2 (3)
Eeldusel, et olemasolevad ristumiskohad jäävad kavandatavast hoonest ebaotstarbekalt
kaugele, kaalusime täiendava ristumiskoha ehitamise võimalust Ülase kinnistuga
külgnevalt. Uus juurdepääs on võimalik kavandada Raja kinnistu piiri lähistelt riigiteel
km 7,15. Palume seejuures arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht
kuulub riigitee koosseisu, mille osas omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet. See
tähendab, et uue ristumiskoha rajamine riigiteele (sh asukoha valik) saab toimuda
üksnes kokkuleppel Transpordiametiga ning kooskõlas meie poolt esitatud nõuetega.
Riigiteele uue ristumiskoha rajamisel lähtuda kirja lisast 1.
Kuna riigitee on kitsas ning hoonele puudub ehitustegevuseks sobilik juurdepääs, siis
peab ehitusloale eelnevalt olema meiega vähemalt ristumiskoha ehitamise leping
sõlmitud.
6. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) riigitee ristumiskoht ja kliimaministri 17.11.2023
määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased
nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette
metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
7. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette
näha.
8. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti
koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega
(müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti
koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh
keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat
teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest
põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et
kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.
9. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte
kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada nende
rajamine kinnisel meetodil.
10. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise
lahendused. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu
kuuluvatesse teekraavidesse.
11. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis
võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid,
liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele. Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks
võib kasutada Maa-ameti väljavõtet.
12. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui projekteerimistingimusi ei
ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti menetlusse. Lähtudes EhS § 31
lõikest 5 palume meid informeerida sellest, kui jätate ülaltoodud märkused arvestamata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Kuuse
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus