Kiri

EELNÕU

25.06.2024

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

nr

Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja

kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord” muutmine

Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruses nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja

kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 10 ja 11 sõnastatakse järgmiselt:

㤠10. Laevajuhtide koolitus

(1) Laevajuhtide koolitus peab sõltuvalt vastutustasandist ja võimalikust laeva

kogumahutavusest vastama STCW koodeksi jaotiste A-II/1, A-II/2, A-II/3, A-IV/2, A-VI/1, A-

VI/2 punktide 1–4, A-VI/3 punktide 1–4 ja A-VI/4 punktide 1–3 nõuetele, võttes arvesse

jaotiste B-II/1, B-IV/2, B-VI/1 ja B-VI/2 soovitusi.

(2) Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe ja väiksema kui 500-se

kogumahutavusega laeva kapteni diplomi saamiseks nõutav koolitus peab vastama STCW

konventsiooni reeglile II/3 ning STCW koodeksi pädevusnõuete tabelis A-II/3 märgitud

pädevustele ja nõutavas ulatuses meresõidupraktikale. Lisaks peab koolitus vastama STCW

koodeksi jaotiste A-IV/2, A-VI/1, A-VI/2 punktide 1–4, A-VI/3 punktide 1–4 ja A-VI/4

punktide 1–3 nõuetele, võttes arvesse STCW koodeksi jaotiste B-II/3, B-IV/2, B-VI/1 ja B-VI/2

soovitusi. Koolituse läbimist tõendav mereõppeasutuse väljastatud diplomi akadeemiline õiend

peab kajastama vastavust STCW konventsiooni reegli II/3 kohastele teadmistele, arusaamadele,

kogemustele ja pädevusele.

(3) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe koolitus peab vastama STCW

konventsiooni reeglile II/1 ning STCW koodeksi pädevusnõuete tabelis A-II/1 toodud

pädevustele ja nõutavas ulatuses meresõidupraktikale. Koolituse läbimist tõendav

mereõppeasutuse väljastatud diplomi akadeemiline õiend peab kajastama vastavust STCW

konventsiooni reegli II/1 kohastele teadmistele, arusaamadele, kogemustele ja pädevusele.

(4) Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe, väiksema kui 3000-se

kogumahutavusega laeva kapteni, 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva

vanemtüürimehe ning 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplomi saamiseks

nõutav koolitus peab vastama STCW konventsiooni reeglile II/2 ning STCW koodeksi tabelis

A-II/2 toodud pädevustele ja nõutavas ulatuses meresõidupraktikale. Lisaks peab käesolevas

lõikes nimetatud koolitus vastama STCW koodeksi jaotiste A-IV/2, A-VI/1, A-VI/2 punktide

1–4, A-VI/3 punktide 1–4 ja A-VI/4 punktide 1–3 nõuetele, võttes arvesse jaotiste B-II/1, B-

IV/2, B-VI/1 ja B-VI/2 soovitusi.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud koolituse maht peab olema vähemalt 240 Euroopa

ainepunktisüsteemi ainepunkti (EAP), millest 65 EAP peab olema STCW koodeksi jaotise A-

II/2 lõike 2 kohane koolitus süvendatud ja laiendatud mahus vastavalt tabelis A-II/2 toodud

pädevuste osas. Koolituse läbimist tõendav mereõppeasutuse väljastatud diplomi akadeemiline

õiend peab kajastama vastavust STCW konventsiooni reeglile II/2 või II/3 kohastele

teadmistele, arusaamadele, kogemustele ja pädevustele vastavalt läbitud koolitusele.

(6) Kui meresõidudiplomi taotleja koolitus ei vasta käesolevas paragrahvis nimetatud koolituse

nõuetele, tuleb taotlejal läbida täiendav koolitus puuduolevas osas.

§ 11. Laevamehaanikute koolitus

(1) Laevamehaanikute koolitus peab sõltuvalt vastutustasandist ja võimalikust laeva

peamasinate efektiivsest koguvõimsusest vastama STCW koodeksi jaotiste A-III/1, A-III/2, A-

III/3, A-VI/1, A-VI/2 punktide 1–4, A-VI/3 punktide 1–4 ja A-VI/4 punktide 1–3 nõuetele,

võttes arvesse jaotiste B-III/1, B-VI/1 ja B-VI/2 soovitusi.

(2) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku

koolitus peab vastama STCW konventsiooni reeglile III/1, STCW koodeksi tabelis A-III/1

toodud pädevustele ja nõutavas ulatuses meresõidupraktikale ning käesoleva määruse §-s 53

nõutud õppepraktikale. Lisaks peab koolitus vastama STCW koodeksi jaotiste A-VI/1, A-VI/2

punktide 1–4, A-VI/3 punktide 1–4 ja A-VI/4 punktide 1–3 nõuetele, võttes arvesse jaotiste B-

III/1, B-VI/1 ja B-VI/2 soovitusi. Koolituse läbimist tõendav mereõppeasutuse väljastatud

diplomi akadeemiline õiend peab kajastama vastavust STCW konventsiooni reegli III/1

kohastele teadmistele, arusaamadele, kogemustele ja pädevustele.

(3) Väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise

mehaaniku, väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva

vanemmehaaniku, 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva

teise mehaaniku ning 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega

mootorlaeva vanemmehaaniku diplomi saamiseks nõutav koolitus peab vastama STCW

konventsiooni reeglitele III/2 ja III/3 ning STCW koodeksi tabelites A-III/2 ja A-III/3 toodud

pädevustele ja nõutavas ulatuses meresõidupraktikale. Lisaks peab koolitus vastama STCW

koodeksi jaotiste A-VI/1, A-VI/2 punktide 1–4, A-VI/3 punktide 1–4 ja A-VI/4 punktide 1–3

nõuetele, võttes arvesse jaotiste B-III/1, B-VI/1 ja B-VI/2 soovitusi.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud koolituse maht peab olema vähemalt 240 EAP,

millest 65 EAP peab olema STCW koodeksi jaotise A-III/2 lõike 2 ja jaotise A-III/3 lõike 2

kohane koolitus süvendatud ja laiendatud mahus vastavalt tabelites A-III/2 ja A-III/3 toodud

pädevuste osas. Koolituse läbimist tõendav mereõppeasutuse väljastatud diplomi akadeemiline

õiend peab kajastama vastavust STCW konventsiooni reegli III/2 või III/3 kohastele

teadmistele, arusaamadele, kogemustele ja pädevustele vastavalt läbitud koolitusele.

(5) Laeva elektrimehaaniku koolituse maht peab olema vähemalt 240 EAP ja sisaldama STCW

konventsiooni reegli III/6 kohast koolitust tabelis A-III/6 toodud pädevuste osas ning

töökojapraktikat ja meresõidupraktikat vastavalt käesoleva määruse §-s 58 sätestatule. Lisaks

peab koolitus vastama STCW koodeksi jaotiste A-VI/1, A-VI/2 punktide 1–4, A-VI/3 punktide

1–4 ja A-VI/4 punktide 1–3 nõuetele, võttes arvesse jaotiste B-III/6, B-VI/1 ja B-VI/2 soovitusi.

Koolituse läbimist tõendav mereõppeasutuse väljastatud diplomi akadeemiline õiend peab

kajastama vastavust STCW konventsiooni reegli III/6 kohastele teadmistele, arusaamadele,

kogemustele ja pädevustele.

(6) Kui meresõidudiplomi taotleja koolitus ei vasta käesolevas paragrahvis nimetatud koolituste

nõuetele, tuleb taotlejal läbida täiendav koolitus puuduolevas osas.“;

2) paragrahvi 15 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõna „laevamotoristi“ sõnaga

„vanemmotoristi“;

3) paragrahvi 17 teksti täiendatakse peale sõna „tunnustatud“ tekstiosaga „väiksema kui 750

kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeva vanemmehaaniku“;

4) paragrahvi 24 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Koolitust ei nõuta kohalikus rannasõidus alla 200-se kogumahutavusega laeval, välja

arvatud reisilaeval.“;

5) paragrahvi 31 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kehtivat e-residendi digitaalset isikutunnistust, Eesti elamisluba või elamisõigust omav

välisriigi meresõidudiplomi või kutsetunnistusega laevamehaanik peab läbima erialase

täiendusõppe, mis sisaldab muu hulgas koolitust masinaruumi valmendil. Kehtivat e-residendi

digitaalset isikutunnistust, Eesti elamisluba või elamisõigust omav välisriigi meresõidudiplomi

või kutsetunnistusega laevajuht peab läbima raadiosideoperaatori koolituse ja erialase

täiendusõppe, mis sisaldab muu hulgas koolitust silla valmendil.“;

6) paragrahvi 32 lõike 5 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõna „kirjaliku“;

7) paragrahv 34 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud meresõidudiplomite tunnustamisel väljastab Transpordiamet

Eesti riigilippu kandval laeval töötamiseks STCW konventsiooni reegli I/2 lõike 7 kohase

kinnituslehe ja kannab sellele võimalikud piirangud tulenevalt ametikohast, teenistusülesandest

ja vastutustasandist.“;

8) paragrahvi 34 täiendatakse lõigetega 31–33 järgmises sõnastuses:

„(31) Kinnituslehe taotlemisel peab esitama olemasoleva meresõidudiplomi ja kinnituslehe,

meremehe tervisetõendi ning sooritama käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eksami.

Kapteni ja vanemtüürimehe meresõidudiplomi kinnituslehe taotlemisel peab lisaks esitama §

25 nõuetele vastavate koolituste tunnistused.

(32) Kinnituslehele märgitakse meremehe terviseseisundist tulenev sõidupiirkonna piirang ja

prillide kandmise kohustus ning vastava koolituse puudumisel piirang töötada STCW

konventsiooni reeglis V/1-1 või V/1-2 nimetatud tankeritel.

(33) Väljastatava kinnituslehe kehtivusaeg määratakse välisriigi pädeva asutuse väljastatud

kinnituslehel märgitud kehtivusaja järgi, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.“;

9) paragrahv 34 lõige 51 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 35 pealkirja täiendatakse sõnadega „ning eksami läbiviimise nõuded“;

11) paragrahvi 35 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui meresõidudiplomi või kutsetunnistuse taotleja ei läbinud eksamit Transpordiameti

hindamiskomisjoni ees, on taotlejal õigus taotleda uue eksami toimumist mitte varem, kui kahe

nädala pärast. Transpordiameti hindamiskomisjon määrab eksami uue aja, arvestades eksamiks

vajalike teadmiste täiendamiseks kuluvat aega.

(5) Kui isik ei saa määratud ajaks eksamile tulla, peab ta sellest vähemalt üks tööpäev enne

eksamit määratud kuupäeva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Transpordiametit

teavitama ning talle määratud eksami aeg muudetakse. Hilisema teavitamise korral eksami aega

ei muudeta, välja arvatud juhul, kui hilisem teavitamine on tingitud isiku ootamatust

haigestumisest või muust asjaolust, mida isik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest

lähtudes ei saanud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist isikult oodata ning ta esitab

selle kohta Transpordiametile asjakohase tõendi.

(6) Kui eksamile registreerinud isik ei ilmu hindamisele või ta ei ole oma eksamile

mitteilmumisest ettenähtud ajal jooksul hindamiskomisjoni teavitanud, siis loetakse eksam

toimunuks ning hindamise eest tasutud riigilõiv kasutatuks. Eksami toimumise põhjuseks

märgitakse „eksamile mitte ilmunud”.“;

12) paragrahvi 38 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse saamiseks või vahetamiseks vajaliku

meresõidupraktikana arvestatakse dokumentide esitamise päevale eelneva viie aasta jooksul

läbitud meresõidupraktikat. Sellest varasemat meresõidupraktikat arvestatakse juhul, kui seda

on võimalik tõendada ja kontrollida Eesti Vabariigis asuvates arhiivides. Meresõidupraktikat

arvestatakse alates esmase Eesti meresõidudokumendi omandamisest.“;

13) paragrahvi 40 lõike 7 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „V/2,“;

14) paragrahvi 40 lõike 7 neljandast lausest jäetakse välja tekstiosa „A-V/2,“;

15) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 73 järgmises sõnastuses:

„(73) STCW konventsiooni reegli V/2 suhtes hinnatakse pärast esmast teadmiste ja oskuste

omandamist iga viie aasta jooksul laevapere liikme teadmisi ja oskusi mereõppeasutuses või

läbitakse vastav täiendusõpe. Laevapere liikme teadmisi ja oskusi hinnatakse perioodiliselt

kooskõlas STCW koodeksi jaotises A-V/2 sätestatud tingimustega.“;

16) paragrahvi 40 lõike 9 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Protokollile kantakse hindajate nimed ja kontaktandmed, laeval toimuval hindamisel ka

hindajate ametikohad.“;

17) paragrahvi 40 lõike 9 viimane lause sõnastatakse järgmiselt:

„Muus vormis protokoll edastatakse Transpordiametile viie tööpäeva jooksul pärast

hindamist.“;

18) paragrahv 52 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) eksami sooritamine Transpordiameti komisjoni ees.“;

19) paragrahvi 69 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vahimotoristi tunnistuse saamiseks on vajalik:

1) vanemmotoristi koolitus;

2) vähemalt kaks kuud praktikapäevikus vormistatud meresõidupraktikat masinaruumis laeval

peamasinate efektiivse koguvõimsusega 200 kW või enam, praktikapäeviku puudumisel

vähemalt kuus kuud meresõidupraktikat masinaruumis laeval peamasinate efektiivse

koguvõimsusega 200 kW või enam.

(2) Laeva külmutusseadmete masinisti tunnistuse saamiseks on vajalik:

1) laeva külmutusseadmete masinisti koolitus;

2) vähemalt kaks kuud praktikat külmutusseadmete teenindamisel.“;

20) paragrahv 78 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Määruse § 1 punkt 18 jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

Kaja Kallas

Peaminister

Kristen Michal

Kliimaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja

kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord” muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 20 lõike 1 alusel.

Eelnõuga tehtavate muudatustega täpsustatakse eelkõige laevajuhtide ja laevamehaanikute

koolitust. Praegu on sätestatud üldsõnaliselt, millistele STCW konventsiooni1 nõuetele peavad

kõnealused koolitused vastama. Samas tuleb arvestada, et laevajuhtide väljaõpe ja

vastutustasand ei ole ühetaoline. Lisaks on määruses määratletud diplomi saamiseks nõutav

koolitus, kuid koolituse sisu ja mahtu ei ole määruse tasandil seni täpsustatud, mistõttu võib

eelkõige välisriigist pärit meresõidudiplomi taotleja jaoks olla keeruline aru saada, milline on

Eestis heakskiidetud laevajuhi koolitus. Muudatusega ei kehtestata uusi nõudeid, vaid

täpsustatakse õigusselguse huvides määruse §-des 45–51 nimetatud laevajuhtide diplomite või

tunnistuste saamiseks nõutavaid koolitusi. Lisaks tehakse määruses õigusselguse huvides muid

sõnastuslikke täpsustusi.

Samuti täpsustatakse eelnõuga diplomi või tunnistuse taotleja eksamile registreerimist.

Registreerimise reguleerimine sarnaselt mootorsõidukijuhi eksamiga võimaldab

Transpordiametil kavandada eksamineerimist senisest tõhusamalt ning tagab tegelikele

soovijatele kiirema võimaluse eksami sooritamiseks.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi merendusosakonna õigusnõunik Anton

Merits (715 3423; e-post: [email protected]) ja Transpordiameti

meremeeste diplomeerimise osakonna juhataja Raul Tell (620 5704; e-post:

[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna

nõunik Helen Holtsman (626 2820, [email protected]). Keeleliselt

toimetas Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (5322

9013, [email protected]).

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määrust nr 96 „Laevapere liikmete

koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ 1. novembri 2022. a

redaktsiooni (RT I, 29.10.2022, 22).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse kehtivat määrust, § 2 on

jõustumissäte.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 10 ja 11.

Määruse § 10 sätestab nõuded laevajuhtide koolitusele. Tegemist on STCW konventsiooni

kohase õppega, seega peab koolitus vastama asjaomastele STCW konventsiooni nõuetele.

Konventsioon näeb ette miinimumnõuded, seejuures näeb valdkonda Euroopa Liidu tasandil

reguleeriv Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/993 (edaspidi direktiiv

2022/993)2 meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta ette, et liikmesriigid võivad

1 Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon, 1978. 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32022L0993

kehtestada STCW konventsiooni ja direktiiviga ette nähtud miinimumnõuetest rangemad

nõuded.

Eesti suhtes jõustusid 1. jaanuarist 2012. a meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja

vahiteenistuse koodeksi Manila konverentsi muudatused3 (STCW koodeks), millele läbivalt

viitab ka määrus nr 96. Tegemist on välislepinguga, mille täitmine on Eestile kohustuslik.

STCW koodeksi A osa sissejuhatuse punkti 1 kohaselt kehtestatakse STCW koodeksiga

üksikasjalikud miinimumnõuded, mida osalisriigid peavad konventsiooni täielikuks ja

lõplikuks kehtestamiseks täitma. Punkti 2 kohaselt sisaldab käesolev koodeksi A osa ka

pädevusnõudeid, mida taotleja peab täitma, et saada meresõidudiplomit vastavalt konventsiooni

sätetele. STCW koodeksis sätestatud miinimumnõuete järgimise kohustus tuleneb direktiivi

2022/993 artikli 3 lõikest 1.

Kehtiv § 10 viitab üldsõnaliselt, millistele STCW konventsiooni nõuetele peab laevajuhtide

koolitus sõltuvalt vastutustasandist ja võimalikust laeva kogumahutavusest vastama. Seda on

vajalik täpsustada, sest laevajuhtide väljaõpe ja vastutustasand ei ole ühetaoline ning määruse

3. peatüki 2. jagu (laevajuhi meresõidudiplomid ja kutsetunnistused) määratleb muuhulgas

diplomi saamiseks nõutava koolituse, ent koolituse sisu ja mahtu ei ole määruse tasandil seni

täpsustatud, mistõttu võib eelkõige välisriigist pärit meresõidudiplomi taotleja jaoks olla

keeruline aru saada, milline on Eestis heakskiidetud laevajuhi koolitus. Muudatusega ei

kehtestata uusi nõudeid, vaid täpsustatakse õigusselguse huvides määruse §-des 45–51

nimetatud laevajuhtide diplomite saamiseks nõutavat koolitust. Praeguse § 10 kehtiv sõnastus

on jäetud lõikeks 1.

Lõikes 2 on määratletud väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe ja

väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni koolitus. See peab vastama STCW

koodeksi pädevusnõuete tabelis A-II/3 (kohustuslikud miinimumnõuded) märgitud

pädevustele. Lisaks peab koolitus vastama STCW koodeksi jaotiste A-IV/2 (raadioside), A-

VI/1 (ohutusalase tutvustava koolituse, põhiväljaõppe ja õpetuse kohustuslikud

miinimumnõuded), A-VI/2 lõigete 1–4 (päästepaadi või -parve, valvepaadi ja kiirvalvepaadi

vanema kutsetunnistuse väljaandmiseks kohustuslikud miinimumnõuded), A-VI/3 lõigete 1–4

(tuletõrjealase täiendusõppe kohustuslikud miinimumnõuded laiendatud programmi järgi) ja A-

VI/4 lõigete 1–3 (esmaabi andmise ja arstiabiga seotud kohustuslikud miinimumnõuded)

nõuetele.

Koolituse läbimist tõendav mereõppeasutuse väljastatud diplomi akadeemiline õiend peab

kajastama vastavust STCW konventsiooni reegli II/3 kohastele teadmistele, arusaamadele,

kogemustele ja pädevusele.

Lõikes 3 on määratletud 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe

koolitusnõuded. Koolitus peab vastama STCW konventsiooni reeglile II/1 STCW koodeksi

pädevusnõuete tabelis A-II/1 toodud pädevuste (500-se ja suurema kogumahutavusega laeva

vahitüürimehe minimaalse pädevustaseme kirjeldus) osas.

Lõikes 4 on määratletud järgmiste laevajuhtide koolitusnõuded:

- väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimees

- väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapten

- 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimees

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/223082013001

- 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapten

MSOS § 20 lõike 53 kohaselt peab nende diplomite taotlejal olema kõrgharidus. Need

koolitused peavad vastama STCW konventsiooni reeglile II/2 (500-se ja suurema

kogumahutavusega laeva kapteni ja vanemtüürimehe diplomi saamiseks kohustuslikud

miinimumnõuded) ning STCW koodeksi tabelis A-II/2 toodud pädevustele ja nõutavas ulatuses

meresõidupraktikale. Lisaks peab koolitus vastama STCW koodeksi jaotiste A-IV/2

(raadioside), A-VI/1 (ohutusalase tutvustava koolituse, põhiväljaõppe ja õpetuse kohustuslikud

miinimumnõuded), A-VI/2 lõigete 1–4 (päästepaadi või -parve, valvepaadi ja kiirvalvepaadi

vanema kutsetunnistuse väljaandmiseks kohustuslikud miinimumnõuded), A-VI/3 lõigete 1–4

(tuletõrjealase täiendusõppe kohustuslikud miinimumnõuded laiendatud programmi järgi) ja A-

VI/4 lõigete 1–3 (esmaabi andmise ja arstiabiga seotud kohustuslikud miinimumnõuded)

nõuetele. Eestis tuleb määruse §-de 48–51 kohaselt kõigi lõikes 3 loetletud diplomite saamiseks

läbida 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni koolitus, mis vastab STCW

konventsiooni reegli II/2 pädevusnõuetele ning lõikes 4 kirjeldatud mahule. Eraldi

vanemtüürimehe koolitust Eestis läbi ei viida, sest vanemtüürimees on laevaohvitser, kellele

läheb üle laeva üldjuhtimine, kui kapten on võimetu oma teenistusülesandeid täitma – seega ka

vanemtüürimehel peavad olema omandatud kapteni teadmised, oskused ja pädevused.

Lõike 5 kohaselt peab lõikes 4 nimetatud koolituste maht peab olema vähemalt 240 Euroopa

ainepunktisüsteemi ainepunkti (EAP) ja vastama STCW konventsiooni reeglile II/2 ning

STCW koodeksi tabelis A-II/2 toodud pädevustele ja nõutavas ulatuses meresõidupraktikale.

Seejuures peab nimetatud koolitusest vähemalt 65 EAP-d olema STCW koodeksi jaotise A-II/2

lõike 2 kohane koolitus süvendatud ja laiendatud mahus vastavalt tabelis A-II/2 toodud

pädevuste osas. Pädevusi kajastavad tabelite 2. veerus märgitud teadmised, arusaamad ja

oskused. Koolituse läbimist tõendav mereõppeasutuse väljastatud diplomi akadeemiline õiend

peab kajastama vastavust STCW konventsiooni reegli II/2 kohastele teadmistele, arusaamadele,

kogemustele ja pädevusele.

Lõikega 6 täpsustatakse, et kui meresõidudiplomi taotleja koolitus ei vasta §-s 10 nimetatud

koolituse nõuetele, tuleb tal läbida täiendav koolitus puuduolevas osas. Näiteks välisriigi

mereõppeasutuse lõpetanu, kes taotleb Eesti meresõidudiplomit, kuid pole omandanud reeglites

II/1, II/2, III/1 või III/2 nõutud pädevusi täies mahus.

Määruse § 11 sätestab nõuded laevamehaanikute koolitusele. Ka § 11 viitab praegu

üldsõnaliselt, millistele STCW konventsiooni nõuetele peab laevamehaanikute koolitus

sõltuvalt vastutustasandist ja võimalikust laeva kogumahutavusest vastama. Seda on vajalik

täpsustada, sest laevamehaanikute väljaõpe ja vastutustasand ei ole ühetaoline ning määruse 3.

peatüki 3. jagu (laevamehaaniku meresõidudiplomid ja kutsetunnistused) määratleb muuhulgas

diplomi saamiseks nõutava koolituse, kuid koolituse sisu ja mahtu ei ole määruse tasandil seni

täpsustatud, mistõttu võib eelkõige välisriigist pärit meresõidudiplomi taotleja jaoks olla

keeruline aru saada, milline on Eestis heakskiidetud laevamehaaniku koolitus. Muudatusega ei

kehtestata uusi nõudeid, vaid täpsustatakse õigusselguse huvides määruse §-des 511–58

nimetatud laevamehaanikute diplomite saamiseks nõutavat koolitust. Praeguse § 11 kehtiv

sõnastus on jäetud lõikeks 1.

Lõikes 2 on määratletud 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega

mootorlaeva vahimehaaniku koolitus. See peab vastama STCW konventsiooni reegli III/1

(mehitatud masinaruumi vahimehaaniku või perioodiliselt mehitamata masinaruumi

vahimehaaniku diplomi saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded) tabelis A-III/1 märgitud

pädevustele. Lisaks peab koolitus vastama STCW koodeksi jaotiste A-VI/1 (ohutusalase

tutvustava koolituse, põhiväljaõppe ja õpetuse kohustuslikud miinimumnõuded), A-VI/2

lõigete 1–4 (päästepaadi või -parve, valvepaadi ja kiirvalvepaadi vanema kutsetunnistuse

väljaandmiseks kohustuslikud miinimumnõuded), A-VI/3 lõigete 1–4 (tuletõrjealase

täiendusõppe kohustuslikud miinimumnõuded laiendatud programmi järgi) ja A-VI/4 lõigete

1–3 (esmaabi andmise ja arstiabiga seotud kohustuslikud miinimumnõuded) nõuetele.

Koolituse läbimist tõendav mereõppeasutuse väljastatud diplomi akadeemiline õiend peab

kajastama vastavust STCW konventsiooni reegli III/1 kohastele teadmistele, arusaamadele,

kogemustele ja pädevusele.

Lõigetes 3 ja 4 on määratletud järgmiste laevamehaanikute koolitusnõuded:

- väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teine

mehaanik

- väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva

vanemmehaanik

- 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teine

mehaanik

- 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva

vanemmehaanik

MSOS § 20 lõike 53 kohaselt peab nende diplomite taotlejal olema kõrgharidus. Väiksema kui

3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku ja teise

mehaaniku diplomi saamiseks nõutav koolitus on sätestatud määruse §-des 54 ja 55, suurema

kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku ja teise

mehaaniku diplomi saamiseks nõutav koolitus §-des 56 ja 57. Kõigi diplomite saamiseks on

vaja läbida vastav vanemmehaaniku koolitus, mis vastab STCW konventsiooni reeglite III/2 ja

III/3 pädevusnõuetele ning lõikes 4 kirjeldatud mahule. Eraldi teise mehaaniku koolitust Eestis

läbi ei viida, sest teine mehaanik on laevaohvitser, laevamehaanik, kellele läheb üle vastutus

laeva mehaanika- ja elektriseadmete käitamise, toimimise ja hoolduse eest, kui vanemmehaanik

on võimetu oma teenistusülesandeid täitma – seega ka teisel mehaanikul peavad olema

omandatud vanemmehaaniku teadmised, oskused ja pädevused.

Lõike 4 kohaselt peab lõikes 3 nimetatud koolituste maht olema vähemalt 240 EAP-d. Seejuures

peab koolitusest vähemalt 65 EAP-d olema STCW koodeksi jaotise A-III/2 lõike 2 ja jaotise

A-III/3 lõike 2 kohane koolitus süvendatud ja laiendatud mahus vastavalt tabelites A-III/2 ja A-

III/3 toodud pädevuste osas. Pädevusi kajastavad tabelite 2. veerus märgitud teadmised,

arusaamad ja oskused. Lisaks peab koolitus vastama STCW koodeksi jaotiste A-IV/2, A-VI/1,

A-VI/2 lõigete 1–4, A-VI/3 lõigete 1–4 ja A-VI/4 lõigete 1–3 nõuetele.

Koolituse läbimist tõendav mereõppeasutuse väljastatud diplomi akadeemiline õiend peab

kajastama vastavust STCW konventsiooni reegli III/2 või III/3 kohastele teadmistele,

arusaamadele, kogemustele ja pädevusele.

Lõikes 5 on määratletud laeva elektrimehaaniku koolitusnõuded. Koolituse maht peab olema

vähemalt 240 EAP-d ning vastama STCW konventsiooni reegli III/6 (elektrimehaaniku diplomi

saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded) STCW koodeksi pädevusnõuete tabelis A-III/6

toodud pädevuste osas. Lisaks peab koolitus vastama STCW koodeksi jaotiste A-VI/1, A-VI/2

lõigete 1–4, A-VI/3 lõigete 1–4 ja A-VI/4 lõigete 1–3 nõuetele.

Lõikega 6 täpsustatakse, et kui meresõidudiplomi taotleja koolitus ei vasta §-s 11 nimetatud

koolituse nõuetele, tuleb tal läbida täiendav koolitus puuduolevas osas. Taotleja võib olla

näiteks välisriigi mereõppeasutuse lõpetanu, kes taotleb Eesti meresõidudiplomit.

Eelnõu § 1 punktiga 2 asendatakse määruse §-s 15 sõna „laevamotoristi“ sõnaga

„vanemmotoristi“. STCW konventsiooni jaotiste A-III/4 ja A-III/5 nõuetele vastav koolitus,

millele on viidatud määruse § 15 praeguses sõnastuses, on kõigi motoristide koolitus, mille

läbivad nii vahi- kui ka vanemmotoristid. Eraldi vahimotoristi koolitust ei eksisteeri.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse määruse § 17 lauseosaga, mille kohaselt peab väiksema

kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeva laevamehaaniku koolitus vastama

Transpordiameti tunnustatud väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega

laeva vanemmehaaniku koolitusele.

Tegemist on mittekonventsioonikohase erialaõppega (st õppega, mida STCW konventsioon ei

reguleeri). Määruse tekst viiakse vastavusse tegeliku olukorraga, kus nii mehaanik kui

vanemmehaanik peavad läbima sama koolituse, st sisulisi muudatusi sellega ei kaasne.

Tunnistuse saamiseks tuleb täita määruse § 511 lõikes 1 sätestatud tingimused.

Eelnõu § 1 punktiga 4 loetakse määruse § 24 praegune tekst lõikeks 1 ja paragrahvi

täiendatakse lõikega 2. Lisatava sätte kohaselt ei nõuta tuletõrjealast koolitust laiendatud

programmi järgi kohalikus rannasõidus4 sõitvatel alla 200-se kogumahutavusega laeval, välja

arvatud reisilaeval. Laiendatud tuletõrje koolitus on mõeldud laeva tuletõrjerühmade

juhtimiseks tulekahju korral, samuti juhendamaks sadamas seistes Päästeameti tööd vastava

sündmuse korral. Sellistel laevadel töötab 1–2 laevapere liiget, kellest ei saa tuletõrjerühma

moodustada. Arvestades laevade väiksust, ei ole otstarbekas nõuda seda koolitust nii väikestel

laevadel kohalikus rannasõidus, kus tulekahju korral on tagatud abi kaldalt suhteliselt lühikese

ajaga.

Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse määruse § 31 lõiget 3. Võrreldes kehtiva sõnastusega

täiendatakse õigusselguse huvides, et lisaks e-residendile peab asjaomase laevamehaaniku või

laevajuhi täiendusõppe läbima ka Eesti elamisluba või elamisõigusega välismaalane või

kodakondsuseta isik. Praegusest sõnastusest võis välja lugeda, justkui need sihtrühmad ei

peakski seda tegema.

Eelnõu § 1 punktiga 6 jäetakse määruse § 32 lõike 5 sissejuhatavast lauseosast välja sõna

„kirjaliku“. Säte reguleerib avalduse esitamist meresõidudiplomi või kutsetunnistuse duplikaadi

saamiseks, kui esineb mõni lõikes 5 loetletud asjaoludest (nt diplom või tunnistus on kadunud

või varastatud). Praktikas ei esitata avaldust kirjalikult, vaid isik tuleb selleks

teenindusbüroosse ja esitab seal taotluse. Duplikaadi väljastamisel tuleb isik sellele järele ning

esitab duplikaadi saamiseks isikut tõendava dokumendi.

Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse määruse § 34 lõiget 3. Võrreldes kehtiva sõnastusega

täpsustatakse, et kinnitusleht5 väljastatakse Eesti riigilippu kandval laeval töötamiseks ning et

4 Kohalik rannasõit on meresõit rannikulähedastes vetes kuni 20 meremiili kaugusel kaldast, kuid mitte väljaspool

Eesti merealasid (MSOS § 2 p 15). 5 Kinnitusleht määrab meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kehtivuse meresõiduks. Kinnitusleht kuulub laeva

juhtkonna meresõidudiplomi või kutsetunnistuse juurde ning annab meresõidudiplomi või kutsetunnistuse

omanikule õiguse töötada kinnituslehel märgitud vastutustasandile vastaval ametikohal ja õiguse täita

kinnituslehel märgitud teenistusülesandeid (määruse § 33 lg 1).

kinnitusleht on välja antud STCW konventsiooni reegli I/2 lõike 7 kohaselt. Kinnituslehe

koostamisel kasutatakse STCW koodeksi jaotise A-I/2 lõikes 3 esitatud vormi.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse määruse § 34 lõigetega 31–33. Lisatavate sätetega

täpsustatakse õigusselguse huvides Eesti kinnituslehe taotlemise ja väljastamise korda.

Lõikega 31 sätestatakse, millised dokumendid tuleb kinnituslehe taotlemisel esitada. Nendeks

on:

- Olemasolev meresõidudiplom

- Välisriigis väljastatud kehtiv tervisetõend

- Meremehe tervisetõend.

Lisaks tuleb kinnituslehe saamiseks sooritada lõikes 5 nimetatud eksam Eesti merendusalaste

õigusaktide kohta. Kapteni ja vanemtüürimehe meresõidudiplomi kinnituslehe taotlemisel peab

lisaks esitama esmaabi- ja meditsiiniabikoolituste tunnistused.

Lõikega 32 sätestatakse kinnituslehele märgitavad piirangud. Samasisuline säte on kirjas

määruse § 33 lõikes 6, sama kehtib ka välisriigi meresõidudiplomi tunnustamisel.

Lõike 33 kohaselt määratakse kinnituslehe kehtivusaeg välisriigis väljastatud kinnituslehel

märgitud kehtivusaja järgi, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Näiteks, kui välisriigi

kinnituslehe kehtivusaeg on kuni 31.12.2026, antakse Eesti kinnitusleht välja sama

kehtivusajaga.

Eelnõu § 1 punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks määruse § 34 lõige 51. Kuivõrd määruse § 34

lõikes 3 täpsustatakse õigusselguse huvides, et kinnitusleht väljastatakse töötamiseks Eesti

riigilippu kandval laeval, ei ole lõige 51 enam vajalik.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse määruse § 35 pealkirja. Määruse § 35 täiendatakse

sätetega teadmiste ja oskuste hindamise läbiviimise nõuete kohta, mistõttu tuleb täpsustada ka

pealkirja.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse määruse § 35 lõigetega 4–6.

Lõikega 4 sätestatakse, et kui meresõidudiplomi või kutsetunnistuse taotleja ei sooritanud

eksamit Transpordiameti hindamiskomisjoni ees, on tal õigus taotleda uue eksami toimumist

mitte varem, kui kahe nädala pärast. Uue aja määrab Transpordiameti hindamiskomisjon.

Praktikas on tekkinud olukordi, kus eksami mittesooritamisel taotletakse korduseksamit

järgmisel vabal ajal, mis võib olla järgmisel päeval või samal päeval või nädalal, ning pannakse

kinni teiste taotlejate eksamiajad. Seejuures tuleb arvestada, et eksami läbimiseks on vajalikud

mahukad teadmised, mida on puudulike teadmiste korral keeruline omandada paari päevaga,

kuid kui taotleja soovib tulla korduseksamile järgmisel päeval, puudub Transpordiametil justkui

õigus sellest keelduda. Muudatusega antakse taotlejale aega oma teadmiste täiendamiseks ja

eksamiks ettevalmistamiseks ning vähendamaks tühieksameid, kus käiakse katsetamas ilma

kindlate teadmisteta. Muudatusega vähendatakse ebamõistlikku halduskoormust ja

distsiplineeritakse eksamineeritavaid ennast ette valmistama eksami sooritamiseks.

Lõigetes 5 ja 6 täpsustatakse eksamile registreerimisega ning registreeritud ajaks

mitteilmumisega kaasnevat. Eraldi on toodud välja eksamile registreerimine kui eraldi

protseduur ning tähtajad, mille jooksul on võimalik põhjendatud vajaduse korral eksami

sooritamise aega muuta. Nn katteta registreerimised ja mitteilmumised põhjustavad aga

eksamijärjekordade tekkimist. Seega võimaldab registreerimise reguleerimine planeerida

eksamineerimist tõhusamalt ning tagab tegelikele soovijatele kiirema võimaluse eksami

sooritamiseks. Ühepäevane etteteatamise tähtaeg on vajalik selleks, et Transpordiametil oleks

võimalik eelnevalt registreeritud aeg anda teisele isikule ning määrata uus aeg mitteilmumisest

teatavale isikule. Uue aja määramisega ei kaasne uut eksamiks registreerimist, vaid uue

eksamiaja määramine.

Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse määruse § 38 lõiget 1. Selle praeguse sõnastuse kohaselt

arvestatakse meresõidudiplomi või kutsetunnistuse saamiseks või vahetamiseks vajaliku

meresõidupraktikana arvestatakse dokumentide esitamise päevale eelneva 10 aasta jooksul

läbitud meresõidupraktikat. Muudatuse kohaselt arvestatakse edaspidi eelneva viie aasta

jooksul läbitud meresõidupraktikat. STCW konventsiooni pädevuste tõendamine põhineb

viieaastastel tsüklitel, jätkuva pädevuse tõendamiseks piisab meresõidupraktikast

konventsioonis lubatud ajaperioodi jooksul, nt „eelneva perioodi vältel, mis ei ületa 5 aastat“.

Samuti suunab konventsiooni reegel I/11 (tunnistuste pikendamine) täienduskoolitusele need

isikud, kes pole viimase viie aasta jooksul merd sõitnud.

Lisaks näeb § 38 lõige 1 praegu ette, et e-residendi meresõidupraktika arvestus algab Eesti

meresõidudokumendi omandamisest. Sellest sõnastusest võib jääda ekslik mulje, justkui muude

isikute (Eesti kodanike ning Eestis elamisluba või -õigust omavate välismaalaste või

kodakondsuseta isikute) puhul oleks meresõidupraktika arvestuse algus teistsugune. Seetõttu

tehakse õigusselguse huvides lõikesse 1 täpsustus, et tegemist on üldise nõudega.

Eelnõu § 1 punktidega 13 ja 14 muudetakse määruse § 40 lõike 7 sõnastust.

Lõikest 7 jäetakse välja viide konventsiooni reeglile V/2 (reisilaevade kaptenite, ohvitseride,

reakoosseisu liikmete ja muu personali väljaõppe ja ettevalmistuse kohustuslikud

miinimumnõuded) ja jaotisele A-V/2 (miinimumnõuete täitmiseks vajalik väljaõpe), mis

sätestatakse eraldi lõikes 73. Reegli V/2 puhul näeb konventsioon ette, et laevapere liikme

teadmisi ja oskusi hinnatakse mereõppeasutuses või nad peavad läbima vastava täiendusõppe

aja jooksul, mis ei ületa viit aastat esmasest teadmiste ja oskuste omandamisest arvates.

Konventsiooni reeglite VI/1 (kõigi meremeeste ohutusalase tutvustava koolituse, põhiväljaõppe

ja õpetuse kohustuslikud miinimumnõuded), VI/2 (päästepaadi või -parve, valvepaadi ja

kiirvalvepaadi vanema kutsetunnistuse väljaandmiseks kohustuslikud miinimumnõuded) ja

VI/3 (tuletõrjealase täiendusõppe kohustuslikud miinimumnõuded) puhul ei ole konventsiooni

alusel välistatud, et teadmiste ja oskuste hindamist või täiendusõpet võib läbida nt 5 aasta ja 1

nädala pärast. STCW koodeksi tabel B-I/2 täpsustab pädevuste tõendamise perioodi.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse määruse § 40 lõikega 73, mis reguleerib teadmiste ja

oskuste hindamist STCW konventsiooni reegli V/2 suhtes. Regulatsioon oli varasemalt

hõlmatud lõikes 7, kuid korrektsem on see sätestada eraldi lõikes. Selgitused on välja toodud

määruse § 40 lõike 7 muudatuse juures (eelnõu § 1 punktid 12 ja 13).

Eelnõu § 1 punktidega 16 ja 17 muudetakse määruse § 40 lõike 9 sõnastust.

Punktiga 14 jäetakse § 40 lõike 9 teisest lausest välja kohustus kanda teadmiste ja oskuste

hindamise protokollile mereõppeasutuse, laeva või reederi pitser. Lisaks täpsustatakse, et

hindajate ametikohad kantakse protokollile juhul, kui hindamine toimub laevas. Praktikas ei ole

hindamist laeva pardal viimastel aastatel toimunud (varasemalt tehti seda nt Saaremaa

Laevakompanii meeskonnaliikmete hindamisel), kuid see võimalus on STCW konventsiooni

alusel ette nähtud.

Punktiga 15 täpsustatakse § 40 lõike 9 viimast lauset, mille kohaselt edastatakse paberkandjal

protokoll Transpordiametile viie päeva jooksul pärast hindamist. Võrreldes kehtiva sõnastusega

ei ole nõutav, et protokolli allkirjastaks isikud, kelle teadmisi ja oskusi hinnati. Sarnaselt

digiallkirjastatud protokolliga ei allkirjasta muudatuse kohaselt enam ka muus vormis

protokolli isik, kelle teadmisi ja oskusi hinnati. Õigus protokolliga tutvuda jääb isikule, kelle

oskusi hinnati, endiselt alles. Eelnevalt tuleb Transpordiametile edastada digitaalselt

allkirjastatud protokoll, mille on allkirjastanud kõik hindajad.

Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse määruse § 52 lõiget 1, mis reguleerib väiksema kui 750

kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistuse

saamiseks vajalikke nõudeid. MSOS § 20 lõike 56 punkt 1 sätestab, et Transpordiamet hindab

laevapere liikme teadmisi ja oskusi laeva juhtkonna liikme meresõidudiplomi või

kutsetunnistuse vahetamisel kõrgema kutsekvalifikatsiooni diplomi või tunnistuse vastu.

Kuivõrd väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva

vanemmehaaniku tunnistust saab taotleda isik, kel on olemas samaväärse mootorlaeva

mehaaniku tunnistus, tuleb ka selle tunnistuse puhul sooritada eksam Transpordiameti

komisjoni ees.

Eelnõu § 1 punktiga 19 täpsustatakse määruse § 69 (Vahimotoristi ja laeva külmutusseadmete

masinisti tunnistus) lõigete 1 ja 2 sõnastust.

Paragrahvi 69 kehtivas sõnastuses on nii vahimotoristi kui laeva külmutusseadmete masinisti

puhul sätestatud, et tunnistuse saamiseks on vajalik vastava eriala koolitus. Tegemist on liiga

ebamäärase sõnastusega, mida tuleb täpsustada, kuid sisulisi mõjusid muudatusega ei kaasne.

Vahimotoristi puhul on seega täpsustatud, et vahimotoristi tunnistuse saamiseks on tulenevalt

määruse § 15 muudatustest vajalik vanemmotoristi koolitus. Lisaks täpsustatakse, et

praktikapäevikus vormistatud meresõidupraktika peab olema masinaruumis laeval peamasinate

efektiivse koguvõimsusega 200 kW või enam.

Laeva külmutusseadmete masinisti tunnistuse saamiseks on vajalik läbida laeva

külmutusseadmete masinisti koolitus. Nõuded koolitusele on sätestatud määruse §-s 18.

Eelnõu § 1 punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks määruse § 78.

Lõige 1 reguleerib kehtivuse kaotanud Eesti Vabariigi meresõidudiplomi või kutsetunnistuse

või endise NSV Liidu meresõidudiplomi või kutsetunnistuse, mis on välja antud enne STCW

konventsiooni 1995. aasta muudatuste jõustumist, vahetamist. Tegemist on üleminekusättega,

mille alusel võimaldati vahetada tunnistusi, mis on väljastatud enne 1995. a (Eesti

meresõidudiplom või kutsetunnistus) või enne 1991. a (NSV Liidu meresõidudiplom või

kutsetunnistus). Eesti ühines STCW konventsiooniga 1995. a6 ning alates sellest ajast on

väljastatud STCW konventsiooni kohaseid meresõidudiplomeid ja kutsetunnistusi. Vanade

diplomite või kutsetunnistuste omanikel on olnud võimalik vahetada diplomit ligi 30 aastat,

seega on vähetõenäoline, et praeguseks on jäänud merel sõitvaid meremehi, kes pole seda

võimalust kasutanud. Lisaks on STCW konventsiooni ajakohastatud laiaulatuslike revisjonide

käigus kaks korda, 1995. a ja 2010. a. Seega pole enam asjakohane võimaldada vahetada

meresõidudiplomeid ega kutsetunnistusi, mis on väljastatud üle 30 aasta tagasi ning mis ei

vastanud STCW konventsiooni 1995. a nõuetele.

Lõike 2 kohaselt vahetab Transpordiamet teatud välisriikide meresõidudiplomi või

kutsetunnistuse, mis on välja antud STCW konventsiooni nõuete kohaselt pärast STCW

konventsiooni 1995. aasta muudatuste jõustumist, käesoleva määruse nõuetele vastava

samaväärse meresõidudiplomi või kutsetunnistuse vastu.

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/24991

Säte on olnud kehtiv alates määruse tervikteksti jõustumisest 2013. a. Selleks ajaks olid hiljuti

jõustunud STCW konventsiooni 2010.a muudatused (jõustusid rahvusvaheliselt 1. jaanuarist

2012. a) ning määrusega nähti ette võimalus vahetada välisriigi diplom, mis oli väljastatud enne

2010. a muudatuste jõustumist. Paljudel Eesti kodanikel ja Eestis alalise elamisloa alusel

viibivatel isikutel olid välisriigi diplomid, millele kinnituslehe vormistamine selles välisriigis

oli isiku jaoks kulukas ja tülikas. Üleminekusätte alusel väljastas sellistele isikutele diplomi

väljastanud välisriik kinnituslehe, millele Veeteede Amet (hilisem Transpordiamet) väljastas

Eesti kinnituslehe, mille alusel isik võib töötada Eesti lippu kandvatel laevadel.

Arvestades, et STCW konventsiooni 2010. a muudatuste rahvusvahelisest jõustumisest on

praeguseks möödas üle 12 aasta, võib eeldada, et isikud, kes on soovinud STCW konventsiooni

1995. a diplomi või kutsetunnistuse vahetamist käesoleva määruse nõuetele vastava samaväärse

meresõidudiplomi või kutsetunnistuse vastu, on seda ka praeguseks ka teinud. Seetõttu ei ole

ka lõige 2 enam aktuaalne ja määruse § 78 tunnistatakse tervikuna kehtetuks.

Eelnõu § 2 on jõustumissäte. Eelnõu § 1 punkti 18 kohase muudatusega (määruse § 52 lõike 1

täiendamine) kehtestatakse väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega

mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistuse taotlejale kohustus sooritada eksam

Transpordiametis. Jõustumissättega kehtestatakse üleminekuaeg, mille kohaselt jõustub

muudatus 1. jaanuaril 2025. a.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse regulatsiooni täiendatakse eksami sooritamise tingimusega. Esiteks määratletakse, et

kui meresõidudiplomi või kutsetunnistuse taotleja ei sooritanud eksamit Transpordiameti

hindamiskomisjoni ees, saab ta tulla korduseksamile mitte varem, kui kahe nädala pärast.

Samuti täpsustatakse eksamile registreerimisega ning registreeritud ajaks mitteilmumisega

kaasnevat. Vältimaks olukordi, kus isik jätab eksamile ilmumata või teavitab Transpordiametit

sellest viimasel hetkel (nt tund aega enne eksami toimumist), sätestatakse teavitamiskohustus

juhul, kui isikul pole võimalik määratud ajaks eksamile tulla. Registreerimise reguleerimine

sarnaselt mootorsõidukijuhi eksamiga võimaldab Transpordiametil planeerida eksamineerimist

senisest tõhusamalt ning tagab tegelikele soovijatele kiirema võimaluse eksami sooritamiseks.

Ühepäevane etteteatamise tähtaeg on vajalik selleks, et Transpordiametil oleks võimalik

eelnevalt registreeritud aeg anda teisele isikule ning määrata uus aeg mitteilmumisest teatavale

isikule. Uue aja määramisega ei kaasne uut eksamiks registreerimist, vaid uue eksamiaja

määramine.

Samuti täpsustatakse väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega

mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistuse saamise tingimusi. Tegemist on madalama

kvalifikatsiooniga tunnistuse (mehaaniku tunnistus) vahetamisega kõrgema kvalifikatsiooniga

tunnistuse vastu, seega tuleb tunnistuse taotlejal kooskõlas MSOS § 20 lõike 56 punktiga 6

sooritada eksam Transpordiameti komisjoni ees.

MSOS § 20 lõike 56 punkt 1 sätestab, et Transpordiamet hindab laevapere liikme teadmisi ja

oskusi laeva juhtkonna liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse vahetamisel kõrgema

kutsekvalifikatsiooni diplomi või tunnistuse vastu. Kuivõrd väiksema kui 750 kW peamasinate

efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistust saab taotleda isik, kel on

olemas samaväärse mootorlaeva mehaaniku tunnistus, tuleb ka selle tunnistuse puhul sooritada

eksam Transpordiameti komisjoni ees.

Muudatus mõjutab väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva

vanemmehaaniku tunnistust taotlevaid isikuid. Kuivõrd eksamile registreerimisega kaasneb ka

riigilõivu (75 eurot) maksmise kohustus, nähakse muudatusele ette hilisem jõustumisaeg.

Transpordiamet väljastab u 7–8 tunnistust aastas. Muudatus ei mõjuta isikuid, kellele on

tunnistus juba väljastatud.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Nagu eespool selgitatud, mõjutavad määruse muudatused väiksema kui 750 kW peamasinate

efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistust taotlevaid isikuid, kes

peavad tasuma riigilõivu eksamile registreerimise eest. Riigilõivuseaduse § 14259 lõike 1

kohaselt on riigilõiv laeva juhtkonna liikme puhul 75 eurot. Tunnistus väljastab u 7–8 tunnistust

aastas, seega on tasutav riigilõiv u 525–600 eurot.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Erandiks on määruse § 1 punkt 18, millega kehtestatakse

väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku

tunnistuse taotlejale kohustus sooritada eksam Transpordiametis. Kuivõrd muudatusega

kehtestatakse isikule kohustus, eeldab see üleminekuaja kehtestamist. Jõustumissätte kohaselt

jõustub muudatus 1. jaanuaril 2025. a.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile ning Siseministeeriumile.

Lisaks esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja huvigruppidele:

TalTech Eesti Mereakadeemia, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti

Meremeeste Liit, AS Tallink Grupp, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Haridus- ja Teadusministeerium

Justiitsministeerium

Siseministeerium

25.06.2024 nr 1-4/24/3150

Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruse nr

96 „Laevapere liikmete koolitus- ja

kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise

kord” muutmise eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruse nr 96 „Laevapere

liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord” muutmise eelnõu.

Samuti esitame eelnõu arvamuse avaldamiseks kirjas märgitud lisaadressaatidele ning teadmiseks

Transpordiametile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Lisaadressaadid: TalTech Eesti Mereakadeemia, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Laevajuhtide Liit,

Eesti Laevamehaanikute Liit, AS Tallink Grupp, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing,

Transpordiamet

Anton Merits, 715 3423

[email protected]