OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla 01.07.2024 nr 11.2-35/24/708 [email protected]

J. Sütiste tee 19

Tallinn

13419, Harju maakond

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise

ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuse „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud

haiglavõrgu jätkusuutlikkusse“ raames otsuse Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi

toetuse saaja, hankija või tellija) elluviidavale projektile nr 2014-2020.15.01.21-0156 „SA Põhja-

Eesti Regionaalhaigla COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu

jätkusuutlikkusse“ (edaspidi projekt).

Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja ei ole projektiga seotud riigihanke nr 205899 „Vee- ja

kanalisatsioonisüsteemide ning kütte-, jahutussüsteemide ja ventilatsioonisüsteemide ehitustööd“

läbiviimisel järginud riigihangete seaduses1 (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab

rakendusüksus rikkumistega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks

kuluks 45 346,63 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

p-d 4 ja 6, § 45 lg 1 p-d 2 ja 3, § 46, § 48 lg 1, § 49, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr

143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse

maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“2 (edaspidi ühendmäärus) §

21 lg-d 1 ja 3, § 223 lg 1 p-d 2 ja 5, lg 2 p-d 1 ja 2, § 228, tervise- ja tööministri 28.09.2021 määruse

nr 40 „Tervishoiu hädaolukordadeks valmistumise korraldamine haiglavõrgu kavas nimetatud

haiglates toetuse andmise tingimused avatud taotlemisel“ (edaspidi meetme määrus) § 25, samuti

projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ja toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

1 Rakendatakse riigihanke nr 205899 läbiviimise ajal kehtinud 15.03.2019 jõustunud riigihangete seaduse

redaktsiooni. 2 Rakendatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemise ajal kehtinud 09.10.2020 jõustunud

ühendmääruse redaktsiooni.

1. Riigihankes nr 205899 tuvastatud rikkumised

Toetuse saaja viis rahvusvahelise avatud hankemenetlusena läbi riigihanke nr 205899 „Vee- ja

kanalisatsioonisüsteemide ning kütte-, jahutussüsteemide ja ventilatsioonisüsteemide ehitustööd“.

Hanketeade avaldati 23.05.2019 ja pakkumuste esitamise tähtaeg oli 06.08.2019.

Hange oli jaotatud kolmeks osaks:

 Osa 1. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitustööd ja sellega seonduvad tööd;

 Osa 2. Ventilatsioonitööd ja sellega seonduvad tööd;

 Osa 3. Jahutus- ja küttesüsteemide ehitustööd ja seonduvad tööd.

Pakkumuse esitasid neli ettevõtet (osaühing Remondimees, OÜ TET-KO, aktsiaselts COMFORT

AE ja aktsiaselts Clik) hankeosade kaupa järgmiselt:

Osa 1 Osa 2 Osa 3

osaühing Remondimees osaühing Remondimees osaühing Remondimees

OÜ TET-KO aktsiaselts COMFORT AE OÜ TET-KO

aktsiaselts Clik

Hankija 03.09.2019 tehtud otsusega tunnistati kõik esitatud pakkumused vastavates hanke osades

edukateks ja 30.09.2019 sõlmiti ehituse töövõtu riigihanke raamlepingud nr 1.2-7/853-1 (osa 1),

nr 1.2-7/855-1 (osa 2) ja nr 1.2-7/854-1 (osa 3) kehtivusega 24 kuud alates 01.10.2019. Nimetatud

raamlepingute eeldatav maksimaalne maksumus oli riigihangete registri (edaspidi RHR) andmetel

kokku 4 662 350,00 eurot ja hanke tegelikuks maksumuseks kujunes 2 259 458,60 eurot.

Toetuse saaja peab tagama STS §-s 26 sätestatud kohustuste täitmise. STS § 26 lg 1 kohaselt on

toetuse saaja kohustatud järgima RHSi, kui ta on hankija selle seaduse tähenduses. Sihtasutus

Põhja-Eesti Regionaalhaigla on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 p 4 tähenduses ja on

kohustatud seega läbi viima riigihanke, järgides RHSis sätestatud korda.

Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 205899 kontrollimisel järgmised rikkumised:

1) hankija on kehtestanud RHSiga vastuolus olevad kvalifitseerimistingimused (kõik hanke

osad);

2) hankija on kehtestanud piiravad kvalifitseerimistingimused (kõik hanke osad);

3) hankija on aktsepteerinud kvalifitseerimistingimustes nõutud dokumentide puudustega

esitamist või esitamata jätmist ning ei ole kontrollinud pakkujate vastavust

kvalifitseerimistingimustele;

4) hanke tehnilises kirjelduses on nimetatud standardid ja juhendid ilma märketa „või sellega

samaväärne“ (kõik hanke osad);

5) hankija on kehtestanud piiravad vastavustingimused (kõik hanke osad).

Rakendusüksus käsitleb loetletud rikkumisi otsuse punktides 1.1-1.5.

1.1. Hankija on kehtestanud RHSiga vastuolus olevad kvalifitseerimistingimused (kõik

hanke osad)

1.1.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused

Hankija on kehtestanud kõikides hanke osades vastutava isiku tehnilise ja kutsealase suutlikkuse

kohta kvalifitseerimistingimuse: Pakkuja peab kaasama ehitustööde teostamise eest vastutava

isikuna vähemalt 1 (ühe) ehitusettevõtja vastutava spetsialisti, kelle pädevus ja kvalifikatsioon

ning muud esitatavad tingimused on järgmised: 1. /…/; 2. omab töökogemust ehitusvaldkonnas

minimaalselt 5 aastat; 3. omab MTR3 või asukohamaa vastavas registris märget pakkuja

vastutavaks isikuks olemise kohta; 4. omab ehitustöövõtjana ühe sarnase valminud ja kasutusele

võetud objekti ehitustöö,/…/, korraldamise kogemust 60 kuu jooksul enne pakkumuste esitamise

lõpptähtaja saabumist.

Kvalifitseerimistingimuse kehtestamise aluseks on hankija RHRis märkinud RHS § 101 lg 1 p 3.

Rakendusüksus on seisukohal, et kehtestatud nõue isiku töökogemuse ja tema pakkuja vastutavaks

isikuks olemise kohta MTRis ei ole kooskõlasRHS § 101 lg 1 p-dega 3 ja 6. Samuti ei ole

kõnealuse tingimuse seadmisel järgitud RHS § 3 p-s 2 toodud põhimõtet, et kõik isikutele seatavad

piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja

põhjendatud.

Hankekontrolli käigus juhtis rakendusüksus toetuse saaja tähelepanu eeltoodud vastuoludele.

Toetuse saaja vastas: „Täname tähelepanu juhtimast. Hankija võtab seisukoha teadmiseks.“

Eeltoodust tulenevalt on toetuse saaja kehtestanud kvalifitseerimistingimuse, mis ei ole

kooskõlas RHSi § 101 lg 1 p-dega 3 ja 6 ning RHS § 3 p-ga 2.

Lisaks on hankija kehtestanud kõikides hanke osades tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kohta

kvalifitseerimistingimuse: Pakkuja peab olema 60 kuu jooksul pakkumuste esitamise tähtajast

tagasiulatuvalt olema sõlmitud lepingu alusel täitnud nõuetekohaselt vähemalt 3 tööd, mis

vastavad kõikidele järgmistele tingimustele: 1. /…/ 2. Määratud ajal valminud ja kasutusele

võetud ehitustöö maksumus mitte vähem kui 50 000 EUR4 (km-ta). /…/.

Rakendusüksus märgib, et kõnealuses tingimuses seatud referentsperiood 60 kuu jooksul

pakkumuste esitamise tähtajast tagasiulatuvalt ei ole kooskõlas RHSi § 101 lg 1 p-ga 1. Nimetatud

sätte kohaselt tuleb referentsperioodiks lugeda riigihanke algamisele (so hanketeate avaldamisele)

eelnevad 60 kuud, mitte pakkumuse esitamise tähtajast tagasiulatuvalt 60 kuud.

Hankekontrolli käigus juhtis rakendusüksus toetuse saaja tähelepanu eeltoodud vastuolule.

Toetuse saaja vastas: „Täname tähelepanu juhtimast. Hankija võtab seisukoha teadmiseks.“

Samuti juhtis rakendusüksus toetuse saaja tähelepanu, et hankijal puudub õigus pakkuja või

taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavuse kontrollimiseks kehtestada ehitustööde

riigihangetes kvalifitseerimistingimusena nõuet varasemalt tehtud ehitustöö lepingu rahalise

3 Majandustegevuse register. 4 Hanke osades 1 ja 3 on maksumuse nõudeks 30 000 eurot.

maksumuse kohta. Tingimus on vastuolus RHS § 101 lg 1 punktiga 1. Toetuse saaja vastas: „Aitäh

tähelepaneku eest, hankija arvestab sellega enda riigihangetel.“

1.1.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

1.1.2.1.Vastutava isiku töökogemuse ja MTR märke nõuded

RHS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib ehitustööde hankelepingu korral nõuda pakkuja tehnilise ja

kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks andmed ehitustööde

tegemise eest vastutavate isikute või tehniliste üksuste kohta.

Riigihangete Vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) on RHS § 101 lg 1 p 3 regulatsiooni

sisustanud järgmiselt5: RHS § 101 lg 1 p 3 põhineb direktiivi 2014/24/EL art 58 lg 1 p-l „c“ ja

teisel lõigul, lg 4 esimesel lõigul, art 60 lg-l 1 ning XII lisa II osa p-l „b“. /…/ Direktiivi

2014/24/EL XII lisa II osa p „b“ kohaselt tõendab ehitustööde riigihankelepingute puhul ettevõtja

tehnilist suutlikkust mh nende isikute nimekiri, kelle poole töövõtja võib pöörduda tööde

tegemiseks. Seega võimaldab direktiiv pakkujatelt küsida vaid RHS § 101 lg 1 p 3 mõttes

„ehitustööde eest vastutavate isikute või tehniliste üksuste“ nimekirja. Selline nimekiri saab

seisneda üksnes vastavate isikute või üksuste nimede või nimetuste, registri- või isikukoodide,

aadresside, kontaktandmete ja muude sääraste andmete loetelus. RHS § 101 lg 1 p-s 3 nimetatud

„andmeid“ tuleb seetõttu tõlgendada kitsendavalt, viisil, et see ei hõlma mistahes muid andmeid

peale isiku tuvastamist ja temaga kontakteerumist võimaldavate andmete. Ühtlasi on

„andmetena“ välistatud teave selle kohta, kas isik on esitanud MTR-le teatava MTT6 või mitte.

Seega RHS § 101 lg 1 p 3 alusel ei ole võimalik küsida andmeid vastutava isiku töökogemuse

kohta, samuti tema pakkuja vastutavaks isikuks olemise märke kohta MTRis.

Kuna hankija võib tehnilist ja kutsealast pädevust kontrollida üksnes nende andmete ja

dokumentide kaudu, mis on sõnaselgelt ja ammendavalt loetletud RHS § 101 lg 1 p-des 1–12,

analüüsis rakendusüksus, kas nimetatud nõudeid on võimalik kehtestada mõne teise sättes toodud

punkti alusel. Sisust lähtuvalt saab selliste nõuete kehtestamisel kõne alla tulla veel ainult punkt

6.

RHS § 101 lõike 1 punkti 6 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt tehnilise ja kutsealase pädevuse

tingimustele vastavuse kontrollimiseks andmeid pakkuja enda, tema juhtide või ehitustööde

juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta, kui need on ehitustööde

juhtimiseks vajalikud ja neid andmeid ei kasutata pakkumuste hindamisel.

RHS § 101 lg 1 p 6 ei sisalda sõna kogemus, mistõttu hankija ei tohi kehtestada

kvalifitseerimistingimust pakkuja juhtide või teenuse osutamise või ehitustööde juhtimise eest

vastutavate spetsialistide kogemuse kohta, isegi kui kogemuse kohta esitatud andmeid ei kasutata

pakkumuste hindamisel. Ka riigihangete direktiivi 2014/24/EL lisa XII osa II punktis f ei ole

nimetatud kogemust, vaid ainult haridust ja kutsekvalifikatsiooni, sealjuures tingimusel,

et seda ei rakendata pakkumuste hindamise kriteeriumina.

5 VAKO otsus 13.02.2018 nr 5-18/192791, p-d 12.3.1 ja 12.3.2. 6 Majandustegevuse teade.

Õigust nõuda andmeid isiku töökogemuse kohta ei tulene ka ühestki teisest RHS § 101 lg-s 1

loetletud punktist. RHSi seletuskirjas on § 101 regulatsiooni osas selgitatud, et töötajate kogemust

ei tohi kvalifitseerimise tingimusena sätestada, st seda saab arvestada üksnes pakkumuste

hindamise juures eeldusel, et see oluliselt mõjutab hankelepingu täitmise kvaliteeti.

Kvalifitseerimise tingimusena saab kogemuse kohta nõude sätestada üksnes pakkujale läbi

eelnevate samalaadsete lepingute täitmise.

MTR registreering on oma sisult ettevõtja teatamiskohustus teatud tegevusalal

majandustegevusega alustamise kohta. MTRi kanne isiku kohta ei näita tema haridust ega

kutsekvalifikatsiooni, mistõttu ei ole seda lubatud RHS § 101 lg 1 p 6 alusel nõuda. Samuti tuleb

silmas pidada, et MTR on informatiivne ja sellele kandele ei ole võimalik õiguskindlalt tugineda

(vastupidiselt näiteks kinnistusraamatule või äriregistrile, mille kannetel on õigusjõud).

RHS § 3 p 2 kohaselt peab hankija jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid

oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Antud juhul ei

ole vastutava spetsialisti töökogemuse ja MTRis vastutavaks isikuks olemise nõue asjakohane ja

põhjendatud.

Toetuse saaja on seega kehtestanud kvalifitseerimistingimuse, mis ei ole kooskõlas RHSi § 101 lg

1 p-dega 3 ja 6 ning RHS § 3 p-ga 2.

1.1.2.2. Määratud ajal valminud ja kasutusele võetud ehitustöö maksumuse ja referentsperioodi

pikkuse nõuded pakkujale

RHS § 101 lg 1 punkti 1 kohaselt võib hankija nõuda pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse

kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nimekirja hankija kindlaksmääratud

tunnustele vastavate olulisemate ehitustööde lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele

eelneva 60 kuu jooksul.

RHS § 101 lg 1 punkte 1 ja 2 kõrvutades selgub, et ehitustöödes ei saa nõuda lepingu maksumuste

näitamist ja asjade-teenuste lepingute puhul ei saa nõuda tõendeid lepingute nõuetekohase täitmise

kohta.7 Hankija saab ehituse korral asjakohaseid (kindlaksmääratud tunnustustele vastavaid) töid

piiritleda läbi samalaadsuse, näiteks hoone või rajatise otstarve, maht ruutmeetrites (teede puhul

kilomeetrites) vms. Kuivõrd ehitustööde maksumus võib sõltuda väga erinevatest asjaoludest, siis

ei näita ehitustööde lepingute maksumus kuidagi, kui kogenud on pakkumuse teinud ettevõtja.

Hankijal ei ole õigust RHS § 101 lg 1 p-s 1 toodud referentsperioodi muuta, mis tähendab, et

pakkujatel peab olema võimalik tõendada oma kvalifikatsiooni ehitustööde abil, mis on teostatud

60 kuu jooksul enne hankemenetluse algamist RHS § 73 lg 1 mõttes, st enne hanketeate avaldamise

päeva riigihangete registris. Antud juhul oli õiguspärast referentsperioodi lühendatud ca 2,5 kuud,

kuna tähtaja arvutamise alguspäev oli lubatust hilisem8 ja see võis jätta mõne pakkuja hankes

osalemisest kõrvale.

7 https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked/korduma-kippuvad-

kusimused#kvalifikatsioon, p. 19. 8 Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 06.08.2019, hanketeate avaldamise kuupäev oli 23.05.2019.

Eeltoodust tulenevalt on toetuse saaja kehtestanud kvalifitseerimistingimused, mis ei ole

kooskõlas RHSi § 101 lg 1 p-ga 1.

1.1.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Punktis 1.1 käsitletud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 228 toodud asjaolud, mille

kohaselt, kui hankemenetluses ilmneb §-des 22-227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine,

kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale §

21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra 2, 5, 10 või 25 protsenti, välja arvatud juhul, kui

rikkumine on üksnes formaalne.

Rakendusüksuse hinnangul ei ole käesolevas otsuses kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust

hinnates proportsionaalne rakendada kõige rangemat finantskorrektsiooni määra ning peab

põhjendatuks vähendada riigihanke nr 205899 alusel tekkinud abikõlblikku kulu 5 protsendi võrra.

Määra vähendamisel 5 protsendile on rakendusüksus võtnud arvesse, et tegemist on hanke

potentsiaalsete pakkujate ringi eelduslikult vähe mõjutava asjaoluga, lisaks oli hankes pakkujate

paljusus ja konkurents teatud ulatuses tagatud.

Siiski ei esine rakendusüksuse hinnangul sedavõrd erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, et

kirjeldatud rikkumise osas rakendada viiest protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra.

Toetuse saaja on kehtestanud kvalifitseerimistingimuse, mis ei ole kooskõlas RHSiga.

Ühendmääruse seletuskirja kohaselt tuleb § 228 rakendamisel asjakohase protsendimäära valikul

lähtuda analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast finantskorrektsiooni määrast.

Kirjeldatud rikkumine viitab ühendmääruse § 223 asjaoludele, st rikkumine on seotud puudustega

riigihanke alusdokumentides ja nende kohaldamisel. Ühendmääruse § 223 regulatsioon ei näe

erinevate kvalifitseerimistingimustega seotud rikkumiste puhul ette viiest protsendist madalamat

määra.

Samuti on ühendmääruse seletuskirjas väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud

üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra.

Järelikult peab seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, et

selle esinemisel rakendada kõrgeimat määra, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu

valguses õigustatud ootust, et RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav

finantskorrektsiooni määr viiest protsendist madalam olema.

Tulenevalt eeltoodust on rakendusüksuse hinnangul otsuse punktis 1.1 kirjeldatud rikkumise

olulisust ja raskust hinnates proportsionaalne rakendada 5-protsendilist finantskorrektsiooni

määra.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

1.2. Hankija on kehtestanud piiravad kvalifitseerimistingimused (kõik hanke osad)

1.2.1. Rikkumise asjaolud

Hankija on kehtestanud pakkujale tema majandusliku ja finantsseisundi osas järgmised

kvalifitseerimistingimused.

Osa 1 „Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitustööd“

Pakkuja netokäive EVS 885:2005 „Ehituskulude liigitamine” peakulurühma nr 7 ja nende

põhikulurühma 71,73 ning alarühma 711;712;713;731;732:733;734;821 põhiste ehitustööde

osas on aastatel 2016, 2017, 2018 vähemalt 500 000 eurot (ilma käibemaksuta), seejuures mitte

vähem kui 150 000 eurot (ilma käibemaksuta) igal aastal. Pakkuja esitab dokumendid, mis

tõendavad nõudele vastavust.

Osa 2 „Ventilatsioonitööd“

Pakkuja netokäive EVS 885:2005 „Ehituskulude liigitamine” peakulurühma nr 7 ja nende

põhikulurühma 72 ning alarühma 724;725 põhiste ehitustööde osas on aastatel 2016, 2017, 2018

vähemalt 750 000 eurot (ilma käibemaksuta), seejuures mitte vähem kui 250 000 eurot (ilma

käibemaksuta) igal aastal. Pakkuja esitab nõudele vastavust tõendavad dokumendid.

Osa 3 „Jahutus- ja küttesüsteemide ehitustööd“

Pakkuja netokäive EVS 885:2005 „Ehituskulude liigitamine” peakulurühma nr 7 ja nende

põhikulurühma 72 ning alarühma 721;722;723;726;727;825 põhiste ehitustööde osas on aastatel

2016, 2017, 2018 vähemalt 500 000 eurot (ilma käibemaksuta), seejuures mitte vähem kui 150 000

eurot (ilma käibemaksuta) igal aastal. Pakkuja esitab nõudele vastavust tõendava dokumendid.

Hankija on kehtestanud pakkujale tehnilise ja kutsealase suutlikkuse osas järgmised

kvalifitseerimistingimused.

Osa 1 „Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitustööd“

Pakkuja peab olema 60 kuu jooksul pakkumuste esitamise tähtajast tagasiulatuvalt olema sõlmitud

lepingu alusel täitnud nõuetekohaselt vähemalt 3 tööd, mis vastavad kõikidele järgmistele

tingimustele: -Sarnane vastavas osas. Sarnane hoone /…/ peab sisaldama EVS 885:2005

„Ehituskulude liigitamine” peakulurühma nr 7 põhikulurühmade 71 ning alarühma

711;712;713;731;732:733;734;821 põhiseid ehitustöid. /…/.

Osa 2 „Ventilatsioonitööd“

Pakkuja peab olema 60 kuu jooksul pakkumuste esitamise tähtajast tagasiulatuvalt olema sõlmitud

lepingu alusel täitnud nõuetekohaselt vähemalt 3 tööd, mis vastavad kõikidele järgmistele

tingimustele: 1. Sarnane vastavas osas. Sarnane hoone /…/ peab sisaldama EVS 885:2005

„Ehituskulude liigitamine” peakulurühma nr 7 põhikulurühmade 72 ning alarühma 724;725

põhiseid ehitustöid. /…/.

Osa 3 „Jahutus- ja küttesüsteemide ehitustööd“

Pakkuja peab olema 60 kuu jooksul pakkumuste esitamise tähtajast tagasiulatuvalt olema sõlmitud

lepingu alusel täitnud nõuetekohaselt vähemalt 3 tööd, mis vastavad kõikidele järgmistele

tingimustele: 1. Sarnane vastavas osas. Sarnane hoone /…/ peab sisaldama EVS 885:2005

„Ehituskulude liigitamine” peakulurühma nr 7 põhikulurühmade 72 ning alarühma

721;722;723;726;727;825 põhiseid ehitustöid. /…/

Majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimistingimustes on viidatud standardile EVS9

885:2005 „Ehituskulude liigitamine“. Iga hanke osa puhul on konkreetselt ära nimetatud

standardile vastav peakulurühm, põhikulurühm ja alarühmad, mille põhiselt pakkuja ehitustööde

netokäive referentsaastatel 2016, 2017 ja 2018 pidi olema saadud. Sarnast standardipõhist

liigitamist on hankija kasutanud ka tehnilise ja kutsealase suutlikkuse osas referentsobjektidele

seatud tingimuses, mille kohaselt peavad kolm referentsobjekti sisaldama konkreetseid, hanke

osale vastavaid, standardis toodud alarühma põhiseid ehitustöid.

EVS 885:2005 puhul on tegemist Eesti Vabariigi standardiga, mistõttu sellele viitamine

tingimuste täitmise tuvastamiseks on välispakkujate jaoks piirav ning vastuolus RHS § 3

punktiga 2.

Hankija on seadnud kõikides hanke osades ehitustööde teostamise eest vastutava isiku kohta

järgmise kvalifitseerimistingimuse: Pakkuja peab kaasama ehitustööde teostamise eest vastutava

isikuna vähemalt 1 (ühe) ehitusettevõtja vastutava spetsialisti, kelle pädevus ja kvalifikatsioon

ning muud esitatavad tingimused on järgmised: 1. omab nii kõnes kui kirjas eesti keele oskust

vähemalt kesktasemel, B110; /…/ 3. omab MTR või asukohamaa vastavas registris märget pakkuja

vastutavaks isikuks olemise kohta; /…/.

Tingimuse kohaselt pidid pakkujad esitama vastutava isikuna kaasatud spetsialisti kohta CV,

milles toodud andmed tõendaksid tema nõuetele vastavust (sh eesti keele oskust vajalikul tasemel)

ja väljavõtte MTRst või asukohamaa vastavas registrist tema vastutavaks isikuks olemise

kinnituseks.

Rakendusüksus on seisukohal, et vastutavale spetsialistile seatud eesti keele oskuse ja

asukohamaa vastava registri märke nõuded on välispakkujate jaoks piiravad. Hankija on

seega rikkunud RHS § 3 punktis 2 toodud üldpõhimõtet.

9 EVSi tähendus ei ole küll ametlikult määratletud, kuid seda on selgitatud kui lühendit fraasist „Eesti

Vabariigi standard“. EVS on kasutusel ka Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse kui organisatsiooni

akronüümina. 10 Hanke osas 3 „Jahutus- ja küttesüsteemide ehitustööd“ on tingimuses viide tasemele „B1“ ära jäetud, ja

nõutud on eesti keele oskus kesktasemel.

1.2.2. Toetuse saaja selgitused

Seoses kvalifitseerimistingimustes Eesti standardile viitamisega esitas rakendusüksus toetuse

saajale küsimuse: „Kõikide osade puhul on kvalifitseerimistingimustes käibenõude ja

referentsobjektide nõude puhul viidatud standardi EVS 885:2005 „Ehituskulude liigitamine”

konkreetsetele peakulurühmadele ja nende põhikulurühmadele ning alarühmadele. Kuidas olete

hinnanud, et nõude sidumine konkreetse standardiga ei ole rahvusvahelist piirmäära ületavas

hankes võimalikele välismaistele pakkujatele piirav (arvestades mh, et standardid ei ole tasuta

avalikult kättesaadavad).“

Toetuse saaja vastas: „Täname tähelepanu juhtimast. Hankija on tänaseks mõistnud, et selline

kvalifikatsiooni kontrollimine on meile liigselt ressursimahukas ning seetõttu on oma praktikat

muutnud. Pakkuja jaoks ei oma see mõju, sest kontrollikohustus on hankijal.“

Seoses eesti keele oskuse nõude seadmisega teavitas rakendusüksus hankijat: „Tingimus: omab

nii kõnes kui kirjas eesti keele oskust vähemalt kesktasemel B1 – Sellise kvalifitseerimise tingimuse

seadmine on rahvusvahelises hankes piirav (k.a juhul, kui riigihanke eeldatav maksumus jääb alla

rahvusvahelise piirmäära, aga on piiriülene huvi). Tegemist on finantsmõjuga rikkumisega,

puudused RHS § 3 järgimisel.“

Toetuse saaja vastas: „Täname tähelepanu juhtimast. Hankija võtab seisukoha teadmiseks.“

Seoses MTR või asukohamaa vastava registri märke nõudega teavitas rakendusüksus hankijat:

„Tingimus: omab MTR või asukohamaa vastavas registris märget pakkuja vastutavaks isikuks

olemise kohta – sellise tingimuse seadmisel on tegemist rikkumisega, tingimus ei ole kooskõlas

RHS-ga.“

Toetuse saaja vastas: „Täname tähelepanu juhtimast. Hankija võtab seisukoha teadmiseks.“

1.2.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

RHS § 98 lg 1 kohaselt võib hankija kontrollida pakkuja või taotleja sobivust tegeleda

hankelepingu täitmiseks vajaliku kutsetööga ja kehtestada kvalifitseerimise tingimused tema

majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Kvalifitseerimise

tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde

olemusele, kogusele ja otstarbele ning nendega proportsionaalsed.

RHS § 3 punkti 2 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes

muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma

Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt

ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi

suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

Kvalifitseerimistingimustes nimetatud standardi EVS 885:2005 puhul on tegemist Eesti Vabariigi

standardiga, mistõttu sellele viitamine referentsnetokäibele ja -objektidele seatud tingimuste

täitmise tuvastamiseks on välispakkujate jaoks piirav ning vastuolus RHS § 3 punktiga 2.

Olukorras, kus tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega, tuleb hankijal eeldada

välismaiste pakkujate huvi hankes osalemiseks ning kehtestada hankes osalemise tingimused

sellest eeldusest lähtuvalt. Antud juhul on välispakkujatel piiratud võimalus enda

referentsnetokäibe tingimustele vastavuses veenduda ning seda tõendada, kuna standard EVS

885:2005 on küll kättesaadav Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse kodulehelt, kuid see

on tasuline. Standardis toodud ehituskulude klassifitseerimine ei pruugi olla välispakkujatele

arusaadav ja üheselt mõistetav.

Vastutavale spetsialistile seatud eesti keele oskuse ja registri märke nõuded on samuti

välispakkujate jaoks piiravad, kuna need tingimused on seatud täitmiseks juba pakkumuste

esitamise ajal. Tingimuses viidatud, MTRile analoogset, asukohamaa vastavat registrit ei pruugi

välispakkuja riigis üldse olemas olla ja õiguslikult ei pruugi eksisteerida ka spetsialistide kohta

märget nende vastutavaks isikuks olemise kohta. Tingimuses puudub juhis, mida peab

välispakkuja tegema olukorras, kus ta eeltoodud põhjustel ei saa vastutava isiku kohta nõutavat

registri väljavõtet esitada.

Eeltoodust tulenevalt on hankija kõnealustes kvalifitseerimistingimustes seadnud välispakkujate

jaoks piiravad nõuded ja see on vastuolus RHS § 3 lg 1 punktiga 2.

1.2.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Punktis 1.2. käsitletud rikkumiste puhul esinevad ühendmääruse 223 lg 1 punktis 2 toodud

asjaolud, mille kohaselt rakendatakse hankelepingule 25%-list finantskorrektsiooni määra, kui

taotleja või pakkuja kvalifitseerimiseks on seatud kriteerium või tingimus, mis piirab konkurentsi

põhjendamatu riikliku, piirkondliku või kohaliku eelistuse tõttu. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2

alusel rakendatakse eelkirjeldatud juhul 10%-list finantskorrektsiooni määra, kui piirav tingimus

esines kvalifitseerimistingimustes ja sellele vastasid mitu ettevõtjat. RHRst on tuvastatav, et antud

hankes osales kokku neli ettevõtet, igas hanke osas vähemalt kaks. Kuna kõik pakkujad tunnistati

edukateks, oli tagatud minimaalne konkurents ning rakendusüksuse hinnangul on põhjendatud

kohaldada antud juhul hankelepingule 10%-list finantskorrektsiooni määra.

Kuna ühendmäärus ei näe nimetatud juhtumi esinemisel ette 10% veelgi madalama

finantskorrektsiooni määra kohaldamise võimalust, siis on rakendusüksuse kaalutlusõigus

konkreetse protsendimäära suuruse osas piiratud 25- ja 10-protsendilise määra valikuga.

Rakendusüksus rõhutab, et isegi kui finantskorrektsiooni määra suuruse osas esineks antud

rikkumise puhul kaalutlusõigus ühendmääruse § 228 mõistes, on ühendmääruse seletuskirjas

väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb

eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3

üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida

eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks

rakendatav finantskorrektsiooni määr 10 protsendist veelgi madalam olema.

Samuti selgitab ühendmääruse seletuskiri, et § 228 rakendamisel tuleb asjakohase protsendimäära

valikul lähtuda analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast finantskorrektsiooni

määrast, mistõttu vastab otsuse punktis 1.2 kirjeldatud rikkumine ikkagi ühendmääruse § 223 lg 1

p-s 2 ja lg 2 p-s 1 kirjeldatud rikkumise asjaoludele ja 10-protsendilisele finantskorrektsiooni

määrale.

Kümne protsendilise korrektsioonimäära rakendamist toetab ka Euroopa Komisjoni 14.05.2019

rikkumiste juhendi nr С(2019) 3452 punkti 2.1 alapunkt 10, mille kohaselt juhtumil, mil ettevõtjad

võisid pakkumuse esitamisest loobuda kõrvalejätmise või kvalifitseerimise tingimuste ja/või

pakkumuste hindamise kriteeriumide või lepingu täitmise tingimuste tõttu, mis sisaldavad

põhjendamatuid siseriiklikke, piirkondlikke või kohalikke eelistusi, rakendatakse 25-protsendilist

määra. Kui aga minimaalne konkurents oli siiski tagatud, s.t mitu ettevõtjat esitas pakkumuse, on

võimalik rakendada 10%-list korrektsioonimäära. Siinkohal rakendusüksus täpsustab, et Euroopa

Komisjoni rikkumiste juhendile viitamine on osa kaalutlusõiguse teostamisest, mitte

eraldiseisvaks õiguslikuks aluseks.

Finantskorrektsiooni määradega kaasnevat kohustuse eiramise võimalikku mõju ja kahju tekkimist

ühes viidetega ühendmääruse seletuskirjale ja Euroopa Kohtu praktikale on rakendusüksus

täiendavalt käsitlenud otsuse p-s 1.1.3.

1.3. Hankija on aktsepteerinud pakkuja esitatud puudustega dokumente või dokumentide

esitamata jätmist ning ei ole kontrollinud pakkujate vastavust

kvalifitseerimistingimustele

1.3.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused

1.3.1.1. Aktsiaselts Clik (hanke osa 2)

Hankija on osas 2 „Ventilatsioonitööd“ sätestanud pakkuja tehnilise ja kutsealase suutlikkuse

kohta kaks kvalifitseerimistingimust.

Esimene tingimus11 kohustab: Pakkuja peab olema 60 kuu jooksul pakkumuste esitamise tähtajast

tagasiulatuvalt olema sõlmitud lepingu alusel täitnud nõuetekohaselt vähemalt 3 tööd, mis

vastavad kõikidele järgmistele tingimustele: 1. Sarnane vastavas osas. Sarnane hoone on

Majandus- ja taristuministri 02.06.2015.a. määrusega nr.51 kinnitatud ’’Ehitise kasutamise

otstarvete loetelu’’ koodi 12600 (meelelahutus-,haridus-,tervishoiu-ja muud avalikud hooned)

kohase otstarbega hoone, mille välispiirde avatäidete soojajuhtivus ei ole suurem kui 1,7W/m²K

(U1,7 W/m²K) või mille energiatõhususarv ei ületa määruses nr.55, 03.06.2015,’’Hoone

energiatõhususe miinimnõuded’’ §3 (3)või (4) nimetatud piirväärtusi ning mis peab sisaldama

EVS 885:2005 „Ehituskulude liigitamine” peakulurühma nr 7 põhikulurühmade 72 ning

alarühma 724;725 põhiseid ehitustöid. 2. Määratud ajal valminud ja kasutusele võetud ehitustöö

maksumus mitte vähem kui 50 000 EUR (km-ta). Pakkuja esitab teostatud ehitustööde tellija

11 RHRis kvalifitseerimistingimus nr 3.

kirjalik kinnituse (iga objekti kohta eraldi, st vähemalt kolm kinnitust) tööde nõuetekohaselt

täitmise kohta.

Pakkuja pidi seega olema referentsperioodi (60 kuud) jooksul täitnud lepingu alusel vähemalt

hankeesemega sarnast kolm tööd (edaspidi referentsobjektid). Tingimuse sõnastuse kohaselt

loetakse sarnasteks sellised lepingulised tööd, mis vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:

1) seotud hoone peab olema koodi 12600 (meelelahutus-,haridus-,tervishoiu-ja muud

avalikud hooned) kohase kasutusotstarbega;kood tuleneb majandus- ja taristuministri

määrusest, mis kehtestab ehitise kasutamise otstarvete loetelu;

2) seotud hoone välispiirde avatäidete soojajuhtivus ei ole suurem kui 1,7W/m²K (U1,7

W/m²K) või selle hoone energiatõhususarv ei ületa määruses nr 55 (03.06.2015) „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded“ § 3 (3) või (4) nimetatud piirväärtusi;

3) hoone ehitustööd peavad sisaldama EVS 885:2005 „Ehituskulude liigitamine”

peakulurühma nr 7 põhikulurühmade 71 ja 72 ning vastavate (hanke osaga seotud)

alarühmade põhiseid töid.

4) Määratud ajal valminud ja kasutusele võetud ehitustöö maksumus mitte vähem kui 50 000

EUR (km-ta).

Pakkuja pidi esitama teostatud referentstööde kohta tellija kirjalikud kinnitused tööde

nõuetekohaselt täitmise kohta (iga objekt eraldi).

Aktsiaselts Clikon hankepassis eeltoodud tingimusele vastavuse tõendamiseks esitanud järgmised

referentsobjektid:

 Mustamäe D-, C-korpuste ja kahetasandilise parkla ning B-korpuse liftide ehitustööd,

maksumus 5 800 000 eurot, tööde teostamise aeg 01.06.12-11.05.16;

 PERH B-korpuse VII korruse A-tiiva ventilatsioonitööd, maksumus 46 715,93 eurot, tööde

teostamise aeg 20.07.17-19.04.18;

 PERH B-korpuse VII B-tiiva ventilatsioonitööd, maksumus 58 438,33 eurot, tööde teostamise

aeg 26.07.18-31.07.19.

Lisaks eelnimetatutele on pakkumuse koosseisus esitatud kinnitus (hankepassis ei ole nimetatud)

järgmise referentsobjekti kohta:

 Tallink Tennisekeskus, ventilatsioonitööd, töö valmimisaeg 29.11.2016, maksumus 297 000

eurot, tellija Merko Ehitus Eesti AS.

Tingimuse kohaselt tuli pakkumuse koosseisus esitada tellija kinnitused referentsobjektide

nõuetele vastavuse kohta. Aktsiaselts Clik esitatud kinnitused on antud aga pakkuja enda

poolt ning need ei sisalda kõiki vajalikke andmeid, mis võimaldaks kontrollida ja tuvastada

referentstööde vastavust kõnealuses tingimuses seatud samasuse nõudele.

Eeltoodust lähtuvalt palus rakendusüksus toetuse saajal esitada sisulised andmed, kuidas

referentsobjektide osas tingimuses toodud nõuetele (soojajuhitavus või energiatõhususe arv jms)

vastavust kontrolliti. Toetuse saaja selgitas: „Isikud, kes tegelesid selle hanke läbiviimisega, ei

tööta enam hankija juures. Seetõttu ei ole me leidnud küsitud kontrolljälge. Küll aga oleme

veendunud, et kontroll on teostatud.“

Täiendavalt juhtis rakendusüksus toetuse saaja tähelepanu, et referentsobjektina esitatud PERH B-

korpuse VII korruse A-tiiva ventilatsioonitööd maksumusjääb alla tingimuses nõutud 50 000 euro

piiri ning puudub nõutud kinnitus ja paluti see esitada. Toetuse saaja vastas: „Tegemist hankija

enda objektiga. Saame kinnitada, et tööd teostati nõuetekohaselt.“, kuid ei märgi, kas loeb siiski

tingimuses nõutavale maksumusele mittevastava objekti referentsobjektide hulka või arvab välja.

Seoses referentsobjekti Tallink Tennisekeskus küsis rakendusüksus hankijalt järgmist: „Pakkuja

on esitanud kinnituse referentstööle, mis on teostatud Tallink Tennisekeskusele summas 297 000

eurot, aga hankepassis pole sellist tööd kajastatud. Palume selgitada.“ Toetuse saaja vastas: „Töö

oli esitatud pakkumuse koosseisus. See, et hankepass seda ei kajasta, on formaalne puudus, mis ei

tee referentsi esitamist hankija hinnangul valeks.“

Rakendusüksus toob eraldi välja, et tingimuses on viidatud kehtetule majandus- ja taristuministri

03.06.2015 määrusele nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”. Hanke läbiviimise ajal

kehtis nimetatud määruse asemel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63 (vastu võetud

11.12.2018, jõust. 01.01.2019) “Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ ja millega määrus 55

tunnistati kehtetuks. Hanke osa 1 puudutavas tingimuses on küll toodud määruse õige number

(määrus nr 63), kuid selle vastuvõtmise kuupäev on märgitud kehtetu määruse järgi.

Teise tingimuse12 kohaselt tuli pakkujal esitada vastutava isikuna kaasatava spetsialisti CV, mis

kinnitaks tema nõuetele vastavust järgmiste tingimuste osas:

/…/ 1. omab nii kõnes kui kirjas eesti keele oskust vähemalt kesktasemel, B1; 2. omab töökogemust

ehitusvaldkonnas minimaalselt 5 aastat; /…/ 4. omab ehitustöövõtjana ühe sarnase valminud ja

kasutusele võetud objekti ehitustöö, maksumusega mitte vähem kui 50 000 EUR (km-ta),

korraldamise kogemust 60 kuu jooksul enne pakkumuste esitamise lõpptähtaja saabumist. /…/.

AS Clikon hanke osas 2 vastutava spetsialisti J. N-i kohta esitanud CV, milles puudub info

tõendamaks, et antud isik omab ehitustöövõtjana ühe sarnase valminud ja kasutusele võetud

objekti ehitustöö (maksumusega mitte vähem kui 50 000 EUR km-ta) korraldamise kogemust 60

kuu jooksul enne pakkumuste esitamise lõpptähtaja saabumist.

Rakendusüksus küsis toetuse saajalt täiendavat selgitust: „Kuidas olete veendunud nõude „omab

ehitustöövõtjana ühe sarnase valminud ja kasutusele võetud objekti ehitustöö, maksumusega mitte

vähem kui 50 000 EUR (km-ta), korraldamise kogemust 60 kuu jooksul enne pakkumuste esitamise

lõpptähtaja saabumist“ täitmises. Isiku J. N CVs ei ole märgitud projektide maksumusi.“ Toetuse

saaja vastas: „Isikud, kes tegelesid selle hanke läbiviimisega, ei tööta enam hankija juures. Seetõttu

ei ole me leidnud küsitud kontrolljälge. Küll aga oleme veendunud, et kontroll on teostatud.“

Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et hankija ei ole järginud enda kehtestatud

tingimusi ning on aktsepteerinud AS Clik puhul nõuetele mittevastavaid dokumente. Kuna hankija

kontrollikohustuse (RHS § 104 lg 8) täitmise kohta puuduvad tõendid, ei ole tuvastatav, kas antud

pakkuja vastas seatud kvalifikatsioonitingimustele.

1.3.1.2. Osaühing Remondimees (hanke osad 1 ja 3)

Hankija on kehtestanud pakkujale tema majandusliku ja finantsseisundi osas järgmised

kvalifitseerimistingimused:

12 RHRis kvalifitseerimistingimus nr 4.

Osa 1 „Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitustööd“

Pakkuja netokäive EVS 885:2005 „Ehituskulude liigitamine” peakulurühma nr 7 ja nende

põhikulurühma 71,73 ning alarühma 711;712;713;731;732:733;734;821 põhiste ehitustööde osas

on aastatel 2016, 2017, 2018 vähemalt 500 000 eurot (ilma käibemaksuta), seejuures mitte vähem

kui 150 000 eurot (ilma käibemaksuta) igal aastal. Pakkuja esitab dokumendid, mis tõendavad

nõudele vastavust.

Osa 3 „Jahutus- ja küttesüsteemide ehitustööd“

Pakkuja netokäive EVS 885:2005 „Ehituskulude liigitamine” peakulurühma nr 7 ja nende

põhikulurühma 72 ning alarühma 721;722;723;726;727;825 põhiste ehitustööde osas on aastatel

2016, 2017, 2018 vähemalt 500 000 eurot (ilma käibemaksuta), seejuures mitte vähem kui 150 000

eurot (ilma käibemaksuta) igal aastal. Pakkuja esitab nõudele vastavust tõendavad dokumendid.

OÜ Remondimeeson hankepassis esitanud nõutud referentsnetokäivete kohta järgmised andmed:

 2016, 1 586 257 eurot (müügitulu 1 633 101 eurot)13;

 2017, 2 287 430 eurot (müügitulu 2 165 930 eurot, seega väiksem, kui hankepassis märgitud

käive);

 2018, 2 675 259 eurot (müügitulu 2 675 259 eurot).

OÜ Remondimees ei ole hankepassis esitanud andmed iga hanke osa puhul nõutud konkreetsete

netokäivete suuruste kohta EVS 885:2005 toodud kululiigituse kohaselt ega esitanud täiendavalt

ka nõuetele vastavust tõendavat dokumenti. 2018. aasta kohta on esitatud ettevõtte kogu

müügitulu, 2017. aasta kohta esitatud netokäive on suurem, kui majandusaasta aruandes esitatud

müügitulu summa.

Rakendusüksus küsis toetuse saajalt: „Kuidas hankija kontrollis hanke kolme osa puhul pakkuja

OÜ Remondimees vastavust seatud konkreetse aastakäibe tingimustele iga osa puhul. Hankepassis

esitatud netokäive on 2018.a. ettevõtte kogu perioodi kõikide tegevuste kohta ja 2016 ja 2017.a

moodustab sellest valdava osa, kuid eraldi ei ole välja toodud osade 1,2,3 nõudele vastava

käibeosa suurust.“

Toetuse saaja vastas: „Isikud, kes tegelesid selle hanke läbiviimisega, ei tööta enam hankija juures.

Seetõttu ei ole me leidnud küsitud kontrolljälge. Küll aga oleme veendunud, et kontroll on

teostatud.“

Referentsaastate osas ei ole esitatud netokäibe jaotust erinevates hanke osades nõutud alarühmade

lõikes ja puudub kontrolljälg, kuidas hankija kontrollis antud pakkuja kvalifitseerimistingimusele

vastavust. Sellest tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et hankija on aktsepteerinud

nõutud dokumendi esitamata jätmise ja ei ole kontrollinud OÜ Remondimees netokäibe

vastavust seatud kvalifitseerimistingimusele (RHS § 104 lg 8).

Hankija on sätestanud hanke osades 1 ja 3 sarnase kvalifitseerimistingimuse: Pakkuja peab olema

60 kuu jooksul pakkumuste esitamise tähtajast tagasiulatuvalt olema sõlmitud lepingu alusel

täitnud nõuetekohaselt vähemalt 3 tööd, mis vastavad kõikidele järgmistele tingimustele: -Sarnane

vastavas osas. Sarnane hoone on Majandus- ja taristuministri 02.06.2015.a. määrusega nr.51

13 Võrdluseks on sulgudes toodud ettevõtte kogu müügitulu äriregistrile esitatud vastava aasta

majandusaasta aruandes.

kinnitatud ’’Ehitise kasutamise otstarvete loetelu’’ koodi 12600 meelelahutus-,haridus-

,tervishoiu-ja muud avalikud hooned) kohase otstarbega hoone, mille välispiirde avatäidete

soojajuhtivus ei ole suurem kui 1,7W/m²K (U1,7 W/m²K) või mille energiatõhususarv ei ületa

määruses nr.63, 03.06.2015, ’’Hoone energiatõhususe miinimumnõuded’’ §3 (3)või (4) nimetatud

piirväärtusi ning mis peab sisaldama EVS 885:2005 „Ehituskulude liigitamine” peakulurühma nr

7 põhikulurühmade 71 ning alarühma14 711;712;713;731;732:733;734;821 põhiseid ehitustöid. -

Määratud ajal valminud ja kasutusele võetud ehitustöö maksumus mitte vähem kui 30 000 EUR

(km-ta). Pakkuja esitab teostatud ehitustööde tellija kirjalik kinnituse (iga objekti kohta eraldi, st

vähemalt kolm kinnitust) tööde nõuetekohaselt teostamise kohta.

OÜ Remondimees on esitanud tehnilise ja kutsealase suutlikkuse osas15 tellija kinnitused järgmiste

referentsobjektide kohta.

Osa 1. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitustööd

 Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi TTÜ) III õppekorpuse galerii veevarustuse ja

kanalisatsiooni ehitustööd, Tallinn Ehitajate tee 5, valmimisaeg oktoober 2018, maksumus

(ilma käibemaksuta) 240 000 eurot;

 SA PERH Mustamäe B korpuse A-tiiva 12 ja 7 korruse ning X korpuse kütte, veevarustuse

ja kanalisatsiooni ehitustööd, Tallinn Sütiste tee 19, valmimisaeg märts 2018, maksumus

49 597,62 eurot;

 SA PERH Seewaldi 250 kohalise korpuse veemagistraaltorustiku ehitustööd, Tallinn

Paldiski mnt.52, valmimisaeg juuli 2018, maksumus (ilma käibemaksuta) 76 771,58 eurot.

Osa 3. Jahutus- ja küttesüsteemide ehitustööd

 TTÜ III õppekorpuse galerii kütte-ja jahutussüsteemi ehitustööd, Tallinn Ehitajate tee 5,

valmimisaeg oktoober 2018, maksumus (ilma käibemaksuta) 240 000 eurot;

 SA PERH Mustamäe X korpuse magnetresonantstomograafi kütte- ja jahutustööd, Tallinn

Sütiste tee 19, valmimisaeg jaanuar 2015, maksumus (ilma käibemaksuta) 132 530 eurot;

 SA PERH Verekeskuse referentslabori VKKJ ehitustööd, Tallinn Ädala tn 2, valmimisaeg

märts 2019, maksumus (ilma käibemaksuta) 85 068,91 eurot.

Hanke erinevate osade referentsobjektide võrdlemisel selgub, et TTÜ III õppekorpuse galerii tööde

maksumus 240 000 eurot sisaldab nii veevarustuse ja kanalisatsiooni (osa 1) kui ka kütte-ja

jahutussüsteemi (osa 3) ehitustöid ning Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe X

korpuse magnetresonantstomograafi tööde maksumus 132 000 eurot sisaldab jahutus- ja

küttesüsteemide ehitustöid (osa 3) ja ventilatsioonitöid (osa 2). Esitatud kinnituste põhjal ei ole

tuvastatav referentsobjektide maksumuse jagunemine hanke erinevate osade vahel, seega ei ole

võimalik kontrollida nimetatud referentsobjektide vastavust konkreetse hanke osa tingimuses

esitatud maksumuse nõudele (maksumus mitte vähem 30 000 eurot km-ta). Samuti ei ole

kinnitustes toodud andmeid, mis võimaldaks kontrollida referentsobjektide vastavust esitatud

soojajuhitavuse või energiatõhususe nõuetele.

14 Osa 3 puhul on seatud sarnane tingimus, selle vahega, et alarühmade numbrid on teised: 721; 722; 723;

726; 727; 825. 15 RHRis kvalifitseerimistingimused 1 ja 5.

Rakendusüksus küsis toetuse saajalt, kas hanke erinevate osadega seotud referentsobjektid, mille

tellijaks on olnud toetuse saaja ise, vastasid kõikidele tingimuses toodud nõuetele. Toetuse saaja

selgitas: „Jah, hankija saab kinnitada, et toodud referents vastas esitatud tingimustele.“

Rakendusüksus palus toetuse saajal esitada sisulised andmed, kuidas on TTÜ lepingu osas (hanke

osad 1 ja 3) kontrollitud, et referentsobjektina esitatud hoone välispiirde avatäidete soojajuhtivus

ei ole suurem kui 1,7W/m²K (U1,7 W/m²K) või selle hoone energiatõhususarv ei ületa määruses

nr 55 (03.06.2015) „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ § 3 (3) või (4) nimetatud

piirväärtusi. Toetuse saaja vastas: „Isikud, kes tegelesid selle hanke läbiviimisega, ei tööta enam

hankija juures. Seetõttu ei ole me leidnud küsitud kontrolljälge. Küll aga oleme veendunud, et

kontroll on teostatud.“

Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et hankija ei ole kontrollinud OÜ

Remondimees vastavust seatud kvalifitseerimistingimusele ja on aktsepteerinud puudulike

andmetega dokumente (RHS § 104 lg 8).

1.3.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Hankija peab RHS § 104 lg 8 kohaselt kontrollima eduka pakkuja vastavust

kvalifitseerimistingimustele. Erinevalt RHS § 104 lg 6 alusel läbiviidavast formaalsest kontrollist

tuleb hankijal § 104 lg 8 alusel pakkuja kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimise

tingimustele vastavust hinnates piisava hoolsusega välja selgitada kontrollimiseks vajalikud

asjaolud ning pakkuja esitatud andmete õigsus. Kui põhjalikult hankija seda teeb, sõltub

konkreetse riigihanke asjaoludest ja pakkujalt ei pea kvalifitseerimistingimustele vastavuses

veendumiseks nõudma tingimata täiendavat infot.

VAKO on väljendanud seisukohta, et pakkujate kvalifikatsiooni sisuline kontroll tähendab, et

hankija ei saa piirduda pakkuja esitatud dokumentide formaalse kontrolliga ja võtta aluseks

eeldust, et kogu info, mida pakkuja on talle esitanud, vastab tõele, vaid ta peab piisava

põhjalikkuse ja hoolsusega välja selgitama kõik asjas tähtsust omavad asjaolud, mis tegelikult

kinnitavad, kas pakkuja enda esitatud info vastab tõele ning kas pakkuja ka päriselt vastab hankija

seatud kvalifitseerimise tingimusele. See vastavus peab olema kontrollitav. (VAKO 21.04.2023,

40-23/258151, p 8.2.2.2.3).

Hankija kontrollikohustuse ulatust on käsitletud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 25.03.2020

otsuses nr 3-19-2345 (p 27-28). Kohus on asunud seisukohale, et kui hankija on hanketeates

kehtestanud tingimused pakkuja kvalifikatsioonile, tuleb tal nende nõuete täitmist ka sisuliselt

kontrollida, nõudes selleks vajadusel pakkujalt kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke

dokumente ja selgitusi (RHS § 98 lg 4, § 104 lg-d 7 ja 8). Pakkuja kvalifikatsiooni sisuline kontroll

ei tähenda, et asjaolude kontrollimine peaks toimuma n-ö hariliku haldusmenetluse standarditele

vastavalt, vaid arvestada tuleb hankemenetluse eripära. Üldjuhul näevad hankijad juba

hankedokumentides ette, mil viisil peavad pakkujad oma pakkumuse vastavust tõendama

(Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2018 otsus nr 3-18-1011, p 7). Antud hankes on toetuse saaja

kehtestanud kvalifitseerimistingimustele vastavuse tõendamiseks konkreetsed dokumendid, mille

pakkujad pidid esitama, kuid samas on aktsepteerinud nende dokumentide esitamata jätmist või

puudulikku esitamist.

Rakendusüksus on seisukohal, et hankija otsus pakkujate AS Clik ja OÜ Remondimees

kvalifitseerimiseks ei ole kooskõlas RHS § 104 lõikega 8, kuna toetuse saaja ei ole tõendanud

tingimustele vastavuse kontrolli läbiviimist.

Samuti ei ole nimetatud pakkujate kvalifitseerimine vastavuses RHS § 3 punktis 1 sätestatud

riigihanke korraldamise üldpõhimõttega, mille kohaselt hankija peab tegutsema riigihanke

korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Selleks et pakkujatel oleks võimalik veenduda

hankija otsuste õiguspärasuses või neid vaidlustada, on hankijal kohustus talletada riigihanke

menetlusega seotud oluline teave, s.o langetatud otsuste tagapõhi, sellega seotud kaalutlused ja

argumendid.

Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just

hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud

hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis

pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama.

Antud juhul on toetuse saaja vastanud kõikidele pakkuja tingimustele vastavuse kontrolli

puudutavatele küsimustele üheselt: „Isikud, kes tegelesid selle hanke läbiviimisega, ei tööta enam

hankija juures. Seetõttu ei ole me leidnud küsitud kontrolljälge. Küll aga oleme veendunud, et

kontroll on teostatud.“

Rakendusüksus möönab, et RHS ei sätesta nn kontroll-jälje olemasolu, kuid seatud tingimustele

vastavuse kontrolli läbiviimist peab hankija lähtuvalt riigihanke korraldamise üldpõhimõttest

suutma tõendada. Mida sellise tõendina esitada (nt teostatud päring registritesse või veebi otsing),

saab hankija valida enda äranägemise järgi. Antud juhul ei olnud hankijal täiendavaid dokumente

kõnealuste pakkujate nõuetele vastamise kinnituseks esitada16, kuid oldi veendunud, et

kvalifitseerimine on teostatud õiguspäraselt ning asuti seisukohale, et pakkujate kvalifikatsioon

vastas esitatud tingimustele. Hankija nentis, et dokumenteerimisega on olnud probleeme ning

põhjendas kontrolli läbiviimist tõendavate dokumentide puudumist sellega, et hanke läbiviimisega

tegelenud isikud ei tööta enam toetuse saaja juures. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja

poolt esitatud selgitused ja põhjendused ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

1.3.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

16 Hankija vastus rakendusüksuse täiendavale küsimusele: Hankijal ei ole täiendavaid dokumente esitada.

Jätkuvalt oleme siiski veendunud, et kvalifitseerimine on teostatud õiguspäraselt ning seetõttu oleme

seisukohal, et pakkujate kvalifikatsioon vastas esitatud tingimustele, kuid hankija möönab, et

dokumenteerimisega on olnud varasemalt probleeme.

Otsuse punktis 1.3 käsitletud rikkumise osas esinevad ühendmääruse §-s 228 toodud asjaolud,

mille kohaselt, kui hankemenetluses ilmneb §-des 22-227 nimetamata riigihangete seaduse

rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud

hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra 2, 5, 10 või 25 protsenti,

välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne.

Rakendusüksus peab rikkumise olulisust ja raskust hinnates põhjendatuks kõige rangema 25-

protsendilise määra kohaldamist. Hankija on kehtestanud kvalifitseerimistingimuste

kontrollimiseks konkreetsed tõendid, mille täielik või puudulik esitamata jätmine ning selle

hankija poolt aktsepteerimine on selges vastuolus pakkuja kvalifikatsiooni sisulise

kontrollikohustuse, niisamuti RHS §-s 3 sätestatud isikute võrdse kohtlemise ning hanke

läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega. Veel enam - esineb põhjendatud oht, et hankija on

kvalifitseerinud ja edukaks tunnistanud hanketingimustele mittevastava pakkuja. Sellisel juhul on

tegemist hanke tulemusi reaalselt mõjutanud rikkumisega. Toetuse saaja oleks pidanud

hankelepingu sõlmima teise pakkujaga või pidanud korraldama uue hankemenetluse. Samuti ei ole

teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemused, kui hankest

huvitatud isikud oleksid teadnud, et reaalselt ei ole kõiki RHAD-is nõutud dokumente ja/või

andmeid vaja pakkumuse koosseisus esitada ning hankes võib osaleda ka hanketingimustele

mittevastava referentsobjekti ja/või kvalifikatsioonita.

Rakendusüksuse hinnangul ei esine sedavõrd erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, et otsuse punktis

1.3 kirjeldatud rikkumise osas rakendada 25 protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra.

Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et § 228 rakendamisel tuleb asjakohase

protsendimäära valikul lähtuda analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast

finantskorrektsiooni määrast, mistõttu otsuses kirjeldatud rikkumine viitab ühendmääruse § 223

lõikes 5 kirjeldatud rikkumise asjaoludele ja 25-protsendilisele finantskorrektsiooni määrale.

Ühtlasi selgitab seletuskiri, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb

eelduslikult rakendada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja

antud rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu

valguses õigustatud ootust, et RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav

finantskorrektsiooni määr 25 protsendist veelgi madalam olema.

Finantskorrektsiooni määradega kaasnevat kohustuse eiramise võimalikku mõju ja kahju tekkimist

ühes viidetega ühendmääruse seletuskirjale ja Euroopa Kohtu praktikale on rakendusüksus

täiendavalt käsitlenud otsuse p-s 1.1.3.

1.4. Hanke tehnilises kirjelduses on nimetatud standardid ja juhendid ilma märketa „või

sellega samaväärne“ (kõik hanke osad)

1.4.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused

Tehnilises kirjelduse punkt 2.4.2 sätestab: Lepingu täitmisel juhindutakse väljaandest Ehitustööde

kvaliteedi üldnõuded (RYL), s.h., kuid mitte ainult: MaaRYL 2010, Infra RYL 2006, Infra RYL

2010, Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 (osa I ja II) ning nende juhistes või viidetes nimetatud

juhenditele, standarditele, s.h., Ehitusinseneride Liidu RIL-le, juhendkaartidele RT, LVI, Ratu-,

ST- ja teistele Eestis ametlikult kehtivatele normidele, tootja paigaldusjuhistele, mis ei ole

vastuolus eelnimetatuga ja Heale Ehitustavale, kui ei ole määratletud teisiti.

Punkt 3.5.4: Koondajakava17 peab sisaldama Ehitustöö jaotust Tööee (ala millises ulatuses mingit

tööd teostatakse, n. Torustike paigaldus alal XX, seadmete paigaldus alal YY, jne.) lõikes tööliikide

kaupa (EVS 885:2005 "Ehituskulude liigitamine"), s.h. kõrvaltöövõtuna teostatavad

insenerilahendused nädala täpsusega.

Tehnilise kirjelduse punkti 3.26. Regionaalhaigla tehnilised eritingimused alapunktides on samuti

viidatud konkreetsetele standarditele ja juhenditele. Järgnevalt on toodud nendest väljavõtted

(loetelu ei ole lõplik).

3.26.1. Nõuded ventilatsioonisüsteemile.

3.26.1.8. Ventilatsiooniseadmetena tuleb kasutada komplektseid ventilatsiooniseadmeid, mis on

valmistatud vastavalt kehtivatele standarditele, on testitud vähemalt vastavalt standardile EVS-

EN 1886, EVS-EN 13053, EVS-EN 16798-3, VDI6022, EU No 1253/2014.

3.26.2. Nõuded küttesüsteemile.

3.26.2.1. Küttesüsteem peab kütteperioodi jooksul tagama ruumide õhutemperatuuri vastavalt

EVS 906-le, EVS-EN 16798-3, EVS-EN15251.

3.26.3. Nõuded jahutussüsteemile.

3.26.3.1. Jahutussüsteem peab tagama ruumide õhutemperatuuri vastavalt EVS 906-le, EVS-EN

16798-3, EVS-EN15251.

3.26.4. Nõuded veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemidele.

3.26.4.1. Teostus peab vastama hoone tehnosüsteemide RYL2002 „Ehitustööde üldised

kvaliteedinõuded. Osa 1 ja vastavatele juhendkaartidele; EN806-2; EN806-3; EN806-4;EVS-EN

ISO 21003; EVS-EN ISO 15875; CEN/TR 12108; EN806-5; EN1717 ja EVS 835.

3.26.4.3. Magistraal-, haru- ja ringlustorustik ehitatakse happekindlast torust margiga AISI 316,

1.4404. Tuletõrjevee- ja sprinkleri torustik ehitatakse tsingitud terastorust EN10255 või soonitud

tsink torust EN10217.

3.26.5.1. Väliskanalisatsioon ehitatakse vastavalt standardile EVS 848:2013.

Hankija on eeltoodud tehnilise kirjelduse punktides viidanud erinevatele standarditele ja

juhenditele, mida ei ole täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Viidet samaväärsusele ei

sisaldu ka teistes riigihanke alusdokumentides, mistõttu on hankija rikkunud RHS § 88

lõikest 3 tulenevat kohustust.

Rakendusüksus esitas samaväärsuse märke puudumise osas toetuse saajale päringu: „Ei leidnud

alusdokumentides viiteid samaväärsuse lubatavuse kohta. Palun viidake, kuidas on järgmised

nõuded täidetud (mõeldud on RHS §88 lg 3 ja lg 6 nõudeid). Tehnilises kirjelduses on viited

kvaliteeditagamise süsteemidele, standarditele.“ Toetuse saaja vastas: „Kahjuks ei ole

samaväärsust hankedokumentides sees.“

17 Koondajakava koostab töövõtja Lepingu sõlmimisel ja kooskõlastab selle 10 tööpäeva jooksul lepingu

sõlmimisest.

1.4.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Vastavalt RHSis sätestatule peab hankija tehnilise kirjelduse koostamisel võimalusel võtma

aluseks vastavas valdkonnas kehtivad normid. Kui tehniline norm vastavas valdkonnas puudub,

võetakse hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse koostamisel aluseks üldtunnustatud standardid

ja tehnilised tunnustused vastavalt RHS § 88 lg 2 punktides 1-7 esitatud järjekorrale.

Seejuures on oluline, et hankija järgiks standardite ja tehniliste tunnustuste nimetamisel RHS § 88

lg-st 3 tulenevat kohustust. RHS § 88 lg 3 sätestab, et iga viidet, mille hankija teeb tehnilises

kirjelduses mõnele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele

kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, täiendatakse märkega „või sellega samaväärne“. Tegemist on

selgesõnalise kohustusega, mille puhul pole seadusandja näinud ette erandeid selle järgimisest

kõrvale kalduda või kohustuse sisu laiendavalt tõlgendada. Seda isegi juhul, kui standardi

järgimine on konkreetse asja, teenuse või ehitustööde teostamise puhul kohustuslikuna ette nähtud

mõnes teises, vastavat valdkonda reguleerivas õigusaktis.

Lisaks riigihangete seadusele on märke „või sellega samaväärne“ lisamise kohustust rõhutatud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL ja Euroopa Komisjoni juhendites.

Direktiivi 2014/24/EL artikli 42 lg 3 punktis b on sätestatud: Ilma et see piiraks kohustuslike

siseriiklike tehniliste eeskirjade kohaldamist, kuivõrd need on liidu õigusega kooskõlas,

sõnastatakse tehniline kirjeldus ühel järgmisel viisil: tehnilisele kirjeldusele ja tähtsuse

järjekorras Euroopa standardeid üle võtvatele riiklikele standarditele, Euroopa tehnilisele

hinnangule, ühistele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa

standardimisorganite kehtestatud tehnilistele etalonsüsteemidele või nendest mõne puudumisel

riiklikele standarditele, riiklikele tehnilistele tunnustustele või riiklikele tehnilistele kirjeldustele

ehitustööde projekteerimise, arvutuste ja tööde teostamise ning asjade kasutamise kohta; sellisele

viitele lisatakse märge „või samaväärne“.

Samuti on tehnilise kirjelduse koostamist, s.h standardeid puudutavaid reegleid, selgitatud

Euroopa Komisjoni juhendis „Riigihanked. Praktilisi näpunäiteid kõige levinumate vigade

vältimiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastavate projektide puhul.“ Tutvudes

juhendi lehekülgedes 34-35, 64, 78-79 ja 90 tooduga saab järeldada üheselt, et standardite ja

juhendite järgmise nõue ilma märketa „või samaväärne“ ei ole aktsepteeritav.

Hankes nr 205899 on hankija jätnud täitmata RHS § 88 lõikes 3 sätestatud tingimuse lisada

tehnilises kirjelduses loetletud standarditele märke „või sellega samaväärne“.

RHS § 88 lg 7 kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõikidele ettevõtjatele võrdsed tingimused

pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihanke

avamisel konkurentsile. Käesolevas juhtumis on hankija tegutsemine võimaldanud olukorra, kus

mõnel isikul võis jääda esitamata pakkumus selle tõttu, et hanke alusdokumentides nõuti

konkreetsete standardite järgimist, kuid välistati nendega samaväärsed.

Samaväärsete lahenduste ja juhiste lubamise eesmärgiks on hanke parem avatus konkurentsile.

Viidates konkreetsele standardile või juhisele, peab hankija kaaluma ja lubama esitada ka teisi

samaväärsetel süsteemidel põhinevaid pakkumusi. Konkreetsete standardite ja juhiste nimetamine

ilma märketa „või sellega samaväärne“ võib piirata hankes osalevate pakkujate ringi. Hankija ei

saa eeldada, et nõuetekohase viite puudumisel teavad hankes osalemisest huvitatud isikud ise

võimalusest arvestada oma pakkumuses samaväärsete lahenduste ja juhistega. Seega ei ole

välistatud, et antud hankes osalevate isikute ring võinuks olla laiem, kui hankija oleks

võimaldanud tehnilises kirjelduses nimetatud standardi osas pakkuda samaväärset lahendust.

Tehnilise kirjelduse koostamisel on hankijal küll lai kaalutlusõigus, aga samas peab ta

kaalutlusõigust teostades järgima teatavaid piire, st oma otsuste tegemisel lähtuma lisaks

eriregulatsioonile ka RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. Tuginedes

RHS § 3 punktidele 1 ja 2 tuleb hankijal ettevõtjaid kohelda võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning

tegutseda läbipaistvalt ja proportsionaalselt. Need põhimõtted on just tehniliste kirjelduste

koostamisel olulise tähtsusega, arvestades tehniliste kirjelduste väljavalimisega ja sõnastamisega

seotud diskrimineerimise ohtu.

Tulenevalt eeltoodust leiab rakendusüksus, et nimetades hanke tehnilises kirjelduses kindlaid

standardeid ja juhendeid ilma märget „või sellega samaväärne“ juurde lisamata, on toetuse saaja

eiranud RHS § 88 lõigetest 3 ja 7 tulenevaid kohustusi ning § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud

üldpõhimõtteid.

1.4.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 223 lõike 1 punktis 5 toodud asjaolud. Sätte

kohaselt rakendatakse hankelepingule 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui tehnilises

kirjelduses seatud kriteerium või tingimus on vastuolus RHS § 88 lõigetega 3 või 6, välja arvatud

juhul, kui see puudutab vaid vähetähtsat osa lepingust ja rikkumine on üksnes formaalne. Sama

paragrahvi lõike 2 punkti 1 alusel rakendatakse eelkirjeldatud juhul 5%-list finantskorrektsiooni

määra, kui piirav tingimus esines pakkumuste vastavustingimustes ja sellele vastasid mitu

ettevõtjat.

Rakendusüksus on seisukohal, et hanke tehnilises kirjelduses välja toodud standardid on oluline

osa hankelepingust, seega ei saa lugeda antud rikkumist formaalseks. Ühendmääruse seletuskirja

kohaselt on „vähetähtis osa“ määratlemata õigusmõiste, seega tuleb iga hanke puhul hinnata seda

vastavalt asjaoludele, eelkõige kas see hankeosa või tingimus võis mõjutada pakkujate ringi või

pakkumise maksumust. Vähetähtis ei ole alati võrdne väikse osaga lepingu mahust. Kuivõrd

rakendusüksus on eelnevalt selgitanud, et samaväärsusele viitamata jätmine võis mõjutada hankes

osalevate pakkujate ringi, siis ei saa rikkumine puudutada hankelepingu vähetähtsat osa.

RHRi vahendusel on tuvastatav, et hankes nr 205899 esitati kokku 7 pakkumust (igas hanke osas

vähemalt 2) ja need kõik tunnistati vastavaks. Seega on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud 5-

protsendilise finantskorrektsiooni määra kohaldamine.

Viie protsendilise finantskorrektsiooni määra rakendamise näeb käesoleva rikkumisega sarnaste

juhtumite puhul ette ka Euroopa Komisjon (EK). Vastavalt EK 14.05.2019 rikkumiste juhendi nr

C(2019) 3452 p 2.1 alapunktile 11 tuleb juhtumil, mil hanke läbiviimisel kohaldati piiravaid

tehnilisi kirjeldusi, kuid minimaalne konkurents oli siiski tagatud (s.t mitu ettevõtjat esitas

pakkumuse, mis võeti vastu ja vastasid kvalifitseerimise tingimustele), kohaldada vähemalt 5-

protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Isegi kui finantskorrektsiooni määra suuruse osas esineks antud rikkumise puhul kaalutlusõigus

ühendmääruse § 228 ja § 21 lg 1 mõistes, on ühendmääruse seletuskirjas väljendatud seisukohta,

et § 228 rakendamisel tuleb asjakohase protsendimäära valikul lähtuda analoogia alusel samalaadse

rikkumise korral kohaldatavast finantskorrektsiooni määrast, mistõttu otsuse punktis 1.4

kirjeldatud rikkumine vastaks ikkagi ühendmääruse § 223 lg 1 p-s 5 ja lg 2 p-s 1 kirjeldatud

rikkumise asjaoludele ja 5-protsendilisele finantskorrektsiooni määrale. Samuti selgitab

ühendmääruse seletuskiri, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb

eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3

üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida

eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et rakendatav finantskorrektsiooni määr peaks 5

protsendist veelgi madalam olema.

Finantskorrektsiooni määradega kaasnevat kohustuse eiramise võimalikku mõju ja kahju tekkimist

ühes viidetega ühendmääruse seletuskirjale ja Euroopa Kohtu praktikale on rakendusüksus

täiendavalt käsitlenud otsuse p-s 1.1.3.

1.5. Hankija on kehtestanud piiravad vastavustingimused (kõik hanke osad)

1.5.1. Rikkumise asjaolud

Hankija on seadnud hanke eri osades järgmised vastavustingimused.

Osa 1 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitustööd

Pakkuja peab omama kehtivat registreeringut Majandustegevuse Registris või asukohamaa

vastavas registris valdkondades: Ehitus, tegevusalal „Ehitamine“ täpse liigitusega hoone ja selle

juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamine ühisveevärgi ja kanalisatsiooni (sh

pumplate, puhastite ja muude seotud rajatiste) ehitamine. Ehitus, tegevusalal „Projekteerimine“

täpse liigitusega hoone ja selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimine.

Osa 2 Ventilatsioonitööd

Pakkuja peab omama kehtivat registreeringut Majandustegevuse Registris või asukohamaa

vastavas registris valdkondades: Ehitus, tegevusalal „Ehitamine“ täpse liigitusega

ventilatsioonisüsteemide ehitamine Ehitus, tegevusalal „Projekteerimine“ täpse liigitusega hoone

ja selle juurde kuuluva küttesüsteemi, sh katlasüsteemi (v.a elektri- ja gaasivarustuse osa),

ventilatsioonisüsteemi ja jahutussüsteemi projekteerimine.

Osa 3 Jahutus- ja küttesüsteemide ehitustööd

Pakkuja peab omama kehtivat registreeringut Majandustegevuse Registris või asukohamaa

vastavas registris valdkondades: Ehitus, tegevusalal „Ehitamine“ täpse liigitusega hoone ja selle

juurde kuuluva küttesüsteemi ehitamine, sh katlasüsteemi (v.a elektri ja gaasivarustuse osa)

ehitamine jahutussüsteemide ehitamine Ehitus, tegevusalal „Projekteerimine“ täpse liigitusega

hoone ja selle juurde kuuluva küttesüsteemi, sh katlasüsteemi (v.a elektri- ja gaasivarustuse osa),

ventilatsioonisüsteemi ja jahutussüsteemi projekteerimine.

Vastavustingimustes on seega nõutud majandustegevuse registri (MTR) või asukohamaa vastava

registri kehtivat registreeringut ehitusvaldkonna konkreetsetel tegevusaladel ja täpselt nimetatud

alaliikide osas. Pakkuja pidi esitama väljavõtte kehtivast registreeringust MTRis või asukohamaa

vastavast registrist (vabas vormis dokument).

Välisriigi pakkujal, kelle asukohamaa õigusreeglite kohaselt ei pea olema kõnealust

registreeringut, puudub võimalus esitada nõutud väljavõte. Tingimuses ei ole toodud, mida peab

pakkuja tegema olukorras, kui asukohamaal MTRiga analoogne register puudub, mistõttu

on see välispakkujatele piirav ning ei ole kooskõlas RHS § 3 punktiga 2.

Hanke osades 2 ja 3 on viidatud tegevusala „Projekteerimine“ alaliigile, mis ei ole konkreetses

hanke osas asjakohane. Osa 2 „Ventilatsioonitööd“ puhul peab pakkuja omama MTR

registreeringut (või asukohamaa vastava registri registreeringut) ka jahutus- ja küttesüsteemi

projekteerimiseks ja osa 3 „Jahutus- ja küttesüsteemide ehitustööd“ puhul peab pakkuja omama

registreeringut ka ventilatsioonisüsteemi projekteerimiseks.

Kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid peavad olema riigihanke eesmärgi suhtes

proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Antud juhul on hanke osades 2 ja 3 nõutud

pakkuja registreeringut tegevusalal, mis ei ole põhjendatud ja asjakohased ning on seega vastuolus

RHS § 3 punktiga 2.

1.5.2. Toetuse saaja selgitused

Rakendusüksus juhtis toetuse saaja tähelepanu, et riigihankes ei ole kohane nõuda MTR

registreeringut ettevõtjalt või isikult, vaid kohane on nõuda pädeva isiku olemasolu. Ühtlasi palus

rakendusüksus selgitada tingimuses seatud mitte asjakohase tegevusvaldkonna nõuet:

a) Osa 2 (ventilatsioonitööd) nõudes sisaldub projekteerimise puhul ka nõue küttesüsteemi, sh

katlasüsteemi (v.a elektri- ja gaasivarustuse osa) ja jahutussüsteemi projekteerimine osas. Kas

see on ekslikult sisse jäänud või on siiski asjakohane.

b) Osa 3 (Jahutus- ja küttesüsteemide ehitustööd) nõudes sisaldub projekteerimise puhul ka nõue

ventilatsioonisüsteemi osas. Kas see on ekslikult sisse jäänud või on siiski asjakohane.

Toetuse saaja vastas: „Tegemist on inimliku eksimusega.“

1.5.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

RHS § 3 punkti 2 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu-või asukoht on Eestis,

mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või

Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et

kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes

proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

Rakendusüksuse hinnangul on antud vastavustingimuses sätestatud „Pakkuja peab omama

kehtivat registreeringut /…/ asukohamaa vastavas registris“ välispakkujate jaoks piirav. Tuleb

arvestada, et on riike, kus puudub MTRiga sarnane nn „vastav register“ selliste registreeringute

tegemiseks ja ühtlasi puudub pakkujal võimalus nõutud väljavõtte esitamiseks.

Tingimuses ei ole toodud, kuidas peaksid käituma need välisriigi pakkujad, kelle asukohamaa

õigusreeglite kohaselt vastavad registrid või registreerimise kohustus puuduvad ja ei ole võimalik

nõutud registri väljavõtet esitada. Kuna ei ole sätestatud, et sellisel juhul tuleks esitada vastav

kinnitus registreerimiskohustuse puudumise vms kohta, võib sõnastusest lähtuvalt eeldada, et

registreeringu puudumine ei ole aktsepteeritav. Lisaks peavad tingimuse sõnastuse kohaselt

asukohamaa vastavas registris olema toodud ka tingimuses nimetatud tegevusvaldkonnad, -alad

ja nende alaliigid. Samaväärsust nende osas ei ole hankija võimaldanud.

Rakendusüksus märgib antud tingimuse osas täiendavalt, et RHS § 99 järgi saab ettevõtjalt

ehitustööde korral nõuda tema kuulumist äri- või kutsealaregistrisse, kui see on ettevõtja

asukohamaa õigusaktide kohaselt nõutav. MTR ei ole ei äri- ega ka kutsealaregister

(kutsealaregistrite kohta vt https://www.kutseregister.ee/). MTRi registreering on oma sisult

ettevõtja teatamiskohustus teatud tegevusalal majandustegevusega alustamise kohta. Tingimusele

vastavust on võimalik teataval määral selle kaudu kontrollida, ent registreering ise ei saa olla

tingimuse sisuks. Kui hankija soovib ettevõtjale endale esitada MTRis registreeringu nõuet, siis

on see põhimõtteliselt pakkumuse vastavuses võimalik, ent täiesti liigne, kuna hankijate ülesanne

ei ole riigihanget läbi viies kontrollida, kas ettevõtjad oma MsÜSist18 tulenevat teatamiskohustust

täidavad või mitte. MTR on informatiivse iseloomuga register, mis tähendab seda, et MTR kandele

ei saa õiguskindlalt tugineda. Seega ei ole riigihankes kohane nõuda MTR registreeringut

ettevõtjalt või isikult, vaid kohane on nõuda pädeva isiku olemasolu.

1.5.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Kõnealuse rikkumiste puhul esinevad ühendmääruse 223 lõikes 1 punktis 2 toodud asjaolud. Sätte

kohaselt rakendatakse hankelepingule 25%-list finantskorrektsiooni määra, kui pakkuja

kvalifitseerimiseks, pakkumuse hindamiseks, tehnilises kirjelduses või hankelepingu sõlmimise

eelduseks või täitmiseks on seatud kriteerium või tingimus, mis piirab konkurentsi põhjendamatu

riikliku, piirkondliku või kohaliku eelistuse tõttu. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel

rakendatakse eelkirjeldatud juhul 10%-list finantskorrektsiooni määra, kui piirav tingimus esines

pakkumuste vastavustingimustes ja sellele vastava pakkumuse esitas mitu ettevõtjat.

RHRst on tuvastatav, et antud hankes osales kokku neli ettevõtet ja kokku esitati seitse pakkumust

(igas hanke osas vähemalt kaks). Kuna kõik pakkumused tunnistati edukateks, oli tagatud

18Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus.

minimaalne konkurents ning rakendusüksuse hinnangul on põhjendatud kohaldada antud juhul

hankelepingule 10%-list finantskorrektsiooni määra.

Kuna ühendmäärus ei näe nimetatud juhtumi esinemisel ette 10% veelgi madalama

finantskorrektsiooni määra kohaldamise võimalust, siis on rakendusüksuse kaalutlusõigus

konkreetse protsendimäära suuruse osas piiratud 25- ja 10-protsendilise määra valikuga.

Rakendusüksus rõhutab, et isegi kui finantskorrektsiooni määra suuruse osas esineks antud

rikkumise puhul kaalutlusõigus ühendmääruse § 228 mõistes, on selle seletuskirjas väljendatud

seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada

25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist

piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses

õigustatud ootust, et RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav

finantskorrektsiooni määr 10 protsendist veelgi madalam olema.

Samuti selgitab ühendmääruse seletuskiri, et § 228 rakendamisel tuleb asjakohase protsendimäära

valikul lähtuda analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast finantskorrektsiooni

määrast, mistõttu vastab otsuse punktis 1.5 kirjeldatud rikkumine ikkagi ühendmääruse § 223 lg 1

p-s 2 ja lg 2 p-s 1 kirjeldatud rikkumise asjaoludele ja 10-protsendilisele finantskorrektsiooni

määrale.

Kümne protsendilise korrektsioonimäära rakendamist toetab ka Euroopa Komisjoni 14.05.2019

rikkumiste juhendi nr С(2019) 3452 punkti 2.1 alapunkt 10, mille kohaselt juhtumil, mil ettevõtjad

võisid pakkumuse esitamisest loobuda kõrvalejätmise või kvalifitseerimise tingimuste ja/või

pakkumuste hindamise kriteeriumide või lepingu täitmise tingimuste tõttu, mis sisaldavad

põhjendamatuid siseriiklikke, piirkondlikke või kohalikke eelistusi, rakendatakse 25-protsendilist

määra. Kui aga minimaalne konkurents oli siiski tagatud, s.t mitu ettevõtjat esitas pakkumuse, on

võimalik rakendada 10%-list korrektsioonimäära.

Finantskorrektsiooni määradega kaasnevat kohustuse eiramise võimalikku mõju ja kahju tekkimist

ühes viidetega ühendmääruse seletuskirjale ja Euroopa Kohtu praktikale on rakendusüksus

täiendavalt käsitlenud otsuse p-s 1.1.3.

1.6. Hanke nr 205899 kuludele tervikuna rakendatav finantskorrektsiooni määr ja summa

ning projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on hanke 205899 alusel tekkinud kulusid (KD nr 88-100) kajastanud projekti

tegevuse 2 „Olemasoleva palati ümberehitamine isolatsioonipalatiks või uue isolatsioonipalati

loomine, sealhulgas hapnikravi võimekuse suurendamine statsionaarses või erakorralise meditsiini

osakonnas vastavalt haigla vajadustele“ raamessummas 181 386,49 eurot.

Ühendmääruse § 21 lg 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille

mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis

sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Antud

hankes on tuvastatud kokku viis rikkumist. Otsuse punktides 1.1 ja 1.4 toodud rikkumiste osas

kohaldatav finantskorrektsiooni määr on 5 protsenti ning otsuse punktides 1.2 ja 1.5 nimetatud

rikkumiste osas 10 protsenti, seega kogu hankele tervikuna rakendatakse finantskorrektsiooni

määra 10 % ulatuses.

Eeltoodust lähtuvalt loeb rakendusüksus kogu hankega seotud kuludest mitteabikõlblikuks

18 138,65 eurot (181 386,49*10%), millest toetus moodustab 100%.

Otsuse punktis 1.3 käsitletud rikkumised (finantskorrektsioonimäär 25%) puudutasid konkreetseid

pakkujaid ja hanke osi, mistõttu loeb rakendusüksus täiendavalt hankega seotud kuludest

mitteabikõlblikuks:

 hanke osa 2, Clik ASga seotud kuludest 15% (10% kuludest on juba eelnevalt

mitteabikõlblikuks arvatud), so KD 91-100 summadelt 16 711,42 (111 409,45*0,15)

eurot;

 hanke osad 1 ja 3, Remondimees OÜga seotud kuludest 15% (10% kuludest on juba

mitteabikõlblikuks arvatud), so KD 88-90 summadelt 10 496,56 (69 977,04*0,15) eurot.

Kokku loeb rakendusüksus punktide 1.1-1.5 alusel hankega seotud mitteabikõlblikeks

kuludeks 45 346,63 eurot19.

STS § 46 lg 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt finants- korrektsiooni

otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Sellest tulenevalt

muudab rakendusüksus projekti osas 15.03.2022 tehtud taotluse rahuldamise otsuse 11.4-6/0271

resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti eelarvet.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg-st 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist

haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas

vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 11.06.2024 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike

lisatõenditega hiljemalt 26.06.2024.

26.06.2024 vastas toetuse saaja, et eelnõu osastäiendavaid kommentaare pole.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda hankega nr 205899 seotud projekti „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla COVID-19

kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse“ raames

mitteabikõlblikuks kuluks 45 346,63 eurot, millest toetus moodustab 100%;

2. nõuda toetuse saajalt tagasi väljamakstud toetus summas 45 346,63 eurot;

3. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse kehtima hakkamise päevast

tagasinõutav toetus summas 45 346,63 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole: SEB Pank

a/a EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank a/a

19 18 138,65+16 711,42+10 496,56= 45 346,63 eurot.

EE932200221023778606 (BIC/SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank a/a

EE701700017001577198 (BIC/SWIFT: RIKOEE22) või LHV Pank a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22).

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800082912 ning makse selgituseks märkida

projekti number;

4. toetuse saajal tuleb tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva

eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust käesolevas otsuses ettenähtud tähtpäevaks, kandes

kogunenud viivise otsuse resolutsiooni punktis 3 märgitud Rahandusministeeriumi

pangakontole;

5. vähendada projekti tegevuse nr 2 „Olemasoleva palati ümberehitamine isolatsioonipalatiks või

uue isolatsioonipalati loomine, sealhulgas hapnikravi võimekuse suurendamine statsionaarses

või erakorralise meditsiini osakonnas vastavalt haigla vajadustele“ eelarvet otsuse

resolutsiooni punktis 1 märgitud summas;

6. muuta taotluse rahuldamise otsuse nr 11.4-6/0271 punkte 2 ja 3 järgmiselt:

6.1. “2. Projekti abikõlblikud kogukulud on 3 947 718,16 eurot (kolm miljonit üheksasada

nelikümmend seitse tuhat seitsesada kaheksateist eurot ja kuusteist senti);

6.2. “3. Toetuse määr on kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus

3 947 718,16 eurot (kolm miljonit üheksasada nelikümmend seitse tuhat seitsesada

kaheksateist eurot ja kuusteist senti)“.

Otsuse peale on õigus esitada STS § 51, meetme määruse § 4 ja HMSi kohaselt vaie

rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada

saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marge Kõiva

elukestva õppe ja IT-arenduse talituse juhataja

osakonna juhataja ülesannetes

Koostaja: Marje Leppik

663 1495

[email protected]