Dokumendiregister | Sotsiaalkindlustusamet |
Viit | 2-1/19987-1 |
Registreeritud | 01.07.2024 |
Sünkroonitud | 02.07.2024 |
Liik | Kiri VÄLJA |
Funktsioon | 2 Teabehaldus |
Sari | 2-1 Kirjavahetus ja pöördumised üld-ja administratiivsetes küsimustes |
Toimik | 2-1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium |
Vastutaja | Leila Siiroja (SKA, Õiguse ja järelevalve osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975
Rahandusministeerium [email protected] Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn
Meie 01.07.2024 nr 2-1/19987-1
Pöördumine
Lugupeetud Põlva Riigimajas (aadressil Kesk 20, 63308 Põlva) töötavad mitmed riigiasutused ning selle aasta mais kolisime sinna ka Sotsiaalkindlustusameti kontori ja klienditeeninduse. Ebameeldiva üllatusena tabas meid teadmine, et riigimaja ei vasta ligipääsetavuse nõuetele, mistõttu osad inimesed ei pääse riigi teenuseid tarbima. Väärtustame Sotsiaalkindlustusametis kõiki oma kliente ja teenistujaid. Meie jaoks on oluline, et meie juurde pääseksid ka liikumisraskustega inimesed, olgu siis erivajaduse tõttu või ka näiteks väikeste laste vanemad. Ligipääsetavuse nõuded on välja töötatud sihtgruppide esindajatega. Iseseisva ligipääsu olulisust inimväärikuse tagajana on pidevalt rõhutanud ka õiguskantsler. Meie koostöö Riigi Kinnisvara AS-iga ligipääsetavuse saavutamiseks on seni hästi toiminud. Põlva riigimaja puhul leiame end aga kahjuks teistsuguses olukorras. Kui uutes riigimajades on erivajadusega inimestele mõeldud, siis Põlva hoones puudub näiteks kaldtee. Tõesti, majas on näiteks invatualett, ent liikumispuudega inimesel pole võimalik hoonesse pääseda. Meie küsimuse peale selgitas RKAS esindaja, et kui nad ei tee ehitist ümber ega laienda, siis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ kehtestatud nõuded neile ei kehti ning ligipääsetavuse tagamine oma töötajatele ja klientidele on iga riigiasutuse enda teha. Sotsiaalkindlustusamet sellega kahjuks nõustuda ei saa. Ligipääsetavus ei ole luksus, see on võimaluse loomine kõigile inimestele, et nad saaksid igapäevaelus osaleda iseseisvamalt. Riigiasutus ei pea ligipääsetavust tagama ainult oma klientidele, vaid ka töötajatele. Strateegia "Eesti 2035" on ruumi ja taristu arenguvajaduste juures välja toodud, et vajalik on riigi suurem kompetents terviklikuks ruumiloomeks, et muu hulgas muuta elu-, õpi-, vabaaja veetmise ja töökeskkonna ning liikumise nende vahel tervislikke, keskkonnahoidlikke ja turvalisi valikuid soodustavaks ning ligipääsetavamaks kõikidele ühiskonnaliikmetele. Samuti on „Riigi kinnisvarapoliitika põhimõtted 2021“ alusdokumendis välja toodud, et riik arvestab oma kinnisvarakeskkonna kujundamisel kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete ja teiste valdkondlike strateegiatega. Riik arendab oma kinnisvarakeskkonda arvestades kvaliteetse ruumi põhimõtetega, kliimaeesmärkidega (sh ka töötajate ja klientide ligipääsetavus võimalikult väikese keskkonnakuluga), muinsuskaitse eesmärkidega, riigi personalipoliitikaga, regionaalpoliitikaga jne. Eeltoodust johtuvalt küsime, kas Riigi Kinnisvara AS peab oluliseks, et riigiasutustesse oleks ligipääs tagatud kõigile elanikkonna rühmadele ning neisse ametitesse söandaksid kandideerida kõik, sh ka liikumispuudega inimesed? RKAS kui riigi kinnisvarapoliitika põhiline elluviija peaks
2
olema eeskujuks nende põhimõtete väärtustamisel ning järgimisel, mitte jätma neid ühe riigiasutuse kanda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor Teadmiseks: Sotsiaalministeerium Leila Siiroja 57493268, [email protected]