Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.1-2/24/10319-2 |
Registreeritud | 27.06.2024 |
Sünkroonitud | 02.07.2024 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
Sari | 7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid |
Toimik | 7.1-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kambja Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Kambja Vallavalitsus |
Vastutaja | Kristi Kuuse (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Kambja Vallavalitsus
Pargi tn 2
61714, Tartu maakond, Kambja vald,
Ülenurme alevik
Teie 11.06.2024 menetlus nr 434969
Meie 27.06.2024 nr 7.1-2/24/10319-2
Kambja vallas Ülase kinnistu
projekteerimistingimuste eelnõu
kooskõlastamine märkustega
Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Kambja valla Virulase küla
Ülase kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu (menetlus nr 434969).
Kinnistu (katastritunnus 28301:001:1092) asub riigitee nr 22180 Nõo-Kambja km 7,14-7,2
kaitsevööndis.
Projekteerimistingimustega soovitakse luua eeldused elamu rajamiseks.
Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame
projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse järgnevate märkustega.
1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd.
2. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja
välimisest servast.
3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Antud
riigitee lõigu kaitsevööndis puudub hoonestusjoon, mistõttu me ei anna nõusolekut ehitada
ehitusloakohustuslikku hoonet teekaitsevööndisse. Nõustume eelnõu kohase hoonestusala
paigutusega väljapoole teekaitsevööndit.
4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja
nimetusi.
5. Pakume välja kaks võimalikku lahendust krundile juurepääsuks:
VARIANT 1: Juurdepääs projekteeritavale hoonele kavandatakse naaberkinnistute
kaudu, nt riigitee olemasoleva km 7,268 Raja kinnistu või km 7,292 Lemminge
kinnistu ristumiskoha kaudu. Hooneprojektis näha vajadusel ette olemasoleva
ristumiskoha remont riigitee aluse maa piires olemasolevas mahus, mille käigus
eemaldatakse kasvupinnas ja ristumiskoha kulunud või kahjustunud osad asendatakse
kruusaga.
VARIANT 2: Oleme võtnud kasutusele uued teede projekteerimisnormid, millega
leevenes ristumiskohtade vahekauguse nõue madalama liiklussagedusega teedel.
2 (3)
Eeldusel, et olemasolevad ristumiskohad jäävad kavandatavast hoonest ebaotstarbekalt
kaugele, kaalusime täiendava ristumiskoha ehitamise võimalust Ülase kinnistuga
külgnevalt. Uus juurdepääs on võimalik kavandada Raja kinnistu piiri lähistelt riigiteel
km 7,15. Palume seejuures arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht
kuulub riigitee koosseisu, mille osas omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet. See
tähendab, et uue ristumiskoha rajamine riigiteele (sh asukoha valik) saab toimuda
üksnes kokkuleppel Transpordiametiga ning kooskõlas meie poolt esitatud nõuetega.
Riigiteele uue ristumiskoha rajamisel lähtuda kirja lisast 1.
Kuna riigitee on kitsas ning hoonele puudub ehitustegevuseks sobilik juurdepääs, siis
peab ehitusloale eelnevalt olema meiega vähemalt ristumiskoha ehitamise leping
sõlmitud.
6. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) riigitee ristumiskoht ja kliimaministri 17.11.2023
määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased
nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette
metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
7. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette
näha.
8. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti
koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega
(müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti
koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh
keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat
teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest
põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et
kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.
9. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte
kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada nende
rajamine kinnisel meetodil.
10. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise
lahendused. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu
kuuluvatesse teekraavidesse.
11. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis
võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid,
liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele. Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks
võib kasutada Maa-ameti väljavõtet.
12. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui projekteerimistingimusi ei
ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti menetlusse. Lähtudes EhS § 31
lõikest 5 palume meid informeerida sellest, kui jätate ülaltoodud märkused arvestamata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Kuuse
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa 1. Ristumiskoha ehitamise nõuded
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3 määrab Transpordiamet nõuded:
1. Kinnistule juurdepääsu võimaldamiseks nõustume uue ristumiskoha kavandamisega
riigiteele nr 22180 Nõo-Kambja ligikaudu km 7,15 (X: 6459372.87, Y:655216.66).
Kinnistu põhjanurgast on tagatud nõuetekohane kaugus olemasolevatest ristumiskohtadest.
Joonis 1. Ristumiskoha asukoht tähistatud oranži tingmärgiga.
2. Oleme valmis kaaluma ristumiskoha ehitamist näidislahenduse alusel. Selle eelduseks on
geodeetilise alusplaani koostamine (vastavalt punkt 9) võimalike olemasolevate
tehnovõrkude ja kitsenduste väljaselgitamiseks. Geodeetilise alusplaani koostamise ning
meile [email protected] esitamise järgselt kaalume ristumiskoha ehitamiseks
näidislahenduse väljastamist. Kui näidislahendust kasutada ei saa, tuleb koostada nõuete
alusel punktis 3 nimetatud projekt. Ristumiskoha ehitamiseks (nii näidislahenduse kui
projekti alusel) sõlmime huvitatud isikuga ristumiskoha ehitamise lepingu ning ehitamise
kulud kannab huvitatud isik.
3. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti
staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee
ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
4. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.
5. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja
Transpordiameti juhenditest, sh majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106
„Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid).
6. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed ning projekteerimise lähtetase rahuldav.
7. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti
tiitellehel ja joonistel.
8. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning
kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.
9. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.
2 (3)
9.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr
102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede
projekteerimisel“.
9.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha
asukohal.
9.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja
kontrollimiseks.
9.4. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh
kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
10. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise I
põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki
pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.
11. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded
määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale
sademevett üldjuhul ei juhita.
Joonis 2. Ristumiskoha pikikallete kujundamine
12. Ristumiskoha katteks projekteerida siirdekatend (nt 2 x pindamisega freesipuru või
kruuskate) vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast. Elamute puhul
soovitame kasutada juhendit: „Tüüpkatendid väikese liiklussagedusega teedele“.
13. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.
14. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.
15. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et
tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.
Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja
rajada/ puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist
tuleb selgitada seletuskirjas.
16. Kanda joonisele normide lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus
ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm
rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2.
17. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,
projekteeritud liikluskorraldusvahendid.
18. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas
kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.
19. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate
tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks
Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või
lahendust.
20. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.
21. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti
3 (3)
võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.
22. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku
ülesandeid Transpordiamet.
23. Projekt esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks ja ristumiskoha ehitamise lepingu
sõlmimiseks [email protected]. Ootame kooskõlastuse taotlust projekteerijalt
ning lepingu sõlmime huvitatud isikuga. Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|