Kutsehariduse nõukoja komisjoni koosolek protokoll

KUTSEHARIDUSE NÕUKOJA KOMISJONI KOOSOLEKU PROTOKOLL

1.07.2024 nr 9.2-3/24/60

Koosoleku toimumise aeg: 11.06.2024 nr 10

Algus kell 15.00, lõpp kell 17.00

Juhatas: Triin Laasi-Õige Protokollis: Mari-Liis Seer

Osa võtsid: Kristina Kallas (HTM), Kuno Rooba (Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing), Ulvi Noor (Eesti Haridustöötajate Liit), Ille Nakurt-Murumaa (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtja Assotsiatsioon MTÜ), Helena Pärenson (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), Arto Aas

(Eesti Tööandjate Keskliit), Marge Hindriks(Sotsiaalministeerium), Marko Udras (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda), Häli Allas (Siseministeerium), Annikki Aruväli

(Kultuuriministeerium), Anu Kose (Sisekaitseakadeemia), Ivar Sikk (Sotsiaalministeerium), Raili Allmäe (Kliimaministeerium), Ants Noot (Põllumajandus-Kaubanduskoda), Ülle Ernits (Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu), Marian Vares (Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium), Anna-Liina Väkram (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)

Kutsutud (HTM): Anzori Barkalaja, Renno Veinthal, Ingrid Jaggo, Marelle Möll, Marili

Lehtmets, Triin Laasi-Õige, Mari-Liis Seer, Kristel Bankier

Puudusid: Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Töötukassa, Eesti Linnade ja

Valdade Liidu, SA Kutsekoda esindajad PÄEVAKORD

1. Kutsehariduse reform ja õppimiskohustuse pikendamine

2. Kutsekeskhariduse õppekavade ideekonkursi tulemuste tutvustamine 3. Kutseõppeasutuste vastutusvaldkondade tutvustamine ja muudatused koolivõrgus 4. Hariduskulude analüüsi töörühma tehtud järeldused, soovitused ja uue rahastusmudeli

lähteülesanne 5. Kohapealsed küsimused

1. Ülevaade kutsehariduse reformi ja õppimiskohustuse pikendamise protsessist – Triin

Laasi-Õige

Anti ülevaade kutsehariduse reformi tegevuskavast, tegevuste hetkeseisust ja meenutati

reformi tausta sh probleeme, mille lahendamisele reform kaasa aitab. Tegevuskava elluviimisel kaasatakse partneritena õppeasutusi ja erineva juhtimistasandi töötajaid.

Õppimiskohustuse ea tõstmine rakendub alates 01.09.2025 ning ühtne sisseastumine alates

maist 2026, peale seda peavad jätkama õpinguid kõik põhikoolide lõpetajad. 2026/27 viiakse kõik kutseõppe ja kutsekeskhariduse õppekavad uutele alustele. Õppekavad peavad

2 (4)

teenima õppijaid pikemas perspektiivis ning pakkuma võimalusi kõikidele noortele elukestvaks õppeks.

Tasulise kutseõppe regulatsiooni puhul uusi muutuseid sisse pole viidud tulenevalt eelmise

nõukoja tagasisidest. MKM ja Eesti Töötukassaga välja töötatud erisus: registreeritud töötu, vähenenud töövõime või muu sihtrühm tööturumeetmete seaduses sätestatud oskuste

arendamise tööturumeetme alusel ning kokku lepitud töötukassa toel kutseõppe tasemeõppesse õppima asumisel. Samuti ei nõuta õppekulu hüvitamist õpilaselt juhul kui selles õppekavarühmas või õppekaval on keelatud tasu võtta (seos OSKA ja EKEÜ

soovitustega). Ettevalmistava õppe osas muudatusi ei ole. Ettevalmistav õpe on proaktiivne meede neile

noortele, kes pole ise oma edasiõppimise valikut teinud ja sellele õppekavale õppimaasumist noor ise valida ei saa.

Hariduskeskuste moodustamine ehk kutsehariduse ja üldhariduse pakkumine ühes asutuses

on meede, mida oodatakse mitmes piirkonnas, et optimeerida õppe pakkumist, luua uusi õppevorme ja võimalusi erinevate haridustasemete sh mitteformaalse õppe paremaks

sidustamiseks ja üleminekute lihtsustamiseks. Antakse ülevaade kutsehariduse reformi rahalisest mõjust, mille kohta on esitluses ülevaatlik

tabel, lisavajadus riigieelarvest tekib alates 2028 aastast, mis peamiselt hõlmab pikema

õpiajaga kaasnevaid ressursse.

Küsimus: mis see tähendab, et kutseõppeasutustele antakse võimalus üldkeskharidust pakkuda?

Vastus: koolivõrgu korrastamise raames tehtava muudatusega antakse õigus KÕA pakkuda üldkeskharidust selle asemel, et ehitada piirkonda uus riigigümnaasium. Hoiab kokku

ressursse, noor siseneb hariduskeskusesse ja saab seal vastavalt soovile vahetada oma õpirada. Tahetakse vältida väljalangemist üldharidusest. Koolivõrgu ümberkorraldamine võimaldab õpilasele erinevaid paindlikke õpiradu. Nt Hiiumaa, kus on ühendasutus olemas.

Küsimus: Kas õpilased õpivad koos täiskasvanud õpilastega? Õppekavad tehakse vastavaks?

Vastus: Paindlikkus õppekava läbimisel, oma õpiraja kujunemisel. Rakenduslik ja

akadeemiline gümnaasium on paralleelselt kättesaadavad ehk meil on üks uks, kus ei

konkureerita õpilaste ja õpetajate pärast. Annab õpilasele pikemalt võimaluse otsustada oma tuleviku üle ja paindlikumalt ühest osast teise liikuda. Kutsekeskhariduse standardi ja

kvaliteedi tõstmine, et see ei ole alternatiivina nõrgem variant gümnaasiumile ja teeb selle võrdsematel alustel võrreldavaks. Aastaks 2035 on meil 100 akadeemilist gümnaasiumi ja umbes 30 hariduskeskust, st seal saab ühtlasi kutseharidust ja keskharidust.

2. Kokkuvõte ideekorjest – Marelle Möll

Koolidelt tuli ideekavandeid 40, millest mindi edasi 18 ideekavandiga, sh on kaasatud 21 kooli ja 28 õppekavarühma. Ideekavandid valiti välja koostöös kutsehariduse õppekavade

liigitamise ja nõuetele vastavuse hindamise õppekavakomisjoniga. Ideekavandite väljatöötamist rahastatakse ESF+ tegevustest. Ideekavandeid esitati ka õppevaldkondades,

kus varasemalt ei ole kutsekeskhariduse õpet pakutud. Koolide roll ideekavandite väljatöötamisel on väga suur ja mitmed koolid on seotud mitmete uute ideekavanditega. Esitluses on ülevaade töös olevatest ideekavanditest ja esitletud on nende esialgsed õppekava

nimetused ja välja toodud raam, mille sisse ideekavandid pidid mahtuma. Esitletud on õppekava mudel ja üldised põhimõtted. Ülevaade tegevuskavast ja järgmistest kohtumistest.

Küsimus: Mis see eriti raamist välja idee on, millega esialgu edasi ei saa minna?

3 (4)

Vastus: Meretehnoloogia: sinimajandus ja ressursside väärindamine – seotud 8 erineva õppekavarühmaga.

Küsimus: Mis saab juuksurite õppest? Sisseastumisel hetkel piiratakse mitte ainult keskharidusega vaid ka üldkeskharidusega.

Vastus: Praegu on väljatöötamisel uus, laiapõhjaline iluteenuste kutsekeskhariduse

õppekava, kus üks valdkondlik suund on juuksur. Tugevdame oluliselt ka keskhariduse osa.

Probleem on ilmselt kutseõppes, kus koolid seavad 4.taseme õppekavale sisseastumise tingimustes lisapiiranguid , mida ei nõua ükski seadusandlik akt. See peab muutuma. Juba

oleme õppekava menetluse protsessis seda probleemi hakanud muutma ka teiste õppekavade korral ja ei kinnita õppekava enne, kui nõuded õpingute alustamiseks on kirjeldatud põhiharidus.

Kommentaarid osalejatelt: Sotsiaalvaldkonna kutsekeskhariduse õppe peab hoolikalt läbi

mõtlema, mida pakutakse ja peab tegema ka koostööd praktikabaasidega, et õppija ei oleks piiritletud seadusest tulenevate erisustega. OSKA poolt on tulnud tellimus erinevate õppekavade arendamiseks, mida saaks väga hästi teha ka kutsekeskhariduse tasemel, nt

farmaatsias ei pea olema üle haritud inimesed. Rakenduskõrgharidusse minejate hulk peaks lõpuks suurenema tulenevalt uutest õppekavadest – üleminek peaks olema lihtne ja sujuv.

Lisaks akadeemilisele gümnaasiumile on ka rakenduslik gümnaasium väärtuslik, sh akadeemilise kõrgkooli kõrval peaks ka rakenduskõrgharidus olema samavõrd väärtuslik.

3. Kutseõppeasutuste vastutusvaldkondade jaotus ning sellest tulenevad muudatused

koolivõrgus – Triin Laasi-Õige ja Ingrid Jaggo

Triin Laasi-Õige avab tausta, miks vastutusvaldkondade süsteem vajalik on. Eesmärgiks on

tagada kvaliteetse õppe pakkumine piiratud eelarve tingimustes, sh korrastada õppe

pakkumist, tagada õppebaaside olemasolu, vähendada dubleerimisi ja võimaldada valdkondade arendustegevusi ja planeerida investeeringuid. Määramisel olid peamiselt

aluseks õppijate arv (sh kutsekeskharidus), tulemusnäitajad, õppe kvaliteedi HAKA ja erialaliitude hinnangud, õppebaaside olemasolu, regionaalne mõõde, kutsemeistrivõistlustel osalemine ja õppe arendustöö suutlikkus. Tutvustati valdkonna arengu eest vastutava kooli

rolli ja ülesandeid, mis on täpsemalt kirjeldatud esitluses, nt õppekavaarendus, koostöö partneritega. Õpet jäävad pakkuma ka need koolid, kes ei ole vastutusvaldkonna koolid. Anti

ülevaade ajaraamist: aastaks 2026 on välja töötatud uued koolide tegevustoetuste põhimõtted, rahastusmudel ja vastutusvaldkondade süsteem on tööle rakendunud.

Iga valdkonna kohta tehti regiooniti ülevaade kaardi vaates, et näha visuaalset ülevaadet.

Näiteks toodi õppekavarühm ehitus ja tsiviilrajatised, mille tausta selgitas Ingrid Jaggo. Õppekavarühmade lõikes toodi välja koolid, kes edaspidi vastutavad valdkonna arendamise

eest (nn vastutusvaldkonna koolid), koolid, kus jätkub õppe pakkumine ja koolid, kus õppe pakkumine on kavas lõpetada. Täpne ülevaade on esitluse slaididel kujutatud tabelina, mis kujul läks info ka koolidele 17. mail 2024.a. Õppe pakkumine on üles ehitatud nii, et koolid

ei konkureeriks oma vahel – kuskil toimub baasõpe, teisal on võimalik lisaks ka spetsialiseerumine. Suurem eesmärk koolivõrgu korrastamisel on õppe pakkumine

kvaliteetselt ja kestlikult. Küsimus: Kas valikute tegemist täpsemalt oleks võimalik ka näha? Esialgu tehti vähe

tausttööd, mistõttu on tekkinud uued ettepanekud vastutusvaldkondade valikul. Palve, et korraks veel maha istuda ja läbirääkimisi teha.

Vastus: Tabeli kujul on olemas andmed, mida saab jagada. Saame veel eraldi kohtumise

teha. Kutsehariduse pakkumine ei kao ühestki piirkonnast, kuid praegusel viisil koolivõrgu

ülalpidamine pole enam riigile jõukohane. Valikute tegemine on vältimatu ja muutus on

4 (4)

keeruline. Võrreldes nt Järvamaad ja Olustveret ja nende vahemaad, siis on mõistlik, et ühel neist peaks olema vastutus ja teisele jääb õppe pakkumise õigus. Minister Kristina Kallas juhtis tähelepanu, et ei ole mõistlik üleval pidada ja teha

investeeringuid kahele, 30 km raadiuses olevale õppebaasile (Järvamaa ja Olustvere põllumajanduse erialade õppebaas). Ressursi kokkuhoiu mõttes on otstarbekas ühes koolis

välja arendada korralik baas, mida saab kasutada lähedalolev olev kool. Minister Kristina Kallas väljendas ootust, et muudatused õppe pakkumise osas oleksid

suuremad nt käsitöö valdkonnas. Praegu on käsitöö valdkonnas õppe pakkujaid liiga palju,

samas on OSKA raporti kohaselt käsitöö erialade lõpetajate rakendumine tööturul vähene. Triin Laasi-Õige selgitas, et plaan on sügisel koostöös Viljandi Kultuuriakadeemiaga otsida

lähendusi rahvuslik käsitöö õppe pakkumise osas nt täienduskoolitustena. 4. Hariduskulude analüüs – kutseharidus – Kristel Bankier

Hariduskulude analüüsi aluseks olid saldoandmike infosüsteemi 2022. aasta andmed.

Andmete kogumist juhtis Jaak Aaviksoo ning järeldused ja soovitused tulid ka tema poolt, mille põhjal minnakse edasi uue rahastusmudeli loomisel. Vaadati avalikke andmeid, mis on kõikidele teada ja kättesaadavad. Hariduskulude kogumaht moodustas 6.3% SKP-st, sh 6%

moodustas kutsehariduse kulu. Viimastel aastatel on kutsehariduse osatähtsus hariduse kogukuludest vähenenud, mis võib viia tulemuseni, et meil ei ole võimalik pakkuda

kvaliteetset haridust. Kulu- ja eelarvestus vajab tugevdamist ja kutsehariduse eripäradega arvestamist. Tuleks kaaluda ühtsete koolipõhiste finantsarvestuse põhimõtete kehtestamist ja õppetöösse kaasavate töötajate tasustamisel on vaja selgemini piiritleda, kes on

kutsehariduse õpetaja. Uue rahastusmudeli väljatöötamiseks on loodud ministeeriumisisene töörühm (partnerite

kaasamine alates september 2024, kui on tehtud kuluanalüüs ja välja on pakkuda erinevaid mudeleid), mille juhiks on hariduskulumudelite arendusjuht Kristel Bankier. Lepitud on kokku ajakava ja töö tegemiste tähtajaks on 2024. aasta lõpp ning uue rahastusmudeli

rakendumine algab 2026. eelarveaastast. Uue rahastusmudeli selge taotlus on ka võrdväärsem rahastamine üldharidusega ning nende

omavaheliste erisuste tasandamine. Nt ei ole kutseõpetajatel diferentseerimifondi. Praegune rahastusmudel on väga detailne ent raha koolidele antakse ühe suure summana, nt on eristamata õpetajate palgafond ja halduskulud. Raha peab olema kasutatud sihtotstarbeliselt

ja koole ei saa rahastada ainult õppijate arvu järgi, arvestama peab ka kooli taristut.

Küsimus: Kas kaasatakse ka tervishoiu kõrgkoole? Vastus: Rahastusmudeli puhul arvestatakse ka kõrghariduse erisustega.

Kutsehariduse kulu vähenemine on tingitud õppijate arvu langusest ja investeeringute tõttu. Õppijate arv on suurenenud üldhariduses. Kui see trend on muutumas, siis see tähendab, et

ka rahastuses peaks see kajastuma. Arutleti Soome ja Eesti võrdlust üldhariduses ja kutsehariduses olevate õppijate arvu.

Soomes omandatakse kutseharidust kauem ning õpilastel on üldjuhul personaalne õppekava,

mille alusel enda õpirada kujundada. Soome kutseharidus teenib väga hästi rakenduskõrgharidust.

Slaide jagatakse ja kõik ettepanekud on osalejatelt oodatud. Järgmine kutsehariduse nõukoja

kohtumine toimub sügisel, kuupäev lepitakse kokku jooksvalt.

Lisa: Kutsehariduse nõukoja koosoleku_11.06.2024_ettekanne

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) juhataja protokollija

Kutsehariduse nõukoja koosolek

11.06.2024

Tallinnas

Päevakava:

1. Ülevaade kutsehariduse reformi ja õppimiskohustuse pikendamise protsessist - Triin Laasi-Õige.

2. Uute kutsekeskhariduse õppekavade ideekonkursi tulemuste tutvustamine, sh töösse läinud õppekavad –Marelle Möll

3. Kutseõppeasutuste vastutusvaldkondade jaotuse tutvustamine ning sellest tulenevad muudatused koolivõrgus - Triin Laasi-Õige, Ingrid Jaggo

4. Hariduskulude analüüsi töörühma kutsehariduse järeldused/soovitused ja uue rahastamismudel koostamise lähteülesanne -Kristel Bankier

5. Kohapeal tõstatuvad küsimused

Ülevaade kutsehariduse reformi ja õppimiskohustuse pikendamise protsessist

KUTSEHARIDUSE REFORMI TEGEVUSKAVA TÄHTAEG OLEK

Kutsehariduse reformi tegevuskava koostamine 30.10.2023 Kooskõlastatud

Uue kutsekeskhariduse õppekava mudeli väljatöötamine (VVTP) 31.01.2024 kooskõlastatud

Tasemeõppe koolitustellimuse kooskõlla viimine tööturu vajadustega (OSKA põhikutsealade analüüs)

31.01.2024 kooskõlastatud

Tasulise kutseõppe tasemeõppe regulatsiooni väljatöötamine 20.02.2024 kooskõlastatud

Ettevalmistava õppe kontseptsiooni ja regulatsiooni loomine 20.02.2024 Kooskõlastatud

Hariduskeskuste kontseptsiooni ja regulatsiooni loomine 20.02.2024 Kooskõlastatud

Uute kutsekeskhariduse õppekavade loomine 2025/26 õppeaastaks 15.03.2024– 2025 töös

Kutsekeskhariduse üldharidusliku ainesisu ajakohastamine ja uue keskhariduse kontseptsiooni loomine

1.03-31.12.2024 Töös

Kutsehariduse populariseerimiseks kommunikatsiooni strateegia ja kava koostamine

30.06.2024 Töös

Kutseõppeasutuste vastutusvaldkondade süsteemi väljatöötamine 1.09.2024 Töös

Kutseõppeasutuste tegevustoetuse tingimuste ja korra uuendamine, sh uue rahastamismudeli väljatöötamine

30.12.2024 Töös

Kutseõppeasutuste koolivõrgu korrastamise vajaduste ja võimaluste analüüs, sh hariduskeskuste kontseptsiooni edasiarendus

30.12.2024 Töös

Õppimiskohustuse pikendamine: protsess

22.02.2024 majavälisele kooskõlastusringile 30.05.2025 Vabariigi Valitsuse istungile 4.06.2024 Riigikogu kultuurikomisjon 12.06.2024 Riigikogu I lugemine 1.09.2025 Õppimiskohustuse rakendumine Mai 2026 ühtne sisseastumine ja 2026/27 jätkavad kõik põhikooli lõpetajad õpinguid 2026/27 on kõik kutse- ja kutsekeskhariduse õppekavad uutel alustel

Õppimiskohustuse pikendamine: muudatused kutsehariduses

1. Tasulise kutseõppe regulatsioon Erisused: Käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktides 2–4 nimetatud õpilaselt ei nõuta õppekulude hüvitamist, kui tal on tuvastatud

vähenenud töövõime, ta on registreeritud töötu või muu sihtrühm tööturumeetmete seaduses sätestatud oskuste arendamise

tööturumeetme alusel ning Eesti Töötukassa on temaga tegevuskavas kokku leppinud töötukassa toel kutseõppe

tasemeõppesseõppimaasumise.

Õppekulude hüvitamist ei nõuta õpilaselt juhul, kui ta asub õppima õppekavarühmas või õppekaval, mille eest riik on käesoleva

seaduse§47 lõike10punkti3, lõike11punkti3võilõike14kohaseltkeelanudtasuvõtta.

Õppimiskohustuse pikendamine: muudatused kutsehariduses

2. Ettevalmistav õpe • Ettevalmistav õpe on tasemeõpe isikuarengu õppekavarühmas, mille käigus omandatakse keskharidustaseme

õppes või kutseõppes õpingute jätkamiseks vajalikud kompetentsid teisel kvalifikatsioonitasemel.

• Ettevalmistava õppe ülesanne on toetada õpilast enese tundmaõppimisel ja valikuvõimaluste mõistmisel ning tagada õpilase valmisolek õpingute ja tööeluga seotud otsuste tegemiseks ja elluviimiseks.

• Ettevalmistava õppe kättesaadavuse tagab riik.

• Valdkonna eest vastutav minister annab käskkirjaga ettevalmistava õppe läbiviimise õiguse riigikoolidele, arvestades õpperühma avamise vajalikkust piirkonnas.

Õppimiskohustuse pikendamine: muudatused kutsehariduses

3.Kutseharidusejaüldharidusepakkumineühesasutuses(hariduskeskusemoodustamine)

• Kooli pidaja otsusega võib kool pakkuda lisaks kutseharidusele ka üldkeskharidust, kui koolis toimub õpe ka

kutsekeskhariduseõppekavaalusel.

• Kooli pidaja otsusega võib kool pakkuda põhiharidust mittestatsionaarses ja käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatudjuhulkastatsionaarsesõppevormispõhikooli- jagümnaasiumiseaduse§-s22sätestatudkorras.

Kutsehariduse reformi rahaline mõju Lisavajadus riigieelarvest 4-aastaste kutsekeskhariduse õppekavade rakendamiseks tekib 2028. aastal 3,2 mln ulatuses ning 2029. aastal 9,7 mln ulatuses. Kulu hõlmab 3200 õppija aasta võrra kauem õppimisega kaasnevaid ressursse. Lisavajadused otsustatakse riigi eelarvestrateegia koostamise protsessis.

Tegevus 2025 2026 2027 2028 2029+

Kutsekeskhariduse pikendamine 3,2 9,7

Kutsevaliku õpe (2025/26) 0,54 1,06

Ettevalmistav õpe al 2026 1,0 3,0 3,0 3,0

Õppeinfosüsteemi arenduskulu 0,15 0,15 0,15

KOKKU reformi mõju 0,69 2,21 3,15 6,20 12,70

Sh HTM sisemistest ressurssidest 0,69 2,21 3,15 3,0 3,0

Lisavajadus RE-st 0 0 0 3,2 9,7

Uute kutsekeskhariduse õppekavade ideekorje tulemuste tutvustamine, sh töösse läinud õppekavad

Kokkuvõte ideekorjest

➢ Kokkuideekavandeid40.

➢ Uuteõppekavadeväljatöötamist toetavaidtegevusi rahastatakseESF+ tegevustest.

➢ 17 ideedINSA-„IT akadeemia ja Inseneriakadeemiakutse-, üld- ja huvihariduses“ vahenditest;

➢ 23 ideedÕKVA –„Teaduspõhineõppekavade ja õppevaraarendamineningrakendamineja õppekvaliteedihindamine, personaalsedõpiteed ja õpianalüütika“ vahenditest.

➢ Kaasatud21 kooli

➢ Kaasatudõppekavarühmi28 + 1

➢ Edasi 18 ideekavandiga

Ideidesitatiõppevaldkondades, kuseelnevalteiole kutsekeskharidusõpetpakutud, ntlapsehoidja, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnaspetsialist, äriinnovatsioonispetsialist, kestlikettevõtluskorraldus.

Töös olevad ideekavandid

INSA piloodid ÕKVA piloodid

➢ Veebiarendaja - multimeediaspetsialist ➢ Meediatehnoloogiate spetsialist

➢ Ehitustehnoloogiad/hoonete ehitus ➢ Kestlik ettevõtluskorraldus

➢ Targa maja tehnosüsteemide tehnik ➢ Toiduainete tehnoloogia

➢ Telekommunikatsiooni ja digiside tehnik ➢ Külalismajanduse spetsialist/ Elamusteeninduse

spetsialist

➢ Energeetika- ja automaatikaseadmete spetsialist

➢ Autonoomsete sõidukitehnoloogiate spetsialist

➢ Tööstus 5.0 digitehnik ➢ Biotööstuse operaator

➢ Masinaehitustehnoloogia ➢ Ilu ja heaolu teeninduse spetsialist

➢ Logistik-müügispetsialist

➢ Puittoodete tehnoloogia

➢ Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist

➢ Keskkonnasõbralike rõivaste kujundaja- õmbleja

Mudel – raam õppekavale

Loodavadõppekavadvõisidolla:

✓ laiapõhjalised, sthõlmavadühteõppekavarühmakuuluvatekutse- ja erialadekompetentse,

✓ valdkondlikud, sthõlmavadkompetentsesamasseõppesuundakuuluvatest õppekavarühmadest, või

✓ interdistsiplinaarsedsthõlmavadkompetentseerinevatesõppesuundadessekuuluvatest õppekavarühmadest.

Õppekava kogumaht on240 EKAPit (õppekava nominaalkestus 4 aastat), millest

✓ põhiõpingud moodustavad 125EKAPit, shpraktika vähemalt 25EKAPit;

✓ üldharidusõpingud 80EKAPit;

✓ valikõpingud 35EKAPit, millest 5 EKAPit on õppija soovidest ja huvidest lähtuvadvabaõpingud.

Mudel – raam õppekavale

➢ Õppekavaon suunatudoskusteõppele, stõppekavamooduliteõpiväljundid, mahtja jaotus õppeaastati toetabkonkreetseteoskuste(kompetentside, oskusprofiilidevmt) kujundamist.

➢ Üheterviklikuosaõppekavastmoodustabõppessesissejuhatavosa , õppekogumahuga minimaalselt30 EKAPit-peabvõimaldamaõppijalarendada töötamiseks ja elukestvaks õppeksvajalikkeüldpädevusiningtoetamaõppijatedasiselerialavalikul. Õppeülesehitus ja korralduspeabvajaduselvõimaldamaõppijal liikudaerinevateõppekavadevahel.

➢ Valdkonnapõhiste ja laiapõhjalisteõppekavade loomiselnähakseõppekavagaetteerinevaid suunavalikuidnii, et õppelõpetamiselon õppijavõimelinesooritamakutseeksami.

➢ Viimaneaastavõibvastavaltõppijavalikuleolla kas akadeemilineaasta, kuson rohkem üldharidusõpet, võipraktilineõpe, kusõpeon töökohapõhisesõppevormisvõivälispraktikat ERASMUS+ tegevustetoel.

Mis toimunud ja kuidas edasi?

➢ Toimuvadkoostöö laagridühiseks õppekavade disainimiseks

➢ Meeskondadevajaduspõhisednõustamised ja konsultatsioonid(kaasatudeksperte).

➢ Õigusruumimuudatused.

➢ Septembriks2024 esitavad töörühmadõppekavakontseptsioonidõppekavadehindamise komisjonile.

➢ Õppekavaprojekti tutvustaminepotentsiaalsetele tööandjatele.

➢ Oktoobris2024 üldharidusõpingutemoodulitekoostajate ja uuteõppekavadetöörühmade ühisseminar.

➢ Õppekavade (õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid) valmimise tähtaeg31.12.2024.

➢ Jaanuarist2025 koostavadkoolidvalminudõppekavadele rakenduskava, et tagada2025/26 õppeaastalnenderakendamine.

Kutseõppeasutuste vastutusvaldkondade jaotus ning sellest tulenevad muudatused koolivõrgus

Õppeasutus Elektrienergia ja energeetika

Elektroonika ja automaatika

Mehaanika ja metallitöö

Mootorliikurid, laevandus ja lennundus

Keemia- tehnoloogia

Tallinna Polütehnikum VV VV Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus VV õpe VV õpe VV Pärnumaa Kutsehariduskeskus VV* VV* õpe õpe Järvamaa Kutsehariduskeskus VV* õpe õpe Tallinna Tööstushariduskeskus VV* VV õpe õpe Eesti Merekool VV* VV* Tallinna Ehituskool õpe Tartu Rakenduslik Kolledž õpe VV VV VV Tallinna Kopli Ametikool õpe Viljandi Kutseõppekeskus õpe ei õpe Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool õpe VV VV Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus õpe õpe Rakvere Ametikool õpe VV Kehtna Kutsehariduskeskus VV* Kuressaare Ametikool õpe Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool õpe Valgamaa Kutseõppekeskus õpe Eesti Lennuakadeemia õpe

Hariduskulude analüüs - kutseharidus

Hariduskulude analüüsi aluseks olid saldoandmike infosüsteemi 2022. aasta andmed. Hariduskulude kogumaht 2022. aastal oli 2,3 miljardit eurot, mis moodustas 6,3% SKPst

0,50% 0,52%

0,48%

0,42%

0,38%

0,41% 0,44%

0,40% 0,40%

0,37%

0,41%7,7%

8,4%

7,6%

7,0%

5,9% 5,6%

6,7%

5,6%

6,2% 5,8% 5,9%

4,0%

4,5%

5,0%

5,5%

6,0%

6,5%

7,0%

7,5%

8,0%

8,5%

9,0%

0,20%

0,25%

0,30%

0,35%

0,40%

0,45%

0,50%

0,55%

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Kutsehariduse kulude osatähtus SKPst

Kutsehariduse osatähtus hariduse kogukuludest

Järeldused

1. Kutsehariduse kulutase on madal ja langustrendis, sellest tingitud surve on viinud asutuste tasemel struktuursete muutusteni, mis ei võimalda tagada soovitud kvaliteediga haridust. Kutsehariduses puuduvad sisemisedreservidomategevuse ümberkorraldamiseks, rääkimata täiendavate ülesannete täitmisest.

2. Kutsehariduse kulu- ja eelarvestus vajab metodoloogilist tugevdamist, sh ühtseid kuluarvestuse juhiseid koolidele, olemasolevate andmete täpsemat analüüsi ja asjakohaseid, koolide, õppekavade ja õppevormide erisusiarvestavaid kulumudeleid.

3. Eiolevõimalik arvutadakuluõppija kohta eri õppeliikides. Tulekskaaluda ühtsete koolipõhiste finantsarvestuse põhimõtete kehtestamist.

4. Õpetamisega seotud töötajate tasustamise tasustamisel kasutatakse nii töölepingud, VÕS lepingud kui teenuslepingud. Õpetajate palgatingimuste parandamiseks ja töömaailma ekspertide kaasamiseks õppetöösse vajaselgemalt piiritleda, kesonkutsehariduse õpetaja.

Uue rahastusmudeli väljatöötamine

• Ministeeriumisisene töörühm alustas peale hariduskulude töörühma töö lõppemist, esimene koosolek 23.05, kus lepiti kokku tegevuste ajaraam ja majaväliste partnerite kaasamine. Töörühma juht on hariduskulumudelite arendusjuht Kristel Bankier.

• Uue rahastusmudeli aluseks on hariduskulude analüüs ja taotlusteks mh kooskõla keskhariduse rahastamispõhimõtetega ning vähem detailsust koefitsientide näol.

• Rahastusmudel võtab arvesse vastutusvaldkondade põhisust ja sellest tulenevaid täiendavaid ülesandeid.

• Majaväliste partnerite kaasamine septembrist 2024,

• Tähtaeg 2024. aasta lõpp ja rakendumine 2026. eelarveaastast