Vastused küsimustele


Ravimite väljakirjutamise tingimused on reguleeritud sotsiaalministri määrusega Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm

§ 2.   Ravimite väljakirjutamine on sätestatud erisused tervishoiutöötajate õigustes erinevaid ravimeid välja kirjutada. Üldiselt ei ole erialati piiritletud, milliseid ravimeid tohivad või ei tohi perearstid välja kirjutada. Narkootilistest ja psühhotroopsetest ainetest on esmase väljakirjutamise õigus piiratud vaid metüülfenidaadil ja lisdeksamfetamiindimesülaadil, korduval väljakirjutamisel võivad neid määrata ka perearstid.
(91) Metüülfenidaati ja lisdeksamfetamiindimesülaati sisaldavate ravimite esmase väljakirjutamise õigus on ainult psühhiaatril.

Kommunikatsioonivahendi kaudu pöördumisel, nt telefoni, e-kirja teel ei ole lubatud narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid esmakordselt määrata; korduvat väljakirjutamist ei ole piiritletud.
(93) Narkootilise ravimi retsepti alusel ning käesoleva määruse lisas 4 toodud ravimeid ei või enne patsiendi vastuvõtu läbiviimist esmaselt välja kirjutada.
Ravimi väljakirjutamine peab toimuma selge näidustuse olemasolul ja peab kajastuma selle inimese haigusloos, kelle jaoks on ravim välja kirjutatud.
(5) Ravim kirjutatakse välja vastava näidustuse olemasolul ja määratud ravi peab kajastuma tervishoiuteenuse osutamist tõendavas dokumendis koos retsepti numbri äramärkimisega. Kannete tegemisel lähtutakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 42 lõike 3 alusel kehtestatud korrast.

Nimetatud määruse §2 sätestatakse ka millises koguses võib ravimeid retseptile kirjutada.
Toon siin välja üldise ühele retseptile väljakirjutatava koguse reegli ning narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid puudutavad sätted. Need kehtivad kõikidele arstidele, sõltumata erialast, v.a. hambaarstid (§2 (3)).
(6) Ühele retseptile kirjutatakse ravimit koguses, mis on vajalik ägeda haigestumise korral ühe ravikuuri läbimiseks ning kroonilise või pikaajalise haiguse korral kahe- kuni kolmekuulise ravi jaoks. Kroonilise või pikaajalise haiguse korral võib ravimit välja kirjutada vähem kui kahekuuliseks raviks vajaliku koguse vaid ravi alustamisel või muutmisel.
(61) Patsiendile narkootilise ravimi retsepti alusel väljakirjutatava ravimi kogus ei tohi ületada temale üheks kuuks vajaminevat kogust. Kui ravimi ühele retseptile väljakirjutatava suurima koguse väljastamise suhtes on kehtestatud piirang käesoleva määruse lisa 4 punktis 1, lähtutakse sellest.
(62) Bensodiasepiini ja bensodiasepiinisarnast ainet sisaldavat ravimit on lubatud välja kirjutada järgmiselt:
  1) kui isikule ei ole viimase 12 kuu jooksul bensodiasepiini või bensodiasepiinisarnast ainet sisaldavat ravimit välja kirjutatud, on lubatud ühele retseptile välja kirjutada Eestis turustatavat väikseima toimeaine sisaldusega ravimpreparaati kõige rohkem lisa 4 punktis 2 sätestatud maksimaalses koguses;
  2) kui isikule kirjutatakse bensodiasepiini või bensodiasepiinisarnast ainet sisaldavat ravimit välja korduvalt, on lubatud ravimit ühe ravimvormi kohta 30 päeva jooksul välja kirjutada summaarselt kõige rohkem koguses, mis on sätestatud lisa 4 punktis 3;
  3) kui isikule on vaja bensodiasepiini või bensodiasepiinisarnast ainet sisaldavat ravimit välja kirjutada lisa 4 punktis 3 sätestatud kogusest suuremas koguses või kuni kolmeks kuuks, võivad perearst ja eriarstid kasutada raviskeemi kooskõlastamiseks e-konsultatsiooni.
(7) Retsepti alusel ei ole lubatud välja kirjutada ketamiini, esketamiini, fentanüüli, tiopentaali, naatriumoksübaati, alfentaniili, sufentaniili ja remifentaniili sisaldavaid süstitavaid ravimvorme ning buprenorfiini suukaudseid ravimvorme.
(92) Narkootilise ravimi retseptile kirjutatakse ravimeid, mis sisaldavad sotsiaalministri määrusega kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I ja II nimekirja kuuluvaid aineid.
(94) Klonasepaami sisaldavaid ravimeid on lubatud välja kirjutada ainult RHK 10 koodidega G40, G20–G26 ja G63.
(13) Korduvretsepti ei või välja kirjutada narkootilistele ravimitele, anksiolüütikumidele, uinutitele, rahustitele, antibakteriaalsetele, immunoloogilistele ja radiofarmatseutilistele ravimitele, ARV-ravimitele ega ravimitele, mille väljastamisele on kehtestatud koguselised piirangud käesoleva määruse lisas 4.

§ 5.   Retseptide vormistamine
(11) Narkootilist ja psühhotroopset ainet ning ARV-ravimit võib välja kirjutada ainult elektrooniliselt.


Igasugune farmakoloogilise ravi ordineerimine peaks lähtuma tõenduspõhisest teabest.
Kõigil Eestis müügiluba omavatel ravimpreparaatidel on Ravimiameti poolt heakskiidetud tervishoiutöötajatele suunatud ravimiteabe dokument – ravimi omaduste kokkuvõte.

See on avalik dokument ja kättesaadav ravimiregistrist. Ravimi omaduste kokkuvõttesse on ravi kohta koondatud teaduslikult tõestatud kliiniliselt oluline teave: näidustused, annustamisjuhised, teadaolevad riskid, koostoimed teiste ravimitega ja hoiatused.

Tervishoiutöötajate üheks oluliseks töövahendiks on ravijuhendid. Reeglina keskendub ravijuhend ühele haigusele või seisundile ning annavad konkreetseid juhiseid ravimite ja tervisetehnoloogiate kasutamiseks. Need võivad olla kohalikud või rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide poolt heaks kiidetud.

Ravijuhendite Nõukoja koostatud ravijuhendid leiab siit https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid

Eesti Psühhiaatrite Selts on teinud ettepaneku Ravijuhendite Nõukojale koostada sõltuvust tekitava potentsiaaliga ravimite kasutamise/väljakirjutamise juhend, mis annaks konkreetsed soovitused ja tegutsemisjuhised selliste ravimite määramisel.


Ravimite väljakirjutamise tingimused on reguleeritud sotsiaalministri määrusega Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm

§ 2.   Ravimite väljakirjutamine on sätestatud erisused tervishoiutöötajate õigustes erinevaid ravimeid välja kirjutada. Üldiselt ei ole erialati piiritletud, milliseid ravimeid tohivad või ei tohi perearstid välja kirjutada. Narkootilistest ja psühhotroopsetest ainetest on esmase väljakirjutamise õigus piiratud vaid metüülfenidaadil ja lisdeksamfetamiindimesülaadil, korduval väljakirjutamisel võivad neid määrata ka perearstid.
(91) Metüülfenidaati ja lisdeksamfetamiindimesülaati sisaldavate ravimite esmase väljakirjutamise õigus on ainult psühhiaatril.

Kommunikatsioonivahendi kaudu pöördumisel, nt telefoni, e-kirja teel ei ole lubatud narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid esmakordselt määrata; korduvat väljakirjutamist ei ole piiritletud.
(93) Narkootilise ravimi retsepti alusel ning käesoleva määruse lisas 4 toodud ravimeid ei või enne patsiendi vastuvõtu läbiviimist esmaselt välja kirjutada.
Ravimi väljakirjutamine peab toimuma selge näidustuse olemasolul ja peab kajastuma selle inimese haigusloos, kelle jaoks on ravim välja kirjutatud.
(5) Ravim kirjutatakse välja vastava näidustuse olemasolul ja määratud ravi peab kajastuma tervishoiuteenuse osutamist tõendavas dokumendis koos retsepti numbri äramärkimisega. Kannete tegemisel lähtutakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 42 lõike 3 alusel kehtestatud korrast.

Nimetatud määruse §2 sätestatakse ka millises koguses võib ravimeid retseptile kirjutada.
Toon siin välja üldise ühele retseptile väljakirjutatava koguse reegli ning narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid puudutavad sätted. Need kehtivad kõikidele arstidele, sõltumata erialast, v.a. hambaarstid (§2 (3)).
(6) Ühele retseptile kirjutatakse ravimit koguses, mis on vajalik ägeda haigestumise korral ühe ravikuuri läbimiseks ning kroonilise või pikaajalise haiguse korral kahe- kuni kolmekuulise ravi jaoks. Kroonilise või pikaajalise haiguse korral võib ravimit välja kirjutada vähem kui kahekuuliseks raviks vajaliku koguse vaid ravi alustamisel või muutmisel.
(61) Patsiendile narkootilise ravimi retsepti alusel väljakirjutatava ravimi kogus ei tohi ületada temale üheks kuuks vajaminevat kogust. Kui ravimi ühele retseptile väljakirjutatava suurima koguse väljastamise suhtes on kehtestatud piirang käesoleva määruse lisa 4 punktis 1, lähtutakse sellest.
(62) Bensodiasepiini ja bensodiasepiinisarnast ainet sisaldavat ravimit on lubatud välja kirjutada järgmiselt:
  1) kui isikule ei ole viimase 12 kuu jooksul bensodiasepiini või bensodiasepiinisarnast ainet sisaldavat ravimit välja kirjutatud, on lubatud ühele retseptile välja kirjutada Eestis turustatavat väikseima toimeaine sisaldusega ravimpreparaati kõige rohkem lisa 4 punktis 2 sätestatud maksimaalses koguses;
  2) kui isikule kirjutatakse bensodiasepiini või bensodiasepiinisarnast ainet sisaldavat ravimit välja korduvalt, on lubatud ravimit ühe ravimvormi kohta 30 päeva jooksul välja kirjutada summaarselt kõige rohkem koguses, mis on sätestatud lisa 4 punktis 3;
  3) kui isikule on vaja bensodiasepiini või bensodiasepiinisarnast ainet sisaldavat ravimit välja kirjutada lisa 4 punktis 3 sätestatud kogusest suuremas koguses või kuni kolmeks kuuks, võivad perearst ja eriarstid kasutada raviskeemi kooskõlastamiseks e-konsultatsiooni.
(7) Retsepti alusel ei ole lubatud välja kirjutada ketamiini, esketamiini, fentanüüli, tiopentaali, naatriumoksübaati, alfentaniili, sufentaniili ja remifentaniili sisaldavaid süstitavaid ravimvorme ning buprenorfiini suukaudseid ravimvorme.
(92) Narkootilise ravimi retseptile kirjutatakse ravimeid, mis sisaldavad sotsiaalministri määrusega kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I ja II nimekirja kuuluvaid aineid.
(94) Klonasepaami sisaldavaid ravimeid on lubatud välja kirjutada ainult RHK 10 koodidega G40, G20–G26 ja G63.
(13) Korduvretsepti ei või välja kirjutada narkootilistele ravimitele, anksiolüütikumidele, uinutitele, rahustitele, antibakteriaalsetele, immunoloogilistele ja radiofarmatseutilistele ravimitele, ARV-ravimitele ega ravimitele, mille väljastamisele on kehtestatud koguselised piirangud käesoleva määruse lisas 4.

§ 5.   Retseptide vormistamine
(11) Narkootilist ja psühhotroopset ainet ning ARV-ravimit võib välja kirjutada ainult elektrooniliselt.


Igasugune farmakoloogilise ravi ordineerimine peaks lähtuma tõenduspõhisest teabest.
Kõigil Eestis müügiluba omavatel ravimpreparaatidel on Ravimiameti poolt heakskiidetud tervishoiutöötajatele suunatud ravimiteabe dokument – ravimi omaduste kokkuvõte.

See on avalik dokument ja kättesaadav ravimiregistrist. Ravimi omaduste kokkuvõttesse on ravi kohta koondatud teaduslikult tõestatud kliiniliselt oluline teave: näidustused, annustamisjuhised, teadaolevad riskid, koostoimed teiste ravimitega ja hoiatused.

Tervishoiutöötajate üheks oluliseks töövahendiks on ravijuhendid. Reeglina keskendub ravijuhend ühele haigusele või seisundile ning annavad konkreetseid juhiseid ravimite ja tervisetehnoloogiate kasutamiseks. Need võivad olla kohalikud või rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide poolt heaks kiidetud.

Ravijuhendite Nõukoja koostatud ravijuhendid leiab siit https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid

Eesti Psühhiaatrite Selts on teinud ettepaneku Ravijuhendite Nõukojale koostada sõltuvust tekitava potentsiaaliga ravimite kasutamise/väljakirjutamise juhend, mis annaks konkreetsed soovitused ja tegutsemisjuhised selliste ravimite määramisel.