Järelevalve akt

OÜ Peetri Hooldekodu [email protected] Kesktee 6, Peetri alevik, Järva vald Järva maakond, 73101

JÄRELEVALVE AKT

01.07.2024 nr 5.1-3/17302-3

I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seadus § 157 lõige 1. 1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti OÜ Peetri Hooldekodus (registrikood 16393786) väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (ÜHteenus) osutamise vastavust SHSis ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus nr 36) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2. 1.3. Järelevalve teostamise koht: Kesktee 6, Peetri alevik, Järva vald, Järva maakond. 1.4. Paikvaatluse aeg: 04.06.2024. 1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna peaspetsialistid Inna Tamm, Tõnis Palgi ja Kadri Plato (järelevalvemeeskonna juht). 1.6. Järelevalvetoimingute juures osalesid OÜ Peetri Hooldekodu juhataja Kristi Reinberg ja hooldusjuht Tuulika Vendelin. 1.7. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: päringud majandustegevuse (MTR) ja töötamise registris (TÖR), paikvaatlus, dokumentide analüüs, e-kirjavahetus, vestlused teenusesaajate ja nende lähedastega ning töötajatega. II. JÄRELEVALVE TULEMUSED Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et OÜ Peetri Hooldekodu (Hooldekodu) ei ole täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid: 2.1. MSÜS § 30 lõige 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Hooldekodus töötavad D. B., K. L. ja E. N., kelle vastavust SHSis kehtestatud nõuetele ei ole olnud võimalik MTRis kontrollida. Ühe hooldustöötaja E. T. töösuhe oli lõppenud 31.01.2024. Samuti ei ole Hooldekodu teavitanud tegevusloa kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest viie tööpäeva jooksul, kuna ÜHteenusel viibis 8 isikut rohkem kui tegevusloal nr SÜH000170 lubatud (vt punkte 2.2. ja 3.1.). Hooldekodu esitas 27.06.2024 MTRis taotluse, mille kohaselt on tegevusloalt eemaldatud töötaja E. T. ja lisatud on juurde viis töötajat, kellest kolm on abihooldustöötajat ja kaks hooldustöötajat (sh Hooldekodu juhataja). Hooldekodu on järelevalvemenetluse ajal rikkumise kõrvaldanud.

2

2.2. SHS § 154 sätestab sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa kõrvaltingimused ning punkti 1 alusel tuleb teenuse osutajal lisada tegevusloale maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada. Hooldekodule on välja antud 29.11.2022 a. tegevusluba nr SÜH000170 ning lubatud on maksimaalselt ÜHteenust osutada 40le isikule. Hooldekodu esitas 12.06.2024 ÜHteenuse saajate nimekirja, mille kohaselt on ÜHteenusel 48 isikut. Hooldekodu esitas 27.06.2024 MTRis taotluse, mille kohaselt on tegevusloal suurendatud maksimaalset isikute arvu 48le. Hooldekodu on järelevalvemenetluse ajal rikkumise kõrvaldanud. 2.3. SHS § 22 lõike 3 alusel osutavad hooldusteenust vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja ning abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja. Hooldekodu tööajatabelitest nähtub, et sageli töötavad abihooldustöötajad hooldustöötaja juhendamiseta. Abihooldustöötajad on 24 tunnises töövahetuses töötanud hooldustöötaja juhendamiseta 30l korral ja üheksal korral on jäänud abihooldustöötaja iseseisvalt tööle kaheksaks tunniks (vt punkti 3.2.6) Võttes arvesse, et Hooldekodu asus järelevalvemenetluse ajal rikkumisi kõrvaldama ja on näidanud üles soovi ja valmisolekut rikkumised kõrvaldada esimesel võimalusel, ei pea Sotsiaalkindlustusamet otstarbekaks ettekirjutuse tegemist. SKA teostab järelkontrolli rikkumiste täitmise üle 2024. aasta septembris. III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE SKA algatas 28.05.2024 järelevalvemenetluse ja teostas paikvaatluse Hooldekodus 04.06.2024. Järelevalvemenetluses on seatud fookus üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtete (SHS § 3 lõige 2) täitmisest isikukesksuse, isiku õiguste kaitse (turvalisus) ja kaasamise rakendamisele ÜHteenuse osutamisel. OÜ Peetri Hooldekodule on välja antud 22.11.2022 a. tegevusluba nr SÜH000170, mille alusel on lubatud maksimaalselt ÜHteenust osutada 40le isikule. MTRi andmetel vastab ÜHteenuse osutamise tegevuskoht tuleohutuse ja terviskaitse nõuetele ning Terviseameti 23.11.2022 hinnangu kohaselt on võimalik teenust osutada 48le isikule. 3.1. Majandustegevusnõuete täitmine Hooldekodu ei täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei ole tulenevalt MSÜS § 30 lõikest 2 teavitanud tegevusloa väljaandjat (SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Järelevalvemenetluse algatamisel (28.05.2024) töötas MTRi andmetel Hooldekodus üheksa hooldustöötajat, kellest ühega (E. T.) oli TÖR andmetel töösuhe lõppenud 31.01.2024. Hooldekodu esitas 12.06.2024 järelevalvemenetluseks vajaminevad dokumendid (sh hooldustöötajate nimekiri ja 2024 a. märts-mai tööajatabelid), millest nähtus, et Hooldekodus töötab kokku 11 hooldustöötajat. Hooldekodus töötab kolm hooldustöötajat (D. B., K.L. ja E. N.), kelle vastavust SHSis sätestatud nõuetele ei olnud võimalik kontrollida. Hooldekodu ei teavitanud SKAd ka tegevusloa kõrvaltingimusega seotud ühest muudatusest, milleks on maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada. Hooldekodu tegevusloa nr SÜH000170 alusel on lubatud maksimaalselt ÜHteenust osutada 40le isikule, kuid Hooldekodu poolt edastatud teenusesaajate nimekirjas oli kokku 48 isikut. 3.2. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine 3.2.1. SHS § 20 lõigete 1 kuni 3 ja määruse nr 36 § 2 lõigete 1 kuni 4 kohaselt on väljaspool kodu osutatava ÜHteenuse eesmärgiks turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealistele isikutele, kus teenuseosutajal tuleb tagada teenusesaajatele hooldustoimingud (terviseseisundi ja vabaaja tegevustega seotud toimingud ning isikuhooldustoimingud), majutamine ja toitlustamine. Teenuseosutajal tuleb tagada teenusesaajatele privaatsus, arvestada tuleb nende tahte ja võimekusega ning selgitada hooldustoimingute teostamist. Teenuseosutajal tuleb

3

teenusesaaja lähedasele/kontaktisikule anda viivitamatult teavet, kui teenusesaaja seisundis on olulisi muutusi ja tutvuda neil hooldusplaaniga. OÜ Peetri Hooldekodu kuulub koos Kuusiku, Iira ja Kunda Hooldekodudega ühtsesse eakate kodu ketti - Villa Alfred. Kodulehel on olemas teave osutatavatest teenustest, teenuse hinnakiri ja kontaktid, kellega ÜHteenuse vajadusel ühendust võtta. Hooldekodu on kahekorruseline, lift majas puudub, kuid tagatud on ligipääsetavus (kaldteed, käsipuud, tualett erivajadustega inimestele). Teisel korrusel on teenusesaajad, kes tulevad treppidest liikumisega ise toime ning teenusesaajad, kes vajavad hooldustöötajate abi esimesele korrusele saamisel (nt tõstmine kandetekiga või koos ratastooliga). Hooldekodus majutatakse teenusesaajaid peamiselt kahekohalistesse tubadesse, kuid on ka üks kolme- ja neljakohaline tuba ning mõned ühekohalised toad. Teenusesaajate tubades on olemas vajaminev mööbel, tehnika ja abivahendid (funktsionaalsed voodid, kapid, teler, raadio, potitool, rulaator, ratastool) ning hubasust tekitavad erinevad sisutuselemendid (nt lilled, kardinad, voodikatted, kell, teenusesaajate isiklikud esemed). Tualetid ja pesemisruumid asuvad üldalal. Hooldekodu koridori alal loovad meeleolu puuris olevad lembelinnud (viirpapagoid). Töötajatega vestlustest selgus, et selgitustöö hooldustoimingute tegemisel on tavapärane tegevus ning hooldustöötajad arvestavad teenusesaajate tahtega ning vajadusel motiveerivad neid hooldustoimingutes osalema. Hooldusjuhi sõnul jagatakse lähedastele teavet teenusesaaja seisundi muutumisest samal või järgmisel päeval. Sama kinnitasid vestlustes ka teenusesaajate lähedased. Kutsungisüsteem Hooldekodus puudub, hooldustöötajad teevad majas ringkäike vähemalt 1-2 tunni järel. Mõned teenusesaajad kutsuvad abi hõigates või oma telefonilt helistades. Hooldekodu arvestab hooldustoimingute tegemisel teenusesaaja tahtega ja privaatsusvajadusega. Vestlustest töötajatega, teenusesaajatega ja lähedastega selgus, et sirme isikuhooldustoimingutel kasutatakse harvem, kuid neid kasutatakse vastavalt olukorrale ja teenusesaaja soovile. Paikvaatlusel päeval oli tööl kokku neli hooldustöötajat, puhastusteenindaja, köögitöölised ja hooldusjuht. Hooldekodu ruumid olid väga heas korras (puhtad, soojad, värske õhk), töötajad olid tegevuses isikuhooldustoimingute tegemisega, mõned teenusesaajad veetsid vaba aega terrassil istudes või puhketoas viibides. Hooldekodu on punkti 3.2.1. täitmisel järginud isikukeskuse ja kaasamise kvaliteedipõhimõtteid, kuid enam tuleb mõelda turvalisusele (nt häirenupusüsteem, ratastooli trepironija). 3.2.2. Määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud Hooldekodu on korraldanud teenusesaajatele järelevalve ja isikuhooldustoimingud, mida teostatakse lähtudes teenusesaaja abivajadusest. Hooldustöötajate päevaplaanis on kirjeldatud isikuhooldustoimingutest lähtuvad tegevused ning lisatud on mis ajal tuleb tegevusi teostada (nt kella 8.00-9.00 teenusesaajate korrastus – mähkmete vahetus, hammaste ja proteeside pesu, veetopside puhastamine ja täitmine jms). Toit teenusesaajatele valmistatakse Hooldekodu köögis ning toitlustamine toimub neli korda päevas (lisandub õhtuoode). Toitlustamisel võetakse arvesse teenusesaajate terviseseisundist tulenevaid soovitusi (püreetoit, vahepalad diabeetikutele jm). Võimaldatud on teenusesaajatele söömist ühise laua taga ja ka oma toas. Söötmist vajas umbes neli teenusesaajat. Joogitopsides oli vesi olemas ja voodikesksetele teenusesaajatele käiakse juua pakkumas iga paari tunni järel ning jälgitakse nende vedeliku tarbimist. Hooldustöötajad abistavad teenusesaajaid õue minekul, asendi vahetus toimub kahe või kolme tunni järel. Mähkmeid vahetatakse Hooldekodus vähemalt kolm korda ööpäevas ja vajadusel sagedamini. Lähtudes teenusesaaja abivajadusest on toas olemas ka potitool või uriinipudel. Teenusesaajatel on võimalik kasutada oma riideid, kuid olemas on ka riided Hooldekodu poolt. Riiete pesemine ja puhastamine on Hooldekodus korraldatud (pesumajja viimine, Hooldekodu enda pesumasin). Teenusesaajatel on võimalus kasutada liikumiseks Hooldekodu poolt soetatud abivahendeid (käimisraamid, ratastoolid, tugikepid jm) ja kasutusel on muud hooldustööd toetavad abivahendid (nt pesemistool, potitool, libilinad, lamatistevastane madrats jms). Hooldekodus ei kasutata teenusesaajate pesemisel pesemisraami, ka suure hooldusvajadusega teenusesaajate pesemisel on kasutusel vaid pesemistool. Üle keha pesemine toimub iga seitsme päeva järel, misjärel vahetatakse ka voodipesu. Suuhügieeni toimingutes on teenusesaajatele vajadusel abi

4

ja juhendamine tagatud. Samuti toimuvad regulaarselt küünte hooldus ja juuste lõikus ning meestel habeme ajamine (tööleht). Juhul kui teenusesaaja vajab transporti sotsiaal-, tervishoiu- ja avalikele teenustele juurdepääsuks pakub Hooldekodu transpordi teenust (tasuline) või korraldavad transpordi lähedased. Hooldekodu töötajad oskavad hoolitsevad surija vajaduste eest ning pakkuda emotsionaalset toetust teenusesaaja surma korral toakaaslastele, lähedastele või hooldustöötajatele. Hooldustöötajad täidavad töövahetuse jooksul hoolduspäevikut (üldine teave päeva olulisematest sündmustest), pesemistabelit, külastuspäevikut (külastamisel helistatakse ette ja võimalus on ka kohe külastamiseks), vihik on seedimise jälgimiseks ning käsimüügiravimite andmise kohta. 3.2.3 Määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud toimingud Hooldekodus töötab osalise ja paindliku tööajaga (E-P) meditsiiniõde, kelle tööülesanneteks on õendusprotseduuride (nt veresuhkru mõõtmine, sidumised, süstimised, analüüsi võtmine jms) teostamine, ravimite tellimine ja jaotamine ravimikarpidesse, koostöö teenusesaajate perearstiga, hooldustöötajatele juhiste andmine, hooldusplaanide koostamisel osalemine, õendusplaanide koostamine. Paikvaatlusel selgus, et ravimite jaotamisega tegeleb ka hooldusjuht. Hooldustöötajad oskavad jälgida teenusesaajate üldist seisundit (nt kehatemperatuuri, vererõhu ja saturatsiooni mõõtmine, naha muutus, vedeliku tarbimine) ning lähtudes tekkinud olukorrast kutsutakse majja kiirabi. Hooldustöötajad annavad teavet teenusesaajate terviseseisundiga seotud probleemidest hooldusjuhile, kes omakorda teavitab tervishoiuteenuse vajadusest meditsiiniõde. Hooldusjuht hindab koostööd hooldustöötajate ja meditsiiniõe vahel heaks (ühtne meeskond). 3.2.4 Määruse § 2 lõikes 7 loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud Vabaaja tegevusi teostavad hooldustöötajad ja hooldusjuht. Kindlaid päevategevusi planeeritud ei ole, kuid esmatähtsaks on teenusesaajate viibimine värskes õhus (terrassil istumine, jalutamine maja ümbruses). Peamiselt viibivad teenusesaajad puhkealal, kus vaatavad telerit, suhtlevad omavahel, mängivad kaarte või lauamänge. Mõned teenusesaajad tegelevad käsitööga. Hooldusjuht osutab transporditeenust, kui vajalik väljaspool Hooldekodu asjaajamistel osaleda või arsti juures käia. Samuti leiab hooldusjuht oma igapäevatööst aega suhelda kõigi teenusesaajatega ja korraldada esinemisi. Ühisüritustest osaletakse alati Peetri alevis toimuval jaanipeol. Lähedastega suhtlemist Hooldekodus toetatakse ning vajadusel aidatakse telefonikõnesid teha teenusesaaja isiklikult mobiililt või Hooldekodu üldnumbrilt. Teenusesaajate külastamine on võimalik igal päeval, kuid eelistatakse külastamisaja etteteatamist. Hooldekodu on määruse nr 36 täitmisel suures osas lähtunud isikukeskuse, turvalisuse ja kaasamise kvaliteedipõhimõtetest, kuid enam tuleks panustada teenusesaajatele tähendusrikaste tegevuste korraldamisel. Hooldekodus elamine ei tähenda, et inimese sotsiaalsed, kultuurilised või meelelahutuslikud huvid oleksid kadunud. Teenusesaajatele tuleb nende soove ja eelistusi arvestades luua mitmekesised võimalused oma aja sisustamiseks nii hooldekodus kui ka väljaspool seda. Suurema hooldusvajadusega teenusesaajatele tuleb samuti pakkuda elukvaliteeti säilitavaid ja jõukohaseid tegevusi. 3.2.5. SHS § 21 sätestab nõuded hooldusplaanile, sealhulgas kohustuse koostada teenuse saajale hooldusplaan 30 päeva jooksul alates teenuse osutamise alguskuupäevast; kaasata tuleb hooldusplaani koostamisse teenusesaaja või teenuse rahastaja, hooldusplaanis tuleb hinnata tervishoiuteenuste vajadust vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja (tervishoiutöötaja) poolt. Hooldusplaan peab sisaldama hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamiseks vajaminevaid tegevusi ja sagedust ning teenuseosutaja hinnangut eesmärgi saavutamise kohta; hooldusplaan tuleb vaadata üle ja vajadusel korrigeerida vähemalt kord poolaastas. Hooldekodu koostab teenusesaajatele hooldusplaanid tähtaegselt ehk 30 päeva jooksul alates teenusele saabumisest. Hooldusplaanide koostamise eest vastutab hooldusjuht, kes hindab eelnevalt teenusesaaja hooldusvajadust. Hooldusplaanide analüüsimisel selgus, et hooldusplaani koostamisel osalevad hooldustöötaja, teenusesaaja või tema lähedane ning hinnangu tervishoiuteenuste vajaduseks annab meditsiiniõde. Hooldusplaanide analüüsimisel ei

5

selgunud, kas meditsiiniõde osales teenusesaajatele esmase hooldusplaani koostamisel. Meditsiiniõde on allkirjastanud hooldusplaanid käesoleva aasta veebruaris (nt teenusesaajate M. M. ja H. K. hooldusplaanid). Hooldusplaanid sisaldavad toiminguid isikuhoolduse, terviseseisundi ja sotsiaalse suhtluse ning ühiskonnaelus osalemise valdkondades, kuid toimingud on sõnastatud üldistatult, puudub isikukesksus. Hooldusplaanid sisaldavad teenuse osutamise eesmärke, kuid eesmärgid on sõnastatud tegevusena, mitte loodetava tulemusena. Näited: füüsilise aktiivsuse säilitamine, pidada kinni enesehügieenist, klient mõistab kindlat unegraafikut, ravimite manustamine lähtudes raviskeemist, elutähtsate näitajate mõõtmine. Eesmärgist lähtuvad tegevusi on planeeritud isikukesksemalt, kuid osaliselt tegevused siiski kattuvad. Tegevuste sagedus on analüüsitud seitsmes hooldusplaanis kõigil samad, enamasti on sagedus igapäevane. Arusaadavalt ja põhjalikult täidetud hooldusplaan on personalile nende igapäevatöös abiks. Hooldusplaanis tuleb kajastada konkreetsed toimingud ja tegevused, mis tagavad teenusesaaja turvalise toimetuleku, tema oskuste ja võimekuse paranemise või säilimise. Samuti tuleb hooldusplaanis kavandada konkreetne tegevuste ajakava. Näiteks, kui teenusesaaja M. M. on voodikeskne ja vajalik on rakendada asendravi, siis tuleb määratleda konkreetne ajavahemik, millal teenusesaaja asendit on vajalik muuta. ÜHteenusel viibiva inimese abivajadus võib olla ajas muutuv, mistõttu tuleb vähemalt üks kord poolaastas (vajadusel sagedamini) vaadata hooldusplaan üle. Enamikel juhtudel on teenusesaaja hooldusplaani ülevaatamine toimunud üks kord poolaastas, kuid üksikutel juhtudel on hooldusplaani ülevaatamine olnud pikem kui kuus kuud (nt M. M. hooldusplaan on koostatud 21.03.2023 ja hooldusplaani ülevaatamine on toimund novembris 2023 a.; V. R. hooldusplaan on koostatud 28.08.2023 ja hooldusplaani ülevaatamine on toimunud 13.05.2024). Hooldusplaanide ülevaatamisel on antud hinnang, et jätkata samade eesmärkide täitmist. Hooldustöötajatega vestlustest selgus, et nad on teadlikud teenusesaajate hooldusplaanidest, kuid hooldusplaanide koostamisel ei osale ja igapäevaselt oma töös ei kasuta. Teenusesaajate ja nende lähedastega vestlustest selgus, et nad ei ole hooldusplaanist teadlikud. Hooldekodul tuleb hooldusplaanide koostamisel enam panustada isikukeskuse ja kaasamise kvaliteedipõhimõtete rakendamisele. 3.2.6. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Hooldekodu juhataja ja hooldusjuhi sõnul on hooldustöötajate töövahetuse pikkuseks 24 ja 12 tundi. Esmaspäevast reedeni on igal päeval tööl kolm või neli hooldustöötajat, kellest üks on vastutav hooldustöötaja (24 tunnine töövahetus). Päevasel ajal on üldjuhul tööl kaks kuni kolm hooldustöötajat, kelle tööaeg on kella 7.30st kuni 18.30ni. Lisaks on esmaspäevast reedeni majas hooldusjuht ja abitöötajad (koristaja, kokad). Laupäevadel ja pühapäevadel töötab vaid kaks hooldustöötajat 48 teenusesaaja kohta (üks hooldustöötaja 24 tundi ja teine 12 tundi päevasel ajal). Hooldekodu esitas 11.06.2024 töötajate nimekirja, millest selgus, et hooldustöötajaid on kokku 11 (MTRis üheksa), kellest abihooldustöötajaid on vähemalt viis. Hooldustöötajate tööajatabelitest perioodil märts - mai 2024 a. selgus, et töövahetusi teevad kuni kümme hooldustöötajat (v.a. hooldusjuht). Sama kinnitab ka paikvaatlusel tehtud foto juuni tööajatabelist. Paraku esineb Hooldekodus perioodil märts - juuni 2024 rohkelt töövahetusi, kus hooldustöötaja ei juhenda abihooldustöötaja tööd. Tööajatabelitest selgus, et abihooldustöötajad töötavad iseseisvalt ilma hooldustöötaja juhendamiseta järgmistel kuupäevadel: 1) abihooldustöötajad töötasid ilma hooldustöötaja juhendamiseta kaheksa tundi järgmistel kuupäevadel: 04.03., 05.03., 09.03., 11.03.,12.03.,14.03., 17.03., 22.03.ja 28.03.; 2) abihooldustöötajad töötasid ilma hooldustöötaja juhendamiseta 24 tundi järgmistel kuupäevadel: 06.03., 08.03., 10.03, 13.03., 18.03., 25.03., 29.03., 02.04., 06.04., 10.04., 14.04., 18.04., 22.04., 26.04., 02.05., 08.05., 12.05., 16.05., 21.05., 25.05., 28.05., 31.05.,03.06., 07.06., 10.06., 14.06., 18.06., 22.06., 26.06. ja 30.06.

6

ÜHteenuse osutajad peavad tagama piisavalt koolitatud hooldustöötajaid, kes teostavad hooldustoiminguid ja oskavad hooldustööd planeerida. Abihooldustöötaja ei oma mitmekülgseid teadmisi ja praktilisi oskusi, mida hooldustöötaja on omandanud hooldustöötaja kutse saamisel või koolituse läbimisel. Hooldekodu juhataja sõnul kontrollib ta hooldustöötaja tööle asumisel karistatuse puudumist karistusregistrist (SHS § 22 lõige 5), kuid edaspidi töötamise ajal karistatuse puudumist ei kontrollita. ÜHteenusel viibivad üldjuhul teenusesaajad, kellel on kõrvalabi vajadus igapäevaelutoimingutes, sh isikuhooldustoimingutes ning Hooldekodus on ka teenusesaajaid, kes on voodikesksemad või liikumisraskustega, vajades ulatuslikumat kõrvalabi. ÜHteenuse kvaliteedi tagamisel on määravaks piisav arv hoolduspersonali olemasolu, et tagada personaalne lähenemine igal teenusesaajale. Piisavaks ei saa pidada, et laupäeviti ja pühapäeviti tagavad vaid kaks hooldustöötajat 48 teenusesaaja individuaalse abivajaduse ning igapäevaselt jääb õhtu- ja ööajal tööle vaid üks hooldustöötaja. Hooldekodul tuleb edaspidi panustada enam kvalifitseeritud hooldustöötajate tööle võtmisele, et tagada määruse nr 36 §s 3 (rakendub hiljemalt 01.07.2026) sätestatud nõuete täitmine. 3.2.7. SHS § 221 lõike 6 kohaselt avalikustab ÜHteenuse osutaja teenuskoha maksumuse hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude (tööjõukulud, tööriietuse, isikukaitsevahendite, tervisekontrolli, vaktsineerimise, koolituse ja supervisioonide kulud), maksumuse ühe teenusesaaja kohta. Hooldekodu kodulehel on teave ÜHteenuse kohatasu kohta, milleks on 1290 eurot ning sellest hoolduskomponent on 690 eurot. Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel (2024 a.) peaks Hooldekodus hoolduspersonali kulu 11.06.2024 töötajate nimekirja alusel (11 hooldustöötajat) olema ühe teenusesaaja kohta kuus keskmiselt 495 eurot. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud. IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 4.1. SKA juhib tähelepanu, et hooldus- ja abihooldustöötajaid puudutavatest muudatustest (tööle asumine, töösuhte lõpetamine) tuleb MTRi kaudu teavitada SKAd viie tööpäeva jooksul. Hooldus- ja abihooldustöötajale SHSis sätestatud nõuded on üks tegevusloa kontrolli ese, mistõttu on oluline, et nende kõikide puhul on nõuded täidetud. 4.2. Täiendada teenusesaajate vaba aega tähendusrikaste tegevustega. Vabaajategevuste arendamiseks teha koostööd Dementsuse Kompetentsikeskusega (ekspertnõustamine asutustele). 4.3. Kontrollida regulaarselt (näiteks kord aastas) vahetult üldhooldusteenust osutatavatel töötajatel töötamise piirangute puudumist karistusregistrist. 4.4. Lähtuda ÜHteenuse osutamisel väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kvaliteedijuhisest. 4.5. Koostada hooldusplaanid, kus arvestatud on iga teenusesaaja individuaalsete vajadustega ning kavandatud on hooldusplaanis konkreetsed toimingud ja tegevused, mis lähtuvad teenusesaaja tegevus- ja osalusvõimest. Eesmärkide sõnastamisel on soovitav kasutada SMART mudelit (konkreetne, mõõdetav, saavutatav, ajaliselt määratletud, asjakohane). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Plato järelevalve peaspetsialist