<

OTSUS Vaidlustusasja number 117-24/280254 Otsuse kuupäev 02.07.2024 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus Autoettevõtete Liit vaidlustus Riigi Tugiteenuse Keskuse

riigihankes „Autoveoalaste dokumentide andmine” (Kliimaministeerium) (viitenumber 280254) riigihanke alusdokumentidele

Menetlusosalised

Vaidlustaja, Autoettevõtete Liit, esindaja vandeadvokaat Jaana Nõgisto Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja Mihkel Rääk

RESOLUTSIOON RHS1 § 192 lg 3 p-i 7 alusel: Jätta Autoettevõtete Liit vaidlustus läbi vaatamata ja tagastada vaidlustajale. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 05.06.2024 avaldas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi Hankija) riigihangete registris sotsiaal-ja eriteenuste erimenetlusena läbi viidava riigihanke „Autoveoalaste dokumentide andmine” (Kliimaministeerium) (viitenumber 280254) (edaspidi Riigihange) hanketeate. 2. Riigihankes laekus 19.06.2024 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Autoettevõtete Liit (edaspidi Vaidlustaja) vaidlustus riigihanke alusdokumentidele. Vaidlustaja vaidlustab riigihanke alusdokumentide (edaspidi RHAD) järgmised regulatsioonid:

1) „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“; 2) „Tehniline kirjeldus“ p 1.51 ja „Halduslepingu projekt“ p 5.1 (lepingu jõustumine

01.01.2025); 3) „Tehniline kirjeldus“ p 1.45 ja „Halduslepingu projekt“ p 3.4. (lepingu hinna

muutmine); 4) „Pakkumuse kogumaksumuse ja dokumentide andmise eest aastatel 2025-2029

saadava tasu ja kulu tulemi prognoosi esitamise vorm“; 5) „Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse kord“ p 8 (läbirääkimiste pidamine);

1 Riigihangete seadus

2 (4)

6) RHAD osas, milles see ei näe ette lepingu täitmise algusaja edasi lükkamist juhuks, kui hankijal ei õnnestu enne lepingu täitmise algusaega riigihanget läbi viia ja lepingut sõlmida.

3. 28.06.2024 esitas Hankija vastuse vaidlustusele, milles on esitatud taotlus jätta vaidlustus läbi vaatamata ja põhjendatud seda taotlust järgmiselt: „Vastavalt vaidlusaluse riigihanke RHAD-le on hankelepingu esemeks autoveoalaste dokumentide andmine. Autoveoseaduse (AutoVS) § 47 lõike 1 kohaselt võib Kliimaministeerium (KLIM) volitada halduslepinguga mittetulundusühingule (MTÜ) tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi andmise, nende kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise, veoloa andmise ja andmise otsuse kehtetuks tunnistamise või veokorraldusjuhi hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamise ning vedaja tegevusalal tegutsemise nõuetele vastavuse kontrolli teostamise. Vastavalt ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 42 lõikele 2 võib KLIM volitada halduslepinguga MTÜ-le ühenduse tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ja juhuveo kontrolldokumendi andmise, nende kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise või veokorraldaja (veokorraldusjuhi) hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamise ja vedaja tegevusalal tegutsemise nõuetele vastavuse kontrolli teostamise. Kuna vaidlusalune riigihange viiakse läbi autoveoalaste dokumentide andmiseks, siis ei sõlmi hankija riigihanke tulemusel hankelepingut riigihangete seaduse (RHS) §-i 8 tähenduses vaid halduslepingu HKTS-i tähenduses. HKTS § 13 lõike 1 alusel juhindutakse isikuga haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel RHS-is teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast, arvestades HKTS §-is 13 sätestatud erisusi. Vastavalt HKTS § 13 lõikele 4 ei kohaldata HKTS § 13 lõikes 1 nimetatud halduslepingute suhtes RHS-i 8. ja 9. peatükis sätestatut. RHS-i 8. peatükk hõlmab sätteid, mis reguleerivad vaidlustusmenetlust VAKO-s. Vaidlustatud riigihanget korraldatakse eesmärgiga sõlmida haldusleping HKTS-i mõttes ja selle suhtes ei rakendu RHS-i 8. peatükk. Kuna vaidlustusmenetlust VAKO-s reguleerivad sätted ei kohaldu, siis ei kuulu vaidlustuse lahendamine VAKO pädevusse ning hankija taotleb RHAD-le esitatud vaidlustuse VAKO-s läbi vaatamata jätmist.“ VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 4. RHS § 192 lg 3 p-i 7 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. Vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus ka juhul, kui vaidlustuskomisjonil ei ole pädevust seda liiki vaidluste lahendamiseks, millise olukorraga on tegemist käesoleval juhul. 5. Riigihanke üldandmete kohaselt Hanke eesmärk on välja selgitada mittetulundusühing (MTÜ), kellega Kliimaministeerium sõlmib halduslepingu riigiülesande täitmiseks (lepingu eeldatav täitmise algus on 01.01.2025). Halduslepinguga volitab Kliimaministeerium MTÜ- le autoveoseadusest ja ühistranspordiseadusest tulenevate teatud autoveoalaste dokumentide andmise, nende kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise, veokorraldusjuhi hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamise ning vedaja tegevusalal tegutsemise nõudele vastavuse kontrolli teostamise. Riigihanke esemesse kuuluvate autoveoalaste dokumentide hulka kuuluvad ühenduse tegevusluba (nii veose- kui sõitjateveol), selle kinnitatud ärakiri (veoseveol) ja tõestatud koopia (sõitjateveol), juhitunnistus (veoseveol), oma kulul sõitjateveo

3 (4)

sertifikaat, Rahvusvahelise Transpordifoorumi (ITF) Euroopa Transpordiministrite Konverentsi (edaspidi CEMT) aastase ja lühiajalise kehtivusega veoluba, CEMT-i kolimisveoluba ja kahepoolne veoluba ja juhuveo kontrolldokument. Hanketeate p-is 2.1 on toodud kirjeldus: „Hanke eesmärk on välja selgitada mittetulundusühing (MTÜ), kellega Kliimaministeerium sõlmib halduslepingu riigiülesande täitmiseks (lepingu eeldatav täitmise algus on 01.01.2025). Halduslepinguga volitab Kliimaministeerium MTÜ-le autoveoseadusest ja ühistranspordiseadusest tulenevate teatud autoveoalaste dokumentide andmise, nende kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise, veokorraldusjuhi hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamise ning vedaja tegevusalal tegutsemise nõudele vastavuse kontrolli teostamise. Riigihanke esemesse kuuluvate autoveoalaste dokumentide hulka kuuluvad ühenduse tegevusluba (nii veose- kui sõitjateveol), selle kinnitatud ärakiri (veoseveol) ja tõestatud koopia (sõitjateveol), juhitunnistus (veoseveol), oma kulul sõitjateveo sertifikaat, Rahvusvahelise Transpordifoorumi (ITF) Euroopa Transpordiministrite Konverentsi (edaspidi CEMT) aastase ja lühiajalise kehtivusega veoluba, CEMT-i kolimisveoluba ja kahepoolne veoluba ja juhuveo kontrolldokument.“ Halduslepingu projekti p-id 1.1. ja 1.2. on sõnastatud järgmiselt: „1.1. Lepinguga määratakse kindlaks ministeeriumi ja MTÜ (edaspidi ühiselt nimetatud pooled) vastastikused õigused ja kohustused haldusülesande täitmisel ning sellealasel andme- ja teabevahetusel, haldusülesande täitmise rahastamisel, järelevalve teostamisel, Lepingu jõustumise, tagatise ja lõpetamise kohta jm haldusülesande täitmisega seonduv. 1.2. Lepinguga annab ministeerium MTÜle õiguse järgmiste dokumentide andmiseks:

a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1072/2009 tulenev ja autoveoseaduse alusel tasulise veoseveo korraldamiseks nõutav ühenduse tegevusluba ja selle kinnitatud ärakiri (edaspidi tegevusluba ja selle kinnitatud ärakiri),

b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1073/2009 tulenev ja ühistranspordiseaduse alusel tasulise sõitjateveo korraldamiseks nõutav ühenduse tegevusluba ja selle tõestatud koopia (edaspidi tegevusluba ja selle tõestatud koopia),

c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1073/2009 tulenev ja autoveoseaduses sätestatud oma kulul sõitjateveo sertifikaat (edaspidi sõitjateveo sertifikaat),

d) Rahvusvahelise Transpordifoorumi (ITF) Euroopa Transpordiministrite Konverentsi (edaspidi CEMT) aastase ja lühiajalise kehtivusega veoluba, CEMTi kolimisveoluba ja välislepingu alusel saadud kahepoolne veoluba (edaspidi kõik koos veoluba),

e) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1072/2009 tulenev ja autoveoseaduses sätestatud juhitunnistus (edaspidi juhitunnistus),

f) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1073/2009 ja Interbus kokkuleppest tulenev ning ühistranspordiseaduses sätestatud juhuveo kontrolldokument (edaspidi juhuveo kontrolldokument) vastavalt autoveoseaduses, ühistranspordiseaduses, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses, haldusmenetluse seaduses, Euroopa Liidu vastavas õigusaktis, välislepingus ning Lepingus sätestatud tingimustele.“

4 (4)

Seega Riigihanke tulemusena ei sõlmi Kliimaministeerium hankelepingut RHS §-i 8 tähenduses, vaid halduslepingu halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS) tähenduses (lähtudes autoveoseaduse § 47 lg-st 1 ja ühistranspordiseaduse § 42 lg-st 2). 6. Isikuga halduslepingu sõlmimise kord on toodud HKTS §-s 13. HKTS § 13 lg 1 kohaselt isikuga haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel juhindutakse riigihangete seaduses teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. HKTS § 13 lg 2 täpsustab, et riigihanke korraldamiseks ettenähtud kord kehtib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel sõlmitava halduslepingu kohta, sõltumata halduslepingus ettenähtud haldusülesande täitmise tellimise maksumusest. HKTS § 13 lg 11 on loetletud halduslepingud, mille suhtes HKTS § 13 ei kohaldu, st halduslepingud, mille sõlmimisel ei pea juhinduma RHS-ist. Käesoleval juhul ei saa olla vaidlust selles, et autoveoseaduse § 47 lg-st 1 ja ühistranspordiseaduse § 42 lg-st 2 tulenevate halduslepingute sõlmimiseks tuli lähtuda HKTS § 13 lg-st 1 ja arvestama seal juures HKTS §-s 13 sätestatud erisusi. HKTS § 13 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingute suhtes ei kohaldata riigihangete seaduse 8. ja 9. peatükis sätestatut. RHS-i 8. peatükk „Vaidlustusmenetlus“ sisaldab sätteid, mis reguleerivad vaidlustusmenetlust vaidlustuskomisjonis. Seega kuna Riigihange viiakse läbi eesmärgiga sõlmida haldusleping, mille suhtes lähtuvalt HKTS § 13 lg-st 4 ei kohaldu vaidlustusmenetlust reguleeriv peatükk RHS-is, siis ei kuulu Vaidlustaja poolt esitatud vaidlustuse menetlemine vaidlustuskomisjoni pädevusse ja see tuleb jätta läbi vaatamata RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel. 7. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et halduslepinguga seotud vaidlus on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlus, mille lahendamine kuulub halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse. 8. Kuna vaidlustus jääb tervikuna läbi vaatamata, on Vaidlustajal õigus nõuda riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 5 alusel vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu 1280 eurot tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotlus tuleb esitada vaidlustuskomisjonile vastavalt riigilõivuseaduse §-le 12. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets