Pakkumuskutse

Lisa 1

Tehniline kirjeldus

Sotsiaalkindlustusameti hange Koolituste läbiviimine – Laste ja noorte lubamatu ning

sobimatu seksuaalkäitumisele reageerimine lipusüsteemi metoodika alusel“

Taustainfo Lipusüsteem töötati välja seksuaaltervise organisatsioonis Sensoa (Belgia). Sotsiaalkindlustusametil on sõlmitud lepingu alusel õigus materjali levitamiseks hariduslikul eesmärgil. Koostöös Tervise Arengu Instituudi, Justiitsministeeriumi ja Tartu Ülikooliga viidi 2020. aastal läbi edasikoolitajate koolitused ja töötatakse välja täiendavad infomaterjalid. Sensoa lipusüsteem on meetod laste ja noortega (0–18 aastat) töötavatele spetsialistidele, mis aitab hinnata, milline seksuaalkäitumine on aktsepteeritav ja milline mitte, ning sellele vajadusel reageerida. Lipusüsteem toetab tervet seksuaalset arengut ja ennetab seksuaalvägivalda. Lipusüsteem annab eri osapooltele ühise keele, et rääkida avatult seksuaalsusest, piiridest ja seksuaalkäitumisega seotud olukordadest. Töövahendi rakendamist on uuritud Genti Ülikoolis Belgias ja Raak Pro projekti raames Hollandis. Uuringutest selgus, et lipusüsteemi rakendamine aitab spetsialistidel laste seksuaalkäitumist paremini hinnata ja sellest lastega oskuslikumalt rääkida. Lipusüsteemi teaduspõhisusest ja meetodi kohta läbi viidud uuringutest. Sama rõhutatakse Eestis 2021. aastal läbiviidud uuringu raportis „Lipusüsteemi kasutus lastega töötavate spetsialistide hulgas“ (koolitaja Kadri Soo). Seega on oluline, et lipusüsteemi koolitused jõuaksid võimalikult laialt lastega töötavate spetsialistideni. Varasematel aastatel on lipusüsteemi koolituste korraldamine olnud Ohvriabi ja ennetuse osakonnas projektipõhine tegevus, samuti on lipusüsteemi koolitusi korraldanud Tervise Arengu Instituut. Sotsiaalkindlustusamet on meetodi „Lipusüsteem: laste ja noorte seksuaalkäitumise hindamine ja reageerimine“ edasikoolitajate kontaktorganisatsioon. Hange on jaotatud kolmeks osaks: Osa 1 – Septembri koolitused (2 koolitusgruppi); Osa 2 – Oktoobri koolitused (3 koolitusgruppi); Osa 3 – Novembri koolitused (2 koolitusgruppi). Koolituse eesmärk, sihtgrupp ja maht Lipusüsteemi eesmärk on toetada laste ja noorte loomulikku ja turvalist seksuaalset arengut ja ennetada seksuaalvägivalda. Koolituse sihtgrupp: Laste ja noortega töötavad ja/või tööalaselt kokkupuutuvad isikud erinevatest valdkondadest (hariduse-, huvihariduse-, tervise-, sotsiaal- ja spordivaldkond). Koolituse õppegrupi suurukseks on planeeritud orienteeruvalt 15 inimest. Koolitused toimuvad Tallinnas või Tartus, mille ruumide ja osalejate registreerimise eest kannab hoolt hankija.

Koolituse mahuks on 8 akadeemilist tundi, arvestusega 1 päev ja koolitus toimub kontaktõppena. Täpsed kuupäevad koolituste läbiviimisega, lepitakse eduka(te) pakkuja(te) ja hankija vahel kokku peale lepingu(te) sõlmimist. Hankijal ei ole kohustust tellida kõiki koolitusi, kui koolitusel osalejate grupp ei täitu.

Lisa 1

Koolituste sisu Koolituse aluseks on Sotsiaalkindlustusametis välja töötatud õppekava projekt (Lisa 4). Lõplik õppekava valmib koostöös pakkujaga. Koolitusel peab läbima järgmised teemad: - lapse ja noore seksuaalne areng, lapse seksuaalsuse omapärad; - laste eakohane, sobimatu ja lubamatu seksuaalkäitumine – käitumise hindamise

põhimõtted Lipusüsteemi metoodika järgi; - reageerimine laste ja noorte piireületavale seksuaalkäitumisele Lipusüsteemi metoodika

järgi. Nõuded koolitajale Pakkuja, kes koolitus läbi viima hakkab peab olema Sensoa lipusüsteemi ametlik edasikoolitaja Eestis. Pakkuja peab esitama hankijale tunnistuse koopia.

Lisa 2

Pakkumuse esitamise vorm Väikeost: „Koolitajate hankimine „Laste ja noorte lubamatu ning sobimatu seksuaalkäitumisele reageerimine lipusüsteemi metoodika alusel” koolitusele”

Pakkuja andmed

Pakkuja ärinimi

Registrikood

Aadress

Telefon

E-posti aadress

Pakkuja on käibemaksukohustuslane "Märkida JAH või EI"

Kodulehekülje aadress (olemasolu korral)

Kontaktisik, tema kontaktandmed (e-posti aadress, telefon)

1. Pakkuja lühitutvustus, Lipusüsteemi koolitajakogemus viimase kahe aasta jooksul. 2. Pakkumuse maksumus:

Hanke ese Maksumus (EUR ilma KM-

ta)

Käibemaks (KM)*

Maksumus (EUR koos KM-

ga)

MAKSUMUS Lipusüsteemi koolituse läbiviimine ühele koolitusgrupile

KOGUMAKSUMUS Lipusüsteemi koolituse läbiviimine pakkumuses osutatud koolitusgruppide arvule

Füüsilisest isikust pakkujal tuleb esitada pakkumuse kogumaksumus, mis hõlmab kõiki makse, seahulgas ühe grupi kogumaksumus ning kogumaksumus vastavalt pakkumuses osutatud koolitusgruppide arvule. *Juhul kui pakkuja pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga ei ole käibemaksukohustuslane, märkida käibemaks 0%. Pakkuja näitab pakkumuse hulgas käibemaksu (22%) juhul, kui pakkuja on pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga käibemaksukohustuslane ja on kohustatud teenuse maksumusele käibemaksu lisama. Kui pakkuja ei ole pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga käibemaksukohustuslane või kui pakkujal ei ole kohustust teenuste maksumusele käibemaksu lisada, näitab pakkuja pakkumuse maksumuse 0% käibemaksumääraga. Kui pakkuja ei olnud pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga käibemaksukohustuslane või pakkujal puudus kohustus teenustele käibemaksu lisada, kuid kohustus arvestada ja tasuda käibemaksu tekib pärast pakkumuse esitamist, ei ole pakkujal õigust pakkumuse maksumusele ega mistahes teenustele käibemaksu lisada, st loetakse, et teenuste hinnas sisaldub ka käibemaks ja käibemaksu võrra teenuste maksumust hiljem ei suurendata.

Lisa 2

Kinnitused 1. Kinnitame, et meil on valmidus osutada teenust vastavalt kõikidele pakkumuskutses

toodud tingimustele ja oleme pakkumuse maksumuses arvestanud kõikide hanke alusdokumentides nõutud teenuste ja töömahtudega.

2. Käesolevaga esitame teabe selle kohta, milline pakkumuses esitatud teave on meie

ärisaladus ning põhjendame teabe ärisaladuseks määramist. Oleme teadlikud, et kui me ei ole pakkumuses esitanud teavet selle kohta, kas ja milline osa meie pakkumusest on ärisaladus, ei ole hankijal kohustust pakkumuses sisalduvat teavet ärisaladusena käsitleda.

Andmed, milline osa pakkumusest on ärisaladus koos põhjendusega:

_________ Pakkuja seadusliku esindaja või tema poolt volitatud isiku ametinimetus ning nimi

Lisa 3

1

Hankelepingu projekt TÖÖVÕTULEPING nr ___ Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi tellija), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja ______ (edaspidi töövõtja), registrikood _____, asukoht _______, mida esindab juhatuse liige/ volituse alusel ___ edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted

1.1. Leping on sõlmitud väikeostu „Koolitajate hankimine „Laste ja noorte lubamatu ning sobimatu seksuaalkäitumisele reageerimine lipusüsteemi metoodika alusel“ koolitusele“ osa I/osa II/osa III tulemusena.

1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on väikeostu alusdokumendid, töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

2. Lepingu ese 2.1. Lepingu esemeks on „Laste ja noorte lubamatu ning sobimatu seksuaalkäitumisele

reageerimine lipusüsteemi metoodika alusel“ koolituse läbiviimine (edaspidi töö) .......................... koolitusgrupile perioodil 01.09.2024 - 15.11.2024.

2.2. Töö täpsem kirjeldus on toodud hanke tehnilises kirjelduses ja töövõtja pakkumuses. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija tasub töövõtjale nõuetekohase töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale

_____ eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub/ei lisandu käibemaks. 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö tegemiseks. Lepingu hind

sisaldab tasu intellektuaalomandiõiguse üleandmise eest. 3.3. Tellija tasub töö eest pärast esitatud arve saamist. 3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. 3.5. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest. 4. Töö teostamine 4.1. Töö teostamise tähtaeg on 15.11.2024. Töö täpsem kirjeldus on esitatud tehnilises

kirjelduses. 4.2. Töövõtja kohustub täitma lepingu tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke

alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Töövõtja peab lepingu käigus tegema kõik toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud toimingute hulka.

4.3. Töövõtja peab tagama, et tööd teostavad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele.

4.4. Tellija edastab töövõtjale töö teostamiseks vajalikud andmed. 4.5. Tellija on õigus kontrollida töö käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta

informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.6. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või

võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.

5. Üleandmine 5.1. Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise akti(de)ga. Akt on aluseks arve

esitamisele. Pooled fikseerivad töö üleandmise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

5.2. Töövõtja kohustub tellijale üle andma kõik lepingu täitmisel saadud ja loodud materjalid.

Lisa 3

2

5.3. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. Tellija määrab üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

6. Autoriõigused 6.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad

selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja tagab, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. Autori isiklikud õigused, sh õigus autorlusele ja autorinimele, kuuluvad töövõtjale ning tellija kohustub täitma autoriõiguse seadusest ja heast viitamise tavast tulenevaid nõudeid.

6.2. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel.

6.3. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele tööga seotud autoritasud.

7. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 7.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele

poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.

7.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.

7.3. Tellija esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul töö mittevastavusest teada saamisest arvates. 7.3.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.

7.3.2. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 7.3.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda

leppetrahvi 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teostanud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele.

7.3.4. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.

7.3.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast.

7.3.6. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.

7.3.7. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

7.3.8. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled VÕS § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna.

Lisa 3

3

7.3.9. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.

7.3.10. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.

8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul

kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms.

8.2. Poolte volitatud esindajad on: 8.2.1. Tellija volitatud esindaja on Heli Suvi, e-post:

[email protected]. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.

8.2.2. Töövõtja volitatud esindaja on ______, telefon ______, e-post ______.

9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse

9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi.

9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine

10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

10.3. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel, sh muuta lepingu täitmise tähtaega kuni 3 kuud juhul, kui lepingu sõlmimine on veninud pakkujast mitteolenevatel asjaoludel.

10.4. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö järele. Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva.

11. Lõppsätted

Lisa 3

4

11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige

kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava

lepinguliigi kohta sätestatut.

11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei

mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.

11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

antakse lahendamiseks Harju maakohtule.

11.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Tellija Töövõtja

Maret Maripuu

peadirektor

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õppekava koostamise vorm Projekt

Koostatud: 14.02.2023

Õppekava nimetus Laste ja noorte lubamatu ning sobimatu seksuaalkäitumisele reageerimine lipusüsteemi metoodika alusel

Õppekavarühm Sotsiaaltöö ja nõustamine

Õppekava koostamise alus Belgia seksuaaltervise kompetentsikeskuse Sensoa väljatöötatud tõenduspõhine Lipusüsteemi meetod

Õppekeel Eesti keel

Õppe eesmärk Koolituse tulemusena on õppijal teadmised lapse seksuaalse arengu normidest ja oskused märgata lapse seksuaalse arengu kõrvalekaldeid ning oskuslikult reageerida/tegutseda sobimatu või lubamatu seksuaalkäitumise korral.

Sihtgrupp

Õppe alustamise tingimused

Õppe maht ja ülesehitus (akadeemilistes tundides)

Õppe kogumaht akadeemilistes tundides: 8 akad/h

sh auditoorse töö maht akadeemilistes tundides: 8 akad/h

sh praktilise töö maht akadeemilistes tundides:

sh iseseisva töö maht akadeemilistes tundides:

Õpiväljundid Koolituse läbinu:

• mõistab lapse ja noore seksuaalse arengu etappe ja oskab last toetada;

• suudab luua laste ja noortega seksuaalsusega seotud teemade käsitlemisel turvalise ja toetava õhkkonna;

• oskab eristada eakohast (loomulikku), sobimatut ja lubamatut seksuaalkäitumist Lipusüsteemi metoodika järgi;

• oskab piireületavale seksuaalkäitumisele kohaselt oskuslikult reageerida, vajadusel otsides abi kolleegidelt ja teistelt spetsialistidelt.

Õppesisu Koolitusel läbitakse järgmised teemad:

• lapse ja noore seksuaalne areng, lapse seksuaalsuse omapärad;

• laste eakohane, sobimatu ja lubamatu seksuaalkäitumine – käitumise hindamise põhimõtted Lipusüsteemi metoodika järgi;

• reageerimine laste ja noorte piireületavale seksuaalkäitumisele Lipusüsteemi metoodika järgi.

Õppemeetodid Loeng, grupitööd, juhtumite analüüs

Õppekeskkonna kirjeldus Õppetöö toimub kontaktõppena rühmatööks ja ühistegevuseks kohandatud õppekeskkonnas, kus on olemas esitlustehnika.

Iseseisev töö Ei ole

Õppematerjalid Sensoa lipusüsteemi materjalid on kättesaadavad Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile-ja- koostoopartnerile/laste-ja-noortega-tootavale-spetsialistile/sensoa- lipususteem

Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid

Koolituse lõpetamiseks on vajalik kontaktõppe tundides osalemine 100%

ulatuses.

Õppe läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend)

Tõend

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õppekava koostamise vorm Projekt

Koostatud: 14.02.2023

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- ja töökogemuse kirjeldus

Koolitaja on läbinud Lipusüsteemi metoodika koolitajate koolituse või olnud varasemalt Lipusüsteemi koolitajate koolitaja.

Õppekava kinnitamise aeg

PAKKUMUSKUTSE Väikeostu hange „Koolituste läbiviimine – Laste ja noorte lubamatu ning sobimatu

seksuaalkäitumisele reageerimine lipusüsteemi metoodika alusel“

1. ÜLDANDMED

1.1 HANKIJA Sotsiaalkindlustusamet Registrikood 70001975 Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn [email protected]

1.2 Hanke nimetus „Koolituste läbiviimine – Laste ja noorte lubamatu ning sobimatu seksuaalkäitumisele reageerimine lipusüsteemi metoodika alusel“

1.3 E-posti aadress teabe saamiseks ja pakkumuste esitamiseks

[email protected]

1.4 Pakkumuste esitamise tähtaeg

Hiljemalt 22.07.2024 kell 12.00. Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.

1.6 Pakkumuse jõusoleku tähtaeg (pakkumuste esitamise tähtajast arvates)

60 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et pakkumus on jõus vähemalt nimetatud ajavahemikul ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega pakkumuses eraldi märkima (võib märkida, kui see on eelnimetatust pikem)

1.7 Hanke eeldatav ajakava ja hankelepingu täitmise tähtaeg

1. Pakkumuste esitamine – punktis 1.4. sätestatud tähtajaks.

2. Hankelepingu täitmine – 01.09.2024- 15.11.2024.

1.8 Pakkumuskutse lisad Lisa 1 – tehniline kirjeldus; Lisa 2 – pakkumuse vorm; Lisa 3 – hankelepingu projekt; Lisa 4 – koolituse õppekava projekt.

1.9 Dokumentide ja andmete loetelu, mille pakkuja esitab pakkumuse koosseisus

1. Pakkumus (Lisa 2); 2. Teave ärisaladuse kohta, kui pakkumus sisaldab

ärisaladust (vt p 2.5). 3. Pakkuja esitab tunnistuse koopia (Sensoa

lipusüsteemi edasikoolitaja).

1.10 Vastavustingimused Pakkuja peab omama Sensoa lipusüsteemi koolitaja tunnistust ja esitama selle koos pakkumusega.

1.11 Hindamiskriteeriumid Pakkumuste hindamise kriteeriumiks on madalaima kogumaksumusega pakkumus.

1.12 Hanke osad Osa 1 – Septembri koolitused (2 gruppi) Osa 2 – Oktoobri koolitused (3 gruppi) Osa 3 – Novembri koolitused (2 gruppi)

2. Juhised pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks 2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud

teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostama pakkumuse arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel asju), mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.

2.2. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega ja esitamisega seotud kulud. Pakkumuse rahaühikuks on euro.

2.3. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine (RHS 46). Pakkumuskutse kohta saab selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.3. märgitud e-posti

2

aadressil. Hankija esitab selgitused pakkumuskutse kohta e-posti teel kõikidele pakkumuskutse saanud isikutele 3 (kolme) tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud vastama selgitustaotlustele, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva. 2.3.1. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida

põhjustavad hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu force majeure, elektrikatkestused, häired pakkuja või hankija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös.

2.4. Samaväärsus. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Samaväärsus tähendab täpselt samu kasutusomadusi ja funktsionaalsusi. Samaväärsuse korral tuleb pakkujal pakkumuses esitada seda tõendavad dokumendid.

2.5. Ärisaladus. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus, ja põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg-s 2 sätestatust. Hankija juhib tähelepanu, et eduka pakkuja pakkumus on avalik (RHS § 110 lg 5), välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste lepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas (RHS § 461).

2.6. Hanke osadeks jaotamine (RHS § 27 lg 1). Hange on jaotatud kolmeks osaks. Pakkuja võib teha pakkumuse valitud osale või kõigile osadele. 2.6.1. Hankija jätab endale õiguse sõlmida üks leping pakkujaga, kes on esitanud

pakkumuse mitmele osale. 3. Väikeostu menetlus 3.1. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise

kohta protokolli ei koostata. 3.2. Läbirääkimised. Hankijal on õigus vajadusel pidada pakkujatega pakkumuste üle

läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik ning juhul, kui hankijal pakkumuse osas küsimusi ei teki, võib hankija teha hankealased otsused ilma läbirääkimisi pidamata. Kui hankija peab läbirääkimiste pidamist vajalikuks, tagab hankija läbirääkimiste pidamisel pakkujate võrdse kohtlemise ja lähtub järgnevast korrast: 3.2.1. Läbirääkimiste vorm. Hankijal on õigus läbirääkimisi pidada e-posti teel või

suuliselt. Suuliste läbirääkimiste korral koostatakse läbirääkimiste kohta protokoll, mille allkirjastavad vähemalt üks hankija esindaja ja vähemalt üks pakkuja esindaja;

3.2.2. Läbirääkimiste sisu. Läbirääkimiste esemeks olevad tingimused määrab hankija, seejuures on läbirääkimisi lubatud pidada nii pakkumuse sisu kui pakkumuse maksumuse üle. Hankijal on õigus loobuda ühest või mitmest pakkumuses kirjeldatud teenusest, tööst või asjast või vähendada nende mahtusid või koguseid, sõltumata põhjusest (näiteks, pakkumuse kogumaksumus ületab hankija eelarvelised võimalused vm põhjused), seejuures ka täielikult loobuda selliste teenuste, tööde või asjade tellimisest või ostmisest või vajadusel tellida sellised teenused, tööd või asjad kolmandatelt isikutelt;

3.2.3. Konfidentsiaalsus. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed ning nende sisu ei avaldata teistele pakkujatele ega muudele isikutele, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel;

3

3.2.4. Korrigeeritud pakkumuse esitamine. Läbirääkimiste käigus on hankijal õigus teha pakkujatele ettepanek korrigeeritud pakkumuse esitamiseks. Juhul, kui pakkuja ei esita hankija määratud tähtajaks korrigeeritud pakkumust, loetakse, et kehtib pakkuja poolt esialgselt esitatud pakkumus.

3.3. Pakkuja kõrvaldamine. Hankijal on õigus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest ja tunnistada pakkumus mittevastavaks juhul kui: 3.3.1. Pakkuja on esitanud hankijale valeandmeid. 3.3.2. Otsene või kaudne osalemine käesoleva hankemenetluse ettevalmistamisel. RHS

§ 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

3.3.3. Hankemenetluses osalemisega kaasnev huvide konflikt. RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

3.4. Pakkumuste vastavuse kontroll (RHS §114). Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid pakkumuskutses sätestatud tingimustest. 3.4.1. Hankija võib kasutada RHS § 52 lg 3 sätestatud pöördmenetlust. 3.4.2. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.

3.5. Kõigi pakkumiste tagasilükkamine (RHS § 116). Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse riigihanke kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta igal ajal enne lepingu sõlmimist, kui: 3.5.1. kui see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele; 3.5.2. kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal

ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust hanke alusdokumentides esitatud tingimustele

3.5.3. kõikide pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatava maksumuse; 3.5.4. hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis

välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustel;

3.5.5. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia;

3.5.6. hankemenetluses on vaid üks esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumus, mis ei taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist.

3.6. Hankija ei kanna vastutust pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.

3.7. Pakkumuste hindamine. Pakkumuse edukaks tunnistamine (RHS § 117). Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi ja tunnistab edukaks ühe majanduslikult soodsaima pakkumuse hankes. Hankija hindab majanduslikku soodsust vastavalt punktis 1.9 märgitud hindamiskriteeriumitele. 3.7.1. Kui pakkumuse esitamise ajal pakkuja ei olnud käibemaksukohustuslane, kuid

selline kohustus tekib pakkujal pärast pakkumuse esitamist, siis sisaldab pakkumuse maksumus ka käibemaksu, st käibemaksu võrra teenuste maksumust hiljem ei suurendata.

3.8. Võrdsed pakkumused. Võrdsete hindamistulemuste selgitatakse edukas pakkumus välja liisu heitmise teel. Hankija teavitab võrdse punktide arvu saanud pakkujale liisuheitmise aja ning koha. Liisuheitmisel võib osaleda iga pakkuja kohta üks isik. Liisuheitmise korraldamine ja läbiviimine: 3.8.1. Liisuheitmine on eduka pakkuja väljaselgitamise protseduur, mis toimub pärast

pakkumuste vastavaks tunnistamist ja hindamist. Liisuheitmise tulemusena

4

koostatakse liisuheitmise protokoll, mis on ühtlasi eduka pakkuja väljaselgitamise otsuse aluseks olev protokoll. Leping sõlmitakse liisuheitmise teel ühe edukaks tunnistatud pakkujaga. Liisuheitmise juures viibib vähemalt riigihanke eest vastutava isiku poolt määratud hankija esindaja ja pakkujate esindajad, kui pakkujad avaldavad soovi liisuheitmise juures viibida. Riigihanke eest vastutava isiku poolt määratud hankija esindaja määrab hankija esindajate hulgast liisutõmbaja, kes lahkub ümbrike ettevalmistamise ja segamise ajaks ruumist, seejuures ei või liisutõmbajaks olla riigihanke eest vastutav isik. Liisuheitmiseks kasutatakse sedeleid, millele on kantud pakkujate nimed. Sedelid asetatakse eraldi ümbrikutesse, millel ei tohi olla märkeid ning mida ei tohi olla võimalik väliselt eristada. Sedelitega ümbrikud segatakse. Liisutõmbaja võtab hankija ja pakkujate esindajate juuresolekul ümbrikute hulgast ühe ümbriku, mis kohe avatakse ja milles olevale sedelile kantud pakkuja nimi loetakse ette, ümbrikus olnud sedelit näidatakse kohal viibijatele.

3.9. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras.

3.10. Lepingu allkirjastamine. Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul töövõtulepingut või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud töövõtulepingut endast tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma, siis hindab hankija kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti RHS § 117 lõike 1 kohaselt ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumusest majanduslikult soodsaima maksumusega. Juhul kui edukas pakkuja ei täida nimetatud kohustust või võtab hankijast mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse tagasi või ei asu lepingut hankijast mittetulenevatel põhjustel määratud aja jooksul täitma, on hankijal õigus kohaldada RHS §-s 119 sätestatud õigusi.

3.11. Lepingu üleandmine. Pakkujal ei ole lubatud lepingut osaliselt ega tervikuna üle anda kolmandatele isikutele.