Tulumaksuseaduse § 48 lg 5-5 tõlgendus

Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073

[email protected]

kuupäev digiallkirjas nr 4-7/K1/18126

Tulumaksuseaduse § 48 lg 55 tõlgendus

Lugupeetud Mart Võrklaev

Tulumaksuseaduse § 48 lg 55 sätestab põhimõtte, mille kohaselt ei maksustata erisoodustusena

seaduses ettenähtud töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja

kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele.

Tulumaksuseaduse § 48 lõike 3 kohaselt on töötajaks töölepingu alusel töötav isik, ametnik (§ 13

lõige 1), juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9) ja füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu

pikema aja jooksul kui kuus kuud. Töötajaks loetakse ka töövõtu-, käsundus- või muu

võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut.

Maksu- ja Tolliameti veebilehel (https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-

sotsiaalmaks/erisoodustused/tervise-ja-spordikulud) on selgitatud, et maksusoodustus ei ole

mõeldud töötajatele, kes töötavad lühiajaliste (nt ühepäevased) käsunduslepingute alusel

(näiteks ajakirjandusväljaande või õppeasutuse vabakutselised kaastöötajad, õppeülesande täitjad,

lõputööde kaitsmiskomisjonide liikmed, retsensendid, eksperdid, tööampsude tegijad jne).

Tulumaksuseadus küll lubab neile maksuvabalt tervise edendamise kulutusi teha, kuid neile

soodustuse mittepakkumist ei loeta tingimuse rikkumiseks, mis eeldab soodustuse pakkumist

kõigile töötajatele.

Arvestades asjaolu, et seaduses ei ole sellist erandit otsesõnu sätestatud, on Tartu Ülikoolil

tekkinud küsimus, kuidas Maksu- ja Tolliameti tõlgendust praktikas rakendada. Jääb selgusetuks,

kuidas sisustada mõistet lühiajaline käsundusleping, sest näidetena on toodud loetelu väga erineva

sisuga ja sõltuvalt olukorrast ka erineva pikkusega käsunduslepingutest.

Tartu Ülikoolis on õppeülesande täitjateks näiteks õppejõud, kes loevad nii mõne üksiku loengu

kui ka iganädalaselt loenguid semestri või õppeaasta vältel, samuti üksikute seminaride ja

praktikumide juhendajad. Õppeülesande täitjateks on ka lõputööde juhendajad, kelle ülesandeks

on juhendada üliõpilast lõputöö kirjutamisel vähemalt ühe õppeaasta vältel, samuti lõputööde

kaitsmiskomisjonide liikmed, kelle tööperiood mahub reeglina ühe kuu sisse alates lõputööde

esitamise tähtajast kuni kaitsmiseni. Seega õppeülesande täitjatega sõlmitavad käsunduslepingud

on väga erineva iseloomuga. On lepinguid, mille tähtaeg on kuni aasta, kuid koormus mõned

tunnid nädalas või kuus ja lepinguid, mille tähtaeg on üks kuu, kuid töökoormus intensiivne nagu

näiteks kaitsmiskomisjoni liikmetel.

Lähtudes eeltoodust palume selgitada, kas ka seadusandja tegelik mõte on olnud

tulumaksuseaduse § 48 lg 55 nimetatud töötajate ringi kitsendada ja kuidas sel juhul hinnata

käsundus-, töövõtu- või muu võlaõigusliku lepingu puhul selle lühiajalisust – kas lähtuda tuleb

2 (2)

pelgalt selle tähtajast, töö iseloomust või veel mõnest muust tegurist? Samuti soovime teada kas

ja kui palju on tööandjal siinkohal õigus asutusesiseselt selle sätte täpsemaks sisustamiseks oma

reegleid kehtestada? Võttes arvesse, et ülikoolides, sh Tartu Ülikoolis sõlmitakse erinevate

õppetööga seotud ülesannete täitmiseks aastas tuhandeid võlaõiguslikke lepinguid, on selgemate

reeglite olemasolu väga oluline.

Juhul kui seadusandja mõte on olnud kitsendada tulumaksuseaduse § 48 lg 55 nimetatud töötajate

ringi, teeme ettepaneku see vastavas sättes selgelt sõnastada, et vältida asjatuid vaidluseid

õigusakti tõlgendamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kstina Noormets

kantsler

Kaili Muru-Mölder

+372 737 5118, [email protected]