Turvategevuse seaduse tõlgendus

Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073

[email protected]

kuupäev digiallkirjas nr 4-7/K1/ 19076

Turvategevuse seaduse tõlgendus

Lugupeetud Lauri Läänemets

Käesoleva aasta 1. juulil jõustunud turvategevuse seadus sätestab põhimõtte, et turvatöötaja

nõuetele peavad vastama need sisevalvetöötajad, kes tegutsevad avalikus kohas. Seaduse

seletuskirjas on selgitatud, et õigusaktiga ei soovita keelata siseturvamist ega piirata isikute õigust

korraldada oma vara kaitset. Samas on hinnatud, et siseturvamise reguleerimine on teatud ulatuses

asjakohane, et tagada siseturvamisega kokkupuutuvate isikute põhiõigused. Vajadus

siseturvamise põhjalikuma regulatsiooni järele tekibki peamiselt siis, kui siseturvatöötajad asuvad

tegutsema poolavalikes või avalikes kohtades ja puutuvad kokku inimestega, kes ei ole osa

ettevõtja või asutuse töötajaskonnast.

Tartu ülikooli poolt korraldatud siseturvamine piirdub vaid tehnilise vahendiga valvamisega ja

teostame seda nii ülikooli avalikus kasutuses olevatel kui ka piiratud ligipääsuga aladel. Ülikoolil

on kaks valvekeskust, kuhu jõuavad turvaobjektide valvamiseks kasutatavate tehniliste vahendite

(valvekaamerate ja läbipääsusüsteemide) koondinfo. Päevasel ajal on meie õppehoonetes tööl

infosekretärid/administraatorid, kelle peamine ülesanne on abistada nii hoones viibivaid töötajaid

ja üliõpilasi kui ka külastajaid ning ülikooli lepingupartnereid. Öisel ajal, kui hooned on

avalikkusele suletud, viibivad mõnedes ülikooli õppehoonetes öötöötajad, kelle ülesanne on

hoonet valvata ja kontrollida valvesüsteemi häireteateid. Kuna sel ajal on hoone suletud, ei tegutse

nad avalikus kohas. Ühegi töötaja tööülesanded ülikoolis ei näe ette õigust piirata kolmandate

isikute õigusi ja vabadusi, st neil ei ole vaja kasutada turvategevuse seaduses sätestatud

turvatöötaja õiguseid. Kui osutub vajalikuks vara kaitsmine või korra tagamine, kasutab ülikool

selleks enda turvaettevõtjast lepingupartneri teenuseid. Seega ei hõlma siseturvamine ülikooli

poolt korra tagamist ega muid turvategevuse valdkonna tegevusi peale vara valvamist tehnilise

vahendiga.

Seoses ülikooli poolt korraldatud siseturvamise kooskõlla viimisega uute nõuetega, on ülikoolil

tekkinud turvategevuse seaduse tõlgendamisel mõned küsimused.

Turvategevuse seaduse § 5 lõikega 6 sätestatakse, et turvaettevõtjale või tema töötajale, kes turvab

tehnilise vahendiga ja kasutab seda vaid turvaobjekti valvamiseks ning ei viibi füüsiliselt

turvaobjektil, ei kohaldata eelnõu 4. peatükki, mis sisaldab nõudeid turvateenistujale ning tema

kohustusi ja õigusi, välja arvatud § 15 lõikes 7 sätestatud keeld turvategevust teostada, kui isiku

karistusandmed tahtlikult toime pandud kuriteo kohta ei ole karistusregistrist kustunud.

Õigusakti seletuskirjas on selgitatud, et selliste tööülesannete puhul, mis ei eelda turvamisel

objekti kaitsmist (aktiivseid samme ohu kõrvaldamiseks) ja mille puhul ei ole vaja muu

hulgas kohaldada turvatöötajana meetmeid, millega piiratakse muude isikute õigusi (nt isiku

kinni pidamine, isiku ja vallasasja kontroll ning ohtlike esemete hoiule võtmine), ei ole vaja

2 (2)

nõuda, et töötaja peaks vastama turvateenistuja nõuetele (sealhulgas kandma vormiriietust).

Teisisõnu, kui töötaja ülesanne on üksnes jälgida valveseadmestiku pilti, ei pea ta olema

turvateenistuja. Kui aga tehnilise vahendi kasutamisega kaasneb ka kaitsetegevus, peab seda

ülesannet täitval töötajal olema turvateenistuja kutse ja teda saab käsitada üksnes

turvateenistujana.

Ülikool leiab, et seletuskirjas antud selgitused annavad sättele laiema tõlgenduse kui õigusaktis

kirjas. Lähtudes eeltoodust palume selgitada:

1) Kas kvalifikatsiooninõuete järgimise kriteeriumiks on tehnilise vahendi paiknemine

turvaobjektil või tehnilise vahendiga valvaja tegevus? Teisisõnu, kas näiteks juhul kui

valvekeskus asub ühel valvataval turvaobjektil, peavad seetõttu kõik valvekeskuse töötajad

omama vähemalt valvetöötaja kvalifikatsiooni kuigi nende ülesanne on jälgida ainult

videovalve ning valve- ja läbipääsusüsteemi infot?

2) Kas töötaja, kes tegeleb hoones ainult valvamisega perioodil kui see on avalikkusele

suletud, kuid on sunnitud valvesüsteemi häireteate kontrollimiseks väljuma hoonest (st

liikuma avalikul alal), peab vastama seetõttu turvatöötaja kvalifikatsiooninõuetele?

3) Kas töötaja, kelle ülesanne nii avalikul kui ka piiratud ligipääsuga alal on vaid

valvesüsteemide jälgimine ja häireteadete kontroll, peab vastama turvatöötaja

kvalifikatsiooninõuetele?

Turvategevuse seaduse § 9 on toodud loetelu tegevustest, mida loetakse siseturvamiseks ja

vastavalt § 11 lõikele 5 on siseturvamine teatamiskohustusega tegevus. Õigusakti seletuskirjas on

selgitatud, et kuigi siseturvamise eesmärk on võimaldada isikutel ja asutustel valvata ja kaitsta

peamiselt enda vara oma vahendite ja struktuuriüksustega, on siseturvakorraldajal lubatud

erandina valvata ja kaitsta tasuta ka teise isiku või asutuse vara. Oluline on, et seda tehakse

tasuta ja see ei kvalifitseeru majandustegevuseks MSÜS-i § 3 lõike 1 mõistes. Kui sama tehakse

tasu eest, on see eelnõu § 1 lõike 2 ja § 5 kohaselt turvategevus, mida tuleb käsitada

turvamisena ja millega tegelemiseks peab olema tegevusluba. Lähtudes MSÜS-ist on eelnõus

tasu all mõeldud igasugust majanduslikku eelist, mitte üksnes rahalist hüvitist teenuse osutamise

eest. Kui oma ruumide üürimise või rentimise korral valvatakse ja kaitstakse vara, mis kuulub

teisele isikule või asutusele, on siseturvakorraldajale loodud võimalus tagada oma ruumide

turvalisus oma vahenditega ja osutada suuremate büroo- või kaubandushoonete puhul

kompleksteenust.

Ülikoolile jääb arusaamatuks, kuidas on jõutud järeldusele, et § 9 lõike 1 punktis 2 nimetatud

tegevus vajaks tegevusluba, kuigi nimetatud punktis ei ole tehtud vahet, kas see toimub tasuta või

tasu eest ja § 11 lõike 5 kohaselt kehtib kõigi siseturvamiseks loetavate tegevuste kohta vaid

teatamiskohustus. Lähtudes eeltoodust palume selgitada, kas oma ruumide üürimisel üürniku vara

tehnilise vahendiga valvamisel, on vajalik tegevusluba või piisab siseturvamise alustamisest

teatamisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kstina Noormets

kantsler

Kaili Muru-Mölder

+372 737 5118, [email protected]