Arvamus riigilõivuseaduse muutmise eelnõu kohta

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]

www.riigikohus.ee

Justiitsministeerium

[email protected]

Arvamuse avaldamine

Täname võimaluse eest avaldada arvamust riigilõivuseaduse muutmise eelnõu kohta.

Juhime tähelepanu, et kindlasti vajavad ajakohastamist ka ülejäänud kohtumenetlusega

seonduvad riigilõivud ja selleks on järgmised kaalukad argumendid.

Esiteks. Viimati muudeti ülejäänud kohtumenetlusega seonduvaid riigilõive küll 2022. aastal

ja 2021. aasta võrdlusbaasilt, kuid sotsiaalmajanduslik olukord viimase kolme aastaga

drastiliselt muutunud. 2021. aastal korrigeeriti kohtumenetlusega seonduvaid riigilõive, mis

valdavalt kehtisid alates 2011. aastast. Riigilõive tõsteti keskmiselt 40%, riigilõivude tõstmist

põhjendati nii inflatsiooni kui ostujõu näitajate muutumisega referentsaastaga (2014. aasta)

võrreldes. Statistikaameti andmetel suurenes inflatsioon alates 2014. aastast 2021. aastaks

13,6%. Seevastu suurenes Statistikaameti andmetel inflatsioon 2023. aasta vs 2021. aasta

30,3%. Tarbijahinnaindeks on alates 2021. aasta jaanuarist (213,88) kuni 2024. aasta maikuuni

(299,88) suurenenud 86 punkti (40,2%). Samas kuises võrdluses 2014. aasta jaanauarist

(195,95) kuni 2021. aasta jaanuarini (213,88) suurenes indeks üksnes 17,93 punkti (9,15%).

Kui 13,6% inflatsiooni kasv tõi 2021. aastal kaasa keskmiselt 40% kohtumenetlusega seotud

riigilõivude suurendamise, siis kuidas on võimalik eirata 30,3% inflatsiooni kasvu, mis on

toimunud pärast eelmist riigilõivude suurendamist?! Eriti arvesse võttes seda, et seletuskirjas

nähtuvalt kohtu registritoimingute riigilõivu suurendamist on just nimelt põhjendatud viimaste

aastate suure inflatsiooniga ning vajadusega katta sellest tulenevalt Tartu Maakohtu

registriosakonna suurenevad tegevuskulud. Nähtuvalt ka kohtute eelarvetest on kohtute

tegevuskulud nii tsiviil- kui ka haldusasjade menetlemisel iga-aastaselt kasvanud.

Teiseks. Kohtumenetlusega seotud riigilõiv on oluline instrument, millega suunata ja kujundada

õiguspoliitikat. Kohtumenetlusest ei tohi saada mistahes õigusliku probleemi esmaseks ja

ainsaks lahendamise meetodiks. Eriti aga selliste vaidluste või pretensioonide lahendamise

vahendiks, kus õigusküsimus või õiguste riive on väheoluline. Selliste vaidluste osakaal on

märkimisväärne just halduskohtumenetluses, seda lisaks madalatele riigilõivudele ka seetõttu,

et puudub riigiasutuse menetluskulude tasumise risk. Ka tsiviilkohtumenetlusse jõuavad

vaidlused, mis oleksid nii probleemi sisulise lahendamise kui ka nn lahendamiskulu vaates

oluliselt kiiremini ja kokkuvõtvalt kulutõhusamalt lahendatavad kohtuväliselt.

Kohtumenetlusega seotud riigilõivude tõstmata jätmine eriti just kõrge inflatsiooni tingimustes

langetab selliste vaidluste lävendit veelgi. Selle otseseks tagajärjeks on aga vajadus suurendada

kohtunike ja õigusemõistmist toetava muu personali arvu, mis on oluline lisakulu. Kuid

samaväärt oluline on see, et selliste vaidluste tõttu muutub kogu kohtumenetlus tsiviil- ja

Teie 06.06.2024 nr 8-1/4712-1

Meie 01.07.2024 nr 6-6/24-29

2(2)

haldusasjades aeglasemaks. Sellel on lisaks kohtusüsteemi kulude täiendavale kasvule ka üldine

sotsiaalmajanduslik negatiivne mõju alates menetlusosaliste ja üldsuse rahulolematusest kuni

kohtumenetlusega seotud isikute, aga ka riigi majandustegevusele. Riigikohtu esimees selgitas

probleemistikku ka 12. juuni 2024. aastal Riigikogus peetud kõnes.

Lõpetuseks kordame ettepanekut korrigeerida ka muid kohtumenetlusega seotud riigilõive. See

on oluline ka Justiitsministeeriumile 2024. aasta aprillis esitatud kohtumenetluse tõhustamise

paketi realiseerimiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Kaljumäe

Riigikohtu direktor