Vastused küsimustele


*Ozempic on osutunud väga populaarseks ravimiks, mida kasutatakse palju ka kaalulangetamiseks - kas sellel kestavad üle maailma ikka tarneraskused või need on leevenenud?
Ozempicu tarneraskus kestab ning selle lõpliku lahenemise aeg ei ole teada. Ravimi tarned küll toimuvad, kuid mitte kogu nõudlust katvas mahus.
*Välismeedia kirjutab palju ka uutest võimalikest ravimitest, mis aitavad kaalu langetada, nt retatrutide, amycretin jne. Kas on teada, kui palju kaalulangetusravimeid on praegu töös, uuringute eri faasis? Missuguse uue ravimiga on jõutud kõige kaugemale?
Hetkel on kaalulangetusravimite puhul pilk suunatud eelkõige GLP-1 kombinatsioonidele teiste seedetrakti ja pankrease hormoonidega (kõige tuntumad on nn topelt-agonistid (GLP-1 + GIP) ja kolmik-agonistid (GLP-1 + GIP + glükagoon)). Neist ainukesena ja esimese topelt-agonistina on heaks kiidetud tirsepatiid (Mounjaro). Hetkel seda Eestis ei turustata. Ülejäänud kombinatsioonid on hetkel kõige enam 2.-3. faasi kliiniliste uuringute etappides ehk neid veel uuritakse, et teha veenvalt kindlaks nende efektiivsus ja ohutus. Ajakirjas Nature on käesoleva aasta veebruaris ilmunud hea ülevaateartikkel.
Uue toimeainega ravimite müügiloa taotluste kvaliteedi, tõhususe ja ohutusandmete hindamist koordineerib peaasjalikult Euroopa Ravimiamet. Hindamismenetluses olevate ravimite toimeainete kohta on info avalik ja leitav Euroopa Ravimiameti kodulehelt: https://www.ema.europa.eu/en/medicines/medicines-human-use-under-evaluation
*Ülekaal ja rasvumine on paljudes riikides suur murekoht. Kas võib öelda, et see annab hoogu ka uute kaalulangetusravimite arendamisele?
Tervise Arengu Instituudi andmete kohaselt on Eesti inimeste keskmine kehamassiindeks (KMI) viimase kahekümne aasta võrdluses kiiresti suurenenud nii naistel kui ka meestel. Maailma terviseorganisatsioon (WHO) viitab, et ülekaalulisus ja rasvumine on jätkuvas tõusutrendis kogu maailmas. Ülekaalulisus ja rasvumine on terviseriskid, mis soodustavad haigestumist või halvendavad nende kulgu, kuid tõhusaks kaalulangetamiseks ei ole ravimid esmavalikuks. Medikamentidest võib olla abi vaid siis, kui elustiili muutmine ei ole andnud patsiendi tervenemisel piisavat tulemust. Kõikides kliinilistes uuringutes, mis kaalu langetavate ravimitega tehtud, on üheks kriteeriumiks kaasnev dieet ning nagu me näeme, kui inimene kaalu langedes oma elustiili ei muuda, siis ravimi kasutamise lõpetades tulevad kadunud kilod jälle tagasi. Seetõttu peaks kaalulangetusravimeid vaatama kui täiendavat abivahendit elustiili muutuste tegemiseks ning kinnistamiseks.
Viimasel ajal palju kõneainet pakkunud semaglutiidi ja teiste sama toimemehhanismiga ravimite kasutamise eesmärk on eelkõige vere glükoosisisalduse kontrolli all hoidmine diabeedi raviks.
*Kas lähiajal on Eesti turule oodata ka mõnda uut ravimit, mis aitab kaalust alla võtta? 
Uute toimeainetega ravimiuuringud on oluline samm ravimiarenduses, kuid sellest etapist kaugemale jõudnud uusi preparaate praegu lisandunud ei ole.


*Ozempic on osutunud väga populaarseks ravimiks, mida kasutatakse palju ka kaalulangetamiseks - kas sellel kestavad üle maailma ikka tarneraskused või need on leevenenud?
Ozempicu tarneraskus kestab ning selle lõpliku lahenemise aeg ei ole teada. Ravimi tarned küll toimuvad, kuid mitte kogu nõudlust katvas mahus.
*Välismeedia kirjutab palju ka uutest võimalikest ravimitest, mis aitavad kaalu langetada, nt retatrutide, amycretin jne. Kas on teada, kui palju kaalulangetusravimeid on praegu töös, uuringute eri faasis? Missuguse uue ravimiga on jõutud kõige kaugemale?
Hetkel on kaalulangetusravimite puhul pilk suunatud eelkõige GLP-1 kombinatsioonidele teiste seedetrakti ja pankrease hormoonidega (kõige tuntumad on nn topelt-agonistid (GLP-1 + GIP) ja kolmik-agonistid (GLP-1 + GIP + glükagoon)). Neist ainukesena ja esimese topelt-agonistina on heaks kiidetud tirsepatiid (Mounjaro). Hetkel seda Eestis ei turustata. Ülejäänud kombinatsioonid on hetkel kõige enam 2.-3. faasi kliiniliste uuringute etappides ehk neid veel uuritakse, et teha veenvalt kindlaks nende efektiivsus ja ohutus. Ajakirjas Nature on käesoleva aasta veebruaris ilmunud hea ülevaateartikkel.
Uue toimeainega ravimite müügiloa taotluste kvaliteedi, tõhususe ja ohutusandmete hindamist koordineerib peaasjalikult Euroopa Ravimiamet. Hindamismenetluses olevate ravimite toimeainete kohta on info avalik ja leitav Euroopa Ravimiameti kodulehelt: https://www.ema.europa.eu/en/medicines/medicines-human-use-under-evaluation
*Ülekaal ja rasvumine on paljudes riikides suur murekoht. Kas võib öelda, et see annab hoogu ka uute kaalulangetusravimite arendamisele?
Tervise Arengu Instituudi andmete kohaselt on Eesti inimeste keskmine kehamassiindeks (KMI) viimase kahekümne aasta võrdluses kiiresti suurenenud nii naistel kui ka meestel. Maailma terviseorganisatsioon (WHO) viitab, et ülekaalulisus ja rasvumine on jätkuvas tõusutrendis kogu maailmas. Ülekaalulisus ja rasvumine on terviseriskid, mis soodustavad haigestumist või halvendavad nende kulgu, kuid tõhusaks kaalulangetamiseks ei ole ravimid esmavalikuks. Medikamentidest võib olla abi vaid siis, kui elustiili muutmine ei ole andnud patsiendi tervenemisel piisavat tulemust. Kõikides kliinilistes uuringutes, mis kaalu langetavate ravimitega tehtud, on üheks kriteeriumiks kaasnev dieet ning nagu me näeme, kui inimene kaalu langedes oma elustiili ei muuda, siis ravimi kasutamise lõpetades tulevad kadunud kilod jälle tagasi. Seetõttu peaks kaalulangetusravimeid vaatama kui täiendavat abivahendit elustiili muutuste tegemiseks ning kinnistamiseks.
Viimasel ajal palju kõneainet pakkunud semaglutiidi ja teiste sama toimemehhanismiga ravimite kasutamise eesmärk on eelkõige vere glükoosisisalduse kontrolli all hoidmine diabeedi raviks.
*Kas lähiajal on Eesti turule oodata ka mõnda uut ravimit, mis aitab kaalust alla võtta? 
Uute toimeainetega ravimiuuringud on oluline samm ravimiarenduses, kuid sellest etapist kaugemale jõudnud uusi preparaate praegu lisandunud ei ole.