Kiri

Programmi üldinfo

Sissejuhatus

Tulemusvaldkonna eesmärgid on seatud lähtuvalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ja kooskõlas

riigi eelarvestrateegiaga. Valdkonna arengukava ei koostata. Tulemusvaldkonna eesmärgi

saavutamiseks loodud „Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm“ koosneb ühest meetmest

ja kuuest tegevusest, mis on vahetult seotud riigi õigus- ja kriminaalpoliitika elluviimisega. Tegevusi

viivad ellu Justiitsministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Patendiamet, prokuratuur, Eesti

Kohtuekspertiisi Instituut, Konkurentsiamet, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, esimese ja teise astme

kohtud ning vanglateenistus. Programmi eesmärkide saavutamise, mõõdikute seiramise ja rahaliste

vahendite planeerimise eest vastutab Justiitsministeerium.

Mitmed strateegilised eesmärgid on sõnastatud Riigikogu poolt heaks kiidetavates poliitika põhialustes,

millega määratakse ühe või mitme omavahel seotud poliitikavaldkonna visioon, üleriigiline eesmärk ja

prioriteetsed arengusuunad. Õigusriigi tulemusvaldkonna arengut suunavad strateegilised dokumendid

on Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 ja Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 ning

vanglateenistuse strateegia 2023-2027.

Programm aitab saavutada riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärke.

 Õiguskaare digitaliseerimine, s.o arendada justiitssüsteemi infosüsteeme selliselt, et kogu protsess

on terve elukaare ulatuses digitaalne (strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihi muutus B).

 Õiguspoliitiline suund püüdleb selle poole, et Eesti õiguskeskkond oleks nüüdisaegne, paindlik,

atraktiivne, bürokraatiat vähendav ja konkurentsivõimeline („Eesti 2035“ majanduse sihi muutus C).

 Vägivaldsete kuritegude vähendamiseks viiakse ellu 2021. aastal valitsuses kinnitatud vägivalla

ennetamise kokkulepet, otsitakse võimalusi taasühiskonnastamise tõhustamiseks, noorte

õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamiseks ning arendatakse välja usaldusväärne retsidiivsuse ja

eluolu monitooringu süsteem („Eesti 2035“ rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse (inimese) sihi

muutus C).

Programm keskendub selge ja tervikliku õigusruumi kujundamisele, kus inimeste põhiõigused on

tagatud ja kaitstud, riik toimib läbipaistvalt ja tõhusalt ning kuritegevust on vähe.

Tulemusvaldkond Õigusriik

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse

justiitssüsteemiga riik

Valdkonna

arengukava

Valdkonna arengukava ei koostata, Vabariigi Valitsus on

tulemusvaldkonna eesmärgid seadnud lähtuvalt Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammist ning kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga

Programmi nimi Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm

Programmi eesmärk Loodud on tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks, tagatud on

põhiõiguste tasakaalustatud kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning

kuritegevust on vähe

Programmi periood 4 aastat (2025-2028)

Peavastutaja Justiitsministeerium

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala

asutused)

Esimese ja teise astme kohtud, Registrite ja Infosüsteemide Keskus,

Prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Patendiamet, Andmekaitse

Inspektsioon, vanglad, Konkurentsiamet, Notarite Koda, Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koda, Eesti Advokatuur, Patendivolinike Koda

2

Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Programmi eesmärk: Loodud on tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks, tagatud on

põhiõiguste tasakaalustatud kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning

kuritegevust on vähe.

Programmi mõõdikud Tegelik

2023

Sihttase

(2025)

Sihttase

(2026)

Sihttase

(2027)

Sihttase

(2028)

Koht Maailma vabaduse

edetabelis Allikas: Freedom House

Staatus

„vaba“

Staatus

„vaba“

Staatus

„vaba“

Staatus

„vaba“

Staatus

„vaba“

Inimeste hulk, kes

tunneb end oma

kodukandis pärast

pimeda saabumist

turvaliselt Allikas: Justiitsministeerium

70% >70% >70% >70% >70%

World Justice Project

õigusriigi indeks Allikas: World Justice Project

0,82 >0,81 >0,81 >0,81 >0,81

Eesti positsioon

rahvusvahelises

õigusriigi indeksis

kriminaaljustiitssüsteemi

alakategoorias Allikas: World Justice Project

9 <15 <15 <15 <15

Kinnipeetavate arv 100

000 elaniku kohta Allikas: Justiitsministeerium

129 <140 <130 <120 <110

Programmi

rahastamiskava

2024

eelarve

2025

eelarve

Eelarve prognoos

2026 2027 2028

Programmi kulud 218 264 764 216 189 116 215 095 479 216 294 423 216 388 143

Intellektuaalse omandi

valdkonna rakendamine 4 903 601 0 0 0 0

Karistuste täideviimise

korraldamine 76 638 409 75 863 663 75 353 333 75 307 989 75 316 565

Kesksete IT-teenuste

osutamine teistele

valitsemisaladele

2 120 404 1 983 686 1 983 686 1 983 686 1 983 686

Konkurentsivõimelise

ärikeskkonna tagamine 0 13 051 117 12 904 330 12 982 273 12 982 273

Kriminaalpoliitika

kujundamine ja

elluviimine, sh ennetus

39 541 409 37 313 154 37 216 020 37 559 433 37 644 577

Õigusemõistmise ja

õigusteenuste tagamine1 85 581 265 79 338 088 79 612 419 80 434 718 80 434 718

Õigusriigi ja õigusloome2

kvaliteedi tagamine 9 479 676 8 639 408 8 025 691 8 026 324 8 026 324

1 Enne 2025. aastat oli tegevuse nimetus: Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine 2 Enne 2025. aastat oli tegevus: Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine

3

Hetkeolukorra analüüs

Õiguskord on oma olemuselt süsteemne ning pidevalt ajas muutuv. Samas on oluline, et säiliks selle

stabiilsus ja selgus, tagades õiguse kasutajate teadlikkuse normidest ja võimekuse neid järgida.

Õiguskord aitab tagada Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet, inimeste heaolu, ühiskonna turvalisust

ning võimaluse pakkuda selleks uuenduslikke lahendusi.

Justiitsministeeriumil on keskne roll õigusruumi kujundamisel, toetades õiguslikult nüüdisaegsete,

atraktiivsete ja konkurentsivõimeliste lahenduste väljatöötamist, sh rõhudes põhiõiguste tagamisele ja

kaitsmisele.

Õigusloomepoliitika peab olema kaasav, ettenähtav ja teadmuspõhine, kus kodanikel on võrdne õigus

õigusloomes kaasa rääkida. Õiguslike lahenduste väljapakkumisel hoidutakse ülereguleerimisest ja

liigsest kiirustamisest, et aasta-aastalt vähendada õigusloome regulatiivset koormust. Õigusloome mahu

vähendamisele aitab kaasa eelnõu koostamisele eelneva esmase analüüsi, sh väljatöötamiskavatsuse

järjepidev nõudmine. Oluline on hinnata regulatiivsete muudatuste mõjusid – keda ja kuidas plaanitavad

muudatused mõjutavad. Senisest enam tuleks pärast seaduste rakendumist hinnata muudatuste tegelikke

mõjusid, kasutades selleks järelhindamist. Riigid ei ole omavahelises konkurentsis mitte ainult

majanduse ja elukeskkonna, vaid ka õiguskorra poolest, kus riikide vahel on tekkinud reaalne

konkurents ettevõtete jaoks atraktiivseima ärikeskkonna pakkumisel. Suurima tulu maksude ja loodud

töökohtade näol saab riik, mis suudab kujundada kõige ettevõtjasõbralikuma ärikeskkonna.

Riigi institutsionaalne ülesehitus peab olema selge, läbipaistev, paindlik ja kaasaegse ühiskonna

vajadustele vastav. Varasemast veelgi olulisemaks on muutunud riigiasutuste töö läbimõeldud

korraldamine, samuti isikute ja riigi vahelise suhtluse lihtsustamine. Eeltoodu tulemusena säilitame või

parandame Eesti positsiooni erinevates riikide keskkonda hindavates edetabelites (nt Maailma vabaduse

edetabelis on oluline säilitada „vaba“-staatus).

Jätkuvalt on oluline kõrgel tasemel aktiivselt panustada Euroopa Liidu ja rahvusvahelisse

õigusloomesse, aidates ka sel tasandil kaasa hea õigusloome põhimõtete rakendamisele. Euroopa Liidu

õigusloomes osalemisel arvestatakse võimalikult suures ulatuses riigisisese õigusloome

põhimõtteid. Järgmiste aastate väljakutseks on seetõttu jätkuvalt Euroopa Liidu õiguse ülevõtmine ja

rakendamine, mis moodustab mahuka osa ministeeriumi igapäeva tegevustest.

Tagada tuleb perekonna- ja eraelu puutumatust ning teisi inim- ja põhiõigusi kaitsev õiguskeskkond, sh

rahvusvahelisel tasandil ja piiriülese koostöö raames. Soodsa ja kaasaaegse ettevõtluskeskkonna

loomisel ja Eesti konkurentsivõime tagamisel on oluline roll majandustegevust reguleerival

seadusandlusel. Ettevõtlusega alustamine ja tegelemine peab olema arusaadav ja mõistlikult lihtne, sh

tuleb nutikalt kasutada tehnoloogia ja digimaailma võimalusi riigi ja ettevõtjate vahelises suhtluses. Nii

seadusandluse kui riikliku järelevalve kaudu peab riik tagama intellektuaalse omandi kaitse ning

toetama vaba konkurentsi ja tõhusalt reageerima tegevustele, mis võivad seda kahjustada. Muu hulgas

on oluline, et rõhk on ennetusel ning toetamisel.

Kriminaalpoliitika eesmärk on ennetada õigusrikkumisi ning kohelda õigusrikkujaid mõjusalt. Eesti

peab olema turvaline – ootus turvalisele Eestile on ka elanike poolt enim väljendatud ootus riigile ning

on selliselt väljendatud strateegias „Eesti 2035“3. Ühelt poolt peavad olema tagatud ohvrite vajadused

ning teiselt poolt toetatud õigusrikkuja naasmine õiguskuulekale teele. Samuti peab

kriminaaljustiitssüsteemis tagama õiguskaitsetöötajate (sh kohtud, prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi

Instituut (EKEI)) võimekuse kasvu ning süüteomenetluse digitaliseerimise. Oluline on investeerida nii

EKEI seadmetesse kaasaegsete uurimismeetodite kasutamiseks kui ka teadus- ja arendustegevusse.

3 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid

4

Eduka kriminaalpoliitika eelduseks on tervishoiu-, haridus- ja sotsiaal-, kultuuri- ja spordisüsteemide

koostöö nii riiklikul kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil – kriminaaljustiitssüsteem üksi ei suuda

kuritegusid ennetada ja kahjusid vähendada. Kogukondliku sekkumisena ei ole võimalik pakkuda ravi

ja nõustamist sõltlastest õigusrikkujatele, kui tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis puuduvad selleks

vahendid. Samuti ei ole võimalik tagada kooliturvalisust, kui haridussüsteemil pole ressurssi

koolikiusamise vastaste programmide läbiviimiseks või haridus- ja kultuurisüsteemil pole võimalust

pakkuda huvi- ja spordiringe. Kõikide nende teemade puhul on oluline kohalike omavalitsuste aktiivne

kaasatus, sest nemad on kodanikele kõige lähemal. Seega kuritegevuse ennetamine ning sellest tuleneva

kahju vähendamine peab olema riiklikult juhitud, ent kohalikul tasandil ellu viidud ning toimuma

koostöös partneritega.

Kuritegevuse määr on viimase 15 aasta jooksul poole võrra vähenenud – aastas registreeritakse umbes

26 000 kuritegu (2023: 27 465), tõusuteel on varavastased kuriteod ja kelmused. Samas on Eesti inimeste

mure kuritegevuse pärast üsna väike. Eestis peab vaid 1% inimestest kuritegevust suureks mureks,

samas kui Euroopa Liidu keskmine on 7% (võrdlusena Rootsis 36%)4. Kuigi kinnipeetavate ning

tapmiste ja mõrvade arv on jõudsalt langenud5, siis on Eesti kinnipeetavate ning tapmiste suhtarvud

Euroopa mõistes võrdlemisi kõrged.6 Tõhusa karistuse täideviimise süsteemi tagamiseks on eelkõige

vaja, et nii vangide kui ka kriminaalhooldusalustega töötaks piisav arv professionaalseid ametnikke ning

neil oleks piisav varustus ja konkurentsivõimeline tasu.

Tähelepanu tuleb suunata korduvkuritegevuse ehk retsidiivsuse määra vähendamisele ning sõltuvuste ja

muude vaimse tervise häirete tõttu toime pandud kuritegude ennetusele. Oluline on, et kriminaalkaristus

keskenduks õigusrikkuja võimekuse arendamisele nii, et ta oleks võimeline pärast karistuse ärakandmist

iseseisvalt õiguskuulekat elu elama. Siin mängib rolli nii kogukondlike karistuste kui ka taastava õiguse

laialdasem kasutamine ning vanglate ja kriminaalhoolduse rehabiliteerivad tegevused (sh vangistuse

sisu, vabanemisjärgne tugi- ja majutusteenus). Avavanglate ja kriminaalhoolduse võimalused tuleb

karistuse järgse õiguskuuleka käitumise kinnistamiseks täielikult ära kasutada.

Ülaltoodusse panustab oluliselt see, kui inimesed saavad oma õigusküsimused tõhusalt lahendatud nii

kohtus kui kohtuväliselt. Inimeste ootused on suurenemas ning ühiskonna muutused nõuavad õiguste

jõustamisel teistsuguseid lahendusi. Mida tõhusam ja õiglasem on kohtupidamine ning mida

kättesaadavam on nii erinevate õiguselukutsete teenused (vandetõlgid, kohtutäiturid, advokatuur,

notariaat, patendivolinikud, pankrotihaldurid) kui ka õigusabi, seda rahulolevamad on ühiskonna

liikmed.

Tõhusa õigusriigi kehtivuse ja toimimise eeldus on õiguse kättesaadavus. Eestis on 2002. aastal

kasutusele võetud elektrooniline Riigi Teataja, milles avaldatud seaduste ja määruste muudatuste alusel

ajakohastatud terviktekstidele on antud õigusjõud. 2010. aastast on kehtiva õiguse ainsaks allikaks Riigi

Teataja võrguväljaanne. Vajalik on jätkuvalt koondada oluline õigusteave Riigi Teatajasse ja

kaasajastada õigusteabe kättesaadavust kasutajate vajadustest lähtuvalt.

Eestis on lihtsa ülesehitusega kohtusüsteem, milles puuduvad erikohtud, kuid kohtuasjade menetlus võib

toimuda kuni kolmes kohtuastmes. Kvaliteetne õigusemõistmine peab olema kättesaadav üle riigi, kuid

selleks peab kohtupidamine muutuma paindlikumaks ja menetlusosalistele vähem koormavaks. Kohtute

tõhusat tööd toetab selge ja lihtne menetlusõigus, kohtunike suurem spetsialiseerumine ja normaalne

töökoormus, samuti hästitoimivad digilahendused ning tugiteenused.

Eeltoodu saavutamist toetab läbivalt rahvusvaheline koostöö ja tehnoloogiliste lahenduste laialdasem

kasutusele võtmine. Arvestades isikute piiriülese liikumise suurenemist mängib rahvusvaheline koostöö

aina suuremat rolli tõhusama ja inimkeskse õigusruumi kujundamises ning õiguste jõustamises.

4 Standard Eurobarometer 98. 2023. Winter Eurobarometer 2022-2023. 5 2023. a juuli seisuga oli esmakordselt Eesti vanglates karistust kandmas alla 2000 kinnipeetava (03.07.2023: 1994).

Tapmisi ja mõrvu registreeriti 2022 – 27 (https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2022/tapmised-ja-morvad/). 6 Prisonstudies.org; UNODC. https://data.unodc.org/#state:1

5

Ühiskonna heaks toimimiseks on vaja, et õigusruum oleks arusaadav ja terviklik ning õigusemõistmine

tõhus.

Olulised tegevused

 Õiguskaare digitaliseerimine

Riik peab muutuma kodanikule lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Õigusriigi toimimise tõhustamiseks on

oluline jätkata õiguskaare digitaliseerimist. Tegevuse raames täiustatakse ja võetakse kasutusele uusi

töökeskkondi, mis tagavad vajaliku teabe digitaalse kättesaadavuse ning andmete vahetuse. Eesmärk

on masinloetavate andmete kasutuselevõtu kaudu hoida kokku kulusid, muuta poliitikakujundamine

andmepõhisemaks. Automatiseerime kriminaalmenetlusega kogutavate andmete analüüsi ning

arendame infosüsteeme, digitaalset võimekust kohtuekspertiiside läbiviimisel ning analüütilist

võimekust kohtueelses menetluses. Püüdleme tõhusa kriminaalõiguse ja selle rakendamise poole.

Kriminaalmenetluse digitaliseerimine hõlmab kõiki asjaosalisi, alates politseist ja prokuratuurist ning

lõpetades kohtute ja vanglatega. Läbi infotehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtu saame aidata kaasa

nii kriminaalmenetluste tõhustamisele, kui ka intellektuaalse omandi õiguste tagamisele. Arendamisel

olev digitaalne ja kõigile jälgitav koosloome keskkond koondab tulevikus kogu Eesti elu mõjutava

õigusloomeprotsessiga seotud teabe ühte kohta, katab kogu õigusakti loomekaare kuni Riigi Teatajas

avaldamiseni ja võimaldab huvirühmade ning ekspertidega koostöös avatumat poliitika- ja

õigusloomet.

 Kodanikukesksed teenused

Kodanikukesksete teenuste kujundamisel on vaja muuta digitaalsetele õigusteenustele ja

õigusmenetlustele ligipääs kasutajasõbralikumaks, luua juurde lihtsaid ning kättesaadavaid abi

võimalusi.

 Konkurentsivõimeline ärikeskkond

Digitaliseerimise ja kodanikukesksete teenuste kõrval on Justiitsministeeriumi prioriteediks

konkurentsivõimelise ärikeskkonna loomine. Õiguskindlad kohturegistrid, milles sisalduvad andmed on

kvaliteetsed ja ajakohased ning mille pakutavad teenused on kasutajale mugavad aitavad kujundada

ettevõtjale lihtsama ning mugava tegutsemise keskkonna. Registriandmete avaldamise ja tasuta

kättesaadavaks tegemisega elavdame majandust, suurendame avaliku sektori tegevuse läbipaistvust,

pakume kasulikku informatsiooni (ettevõtetele, riigiasutustele nii Eestis kui ka välisriikides), aitame

tuvastada korruptsiooniriske. Toimiv ärikeskkond vajab tõhusat võimalust kaitsta oma õigusi.

Kohtumenetlus peab olema osalistele arusaadav ning igas kohtuastmes toimuma mõistliku aja jooksul

ja kvaliteetselt. Jätkuvalt on prioriteediks võitlus majanduskuritegevusega.

 Tõhus kriminaalõigus

Jätkatakse tegevusi, et kriminaaljustiitssüsteem oleks läbipaistev, tõhus, sh digitaalne, ning inimkeskne,

sh ohvrisõbralik ning omab võimekust avastada ka uusimaid kuriteoliike. Kriminaalmenetlus peab

olema arusaadav, st osapooltele on tagatud ülevaade protsessist, nende õigustest ja kohustustest. Viime

ellu tegevusi, et ennetada (korduv)kuritegevust, toetame kogukondlike karistuste rakendamist ning

vangistusest vabanemisel pakume tugi- ja majutusteenust (tagada tuleb riigieelarveline rahastamine).

Soodustame järk-järgulist vangistusest vabanemist, et vähendada korduvkuritegevuse riski ja

suurendada kinnipeetavate õiguskuulekat toimetulekut. Otsime ja rakendame lahendusi tõusuteel

olevate varavastaste kuritegude ja kelmuste ennetamiseks. Tegeleme valdkonnaüleses koostöös noorte

kuritegevuse ennetamisega, mis aitab vältida püsiva rikkumiskäitumisega täiskasvanute tekkimist, sh

toetame sotsiaal- ja teraapiaprogrammide väljatöötamist ning rakendamist. Keskendume ühiskonnale

enim kahju tekitavatele ning suurima mõjuga kuritegudele: rasked vägivallakuriteod, sh inimkaubandus

ning lähedaste (nt perevägivald) ja alaealiste vastu toime pandud teod; samuti organiseeritud

kuritegevus, ja majandus-, finants- ja rahapesu-, küber-, korruptsiooni-, keskkonna-, tehnoloogia- ning

narkokuriteod.

6

 Õigushariduse kvaliteet

Jätkatakse tööd ning diskussioone õigushariduse kvaliteedi tõstmise teemal, et tagada reguleeritud

õiguselukutsete järelkasv, õigushariduse kvaliteet ja õigusteaduse kestlik areng. Tartu Ülikooli ning

Eesti Teaduste Akadeemiat (Riigiõiguse Sihtkapitali) toetatakse seadusest tulenevate ülesannete

täitmisel. Jätkub 2022. aastal käivitatud kriminaalõiguse stipendiumiprogramm eesmärgiga toetada

kriminaalvaldkonna juristide järelkasvu. Jätkub 2023. aastal käivitatud stipendiumi- ja

praktikaprogramm õigusloomejuristide järelkasvu tagamiseks.

Meede ja programmi tegevused

Meetme mõõdikud on identsed programmi mõõdikutega, mistõttu on need lisatud programmi tutvustuse

juurde.

Meede Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum

Meetme eesmärk: Loodud on tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks, tagatud on

põhiõiguste tasakaalustatud kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning

kuritegevust on vähe.

Meetme kirjeldus: Meetme raames kujundatakse ja viiakse ellu justiitsvaldkonna poliitikaid,

toetatakse põhitegevust, arendatakse vajalikke infotehnoloogilisi lahendusi.

Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programmi eesmärkide

saavutamiseks on kuus tegevust: õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi

tagamine; konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine; kriminaalpoliitika

kujundamine ja elluviimine, sh ennetus; karistuse täideviimise korraldamine;

õigusemõistmise ja õigusteenuste tagamine; kesksete IT-teenuste osutamine

teistele valitsemisaladele.

Programmi

tegevus 1

Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamine

Tegevuse

eesmärk:

Avalik ja eraõigus, sealhulgas andmekaitseõigus, on nüüdisaegne, väärtustab

põhiõigusi ja õigusriiki, toetab riigi ja ühiskonna toimimist. Õigusloome

koordineerimisel tagatakse õigusloome kvaliteet, sealhulgas põhiseaduspärasus

ja riigisisese õiguskorra süsteemsus, ning edendatakse andmepõhist ja kaasavat

õigusloomet.

Tegevuse

kirjeldus:

Riigi- ja haldusõiguse valdkonna seadusloome ja institutsionaalne ülesehitus

peab olema selge ja kaasaegse ühiskonna vajadustele vastav, kooskõlas

põhiseadusega ja õigusriiklike väärtustega, samuti Euroopa Liidu ja

rahvusvahelise õigusega ning arvestama riigisisese ja teiste riikide parima

praktikaga. Haldustegevus peab olema läbipaistev ja vastutustundlik ning

tasakaalus riigi, ettevõtete ja kodanike huvide vahel.

 Tagatakse Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste

aluseks olevate seaduste kooskõla põhiseaduslike nõuetega, sealhulgas

vaadatakse üle erakondade rahastamine ja järelevalve, et tagada ausus

ja läbipaistvus poliitilises konkurentsis.

 Analüüsitakse põhiseaduslikkuse järelevalve põhimõtteid laiemalt, et

hinnata nende vastavust Eesti vajadustele ning tuvastada võimalikud

kitsaskohad.

 Tagatakse selged ja tõhusad valitsuskorralduse ja haldusorganisatsiooni

alused, sh pööratakse eriti tähelepanu haldusjärelevalve toimimisele.

Samuti hoitakse põhiseaduslikku tasakaalu avaliku ja erasektori

ülesannete jaotuses, sh kontrollitakse, et ei toimuks riigi

7

tuumikfunktsioonide delegeerimist haldusvälistele isikutele ega ka riigi

ülemäärast sekkumist valitsusvälisesse sfääri.

 Tagatakse kaasaegse ühiskonna vajadustele vastav haldusõiguse üldosa

ja halduskohtumenetlus, muuhulgas pööratakse tähelepanu

automaatsete haldusaktide loomise ning suurprojektide menetlemise

toetamisele.

 Tagatakse riikliku järelevalve ja korrakaitse jaoks loodud normide

vastavus kaasaegse ühiskonna vajadustele ja võimalustele, jälgides, et

need oleks kooskõlas õigusriigi nõuetega. Riigi sekkuv tegevus peab

olema võimalikult täpselt kontrollitav ning põhiõigusi vähimal

võimalikul moel riivav. Eesmärk on, et riik ei võtaks endale ülemäärast

riikliku järelevalve ülesannet seal, kus inimene saab end ise

tsiviilõiguslikult kaitsta.

 Arendatakse koostööd Tartu Ülikooli jt ülikoolidega, et tagada

õigushariduse kvaliteet ja juristide järelkasv.

 Toetatakse Eesti Teaduste Akadeemiat, et edendada Riigiõiguse

Sihtkapitali kaudu riigiõiguse arengut ja sellealast teadustööd.

Tänapäevasele infoühiskonnale sobiv õigusruum tagab isikuandmete ja

salastatud teabe kaitse ning austab üksikisiku inimväärikust ja õigust eraelule,

tagades riigi usaldusväärsuse andmete töötlemisel ja üldiseks kasutamiseks

mõeldud teabe levi.

 Tagatakse isikuandmete kaitse, avaliku ja salastatud teabe ning muu

andmehaldusega seotud õigusloome vastavus põhiseaduse ning EL-i ja

rahvusvahelise õiguse nõuetele.

 Valdkonna õigusloomes kujundatakse arusaam, milliseid

andmekaitseõiguse norme tuleb kehtestada seaduse tasandil ja mida

reguleerida muude meetmetega (nt privaatsust suurendavate

tehnoloogiate rakendamine).

 Korrastatakse praktikas kehtivaid arusaamu andmete avaldamise,

säilitamise, ristkasutuse ja kustutamise kohta nii igapäevaselt kui ka

erikordade ajal (nt lepitakse kokku massandmetöötluse lubatavuse

tingimused).

 Justiitsministeeriumi ja Andmekaitse Inspektsiooni vahelises koostöös

suunatakse isikuandmete kaitse seaduse ning avaliku teabe seaduse

rakenduspraktikat.

 Tõstetakse ühiskonna teadlikkust uute digitehnoloogiate

tööpõhimõtetest ja inimeste õigustest andmekaitsevaldkonnas. See

toimub esmajoones andmehalduses tehnoloogia inimkeskse

rakendamise põhimõtete selgitamise ning vastavate juhendmaterjalide

väljatöötamise ja koolituste pakkumise kaudu. Suureneb Andmekaitse

Inspektsiooni roll nende tegevuste elluviimisel.

 Edendatakse valdkonna ekspertide koostööd avalikus sektoris. See

toimub lähiaastatel andmete juhtrühma õiguse alarühma eestvedamise

kaudu, samuti osaletakse nõuandjana avaliku sektori digiprojektide

(andmete paneel, liivakast, kompetentsikeskus) arendamisel.

 Osaletakse aktiivselt teabeõiguse kujundamisel rahvusvahelisel

tasandil, juhendi- ja õigusloomes ning Euroopa Kohtu praktika

kujundamises, sh osaletakse läbipaistvusmeelsete EL-i liikmesriikide

formaadis.

Eraõiguslike sotsiaalsete konfliktide lahendamine peab olema võimalik ka ilma

liigse riigipoolse sekkumiseta. Õigusriik peab tagama perekonnaelu ja eraelu

puutumatuse ning omandiõiguse teostamise reeglistiku. Ühinguõigus käib

kaasas muutuva majanduskeskkonna ja uuenevate ärimudelitega.

8

 Ühiskonna sujuvaks toimimiseks jälgitakse tsiviil- ja ühinguõiguse

sobitumist kaasaja muutuvasse keskkonda, et see arvestaks

majandusarengutega ning samas pakuks stabiilset õigusraamistikku.

 Eraõiguslike kaubandussuhete reguleerimisel tagatakse tasakaalu

säilitamine tarbijate ja ettevõtjate huvide vahel.

 Tarbijate õiguste kaitse edendamisel arvestatakse pidevalt arenevat

infotehnoloogiat ja muutuvat kaubanduse valdkonda.

 Poliitikakujundamise ja seaduseelnõude väljatöötamise juures

jälgitakse perekonna ja eraelu puutumatuse põhimõttest kinnipidamist.

Õigusloomes järgitakse kokkulepitud õigusloomepoliitikat, st hea õigusloome

tava, õigusloomepõhimõtteid ja -protsessi. Õigusloome kvaliteedi tagamiseks

on vaja hoida ja arendada õigusloomejuristide kompetentse ja tagada

õigusloomejuristide järelkasv.

 Jälgitakse kokkulepitud õigusloomenõuete täitmist, eelkõige seaduse

väljatöötamiskavatsuste ja seaduseelnõude kooskõlastamise protsessis.

Eraldi tähelepanu pööratakse väljatöötamiskavatsuste koostamisele,

seaduseelnõude põhiseaduspärasuse analüüsile, ühtsele

keeletoimetamisele ja seaduste järelhindamisele.

 Järjepidevalt tegeletakse õigusloome nõuete ja protsessi arendamisega,

et tagada ajakohased ja üheselt järgitavad reeglid (hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri, mõju hindamise metoodika jm juhendid).

 Õigusloomejuriste koolitatakse ja arendatakse Õigusloomeakadeemia

kaudu, pakkudes nii õigusloomealaseid kui ka valdkondlikke

erialakoolitusi.

 Luuakse uuesti õigusloomejuristide järelkasvu programm, et

kindlustada õigusloomejuristide järelkasv ja populariseerida

õigusloomejuristi tööd.

 Edendatakse järjepidevat koostööd õigusloomejuristide,

keeletoimetajate jt õigusloomeks oluliste partnerite vahel

(Õiguskantsleri Kantselei, Riigikantselei, Riigikogu Kantselei,

Presidendi Kantselei).

 Jätkatakse riigi koosloome keskkonna arendamist, et koondada kogu

õigusloomeprotsess ühte keskkonda ning toetada kaasavat ja

läbipaistvat õigusloomet.

Tegevuse

mõõdikud

Tegelik 2023 Sihttase

(2025)

Sihttase (2026) Sihttase (2027) Sihttase

(2028)

Global Data

Barometer7,

valitsemise

(governance)

näitaja hulgas

esitatud

andmekaitseõiguse

kategooria (data

protection law)

-8 ≥90 ≥90 ≥90 ≥90

7 Indeksi koduleht: https://globaldatabarometer.org/ Metoodika: https://globaldatabarometer.org/wp-

content/uploads/2022/05/GDB-Report-English.pdf 8 2023. aasta ülevaade on alles tulemas

9

Maailma

konkurentsivõime

edetabel (IMD

World

Competitiveness

Ranking, valitsuse

tõhusus9

(government

efficiency)

1510 ≤15 ≤15 ≤15 ≤15

VTK kohustusega

seaduseelnõu

koostamisele

eelneb VTK Allikas:

Justiitsministeerium

38% 65% 70% 75% 80%

Olulise mõjuga

eelnõude ja ilma

VTKta koostatud

eelnõude suhtes

teostatakse

järelhindamine Allikas:

Justiitsministeerium

- 50% 60% 70% 80%

Programmi tegevus 2 Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine

Tegevuse eesmärk: Intellektuaalse omandi ja konkurentsiõigus on nüüdisaegne, väärtustab

põhiõigusi ja õigusriiki, toetab riigi ja ühiskonna toimimist ning

konkurentsivõimelist majanduskeskkonda. Konkurentsivõimelise

ärikeskkonna tarbeks tagatakse intellektuaalse omandi kaitse, toetatakse

innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevust, tõstetakse konkurentsialast

teadlikkust ja tagatakse tõhus järelevalve konkurentsivaldkonnas.

Kohtulikud registrid on usaldusväärsed, kättesaadavad ja toimivad

tõhusalt.

Tegevuse kirjeldus: Intellektuaalse omandi õigusraamistik toetab innovatsiooni ning teadus-

ja arendustegevust, on ajakohane ja arvestab valdkonnas esinevaid

erisuunalisi huve.

 Autoriõiguse valdkonnas tagatakse ajakohane õigusraamistik ja

selle arendamine järjepidevas koostöös valdkonna erinevate

osapoolte vahel (Kultuuriministeerium, õiguste omajad,

advokatuur, lisaks ka toll, politsei, kohtud, prokuratuur).

 Tööstusomandi valdkonnas jätkub õigusraamistiku järjepidev

korrastamine ja edendamine (sh EL-i algatustest tulenevalt)

vastavalt muutuvatele majandustingimustele ja arenevale

tehnoloogiale, tehes seda koostöös asjaomaste asutuste ja

organisatsioonidega (sh ettevõtlusorganisatsioonid,

teadusasutused ja ülikoolid, õiguste omajad, advokatuur, toll,

politsei, kohtud, prokuratuur).

 Nii autoriõiguse kui ka tööstusomandi valdkonnas osaletakse

koostöös rahvusvaheliste intellektuaalomandi organisatsioonide

(WIPO ja EPO), EL-i Nõukogu ja Komisjoni ekspertgruppide,

EL-i intellektuaalomandi ameti (EUIPO) ja teiste riikide

patendiametitega.

9 Indeksi koduleht: https://www.imd.org/centers/wcc/world-competitiveness-center/rankings/world-competitiveness-ranking/ 10 2023. aasta tulemus valitsuse tõhususe kategoorias on sama nagu 2022. aasta kohta oli – 15. koht

10

 Uuendatakse Patendiameti rahastusmudelit, et tõsta õiguste

kasutajate teadlikkust, luua uusi avalikke teenuseid ja tõsta

olemasolevate teenuste kvaliteeti.

 Patendiameti tegevus ja teenused on suunatud õiguste omajate

teadlikkuse suurendamisele ning teenuste (sh e-teenuste)

kvaliteedi tõstmisele, samuti Patendiameti pädevuses olevate

rakenduslike ülesannete täitmise tõhustamisele (sh autoriõiguse

komisjoni tegevuse ümberkorraldamine koostöös

Justiitsministeeriumiga).

 Toetatakse legaalse sisu kättesaadavust (nt EUIPO vastavad

algatused, teavitustöösse panustamine mh Patendiameti poolt

jms).

Ausat ja moonutamata konkurentsi toetav õigusraamistik võimaldab

ajakohaste meetmete rakendamist tõhusaks konkurentsijärelevalveks ja

avaliku huvi kaitseks. Hästi toimiv konkurentsijärelevalve aitab tagada

õiglast konkurentsikeskkonda ettevõtjatele, millest omakorda saavad kasu

tarbijad.

 Õigusraamistiku uuendamiseks võetakse kasutusele uus

konkurentsijärelevalvemenetlus, kaasajastatakse koondumiste

kontrolli aluseid ja normistikku ning uuendatakse grupierandite

regulatsiooni aluseid.

 Tugevdatakse konkurentsijärelevalve valdkonda puudutavat

koostööd Konkurentsiametiga. Koostöö kaudu tagatakse

vastastikune infovahetus ja osalemine nii järelevalvepoliitika

kujundamise kui ka selle rakendamise tasandil.

 Konkurentsiamet on tarbija huve kaitsev ühendamet, mis teeb nii

konkurentsijärelevalvet kui ka korraldab eriseadustega

reguleeritud turgu (sh kooskõlastab monopoolsete ettevõtete

hindu – näiteks elektri ja maagaasi võrgutasu, kaugkütte ning

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hindu).

 Konkurentsiamet tõhustab uuendatud õigusraamistiku ning

kaasajastatud infotehnoloogiliste lahenduste taustal

järelevalvemenetlust, aga ka teadlikkuse tõstmist ja

ennetustegevusi.

 Konkurentsiõiguse valdkonnas edendatakse järjepidevat

koostööd Justiitsministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Konkurentsiameti, ettevõtjate

esindusorganisatsioonide ja teiste valdkonna huvigruppide vahel.

Tõhusalt toimivad kohtulikud registrid pakuvad asjatundlikku teenust

ning sõltumatut ja usaldusväärset infot konkurentsivõimelise ja

läbipaistva ärikeskkonna tagamiseks.

 Äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit,

kinnistusraamatut ja kommertspandiregistrit arendatakse

järjepidevalt ning lõimitakse teiste avaliku sektori teenustega.

 Äriregistris uuendatakse ja muudetakse kasutajatele mugavamaks

majandusaasta aruannete esitamine. Kaugem eesmärk on

võimaldada automaatset aruandlust (äriregistriga ühendatud

aruandluskeskkond).

 E-äriregistri andmeid võimaldatakse tasuta ja mugavalt kasutada,

et tagada ettevõtluskeskkonna läbipaistvus ja luua ettevõtjatele

võimalusi uute teenuste kasutusele võtmiseks.

 Uuendatakse äriregistri ja kinnistusraamatu vananenud

menetlustarkvara.

11

 Tähtsustatakse tegevusi, mis on suunatud majandusaasta

aruannete tähtaegsele esitamisele, ja otsitakse lisavõimalusi

kõrvaldada selle kohustuse korduvad rikkujad äriregistrist ja

äritegevusest.

 Laevakinnistusraamatu pidamine antakse üle Transpordiametile.

 Laiendatakse keskse kättetoimetamisteenuse

(kättetoimetamisportaali) kasutusala.

 Kohus on kohtulike registrite pidajana asjatundlik, usaldusväärne

ja sõltumatu.

Tegevuse mõõdikud Tegelik

2023

Sihttase

(2025)

Sihttase

(2026)

Sihttase

(2027)

Sihttase

(2028)

Ülemaailmne

innovatsiooniindeks

Global Innovation

Index, Innovation

Output11 näitaja koht

edetabelis

1612 ≤22 ≤22 ≤22 ≤22

Maailma

konkurentsivõime

edetabel (IMD World

Competitiveness

Ranking),

äriseadusandluse

tõhusus13 (business

legislation efficiency)

-14 ≤8 ≤8 ≤8 ≤8

11 Indeksi koduleht: https://www.wipo.int/edocs/pubdocs/en/wipo_pub_gii_2020-appendix1.pdf

Mõõdiku selgitus GII indeksil on 2 alamindeksit:

1) Innovation Input: mõõdab elemente, mis võimaldavad innovaatilisi tegevusi.

2) Innovation Output: mõõdab innovaatiliste tegevuste tulemusi majanduses.

GII üldine skoor on nende kahe näitaja keskmine. Mõõdame Innovation Output näitajat, mis mõõdab innovaatiliste

tegevuste tulemusi ja väljundeid majanduses. 12 2023. aasta Innovation Output näitaja on 16 (raporti lk 118). 13 Indeksi koduleht: https://www.imd.org/centers/wcc/world-competitiveness-center/rankings/world-competitiveness-

ranking/ 14 2023. aasta tulemusi ei ole veel avaldatud

Programmi tegevus 3 Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus

Tegevuse eesmärk: Kriminaalpoliitika põhineb andmetel ja uuringutel ning ühiskonnaliikmete

õiguskuulekus on kõrge. Kriminaaljustiitssüsteem on läbipaistev, tõhus, sh

digitaalne, ning inimkeskne, sh ohvrisõbralik ning suudab avastada ka

uusimaid kuriteoliike.

Tegevuse kirjeldus:  Viime ellu kriminaalpoliitika põhialustes toodud tegevusi, et ennetada

(korduv)kuritegevust. Hindame kriminaalpoliitika mõjusid, mis hõlmab

nii sotsioloogilisi ja muid uuringuid (nt alaealiste õigusrikkumiste

uuring, korruptsiooniuuring, reovee seire narkoainete suhtes) kui ka

suurandmete (nt lobistidega kohtumiste andmete analüüs) ja ametliku

statistika kasutamist (nt retsidiivsuse seire, kriminaalstatistika analüüs

ja avaldamine); keskendume korduvkuritegevuse ennetamisele:

toetame individuaalsetest vajadustest lähtuvate kogukondlike karistuste

rakendamist ning vangistusest vabanemisel pakume tugi- ja

majutusteenust (tagada tuleb riigieelarveline rahastamine).

 Tegeleme õigussüsteemi vaatevälja sattunud noorte kuritegevuse

vähendamise ja ennetamisega, sh koostöös kohalike omavalitsuste,

12

vabasektori ja teiste riigiasutustega, aidates vältida püsiva

rikkumiskäitumisega täiskasvanute tekkimist (soositakse kuni 21-

aastaste noorte avavanglasse paigutamist ning seni kuni 21-aastastele

mõeldud sekkumiste kasutamist ka vanemate, kuni 29-aastaste noorte

hulgas).

 Toetame sotsiaal- ja teraapiaprogrammide väljatöötamist ning

rakendamist, mh vaimse tervise häire taustaga õigusrikkujatele

(mobiilsed sekkumised, uued programmid); keskendume ühiskonnale

enim kahju tekitavatele ning suurima mõjuga kuritegudele: rasked

vägivallakuriteod, sh inimkaubandus ning lähedaste (nt perevägivald,

sh vaimne vägivald ja muu usaldussuhtes toimunud vägivald) ja

alaealiste vastu toime pandud teod; samuti organiseeritud kuritegevus,

ja majandus-, finants- ja rahapesu-, küber-, korruptsiooni-, keskkonna-,

tehnoloogia- ning narkokuriteod.

 Kujundame karistus- ja kriminaalmenetlusõigust, et tagada

menetlusosaliste (kannatanute, kahtlustatavate ja kolmandate isikute)

põhiõiguste kaitse ning kaitsta kriminaaljustiitssüsteemi sõltumatust

(kriminaalmenetluse tõhustamine, õigusaktide muudatused). Esimeses

järjekorras võtame ette kriminaalkohtumenetluse uuendamise, et tagada

kiire, tõhus ja osapoolte õigusi parimal viisil arvestav

kriminaalmenetlus. Järgmise sammuna tõhustatakse kohtueelset

menetlust, tagades võimalikult kiired, ent samal ajal kvaliteetsed ja

inimesest lähtuvad menetlused.

 Toetame taastava õiguse rakendamist igas menetluse etapis, sh karistuse

kandmise faasis ja selle järgselt (taastava õiguse kontseptsiooni

rakendamine, taastava õiguse teenuste kättesaadavuse parandamine, taastaval õigusel põhineva organisatsioonikultuuri juurutamine

haldusalas, inimeste koolitamine).

 Seame ohvrite huvid menetluses esikohale, ohvrite kaitsel hõlmatakse

ka teised olulised asutused (nt meditsiiniasutused). Süüdimõistetute

riigi kasuks väljamõistetud summasid kasutatakse sihtotstarbeliselt

kuriteoennetuses või -ohvrite toetamiseks.

 Valmistume uute kuritegude ennetamiseks ning neile reageerimiseks (nt

AI poolt toime pandud võimalikud teod).

 Automatiseerime kriminaalmenetlusega kogutavate andmete analüüsi

(juhtimislauad ja andmeanalüütika, andmelao JAAK edasised

arendused) ja arendame avalikkusele suunatud statistikakeskkonda;

 Arendame infosüsteeme, kohtuekspertiise ning analüütilist võimekust

kohtueelses menetluses (nt konsultandid prokuratuurides), et

kriminaalpoliitika oleks tehnoloogiliselt mitu sammu õigusrikkujatest

eespool. Kriminaalmenetluse tõhusamaks muutmiseks digiteeritakse

õiguskaar, tõstetakse inimressursi kompetentsi ning värvatakse juurde

inimesi.

 Pöörame tähelepanu kuritegevuse tulususe vähendamisele ja

kriminaaltulu äravõtmisele ning suurendame vara konfiskeerimise

võimekust. Töötatakse välja lahendused kriminaalse tegevuse kaudu

teenitud varade kiiremaks ja laiemaks konfiskeerimiseks.

Tegevuse mõõdikud Tegelik

2023

Sihttase

(2025)

Sihttase

(2026)

Sihttase

(2027)

Sihttase

(2028)

Kuritegude arv Allikas:

Justiitsministeerium

27 465 <26 000 <26 000 <26 000 <26 000

Õigusrikkumistega

kokku puutunud

inimeste (ohvrite) arv

7% <6% <6% <6% <6%

13

Programmi tegevus 4 Karistuste täideviimise korraldamine

Tegevuse eesmärk: Karistuste täideviimine vastab tänapäevastele nõuetele ning väheneb

korduvkuritegevus ja kinnipeetavate arv.

Tegevuse kirjeldus: Vanglateenistus tagab eraldatud eelarve piires igapäevaselt vanglakohti

kuni 1800 kinnipeetavale (süüdimõistetud ja vahistatud) kolmes

asukohas (Tallinn, Tartu, Jõhvi) ning korraldab arestimaja teenuse

toimimise Tartu ja Viru vanglas. Karistuse kandmine jätkub avavanglas

ca 250 kinnipeetaval aastas. Kriminaalhooldusametnike järelevalve

võimekus on igapäevaselt kuni 3500 inimest ning vastuvõtud on tagatud

igas maakonnas.

Vanglateenistuse järgnevate aastate peamine eesmärk on kohandada oma

tegevust ja taristu kasutust vastavalt kinnipeetavate ning

kriminaalhooldusaluste arvu muutustele ning nende profiilile. Lähtutakse

eeldusest, et õigusrikkujate arv langeb ka edaspidi. Tallinna vangla

kasutus hoitakse maksimaalsena, vanglad ja kriminaalhooldus tegutsevad

piirkondlikkuse põhimõttel, vajadusel spetsialiseeruvad

vanglas/kriminaalhoolduses erinevad üksused/ametnikud töötamiseks

kindlate sihtrühmadega.

Vanglateenistuse tegevus seab eesmärgiks dünaamilise turvalisuse, st

head suhted ja prosotsiaalne kontakt õigusrikkujate ja personali vahel.

Fookus on lisaks taastava õiguse ning traumateadliku organisatsiooni

põhimõtete rakendamisel. Eeltoodu aitab luua inimlikku ning

kasutajakeskset karistusaja planeerimist ja toetab õigusrikkujat

parenemise teel. Selleks tuleb ametnike oskusi järjepidevalt arendada

ning koolitada neid uute ja kaasaegsete lähenemisviiside rakendamiseks,

sh pidev töö ametirollide ning kompetentside korrigeerimiseks.

Vanglateenistujatele vajalike oskuste andmisel on peamiseks partneriks

Vanglateenistuse kolledž.

Vanglateenistuse töökorraldust ja meetodeid kohandatakse vastavalt

kinnipeetavatele ning suurendatakse tähelepanu vabanemiseks

ettevalmistamisele läbi lühiajaliste väljasõitude, avavangla ning

kriminaalhooldustöö võimaluste maksimaalse kasutuse. Eriline

tähelepanu on kriminaalhooldustööl, sh on eesmärgiks suurendada

tähtaegse vanglakaristuse kandmise asemel üleminekut

kriminaalhooldusametnike järelevalve alla ning suurendada

kriminaalhoolduse eduka läbimise osakaalu. Kriminaalhooldusametnike

tegevuse põhipingutus on kriminaalhooldusaluste käitumise muutumine

õiguskuulekaks katseaja jooksul ning vanglakaristuse kohaldamise

ennetamine.

Vanglakeskkond peab võimalikult suurel määral peegeldama ühiskonna

elu vabaduses, et oma karistuse ära kandnud inimene suudaks vabanedes

ühiskonnas iseseisvalt ja õiguskuulekalt toime tulla. Vanglates tuleb

tagada kõigi seal viibivate inimeste turvalisus ning inimväärikad

Allikas:

Justiitsministeerium

Vägivaldsete surmade

arv (tapmiste ja mõrva

tagajärjel hukkunute

arv) Allikas:

Justiitsministeerium

18 <15 <13 <11 <11

14

vangistamistingimused, sh täiskasvanulikku otsustusõigust ja privaatsust

tagav keskkond, mis hõlbustab hilisemat ühiskonda naasmist. Inimeste

õiguskuulekale teele suunamine saavutatakse läbi erinevate

taasühiskonnastavate tegevuste ning sotsiaalprogrammide. Vanglas

võimaldatakse omandada haridust samal tasemel kui vabaduses koostöös

haridussüsteemiga, kus nii üld- kui kutseharidust pakuvad piirkondlikud

õppeasutused. Koostöös kutsekoolidega on võimalus pakkuda lühemaid

kursuseid kinnipeetavate tööoskuste parandamiseks, et anda neile

senisest parem ettevalmistus vabanemisel tööturule naasmiseks. Kõikides

vanglates pakutakse ka riigikeele õpet sarnastel alustel nagu seda tehakse

vabaduses.

Kinnipeetavate arvu vähenemine ja lühenenud karistusajad on loonud

vajaduse korraldada ümber senine kinnipeetavate tööhõive mudel.

Tööhõives keskendutakse kahele aspektile: tööharjumuse kujundamine

ning oskuste õpetamine. Rõhk on era- ja riigisektori kaasamisel, mille

läbi pakkuda kinnipeetavate muutuva profiili ja karistusaegade

lühenemise valguses mitmekesist tööhõivet, mis toetab nende

õiguskuulekat teed vabaduses. Kinnipeetavad saavad jätkuvalt töötada

erinevates keerulisemaid oskuseid nõudvates valdkondades, nagu puidu-

ja metallitööstus, kuid järjest enam suureneb vajadus lihtsamate tööde

järele nagu näiteks komplekteerimine.

Tervishoidu vanglates korraldab alates 01.07.2024 Tervisekassa. Enim

kuritegevust soodustavate haiguste (nt sõltuvus- ja vaimse tervise

probleemide) ravi ja nõustamisprogrammide läbiviimine peab olema

olulisel kohal. See eeldab mh sõltuvuse hindamist kohtueelse menetluse

ajal ning narkomaania, alkoholismi, seksuaalsõltuvuse ning teiste vaimse

tervise häirete ravi ja nõustamise kättesaadavust abivajavatele nii vanglas

kui ka väljaspool seda.

Koostöö ja võrgustikutöö erinevate partneritega on oluline. Kohalike

omavalitsuste tegevus, iseäranis suurepärane ennetustöö ja tugi

õigusrikkujatele ning eritähelepanu laste ning noorte arengu toetamisele,

on siin märkimisväärse tähtsusega. Vanglateenistuse ametnike

kompetentsi, oskuseid ja informatsiooni saab omavalitsuste tasandil

paremini ära kasutada, prioriteetne on kriminaalhooldusametnike

eestvedamise suurendamine võrgustikutöös õigusrikkujatega.

Tõhusa karistuse täideviimise süsteemi tagamiseks on eelkõige vaja, et

nii vangide kui ka kriminaalhooldusalustega töötaks piisav arv

professionaalseid ametnikke ning neil oleks piisav varustus, kaasaegsed

töövahendid ja konkurentsivõimeline tasu. See on võtmetähtsusega ka

riigi sisejulgeoleku tagamisel, milles vanglateenistusel on oma kindel

roll. Kriminaalhooldusametnike ettevalmistuse tasemest sõltub

korduvkuritegevuse määr vanglast vabanenute ja tingimisi vabastatute

hulgas.

Jätkatakse tööd digitaalsete lahenduste ja tööprotsesside arendamisega.

Tegeletakse erinevate kinnipeetavatele mõeldud e-lahenduste (sh

kriminaalhooldusportaal, vangiportaal, videokohtumiste portaal)

arendamisega, mis toetavad taasühiskonnastumist ning õiguskuulekat elu

karistuse kandmise ajal ja selle järgselt. Ametnikele pakutavatest e-

teenustest on suurematest projektidest kavas tegeleda pääsla

infosüsteemiga, K-raha ja vangiregistri mobiilivaate arendamisega.

15

Vanglateenistuse juhtimises kasutatakse andmeid igapäevaselt, tagatud

on nende igapäevane kättesaadavus organisatsioonis ning eesmärgiks on

andmete kokku viimine teiste infosüsteemide andmetega. Selle tulemusel

võtame kasutusele järjest enam dünaamilisi juhtimislaudu, mis parandab

tegevuse ja otsuste kvaliteeti.

Täiendavalt panustab vanglateenistus laiapindsesse riigikaitsesse ning

osutab ametiabi siseturvalisuse tagamisel, mis eeldab ka vajalikku

varustust ja väljaõpet.

Välistatud ei ole arutelud välisriikide vanglateenistustega vabade

vanglapindade rendile andmise küsimuses, mis annaks võimaluse

vangide arvu vähenemisest tingitud taristu sihtotstarbeliseks

kasutamiseks ning kulude kokkuhoiuks.

Tegevuse mõõdikud Tegelik 2023 Sihttase

(2025)

Sihttase

(2026)

Sihttase

(2027)

Sihttase

(2028)

Ametniku poolt

süütegude

toimepanemine vangi

vastu Allikas: Justiitsministeerium

0 0 0 0 0

Vangi põgenemine

vangla siseterritooriumilt Allikas:Justiitsministeerium

0 0 0 0 0

Avavangla täituvus Allikas:Justiitsministeerium

79% 80% 80% 80% 80%

Vangide retsidiivsus 2

aasta jooksul peale

vabanemist Allikas:Justiitsministeerium

30% <35% <35% <35% <35%

Edukalt

kriminaalhoolduse

läbinute osakaal

77% 78% 79% 80% 80%

Vanglateenistuse

usaldusväärsus Allikas: Turu-Uuringute AS

66% 70% 70% 75% 75%

Programmi

tegevus 5

Õigusemõistmise ja õigusteenuste tagamine

Tegevuse

eesmärk:

Inimesed ja ettevõtted saavad oma õigusküsimused tõhusalt lahendatud.

Kohtumenetlus toimib usaldusväärselt ja tõhusalt, õigusteenused ja õigusteave

on usaldusväärsed ja kättesaadavad.

Tegevuse

kirjeldus:

Õigusemõistmine on Eestis sõltumatu. Keegi ei saa väljastpoolt kohtuvõimu

sekkuda kohtuniku töösse. Kohtute üldkogud ise kinnitavad oma

tööjaotusplaanid, millega määratakse, millised kohtunikud milliseid asju

lahendavad. Täidesaatev riigivõim ei korralda kohtunike valikut, distsiplinaar-

ega muid personaliküsimusi ning koolitust.

Seadusloome ning I ja II astme kohtute eelarvestamise, tugiteenuste ja

digitaliseerimise korraldamine on Eestis parlamentaarse protsessi ja poliitilise

vastutuse osaks. Kohtuhalduse eest vastutav minister teeb olulisemad otsused

koostöös kohtute haldamise nõukojaga.

Kohus on ühiskonnas viimane aste õigusrahu tagamiseks. Kohtumenetlus on

kulukas, mistõttu on oluline arendada ennetavat õigusabi ja kohtuväliseid

vaidluste lahendamise võimalusi ning panustada süüteoennetusse, perelepitusse

16

ja taastavasse õigusesse laiemalt. Kui juba õigusvaidlus või õigusrikkumine

tuuakse kohtu ette, siis peame pakkuma kättesaadavat, asjatundlikku ja kiiret

õigusemõistmist. Sel eesmärgil:

 tagame õigusemõistmise kättesaadavuse (eeskätt riigi toetatud

õigusteenustega, menetlusabi võimaldamisega ning digiligipääsude

laiendamisega). Jälgime pidevalt kohtute töökoormuse näitajaid selleks, et

üheski kohtus ega kohtuastmes ei tekiks ülekoormusest tingitud menetlusaja

pikenemist;

 otsime võimalusi kohtumenetluse tõhustamiseks ja kulude kokkuhoiuks,

sealhulgas valmistame ette vastavaid õigusloomelisi algatusi, näiteks

seadusemuudatuse tsiviilkohtumenetluse tõhustamiseks ning kohtu

alluvusest õigusemõistmisega mitte seotud menetluste väljaviimiseks;

 töötame välja digilahendusi andmepõhisteks menetlustoiminguteks,

lähtudes andmete ühekordse sisestamise ja taaskasutamise põhimõtetest, et

muuta kohtumenetlus läbipaistvamaks ja vähendada halduskoormust;

 toimub üleminek digitaalsetele kohtutoimikutele süüteomenetluses.

Soovime varustada 2/3 kohtusaalidest videokonverentsiseadmetega, et

võimaldada menetlusosalistel virtuaalselt istungil osaleda. Samuti tuleb

kvaliteetse helisalvestise saamiseks välja vahetada kohtusaalide

amortiseerunud helisüsteemid;

 aitame parandada õigusemõistmise läbipaistvust (eeskätt parem digiligipääs

kohtuteabele ning selgemad ja üle menetlusliikide ühtsemad reeglid

kohtulahendi, kohtutoimiku ja kohtuistungi avalikkusele);

 pöörame erilist tähelepanu neile, kes vajavad rohkem abi ja kaitset (eeskätt

alaealised ja erivajadustega menetlusosalised);

 tagame kohtumajade turvalisuse ning digitaalse kohtuteabe kaitstuse;

 suurendame kohtute vastutust ja otsustusõigust kohtute arendamisel ja

haldamisel ning valmistame selleks ette vajalikud seadusemuudatused;

 kaasajastame kohtunikuametit, leevendades selleks kohtuniku

ametikitsendusi, sealjuures loome kohtunike tagasisidestamise süsteemi.

Maksekäsu kiirmenetluses lahendatakse üle poole kohtu ette toodud

tsiviilvaidlustest ning see arv kasvab kiiremini kui hagiavalduste arv. Uuendame

järjepidevalt maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi, et märgatavalt vähendada

tehnilist tööd menetluses, suurendada automatiseeritust ja võtta kasutusele

parimad teadaolevad tehnoloogilised lahendused.

Tagame õigusabi kättesaadavuse neile, kelle õigused jääksid majandusliku

seisundi tõttu kaitseta. Justiitsministeerium korraldab selleks riigi õigusabi

teenust Advokatuuri (määratud kaitsjad süüteomenetluses, määratud esindajad

muudes menetlustes) ning riigi toetatud esmase õigusnõu teenust konkursiga

valitud lepingupartnerite kaudu. Vaja on analüüsida riigi õigusabi ja esmatasandi

õigusnõustamise korraldamist, et tõhustada õigusabi kättesaadavust, mh

analüüsida riigi õigusabi taotlemise ja määramise ning riigi õigusabi osutamise

eest makstavate tasude väljamaksmise lihtsustamise võimalusi. Muudame

digitaalsetele õigusteenustele ligipääsu kasutajasõbralikumaks.

Tsiviiltäitevaldkonnas tegeleme järgmiste teemadega:

 käivitame 2024. aastal ühtse riikliku täitmisregistri, mis annab täieliku

ülevaate kõigist täiteasjadest (sh Maksu- ja Tolliameti omadest) ning

sisaldab e-aresti lahendust, mida võlgniku ja muu menetluse osalise

pangaarve automatiseeritud kontrollimiseks ja arestimiseks kasutavad lisaks

täituritele ka uurimisasutused;

 tegeleme valdkonna õigusaktides (täitemenetluse seadustik, kohtutäituri

seadus, kohtutäiturimäärustik) suuremate kitsaskohtade elimineerimisega

17

ning aktide kaasajastamisega; sh vaatame üle ja kaasajastame

täitemenetluses sissetuleku arestimise regulatsiooni;

 osaleme Rahandusministeeriumi ja Siseministeeriumi koostöös juhitavas

projektis, et analüüsida riiginõuete sundtäitmise ümberkorraldamise

võimalusi.

Vaatame üle notari tasud ja analüüsime notariteenuse piirkondlikku

kättesaadavust, samuti analüüsime võimalusi notari pädevuse laiendamiseks.

Eestis tegutsevad vaba elukutsena ka vandetõlgid, keda Justiitsministeerium on

eksamineerinud õigustõlke valdkonnas. Vandetõlgi antud kinnitused on

võrdsustatud notariaalse kinnitamisega. Vandetõlkidele on pandud riiklik

ülesanne tõlkida Riigi Teatajas avaldatud seadusi ja välislepinguid. Korraldame

vandetõlgi eksameid keelesuundadel, kus praktikas on vandetõlgi vajadus, nt

poola, araabia ja türgi keel.

Justiitsministeerium on Riigi Teataja ja Ametlike Teadaannete väljaandja.

Oleme ette valmistanud Riigi Teataja uuendamise, et pakkuda kasutajale veelgi

rohkem võimalusi õigusteabe saamiseks. Loome kasutajaid kaasates võimaluse

saada õigusteavet arusaadavamalt koos seonduva lisateabega ja jälgida paremini

kehtiva õiguse muutumist ajas. Koondame Riigi Teatajasse jätkuvalt olulist

õigusteavet, sh kohtuväliste menetluste, õiguskantsleri seisukohtade ja EL

õigusega seonduvat. Uuendatud Riigi Teatajas võtame kasutusele võimaluse

lisada korporatiivseks kasutamiseks kommentaare ja arvamusi.

Juurutame võimalused kasutada ajakohaseid terviktekste ilma võrguühenduseta.

Teeme uuendatud Riigi Teatajas kättesaadavaks keeletehnoloogilised

lahendused, sh seadustes määratletud terminite tähendused. Osaleme

õigusterminite tõlkeaparatuuri väljaarendamisel ning Justiitsministeeriumi

algatusel Haridus- ja Teadusministeeriumi juhitavas eesti keele

automaatfunktsioonide ja keskse tõlkevärava väljaarendamises. Võtame

õigusaktide tõlkimise korraldamisel ja tõlkimisel koostöös vandetõlkidega

kasutusele tõlkevärava, mis võimaldab tõlkida kvaliteetsemalt ning tõhusamalt

masintõlke ja sellega seotud terminibaaside ühendamisega.

Automatiseerime kaasaegseid IT lahendusi kasutades kogu Riigi Teataja

avaldamisprotsessi, et loobuda mahukast käsitsi andmete töötlemisest ja tagada

edaspidi ressursi kokkuhoid.

Ametlikes Teadaannetes koondame üldsuse ja kogukonna teavitamiseks

mõeldud teadaanded, kus analüüsime teadaannete avaldamise eesmärkide

täitmiseks avaldatavate teadaannete hulka, hindame nende avaldamise

vajalikkust ja populariseerime Ametlike Teadaannete kasutamist. Uuendame

Ametlike Teadaannete tehnoloogilist platvormi ja parandame kasutusmugavust.

2023. aastast alustas Konkurentsiameti juures tööd maksejõuetuse teenistus.

Ühiskonna sujuvaks toimimiseks jälgitakse maksejõuetusõiguse sobitumist

kaasaja muutuvasse keskkonda, et see arvestaks majandusarengutega ning samas

pakuks stabiilset õigusraamistikku.

Tegevuse

mõõdikud

Tegelik

2023

Sihttase

(2025)

Sihttase

(2026)

Sihttase (2027) Sihttase

(2028)

Pikkade

menetluste

osakaal kohtutes

Tsiviilasjad:

HMK-

21,3%; PMK

Rohkem kui

aasta

vanuseid

Rohkem kui

aasta

vanuseid

Rohkem kui

aasta vanuseid

tsiviil- ja

Rohkem kui

aasta

vanuseid

18

Allikas:

Justiitsministeerium – 19,3%;

TMK –

9,3%; VMK

– 20,1%;

Üldmenetlus

es

kriminaalasj

ad: HMK-

23,6%; PMK

– 17,9%;

TMK –

25,3%;

VMK –

21,7%;

Haldusasjad:

TlnHK –

9,3%; TrtHK

– 27,2%

tsiviil- ja

haldusasju

ning

üldmenetluse

s

kriminaalasj

u ei ole

kohtutes

menetluses

rohkem kui

10 %

tsiviil- ja

haldusasju

ning

üldmenetluse

s

kriminaalasju

ei ole

kohtutes

menetluses

rohkem kui

10 %

haldusasju ning

üldmenetluses

kriminaalasju

ei ole kohtutes

menetluses

rohkem kui 10

%

tsiviil- ja

haldusasju

ning

üldmenetluse

s

kriminaalasj

u ei ole

kohtutes

menetluses

rohkem kui

10 %

Menetlusosaliste

rahulolu hinnang

kohtute tööle Allikas:

Justiitsministeerium

Menetlusosal

iste rahulolu

on kõrge

Menetlusosal

iste rahulolu

on kõrge

Menetlusosal

iste rahulolu

on kõrge

Menetlusosalist

e rahulolu on

kõrge

Menetlusosal

iste rahulolu

on kõrge

Rahulolu

esmatasandi

õigusabi

teenusega Allikas:

Justiitsministeerium

Vähemalt

90%

abisaajatest

rahul või

pigem rahul

Vähemalt

90%

abisaajatest

rahul või

pigem rahul

Vähemalt

90%

abisaajatest

rahul või

pigem rahul

Vähemalt 90%

abisaajatest

rahul või pigem

rahul

Vähemalt

90%

abisaajatest

rahul või

pigem rahul

Riigi Teataja

kasutajasõbraliku

maks muutmine

ja tõhus

avaldamine Allikas:

Justiitsministeerium

Beeta

versiooni

arendus

Võetakse

kasutusele

uuendatud

Riigi Teataja

Täiendatakse

kasutusmuga

vust ja

tehakse

kättesaadava

ks

kohtuväliste

menetluste

otsused jm

oluline

õigusteave

Lõpetatakse

käsitsi

andmetöötlus

Riigi Teataja

avaldamisprots

essis

-

Programmi

tegevus 6

Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele

Tegevuse

eesmärk:

Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele on osutatud

Tegevuse

kirjeldus:

Registrite ja Infosüsteemide Keskus osutab haldusala välistele asutustele

erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendustega seotud teenuseid, sh

dokumendihaldussüsteemi haldamine ja arendamine, infosüsteemide haldamine,

majutamine ja arendamine.

Tegevuse

mõõdik

Tegelik 2023 Sihttase

(2025)

Sihttase

(2026)

Sihttase

(2027)

Sihttase

(2028)

Vastavus

teenustaseme

lepingule Allikas:

Justiitsministeerium

Vastab

lepingus

kokkulepitud

tingimustele

Vastab

lepingus

kokkulepitud

tingimustele

Vastab

lepingus

kokkulepitud

tingimustele

Vastab

lepingus

kokkulepitud

tingimustele

Vastab

lepingus

kokkulepitud

tingimustele

19

Programmi juhtimiskorraldus

Programmi on koostanud Justiitsministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi

koostamist ja täitmist koordineerib eelarve- ja strateegiatalitus koos ministeeriumi juhtkonnaga.

Elluviidavad tegevused ja prioriteedid lähtuvad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, on kooskõlas

riigi eelarvestrateegia protsessiga nelja aasta lõikes ja täpsustatakse ühe aasta lõikes riigieelarve

protsessi raames. Programm avalikustatakse ministeeriumi veebilehel pärast seda, kui minister on

programmi kinnitanud. Programmi tegevuste elluviimisesse panustavad kõik valitsemisala asutused. Tulemusinfo ja ressursside kasutamist seiratakse juhtkonna poolt jooksvalt. Programmi rakendamise

kohta koostatakse igal aastal tulemusaruanne, mis esitatakse Rahandusministeeriumile ja

Riigikontrollile. Iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud ministeeriumi kodulehel.

1

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus

Tegevus 1. Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamine

Teenus Teenuse eesmärk Teenuse kirjeldus Vastutaja

Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine AÕ valdkonnas

Valdkonna strateegiliste dokumentide väljatöötamine ja elluviimine, õigusaktide eelnõude väljatöötamine ning uuringute ja analüüside tellimine. Eesti seisukohtade kujundamine ja kaitsmine EL algatuste menetlemisel ning rahvusvahelises koostöös osalemine.

Justiitsministeerium

Andmekaitse järelevalve ning teavitustöö

Andmekaitse Inspektsioon

Õigusloome kvaliteedi tagamine ja koordineerimine

Õigusloome arengusuundade, normitehnika ja õigusloomeprotsessi üldpõhimõtete väljatöötamine ja elluviimine ning ministeeriumide tegevuse koordineerimine. Ministeeriumide väljatöötamiskavatsuste ja seaduseelnõude kooskõlastamine ning eelnõude õiguskeelekasutuse ühtlustamine.

Justiitsministeerium

Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine tsiviil- ja ühinguõiguse valdkonnas

Valdkonna strateegiliste dokumentide väljatöötamine ja elluviimine, õigusaktide eelnõude väljatöötamine ning uuringute ja analüüside tellimine. Eesti seisukohtade kujundamine ja kaitsmine EL algatuste menetlemisel ning rahvusvahelises koostöös osalemine.

Justiitsministeerium

Tegevus 2. Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine

Teenus Teenuse eesmärk Teenuse kirjeldus Vastutaja

2

Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse valdkonnas

Valdkonna strateegiliste dokumentide väljatöötamine ja elluviimine, õigusaktide eelnõude väljatöötamine ning uuringute ja analüüside tellimine. Eesti seisukohtade kujundamine ja kaitsmine EL algatuste menetlemisel ning rahvusvahelises koostöös osalemine.

Justiitsministeerium

Leiutiste õiguskaitse taotlemine

Kaitstud leiutiste arvu kasv Eesti majanduse edendamise ja elavdamise eesmärgil. Rahvusvaheliselt kehtiva õiguskaitsega Eesti riigi rahvusvahelise usaldusväärsuse tagamine.

Leiutisele kaitse saamiseks tuleb Patendiametile esitada patenditaotlus või kasuliku mudeli registreerimise taotlus. Patendiamet kontrollib leiutise patentsuse määramiseks selle uudsust, leiutistaset ja tööstuslikku kasutatavust. Patentsuse kriteeriumidele vastav leiutis registreeritakse patendiregistris. Patendi saamisel tekib patendiomanikul ainuõigus leiutise valdamise, kasutamise ja käsutamise üle. Kasulik mudel peab õiguskaitse saamiseks olema ülemaailmselt uus, kuid ei pea omama nii kõrget leiutustaset. Patendiga või kasuliku mudeliga saadav ainuõigus leiutise kasutamise ja käsutamise üle takistab konkurentidel samu tooteid toota.

Patendiamet

3

Kaubamärgi, disainilahendi registreerimise taotlemine

Kaitstud kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste arvu kasv Eesti majanduse edendamise ja elavdamise eesmärgil. Rahvusvaheliselt kehtiva õiguskaitsega Eesti riigi rahvusvahelise usaldusväärsuse tagamine. Menetlustähtaegade lühendamine ilma järeleandmisteta otsuste kvaliteedis.

Kaubamärgile õiguskaitse saamiseks tuleb esitada Patendiametile kaubamärgi registreerimise taotlus. Kaubamärk kantakse registrisse, kui ekspertiisi käigus ei ilmne ühtegi õiguskaitset välistavat asjaolu. Sellega omandatakse ainuõigus kaubamärgi kasutamiseks kindlate kaupade või teenuste tähistamisel. Tööstusdisainilahendusele õiguskaitse saamiseks tuleb esitada Patendiametile tööstusdisainilahenduse registreerimiseks taotlus koos toote väliskujunduse reproduktsioonidega. Patendiamet kontrollib registreerimisega seotud vorminõuete täitmist ja kannab nõuetele vastavusel tööstusdisainilahenduse registrisse. See tagab toote väliskujunduse kaitse ja omanikule ainuõiguse selle kasutamiseks.

Patendiamet

Registrite pidamine ja andmebaaside haldamine

Teadlikkuse tõstmine õiguskaitse andmisest ja selle kehtivusest avalikkuse teavitamise teel. Tööstusomandi alase andmevahetuse tagamine rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonide vahel ja sellega Eesti riigi rahvusvahelise usaldusväärsuse tagamine.

Tööstusomandi eseme ja selle registreerimiseks taotleja, omaniku ning üldistes huvides avalikustamiseks peab Patendiamet registreid (Patendiregister, Kasulike mudelite register, Eestis kehtivate Euroopa patentide register, Kaubamärkide register, Tööstusdisaini-lahenduste register). Registrile esitab andmed taotleja, omanik, muu isik, apellatsioonikomisjon või kohus. Registritest saab teavet õiguskaitse taotlemisest, õiguskaitse andmisest, õiguskaitse kehtivusest, õiguste üleminekust ja muudest tööstusomandi esemega seonduvatest toimingutest. Andmevahetus rahvusvaheliste organisatsioonidega (EPO, WIPO ja EUIPO).

Patendiamet

4

EPO edasikantavad lõivud Rahvusvaheliste kohustuste usaldusväärne täitmine.

EPO-le eraldise edasikandmine. Euroopa patentide registreerimisega ja jõushoidmisega Eestis seotud tasudest, mis on laekunud Patendiameti riigilõivuna, kuulub EPO-le 50%.

Patendiamet

TOAK Kohtueelne vaidluste ja kaebuste lahendamine.

Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni lahendab tööstusomandi esemete õiguskaitset ja Patendiameti tegevuse õiguspärasust puudutavaid vaidlusi.

Patendiamet

Autoriõiguse seadusest tulenevate ülesannete täitmine

Kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevus oma liikmete õiguste teostamisel on seaduslik ja läbipaistev. Avalikud mäluasutused ja ERR on oma kogus olevate teoste orbteosteks tunnistamise ja orbteoste vaba kasutamise võimalustest teadlikud. Tagatud on loomesektori vajadustele vastav võimalus autoriõigustega seonduvate vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks.

Autoriõiguse komisjoni töö organiseerimine ja tagamine. Orbteoste alase info vahetamine EUIPOga. Kollektiivse esindamise organisatsioonidele kehtestatud nõuete üle riikliku järelevalve teostamine ning valdkonnaalane teavitus.

Patendiamet

Kohtulike registrite arendamine ja haldamine

Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, kommertspandiregistri, kinnistusraamatu, laevakinnistusraamatu, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registri haldamine ja arendamine.

Justiitsministeerium

Kohtulike registrite pidamine Kohtud

Konkurentsijärelevalve teostamine

Teenus on vajalik efektiivse turumajanduse toimimise tagamiseks, selleks vajalikud tegevused on: (i) konkurentsialaste süütegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine ning nende süütegude

Konkurentsiamet

5

menetlemine; (ii) konkurentsiolukorra analüüsimine, konkurentsialase riikliku järelevalve teostamine; ettepanekute ja soovituste tegemine; (iii) ettevõtjate koondumiste kontrollimine; (iv) osalemine ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute tegemine nende muutmiseks ja täiendamiseks; (v) osalemine ameti tegevusvaldkondadega seotud poliitika, strateegia ja arengukava väljatöötamisel; (vi) ameti tegevusvaldkondadega seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sealhulgas rahvusvahelistes projektides ja nende ettevalmistamisel osalemine; (vii) osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate rahvusvaheliste organisatsioonide ja töögruppide töös.

Majandusregulatsiooni rakendamine

Teenus on vajalik reguleeritavate valdkondade jätkusuutlikkuse tagamiseks. Selleks vajalikud tegevused on: (i) reguleeritavate ettevõtjate teenuse hindade ja tüüptingimuste kooskõlastamine; (ii) valdkondlike ettevõtjate tegevuslubade väljastamine, järelevalve teostamine; (iii) osalemine ameti

Konkurentsiamet

6

tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute tegemine nende muutmiseks ja täiendamiseks; (iv) osalemine ameti tegevusvaldkondadega seotud poliitika, strateegia ja arengukava väljatöötamisel; (v) ameti tegevusvaldkondadega seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sealhulgas rahvusvahelistes projektides ja nende ettevalmistamisel osalemine; (vii) osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate rahvusvaheliste organisatsioonide ja töögruppide töös.

UPT maksed Konkurentsiamet

Tegevus 3. Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus

Teenus Teenuse eesmärk Teenuse kirjeldus Vastutaja

Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse ennetamine

Ennetada kuritegevust ja tagada tõhus, kiire, sõltumatu, inimkeskne ja ohvrisõbralik kriminaaljustiitssüsteem.

Arendatakse andmepõhisust, viiakse läbi analüüse ja uuringuid, tagatakse valdkondlik õigusloome, viiakse ellu arendusprojekte ja koordineeritakse nii riigisiseste kui rahvusvaheliste partnerite koostööd.

Justiitsministeerium

Rahvusvahelise justiitskoostöö elluviimine

Tagada rahvusvaheline justiitskoostöö kriminaal- ja tsiviilasjades, mis tuleneb EV kohustusest täita rahvusvaheliste konventsioonide, lepingute ja kokkulepetega võetud ülesandeid.

Justiitsministeerium

Kogukonnaga seotud kuritegude menetlemine

Kogukonnakuritegude (varavastased, isikuvastased, liiklusalased, rahvatervisevastased, keskkonnakuriteod, tööohutusega seotud kuriteod,

Prokuratuur

7

seksuaalkuriteod) kohtueelse menetluse juhtimine, lõplike menetlusotsustuste kujundamine ja süüdistuse esindamine kohtumenetluses. Eesmärk: üldise turvatunde loomine, tõhusate ja individualiseeritud mõjutusmeetmete rakendamisega korduvkuritegevuse riski vähendamine ning kogukonna turvatunnet enim häirivate kuritegudele kiire ja tõhusa lahenduse leidmine. Sh: 1. Alaealiste vastaste seksuaalkuritegude puhul ohvristamise lõpetamine; 2. Tagada kiire kohtueelne menetlus alaealiste toime pandud kuritegudes; 3. Kiire kohtueelne menetlus alaealiste vastu toime pandud isikuvastastes kuritegudes; 4. Perevägivalla puhul tagada kiire menetlus, lähenemiskeelu rakendamine ja ohvrit toetav kohtlemine; 5. Tagada kannatanute väärikas kohtlemine

Raskete peitkuritegude menetlemine

Raskete peitkuritegude valdkonnas kohtueelse menetluse juhtimine, lõplike menetlusotsustuste kujundamine ja süüdistuse esindamine kohtumenetluses (sh korruptsiooni- ja maksukuriteod, raske narko- jm organiseeritud kuritegevus, inimkaubandus, rahvusvahelised kuriteod, majandus-, küber-, riigivastased kuriteod). Eesmärk: Raskete peitkuritegude madalal tasemel hoidmine ja seeläbi ühiskonna kaitsmine niisuguste kuritegude mõjude eest, sh: 1. Vähendada korruptsiooni läbi kuritegude avastamise; 2. Uimasti üledoosidesse suremuse vähendamisele kaasa aitamine seeläbi, et tõkestatakse kõige ohtlikumate narkootiliste ainete turul püsimist; sõltuvuste pealt rikastumisvõimaluste vähendamine,

Prokuratuur

8

narkokaubandusega tegelevate isikute vahelejäämisriski kõrgel tasemel hoidmine, Eestit läbiva rahvusvahelise uimastitransiidi madalal tasemel hoidmine. 3. Ausa majanduskeskkonna, riigi rahandushuvide ja kannatanute kaitse, majanduskeskkonda enim kahjustavate isikute tegevuse pärssimine. Kriminaaltulu teenivate isikute arvu vähendamine ning teenitava kriminaaltulu vähendamine eelkõige suurt tulu teenivatel isikutel ja gruppidel. 4. Tagada valmisolek avastada ja menetleda kuritegusid, kus rünnatakse Eesti strateegilist infrastruktuuri, elutähtsaid valdkondi või millega tekitatakse muud olulist varalist või mainekahju. 5. Avastada ja menetleda riigivastaseid süütegusid kiirelt ja tulemuslikult. 6. Tõkestada ohtlike kuritegelike ühenduste tegevust Eestis, vältida välisriikide kuritegelike ühenduste tegevuse laiendamist Eestisse, tagada, et kuritegelike ühenduste mõju majandusele ja poliitikale on minimaalne 7. Kriminaaltulu tuvastamine ning konfiskeerimine.

Surnu kohtuarstlik ekspertiis

Surnu kohtuarstliku ekspertiisi eesmärk on selgitada välja surma põhjus juhul, kui surnul ilmnevad kuriteole viitavad vägivalla tunnused või tekib kuriteo kahtlus (so tegemist võib olla ründega). Surnu kohtuarstliku lahangu eesmärk on selgitada välja surma põhjus juhul, kui tegemist on: - välispõhjustest tingitud surmajuhtumiga või selle kahtlusega, - surnu isik pole tuvastatav (so tegemist tundmatu isikuga), - surnukehal esinevad hilised surmajärgsed muutused.

Surnu kohtuarstlik ekspertiis hõlmab lähteandmetega tutvumist, vajadusel surnu radioloogilise uuringu tegemist, surnu välisvaatlust, surnu siseuuringut, täiendavate uuringute teostamist, ning kohtuarstliku diagnoosi, eksperdiarvamuse põhjenduse ja eksperdiarvamuse koostamist Surnu kohtuarstlik lahang hõlmab lähteandmetega tutvumist, vajadusel surnu radioloogilise uuringu tegemist, surnu välisvaatlust, surnu siseuuringut, täiendavate uuringute teostamist,

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

9

kohtuarstliku diagnoosi ja surma põhjuse määramist.

Alkoholiekspertiis

Alkoholiekspertiisi põhieesmärk on välja selgitada alkoholi sisaldavate vedelike koostis. Peale vedelike võivad alkoholiekspertiisi uurimisobjektid olla ka alkoholi valmistamiseks kasutatud seadmed ja nende osad, näiteks puskariaparaat, või vastav vaatlusprotokoll koos fototabelitega.

Ekspert: 1. Valmistab etanooli sisalduse määramiseks proovi ette, viib analüüsi läbi, kasutades gaasikromatograafilist meetodit ja areomeetrit; analüüsib tulemusi ja teeb otsuse. 2. Valmistab alkoholi liigi määramiseks proovi ette, viib analüüsi läbi, kasutades gaaskromatograafilist ja leekfotomeetrilist meetodit; analüüsib tulemusi ja teeb otsuse. 3. Vaatleb illegaalsete alkoholivalmistamise seadmete uurimiseks esitatud asitõendeid; teeb otsuse esitatud asitõendite kasutamise võimalikkuse kohta puskariaparaadina.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

10

Kiuekspertiis

Kiuekspertiisi eesmärk on tuvastada: - kontakti inimeste vahel või inimese ja objekti vahel; - objektide ühtset/erinevat päritolu; - kiudude ja karvade (nt juuksed, loomakarvad) ladestusi.

Ekspert: 1. Uurib teibil või objektil (vajadusel) kiudude/karvade olemasolu tuvastamiseks teipi stereomikroskoobiga; analüüsib tulemusi, teeb otsuse kiudude/karvade olemasolu kohta. 2. Võrdleb asitõenditelt leitud kiude/karvade võrdluseks toodud objektide kiudude/ karvadega, kasutades erinevaid mikroskoope ja FTIR-i; analüüsib tulemusi. 3. Võrdleb kiudude/ karvade identifitseerimiseks neid võrdlusmaterjalidega, kasutades erinevaid mikroskoope ja FTIR-i; analüüsib tulemusi.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

Hõõglambiekspertiis Hõõglambiekspertiisi eesmärk on teha kindlaks mootorsõiduki tulede seisund (väljalülitatud või sisselülitatud) liiklusõnnetuse hetkel.

Ekspert: 1. Valmistab võrdlusanalüüsi tegemiseks proovi ette; viib analüüsi läbi; võrdleb erinevaid materjale, kasutades elektronmikroskoopia uuringut; analüüsib tulemusi. 2. Teeb hõõglambi hõõgniidi mikroskoopilise uuringu; analüüsib tulemusi.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

Lasujäägiekspertiis

Lasujäägiekspertiisi eesmärk on tuvastada tulirelva kasutamise jälgi kahtlusaluse kätelt, riietelt või muudelt objektidelt, mis võisid paikneda tulistamise hetkel relva vahetus läheduses.

Ekspert: 1. Valmistab lasujäägi võrdlusanalüüsi tegemiseks proovi ette; viib analüüsi läbi; võrdleb erinevaid materjale, kasutades elektronmikroskoopia uuringut; analüüsib tulemusi.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

11

Värvkatteekspertiis

Värvkatteekspertiisi eesmärk on nt liiklusõnnetuste, sissemurdmiste ja varguste asjus: - tuvastada värvkatteosakeste olemasolu esitatud objektil; - määrata konkreetse värvkatteosakese liik (nt autovärv, ehitusel kasutatav värv jne); - tuvastada värvkatteosakeste pärinemist konkreetsest objektist; - tuvastada võrreldavate objektide ühtset päritolu; - teha järeldusi muude tõendamisel tähtsate asjaolude kohta.

Ekspert: 1. Uurib värvkatte osakeste olemasolu tuvastamiseks asitõendit sobiva mikroskoobiga ja FTIR-iga; analüüsib tulemusi, teeb otsuse värvkatte osakeste olemasolu kohta. 2. Võrdleb asitõenditelt leitud värvkatte osakesi võrdluseks toodud objektide osakestega, kasutades erinevaid mikroskoope ja FTIR-i; analüüsib tulemusi. 3. Võrdleb värvkatte osakeste identifitseerimiseks neid võrdlusmaterjalidega, kasutades FTIR-i; analüüsib tulemusi.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

Üldkohtuekspertiis

Menetleja või muu isiku taotlusel oma pädevusvaldkonnas (ekspertiisiliigis) kvaliteetselt, teaduspõhiselt, erapooletult tehtud ja nõuetekohaselt vormistatud ning tellijale väljastatud ekspertiis/uuring

Ekspertiisiks/uuringuks esitab menetleja või muu isik taotluse. Ekspertiisi raames tehtavad eksperdiuuringud kavandatakse ja tehakse lähtuvalt määruses püstitatud ekspertiisiülesandest. Ekspert tagab eksperdiuuringute igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse. Tulem vormistatakse lähtuvalt menetlusseadustike nõuetest ja edastatakse tellijale kokkulepitud viisil.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

Tulekahjuekspertiis

Tulekahjuekspertiisi eesmärk: 1. Tulekahju tehnilise tekkepõhjuse kindlakstegemine; 2. Tulekahju arengut puudutavate andmete kogumine (tulekahjukolde (süttimiskoha) asukoht, tulekahjukollete arv, põlemisprotsessi tekke ja arengu ajalised näitajad, tulekahju levikut soodustavad asjaolud).

Ekspert: 1. Uurib objekti süttimise võimalikkust kontrollitavast süüteallikast (kütteseadmed, elektriseadmed, tehnoloogilised seadmed jms); saadud andmete põhjal tuvastab tulekahju tehnilise tekkepõhjuse (süüteallika). 2. Teeb uuringutel saadud andmete põhjal kindlaks tulekahjukolde asukoha; otsib koldekoonuse jälgi ja suuremate kahjustustega piirkondi. 3. Hindab sündmuskoha olustiku uurimisel

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

12

tulekahjustuste iseloomu; uurib tule leviku teid; otsib võimalikke süüteallikaid (elektriseadmed, hõõrdemehhanism, sigaretiotsad, küünlad jms). 4. Uurib laboris erinevaid ekspertiisiobjekte (elektriseadmeid jms); fotografeerib ja kirjeldab objektidel tuvastatud rikkele viitavad tunnused. 5. Uurib ja annab hinnangu tule levikut soodustavatele asjaoludele (hea gaasivahetus, suur põlemiskoormus, lahtised avad piirdetarindites jms).

Lõhkeaineekspertiis Lõhkeaineekspertiisi peamine eesmärk on välja selgitada, kas ja milline lõhkeaine või pürotehniline segu on uuritav aine.

Ekspert: 1. Valmistab lõhkeaine olemasolu tuvastamiseks proovi ette; viib analüüsi läbi, kasutades kromatograafilisi või muid meetodeid; analüüsib tulemusi, teeb otsuse lõhkeaine olemasolu kohta. 2. Võrdleb lõhkeaine identifitseerimiseks saadud tulemusi standardainetega/lõhkeainete kollektsiooni kuuluvate ainetega.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

13

Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis

Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisid jagunevad reeglina kahte põhigruppi sõltuvalt sellest, kas on tegemist identifitseerimist vajavate objektidega või on plahvatus juba toimunud ja on vaja sündmus rekonstrueerida. Ekspertiisiks esitatud objektide identifitseerimisel on eesmärgiks tuvastada lõhkematerjali, pürotehnilise- või muu aine sisaldus, objektide tüüp, mark, ehitus, tööpõhimõte, omadused, tehniline otstarve, kasutamiskõlblikkus, plahvatusvõimsus TNT ekvivalendis, funktsioon lõhkeseadeldises. Plahvatusjärgse ekspertiisi korral on eesmärkideks lisaks eelnevale veel plahvatuse keskme määramine, sündmuskohalt leitud objektide seose tuvastamine plahvatusega, lõhkeseadeldise võimaliku ehituse ja rakendusmehhanismi tuvastamine ning sündmuse rekonstrueerimine.

Ekspert: 1. Uurib ekspertiisiobjekte (lõhkeseadeldisi, lõhkematerjale, pürotehnilisi tooteid, nende osi jm); fotografeerib objektid ning kirjeldab nende üld- ja eritunnuseid; vajadusel teeb objektidest röntgenülesvõtted ning võtab aineproove; saadud info põhjal identifitseerib esitatud objektid. 2. Tuvastab uurimisel saadud info põhjal objektide ehituse ja omadused, kasutades katalooge, erialakirjandust andmebaase ja/või võrdlusmaterjale; mitme ekspertiisiks esitatud objekti puhul hindab nende omavahelist kokkusobivust ja nendest lõhkeseadeldis(t)e moodustamise võimalikkust. 3. Katsetab ekspertiisiobjekte nende kasutuskõlblikkuse (lõhke- või pürotehnilise aine sisaldumise, plahvatusvõimelisuse või teiste omaduste) kontrollimiseks. 4. Uurib plahvatusega seotud objekte ja fragmente, fikseerib nende iseloomulikud tunnused ja võtab vajadusel aineproovid; sorteerib fragmendid ühiste välistunnuste alusel; sobitab fragmente kokku, võrdleb neid ja ühildab võimaliku lõhkeseadeldise tuvastamiseks. 5. Hindab, kas ja kuivõrd on tuvastatud fragmendid ja osad plahvatuse toimumise ning plahvatanud objektiga seotud; kogutud info põhjal rekonstrueerib plahvatanud objekti ning tuvastab plahvatuse tekkepõhjuse ja muud asjaolud.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

14

Metalliekspertiis Metalliekspertiisi eesmärgiks on hinnata metallisulamite samaliigilisust, tuvastada esemetel metallijälgi ning määrata metallisulami koostis.

Ekspert: 1. Valmistab metalli võrdlusanalüüsi tegemiseks proovi ette; viib analüüsi läbi; võrdleb erinevaid materjale, kasutades elektronmikroskoopia uuringut; analüüsib tulemusi. 2. Uurib münte, kasutades elektrijuhtivus- ja magnetmomendimõõtjat, analüüsib tulemusi ja klassifitseerib võltsitud euromündid.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

Kujutiseekspertiis

Kujutiseekspertiis tegeleb erinevatele andmekandjatele salvestatud tõenduslikku väärtust omava informatsiooni uurimise, analüüsi, kvaliteedi parandamise, fikseerimise ja esitamisega.

Ekspert: 1. Eristab videosalvestiste ja piltide kvaliteedi parandamisel erinevaid meediavorminguid ning teisendab videofaile ja pilte pakkimata meediavormingusse; vaatleb ja vajadusel töötleb erivormingus videosalvestisi; kasutab erinevaid kvaliteediparandusfiltreid ja videotöötlustarkvara (nt AVID, AMPED FIVE või mõni muu). 2. Eraldab videosalvestisest sündmusega seotud kaadrid kujutise analüüsiks; kasutab faili informatsiooni leidmiseks IT ekspertiisitarkvara; analüüsib metaandmeid. 3. Analüüsib digitaalseid turvavideoseadmeid (sh kopeerib videoseadmetest videosalvestisi), järgides infotehnoloogiaekspertiisi põhimõtteid; valib optimaalse meetodi videosalvestusseadmetest kaadrite ja videosalvestiste saamiseks.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

15

Hääleekspertiis

Hääleekspertiisi tegevusvaldkonnad: 1) Teksti transkribeerimine ehk salvestise üleskirjutus 2) Salvestise arusaadavuse “parandamine” 3) Kõneleja tuvastamine e kõneleja isiku kindlakstegemine tema kõnehääle alusel 4) Salvestise autentsuse uurimine, st kas analoog- või digitaalset salvestist on monteeritud/muudetud

Ekspert: 1. Uurib/kuulab kõneleja tuvastamiseks ekspertiisiobjekte; hindab materjali kvaliteeti ja kvantiteeti ehk ekspertiisikõlbulikkust; valmistab materjalid ette auditiivse ja akustilise analüüsi tegemiseks ja teeb analüüsi, kasutades sobivat tarkvara. 2. Uurib/kuulab autentimiseks ehk salvestise õigsuse määramiseks ekspertiisiobjekte; viib läbi helipildi vaatluse, kriitilise kuulamise, auditiivsete anomaaliate analüüsi, auditiivse analüüsi; vajadusel viib läbi testsalvestused. 3. Uurib/kuulab salvestuste arusaadavuse parandamiseks ekspertiisiobjekte, teeb kindlaks müra(de) tüübi ja esinemise ning seejärel teostab müraeemalduse. 4. Kuulab/uurib transkribeerimise läbiviimiseks ekspertiisiobjekte; koostab transkriptsiooni(d) helisalvestiste mitmekordse kuulamisel erinevatel valjustel ja erinevatel kiirustel; vajadusel viib läbi arusaadavuse parandamise (müraeemalduse).

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

16

Jäljeekspertiis

Jäljeekspertiisi eesmärk uurimis- ja ekspertiisipraktikas on ennekõike jälje jätnud eseme identifitseerimine aga ka erinevate sündmuskohtade sidumine sealt avastatud jälgede järgi.

Ekspert: 1. Uurib erinevaid ekspertiisiobjekte (jalatsi-, rehvi-, kindajälgi jms); vajadusel töötleb, talletab ja jäädvustab uuritavad jäljed; uurib võrdlusmaterjali ja teeb eksperimentaaljäljed; võrdleb omavahel uuritavate jälgede ja eksperimentaaljälgede üld- ja eritunnuseid. 2. Uurib erinevaid ekspertiisiobjekte (murdmisriista-, tööriistajälgi jms); vajadusel talletab ja jäädvustab uuritavad jäljed; uurib võrdlusmaterjali ja teeb eksperimentaaljäljed; võrdleb visuaalselt ja mikroskoopiliselt omavahel uuritavate jälgede ja eksperimentaaljälgede üld- ja eritunnuseid. 3. Uurib erinevaid ekspertiisiobjekte (ühtne tervik, tootmisprotsessis tekkinud jäljed, stantsmärgised, plommid jms); vajadusel jäädvustab uuritavad jäljed; võrdleb omavahel uuritavaid jälgi vastavalt objektide eripäradele.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

17

Arstlik kohtutoksikoloogia ekspertiis

1) Arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis erinevate ainete (k.a ravimid, alkohol ja narkootilised ained) toime hindamiseks määratakse juhul, kui isikul või surnul ilmnevad erinevate ainete toimest tunnused, mis viitavad kuriteole või erinevate ainete manustamine on kaasa aidanud kuriteo sooritamisele. 2) Arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis narkootilise aine suure koguse ehk aine koguse, mis on piisav vähemalt kümnele isikule narkootilise joobe tekitamiseks, hindamiseks määratakse juhul, kui on vaja anda hinnang sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 lisas 1 nimetatud konfiskeeritud narkootilise või psühhotroopse aine koguse kohta.

1. Ekspert: 1. Hindab toksilise aine põhjuslikku seost surmaga toksikoloogia labori tulemuste ja lahanguleidude alusel; võimalusel arvutab surma põhjustanud toksilise aine annused, arvestades toksilise aine kontsentratsioone bioloogilises materjalis ja surnu eripärasid; mürgistuste kahtlusel osaleb võimalusel koos kohtuarstiga lahangu tegemisel. 2. Kirjeldab isikul või surnuga kaasas olevat võimalikku toksilist toimet põhjustavat asitõendit ning vajadusel saadab aine laborisse uuringuteks vastavalt juhenditele; hindab tervisekahjustuse tekke võimalikkust, lähtudes toksiliste ainete riskianalüüsidest. 3. Hindab vastavalt juhenditele isiku toksilisest ainest põhjustatud tervisekahjustust, lähtudes isiku anamneesist, läbivaatusest ja meditsiinidokumentatsioonist; kirjeldab toksilise aine toimet ja toime kestust lähtuvalt toksilise aine toimemehhanismist ja manustamisviisist. 4. Konsulteerib kohtuarsti aine toksilisuse, toimemehhanismi, manustamisviiside ning toksilise annuse osas, viidates vajadusel erialasele kirjandusele; nõustab proovimaterjalide võtmist toksilise aine uuringuks. 2. Ekspert: 1. Töötab läbi kohtukeemia narkootiliste ainete ekspertiisiaktid; küsib vajadusel kohtukeemia eksperdilt ekspertiisi

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

18

läbiviimiseks vajalikke sündmuspõhiseid lisaandmeid. 2. Teeb kindlaks joovet tekitavate narkootiliste või psühhotroopsete ainete ühekordsed annused, lähtudes erialase kirjanduse andmetest; arvutab narkootilistest või psühhotroopsest ainest kümnele inimesele joovet põhjustavad annused, lähtudes ühekordsest annusest; kirjeldab uute narkootiliste ainete toimeid ja manustamisviise.

19

Põlevvedeliku ekspertiis

Põlevvedelikuekspertiisi eesmärk on tuvastada, kas ekspertiisiks esitatud asitõend sisaldab põlevvedelikku või kas see asitõend on põlevvedelik ning identifitseerida võimalikult täpselt asitõendis sisalduv või asitõendiks olev põlevvedelik.

Ekspert: 1. Valmistab põlevvedeliku olemasolu tuvastamiseks proovi ette; viib analüüsi läbi, kasutades gaasikromatograaf- massispektromeetrit; analüüsib tulemusi, teeb otsuse põlevvedeliku olemasolu kohta. 2. Võrdleb põlevvedeliku identifitseerimiseks saadud tulemusi põlevvedelike kollektsiooni kuuluvate vedelikega.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

Komisjoniline kohtupsühhiaatriaekspertiis

Kohtupsühhiaatriaekspertiisi eesmärk on teha kindlaks isiku psüühiline seisund ja tuvastada süüdimatuse meditsiiniliste tunnuste ning sundravi meditsiiniliste aluste esinemine või puudumine.

Ekspertiisi käigus tehakse kindlaks isiku psüühiline seisund, so temal psüühikahäirete esinemine või nende puudumine. Psühholoogi kaasamine on vajalik juhtudel, kus võib olla tegemist arenguhäirega (vaimne alaareng, õpivilumuste spetsiifilised häired jms), orgaanilise etioloogiaga häiretega (epilepsia, ajutraumad, insuldid, aga ka alkoholi ja narkootikumide liigtarvitamise foonil tekkinud ajukahjustused), neurodegeneratiivsete häiretega (dementsus) või isiksushäirega. Ekspertiisiga tuvastatakse süüdimatuse meditsiiniliste tunnuste ning sundravi meditsiinilise aluse esinemine või puudumine.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

20

Dokumendiekspertiis

Dokumendiekspertiisi eesmärk on dokumendi valmistusviisi ja materjalide uurimise põhjal tuvastada dokumendi õigsust ehk seda, kas dokument on täielikult võltsitud või osaliselt muudetud.

Ekspert: 1. Kirjeldab ja dokumenteerib uuritava eseme (isikuttõendava dokumendi, paberraha jm dokumendi) tunnused; valib võrdlusuuringuks vajaliku objekti ja kogub teavet; viib läbi erinevaid uuringuid kehtestatud meetodite järgi; kasutab vajadusel eriseadmeid; kui uuritav ese osutub võltsinguks, tuvastab võltsimise viisi, võltsingu ohtlikkuse taseme ja klassifitseerib klassitunnuste alusel; arhiveerib ja süstematiseerib andmed. 2. Kirjeldab võltsimiskahtlusega dokumenti ja dokumenteerib tunnused; tuvastab kujutisi, materjali ja jälgi, kasutades sobivaid meetodeid vastavalt dokumendi eripärale; teeb järeldusi; arhiveerib ja süstematiseerib andmed. 3. Klassifitseerib võltsingud ja vahetab infot teiste pädevate institutsioonidega, täidab NAC (Rahvuslik võltsingute analüüsi keskus) ülesandeid, järgides Euroopa Keskpanga poolt kehtestatud reegleid.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

21

Käekirjaekspertiis

Käekirjaekspertiisi eesmärk on: - tuvastada vaidlustatud teksti ja/või allkirja kirjutanud isik või - kindlaks määrata, kas uurimiseks esitatud teksti ja/või allkirja(d) on kirjutanud üks isik või erinevad isikud. Mõnikord on võimalik ka kirjutaja mõningate omaduste ja kirjutamistingimuste määramine.

Ekspert: 1. Vaatleb vaidlustatud ja/või võrdlusmaterjali visuaalselt; hindab materjali kvaliteeti ja kvantiteeti ehk ekspertiisikõlbulikkust; uurib materjali spetsiaalsete seadmetega; viib läbi allkirjade ja/või käekirjade võrdleva uurimise ühise kirjutaja tuvastamiseks. 2. Vaatleb allkirja ja/või teksti kirjutaja tuvastamiseks vaidlustatud ja võrdlusmaterjali visuaalselt; hindab materjali kvaliteeti ja kvantiteeti ehk ekspertiisikõlbulikkust; hindab võrdlusmaterjali vastavust vaidlustatud materjalile; uurib materjali spetsiaalsete seadmetega; viib läbi allkirjade ja/või käekirjade võrdleva uurimise.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

22

Relvade ekspertiis Tulirelvaekspertiisi eesmärgiks on selgitada relvade, laskemoona, lasujälgede ning laskmisega seonduvaid asjaolusid.

Ekspert: 1. Vaatleb esemete tulirelvade hulka kuuluvuse tuvastamiseks esitatud objekte, uurib nende ehituslikke tunnuseid; tuvastab esemete kasutusotstarbe ning kontrollib kahjustusvõimet ja töökindlust; saadud andmete põhjal määrab esemete tulirelvade hulka kuuluvuse. 2. Vaatleb padruneid, hindab nende ehituslikke tunnuseid, kasutusotstarvet ja tehnilist korrasolekut; tuvastab padrunite laskekõlblikkuse ning kahjustusvõime; saadud andmete põhjal tuvastab padrunite tulirelva laskemoona hulka kuuluvuse. 3. Uurib esitatud objekte ja neil kujunenud jälgi visuaalselt ja mikroskoopiliselt, määrab nende ehituslikud tunnused; määrab relva grupikuuluvuse, kasutades andmebaase ja teisi võrdlusmaterjale. 4. Uurib esitatud objekte visuaalselt relva identifitseerimiseks kuulide ja padrunikestade järgi ja mikroskoopiliselt ning määrab nende ehituslikud tunnused; teeb võrdlusjäljed ning võrdleb neid esitatud objektil olevate jälgedega; saadud andmete põhjal identifitseerib relva. 5. Uurib esitatud objekte laskmise asjaolude tuvastamiseks lasujälgede ja laskmise olustiku järgi ning nendel olevaid vigastusi visuaalselt ja mikroskoopiliselt; toob esile lasujäljed, teeb võrdlusjäljed ja uurib ning võrdleb neid esitatud objektil

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

23

olevate jälgedega; saadud andmete põhjal tuvastab laskmise asjaolud.

24

Infotehnoloogiaekspertiis

Infotehnoloogiaekspertiis tegeleb üldistatult andmete võrdlemisega ning arvutiseadmetest informatsiooni otsimisega. Hetkel on eristatud kolm infotehnoloogiaekspertiisi liiki: 1. Alaealise seksuaalse väärkohtlemisega seonduva materjali infotehnoloogiaekspertiis (määratakse seoses Kars § 141, 143, 145, 175, 178, 179) 2. Infotehnoloogiaekspertiis 3. Radaridetektori ekspertiis (määratakse seoses liiklusseaduse § 228)

Ekspert: 1. Teeb andmekandjatest ekspertiisikoopiaid, kasutades kopeerimismeetodit. 2. Tuvastab märksõnade alusel informatsiooni; uurib dokumente (elektronkirjad, pildid jm) viidete põhjal. 3. Taastab kustutatud informatsiooni, tuginedes teadmistele failisüsteemide ja failide ülesehitusest. 4. Modelleerib andmekandjalt leitud informatsiooni põhjal kasutaja tegevused. 5. Tuvastab pahavara; jälgib pahavara tööd ja funktsionaalsust, kasutades virtuaalmasinat. 6. Kopeerib mobiilsetest seadmetest (nt mobiiltelefonid, tahvelarvutid, GPS- seadmed) andmeid, kasutades selleks ettenähtud vahendeid. 7. Eristab elektroonikakomponente ning teeb kindlaks elektroonikaseadmete tööpõhimõtted.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

25

Liiklustehniline ekspertiis

1) Liiklustehnilise ekspertiisi valdkonda kuuluvad küsimused, mis on seotud liiklusõnnetuse rekonstruktsiooniga ja eeldavad sõidukite liikumisprotsesside arvutuslikku analüüsi. 2) Autotehnilise ekspertiisi valdkonda kuuluvad küsimused, mis on seotud sõidukite tehnilise seisukorra kontrollimisega, rikete olemasolul rikke põhjuse ning tekkimise aja tuvastamisega ning ärandatud sõidukite turvasüsteemide manipuleerimise tuvastamisega. 3) Liiklustrassoloogiaekspertiisi valdkonda kuuluvad küsimused, mis on seotud sõidukite identifitseerimisega ning sõidukite poolt jäetud või sõidukitel olevate jälgede tuvastamise ja uurimisega.

1) Ekspert: 1. Määrab sõidukite vastastikuse asendi kokkupõrke hetkel, lähtudes vigastustest tehtud fotodest (vajadusel uurib ise sõidukite vigastusi); analüüsib vigastuste ulatust ja vigastusi tekitanud jõu suunda. 2. Määrab kokkupõrke koha ja sõidukite asendid teel, lähtudes sündmuskoha skeemist, vaatlusprotokollist ja fotodest; vajadusel tutvub sündmuskohaga. 3. Tuvastab arvutuslikult sõidukite liikumiskiirused, lähtudes menetleja poolt kogutud materjalidest; kasutab vajadusel vastavat arvutitarkvara. 4. Annab hinnangu juhi liiklusõnnetuse vältimise tehnilise võimaluse kohta, selgitades eelnevalt teise juhi, kes liiklusohu põhjustas. 5. Määrab jalakäijale otsasõidu koha ning jalakäija ja sõiduki vastastikuse asendi, lähtudes sündmuskoha skeemist, vaatlusprotokollist, fotodest, sõiduki vaatlusest ja kohtuarstliku ekspertiisi aktist; annab hinnangu juhi liiklusõnnetuse vältimise tehnilise võimaluse kohta. 6. Selgitab, kes autos olnud isikutest juhtis sõidukit liiklusõnnetuse hetkel, lähtudes sündmuskoha skeemist, vaatlusprotokollist, fotodest, sõiduki vaatlusest, kohtuarstliku ekspertiisi aktist ja vajadusel teistest ekspertiisiaktidest saadavatest andmetest. 2) Ekspert: 1. Annab hinnangu sõiduki liiklusohutust tagavate süsteemide töövõimele,

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

26

tuginedes vastavale metoodikale. 2. Langetab otsuse, kas rike tekkis liiklusõnnetuse käigus või enne seda; annab hinnangu, kas liiklusõnnetusele eelnev rike oli juhile ootamatu. 3) Ekspert: 1. Identifitseerib sõiduki, arvestades sõiduki tehnilist komplektsust, konkreetseid identifitseerimis- parameetreid; kasutab spetsiaalseid tööriistu, elektroonilist tarkvara ja vajadusel vastavaid kemikaale. 2. Analüüsib sõidukite vahelise kontakti toimumise võimalikkust; uurib ja võrdleb sõidukitel esinevaid jälgi; kasutab vajadusel vastavat arvutitarkvara.

27

Isiku kohtuarstlik ekspertiis

Tervisekahjustuse tuvastamise eesmärk on kindlaks teha isikul esinev tervisekahjustus ja selle raskusaste isikuvastaste kuritegude, liiklusõnnetuste, lähisuhte vägivalla vms puhul. Terviseseisundi tuvastamise eesmärk on kindlaks teha, kas inimesel esinev haigus (va psüühiline) takistab tal osa võtta menetlustoimingutest, osaleda kohtuistungil ja/või kanda karistust kinnipidamisasutuses.

Tervisekahjustuse määrab kohtuarst- ekspert isiku kohtuarstliku ekspertiisi käigus menetleja ekspertiisimääruse alusel. Tervisekahjustus tuvastatakse isiku läbivaatuse ja/või ravidokumentide põhjal. Terviseseisundi määrab kohtuarst-ekspert isiku kohtuarstliku ekspertiisi käigus menetleja ekspertiisimääruse alusel. Terviseseisund tuvastatakse isiku läbivaatuse ja/või tervishoiuteenuse osutamist tõendavate dokumentide põhjal.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

Narkootilise aine ekspertiis

Narkootilise aine ekspertiisi ülesanne on kindlaks teha, kas ekspertiisiks esitatud objekt (pulber, vedelik vms) sisaldab narkootilist/psühhotroopset ainet või lähteainet (või nende ainete jälgi) ja kui sisaldab, siis millise narkootilise/ psühhotroopse aine või lähteainega on tegemist.

Ekspert: 1. Teeb narkootilise aine tuvastamiseks sõeluuringu esialgse info saamiseks; valmistab proovi ette analüüsi läbiviimiseks; viib läbi analüüsi, kasutades kromatograafilisi meetodeid või FTIR-i; analüüsib saadud tulemusi ja teeb otsuse, mis ainega on tegemist. 2. Valmistab proovi ette narkootilise aine protsendilise sisalduse määramiseks; viib läbi protsendilise sisalduse määramise kromatograafilise meetodiga.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

28

Toksikoloogiaekspertiis

Toksikoloogiaekspertiis või -uuring hõlmab nii alkoholi kui ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete määramist bioloogilistest vedelikest. Alkoholi määratakse üldjuhul verest ja narkootilisi ning psühhotroopseid aineid määratakse üldjuhul uriinist. Toksikoloogiaekspertiisi või -uuringu ülesanne on kindlaks teha, kas ekspertiisiks esitatud veri sisaldab alkoholi, kui sisaldab, siis millises koguses ja/või kas ekspertiisiks esitatud uriin sisaldab narkootilisi/ psühhotroopseid või muid sarnase toimega aineid ja kui sisaldab, siis milliste ainetega on tegemist.

Ekspert: 1. Viib läbi etanooli määramise bioloogilistest materjalidest, kasutades gaasikromatograafi; analüüsib tulemusi. 2. Viib läbi ühealuseliste alkoholide ja teiste kergestilenduvate ühendite määramise bioloogilistest materjalidest, kasutades gaasikromatograafi; analüüsib tulemusi. 3. Teeb narkootiliste ja psühhotroopsete ainete määramiseks sõeluuringu esialgse info saamiseks; viib läbi analüüsi, kasutades kromatograafilisi meetodeid; analüüsib saadud tulemusi ja teeb otsuse, milliseid aineid antud proov sisaldab/ei sisalda. 4. Viib ravimite toimeainete määramiseks läbi analüüsi, kasutades kromatograafilisi meetodeid; analüüsib saadud tulemusi ja teeb otsuse, milliseid aineid antud proov sisaldab/ei sisalda. 5. Viib läbi karboksühemoglobiini määramise, kasutades CO-oksimeetrit; analüüsib tulemusi.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

29

Sõrmejäljeekspertiis

Sõrmejäljeekspertiisi määramise eesmärgiks on sündmuskohale/ekspertiisiobjektile jäetud naha papillaarkurrustiku jälgede isikustamine, erinevate sündmuskohtade omavaheline seostamine ja/või isiku tuvastamine (nii elava kui surnud isiku).

Ekspert: 1. Toob naha papillaarkurrustiku jälje(d) esemetelt ja pindadelt esile, kasutades füüsikalisi, füüsikalis-keemilisi ja/või keemilisi esiletoomismeetodeid. 2. Hindab holistilisest lähenemisest (holistic approach) tulenevalt naha papillaarkurrustiku jälje individualiseeritavust. 3. Tuvastab naha papillaarkurrustiku jälgede kokkulangevuse naha papillaarkurrustiku jälgede alusel isiku kindlakstegemiseks või tema identsuse kinnitamiseks, isiku seostamiseks erinevate sündmuskohtadega või isiku seostamiseks seni lahendamata süütegude sündmuskohtadel leitud naha papillaarkurrustiku jälgedega.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

DNA ekspertiis DNA-ekspertiisi eesmärk on inimpäritolu DNA-jälje individualiseerimine inimese genoomsete kordusjärjestuste alusel.

Ekspert: 1. Uurib ekspertiisiobjekte ja võtab neilt DNA-proove; viib vajadusel läbi eel-teste; valib DNA isoleerimismetoodikad; langetab otsuse kasutatavate DNA- testsüsteemide ja reaktsioonitingimuste osas. 2. Langetab saadud DNA-profiili alusel otsuse kordusreaktsioonide vajaduse ja tingimuste kohta; interpreteerib DNA- profiili; võrdleb sündmuskohaprofiile omavahel ja isikuprofiilidega; viib läbi DNA-profiilide andmebaasiotsingu. 3. Arvutab vajadusel ja võimalusel DNA- profiili sageduse või tõepära suhte väärtuse.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

30

Biomeetriaekspertiis

Biomeetriaekspertiisi määramise eesmärgiks on ekspertiisiobjektile jäetud inimpäritolu bioloogilise materjali (naha papillaarkurrustiku jälgede ja/või DNA) isikustamine.

vt sõrmejäljeekspertiisi ja/või DNA ekspertiisi kirjeldus

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

Tegevus 4. Karistuste täideviimise korraldamine

Teenus Teenuse eesmärk Teenuse kirjeldus Vastutaja

Karistuste täideviimise üldjuhtimine Tagada Vanglateenistuse strateegiliste eesmärkide elluviimine.

Vangla- ja kriminaalhooldustöö vastab rahvusvahelistele ja siseriiklikele nõuetele, õigusruum on ajakohane, kasutusel on kaasaegne tõenduspõhine töömetoodika. Vanglate ja kriminaalhoolduse tegevuse üle on tagatud tõhus järelevalve. Rahakasutus on kulutõhus, olemas on piisav ettevalmistatud personal. Toimib siseriiklik ja väliskoostöö.

Justiitsministeerium

Inimväärikas karistuste täideviimine

Igapäevane vangla- ja kriminaalhooldustöö toetab õiguskuulekat eluviisi ja õigusrikkujate täisväärtuslikku lõimumist ühiskonda.

Vanglate ja kriminaalhoolduse tegevus vastab seatud strateegilistele eesmärkidele, kõikide õigusrikkujate puhul on tagatud juhtumikorralduslik lähenemine, mis aitab ennetada korduvkuritegevust. Tagatud on turvaline keskkond taasühiskonnastumiseks kõikdes vanglates. Toimib koostöö riikliku ja kohaliku tasandi partneritega. Fookus on õigusrikkujate õiguskuulekamal toimetulekul peale karistuse kandmist.

Vanglad

Tegevus 5. Õigusemõistmise ja õigusteenuste tagamine

Teenus Teenuse eesmärk Teenuse kirjeldus Vastutaja

31

I ja II astme kohtute arendamine ja haldamine

Tagada korrakohase õigusemõistmise kättesaadavus.

Luua tingimused, mis võimaldavad kohtuasjade kvaliteetse menetluse mõistliku aja jooksul ning isikute võrdse kohtlemise ja juurdepääsu õigusemõistmisele. I ja II astme kohtuid haldab ja arendab JM koos kohtute haldamise nõukojaga.

Justiitsministeerium

Õigusemõistmine I ja II astme kohtutes

Kohtuasjade kvaliteetne lahendamine mõistliku aja jooksul tagades seejuures menetlusosaliste õiguste kaitse.

Kohtud

Riigi Teataja väljaandmine

Tagada kehtiva õiguse ja sellega seotud olulise õigusteabe lihtne ja mugav kättesaadavus ning koostöös kasutajatega väljaande arendamine.

Justiitsministeerium

Ametlike Teadannete väljaandmine

Tagada seaduste ja määrustega ettenähtud teadannete lihtne avaldamine ja laialdane kättesaadavus ning koostöös kasutajatega väljaande arendamine.

Justiitsministeerium

Riigi õigusabi korraldamine Tagada kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus.

Justiitsministeerium korraldab isiku õiguste ja huvide kaitseks riigi õigusabi teenust Eesti Advokatuuri kaudu. Õigusmenetluses esindamiseks ja nõustamiseks võib abivajaja taotleda riigi õigusabi, mida osutavad Eesti Advokatuuri poolt määratud advokaadid.

Justiitsministeerium

Esmatasandi õigusabi korraldamine Pakkuda abivajajale kiiret, kvaliteetset ja soodsat esmast õigusalast nõustamist.

Õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks pakuvad teenust Justiitsministeeriumi lepingulised partnerid, kes on valitud avaliku konkursi alusel. Õigusnõustamist osutatakse väheste eranditega kõigis õigusvaldkondades.

Justiitsministeerium

32

Vabakutsete arendamine ja järelevalve

Arendada vabakutse pidajate (kohtutäiturid, notarid, vandetõlgid, patendivolinikud) kutse- ja ametiõigust ning teostada nii korralist kui ka erakorralist järelevalvet vabakutse pidajate ameti- ja kutsetegevuse üle.

Järelevalve eesmärgiks on kontrollida, et ameti- ja kutsetegevuses järgitakse ametipidamise nõudeid ja täidetaks kutseühenduse otsuseid.

Justiitsministeerium

Omavalitsuste üksikaktide järelevalve Kaitsta olulist avalikku huvi olukorras, kus KOV on andnud õigusvastase haldusakti.

Selliseks avalikuks huviks on ülekaalukas huvi kohaliku omavalitsuse või riigi elanike vaatest tervikuna, mis hõlmab laiemalt ühiskondlikke hüvesid ja väärtusi ning puudutab tervet kogukonda. Järelevalve raames saab Justiitsministeerium esitada KOV-ile ettepaneku haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks ja vajadusel protesti halduskohtusse.

Justiitsministeerium

Maksejõuetuse teenistus

Tuvastada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjused võivad olla ebaseaduslikud ning suurendada võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määra pankrotimenetlustes.

Maksejõuetuse teenistus on sõltumatu organ, mis uurib võlgniku ja võlgniku lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist võlgniku maksejõuetuse tekitamisel ja makseraskuste suurendamisel pankrotimenetluses. Maksejõuetuse teenistus aitab kaasa ausa ärikeskkonna toimimisele ja parendamisele Eestis.

Konkurentsiamet

Tegevus 6. Kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele

Teenus Teenuse eesmärk Teenuse kirjeldus Vastutaja

IT-teenus Riigikohtule Pakkuda IT-teenust vastavalt asutuse ja/või valitsemisala vajadustele

RIK-i poolt pakutavate teenuste osutamine vastavalt lepingule

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

IT-teenus Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale

Pakkuda IT-teenust vastavalt asutuse ja/või valitsemisala vajadustele

RIK-i poolt pakutavate teenuste osutamine vastavalt lepingule

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

33

IT-teenus Rahandusministeeriumi valitsemisalale

Pakkuda IT-teenust vastavalt asutuse ja/või valitsemisala vajadustele

RIK-i poolt pakutavate teenuste osutamine vastavalt lepingule

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

IT-teenus Riigikontrollile Pakkuda IT-teenust vastavalt asutuse ja/või valitsemisala vajadustele

RIK-i poolt pakutavate teenuste osutamine vastavalt lepingule

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

IT-teenus Riigikogu kantseleile Pakkuda IT-teenust vastavalt asutuse ja/või valitsemisala vajadustele

RIK-i poolt pakutavate teenuste osutamine vastavalt lepingule

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

IT-teenus Õiguskantsleri kantseleile Pakkuda IT-teenust vastavalt asutuse ja/või valitsemisala vajadustele

RIK-i poolt pakutavate teenuste osutamine vastavalt lepingule

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

IT-teenus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale

Pakkuda IT-teenust vastavalt asutuse ja/või valitsemisala vajadustele

RIK-i poolt pakutavate teenuste osutamine vastavalt lepingule

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

IT-teenus Eesti Teadusagentuurile Pakkuda IT-teenust vastavalt asutuse ja/või valitsemisala vajadustele

RIK-i poolt pakutavate teenuste osutamine vastavalt lepingule

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

IT-teenus Riigikantseleile Pakkuda IT-teenust vastavalt asutuse ja/või valitsemisala vajadustele

RIK-i poolt pakutavate teenuste osutamine vastavalt lepingule

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

IT-teenus Haridus ja Teadusministeeriumi valitsemisalale

Pakkuda IT-teenust vastavalt asutuse ja/või valitsemisala vajadustele

RIK-i poolt pakutavate teenuste osutamine vastavalt lepingule

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

IT-teenus Kultuuriministeeriumi valitsemisalale

Pakkuda IT-teenust vastavalt asutuse ja/või valitsemisala vajadustele

RIK-i poolt pakutavate teenuste osutamine vastavalt lepingule

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

IT-teenus muudele avaliku sektori klientidele

Pakkuda IT-teenust vastavalt asutuse ja/või valitsemisala vajadustele

RIK-i poolt pakutavate teenuste osutamine vastavalt lepingule

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

IT-teenus Audiitorkogule Pakkuda IT-teenust vastavalt asutuse ja/või valitsemisala vajadustele

RIK-i poolt pakutavate teenuste osutamine vastavalt lepingule

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

IT-teenus Presidendi kantseleile Pakkuda IT-teenust vastavalt asutuse ja/või valitsemisala vajadustele

RIK-i poolt pakutavate teenuste osutamine vastavalt lepingule

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

34

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Mart Võrklaev Rahandusministeerium [email protected] Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Riigi eelarvestrateegia 2025-2028 Austatud rahandusminister Vastavalt Rahandusministeeriumi tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatus toodud juhistele kinnitan, et riigi eelarvestrateegia 2025-2028 rahastamiskava õigusriigi tulemusvaldkonna usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programmi osas on kuluarvestuse infosüsteemi sisestatud. Valitsemisala hoonestatud kinnisvara juhtimiskava on Rahandusministeeriumi edastatud. Vastavalt riigieelarve seaduse § 19 lõikele 5 edastame 2025-2028 usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programmi projekti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson justiitsminister Lisa: 2025-2028 usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programmi projekt Lisaadressaadid: Rahandusministeerium Kairi Jürgenson Rahandusministeerium Marju Saar Kairi Sirkel 55541109 [email protected]

Meie 01.07.2024 nr 4-1/5184