Keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teade (JetGas OÜ)

Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamise

programmi avalikustamine ja asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimine

25. juuni 2024. a esitas arendaja Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise

keskkonnamõju hindamise programmi (sisse tulnud 25.06.2024. a nr 6-2/1119-2) vastavuse

kontrolliks ja avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu korraldamiseks.

Sillamäe Linnavalitsus kontrollis „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse“ (edaspidi KeHJS) § 16 lõike 1 2 järgi keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH)

programmi ja leiab, et KMH programm vastab KeHJS §-s 13 ja selle alusel sätestatud

nõuetele. KeHJS § 14 lõike 6 järgi kontrollis Sillamäe Linnavalitsus juhteksperdi litsentsi

olemasolu. Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemi Kotkas andmetel on juhteksperdil

Juhan Ruudul kehtiv KMH juhteksperdi litsents KMH0155.

Sillamäe Sadama territooriumile aadressile Sillamäel Kesk tn 2d veeldatud metaani terminali

rajamiseks KMH algatati Sillamäe Linnavalitsuse 18. aprilli 2024. a korraldusega nr 209

„Keskkonnamõju hindamise algatamine“.

30. aprillil 2024. a esitas JetGas OÜ Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali

rajamise keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kontrolliks ja asjaomastele asutustele

saatmiseks. Asjaomastest asutustes esitasid oma seisukoha KMH programmi kohta Maa-amet,

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Keskkonnaamet. Sillamäe Linnavalitsuse

13.juuni 2024. a korraldusega nr 382 „Seisukoha andmine Sillamäe sadamas veeldatud

biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kohta“ andis

Sillamäe Linnavalitsus arendajale ja juhteksperdile Sillamäe sadamasse kavandatava

veeldatud metaani terminali KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta seisukoht,

arvestades asjaomaste asutuste esitatud arvamusi. Sillamäe Linnavalitsus leidis, et KMH

programm on asjakohane ja piisav, kui asjaomaste asutuste esitatud arvamusi arvestatakse

vastavalt otsustaja seisukohtadele.

21. juunil 2024. a jõustus „Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus

(taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine)“, millega muudeti ka „Keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust“ mh KMH programmi avalikustamise

korraldamise ja asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimise osas.

KeHJS § 1 lõike 2 järgi kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele

„Haldusmenetluse seaduse“ sätteid, arvestades „Haldusmenetluse seaduse“ erisusi.

„Haldusmenetluse seaduse“ § 5 lõike 5 järgi kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid

muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. KeHJS § 56

lõike 15 järgi tegevusloa taotlusele, millele kohaldatakse KeHJS mis tahes alates 2015. aasta

1. juulist kehtivat redaktsiooni, ja KeHJS § 26 1 alusel algatatud keskkonnamõju hindamisele

SILLAMÄE LINNAVALITSUS

K O R R A L D U S

Sillamäe 27. juuni 2024. a nr 415

kohaldatakse KeHJS §-e 15 1 –18 ja 20

1 –22 KeHJS § 56 lõike 15 jõustumise ajal kehtivas

redaktsioonis. Kui nimetatud paragrahvides sätestatud toimingut on alustatud, lõpetatakse

toiming selle alustamise ajal kehtinud redaktsiooni sätte kohaselt. Kuigi asjaomased asutused

on KMH programmi kohta arvamusi avaldanud, siis ei rikuta arendaja ega avalikkuse huve

ning ei tekitata põhjendamatut halduskoormust asjaomastele asutustele, kui KMH programm

saadetakse asjaomastele asutustele uuesti seisukoha esitamiseks avaliku väljapaneku jooksul.

Eeltoodust lähtudes ning „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“

§ 16 lõigete 1, 1 2 , 2, 3 ja 6 alusel

linnavalitsus annab k o r r a l d u s e :

1. Korraldada Sillamäe sadamasse kavandatava veeldatud metaani terminali keskkonnamõju

hindamise programmi avalik väljapanek 05. juulist 2024. a kuni 28. juulini 2024. a Sillamäe

Linnavalitsuse hoones (Sillamäel Kesk 27), Sillamäe Raamatukogu hoones (Sillamäel Viru

pst 26) ja avalikustamisega Sillamäe linna veebilehel.

2. Korraldada Sillamäe sadamasse kavandatava veeldatud metaani terminali keskkonnamõju

hindamise programmi avalik arutelu 08. augustil 2024. a Sillamäe Kultuurikeskuses

(Sillamäel Kesk 24) kell 16.00.

3. Teavitada keskkonnamõju hindamise programmi avalikust väljapanekust ja arutelust

vastavalt KeHJS § 16 lõigetele 2-4.

4. Küsida asjaomastelt asutustelt seisukohta keskkonnamõju hindamise programmi kohta.

5. Käesoleva korralduse peale võib esitada Sillamäe Linnavalitsusele (Kesk 27, Sillamäe

40231) vaide „Haldusmenetluse seaduses“ sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates

korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama

või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule (Jõhvi kohtumaja, Kooli 2a, Jõhvi 41532)

„Halduskohtumenetluse seadustikus“ sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tõnis Kalberg /allkirjastatud digitaalselt/

linnapea Andrei Ionov

linnasekretär

Kesk 27, 40231 Sillamäe [email protected] Tel +372 392 5700 www.sillamae.ee

Keskkonnaamet

[email protected]

Keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teade

Sillamäe Linnavalitsus teatab Sillamäe Sadama territooriumile aadressile Sillamäel Kesk tn

2d veeldatud metaani terminali rajamiseks keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi

avalikustamisest.

Sillamäe Linnavalitsus otsustajana algatas Sillamäe Linnavalitsuse 18.04.2024 korraldusega

nr 209 Sillamäe Sadama territooriumile aadressile Sillamäel Kesk tn 2d veeldatud metaani

terminali rajamiseks keskkonnamõju hindamine enne projekteerimistingimuste või ehitusloa

taotluse esitamist.

Arendaja kavandab Sillamäe Sadamasse (Kesk tn 2d, 73501:001:0226) kuni 2250 tonni (5 x

1000 m3 x 0,45 t/m3 = 2 250 t) veeldatud metaangaasi käitlemist. Terminali mahutipark

rajatakse viiest sigarikujulisest vaakumisolatsiooniga survemahutist a 1000 m3 (kuni 450 t),

kogumahtuvusega 5000 m3. Terminali mahutipark ühendatakse ca 420 m pikkuse toruliiniga

6. kail paikneva peale- ja mahalaadimissõlmega. Terminali mahutipargi külge ühendatakse

autode peale- ja mahalaadimissõlmed kuni kahe autotsisterni üheaegseks laadimiseks. Kõik

mahutid, aurustid ja vedelfaasi torustikud ja seadmed on kavandatud paigaldada maapinnast

kõrgemal olevatele tugedele ning ümbritseda vallitusalaga. Terminali kasutamisel on toote

jaoks kaks võimalikku liikumisskeemi: veeldatud metaan võetakse vastu tsisternautodelt,

hoiustatakse ja pumbatakse laevale või võetakse veeldatud metaan vastu laevalt, hoiustatakse

ja laaditakse tsisternautodesse.

KMH osapooled:

Arendaja(d) on JetGas OÜ (registrikood: 12484782) (aadress Harju maakond, Tallinn,

Lasnamäe linnaosa, Peterburi tee 2f, 11415, kontaktisik Janek Parkman, e-post

[email protected], telefon 56 51 990)

Otsustaja on Sillamäe Linnavalitsus (kontaktisik Tõnis Kalberg, e-post

[email protected], telefon 3925700)

Juhtekspert on OÜ Hendrikson & Ko (registrikood: 10269950) (kontaktisik Juhan Ruut,

telefon 5516 423, e-post [email protected])

KMH programmiga on võimalik eelnevalt tutvuda 5. juulist 2024. a kuni 28. juulini 2024. a

Sillamäe Linnavalitsuse hoones (Sillamäel Kesk 27) tööpäevadel kell 8.00-16.30, Sillamäe

Raamatukogu hoones (Sillamäel Viru pst 26) tööpäevadel kell 8.00-17.00 ja Sillamäe linna

veebilehel https://www.sillamae.ee/keskkonnamoju-hindamine .

KMH programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab esitada Sillemäe

Linnavalitsusele kirjalikult (Kesk 27, Sillamäe, 40231) või elektronposti aadressil

[email protected] avaliku väljapaneku lõpuni, 28. juulini 2024.

Teie:

Meie: 28.06.2024 a nr 6-2/1201-1

SILLAMÄE LINNAVALITSUS

2

KMH programmi avalik arutelu toimub 8. augustil 2024. a Sillamäe Kultuurikeskuses

(Sillamäel Kesk 24) kell 16.00.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Tõnis Kalberg

linnapea

Lisa – Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamise

programmi eelnõu

Sama: Päästeamet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Kaitseministeerium

Aktsiaselts SILLAMÄE SADAM

JetGas OÜ

Hendrikson&Ko

Est Wind Power Osaühing

Aktsiaselts Silmet Grupp

Aktsiaselts SilSteve

AS DBT

EuroChem Terminal Sillamäe AS

Nord Terminals AS

AS Oriost Invest

NPM Silmet OÜ

Aktsiaselts Sillamäe-Veevärk

Silpower Aktsiaselts

Artekno Eesti OÜ

Toila Vallavalitsus

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Eesti Looduskaitse Selts (ELKS)

Eesti Jahimeeste Selts (EJS)

Eesti Terioloogia Selts (ETS)

A. H. (postiga)

V. P. (postiga)

Töö nr 24004908 | 25.06.2024

Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali

rajamise keskkonnamõju hindamine

Programmi eelnõu avalikuks väljapanekuks

Tallinn–Tartu 2024

Juhan Ruut | Juhtiv ekspert, KMH litsents KMH0155

Sisukord SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... 5

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA EESMÄRK ......................................................................... 6

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS .............................................................................................................................................................. 8

3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................................................. 11

3.1. Asustus ja maakasutus ............................................................................................................ 11

3.2. Geoloogilised ja hürdogeoloogilised tingimused .................................................................... 13

3.2.1. Geoloogia ............................................................................................................................. 13

3.2.2. Hüdrogeoloogia .................................................................................................................... 14

3.3. Natura 2000 alad ja looduskaitse ............................................................................................ 14

3.4. Muinsukaitse ja kultuurimälestised ........................................................................................ 14

3.5. Atmosfääriõhk ......................................................................................................................... 15

4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .................... 16

4.1. Riigi tasandi dokumendid ........................................................................................................ 16

4.2. Kohaliku omavalitsuse tasandi dokumendid .......................................................................... 16

4.3. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu vajaduse hindamine................................................... 17

5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID. 18

6. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ................................................................................................ 20

7. KMH PROTSESS JA AJAKAVA .......................................................................................................... 23

8. MENETLUSOSALISED ...................................................................................................................... 26

8.1. Andmed otsustaja, arendaja ja hindaja kohta ........................................................................ 26

8.2. Teavitatavate-kaasatavate isikute loetelu koos kaasamise põhjendusega ............................ 27

9. KAASAMISE TULEMUSED ............................................................................................................... 29

9.1. Ametitelt, asutustelt ja huvitatud isikutelt saadud ettepanekud ning nedega arvestamine/küsimustele vastamine ............................................................................................. 29

9.2. Kmh programmi avalik väljapanek ja arutelu ......................................................................... 37

9.3. keskkonnamõju hindamise programm nõuetele vastavaks tunnistamine ............................. 37

KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................................... 38

LISAD .................................................................................................................................................. 39

LISA 1. KMH ALGATAMISE DOKUMENDID 1.1. Algatamise taotlus, sh teave kavandatava tegevuse kohta 1.2. Algatamise korraldus 1.3. Algatamisest teavitamine LISA 2. Asjaomastelt asutuste ettepanekud-märkused KMH programmi kohta

Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine 5

Sissejuhatus JetGas OÜ (registrikood 12484782) esitas Sillamäe Linnavalitsusele 28.03.2024 keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse veeldatud biometaani terminali rajamiseks Sillamäe sadama territooriumile Sillamäel Kesk tn 2d (katastritunnus 73501:001:0136). Taotlus esitati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 261 alusel, st enne tegevusloa taotluse esitamist.

KeHJS § 6 lg 1 p 33 järgi on olulise keskkonnamõjuga tegevus ohtlikke kemikaale käitleva käitise rajamine, kui see on kemikaaliseaduse kohaselt A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Kemikaaliseaduse (KemS) järgi on kavandatav veeldatud biometaani terminal A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte.

KeHJS § 11 lõike 3 järgi algatatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine sel e vajadust põhjendamata, KeHJS § 261 lg 5 ja 7 alusel peab kavandatav tegevus olema vastavuses kehtiva planeeringuga. Sillamäe Linnavalitsus hindas vastavust kehtivatele planeeringutele-kooskõla asukohaga seotud kitsendustega ja algatas 18.04.2024 korraldusega nr 209 keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) ja teavitas sellest KeHJS § 12 lg 1 Ametlikes Teadaannetes ning e-kirjaga samal kuupäeval (KMH algatamise ja sellest teavitamise dokumendid on esitatud lisas 1).

JetGas OÜ valis mõjude hindajaks Hendrikson & Ko OÜ, juhteksperdiks Juhan Ruut (litsents nr KMH0155). Keskkonnamõju hindamise osapoolte andmed on esitatud programmi 8. peatükis.

KMH programmi eelnõu esitati Sillamäe Linnavalitsusele kui otsustajale 30.04.2024. Vastavalt KeHJS § 151 lõikele 1 küsis otsustaja KMH programmi sisu kohta seisukohti asjaomastelt asutustelt. 14.06.2024 edastati laekunud seisukohad koos otsustaja hinnanguga arendajale ja ekspertrühmale (esitatud lisas 2).

KMH programmi eelnõu täiendamisel arvestati saadud seisukohtadega. Lisaks vaadati üle menetlus- etapid ja ajakava – arvesse on võetud KeHJS 21.06.2024 jõustunud muudatusi KMH programmi ja KMH aruande menetlusetappides, kirjeldatud vastavalt KeHJS § 16,17,18 ja KeHJS § 21, 22.

Käesolev programmi versioon esitatakse vastavuse kontrolliks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks vastavalt KeHJS § 16 lg 1, 11, 12, 2-4.

6 Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine

1. Kavandatava tegevuse asukoht ja eesmärk Veeldatud biometaani (Liquefied Biomethane, edaspidi ka lühendatult LBM) terminali kavandatakse Sillamäe sadama territooriumil olevale katastriüksusel Kesk tn 2d (KÜ 73501:001:0226). ). Terminali paiknemine on näidatud joonisel 1.1. KMH algatamise ajal oli terminali asukoht hoonestamata ja teadaolevalt ei kavandata sinna muid tegevusi. Maa kasutamiseks sõlmitakse hoonestusõiguse seadmise leping AS-ga Sillamäe Sadam tähtajaga vähemalt 50 aastat.

Terminali ala mõõtmed on 70 x 100 m, ala piiratakse aiaga. Juurdepääs krundile toimub edelasuunas asuvast väravast. Rajatakse mahutid 5 x 1000 m3 x 0,45 t/m3 = 2 250 tonni LBM käitlemiseks. LBM veod toimuvad nii paakautodega kui laevadega. Laevade teenindamine toimub olemasolevalt kailt nr 6. Veeldatud biometaan on olemuselt sarnane veeldatud maagaasiga (mõlemad koosnevad vähemalt 90% ulatuses metaanist ja on klassifitseeritud kui eriti tuleohtlikud gaasid, st kavandatav terminal on kemikaaliseaduse kohaselt A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte.

Joonis 1.1. Kavandatava terminali asukoht

Biometaan on maagaasi kvaliteedinõuetele vastav gaasilises olekus aine, mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning erinevat päritolu biomassist. Biometaan asendab taastumatute fossiilkütuste kasutamist, biometaani kasutamisega kaasneb kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine (vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lg 1 alusel kriteeriumitele). Seega on olemuselt tegemist rohepööret toetava tegevusega. Kavandatav tegevus kuulub biometaani turu edendamiseks vajalike meetmete hulka. Eesti riikliku energia- ja kliimakava“ aastani 2030 järgi peab aastaks 2030 olema taastuvenergia osakaal transpordisektoris 14%, millest osa saab katta biometaaniga. Transpordikütuseid tarbitakse Eestis kokku üle 9,1 TWh, 2022. a moodustas biogaasi tarbimine

Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine 7

transpordisektoris 16,0 mln m3/a1, 539 TJ (68,75% biogaasi sisemaisest tarbimisest, mis kokku oli 0,218 TWh)2. 2023. aastal toodeti Eestis 0,211 TWh biometaani3. Arengufondi 2014. aastal koostatud uuringu kohaselt on Eestis ressurssi toota aastas hinnanguliselt kuni 4,7 TWh biometaani. Võib nentida, et nii tarbimise kui tootmise valdkonnas on potentsiaali oluliseks kasvuks. Kokkuvõttes aitab biometaani terminali rajamine kaasa nii biogaasi siseriikliku nõudluse rahuldamiseks (kui toodetavast gaasikogusest jääb väheseks) kui ka vaheladustamise ja ekspordivõimaluste loomiseks (kui tootmismaht kasvab tarbimismahust kiiremini). Kuna terminalile ei kavandata võrguühendust, siis ei ole tegemist maagaasiseaduses määratletud vedelgaasi terminaliga.

1 Statistika andmebaas, KE062: KÜTUSE TARBIMINE TEGEVUSALA JA KÜTUSE LIIGI JÄRGI. https://andmed.stat.ee/et/stat 2 Statistika andmebaas, KE0230: ENERGIABILANSS | Aasta, Näitaja ning Kütuse/energia liik. https://andmed.stat.ee/et/stat 3 https://elering.ee/biometaani-paritolutunnistused

8 Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine

2. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus Kavandatavaks tegevuseks on Sillamäe sadamasse veeldatud biometaani (LBM) terminali rajamine. Biometaani keemiline koostis: ≥90% metaan (CH4), <10% lämmastik (N2) + etaan, propaan, butaan või teised süsivesinikud. Biometaani veeldumistemperatuur on -160°C. Tihedus vedelana (sõltuvalt rõhust) 0,36-0,45 kg/m3, gaasilisena 0,7-0,76 kg/Nm3 (õhust kergem), süttivus õhus sisalduse vahemikus 4,5-15%. Biometaan on lõhnatu ja värvitu gaas, ei ole klassifitseeritud terviseohtlikuks aineks. Pikemaajaline viibimine biometaanirikkas õhus põhjustab lämbumise hapnikupuuduse tõttu.

Arendaja JetGas OÜ on tellinud veeldatud biometaani terminali rajamiseks eskiisprojekti. Järgnevalt esitatud parameetrid, asukohad jm näitajad võivad edasise projekteerimise käigus täpsustuda.

Projekteeritavad rajatised ja hooned. Terminali rajamiseks tõstetakse selle asukohas ligikaudu 70 x 100 m platsi pinnast 0,5..1 m võrra. Ala ümbritsetakse piirdeaiaga. Projekteeritakse-rajatakse autode juurdepääsutee terminali. Sellel asuva värava juures on töötajate autode parkimisala nelja parkimiskohaga. Operaatorihoone juurde ning ala loode- ja kirdenurkadesse on projekteeritud jalgväravad. Platsi välisperimeetrile on projekteeritud 4,5 m laiune kattega hooldustee, mida mh saab vajadusel kasutada päästetehnika. Täiendavaid maastikukujundustöid ja haljastust terminaliga külgevatel alaldel ei kavandata.

Terminali mahutipark rajatakse viiest sigarikujulisest vaakumisolatsiooniga survemahutist a’ 1000 m3 (≤450 t), kogumahtuvusega 5000 m3, paigutatuna üksteise kõrvale. Mahutid, nendega seotud aurustid ja vedelfaasi torustikud jm seadmed on kavandatud paigaldada maapinnast kõrgemal olevatele tugedele ning ümbritseda vallitusalaga. Mahutite ja seadmete all on vaivundamendid. Mahutipark asub operaatorihoonest vähemalt 30 m kaugusel.

Mahutite avariivann on projekteeritud 5x1000 m3 mahutitele. Avariivanni suurus on planeeritud nii, et mahutaks 1,1 kordse ühe mahuti mahu. Monoliitsest raudbetoonist seintega ja alusplaadiga avariivanni kogumaht on 1 205 m3 (pindala 650 m2, seinte kogukõrgus 1,8 m, millest osa jääb maapinna tasandist allapoole), alusplaadi kalded on drenaažisüsteemi suunas. Drenaažisüsteem kogub ja juhib tavaolukorras avariivanni sattunud sademeveed läbi vesiluku merre, arvestuslik vooluhulk 20,3 l/s, projekteerimisel on arvestatud merelaskme kõrgusmärgiga +1,02 m, mis hiljem võimaldab kaide laiendamisel sademeveetoru pikendada (siis on kõrgusmärgiks +0,8 m). Kui LBM peaks lekkima koguses, mis jõuab vesilukuni, siis lukus olev vesi jäätub ja sulgeb väljavoolu.

Sademevesi. Platsi kattelt on sademevesi suunatud kõrvalolevatele aladele immutamiseks välja arvatud paakautode laadimisala ala ees, kus sademevesi on suunatud betoonrenni, mis suubub mahutite avariivanni.

Operaatorihoone: hoone on 1-korruseline, ehitisealune pind ca 117 m2. Hoones on 2 töökohta. Operaatorihoones paiknevad operaatoriruum kahe töökohaga, köök-puhkeruumiga, WC jm abi- ja tehnilised ruumid. Kütmisel kasutatakse soojusallikana õhk-õhk soojuspumpasid ja elektrit. Keskne veevarustus puudub. Olmes vajalik vesi saadakse osaliselt hoone katusele kogutavast sademeveest, osaliselt tuuakse paakidesse. Hoones tekkiv reovesi (arvestuslik kogus 120 l/päev) kogutakse klaasplastist mahutisse (maht 8 m3), mida perioodiliselt tühjendatakse.

Toote liikumisskeem. Terminalil on kaks võimalikku toote liikumisskeemi. 1.) veeldatud biometaan võetakse tsisternautodelt ja hoiustatakse mahutites. Mahuti täitumisel või sobliku mahu kogunemisel pumbatakse veeldatud gaas laevale. 2.) veeldatud biometaan võetakse vastu laevalt, hoiustatakse mahutitest ja laaditakse tsisternautodesse.

Terminali mahutipark ühendatakse ca 420 m pikkuse toruliiniga 6. kail paiknevate laevade peale- ja mahalaadimissõlmega.

Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine 9

Terminalis on ka autode peale- ja mahalaadimissõlm paakautode (56m3) laadimiseks. Projekteeritud on kaks laadimispunkti (üks peale-, teine mahalaadimiseks). Päevas on prognoositud kuni 20 laadimist. Autolaadimisel ala all on monoliitsest raudbetoonist plaat, mille pealispinna kalded tagavad sademevee suunamise kogumisrenni.

Veeldatud biometaani taasgaasistamist ja võrku juhtimist ette ei nähta. Veeldatud metaani aurustumisel torustikes, pumpades ja mahutites (nn Boil off gas – BOG) seda tagasi ei veeldata vaid see soojendatakse produkti aurusti ja sellele järgneva elektrilise järelsoojendi abil ning utiliseeritakse, kas tõrvikus või mõne lähedalasuva terminali katelseadmetes. Avariitõrvikute alla on projekteeritud monnoliitsest raudbetoonist alus, mis paikneb puurvaiadel.

Terminalis on gaasilekete tuvastussüsteemid mahutipargi siibrisõlmede ja autolaadimiskohtade juures. Esimene alarmtase moodustab 10% alumisest plahvatuspiirist (LEL), teine alarmtase 30% LEL.

Eeldatav terminali paiknemine, sh seosed kaiga nr 6, on esitatud joonisel 2.1.

Terminali ala Ühendus kaiga nr 6

Joonis 2.1. Kavandatava terminali seadmete paiknemine

Alternatiivsed võimalused

Keskkonnamõju hindamise metoodikad sätestavad hea tavana, et alternatiivide vajadus määratakse lähtuvalt tegevuse eesmärgist ja arendusetappidest. Alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega ning arendaja peaks olema valmis kõiki pakutud alternatiive ellu viima. Keskkonnamõju hindamise käsiraamatu4 ptk 6.4 toob välja, et alternatiivide all tuleb mõista eelkõige projekti eesmärgi kui terviku saavutamise põhimõtteliselt erinevaid variante, kuid KMH praktikas on hakanud esinema ka juhtumeid, kus alternatiividena

4 T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. 2017

10 Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine

käsitletakse eesmärgi saavutamise komponentide variante (üksikute protsesside variandid, objektide disain jms). Siin võib osutuda otstarbekas eristada peamisi alternatiive ning nende alavariante (nt antud terminali puhul ei ole BOG käitlemise erinevad võimalused kavandatava tegevuse alternatiiviks vaid ühe terminaliga seotud toimingu/tegevuse variantideks). Reaalsete valikuvariantide hulk sõltub konkreetsest olukorrast. Muuhulgas tuleb arvestada, et keskkonnamõju hindamine peab käsitlema kõigi reaalsete alternatiivide eeldatavalt olulisi keskkonnamõjusid, nii otseseid kui ka kaudseid, negatiivseid ja positiivseid, samuti koosmõjusid, st alternatiivne lahendus muudab ka vähemalt ühe mõjuteguri kaudu avalduvat keskkonnamõju. Kuna tegemist on erasektori projektiga, mis kavandab konkreetset tegevust konkreetsele kinnistule, siis sisuliste alternatiivide hulk on piiratud. Sellisel juhul näeb KMH käsiraamat ka võimalust, et alternatiivide hulk võib piirduda kahega: arendaja pakutud tegevusega ning 0-alternatiiviga, kui kavandatavat tegevust ei rajata.

Eeltoodust lähtuvalt on kavandataval tegevusel järgmised alternatiivid:

▪ Alternatiiv 1. Kirjeldatud mahus terminali ja toetava taristu rajamine. Veeldatud biometaani käitlusmaht on kuni 60 000 t/a (laevadelt mahutitesse laaditkse kuni 50 000 tonni aastas, autodelt mahutitesse kuni 10 000 tonni aastas).

▪ Alternatiiv 2 - olulised muudatused kavandatavas tegevuses võrreldes alternatiivi 1 puhul kirjeldatuga, sh erinevate tegevuste võimsuse vähendamine või muude tegevusmahtude piiramine. Asjakohasusel tehnoloogiliste muudatuste sisseviimine või täiendavate tehnikate rakendamine alternatiiv 1 aluseks olevas tehnoloogilises projektis kirjeldatule. Muudatusteks võib olla ka mingi tooraine kohapealsest tootmisest loobumine ja selle asemel toorme mujalt saamine, torutranspordi asendamine veostega jms. Alternatiiv 2 rakendub, kui mõjude hindamisel ilmnevad 1. alternatiivi korral olulised negatiivsed mõjud, mida saaks võimsuse või mahu vähendamisega või tegevuste asendamisega leevendada. Selliseid piiranguid praeguses etapis teada ei ole ja seetõttu neid siinkohal täpsemalt ei esitata. Kui tekib vajadus piiratud võimsuste või koguste väljatöötamiseks või tehnoloogiliste muudatuste tegemiseks, koostatakse KMH käigus vastavad kirjeldused.

▪ 0-alternatiiv – metaangaaasi terminali ei rajata.

Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine 11

3. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

3.1. Asustus ja maakasutus

Sillamäe sadam paikneb lda-Virumaal Soome lahe lõunarannikul Narva lahe Ääres. Narva laht on Soome lahe lõunaranniku suurim avalaht, asub Viru ranniku ja Kurgola poolsaare vahel. Sillamäe sadama infrastrukuuri rajamise käigus täideti pangaalune vedelkaupade ja gaasikai vaheline mereala, et rajada sinna kuivkeemia terminal ja samal ajal suurendada jäätmehoidla geotehnilist stabiilsust. Sadama tootmisala jaotub kaheks – ülemine territoorium asub ca 40 m kõrgusel Paite klindil ja alumine territoorium mere tasapinnal. Sadama tootmisala jaotub kaheks - ülemine territoorium asub ca 40 m kõrgusel Päite klindil ja alumine territoorium mere tasapinnal. Sadama ja terminalide rajamiseks eemaldati lubjakiviklindi ülemine kiht paksusega ca 10 m, mis kasutati sadama-ala täiteks, vooluveekogud suunati uude sängi.

Kavandatav terminal paigutatakse Sillamäe sadama põhjapoolses osas Kesk tn 2d (KÜ 73501:001:0226) territooriumil olevale tootmismaale (joonis 3.1). Territooriumi valdaja on AS Sillamäe sadam. Territoorium on piiratud ligipääsuga ning valve all. Sadama idapoolsel alal puuduvad looduslikud pinnaveekogud, terminali asukohas ei ole ka kraavitust. Lähimad kraavid asuvad sadamasiseste ühendusteede ääres. Maa-ameti veeohutuse kaardirakenduse järgi jääb terminali asukohana kavandatav ala üleujutuste piirkonda – kui merevee tase peaks tõusma vähemalt 2,25 m kõrgusele 0-tasemest, hakkab ala veega täituma ja 3,0 m kõrguse tõusu korral on kogu ala vee all. Samas jätkub sadama perspektiivsete arenguplaanide kohaselt ümrbitseva ala täitmine, st kavandatav terminali piirkonnas maapinna taset tõstetakse.

Joonis 3.1. Planeeritava terminali asukoht

12 Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine

Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted

Sillamäe sadama territooriumil on ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid. Rajatavale käitisele lähimateks on DBT AS BCT terminal (A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, ohuala raadius 2700 m ammoniaagi tõttu), Nord Terminals AS Sillamäe põhiterritoorium (A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, ohuala raadius 237 m), EuroChem Terminal Sillamäe OÜ ammoniaagi terminal (A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, ohuala raadius 3800 m ammoniaagi tõttu), EuroChem Terminal Sillamäe OÜ mahutipark (A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, ohuala raadius 502 m), Silsteve AS (A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, ohuala raadius 4512 m, väetiste tõttu), NPM Silmet OÜ (A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, ohuala raadius 71 m). Nord Terminals AS Sillamäe sisepark (B-kategooria suurõnnetuse ohuga etevõte, ohuala raadius 137 m). Ecometal AS (ohtlik ettevõte, ohuala raadius 500 m).

Ükski nimetatud ettevõtetest ei satu kavandatava tegevusega otsesesse koosmõjju -kavandatavat biometaani terminali eraldavad nendest käitistest maastikulised barjäärid, mille moodustavad Sillamäe suletud radioaktiivsete jäätmete hoidla (joonis 3.2) ja varasem tuhaladestu-tootmisjääkide käitluskoht (joonis 3.3).

Joonis 3.2. Vaade LBM terminali asukohast lõunasse- edelasse Alexela ja Eurochem kütuste- kemikaaliterminalide suunas. Sillamäe suletud radioaktiivsete jäätmete hoidla moodustab eradava barjääri.

Joonis 3.3. Vaade LBM terminali asukohast edelasse-läände DBT ja Eurochem ammoniaagiterminalide suunas. Sillamäe suletud radioaktiivsete jäätmete hoidla koos suletud tuhaladestuga-tootmisjäätmete käitluskohaga moodustavad eradava barjääri.

Sillamäe sadama ja selle tööstusala piir jääb kagusse, ligikaudu 1,3 km kaugusele. Lähimateks objektideks on Sillamäe sadama reisijateterminal (praegu ei ole kasutuses, kuid perspektiivis võidakse laevaliinid uuesti avada) ja samas piirkonnas asub ka Sillamäe väikelaevade pontoonsadam, kuhu üldplaneeringu järgi kavandatakse jahisadamat. Sillamäe linna Sõtke tn elamumaad jäävad vähemalt 1,5 km kaugusele.

Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine 13

Joonis 3.4. Lähimad „tundlikud alad“ asuvad Sillamäe tootmisala idapiiril: ligikaudu 1,3 km kaugusel on Sillamäe sadama reisijateterminal, väikelaevade pontoonsadam-perspektiine jahisadam. Sõtke elamumaade piirkond jääb ca 1,5 km kaugusele kavandatavast LBM terminalist.

3.2. Geoloogilised ja hürdogeoloogilised tingimused

3.2.1. Geoloogia

Sadama piirkonnas avaneb keskordoviitsiumi lubjakivi, mille rikkumata pealispind jääb 0,30...1,60 m sügavusele maapinnast (abs kõrgusel 34,05...36,70). Lääne suunas pakseneva lubjakivikompleksi kogupaksus on 3,60...9,10 m. Lubjakivi ülaosa on paiguti kuni 3,10 m ulatuses murenenud või väga lõheline, sügavamal praktiliselt murenemata. Lubjakivikiht lasub Glaukoniitliivakivil, mille paksuseks on 0,35...0,70 m. Glaukoniitliivakivikihi all paikneb 1,15...1,65 meetri paksune diktüoneemakilda kiht (7,60...10,10 m sügavusel maapinnast). Loetletud kihtide all lasub Ordoviitsiumi – Kambriumi liivakivikompleks orienteeruva paksusega 20 m.

Antud alale tegi Inseneribüroo REIB OÜ ehitusgeoloogilised uurimistööd (GE-3555), mis teostati aprillis 2024. Puuriti 4 puurauku sügavusega kuni 9 m. Puurimisega määrati kindlaks ala pinnaselõige, hinnati pinnase omadusi visuaalselt ja kontrolliti põhjavee esinemist. Geoloogiliselt paikneb uurimispiirkond Põhja-Eesti Klindiesisel Alam-Kambriumi Lontova kihistu sinisavi terrassil, mida katab täitekompleks. Uuringuala on tasase reljeefiga, mille üldine langus on põhja suunas. Maapinna absoluutkõrgused uuringupunktides jäävad 2,4 ja 2,55 m vahemikku.

Maa-ala geoloogilises lõikes esinevate pinnaste iseloomustus:

Kiht 1. Täide. Kiht on väga heterogeenne ning koosneb lubjakivi kaevandamise jääkidest, aherainest ning lubjakivi lahmakatest. Vahetäiteks on valdavalt liiv, savi ja moreen. Puurimiste käigus täheldati täitekihis üksikuid kohevamate tsoonide esinemist. Kihi paksuseks mõõdeti uuritud alal 6,3…7,3 m. Kiht 2. Möllsavi levib täite all, absoluutkõrgusel -4,8…-3,8 m. Kiht on 0,2…0,9 m paksune ja pehme konsistentsiga. Kiht 3. Murenenud aleuroliit ja sinisavi. Tegemist on murenenud aluspõhjalise pinnasega, mis koosneb nõrgalt tsementeerunud või tihedast pruunist aleuroliidist, milles leidub üksikuid sinakashalli kõva sinisavi vahekihte. Kiht lasub maapinnast 6,5…7,45 m sügavusel,

14 Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine

absoluutkõrgusel -4,95…-4,1 m. Aluspõhja ülemise murenenud osa paksuseks mõõdeti 0,6…1,4 m. Kiht 4. Sinisavi. Sinisavi kuulub poolkaljupinnaste hulka ning kiht koosneb kõvast väga plastsest savist. Aluspõhjalise sinisavi pind esines maapinnast 7,2…8,5 m sügavusel, absoluutkõrgusel -6,0…- 4,8 m. Sinisavi on kõva konsistentsiga ja sisaldab palju kõva aleuroliidi ja liivakivi vahekihte. Kihiti läbiti uuringutega kuni 3,4 m ulatuses.

3.2.2. Hüdrogeoloogia

Maapinnale lähimaks põhjaveehorisondiks on Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks, mis levib liivakivis ja avaneb põhja poole jääval klindiastangul. Veevarustuses on eelkõige kasutuses kambrium-vendi veekompleksi põhjavesi, mis asub paksu kambriumi savi kihi all (lähedal asuva Sillamäe jäätmehoidla all on kihi paksus üle 50 meetri).

Inseneribüroo REIB OÜ poolt tehtud ehitusgeoloogilised uurimistööde käigus registreeriti pinnavee tase (1.04.24.a.) puuraukudes maapinnast 1,5…2,7 m sügavusel, absoluutkõrgusel -0,15…1,05 m. Veetase on hüdrauliliselt seotud ümbritseva mereveetasemega ning veetaseme muutlikkuse hindamiseks oleks vajalik analüüsida aastaringset veetasemete mõõtmisi.

3.3. Natura 2000 alad ja looduskaitse

Sillamäe sadama territooriumil puuduvad looduslikud kooslused, sh kaitsealused taime, looma ja linnuliigid. Lähim kaitsealune liik on II kaitsekategooria imetaja veelendlane (Myotis daubentonii) elupaik asub ca 1,5 km kaugusel Sõtke jõe paisjärve. Lähimad kaitsealuste liikide elupaigad paiknevad ca 4 km kaugusel edelas: seal kasvavad III kaitsekategooria taimed harilik sügislill (Colchicum autumnale, KLO 9300937), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine, KLO9301123), soo- neiuvaip (Epipactis balustris, KLO9301122).

Lähimaks Natura 2000 alaks ja kaitsealaks on Päite loodusala / maastikukaitseala (EE0070123/KLO1000206), mille lähim punkt jääb tehase asukohast ca 2 km kaugusele läände. Kaitse eesmärgiks on elupaigatüüpide - rusukallete ja jäärakutega metsade (9180) ja lubjakivipaljandite (8210) kaitse. Udria loodusala/maastikukaitseala (EE0070110/KLO1000583) jääb 5 km ida poole. Kaitstavateks elupaigatüüpideks on: esmased rannavallid (1210), merele avatud pankrannad (1230), püsitaimestuga liivarannad (1640), metsastunud luited (2180), lubjarikkal mullal kuivad niidud (6210), lubjakivipaljandid (8210), vanad laialehised metsad (9020*), rusukallete ja jäärakute metsad (9180*). Lisaks leidub alal III kategooria kaitsealust taimeliiki - mets-kuukressi (Lunaria rediviva). Langevoja juga (KLO1000513), mis on kaitstav looduse üksikobjekt asub ca 3,5 km kagu suunas.

3.4. Muinsukaitse ja kultuurimälestised

Vahetus läheduses puuduvad kultuurimälestised. Lähim muinsuskaitsega seotud kinnismälestis on Sillamäe kino (ehitismälestis, registri number 24655), mis asub kaugu suunas ca 2,5 km kaugusel. Lähim muinsuskaitseobjekt on Kultusekivi (arheoloogiamälestis, registri number 9158), mis asub Päite külas ja jääb edela suunas ca 3 km kaugusele. Kultusekivi vahetus läheduses on asulakoht ja rauasulatuskoht (arheoloogiamälestis, registri number 9156).

Lähimaks pärandkultuuri objektiks on Päite mõis (seisund hävinud, objektist ei ole maastikul jälgi säilinud – asub sadama territooriumil) asub ca 2 km kaugusel edelas. Sadama territooriumil on märgitud Türsamäe mõis, mille seisund on hävinud objektist ei ole maastikul jälgi säilinud, asub samuti ca 2 km kaugusel lõunas. Pärandkultuuri objektiks on Sillamäe veetorn, mis asub planeeritavast terminalist ca 2 km kaugusel lõunas.

Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine 15

3.5. Atmosfääriõhk

Sillamäe sadmale lähimaks Riigi Ilmateenistuse mõõtejaamaks on Jõhvi. Sillamäe sadamat iseloomustavad alljärgnevad meteoroloogilised näitajad (1991-2020 a keskmine).5

Sademed: Aasta keskmine sadamete hulk on 717 mm.

Olulisemad temperatuurid:

▪ Paljuaastane keskmine temperatuur +5,5°C ▪ Kõige soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur +17,4°C ▪ Kõige külmema kuu (veebruar) keskmine temperatuur -5,2°C ▪ Temperatuuri absoluutne maksimum +34,6°C ▪ Temperatuuri absoluutne miinimum -34,5°C

Tuule kiirused:

▪ Kõige väiksem kuu keskmine (juuli - august) 2,9 m/s ▪ Kõige suurem kuu keskmine (detsember) 4,6 m/s ▪ Keskmine aastane kiirus 3,7 m/s

Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus (%) on esitatud graafiliselt joonisel 3.5 (tuulteroos)

Joonis 3.5 Sillamäe sadama ja selle lähiümbrust iseloomustav tuulteroos (Riigi Ilmateenistus 2024)

5 https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/

16 Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine

4. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Veeldatud biometaani terminal rajatakse vastavalt õigusaktidega sätestatud nõuetele, sh arvestatakse rajamisel strateegiliste planeerimisdokumentidega. Järgnevalt antakse ülevaade, kuidas on kajastatud kehtivates strateegilistes planeerimisdokumentides antud maa-ala kasutamist.

4.1. Riigi tasandi dokumendid

Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+

Ida-Viru maakonnaplaneering on kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1- 1/2016/278 ja täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2+17/256. Maakonnaplaneeringus ptk 2.1.3 veeteed ja sadamad on välja toodud üleriigiliselt oluliseks sadamaks Ida-Virumaal on jätkuvalt väljaarendatav Sillamäe transiitkauba- ja reisisadam. Sillamäe sadama puhul on oluline juba planeeritud alade kasutuselevõtmine. Sadama vahetus läheduses paiknevate maade kasutuselevõtmisel tuleb arvestada nii sadama laiendamise perspektiivi kui ka sadamatest lähtuvate häirivate teguritega (müra, transpordivood).

4.2. Kohaliku omavalitsuse tasandi dokumendid

Sillamäe linna üldplaneering

Sillamäe linna üldplaneering on kehtestatud Sillamäe Linnavolikogu 26.09.2002.a. määrusega nr 43/102-m7. 2002. aasta kehtestatud üldplaneeringus on välja toodud, et tööstusrajooni on planeeritud kaubasadama ehitust. Üldplaneeringu ptk 5.4 sadamate paigutusalad on väljatoodud, et sadama rajamisel tuleb lähtuda sellest, et ajapikku kujuneb sellest regiooni tähtsam sadam. Sellest tulenevalt peab olema tagatud sadama mitmekülgne talitus. Sadama eelnevas planeeringus peetakse silmas järgmiste ülesannete täitmist: sadamasse rajatakse terminalid vedelate naftasaaduste ja kemikaalide ümberlaadimiseks, s.h toodetele, mis vajavad enne ümberlaadimist eelsoojendamist; sadamasse ehitatakse terminalid kuivlastilaevadele, s.h puistkaupade, pakendatud kaupade, puidu ja selle toodete, metalli, seadmete, autode jne jaoks; sadamasse rajatakse konteinerterminalid; sadamasse rajatakse ro-ro-tüüpi terminalid; sadamasse saab olema võimalik laadida kaupu väikelaevadelt suurtele ja vastupidi (meri–meri).

Sillamäe linna üldplaneering 2030 (koostamisel)

Sillamäe Linnavolikogu algatas 30.märtsi 2021.a otsus nr 150 „Sillamäe linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Sillamäe linna üldplaneeringu 2030 eelnõus8 on antud ala maakasutus määratud sadama maa-alana. Peatükis 3.1.13 sadama maa-ala üldised tingimused on välja toodud, et üldplaneeringuga on määratud sadamate arendamiseks vajalik maa- ala, mis võimaldab laiendada sadamatega seotud tegevusi. Üldplaneeringuga on ette nähtud vajadus tagada sadamatele vajalikud juurdepääsud. Kaubasadamaga seotud transpordivood tuleb suunata mööda elamu-, puhke- ja ühiskondlike hoonete aladest neid läbimata. Kaubasadamate kõrvale ei tohi lubada tundlikuma ala/objekti rajamist, kui ilmneb, et sadamaga seotud tegevus ei suuda tagada seal nõuetekohast välisõhu kvaliteeti, müra või vibratsiooni häiringute taset. Alternatiivina on see lubatud vaid juhul, kui arenduse kavandaja rakendab ise meetmeid häiringute leevendamiseks. Sillamäe sadam on riikliku tähtsusega kaubasadam ja oluline reisisadam. Sadamasse ja tööstuspiirkonda on koondunud linna aktiivsem majandustegevus ja suurimad

6 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/ida-virumaa/ida-viru-maakonnaplaneering-2030/

7 https://www.sillamae.ee/sillamae-linna-uldplaneering

8 https://www.sillamae.ee/uldplaneeringu-eelnou

Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine 17

tööandjad. Oluline on sadama arengu jätkuv toetamine ja tööstuspiirkonna tihendamine ja edasise arengu võimaldamine.

Üldplaneering näeb ette Sillamäe sadama jätkuvat arendamist riiklikult olulise kauba- ja reisisadamana. Üldplaneering loob ruumilised eeldused olemasoleva kaubasadama laienemiseks ja reisisadama ehitamiseks. Üldised tingimused üldplaneeringuga on määratud sadamate arendamiseks vajalik maa-ala, kus tuleb teiste tegevuste kavandamisel arvestada sadama laiendamise võimalusega. Üldplaneeringuga on ette nähtud vajadus tagada sadamatele ja paadisildumiskohtadele avalikud juurdepääsud. Navigatsioonimärkide nähtavussektoris ei tohi olla navigatsioonimärke varjavaid objekte.

Üldplaneeringus on väljatoodud peatükis 7 keskkonnaohtlikud objektid ja ohtlikud ettevõtted ning üldised tingimused millele peab ohtlikud ettevõtted vastama. KMH programmi koostamise ajal on Sillamäe linna territooriumil 6 A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtet, 1 B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte ming 1 C-kategooria ohtlik ettevõte.

Sillamäe sadama detailplaneering

Sillamäe sadamas reguleeritakse ehitusõigust Sillamäe sadama territooriumil detailplaneeringu alusel. Sillamäe Linnavolikogu 12.0 2006. a otsusega nr 38-o „Detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Sillamäel Kesk 2 (osaliselt), Kesk 2B, Kesk 2C, Kesk 2E, Kesk 2F, Ehitajate 1A, Ehitajate 1D, Ehitajate 1E, Ehitajate 1G, Ehitajate 1H, Ehitajate 1K, Ehitajate 3/1, 3/2, Türsamäe, Sõtke 1, Sõtke 2/17 maa-alade ja nendega piirnevate alade (Sillamäe Sadama) detailplaneeringuga on sadamaalale ette nähtud kemikaalide terminali(de) rajamine. Detailplaneeringut on aja jooksul täiendatud. Detailplaneeringuga moodustatakse planeeringualal asuvate hoonete ja rajatiste juurde ning nende objektide teenindamiseks ja sadamategevuse korraldamiseks ning sadama arengukava elluviimiseks vajalikud krundid. Kogu planeeringualal säilub maakasutuse sihtotstarbena tootmismaa. Detailplaneeringu seletuskirja ptk 4 tabel 1 järgi ei piirata Kesk 2d krundil, sihtotstarve 100% tootmismaa, ehitiste suurimat lubatud arvu ja paiknemist , hoonete suurim lubatud kõrgus on 30 m. Krunt pindalaga 2 440 835 m2 on moodustatud sadama läänemuuli, kaide, laoplatside, raudtee ja tunneli teenindamiseks ning sadama arenguplaanide realiseerimiseks. Kavandatavas terminalis ei ole ette näha üle 30 m kõrguste hoonete rajamist, seega on ehitusõigus kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga.9

4.3. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu vajaduse hindamine

Planeerimisseaduse (PlanS) § 95 lg 2 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ toob punktis 2 välja, et mürgiste gaaside käitlemisel A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttes alates 10 tonnist on eeldatavalt oluline ruumiline mõju, välja arvatud juhul, kui nimetatud ehitist kavandatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise territooriumile või selle vahetusse lähedusse, kus asub käesolevas punktis või punktis 1 nimetatud ehitis (suurõnnetuse ohuga naftatoodete või A-kategooria suurõnnetuse ohuga eriti tuleohtlike veeldatud gaase käitlevate ettevõtete ehitised, kus aine maht on rohkem kui 5000 m3) või see on ette nähtud kehtestatud üld- või detailplaneeringuga. Kuna kavandatava mahutipargi maht on 5000 m3 ning tegevust kavandatakse Sillamäe sadamasse kui olulise ruumilise mõjuga ehitise territooriumile, kus juba käideldakse naftatooteid ja veeldatud gaase, siis ei ole kavandatava tegevuse asukohavalikul aluseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering.

9 https://www.sillamae.ee/documents/1122926/6283721/Sillamae+Sadama+det.planeering.Uusim+versioon.pdf/94373fa1-c0d6-4b56-badd- b189bd5caf3d

18 Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine

5. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid Keskkonnamõju hindamise eesmärk on KeHJS § 31 kohaselt anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevat eeldatavat olulist mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Antud juhul on kavandatavaks tegevuseks veeldatud biometaani terminali rajamine Sillamäe sadama territooriumile. Keskkonnamõju hinnatakse kavandatava tegevuse mõjualal. Mõjuala ulatus võib erinevate mõjutegurite lõikes varieeruda ja nende ulatust täpsustatakse mõju hindamise käigus10. Analoogsete projektide rajamise ja käitamise käigus saad teabe alusel võib järeldada, et suurima mõjualaga on LBM käitamisel aurustunud gaasi põletamise tõrvik (põletamisel tekkivad saasteained võivad lähtuvalt tõrviku kõrgusest levida 1…1,5 km kaugusele), millele järgneb õnnetus- või avariiliste juhtumitega kaasneda võivate sündmuste ohualade ulatus (ehitistele ohtlikuks osutuda võiv ala ei ületa 500 m, väljapool hooneid asuvaid inimesi võidakse mõjutada kuni 1 km kaugusel). Kavandatava terminali riskianalüüsi esimese versiooni järgi11 on ohualad oluliselt väiksemad, ulatudes maksimaalselt 126 m kaugusele. Keskendutakse kavandatava tegevusega kaasnevate oluliste mõjude hindamisele ning leevendamisele, seejuures arvestades koosmõju teiste piirkonnas toimuvate tegevustega. Olulise mõju avaldumise võimaluse määravad muuhulgas ära tundlike alade asumine mõjupiirkonnas.

Keskendutakse kavandatava tegevusega kaasnevate oluliste mõjude väljaselgitamisele ning leevendamisele, seejuures arvestades koosmõju teiste piirkonnas toimuvate tegevustega. KMH käigus hinnatakse järgmisi mõjuvaldkondi (st mõjuallikate mõju keskkonnaelementidele; hindamismetoodikaid on kirjeldatud ptk 6, samas on ka täpsustavalt iga hinnatava valdkonna puhul ära toodud mõjuala määratlemine):

▪ Tegevusega kaasnevate õnnetus- ja avariijuhtumite riskid ja nende mõju, sh ohtlike kemikaalide käitlemise riskid ja nende mõju. Seejuures arvestatakse võimalikku koosmõju teiste ohtlike või suurõnnetuse ohuga ettevõtetega.

▪ Mõju välisõhu seisundile, sh võimalike lõhnaainete levik ja seekaudu mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ning looduskeskkonnale, arvestades koosmõju kõikide mõjualasse jäävate heiteallikatega.

▪ Mõju kliimale ja kavandatava tegevuse kliimatundlikkus. Hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevate kasvuhoonegaaside heidet ja vastavust kliimaeesmärkidele. Tehakse kliimatundlikkuse, kliima suhtes haavatavuse ja ohule avatuse analüüs.

▪ Mõju pinnasele ning pinna- ja põhjavee kvaliteedile; mh hinnatakse sademevee käitlust, ohtlike ainete sademevette sattumise riski ja nende aspektidega seotud mõjusid sademevee suublale. Terminalile on projekteeritud oma sademevee suubla merre. Heitvett terminali käitamisel suublasse ei juhita. Ehitustööde käigus võib vajalikuks osutuda kaevistesse koguneva vee juhtimine merre.

10 Mõju võib avalduda erinevatel tasanditel, nt mõju kliimale globaalsel tasandil, üldisemad sotsiaalmajanduslikud mõjud regionaalsel tasandil. Mitmetel juhtudel määratakse mõjutsoon lähtuvalt mõjuteguriga seotud ehitise või rajatise parameetritest (nt õhusaasteallika mõjuala ulatuseks võetakse üldjuhul ring, mille raadius võrdub 50-kordse allika kõrgusega, kemikaalidega seotud avariijuhtumite ohualad määratakse õigusaktiga kinnitatud kriteeriumite alusel lähtuvalt käideldava ohtliku aine kogusest, käitlemistingimustest ja rakendatavatest ohutusmeetmetest, mõju pinnaveele määrab ära eesvooludena kasutatavate kraavide ja suubla paiknemine). Eelpool nimetamata mõjude puhul võib üldistatult võib välja tuua, et eeldatav mõjuala ehk - piirkond on tehase territoorium ja selle lähiümbrus, samuti trasside asukoht ja vahetu ümbrus. 11 Sillamäe LBM terminali õnnetusjuhtumite riskianalüüs. OÜ Storkson, Tallinn, juuni 2024.

Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine 19

Oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist ei ole põhjust eeldada järgmistes mõjuvaldkondades ja nimetatud teemasid KMH aruandes detailsemalt ei käsitleta: ▪ Mõju maakasutusele, visuaalne mõju ja mõju maastikule – kavandatav tegevus asub Sillamäe

sadama merretäidetud alal, mis on ette nähtud mh terminalide rajamiseks. Terminali rajamisega ei kaasne väljapool sadama-ala asuvale vaatlejale täiendavaid visuaalseid dominante.

▪ Loodusvarade kasutamisega kaasneda võiv mõju – kavandatav tegevus on olemuselt laoteenuse osutamine, tootmistegevust ei toimu. Loodusvarasid kasutatakse terminali ehitamiseks, kuid olemuselt on tegemist tavapärase ehitustegevusega, st ei rajata materjalimahukaid rajatisi jms. Samuti kulub loodusvarasid transpordiks, kuid ka siin on tegemist tavapärase transporditegevusega ning kütuste kasutamisega seotud mõjusid hinnatakse kliimale avaldatava mõju raames.

▪ Jäätmete teke ja nende käitlemisega kaasneda võiv mõju. Kavandatav tegevus on olemuselt laoteenuse osutamine, tootmistegevust ei toimu. Ladustatav aine on väliskeskkonna tingimustes gaasilises olekus. Jäätmed võivad tekkida nt seadmete hooldamisel, kuid kogused on väikesed ja nende jäätmete käitlemiseks kasutatakse väljakujunenud lahendusi. Kohapeal jäätmeid ei töödelda, tekkinud jäätmed antakse üle vastavat luba omavale käitlejale.

▪ Mõju merekeskkonnale sadamarajatistest – seoses terminali rajamisega vette ehitamist ei kavandata, sh toimub laevadele laadimine olemasoleva kai ääres.

▪ Mõju kultuuriväärtustele – kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas ei ole kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte, seega mõjude käsitlemine ei ole käesoleva KMH raames asjakohane.

▪ Müra ja vibratsiooni mõju – puuduvad mürarikkad ja ülemäärast vibratsiooni põhjustavad tegevused, lähimad tundlikud objektid asuvad üle 1 km kaugusel. Transpordimahud koos olemasolevate tegevustega ei ületa Sillamäe sadama I arendusetapi transpordivoogude mahtusid, st koosmõju on eelnevalt hinnatud. Ehitustööd on tavapärased ja jäävad tundlikest objektidest kaugele.

▪ Kiirguse mõju – teadaolevalt ei kavandatava kiirgusallikate kasutamist, mis võiksid levitada kiirgust väljapoole käitise territooriumi.

▪ Sotsiaalmajanduslik mõju, sh mõju varale, ettevõtlusele ja muudele tegevustele – selle valdkonna mõju hindamine ei ole KMH eesmärk. KMH käsitlusala laiendamine ei ole selle valdkonna mõjude hindamisega põhjendatud, kuna tegevus vastab strateegilistele planeerimisdokumentidele ja ka Sillamäe sadama arendusplaanidele.

▪ Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 aladele. Piirkond on inimtegevusest oluliselt mõjutatud, oluline mõju elusloodusele eeldatavalt puudub. Analoogsete projektide teabe alusel ei ulatu käitise tegevuse mõjuala kaitstavate loodusobjektideni ega Natura 2000 aladeni. Päite loodusala (EE0070123) lähim punkt jääb tehase asukohast ca 2 km kaugusele läände, kuid eeldatav maksimaalne mõjuala ulatub kuni 1,5 km kaugusele. Seetõttu puudub ka mõju avaldamise võimalus Natura 2000 alale, sh selle kaitse-eesmärkidele. 1,5 km kaugusel asuvaid kaitstavaid loodusobjekte ei mõjuta võimalikud muutused saasteainete tasemes – sellel kaugusel on analoogia põhjal võimalik prognoosida, et kavandatava terminali tõrviku osakaal summaarsetes koosmõju saastetasemetes jääb alla 10 %.

20 Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine

6. Hindamismetoodika kirjeldus Keskkonnamõju hindamise läbiviimise aluseks on KeHJS, mis annab üldised nõuded keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks. Esimese etapina koostatakse keskkonnamõju hindamise programm (käesolev dokument), mis on kava, kuidas keskkonnamõju hindamine läbi viia, sh tuuakse välja KMH käigus hinnatavad mõjuvaldkonnad, ajakava ja kommunikatsiooni plaan erinevate mõjude hindamise protsessi osapooltega. Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja metoodikaid , olulisemad metoodikad on koondatud keskkonnamõju hindamise käsiraamatusse12. Hindamiskriteeriumite lõplik valik (iga käsitletav teema ptk 5 toodud hinnatavate mõjude loetelus esindab võimalikku kriteeriumi) tehakse töö käigus ja vastav ülevaade esitatakse keskkonnamõju hindamise aruandes.

KMH protsessis kasutatakse nii subjektiivset kogemuslikku (sh ekspertide, menetlusosaliste ja avalikkuse arvamus) kui objektiivset hindamist (uuringute, modelleerimiste jms tulemused). Üldistatult jagunevad KMH läbiviimisel kasutatavad tehnikad kahte kategooriasse:

▪ mõju identifitseerimise tehnikad (meetodid) – nende abil määratletakse, millised ja mil viisil otsesed, kaudsed ja kumulatiivsed mõjud võivad tekkida, sh võimalusel iseloomustatakse mõjutegureid kvantitatiivselt;

▪ hindamise tehnikaid (meetodid) – nende abil määratakse ja prognoositakse mõjude ulatust ja olulisust sõltuvalt mõju kontekstist ja tugevusest (intensiivsusest).

Mõlema kategooria puhul arvestatakse õigusaktidega (või muude üldtunnustatud metoodikatega). Juhul kui saasteainete tekke kohta on kehtestatud piirväärtused (õigusaktidega kehtestatud kontsentratsioonid, PVT järgsed eriheited vms), antakse KMH aruandes vastavushinnang. Juhul kui tehnoloogilisele protsessile on kehtestatud teatud puhastusseadmete kasutamise nõue, lähtutakse mõju hindamisel eeldusest, et puhastusseadmed töötavad nõuetekohaselt. Samas hinnatakse sel juhul eraldi võimalike avariiolukordade esinemisel tekkida võiva mõju olulisust. Lisaks eksperthinnangutele kasutatakse mõjude prognoosimisel analoogiate meetodit (sarnaste projektide rakendamisega kaasnenud mõjude arvestamine).

Keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnatakse lisaks kavandatava tegevuse alale ka ümbritseval alal - sealjuures hinnatakse seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses, kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks. Mõjuala ulatuse hindamise põhimõtted on toodud ptk 5, iga hinnatava valdkonna kohta on ulatuse kohta märge tabelis 6.1.

Hindamismeetodid valdkondade kaupa on toodud tabelis 6.1. Samas on näidatud teemade kaupa ka läbiviidavad uuringud (nt õhusaaste leviku modelleerimine, sarnaste käitise tegevus- ja seireandmed, hinnangud). Arvestatakse, et mõju võib avalduda ka ehitustegevuste kaudu, mis on iseloomult ajutised.

Tabel 6.1. Mõju hindamismetoodikad erinevates valdkondades

Valdkond / Mõju hindamismeetod

Tegevusega kaasnevate õnnetus- ja avariijuhtumite riskid ja nende mõju:

Õnnetus- ja avariijuhtumite riskide ning mõju ulatuse hindamine, sh hinnatakse võimalikku mõju riigiteede liiklusele, raudteetranspordiga seotud mõjusid, mõjusid Paldiski Lõunasadama tegevustele, Paldiski põhjalinnaku laiendamisele jt potentsiaalselt ohualasse jääda võivatele tegevustele. Täiendavalt hinnatakse tulekahju korral tekkiva kustutusvee mahte ja mõjusid. Arvestatakse, et tegemist on A- kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega. Ohualade ulatus määratakse Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele

12 T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat, 2017.

Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine 21

dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ lisas 1 toodud kriteeriumite alusel. Kuna tegemist on käitise projekteerimisfaasis läbiviidava hindamisega, siis on metoodiliseks aluseks Päästeameti koostatud juhend planeerijatele ja projekteerijatele Kemikaaliseaduse § 32 alusel maakasutuse planeerimiseks ja projekteerimiseks. Selles on mh toodud nõuded, mida projekteerimisfaasis tehtava suurõnnetuse ohuga ettevõtte riskianalüüs peab sisaldama. Hinnang, kas ohuala erinevatesse osadesse võib jääda teatud hooneid ja rajatisi antakse Päästeameti juhendi „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“ kohaselt. Võimalikku vastastikust mõju teiste tegevustega hinnatakse Päästeameti doominoefektide hindamise juhendi järgi.

Analoogia põhjal võib eeldada, et sündmuste ohualad, st avariiliste juhtumite mõjuala , ei ulatu kaugemale kui 1 km, st eu ulatu Sillamäe sadama alalt välja.

Mõju kliimale, kavandatava tegevuse kliimakindlus:

Tehakse kasvuhoonegaaside (KHG) heite ja kliimakindluse analüüs. Tuginetakse Eroopa Komisjoni teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ 2021/C 373/01 hindamisraamistikul. KMH käigus hinnatakse läbi ka alternatiivid / tehnilised variatsioonid, mis võivad oluliselt mõjutada KHG heidet või kliimamuutustega kohanemist.

Mõju kliimale on globaalse tasandi mõju. Kliimamuutustest tingitud mõjud kavandatavale tegevusele on seotud tegevuspiirkonnaga, antud juhul Sillamäe sadama alaga.

Mõju välisõhu seisundile, sh lõhnaainete levik ning selle võimalik mõju inimese tervisele ja keskkonnale:

Hinnangu koostamise aluseks on atmosfääriõhu kaitse seadus, keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75, kliimaministri 06.07.2023 määrus nr 37, erialane kirjandus ja erinevate heietallikate seire tulemused. Modelleerimine programmiga Airviro (Keskkonnaotsuste infosüsteemis olev rakendus), lõhnaainete leviku modelleerimise vajaduse korral kasutatakse mudelit Aeropol. Mõjuala ulatuse määravad modelleerimistulemused, analoogia põhjal võib eeldada, et õhusaasteainete mõju ei ulatu kaugemale kui 1,5 km. Lõhnaainete mõju piirdub terminali vahetu ümbrusega, kusjuures lõhn tekiks ainult juhul, kui käideldakse odoreeritud LBM-i.

Mõju pinnasele ning pinna- ja põhjavee kvaliteedile:

Terminali käitamisega ei kaasne täiendavat veevõttu ega heitvee juhtimist suublasse. Hinnatakse sademevee käitlust, ohtlike ainete sademevette sattumise riski ja nende aspektidega seotud mõjusid sademevee suublale – terminalile on kavandatud sademevee väljalask. Lähtutakse keskkonnaministri määrustest 08.11.2019 nr 61, 24.07.2019 nr 28, 04.09.2019 nr 39. Sademevee suublasse juhtimiseks on vaja taotleda keskkonnaluba.

Ehitusaegset mõju hinnatakse, kui tehnoloogiliste seadmete paigaldamiseks on vaja teha suures mahus vundamenditöid, millega kaasneb vajadus põhjaveevoolu tõkestamiseks või süvenditesse koguneva sademevee ja põhjavee väljapumpamiseks suublasse. Selle vee suublasse juhtimiseks on vaja taotleda keskkonnaluba.

Mõlemal juhul hinnatakse ärajuhtiva vee mõju Narva-Kunda lahe rannikuvee seisundile.

Mõju olulisuse skaala

KMH käigus käsitletakse kavandatava tegevusega seotud mõjutegurid (vt ptk 5), millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju või ka positiivne mõju ning hinnatakse nii mõjutegurite poolt põhjustatud muudatuste olulisust võrreldes olemasoleva olukorraga (st suhtelisel skaala) kui ka kavandatava tegevuse rakendamise järgset mõjuteguri/mõju summaarset väärtust (st absoluutsel skaalal). Negatiivne keskkonnamõju on oluline juhtudel, kui see:

▪ eeldatavalt ületab tegevuskohas looduskeskkonna taluvust; ▪ põhjustab kas looduses või sotsiaalmajanduslikuks keskkonnas pöördumatuid muutusi; ▪ seab ohtu inimese tervise või heaolu, kultuuripärandi või vara.

22 Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine

Mõju olulisuse skaala on eeldatavalt järgmine: ▪ piirväärtusi ületav oluline mõju, mida ei ole võimalik leevendada (välistaks tegevuse, millega see

kaasneb); ▪ oluline negatiivne mõju; ▪ väheoluline negatiivne mõju; ▪ neutraalne mõju või mõju puudub; ▪ väheoluline positiivne mõju; ▪ oluline positiivne mõju; ▪ väga oluline positiivne mõju.

Alternatiivide võrdlemise metoodika

Keskkonnamõju hindamise metoodikad sätestavad hea tavana, et alternatiivide vajadus määratakse lähtuvalt tegevuse eesmärgist ja arendusetappidest. Seejuures tuleb välja pakkuda ja seejärel võrdlevalt hinnata reaalseid alternatiive. KMH programmi ptk 2 toodi kavandatava tegevuse kohta välja3 alternatiivi, millest 2 on ühe ja sama tegevuse erinevad variandid.

Sisuliste alternatiivide hulk ja iseloom mõjutab omakorda alternatiivide võrdlemise metoodika valikut. Alternatiivide võrdlemisel on aluseks võetud T. Põdra koostatud metoodilises juhendis lk 159 toodu13: „Alternatiive võib võrrelda mitmel viisil. Lihtsal juhul, kui tegemist on ühe-kahe alternatiiviga (lisaks 0-alternatiivile), ning eriti juhul, kui nende põhjustatavad mõjud on ühesugust liiki, võib ka sõnaline esitus olla ammendav.“

Kavandatava projekti puhul ei ole alternatiivide sarnaste mõjude võrdlemiseks otstarbekas kasutada mõju olulisuse iseloomustamiseks numbriliste väärtuste skaalasid vms meetodeid. Sellest tulenevalt kirjeldatakse KMH aruandes alternatiividega kaasnevaid sarnaseid mõjusid eksperthinnangu vormis.

Mõju olulisuse skaala ja nendele vastavad alternatiivide-variantide hindamisel kasutatavad hindepunktid on järgmised: piirväärtusi või keskkonnataluvust ületav oluline mõju (-3), oluline negatiivne mõju (-2), väheoluline negatiivne mõju (-1), neutraalne mõju või mõju puudub (0), väheoluline positiivne mõju (+1), oluline positiivne mõju (+2), väga oluline positiivne mõju (+3). Vajadusel võib anda ka ’poolitatud’ hindepunkte (nt -1,5). Mõju olulisuse määramisel arvestatakse ka juba olemasoleva tegevuste avaldatava mõju taset ja selle muutuse määra tingituna kavandatavast tegevusest.

Alternatiivide võrdlusse kaasatakse kriteeriumitena eeldatavalt olulised mõjud. Keskkonnamõjud rühmitatakse – mõju inimese tervisele, mõju looduskeskkonnale, tehniline rakendatavus- maksumus. Iga rühma kohta antakse koondhinnang mõju olulisuse kohta, kuid üksikute teemade hindepunkte ei summeerita (näiteks kui mõju keskkonnale koosneb 3 komponendist ja sisuline alternatiiv saaksid iga komponendi eest -1 hindepunkti, on tegemist ikkagi väheolulise negatiivse mõjuga, st koondhinne on endiselt -1).

Keskkonnamõju hindamise tulemuste dokumenteerimine

KMH aruanne koostatakse ja vormistatakse lähtudes heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmist, KeHJS § 20 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetest ning võttes arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat.

Aruandes tuuakse välja vajalikud leevendusmeetmed, kavandatava tegevuse ja selle avaldava mõju seirenõuded sulgemiskava koostamiseks.

13 T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat, 2017.

Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine 23

7. KMH protsess ja ajakava Keskkonnamõju hindamise protsess jaguneb algatamise järgselt kahte faasi: KMH programmi koostamine ning hindamise läbiviimine ja aruande koostamine. KMH läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt KeHJS-s ja muudes avalikku menetlust puudutavates seadustes (haldusmenetluse seadus) sätestatud nõuetele.

KMH läbiviimise etapid KeHJS kohaselt ja eeldatav toimumise aeg on esitatud tabelis 7.1. Täpse KMH protsessi ajalise kulgemise prognoosimine on KMH programmi koostamise ajal raskendatud (see sõltub menetlusosaliste tegevustest, sh kas nad kasutavad seadusega antud võimalusi menetlustähtaegasid pikendada), seetõttu tuleb ajagraafikut lugeda ligikaudseks tegevuste toimumise ajaks. Tegevus- ja ajakava koostamisel on alates KMH programmi avalikustamise korraldamise etapist arvesse on võetud KeHJS 21.06.2024 jõustunud muudatusi KMH programmi ja KMH aruande menetlusetappides. Täpsustav teave KMH programmi ning aruande avaliku arutelu täpse toimumisaja kohta antakse seadusega ettenähtud korras. Tabelis toodud prognoosi kohaselt võib KMH menetlus kesta kuni veebruar 2025. Kogu keskkonnamõju hindamise protsessi perioodil on KMH töögrupp valmis huvilistele tutvustama töö käiku.

Tabel 7.1. KMH läbiviimise etapid

KMH etapp Etapi sisu ja toimumise kestus Eeldatav läbiviimise tähtaeg

KMH algatamise taotluse esitamine

28.03.24 esitati Sillamäe Linnavalitsusele KMH taotlus. Taotlusega esitati arendajal olemas olevat teave kavandatava tegevuse kohta, sealhulgas hinnang kehtivale planeeringule vastavus.

KMH algatamine KMH algatamine 30 päeva jooksul taotluse esitamisest

Algatatud 18.04.2024 Sillamäe Linnavalitsuse korraldusega nr 209

KMH algatamisest teavitamine

Otsustaja teavitab menetlusosalisi elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga ning avalikkust teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul pärast asjakohase otsuse tegemist.

Teavitatud 18.04.2024

KMH programmi koostamine

KMH ekspertrühm koostab KMH programmi vastavalt KeHJS § 13 koosseisule.

Aprill 2024

KMH programm esitatakse otsustajale 30.04.2024

KMH programmi kontroll ja seisukohtade küsimine

Otsustaja kontrollib 14 päeva jooksul KMH programmi vastavust ja esitab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. Asjaomaste asutuse hulka kuulub mh Päästeamet ja Keskkonnaamet Saadetud 09.05.2024

Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva jooksul. Otsustaja teostab 14 päeva jooksul asjakohaste asutuste seisukohtade ülevaatamise ning annab oma seisukoha KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta Kokkuvõte saadetud 14.06.2024

KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH programmis parandused ja täiendused. Arendaja esitab täiendatud KMH programmi otsustajale Eeldatavalt 25.06.2024

24 Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine

KMH programmi avalikustamine

Otsustaja kontrollib 10 päeva jooksul KMH programmi saamisest selle vastavust.

Eeldatavalt hiljemalt 12.07.2024 teavitatakse (varasemalt kehtinud KeHJS järgi on otsustaja vastavust juba kontrollinud)

Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul avalikust ja asjaomaseid asutusi väljapanekust ja avalikust arutelust vastavalt KeHJS § 16 lg 2-4

KMH programmi avalik väljapanek (arvestatud minimaalse ajaga ehk 21 päevaga). Asja- omased asutused ja otsustaja esitatavad oma seisukohad avaliku väljapaneku jooksul. 15.07-05.08.2024

Toimub KMH programmi avaliku arutelu. Muu hulgas tutvustatakse programmi kohta asjaomaste asutuste esitatud (sh enne väljapanekut) ja avaliku väljapaneku käigus laekunud seisukohti ning selgitatakse tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist

1 päev ajavahemikul 07.-09.08.2024

KMH programmi täiendamine ning esitamine nõuetele vastavuse kontrollimiseks

Otsustaja vaatab 14 päeva jooksul avalikust arutelust arvates avalikustamise käigus esitatud ettepanekud, vastuväited ja seisukohad läbi ning annab arendajale oma seisukoha KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades avalikustamise tulemusi ja asjaomaste asutuste seisukohti. Hiljemalt 23.08.2024

Arendaja selgitab kuni 30 päeva jooksul ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud küsimustele kirjalikult. KMH ekspertrühm teeb KMH programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel programmis vajalikud parandused ja täiendused.

Korrigeeritud KMH programm esitatakse otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks

Hiljemalt 26.08.2024

27.08.2024

KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimine ja nõuetele vastavaks tunnistamine

Otsustaja kontrollib 30 päeva jooksul KMH programmi vastavust, programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks.

Otsustaja teeb KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.

Järgneb teavitamine KeHJS § 18 lg 4 kohaselt.

16.09.2024

KMH aruande koostamine

Lähtudes KMH programmist, koostab KMH ekspertrühm KMH aruande. Aruande koosseis vastab KeHJS § 20 lg 2 ja Keskkonnaministri 01.09.2017 määruse nr 34 koosseisule

September-oktoober 2024

KMH aruanne esitatakse otsustajale. 07.10.2024

Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine 25

KMH aruande kontroll, avalikustamine ja seisukohtade küsimine

Otsustaja kontrollib aruande vastavust teavitab 14 päeva jooksul avalikust ja asja- omaseid asutusi väljapanekust-arutelust.

21.10.2024

KMH aruande avalik väljapanek on vähemalt 30-päevaline. Asjaomased asutused esitavad seisukohad väljapaneku kestel.

25.10-25.11.2024

Toimub KMH aruande avaliku arutelu. Muu hulgas tutvustatakse aruande kohta asjaomaste asutuste esitatud ja avaliku väljapaneku käigus laekunud seisukohti ning selgitatakse tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist.

1 päev ajavahemikul 27.-29.11.2024

Otsustaja vaatab 21 päeva jooksul avalikust arutelust arvates avalikustamise käigus esitatud ettepanekud, vastuväited ja seisukohad läbi ning annab arendajale oma seisukoha KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades avalikustamise tulemusi ja asjaomaste asutuste seisukohti. 20.12.2024

KMH aruande täiendamine ning esitamine nõuetele vastavuse kontrollimiseks

Arendaja selgitab kuni 30 päeva jooksul ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud küsimustele. KMH ekspertrühm teeb KMH aruande kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel aruandes vajalikud parandused ja täiendused.

Pärast KMH aruande avalikku arutelu esitatakse aruanne otsustajale.

10.01.2025

14.01.2025

KMH aruande nõuetele vastavuse kontrollimine ja nõuetele vastavaks tunnistamine

Otsustaja kontrollib 30 päeva jooksul KMH aruande vastavust programmile, nõuetele, aruande asjakohasust ja piisavust, samuti esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist.

Otsustaja teeb KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse, kus esitatakse muu hulgas keskkonnamõju hindamise aruande lõppjäreldused kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta. 14.02.2025

Otsustaja teavitab nõuetele vastavaks tunnistamisest 14 päeva jooksul vastavalt KeHJS § 22 lg 7.

26 Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine

8. Menetlusosalised

8.1. Andmed otsustaja, arendaja ja hindaja kohta

Otsustaja

Sillamäe Linnavalitsus

Kesk 27, 40241 Sillamäe

Üldtelefon: +372 39 25 700

e-post: [email protected]

kontaktisik: Tõnis Kalberg

Arendaja

JetGas OÜ

Peterburi tee 2f, Lasnamäe, Tallinn, 11415

Kontaktisik: Janek Parkman

e-post: [email protected]

Keskkonnamõju hindaja

OÜ Hendrikson & Ko

Raekoja plats 9, Tartu 51004

Kontaktisik: Juhan ruut

Tel: +372 5516 423

e-post: [email protected]

KMH ekspertrühma liikmelisus ja hindamisvaldkonnad on toodud tabelis 8.1.

Tabel 8.1. KMH ekspertrühm liikmed

Töörühma liige Vastutusvaldkond Eksperdi pädevus

Juhan Ruut

KMH juhtekspert (litsents KMH0155)

Tootmistehnoloogia vastavus ohutusnõuetele, õnnetus- ja avariijuhtumite riskide ja nende mõjude hindamine. Suhtlemine asjaomaste asutuste ja huvirühmade esindajatega. Ekspertrühma liikmete hinnangute sünteesimine, alternatiivide võrdlemise läbiviimine. KMH aruande koostamine

Haridus: Keskkonnakorraldus (MSc) Töökogemus: Enam kui 20 aastane keskkonnamõjude hindamise kogemus.

KMH/KSH-de läbiviimine, projektijuhtimine. Sarnaseid projekte (suurõnnetuse ohuga ettevõtted): Alexela Terminali laienduse ehk Paldiski linna Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu KSH. 2011- 2013

Sillamäele Kesk tn 2d kavandatava nafta jm raske süsivesiniktoorme

Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine 27

ümbertöötlemistehase KMH: 2013-2014

Muuga sadama summaarse riskianalüüsi kaasajastamine 2023

Katri Järvekülg Projektijuht, kliimakindluse hindamine, kaasamise korraldamine

Haridus: Keskkonnakorraldus (MSC). Jätkusuutlikuse õppe- kava (täiendõppe programm).

Töökogemus: Enam, kui 15 aastat töökogemust keskkonna valdkonnas, sh jäätmekäitluse korraldus. Keskkonnaalased konsultatsioonid

Kady Mäesalu Juhteksperdi ja projektijuhi assistent. Piirkonna üldise loodus- ja maakasutuse ning keskkonnatingimuste kirjeldus, mõjud veekeskkonnale

Haridus: Keskkonnatehnoloogia (MSc)

Marek Bamberg Mõju atmosfääriõhule, saastetasemete ja lõhna hindamine-modelleerimine.

Haridus: Keemia (BSc)

Töökogemus: Enam, kui 20 aastat töökogemust välisõhu saaste valdkonnas, keskkonnalubade ja riskide hindamise valdkonnas.

8.2. Teavitatavate-kaasatavate isikute loetelu koos kaasamise põhjendusega

KMH avalikustamine on vastavalt seadusele Otsustaja pädevus ja ülesanne. Infokanalid, mille kaudu käesoleva KMH käigus menetlusosalisi teavitatakse:

▪ Ametlikud Teadaanded (algatamine, programmi ja aruande avalik väljapanek ja arutelu, programmi ja aruande heakskiitmine);

▪ Ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu);

▪ Kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu);

▪ Kirjaga teavitatakse KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust vastavalt KeHJS § 16 lõikele 3.

KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust teavitavate isikute loetelu on esitatud tabelis 8.2. Asjaomaste asutuste määratlemisel on lähtutud kavandatava tegevuse iseloomuga seotud pädevusvaldkonnast, sh arvestades käitise rajamisega kaasnevaid menetlusi lisaks ehitusloa taotlusele. Tabelis esitatud nimekiri on KMH programmi koostaja (Hendrikson & Ko OÜ) poolne ettepanek minimaalselt teavitatavatest osapooltest, lõpliku otsuse teeb Otsustaja.

28 Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine

Tabel 8.2 KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust eeldatavalt huvitatud asjaomaste asutuste ja isikute loetelu

Asutus või isik Menetlusse kaasamise põhjendus Teavitamise vorm

Asjaomased asutused

Sillamäe Linnavalitsus Otsustaja, kavandatava tegevuse asukoha kohalik omavalitsus

Menetluse läbiviija, teavitaja

Keskkonnamet (KeA) KeHJS § 23 lg 2 nimetatud asutus. Kaitstavate loodusobjektide valitsejana, sh Natura 2000 alad. Kavandatava tegevuse keskkonnaloa andja (vee-erikasutus)

Teavitatakse e-kirjaga

Päästeamet Suurõnnetuste riski ja taga-järgede vähendamisega seotud meetmed maakasutuse planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel (kemikaaliseaduse § 32).

Teavitatakse e-kirjaga

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Kemikaaliseaduse § 35 punktide 1 ja 4 järgne pädevus käitamislubade andmisel, ennetusmeetmete ja suurõnnetuse vältimise põhimõte hindamisel. Võimaliku mõju hindamine raudteerajatistele selle valdkonna riikliku järelevalve teostajana.

Teavitatakse e-kirjaga

Muud menetlusosalised

Valitsusevälised kesk- konnaorganistasioonid – Eesti Keskkonna- ühenduste Koda

KeHJS § 16 lg 3 p.5 ja § 21 alusel Teavitatakse e-kirjaga

AS Sillamäe Sadam Sillamäe sadama omanikuna - kavandatav tegevus paikneb sadama kinnistul.

Teavitatakse e-kirjaga

Naaberkinnisasjade omanikud

KeHJS § 12 lg 1, § 16 lg 3 p.6 ja § 21 alusel (KeÜS § 46 lg 1 nimetatud isikud)

Teavitatakse e-kirjaga või kui see ei ole võimalik, lihtkirjaga

Potentsiaalses mõjualas paiknevad ettevõtted

Kemikaalide käitlemise ohualas olevad ettevõtted peavad olema teadlikud võimalikust vajadusest rakendada lisameetmeid (KemS § 32 lg 1 p. 5 alusel): Nord Terminal Sillamäe, AS DBT, EuroChem Terminal Sillmäe

Teavitatakse e-kirjaga, nimekiri võib töö käigus täieneda

Piirkonna elanikud ja ettevõtted

Kavandatav tegevus võib mõjutada piirkonna elanike elukvaliteeti, elu- ja töökeskkonda.

Kirjaga ei teavitata (teavitamine kohalikus meedias ja Ametlikes Teadaannetes, samuti vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas)

Laiem avalikkus Muud võimalikud mõjud ja huvid

Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine 29

9. Kaasamise tulemused

9.1. Ametitelt, asutustelt ja huvitatud isikutelt saadud ettepanekud ning nedega arvestamine/küsimustele vastamine

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 151 lõikele 1 küsis Sillamäe Linnavalitsus kui otsustaja KMH programmi sisu kohta seisukohti kõikidelt asjaomastelt asutustelt enne programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist.

Sillamäe Linnavalitsusele andsid tagasisidet Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevale Amet, Keskkonnaamet. Sillamäe Linnavalitsus edastas 14.06.2024 kõik kirjad arendajale ja ekspertrühmale, sama kirjaga edastati Sillamäe Linnavalitsuse korraldus 13.06.2024 nr 382, millega loeti KMH programm asjakohaseks ja piisavaks, kui arvestatakse asjaomaste asutuste esitatud arvamusi vastavalt korralduse lisas toodud ülevaatele.

Maa-amet tutvus esitatud dokumentidega ning neil täiendavaid ettepanekuid ei olnud. Teistelt asjaomaste asutustelt saadud seisukohad on välja toodud tabelis 9.1. Tabelis on toodud selgitused ja vastused esitatud seisukohtadele, sh kuidas on KHM programmis ja nendega arvestatud. Peamiselt oli tegemist täpsustustega-korrektuuridega. Keskkonnaamet esitas täiendavaid küsimusi/ettepanekuid sadevee ärajuhtimise ja ehitustegevuse ajal kaevistesse koguneva vee ärajuhtimise kohta. TTJA esitas täiendavaid küsimusi/ettepanekuid õnnetus- ja avariijuhtuminte riskide hindaja kohta. Programmi täiendati ja lisati selgitusi vastavalt saaadud ettepanekutele.

Lähtuvalt KeHJS § 151 lõikele 6 tegi ekspertrühm KHM programmis täiendused ja parandused vastavalt asjaomaste asutuste seisukohtadele ning edastas täiendatud KHM programmi arendajale, et see saata otsustajale kontrollimiseks ja avalikustamise korraldamiseks.

Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine 31

Tabel 9.1. Ametitelt, asutustelt ja huvitatud isikutelt saadud ettepanekutega arvestamine ning küsimustele vastamine

Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/vastus küsimusele

Keskkonnaamet (05.06.24 nr 6-3/24/8254-3)

1. Vastavalt KMH programmi ptk-s 5. „Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid“ ja ptk-s 6. „Hindamismetoodika kirjeldus“ toodule hinnatakse mh sademevee käitlust, ohtlike ainete sademevette sattumise riski ja nende aspektidega seotud mõjusid sademevee suublale. Samuti ptk-s 6. „Hindamismetoodika kirjeldus“ väljatoodu kohaselt KMH aruandes detailsemalt mh ei käsitleta mõju merekeskkonnale, sest seoses terminali rajamisega vette ehitamist ei kavandata, sh toimub laevadele laadimine olemasoleva kai ääres; terminali käitamise protsessidest ei teki heitvee jm suublasse juhtimise vajadust. KMH programmis puuduvad andmed sademevee suubla kohta. Kas terminali territooriumilt sademevesi juhitakse otse Narva lahte või Sõtke jõkke või koos teiste ettevõtete sademeveega olemasoleva väljalaskme kaudu? Juhime tähelepanu, et pinnaveekogumid Narva-Kunda lahe rannikuvesi ja Sõtke Vaivara raudteejaama truubist suudmeni on halvas seisundis. Lähtuvalt eeltoodust tuleb hinnata otsest mõju (kui otsene sademevee väljalask suublasse) või koosmõju (kui ühine sademevee väljalask koos teiste ettevõttega) pinnaveekogumi seisundile. Tuleb hinnata ka ehitusaegset mõju pinnaveekogumi seisundile, kui tehnoloogiliste seadmete paigaldamiseks on vaja teha suures mahus vundamenditöid, millega kaasneb vajadus põhjaveevoolu tõkestamiseks või süvenditesse koguneva sademevee ja põhjavee väljapumpamiseks suublasse.

Ettepanekuga arvestatatakse.

KMH programmi ptk 2 on kavandatava tegevuse kirjeldust täiendatud, sh veekäitluse osaga. Projekteeritud on oma sademevee väljalask merre, muud väjalasud puudvad.

Hindamiste kirjeldusi on programmi ptk 5 ja ptk 6 täiendatud, nii et oleks üheselt arusaadav hindamiste ulatus.

2. Juhul, kui sademevesi juhitakse otse suublasse terminali territooriumilt, siis peab taotlema keskkonnaluba veeseaduse § 187 p 6 kohaselt. Samuti keskkonnaluba on nõutav terminali rajamisel (tehnoloogiliste seadmete

Ettepanekuga arvestatakse.

KMH programmi on täiendatud – ehitusaegsete mõjude hindamisel veekeskkonnale on täiendavalt viidatud keskkonnaloa vajadusele.

32 Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine

paigaldamisel), kui kaasneb vajadus süvenditesse koguneva sademevee ja põhjavee väljapumpamiseks suublasse.

3. KMH programmi (lk 6) joonisel 1.1. on jäänud sisse näpuviga. Kirjas on „planeeritav LNG terminal“, aga peaks olema kirjas LBM?

Ettepanekuga arvestatakse. Vastav muudatus on tehtud KMH programmi ptk 1 joonisele 1.1.

4. KMH programmi (lk 20-21) tabelis 6.1. „Mõju hindamismetoodikad erinevates valdkondades“ on toodud, et hinnangu koostamise aluseks on atmosfääriõhu kaitse seadus, keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75, keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81, erialane kirjandus ja erinevate heietallikate seire tulemused. Arvatavasti olete mõelnud määrust nr 81 nimega „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“. Märgime, et käesolevaks hetkeks on nimetatud määrus kehtetu. Hetkel on lõhnaainet käsitlev määrus järgmine: kliimaministri määrus nr 37 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“.

Ettepanekuga arvestatakse, vastav muudatus on lisatud KMH programmi (lk 20) tabelis 6.1. „Mõju hindamismetoodikad erinevates valdkondades“, mõju hindamine välisõhu seisundile, sh lõhnaainete levik ja selle võimalik mõju inimese tervisele ja keskkonnale.

5. KMH programmis (lk 12) on väidetud, et lähimad kaitsealuste liikide elupaigad paiknevad ca 4 km kaugusel edelas. Tegelikkuses on kavandatavast ehitusalast umbes 1,5 km kaugusel, Sõtke jõe paisjärvedel II kaitsekategooria kaitsealuse liigi veelendlase (Myotis daubentonii) elupaik.

Ettepanekuga arvestatakse. Vastav täiendus on lisatud programmi ptk 3.3 Natura 2000 alad ja looduskaitse.

6. KMH programmi (lk 31) esimeses lauses on jäänud sisse näpuviga. Peaks olema kirjutatud järgmiselt: „Keskkonnamõju hindamise eesmärk on KeHJS § 31 … .“

Ettepanekuga arvestatakse. KMH programmi ptk 5 on viga parandatud

7. Juhime tähelepanu, et KeHJS § 13 lg 1 p-st 10 tulenevalt tuleb KMH programmis esitada tegevusloa taotluse koopia. Praegusel hetkel programmist seda leida ei olnud, lisatud olid ainult KMH algatamise taotlus ja korraldus ning KMH algatamisest teavitamise dokumendid.

KMH on algatatud KeHJS § 261 alusel, st enne tegevusloa esitamist. Seetõttu on asjakohane ainult KMH algatamise taotluse esitamine. Taotluse koosseisus on lisana esitatud ka kavandatava tegevuse kirjeldus.

Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine 33

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (29.05.24 nr 16-6/24-05549-003)

1. KMH programmi eelnõus on kavandatavaks tegevuseks nimetatud veeldatud biometaani (LBM) käitlemine. Joonisel 1.1 on esitatud ’Planeeritav LNG terminal’. Palume LNG parandada LBM-ks, et oleks läbivalt ühesugune mõistete käsitlus. LBM-i teine levinud tähistus on ka BioLNG, mis eristab seda tava LNG-st suurema metaanisisalduse tõttu.

Ettepanekuga arvestatakse, läbivalt kasutatakse lühendit LBM. Vastav muudatus on lisatud KMH programmi ptk 1 joonisele 1.1.

2. Asjakohane on esmakordsel lühendi LBM kasutamisel KMH programmi eelnõu lk 6 lugeja jaoks lahti kirjutada ka LBM tähendus inglise keeles - Liquefied Biomethane.

Ettepanekuga arvestatakse, vastavalt on täiendatud ptk 1 lk 6 teksti.

3. KMH programmi eelnõu lk 6 on öeldud, et veeldatud biometaan on olemuselt sarnane veeldatud maagaasiga ning on klassifitseeritud kui väga tuleohtlik gaas. ECHA (Euroopa Kemikaaliagentuur) andmetel on nii maagaas kui metaan klassifitseeritud eriti tuleohtlikuks gaasiks. Palume eelnõus parandada.

Ettepanekuga arvestatakse, vastavalt selle on KMH programmi täiendatud ptk 1 lk 6.

4. KMH programmi eelnõu lk 11 on nimetatud rajatava käitise lähimad ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, millest 6 on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted, 1 on B-kategooria suurõnnetus ohuga ettevõte ning 1 on C-kategooria ohtlik ettevõte. KMH programmi lk 16 on viidatud Sillamäe linna üldplaneeringule 2030 (koostamisel), mille peatükis 7 on väljatoodud keskkonnaohtlikud objektid ja ohtlikud ettevõtted. Selles on öeldud, et Sillamäe linna territooriumile jääb 16.06.2023 seisuga 8 A- kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtet. Kuigi TTJA juhtis Sillamäe Linnavalitsuse tähelepanu üldplaneeringus olevale ebatäpsusele ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete arvu osas, siis juhime sellele tähelepanu ka antud KMH raames, et Sillamäe linna territooriumile jääb 6 A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtet, 1 B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte ning 1 Ckategooria ohtlik ettevõte nagu on ära nimetatud ka KMH programmi eelnõu lk 11

Ettepanekuga arvestatakse. KMH programmi ptk 4 (lk 16) Sillamäe linna üldplaneeringu 2030 (koostamisel) olevat lõiku on vastavalt muudetud vastavalt.

34 Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine

5. KMH programmi eelnõu lk 8 on öeldud, et projekteeritavaks rajatiseks on terminali mahutipark, mis koosneb viiest survemahutist a’ 1000 m3 (≤ 450 t) kogumahutavusega 5000 m3. Peatükis 4.3 (lk 16) käsitletakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu vajaduse hinnangut ning viidatakse planeerimisseaduse (PlanS) § 95 lg 2 alusel vastu võetud Vabariigi Valituse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ (edaspidi määrus nr 102) punktile 2, mis sätestab, et olulise ruumilise mõjuga ehitised on:

„ohtlikud, A- või B-kategooria ettevõtted, milles käideldakse mürgiseid gaase alates 10 tonnist, või A- ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted, milles käideldakse plahvatusohtlikke aineid, segusid või tooteid, välja arvatud juhul, kui nimetatud ehitist kavandatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise territooriumile või selle vahetusse lähedusse, kus asub käesolevas punktis või punktis 1 nimetatud ehitis, või see on ette nähtud kehtestatud üld- või detailplaneeringuga.“

TTJA ei vaidle tehtud järelduse üle, et kavandava rajatise näol ei ole tegemist määruse nr 102 mõistes olulise ruumilise mõjuga ehitisega, kuna seda kavandatakse Sillamäe sadamasse kui olulise ruumilise mõjuga ehitise territooriumile. Küll on TTJA hinnangul korrektsem viidata määruse nr 102 punktile 1, kuna LBM-i käsitletakse eriti tuleohtliku veeldatud gaasina, mistõttu peaks rajatava käitise olemist olulise ruumilise mõjuga ehitisena võrdlema just viidatud punkti 1 alusel.

TTJA viitab ka sama punkti raames ebatäpsele sõnastuse kasutusele lk 16, kus öeldakse, et „Kuna kavandatava mahutipargi maht on alla 5000 m3…“, kuna KMH programmi eelnõu lk 8 on öeldud, et mahutipargi kogumahutavus on 5000 m3. Palume eemaldada sõna „alla“.

Ettepanekuga arvestatakse. KMH programmis eemaldati sõna alla.

6. KMH programmi eelnõu lk 20 tabeli 6.1 kohaselt hinnatakse tegevusega kaasnevate õnnetus- ja avariijuhtumite riske ning nende mõjusid, mh ka raudteetranspordiga seotud mõjusid. Tabelis 8.1 on küll märgitud, et KMH juhteksperdi vastavasuvaldkond on tootmistehnoloogia vastavus

Õnnetus- ja avariijuhtumite riskide hindamise oskused ja kogemus on KMH töörühmas nii juhteksperdil kui ka kahel töörühma liikmel. Täiendavalt korraldab arendaja kemikaaliseaduse § 22 lg 2 punktis 3 nimetatud dokumentatsiooni koostamise, mille koosseisus on ka riskianalüüs.

Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine 35

ohutusnõuetele, kuid tabelist ei selgu, kes ekspertrühma liikmetest hindab konkreetselt õnnetus- ja avariijuhtumite riske ning nende mõjusid. Palume eeltoodu osas tabelit 8.1 täiendada.

Riskianalüüsi koostaja ja KMH töörühm teevad koostööd, riskide avaldumisega kaasnevate mõjude hindamine on juhteksperdi pädevuses. Programmi tabelis 8.1 on juhteksperdi vastutusvaldkonda täpsustatud.

7. KMH programmi eelnõu lk 28 tabelis 8.2 on esitatud asjaomaste asutuste loetelu, kes võivad olla eeldatavalt huvitatud KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust. TTJA leiab, et asjaomaste asutuste loetelus peab olema lisatud ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA).

Kemikaaliseaduse § 35 punktile 1 ja 4 on TTJA pädevuses menetleda ja anda ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamislubasid, sealhulgas kooskõlastada kohustuslikke dokumente, hinnates ohtlikkuse määramist, õnnetuse ennetusmeetmeid ja suurõnnetuse vältimise põhimõtteid. Samuti anda soovitusi õnnetuse ennetusmeetmete kohta.

Lisaks jääb Sillamäe sadama territooriumile kavandatava tegevuse asukohast lõunasuunal laiarööpmeline raudtee. Ehitusseadustiku § 88, § 89, § 90 ja § 130 lõike 3 punki 1 kohaselt on TTJA pädevuses raudteerajatiste loastamine (projekteerimistingimused, ehitus- ja kasutusload) kui ka samas valdkonnas riikliku järelevalve teostamine. Eeltoodust tulenevalt palume lisada TTJA kaasatavate asjaomaste asutuste nimekirja ning kaasata TTJA edaspidises KMH menetluses.

Ettepanekuga arvestatakse. KMH programmi lk 28 tabelit 8.2. on täiendatud.

Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine 37

9.2. KMH programmi avalik väljapanek ja arutelu

Lisatakse programmile vastava menetlusetapi läbiviimise järgselt.

9.3. Keskkonnamõju hindamise programm nõuetele vastavaks tunnistamine

Lisatakse programmile vastava menetlusetapi läbiviimise järgselt.

38 Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine

Kasutatud kirjandus

Õigusaktid

▪ Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). Vastu võetud 22.02.2005. https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019015

▪ Keskkonnaseadustiku üldosa seadus. Vastu võetud 16.02.2011. https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020047

Riiklikud andmebaasid

▪ Maa-ameti X-Gis Geoprtaali kaardirakendused https://geoportaal.maaamet.ee/est/kaardirakendused-p2.html

▪ Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) ▪ Riigi Ilmateenistus https://www.ilmateenistus.ee/ ▪ Keskkonnaregister (http://register.keskkonnainfo.ee/)

Muud allikad

▪ T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiramat. 2018

Sillamäe sadamas veeldatud biometaani terminali rajamise keskkonnamõju hindamine 39

Lisad Lisad on kättesaadava lingilt: Avalikustamiseks lisad

LISA 1. KMH algatamise dokumendid

1.1. Algatamise taotlus

1.2. Algatamise korraldus

1.3. Algatamisest teavitamine

LISA 2. Asjaomaste asutuste ettepanekud-märkused KMH programmi kohta