikus toimuma ilma väliste

mõjutusteta. Kolmanda Kogumaapealse Kirikukogu 8. reegel ütleb: “...Et me ei kaotaks vähehaaval, märkamatult seda vabadust, mille on meile kinkinud oma vere kaudu meie Issand Jeesus Kristus, kõikide inimeste

vabastaja”. Pärast metropoliit Korneliuse (Jakobsi) siitilmast lahkumist 2018.a., oli

ülempiiskop Eugeni meie Kiriku eestseisja üheks kandidaadiks. Vaba, salajase hääletuse kaudu valiti ta MPEÕK Täiskogul 29.05.2018 suure

häälteenamusega MPEÕK eestseisjaks. Vastavalt kanoonilisele õigusele laulatatakse ülemhingekarjane oma

Kirikuga kogu eluks. Seepärast taotleb MPEÕK Sinod Siseministeeriumilt oma eestseisja,

Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Eugeni (Reshetnikovi) elamisloa pikendamist.