Kultuuriministri määruse „Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise strateegiliste partnerite toetamise tingimused ja kord“ eelnõu

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Rahandusministeerium 01.07.2024 nr 1-11/820-1

Kultuuriministri määruse eelnõu

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

esitamine

Kultuuriministeerium esitab Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ning Vabaühenduste

Liidule ja muuseumide, muinsuskaitse ja raamatukogude valdkonna huvikaitseorganisatsioonidele

arvamuse avaldamiseks kultuuriministri määruse „Muuseumi-, muinsuskaitse- ja

raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise strateegiliste partnerite toetamise tingimused

ja kord“ eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada hiljemalt 19.08.2024.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad: 1. Eelnõu 10 lehel

2. Eelnõu lisa – taotluste hindamismetoodika 3 lehel

3. Seletuskiri 20 lehel

Sama:

Eesti ICOMOS

Eesti Muinsuskaitse Selts

Eesti Muuseumide Liit

Eesti Muuseumiühing

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing

ICOM Eesti Rahvuskomitee

Vabaühenduste Liit

Marju Reismaa 628 2335

[email protected]

Kultuuriministri määruse „Muuseumi-, muinsuskaitse-

ja raamatukogupoliitika kujundamise ja rakendamise

strateegiliste partnerite toetamise tingimused ja kord”

Lisa

Taotluste hindamismetoodika

I POLIITIKA KUJUNDAMISE TOETUS

1. Poliitika kujundamise toetuse taotluste hindamiskriteeriumid:

1.1. taotleja liikmete ja/või huvirühma liikmete arvamuste esitamise ja ühtsete seisukohtade kujundamise protsess;

1.2. taotleja võimekus oma liikmete ja huvirühma seisukohti avalikkuses kaitsta ja kommunikeerida.

2. Punktis 1 nimetatud kriteeriumide hindamisskaalad ja kirjeldused:

3. Hindamisel valitakse punktisumma, mille kirjelduses enamik aspekte vastab taotluses esinevatele asjaoludele.

Hindamiskriteeriumi 1.1 vahepealsete hinnangute punktid ei ole sisustatud, vaid need on madala, keskmise ja

kõrge hinde vahepealsed hinnangud.

4. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui ka taotlejalt täiendavalt saadud informatsioon,

samuti muud ekspertidele, Kultuuriministeeriumi töötajatele ja hindamiskomisjoni liikmetele teadaolevad

hindamist mõjutavad tõendatud asjaolud.

5. Toetus määratakse igas valdkonnas ühele taotlejale, kes on saanud taotluste hindamisel vastavas valdkonnas

suurima arvu punkte ning kes on saanud kummaski hindamiskriteeriumis vähemalt 5 punkti.

6. Kui ühe valdkonna taotlejad saavad kokku võrdse punktisumma, eelistatakse taotlejat, kelle liikmete arv on

suurem.

0 punkti - madal

3

punkti 5 punkti - keskmine

7

punkti 10 punkti - kõrge

1.1. Taotleja liikmete

ja/või huvirühma

liikmete arvamuste

esitamise ja ühtsete

seisukohtade

kujundamise protsess

Puudub taotleja kõiki

liikmeid kaasav süsteem,

olulisi küsimusi otsustab

ainult juhatus.

Info- ja kaasamiskanalid

liikmete ning avalikkuse

teavitamiseks ja

kaasamiseks on puudulikud.

Ei plaanita

märkimisväärseid

arendustegevusi nende

parendamiseks. Taotleja ei

kogu liikmetelt tagasisidet

oma tegevuse kohta.

Vahe-

pealne

hinnang

On üles ehitatud taotleja

kõiki liikmeid kaasav

seisukohtade

kujundamise süsteem.

On üksikud, kuid siiski

toimivad info- ja

kaasamiskanalid liikmete

ning avalikkuse

teavitamiseks ja

kaasamiseks. Taotleja

kogub liikmetelt

tagasisidet oma tegevuse

kohta juhuslikult.

Vahe-

pealne

hinnang

On üles ehitatud taotleja

kõiki liikmeid ja laiemalt

huvirühma liikmeid

kaasav seisukohtade

kujundamise süsteem. On

olemas mitmekesised ning

hästi toimivad info- ja

kaasamiskanalid liikmete

ning avalikkuse

teavitamiseks ja

kaasamiseks. Taotleja

kogub liikmetelt

regulaarselt tagasisidet

oma tegevuse kohta.

1.2. Taotleja

võimekus oma

liikmete ja huvirühma

seisukohti avalikkuses

kaitsta ja

kommunikeerida

Taotlemisele eelneva 12

kuu jooksul ei ole taotleja

nimel meedias avaldatud

ühtegi artiklit, kommentaari

ega avalikku pöördumist, ei

ole toimunud ühtegi tele-

või raadioesinemist.

Arvesse ei lähe

sotsiaalmeedia ning muud

meediakanalid, mis on

taotleja kontrolli all.

[ei

rakendata] Taotlemisele eelneva 12

kuu jooksul on taotleja

nimel meedias avaldatud

1–4 artiklit, kommentaari

või avalikku pöördumist.

Arvesse lähevad ka tele-

ja raadioesinemised.

Arvesse ei lähe

sotsiaalmeedia ning muud

meediakanalid, mis on

taotleja kontrolli all.

[ei

rakendata] Taotlemisele eelneva 12

kuu jooksul on taotleja

nimel meedias avaldatud

vähemalt 5 artiklit,

kommentaari või avalikku

pöördumist. Arvesse

lähevad ka tele- ja

raadioesinemised.

Arvesse ei lähe

sotsiaalmeedia ning muud

meediakanalid, mis on

taotleja kontrolli all.

II POLIITIKA RAKENDAMISE TOETUS

7. Poliitika rakendamise toetuse taotluste hindamiskriteeriumid:

7.1. tegevuskava läbimõeldus;

7.2. sihtrühma suurus ja määratluse selgus;

7.3. teostajate professionaalsus ja haldusvõimekus;

7.4. eelarve realistlikkus, kuluefektiivsus ja kuluartiklite põhjendatus.

8. Punktis 7 nimetatud kriteeriumide hindamisskaalad ja kirjeldused:

MADAL

Vahe-

pealne

hinnang

KESKMINE

Vahe-

pealne

hinnang

KÕRGE

7.1. Tegevus-

kava läbi-

mõeldus

5 punkti 10

punkti 20 punkti

30

punkti 40 punkti

Tegevuskava seos

taotlusvooru eesmärkidega

ning fookusteemadega on

ebamäärane või küsitav

ja/või planeeritud

tegevustega pole võimalik

saavutada taotlusvooru jaoks

olulisi tulemusi. Tegevuste

kirjeldused on

pealiskaudsed. Taotluse

ettevalmistus on ebapiisav.

Tegevuskava on seotud

taotlusvooru eesmärkidega

ning fookusteemadega.

Aja- ja tegevuskava on

rahuldavalt kirjeldatud, kuid

ajakava on kas liiga optimistlik

või tegevused ei ole

omavahelises koosmõjus või

loogilises järgnevuses.

Tegevuskava on seotud

taotlusvooru eesmärkidega

ning fookusteemadega. Aja-

ja tegevuskava on detailselt

kirjeldatud. Ajakava on

realistlik ja selles on

arvestatud võimalike

ootamatustega. Tegevuskava

on jagatud loogilisteks

etappideks. Taotlus on hästi

ettevalmistatud ja

usaldusväärne.

7.2. Siht-

rühma suurus

ja määratluse

selgus

4 punkti 8

punkti

12 punkti 16

punkti

20 punkti

Taotlusest ei selgu, kes on

sihtrühm ja kasusaajate arvu

on kirjeldatud ebamääraselt.

Kasusaajate arv on

ebapiisav, arvestades

taotletava summa suurust.

On olemas koondülevaade

sihtgrupist ja kasusaajate

arvust, kuid mitte kõigi

tegevuste lõikes. Kasusaajate

arv on keskmine, arvestades

taotletava summa suurust.

Taotlusest tuleb selgelt välja

seos tegevuste ja sihtrühma

vahel, sihtrühm on

kirjeldatud arusaadavalt ja

põhjendatult, kasusaajate arv

on tuletatud loogiliselt.

Kasusaajate arv on suur,

arvestades taotletava summa

suurust.

7.3. Teostajate

professio-

naalsus ja

haldus-

võimekus

4 punkti 8

punkti

12 punkti 16

punkti

20 punkti

Taotleja sisulisel ning

tehnilisel meeskonnal on

vähene potentsiaal ja

võimekus tegevusi edukalt

ellu viia.

Taotleja sisulise ja tehnilise

meeskonna potentsiaal ja

võimekus tegevuskava ellu viia

on tagasihoidlik ja püstitatud

eesmärkide saavutamise

võimalus küsitav, arvestades

meeskonnaliikmete panust ja

nende seniseid saavutusi.

Meeskond ja koostööpartnerid

on tegevustesse kaasatud

juhuslikult. Taotluses on

ebaselgelt välja toodud taotleja

ja partnerite panus ja vastutus

tegevuskava ühiseks

elluviimiseks.

Taotlejal on nii sisulise kui ka

tehnilise meeskonna

potentsiaal ja võimekus

tegevuskava ellu viia ja

püstitatud eesmärke

saavutada, arvestades

meeskonnaliikmete panust ja

nende seniseid saavutusi.

Taotluses on selgelt välja

toodud taotleja ja partnerite

panus ja vastutus tegevuskava

edukaks ühiseks

elluviimiseks.

7.4. Eelarve

realistlikkus,

kuluefektiiv-

sus ja kulu-

artiklite

põhjendatus

4 punkti 8

punkti

12 punkti 16

punkti

20 punkti

Eelarve on üldine ja kõik

planeeritud kulud ei ole

tegevuste elluviimise

seisukohast põhjendatud.

Eelarves välja toodud kulud

ei ole realistlikud, toetuse

kasutamine pole

kuluefektiivne ega mõistlik.

Taotluses toodud eelarve on

selge, kuid planeeritud kulud ei

ole nende elluviimiseks

optimaalsed ja on osaliselt

põhjendamata. Enamus taotluse

eelarves välja toodud kulusid

vastavad reaalsele turuhinnale

ja toetuse kasutamine on

efektiivne.

Kõik kulud on optimaalsed ja

kuluefektiivsed planeeritud

tulemuste saavutamiseks ning

tegevuskava elluviimise

seisukohast põhjendatud.

Planeeritud eelarve on

realistlik, kulud vastavad

reaalsele turuhinnale ning on

selge, milliste arvutuste ja

hinnangute alusel on eelarve

kokku pandud.

9. Hindamisel valitakse punktisumma, mille kirjelduses enamik aspekte vastab taotluses esinevatele asjaoludele.

Vahepealsete hinnangute punktid ei ole sisustatud, vaid need on madala, keskmise ja kõrge hinde vahepealsed

hinnangud.

10. Iga kriteeriumi eest saadud punktid liidetakse omavahel. Maksimaalne koondsummana saadav punktide arv on

100.

11. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui ka taotlejalt täiendavalt saadud informatsioon,

samuti muud ekspertidele, Kultuuriministeeriumi töötajatele ja hindamiskomisjoni liikmetele teadaolevad

hindamist mõjutavad tõendatud asjaolud.

12. Taotlused, mis said koondsummaks vähem kui 56 punkti 100-st võimalikust või kui hindamismetoodika 7.1.

kriteeriumi hinnati alla 20 punkti, jäetakse rahuldamata.

1

Kultuuriministri määruse „Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika

kujundamise ning rakendamise strateegiliste partnerite toetamise tingimused ja kord“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel.

Kultuuriministri määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) reguleeritakse taotlusvoorust „Toetus

muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise

strateegilistele partneritele“ (edaspidi taotlusvoor) toetuste jagamist.

Eelnõu hakkab asendama kahte praegu kehtivat kultuuriministri määrust „Muinsuskaitse,

muuseumide ja raamatukogude valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja

kord“1 ja „Kultuuripärandi valdkonna toetamise tingimused ja kord“2. Kultuuripärandi valdkonna

toetamise praeguse taotlusvooru fookus on ebamäärane, toetatavate üksikprojektide mõju

valdkonnale on väike ning osaliselt dubleerib see Kultuurkapitali ja kehtiva

partnerorganisatsioonide taotlusvooru eesmärke. Samuti vajab muutmist kehtiv

partnerorganisatsioonide toetamise meede.

Uue meetme eesmärk on jõuda avatud ja võrdsetel alustel toimiva partnerluseni, mis on selgelt

seotud kultuuri arengukava3 eesmärkidega. Partnerlussuhete ja ootuste paremaks haldamiseks

jaguneb toetus poliitika kujundamisel kaasarääkimise toetuseks (edaspidi poliitika kujundamise

toetus) ja poliitika rakendamise toetuseks. Samas ei tähenda poliitika kujundamise toetuse

mittesaamine seda, et organisatsioonil ei oleks õigust oma arvamust avaldada või et

Kultuuriministeerium (edaspidi KuM või toetuse andja) ei kaasaks jätkuvalt kõiki valdkonnas

tegutsejaid eri poliitikamuudatuste kavandamisse. Erinevus on vaid selles, et kui teiste

organisatsioonide puhul on kaasarääkimine vabatahtlik ning seetõttu ka kohati juhuslik ja mitte

kõiki organisatsiooni liikmeid kaasav, siis poliitika kujundamise toetuse saaja võtab kohustuse, et

kolme aasta jooksul panustatakse muuseumi-, muinsuskaitse- või raamatukogupoliitika

kujundamisse, sellega seotud õigusloomesse ning arengudokumentide väljatöötamisse ja

muutmisse. Toetuse saaja peab tagama liikmeskonna/huvirühma koordineeritud ja laiapõhjaliselt

kujundatud seisukohad. Samuti selle, et esindatava liikmeskonna/huvirühma kõigil liikmetel on

võimalus leida infot, kes esindab nende seisukohti KuM-iga suhtlemisel, millistel olulisematel

teemadel seda tehakse ja millised on kanalid oma arvamuse esitamiseks.

Prioriteedid ehk fookusteemad valitakse kolmeks aastaks vastavalt kultuuri arengukavale ja

nendest teavitatakse taotlusvooru avamisel. Fookusteemad hõlmavad nii perioodi olulisemaid

poliitikamuudatusi (sh õigusloome), millega seoses oodatakse huvikaitseorganisatsioone kaasa

rääkima, kui ka konkreetseid kultuuri arengukavast tulenevaid tegevussuundi, kuhu oodatakse

ühenduste panust.

Partnerid valitakse kolmeks aastaks ja esimene taotlusvoor on kavandatud aastateks 2025–2027.

Vahepealsel ajal partnereid ei muudeta, et tagada partneriteks valitud ühingutele kindlustunne

tegevuste kavandamisel ja stabiilsus pikemaks perioodiks. Pikaajaline partnerlus tagab, et koostöö

on sisukam ning tegevustega on võimalik saavutada suuremat ja kestvamat mõju.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019021 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/109012024009 3 https://kul.ee/kultuur2030

2

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna

muuseuminõunik Marju Reismaa ([email protected], 628 2335) ja Kultuuriministeeriumi

õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet ([email protected], 628 2224), kes tegi

eelnõu juriidilise ekspertiisi.

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 23 paragrahvist.

1. peatükk „Üldsätted“

Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimisala.

Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga taotlusvoorust toetuse taotlemise, taotleja ja taotluse

hindamise ning toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord.

Lõike 2 kohaselt tuleb määrusega reguleerimata küsimustele kohaldada haldusmenetluse seadust

(edaspidi HMS). Haldusmenetlusele tuleb kohaldada HMS-i sätteid kooskõlas eelnõus sätestatud

korra ja erisustega.

Lõike 3 kohaselt on toetuse andja KuM, kes vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja

koordineerimise eest: teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb

taotlusi, teeb rahuldamise otsuseid jms. Toetuse andja täpsemad õigused ja kohustused on

sätestatud seletuskirja §-des 22 ja 23.

Lõike 4 kohaselt nimetatakse strateegilist partnerit toetuse saajaks.

Paragrahviga 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk, tulemus ja mõju.

Lõike 1 kohaselt on taotlusvooru üks eesmärk leida KuM-ile asjatundlikud ja võimekad partnerid

muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika (edaspidi poliitika) kujundamisel, sealhulgas

õigusloomes kaasarääkimiseks, uute sekkumismeetmete kujundamiseks ja toetuse andja

nõustamiseks huvirühmi puudutavates küsimustes. Teine eesmärk on leida asjatundlikud ja

võimekad partnerid poliitika rakendamisel – st tegevuste elluviimiseks kultuuri arengukava

eesmärkide saavutamisel.

Lõikes 2 kirjeldatakse toetuse andmise oodatavaid tulemusi.

Üks oodatav tulemus on partneritelt saadav sisend kultuuripoliitika kujundamiseks, mis on

kogutud oma liikmeskonda ja valdkonna teisi huvirühmi koordineeritult ja laiapõhjaliselt kaasates.

Poliitika rakendamise toetuse oodatav tulemus on kultuuri arengukava eesmärkide saavutamiseks

vajalike tegevuste elluviimine.

Lõike 3 kohaselt on toetuse andmise oodatav mõju terviklik, kaasav ja teadmistepõhine ehk

kokkuvõttes kvaliteetne kultuuripoliitika. Samuti muuseumide, muinsuskaitse ja raamatukogude

valdkonna areng ning suurem mõju ühiskonnas.

Paragrahviga 3 kehtestatakse toetatavad tegevused ja riigiabi reeglid.

3

Lõike 1 kohaselt antakse toetust poliitika kujundamisel kaasarääkimiseks ja poliitika

rakendamiseks.

Lõige 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud tegevuste täpne fookus ja sisu kalendriaastate lõikes

avalikustatakse taotlusvooru avamise teates.

Lõigete 3 ja 6 kohaselt võib poliitika rakendamise toetus kvalifitseeruda riigiabiks

konkurentsiseaduse § 30 tähenduses või vähese tähtsusega abiks (edaspidi VTA)

konkurentsiseaduse § 33 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks

loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset

definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi

igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik millisel kujul antav abi, mis kahjustab või

ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist ning

mis on ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist

kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide alusel kui riigiabi. Iga üksiku

toetuse puhul rakenduv abi liik sõltub abi saajast ja tegevustest, milleks toetust taotletakse.

Viidatud lõigetes sätestatakse VTA ja riigiabi andmise õiguslik alus ning antakse viited

asjakohastele regulatsioonidele.

Lõikes 4 sätestatakse, et VTA andmisel tuleb muu hulgas jälgida, et ühele ettevõtjale (taotlejale)

antava VTA kogusumma koos varem antud VTA-ga ei ületaks mis tahes kolme aasta pikkuse

ajavahemiku jooksul VTA määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud summat. Kehtiva regulatsiooni

kohaselt on kogusumma 300 000 eurot. Kogusumma all mõeldakse kogu avaliku sektori toetust

kokku. Kui VTA-na kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, millele taotlejal on

õigus, hindab toetuse andja, kas rakendada saab eelnõu § 3 lõikes 6 nimetatud riigiabi erandit. Kui

grupierandiga hõlmatud riigiabi anda ei saa (taotleja ei vasta tingimustele), vähendab toetuse andja

taotleja nõusolekul toetuse summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani. Kui piirmäär on täis,

jäetakse taotlus HMS-i kohaselt läbi vaatamata.

Lõike 5 kohaselt loetakse VTA suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks kõik sellised ettevõtjad, kes

on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Selle järgi hõlmab „üks ettevõtja“

kõiki ettevõtteid, mille vahel on vähemalt üks järgmistest tunnustest:

1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-,

juht-, või järelevalveorgani liikmetest;

3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega

sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste

aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud suhtes ühe

või enama muu ettevõtte kaudu. VTA maksimaalse määra väljaselgitamisel vaadeldakse ettevõtete

seoseid riigipõhiselt. Euroopa Komisjon on „ühe ettevõtja“ mõiste määratlemisel lähtunud

asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on ettevõtja igasugune majandustegevusega

tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist, ning Euroopa Liidu

Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks

käsitleda ühe ettevõtjana.

4

Lõike 7 kohaselt võetakse VTA andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 ja riigiabi andmisel

grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava abi

kumuleerimisreegleid. Nimetatud kumuleerumisreegleid on arvesse võetud riigiabi ja vähese

tähtsusega abi registris, mis tähendab, et sealt nähtub, millist liiki ja kui palju abi on ettevõtjale

antud. Kumuleerimisreegleid tuleb arvesse võtta ka grupierandiga hõlmatud riigiabi andmisel.

Eelnõu alusel taotletavat/eraldatavat toetust võib kumuleerida mistahes muu riigiabiga, kui

meetmed on seotud erinevate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega. Kui erinevad abiallikad

on seotud samade, osaliselt või täielikult kattuvate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega, on

kumuleerimine lubatud, kuni ei ületata suurimat abi osakaalu või abisummat, mida grupierandi

määruse kohaselt abi suhtes kohaldatakse.

Lõike 8 kohaselt tuleb VTA või riigiabina saadud või antud toetustega seotud dokumentatsiooni

säilitada vähemalt kümme aastat alates abi saamisest või andmisest. See nõue kehtib nii toetuse

andja kui ka toetuse saaja kohta. Toetuse andmise ja saamise aluseks olevate dokumentide ja

tõendite säilitamise kohustus nõutud aja jooksul tuleneb sellest, et tõendada vajaduse korral toetuse

andmise või saamise õiguspärasust. Dokumente säilitatakse alates toetuse määramisest ehk abi

andmise otsuse tegemisest.

Lõige 9 piirab eelnõu kohaldamist ja sätestab, et eelnõu ei kohaldata VTA või riigiabi saajale

kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas antava abi suhtes, põllumajandustoodete esmatootmise

sektorile antava abi suhtes, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris juhul, kui

abisumma määratakse kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt turule lastud

toodete hinna või koguse alusel või kui abi antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse

edasi esmatootjatele. Samuti ei saa eelnõu kohaldada abile, mida antakse tegevuseks, mis on

seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt sellisele abile, mis on

vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude

eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega, ning abile, mille tingimuseks on kodumaiste toodete

kasutamine importtoodete asemel.

Samuti ei kohaldata eelnõu raskustes olevatele ettevõtjatele. Taotlejale kehtib nõue, et ta ei tohi

olla Euroopa Liidu õiguse kohaselt raskustes. Raskuses oleva ettevõtja definitsioon on esitatud

grupierandi määruse artikli 2 punktis 18. Taotleja ei tohi vastata järgmistele tunnustele:

1. Tegemist on piiratud vastutusega äriühinguga (v.a alla kolme aasta tegutsenud väike / keskmise

suurusega ettevõtja (edaspidi VKE)), kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma

märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine

reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite

osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab poole märgitud osa- või aktsiakapitalist. Käesoleva punkti tähenduses osutab „piiratud vastutusega äriühing“ eelkõige sellistele äriühingu

liikidele, mida on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL I lisas, ning „aktsiakapital“ hõlmab vajaduse korral mis tahes ülekurssi.

2. Tegemist on äriühinguga (v.a alla kolme aasta tegutsenud VKE), kus vähemalt mõnel liikmel

on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja kes on kaotanud kogunenud kahjumi tõttu üle

poole oma raamatupidamises näidatud kapitalist. Käesoleva punkti tähenduses osutab „äriühing, kus

vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest“ eelkõige sellistele äriühingute

liikidele, mida on nimetatud direktiivi 2013/34/EL II lisas.

3. Asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav

maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab riigisisese õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi

hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. Maksejõuetus on nähtus, mis

iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisundit, kuid ei tähenda iseenesest veel isiku pankrotti

(mida reguleerib pankrotiseadus). Maksejõuetuse põhitunnus on, et võlgnik ei suuda rahuldada

5

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja

selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse

kontrollimisel tuleb lähtuda ettevõtte majandusaasta aruandest (bilansist).

4. Ettevõtja on saanud päästmisabi ja ei ole veel laenu tagasi maksnud või garantiid lõpetanud või

on saanud ümberkorraldusabi ning tema suhtes kohaldatakse endiselt ümberkorraldamiskava.

Riigid võivad anda kahte sorti riigiabi: päästmisabi ja restruktureerimisabi. Neid antakse raskustes

olevale ettevõttele selleks, et ta raskustest välja tuua. Abi võib anda kümne aasta jooksul ühe korra.

Restruktureerimisabi on ümberkorraldusabi.

5. Ettevõtja puhul, kes ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul: 1) on ettevõtja arvestuslik

finantsvõimendus olnud suurem kui 7,5 ja 2) on ettevõtja EBITDA suhe intressimaksete

kattevarasse olnud alla 1,0. Selle toetuse sihtrühmaks võivad olla vaid VKE-d.

Lõike 10 kohaselt ei kohaldata eelnõu riigiabi taotleja suhtes, kellele Euroopa Komisjoni või

Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega Eesti riigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks

või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi

tagasimaksmiseks. Nimetatud nõue tuleneb riigiabi reeglitest ja siin ei saa rakendada võimalust, et

kui tagasimaksmise nõue on küll esitatud, kuid tähtaeg ei ole saabunud, võib uut toetust taotleda.

2. peatükk „Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine“

Paragrahviga 4 kehtestatakse nõuded taotlejale.

Lõikes 1 kehtestatakse subjektid, kellele toetus on suunatud, ja üldtingimused, millele taotleja peab

vastama. Viidatud lõikes nähakse ette nõuded, mille alusel tuvastatakse, kas taotlejal on olemas

taotluses kirjeldatud tegevusteks ja tulemuste saavutamiseks vajalik haldus-, finants- ja

toimimissuutlikkus.

Punktide 1, 2 ja 7 kohaselt saab taotleja olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik. Kuna

taotlusvoor on suunatud vabaühendustele ehk sisemaistele valitsusest sõltumatutele

organisatsioonidele, on taotlejate ringist välja arvatud riigi sihtasutused, riigi osalusel asutatud

sihtasutused, kohaliku omavalitsuse sihtasutused või nimetatud isikute asutatud sihtasutused.

Samuti ei saa taotlejaks olla erakond erakonnaseaduse ega äriühing äriseadustiku mõttes.

Punkti 3 kohaselt ei tohi taotlejal olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigile. Kui taotlejal need

on, ei ole nimetatud nõue täidetud. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on

toetada taotlejat, kellel riigi ees rahalist võlga ei ole.

Punktis 4 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande ega

maksudeklaratsioonide esitamise võlga. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk

on toetada taotlejat, kellel riigi ees rahalist võlga ei ole. Äriregistrile majandusaasta aruande ja

maksudeklaratsioonide esitamise kohustus tuleneb maksukorralduse seadusest ning see peab

olema täidetud taotluse esitamise ajaks. Kohustus on täidetud näiteks juhul, kui majandusaasta

aruanne on esitatud hilinenult, kuid siiski enne taotluse esitamist.

Punktis 5 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise seisuga tähtajaks täitmata

kohustusi toetuse andja ees. Selline kohustus on näiteks aruande esitamata jätmine või toetuse

kasutamise kontrolltoimingute tegemise käigus dokumentide esitamata jätmine või mõni muu

kohalduvatest aktidest tulenev kohustus.

6

Punkti 6 kohaselt kontrollitakse, et taotleja suhtes ei oleks välja kuulutatud pankrotti ning et ta ei

oleks likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise

menetluse kohta saab äriregistrist ning väljaandest Ametlikud Teadaanded.

Lõikes 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded poliitika kujundamise toetuse taotlejale. Nende alusel

tuvastatakse, kas taotlejal on vajalik võimekus panustada poliitika kujundamisse, sellega seotud

õigusloomesse ning arengudokumentide väljatöötamisse ja muutmisse, sh võimekus osaleda

valdkondlikes töörühmades või komisjonides.

Punkti 1 kohaselt peab poliitika kujundamise toetuse taotleja olema muuseumide, muinsuskaitse

või raamatukogude valdkonda tervikuna hõlmav huvikaitseorganisatsioon, kelle tegevus on

üleriigiline. Tervikuna hõlmamise all peetakse silmas seda, et huvikaitseorganisatsioon ei tegele

ainult kitsalt ühe konkreetse valdkonna alateemaga. Üleriigilisuse nõue on täidetud, kui põhikirjas

ei ole tegevusväli määratletud geograafiliselt kitsamalt kui kogu Eesti. Huvikaitse all peetakse

silmas huvirühma kuuluvate inimeste huvide ja väärtuste kaitsmist ja esindamist suhetes avaliku

võimu, ärisektori ja avaliku arvamusega.

Punkti 2 kohaselt peab taotleja põhikirjajärgne tegevus olema muuseumide, muinsuskaitse või

raamatukogude valdkonna arendamine ja kutsehariduse või erialase pädevuse arendamine ning

valdkonnas tegutsevate vabatahtlike või töötajate ühendamine valdkonnas tervikuna ja üle Eesti.

Nõue on täidetud, kui taotleja põhikirjajärgseks tegevusalaks on kõik nimetatud tegevused.

Punktis 3 sätestatakse, et taotleja peab olema tegutsenud punktis 2 nimetatud tegevusalal vähemalt

kolm viimast aastat enne taotluse esitamist ning panustanud muuseumi-, muinsuskaitse- või

raamatukogupoliitika kujundamisse, sellega seotud õigusloomesse ning arengudokumentide

väljatöötamisse ja muutmisse. Vähemalt kolme eelneva tegutsemisaasta nõude eesmärk on

määrata poliitika kujundamise toetus juba end tõestanud ühingutele, keda saab hinnata nende

varasema tegevuse põhjal.

Lõikes 3 kehtestatakse täpsustavad nõuded poliitika rakendamise toetuse taotlejale. Nende alusel

tuvastatakse, kas taotlejal on vajalik võimekus viia ellu tegevusi, mis panustavad kultuuri

arengukava eesmärkide saavutamisse. Poliitika rakendamise toetuse taotlejalt ei nõuta üleriigilist

tegevust ega võimekust osaleda poliitika kujundamises. Ainus üldtingimustele lisanduv nõue on,

et taotleja põhikirjajärgne tegevus on muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonna

arendamine ning taotleja on tegutsenud sellel tegevusalal vähemalt kolm viimast aastat enne

taotluse esitamist, et hinnata taotleja võimekust tegevusi edukalt ellu viia. Samas aga ei ole

välistatud, et poliitika kujundamise võimekusega huvikaitseorganisatsioonid ei võiks samuti

taotleda toetust poliitika rakendamiseks.

Paragrahviga 5 kehtestatakse nõuded taotlusele.

Lõikes 1 sätestatakse, et taotlusest peab selguma, et toetust taotletakse eelnõus nimetatud eesmärgi

ja tulemuse saavutamiseks ning et tegevused vastavad taotlusvooru avamise teates nimetatud

fookusteemadele ja tegevustele.

Poliitika rakendamise toetuse taotluses kirjeldatud tegevustel peab olema turutõrge. Turutõrge on

olukord, kus taotleja elluviidav tegevus ei toimuks ilma avaliku sektori toetuseta või toimuks

oluliselt väiksemas ulatuses. Üldine põhjus, miks riik majandustegevusse sekkub, on seotud

turutõrkega ehk olukorraga, kus mingil põhjusel turumehhanismid ei toimi normaalselt. Turutõrke

olemasolu ja olemust peab riik mistahes toetuste puhul hindama ja taotlejal tuleb seda taotluses

kirjeldada.

7

Lõikes 2 sätestatakse, et kõik taotluses kavandatud tegevused peavad toimuma abikõlblikkuse

perioodil. Poliitika rakendamise toetuse puhul peab taotlusest selguma ka taotletava toetuse

osakaalu ja omafinantseeringu määra vastavus eelnõus sätestatud nõuetele.

Lõigetes 3–5 sätestatakse, milliseid andmeid ja dokumente peab taotlus sisaldama.

Lõikes 6 sätestatakse taotlejale lisateabe esitamise kohustus. Selleks, et vältida samade tegevuste

ning sarnaste eesmärkide ja tulemuste saavutamise topeltfinantseerimist, kohustub taotleja esitama

toetuse andjale teabe, kui ta on kõigile või osadele tegevustele taotlenud samal ajal toetust mõnest

teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabivahenditest. Kulusid topeltfinantseerida ei

tohi.

Paragrahviga 6 sätestatakse taotlusvooru avamise regulatsioon.

Lõike 1 kohaselt teavitab toetuse andja taotlusvooru avamisest, eelarvest, eelarve jaotusest

toetatavate tegevuste vahel, fookusteemadest ja tegevustest ning taotluste esitamise tähtajast oma

veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

Fookusteemad valib toetuse andja kolmeks aastaks vastavalt kultuuri arengukavale. Need

hõlmavad nii perioodi olulisemaid poliitikamuudatusi (sh õigusloome), mille puhul oodatakse

huvikaitseorganisatsioone kaasa rääkima, kui ka konkreetseid kultuuri arengukavast tulenevaid

tegevussuundi, kuhu oodatakse partnerite panust.

Eelarve jaotus poliitika kujundamise ja poliitika rakendamise toetuse vahel sõltub taotlusvooru

kogueelarve suurusest. Esmalt otsustatakse kolme poliitika kujundaja toetuse saaja kogumaht:

eesmärk on võimaldada kolmel poliitika kujundamise toetuse saajal katta vähemalt aastane

tööandja kulu ühe kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumi mahus ja organisatsiooni jooksvad

majanduskulud, mis on esmavajalikud organisatsiooni üldiseks toimimiseks. Sellest ülejääv osa

taotlusvooru eelarvest jääb poliitika rakendamise toetustele.

Lõike 2 kohaselt avatakse taotlusvoor iga kolme aasta järel, st 2024. aasta sügisel, 2027. aasta

sügisel, 2030. aasta sügisel jne. Kolmeaastane partnerlussuhe tagab stabiilsuse ja kindluse toetuse

saajatele oma tegevuse kavandamisel ning võimaldab tegevustega saavutada suuremat ja

kestvamat mõju.

Paragrahviga 7 sätestatakse taotluse esitamise regulatsioon.

Lõike 1 kohaselt tuleb taotlus esitada taotlusvooru avamise teavituses nimetatud tähtaja jooksul.

Lõigetes 2 ja 3 viidatakse, et taotluse peab esitama esindusõiguslik isik toetuse andja e-keskkonna

kaudu. Kõiki taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Tähtajaks esitatud taotlus peab

olema esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega. Taotlemine toimub toetuse

andja taotluste menetlemise infosüsteemi ehk e-keskkonna kaudu. Kui taotluse esitamisel esineb

e-keskkonnas tehniline rike, mistõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada, loetakse taotlus

siiski õigel ajal esitatuks, kui see on toetuse andjale saadetud tehnilise rikke kõrvaldamise järgsel

tööpäeval.

Lõikes 4 selgitatakse, et toetust taotletakse kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks. Kui poliitika

kujundamise toetuse puhul määrab toetuse andja toetussumma enne taotluse esitamist (avaldatakse

taotlusvooru avamise teates), siis poliitika rakendamise toetuse taotleja taotleb tegevuste

elluviimiseks vajalikku summat kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks ise.

8

Lõike 5 kohaselt võib taotleja esitada ühe taotluse poliitika kujundamise ja ühe taotluse poliitika

rakendamise toetuse saamiseks. Kui taotleja soovib panustada poliitika rakendamisel mitmesse

fookusteemasse, siis tuleb kõik kavandatavad tegevused esitada ühes taotluses.

3. peatükk „Kulude abikõlblikkus ja toetuse summa“

Paragrahviga 8 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid.

Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks sobiv, vajalik, põhjendatud

ja tõhus, tekib abikõlblikkuse perioodil, selle on tasunud toetuse saaja ning on kooskõlas nii

Euroopa Liidu kui ka riigisisese õigusega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise

üldpõhimõttega.

Kulu peab olema tekkinud (st tegevus või sündmus toimunud, kaup või teenus kätte saadud)

abikõlblikkuse perioodil, kuid ei pea olema tasutud abikõlblikkuse perioodil.

Kuna eelnõu ei hõlma kõiki muude õigusaktidega reguleeritud kulu abikõlblikkuse tingimusi, on

oluline rõhutada, et toetuse kasutamisel tuleb arvestada ka teiste riigisiseste kohalduvate

õigusaktidega. Riigisisese õigusega kooskõlas olemise tingimus seisneb näiteks selles, et toetuse

saaja peab järgima raamatupidamiseeskirjadest ning maksuseadustest ja riigihangete seadusest

tulenevaid piiranguid.

Kulu on põhjendatud, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus ettenähtud eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub põhjendatuse nõude kaudu ehk

peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et kulu on tekkinud asjakohaste

toetatavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see vähemalt soodustab tulemuste saavutamist.

Kulu on vajalik, kui tulemust ei ole võimalik saavutada muu kuluga, mis on vähemalt sama tõhus.

Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja

saavutatud tulemuste vahel.

Lõikega 2 kehtestatakse mitteabikõlblike kulude loend. Mitteabikõlblike kulude puhul on ainus

erinevus kahe toetuse liigi vahel see, et poliitika kujundamise toetuse korral on kulu, mis on

käsitletav erisoodustusena ja sellelt tasutav maks ning asutuse või isiku juhtimiskulu, abikõlblik,

kuid poliitika rakendamise toetuse puhul ei ole. Erinevus kahe toetuseliigi vahel abikõlblike

kulude osas tuleneb nende erinevatest eesmärkidest. Poliitika kujundamine hõlmab strateegilisi ja

juhtimistegevusi, mille jaoks erisoodustused ja juhtimiskulud võivad olla vajalikud, samas kui

poliitika rakendamine keskendub konkreetsete praktiliste eesmärkide saavutamisele, mille puhul

ei ole sellised kulud põhjendatud.

Lõikes 3 sätestatakse, et kui toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud riigiabina, järgitakse

lisaks lõigetes 1 ja 2 toodule abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude määratlemisel grupierandi

määruse artikli 53 lõikes 5 toodud abikõlblikkuse reegleid. Kultuuri edendamiseks ja

kultuuripärandi säilitamiseks mõeldud abiliiki ja selles lubatud tegevuskulusid saab kasutada, kui

eelnõus toodud tingimused on täidetud ehk kulu on ka eelnõu alusel abikõlblik. Tegevusabi

abikõlblikud kulud artikli 53 alusel on järgmised: kultuuriasutuse ja pärandiobjekti kulud, mis

seonduvad pideva või korrapärase tegevusega, sealhulgas näituste, etenduste ja üritustega ning

sarnase kultuurilise tegevusega tavapärase tegevuse käigus; kulud, mis on seotud kultuuri ja

kunstiga seotud haridustegevuse ning avalikkuse teavitamisega kultuuri väljendusvormide

mitmekesisuse kaitse ja edendamise tähtsusest haridusprogrammide ja teadlikkuse tõstmise

programmidega, sealhulgas uute tehnoloogiate abil; kulud, mille eesmärk on parandada üldsuse

juurdepääsu kultuuriasutustele või pärandiobjektidele ja kultuurilisele tegevusele, sealhulgas

digiteerimise ja muu uue tehnoloogia kasutamise kulud ning kulud puudega isikute juurdepääsu

parandamiseks; kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud tegevuskulud, näiteks kinnisvara

9

ja kultuuriasutuste rendikulud, reisikulud, kulud kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud

materjalidele ja tarvikutele, näituste ja dekoratsioonide arhitektuurilistele struktuuridele,

tööriistade, tarkvara ja varustuse laenu-, rendi- ja amortisatsioonikulu, kulud seoses

juurdepääsuõigustega autoriõigustega kaitstud teostele ja muule intellektuaalomandiõigustega

kaitstud sisule, reklaamikulu ja kulud, mis on kantud vahetult projekti või tegevuse tulemusel;

amortisatsioonikulud ja rahastamiskulud on abikõlblikud ainult siis, kui need ei ole hõlmatud

investeeringuteks ettenähtud abiga; kultuuriasutuse ja pärandiobjekti või projekti töötajatega

seonduvad personalikulud; väliskonsultantide ja sisseostetud teenuste pakkujate osutatud

nõustamis- ja tugiteenuste kulud, mis on kantud vahetult projekti tulemusel.

Paragrahviga 9 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood.

Abikõlblikkuse periood algab toetuse kavandatava kasutusaasta 1. jaanuarist või taotluses

märgitud hilisemast kuupäevast ning ei või olla pikem kui sama kalendriaasta 31. detsember.

Abikõlblikkuse periood ei kesta kolm aastat järjest, vaid esimese aasta tegevused ja sellega seotud

kulud tuleb ära teha esimese aasta jooksul, kasutades selleks esimese aasta toetust; teise ja

kolmanda aasta tegevused ja kulud tuleb teha vastavalt teisel ja kolmandal aastal.

Eelnõu ei näe ette abikõlblikkuse perioodi pikendamise võimalust, sest tegemist on kolme aasta

toetusega ning toetuse andja eesmärk on saada toetuse eest tulemusi igal aastal. See tähendab, et

tegevuskavas esimeseks aastaks kavandatud sündmust või tegevust ja sellega seotud kulusid ei saa

järgmistesse aastatesse edasi lükata. Küll aga võib toetuse saaja esitada poliitika rakendamise

toetuse puhul muudatustaotluse, et sarnaste maksumustega tegevusi aastate vahel ringi tõsta, kui

see aitab kaasa tulemuste paremale saavutamisele (nt vahetada ringi koolituste teemasid). Kuna

poliitika kujundamise toetus on mõeldud huvikaitseorganisatsiooni üldise toimimise jaoks ja selle

kohta ei pea esitama kuludokumendipõhist aruannet, on selle toetuse liigi puhul küsimus

rahavoogude mõistlikus juhtimises ning sisulises mõttes ei saagi tekkida püsikulude

edasilükkamise vajadust.

Kui mõni tegevus jääb ära või kulud osutuvad väiksemaks, tuleb toetuse jääk toetuse andjale tagasi

kanda.

Paragrahviga 10 kehtestatakse toetuse ülempiir ja osakaal.

Lõike 1 kohaselt kinnitab kultuuriminister igal aastal Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve

käskkirjaga toetuste koondsumma. Toetuse eraldamise otsused teeb kultuuriminister eelnõu §-s 13

sätestatud korras.

Lõike 2 kohaselt määratakse poliitika kujundamise toetus võrdses summas maksimaalselt kolmele

taotlejale, kellest üks on muuseumide, üks muinsuskaitse ja üks raamatukogude valdkonnast.

Esimese kalendriaasta toetuse suurus avalikustatakse taotlusvooru avamise teates ning teise ja

kolmanda aasta toetus ei ole suurem kui esimeseks aastaks määratud summa. Seega ei taotleta

poliitika kujundamise toetuse puhul toetust summaliselt, vaid toetuse andja kuulutab välja

võimaluse kandideerida konkreetsele summale ning annab ette teemad ja tegevused, mille puhul

ta tulemust ootab.

Lõike 3 kohaselt on poliitika rakendamise toetuse ülempiir taotleja kohta 55 000 eurot

kalendriaastas – st kokku kolmeks aastaks maksimaalselt 165 000 eurot. Ülempiiri määramisel on

lähtutud partnerorganisatsioonide senise taotlusvooru kogemusest, kus seni tegevustoetust saanud

ühingute rakendusliku iseloomuga projektide (st üld- ja püsikulud maha arvatud, mis eelnõu

kohaselt liiguvad poliitika kujundamise toetuse alla) toetatud tegevuste kogumaht ei ole olnud

suurem kui 55 000 eurot.

10

Lõige 4 sätestab, et teise ja kolmanda kalendriaasta toetuse summa ei tohi olla suurem kui

esimeseks kalendriaastaks määratud summa, kuid võib olla väiksem, kui KuM-i valitsemisala

eelarves toimuvad muutused. Seega peavad taotlejad oma tegevuste planeerimisel lähtuma sellest,

et toetussumma on üldjuhul kolm aastat järjest sama, sest taotlusvooru kogueelarve kolme aasta

jooksul ei kasva. Seetõttu tuleb taotlejal juba tegevusi planeerides arvestada võimaliku

inflatsiooniga ning teise ja kolmanda aasta tegevuskavas tuleb selle võrra vähem tegevusi

planeerida või suurendada omaosalust järgnevatel aastatel või kavandada (suuremat)

kaasfinantseeringut muudest allikatest. Kui aga nt riigi üldisest majanduslikust olukorrast

tulenevalt tekib vajadus KuM-i valitsemisala eelarvet muuta ning see toob kaasa taotlusvooru

eelarve vähenemise, võib toetuse andja toetust proportsionaalselt vähendada. Vastav õigus on

sätestatud ka §-s 23.

Lõike 5 kohaselt on poliitika kujundamise toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on

100% – see tähendab, et omafinantseeringut ei nõuta.

Lõike 6 kohaselt on poliitika rakendamise toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest

80% – see tähendab, et vähemalt 20% taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest peab toetuse

saaja katma omafinantseeringu arvelt. Omafinantseering võib sisaldada kaasfinantseeringut.

Taotluses peab olema märgitud kalendriaasta kogueelarve, taotletava toetuse summa ja selle

protsentuaalne osakaal abikõlblikest kuludest ning need peavad jääma eelnõuga lubatu piiresse.

4. peatükk „Taotluste menetlemine“

Paragrahviga 11 kehtestatakse taotluste menetlemise kord.

Lõige 1 sätestab, et taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru

sulgemisest. HMS-i § 41 järgi peab haldusorgan, kui ta ei saa ettenähtud aja jooksul haldusakti

anda või toimingut sooritada, teatama viivituseta tõenäolise aja ning tähtaja ületamist põhjendama.

Lõike 2 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud. See tähendab,

et sellisel juhul taotlust nõuetele vastavuse kontrolli ei võeta.

Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja taotluse esitamise tähtaja mõjuval põhjusel ennistada. Seda

võib teha toetuse andja omal algatusel või taotleja taotluse alusel.

Lõigete 4–5 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et see ei

ole piisavalt selge ja/või sisaldab puudusi, küsida taotlejalt andmete kohta selgitusi ja

lisadokumente või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale edastatakse e-keskkonna

kaudu teade, milles on kirjeldatud asjaolusid, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või

lisateavet, ning märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse

andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil eelnõu § 11 lõikes 1 toodud taotluse menetlemise aeg

peatub. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole eelnõu § 11

lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames

esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks. Taotluse võib jätta läbi vaatamata

taotlusõiguse puudumise tõttu ja muudel HMS-is toodud alustel. Teave taotluse läbi vaatamata

jätmise kohta edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul tähtaja

saabumisest arvates.

Lõike 6 kohaselt on toetuse andjal õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja

tegevusi nii, et tegevuste eesmärgid ei muutu. Algse eesmärgi muutmine on sisuliselt uus taotlus

ja selline taotlus peaks uuesti konkureerima uues taotlusvoorus.

11

Lõike 7 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult juhul,

kui on täidetud kõik eelnõu §-des 3–5 sätestatud nõuded.

Paragrahvis 12 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste sisulist hindamist.

Lõike 1 kohaselt hindab taotlusi toetuse andja moodustatud komisjon. Selle koosseisu avalikustab

toetuse andja oma veebilehel.

Lõige 2 sätestab, et taotlusi hinnatakse eelnõu lisas esitatud hindamismetoodika järgi. Selles

esitatakse kriteeriumid, hindamisskaalad ja kirjeldused. Nende selge lahtimõtestamine, sh

asjaolude kirjeldus, on oluline, et taotlejale oleks arusaadav, mille järgi taotlusi hinnatakse. Samuti

on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid abiks taotluse koostamisel ning tegevuste ja

tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi saavad selgetest kriteeriumidest juhinduda taotluste hindajad.

Lõike 3 kohaselt kaasatakse hindamisse vajaduse korral hääleõiguseta eksperte. Hinnangute

andmisel lähtub ekspert kehtestatud hindamismetoodikast. Taotlust hinnanud eksperdi andmeid

taotlejale ega toetuse saajale ei avalikustata.

Lõike 4 kohaselt peavad hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid kooskõlas korruptsioonivastase

seaduse ja HMS-iga kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust. Erapooletuse nõue rakendub

kõikidele hindajatele. Seotuse olemasolul tuleb hindajal end taandada HMS-i §-s 10 sätestatud

tingimustel ja korras. Taandamise korral tehakse vastav märge hindamiskomisjoni protokolli.

Erapooletuse ja sõltumatuse kinnitamine hinnatavatest taotlustest tähendab kirjalikku kinnitamist.

Lõikega 5 nähakse ette, kellele teeb komisjon ettepaneku otsuse tegemiseks.

Paragrahviga 13 nähakse ette taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise

tingimused ja kord.

Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise

otsuse ja millal.

Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud

nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

Lõike 3 kohaselt võib poliitika rakendamise toetuse taotluse rahuldada osaliselt. Osaline

rahuldamine tähendab, et mõnda algse taotluse põhiesemeks olevat asjaolu, näiteks toetuse

summat, tegevusi ja tulemusi, ei toetata algses taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Taotluse

osalise rahuldamise otsus tehakse taotlejaga varem kooskõlastatult ja selles täpsustatakse, millises

ulatuses taotlus rahuldatakse.

Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui kõik kavandatavad tegevused ei ole

taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavad ja kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise

tulemusel on oodatav mõju vooru eesmärkidele suurem. Muutmisettepanek võib olla ajendatud ka

asjaolust, et taotluste rahuldamiseks kavandatud eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat

täielikult katta. Sellisel juhul pakutakse taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on nõus viima

tegevused ellu ka väiksema toetussummaga või vajaduse korral tegevuskava muutma.

Muutmisettepaneku tegemisel on toetuse andjal kohustus taotleja ära kuulata. Kui taotleja on nõus

tegevuskava muutma, tuleb toetuse andjal veenduda, et muudetud taotlus vastab endiselt nõuetele

ja hindamiskriteeriumidele. Selleks võib olla vaja veel kord kontrollida taotluse nõuetele vastavust

ja muudetud mahus tegevuskava. Kui taotleja ei ole nõus tegevuskava muutma ehk kokkulepet ei

saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata.

12

Lõike 4 kohaselt võib taotluse rahuldada ka kõrvaltingimusega. Kui mõni nõue ei ole taotluse

menetlemise ajal täidetud, see ei takista taotluse menetlemist ning on tõenäoline, et see täidetakse

mõistliku aja jooksul ja igal juhul enne tegevuste lõpetamist, võib taotluse rahuldada

kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimuse seadmisel täpsustab toetuse andja, mida toetuse saaja peab

tegema või milline asjaolu ja millise aja jooksul peab tõendatud olema.

Nõuetekohase kõrvaltingimuse saabumisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse

juurde. Kui taotluse rahuldamise otsus on tingimuslik, menetletakse taotlust tavalises korras.

Erisus on vaid selles, et toetust ei tohi välja maksta enne kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

Lõike 5 kohaselt ei teki toetuse saajal taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal õigust

toetuse maksele. Makse saab teha siis, kui toetuse saaja on esitanud toetuse andjale teabe tingimuse

saabumise või täitmise kohta. Toetuse saaja ei pea seda teavet esitama juhul, kui toetuse andja saab

selle ise tuvastada.

Lõike 6 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta kas

või ühele eelnõus sätestatud nõudele, taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või

ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust

kontrollida, taotlus ei kuulu hindamistulemuse põhjal rahuldamisele, taotlusvooru eelarve mahu

tõttu ei ole võimalik toetust eraldada või taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise

ettepanekuga toetuse vähendamise või taotluses kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.

Taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel lähtutakse HMS-i §-dest 56 ja 57. Taotluse

rahuldamata jätmise otsuses esitatakse HMS-is nõutud info. Eraldi korda selle kohta eelnõus ei

ole. HMS-i kohaselt tuleb soodustava haldusakti andmisest keeldumist kirjalikult põhjendada,

märkides selles õigusliku aluse ja otsuse õigusliku alusega seotud asjakohased faktilised asjaolud.

Lõike 7 kohaselt võib toetuse andja jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse

menetlemise raames kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et tegevuste eesmärgid saab

saavutada ilma toetuseta. Näiteks võib menetlemise käigus kogutud lisateabe põhjal selguda, et

taotlejal on võimalik tegevused ellu viia ja samad eesmärgid saavutada alternatiivsete rahaliste

vahenditega või oleks saanud taotleja tegevused ellu viia ka ilma toetuseta.

Lõike 8 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

Paragrahviga 14 sätestatakse taotleja ja toetuse saaja ärakuulamisega seotud regulatsioon.

Taotlejale ja toetuse saajale antakse HMS-i § 40 tähenduses ärakuulamisõigus. Ärakuulamisõigus

haldusmenetluses eeldab, et asjaomasel isikul on võimalus enda arvamust asjassepuutuvas

küsimuses piisavalt selgitada ja vajaduse korral võtta seisukoht dokumentide suhtes, mille

haldusorgan on tema asja menetlemisel esitanud.

Lõigetega 1–2 nimetatakse, millisel juhul tuleb, arvestades eelnõus sätestatud menetlustähtaegu,

enne otsuse tegemist anda taotlejale ja toetuse saajale võimalus esitada selgitusi otsuse

põhimotiivide ja põhjenduste kohta. Ära ei kuulata, kui HMS-i § 40 lõike 3 punkti 4 kohaselt

tehakse otsus toetuse saaja või taotleja kasuks ja ka näiteks juhul, kui taotlusvooru taotluse esitanud

taotlejaid on üle 50. Eelnõu § 13 lõike 1 punktis 2 korratakse üle sisuliselt HMS-i § 40 lõike 3

punkt 2, mille kohaselt võib menetlusosalise jätta ära kuulamata, kui menetlusosalise taotluses või

seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks.

Nimelt, kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb vaid taotlusel ja selle menetlemisel

puuduste kõrvaldamise raames esitatud andmetel, saab sellise korra abil öelda, et taotleja on ära

kuulatud.

13

5. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“

Paragrahviga 15 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmisega seonduvad tingimused.

Lõikes 1 sätestatakse, millistel tingimustel saab taotluse rahuldamise otsust muuta ja kelle

algatusel.

Toetuse andja peab igat teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse sõnastusest võib

teavet käsitleda sisuliselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse või teatena. Kui sisuliselt

on tegemist olukorraga, kus otsust peaks muutma otsusega, tuleb toetuse andjal otsustada, kas seda

teha või mitte. Muudatus tehakse tavaliselt toetuse saaja algatusel, näiteks juhul, kui toetuse saaja

peab möödapääsmatuks muuta tegevuskava (toetatavat tegevust või selle ulatust; tegevus jäetakse

ära või lisatakse täiendav tegevus), abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu

abikõlblikest kuludest. Muudatuste võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei

pruugita kõiki tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi või tegevuste ulatust ette näha. Muutuda

ei tohi tegevuste eesmärk ja saavutatav tulemus. Kui muuta tahetakse algset eesmärki ja tulemust,

on tegemist sisuliselt uue taotlusega.

Lõike 2 kohaselt saab taotluse rahuldamise otsust muuta, kuni see ei ole kehtivust kaotanud.

Haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud õiguse või kohustuse lõpliku realiseerimiseni. Taotluse

rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast tegevuste

lõppemist.

Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui

muutunud asjaolude tõttu ei ole taotlus kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega, soovitud

muudatuse korral on oodatavate tulemuste saavutamine kaheldav või tegevuste lõpetamine ei ole

abikõlblikkuse perioodi jooksul tõenäoline. Sellisel juhul toetuse saaja avaldust taotluse

rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata, toetuse saaja ei saa toetuse kasutamist ettenähtud

tingimustel jätkata ja taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks.

Lõige 4 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse läbivaatamise tähtaja ja otsusest

teavitamise viisi.

Paragrahviga 16 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused.

Lõikes 1 viidatakse, millistel juhtudel taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks

tunnistatakse. Seda tehakse juhul, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või

seda oleks tehtud osaliselt, kui taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud valet

või ebatäielikku teavet või kui teave on jäetud teadlikult esitamata, kui kõrvaltingimusega taotluse

rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või ei suudeta seda täita, toetuse saaja avaldust

taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse kasutamist ei ole ettenähtud

tingimustel võimalik jätkata ning toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise

kohta. Samuti tunnistatakse kogu taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui see tühistatakse toetuse

tagasinõudmise otsusega.

Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral tuleb järgida proportsionaalsuse ja

ärakuulamise nõudeid, kuid arvestusega, et taotluse rahuldamise otsus ei tohi jääda kehtima

selliselt, et see on vastuolus eelnõus sätestatuga. Tahtlikult valeandmete esitamise avastamise

korral tolerants puudub, mis tähendab, et sellise asjaolu avastamisel tuleb taotluse rahuldamise

otsus kehtetuks tunnistada.

Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja eelnõu § 19 kohase toetuse tagasinõudmise

otsuse tegemise erinevus on see, et kehtetuks tunnistatakse see siis, kui taotlust ei oleks pidanud

14

rahuldama või pärast rahuldamise otsuse tegemist ilmneb asjaolu, mille tulemusel ei ole tegevusi

võimalik või vajalik esialgu kavandatud mahus või viisil ellu viia, sh kui toetuse saaja enam toetust

ei soovi. Kehtetuks tunnistamisega ei ole tegemist juhul, kui toetuse kasutamise tingimuste, nõuete

või kohustuste rikkumise tõttu tehakse toetuse tagasinõudmise otsus. Siiski on nendel otsustel

ühine tagajärg – saadavat toetust vähendatakse kuni nullini. Kui on selge, et toetust algses taotluse

rahuldamise otsuses nimetatud mahus ära ei kasutata, vormistatakse pigem otsuse muutmise otsus,

kuid võib vormistada ka osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse. Kui esialgu määratud toetus jääb

kasutamata, tuleks määratud toetuse summat selle võrra vähendada juba tegevuste elluviimise ajal.

Lõige 2 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb õigusliku aluseta

saadud toetus toetuse saajal andjale tagastada.

6. peatükk „Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine“

Paragrahviga 17 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Lõikes 1 sätestatakse, et esimese kalendriaasta toetus makstakse toetuse saajale ettemaksena ühes

osas 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

Lõikega 2 täpsustatakse, et teise ja kolmanda kalendriaasta toetus makstakse toetuse saajale samuti

14 tööpäeva jooksul pärast vastava kalendriaasta toetuse eraldamise otsuse tegemist, kuid seda

tingimusel, et toetuse andja on eelnõu § 18 lõikes 1 nimetatud vahearuande kinnitanud ja toetuse

saaja vastab endiselt eelnõu §-s 4 sätestatud tingimustele.

Lõikega 3 piiratakse toetuse andjal kohustuse võtmist, kui taotluse rahuldamise otsus tehakse

kõrvaltingimusega. Toetus makstakse välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

Paragrahviga 18 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise põhimõtted.

Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale aruande esitamise kohustus. Toetuse saaja esitab vahearuande

toetuse kasutamise esimese ja teise kalendriaasta 1. detsembriks ning lõpparuande

30 kalendripäeva jooksul pärast viimase toetuse kasutamise kalendriaasta abikõlblikkuse perioodi.

Aruande esitamisel lähtub toetuse saaja taotlusest, määruse nõuetest ja aruannete kinnitatud

vormidest.

Lõikes 2 sätestatakse toetuse andjale vahe- ja lõpparuande menetlustähtaeg.

Lõikega 3 antakse toetuse saajale võimalus lõpparuande esitamise tähtaega põhjendatud juhtudel

avalduse alusel pikendada. Näiteks võib see olla vajalik juhul, kui kõik abikõlblikkuse perioodil

tehtud kulude arved ei ole veel laekunud. Lõpparuande esitamise tähtaja pikendamine ei tähenda

abikõlblikkuse perioodi pikendamist (see ei ole eelnõu kohaselt võimalik).

Vahearuande esitamise tähtaja pikendamise võimalust eelnõu ette ei näe, sest see muudaks

võimatuks järgneva kalendriaasta toetuse õigeaegse ülekandmise ja tegevustega alustamise. Kuna

vahearuanne ei kata nii või teisiti kogu aastat, sest see esitatakse 1. detsembriks, siis puudub ka

sisuline vajadus tähtaja pikendamiseks. Esimese aasta vahearuandest ajaliselt välja jäänud

tegevused kajastatakse teise aasta vahearuandes.

Lõikes 4 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbivaatamise käigus selgub, et

selles esinevad puudused, küsida toetuse saajalt aruandes esitatud andmete kohta selgitusi ja

lisadokumente või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste

kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva, mil eelnõu § 18

15

lõikes 2 sätestatud aruande menetlemise aeg peatub. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse

puudusega seotud nõue täidetuks.

Lõikes 5 sätestatakse aruande kinnitamise tingimused.

7. peatükk „Toetuse tagasinõudmine“

Paragrahviga 19 reguleeritakse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse tegemist ja

toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse

eraldamise tingimustega, sh kohustusega maksta toetus tagasi, kui see on saadud mitteabikõlbliku

kulu katteks või esineb mõni muu toetuse tagasinõudmise alus. Toetuse tagasinõudmise otsuse

puhul on tegemist HMS-i tähenduses haldusaktiga.

Lõikes 1 sätestatakse, millal toetuse tagasinõudmise otsus tehakse.

Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks juhul, kui hüvitamiseks esitatud kulu osutub

mitteabikõlblikuks – näiteks sama kulusumma on hüvitamise alus juba olnud, kulu liik ei ole

abikõlblik või kulu liik on abikõlblik, kuid see ei ole seotud toetatava tegevusega. Kulu võib lugeda

mitteabikõlblikuks ilma puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmiseta, kui on ilmselge, et

puudusi kõrvaldada ei saa.

Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks ka siis, kui selgub, et toetust on välja makstud

mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Sellisel juhul kaalutlusõigus, kas teha toetuse tagasinõudmise

otsus või mitte, puudub. Kaalutlusõigust ei ole ka juhul, kui toetuse andmine ei ole kooskõlas

riigiabi andmise regulatsiooniga.

Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on rikkunud

kohustust või jätnud täitmata nõude, mis on mõjutanud või võib mõjutada kulude abikõlblikkust.

Silmas peetakse olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei täida kohustust või nõuet

ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik võlaõigusseaduse tähenduses

üheselt tuvastada. Näiteks on kahjustatud rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõtet.

Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, ei ole ainult see veel

alus toetuse tagasinõudmise otsuse tegemiseks, kuid on toetuse andjale ajend, et hinnata, kas

toetatav tegevus jääb sealjuures pooleli või toetuse sihipärane kasutamine katkeb kohustuslikul

ajaperioodil.

Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja

tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tühistada, tuleb toetuse

tagasinõudmise otsus tunnistada kehtetuks. Seda ka põhjusel, et kui määratud toetust selle

tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks

tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, nagu näiteks toetatavate tegevuste lõpuleviimine.

Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid

selgitada ehk ta eelnõu § 14 kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes

algatatud menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teadaolevaid asjaolusid selgitada ja

toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.

Lõike 2 kohaselt ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust, kui täidetud on kõik toetuse vabatahtliku

tagastamise tingimused: puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse või kui toetuse

saaja ise avastas ja teatas toetuse andjale, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu ja tagastas selle

toetuse andjale. Samuti ei tehta tagasinõudmise otsust, kui tagasinõudmisele kuulub kuni

500 eurot, kuid mitte rohkem kui kaks protsenti määratud toetusest.

16

Lõiked 3 ja 5 sätestavad toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise tähtajad. Otsuse võib teha kolme

aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest, välja arvatud ebaseadusliku,

väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi korral. Sellisel juhul võib toetuse

tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.

Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse

üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks

(kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), artikli 1 punktis f nimetatud abi. Riigiabi

väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 artikli 1 punktis g sätestatut.

Ebaseaduslik riigiabi on uus abi, mis ei ole eraldatud kooskõlas riigiabi reeglitega. Väärkasutatud

abi on abi, mida ei ole kasutatud kooskõlas toetuse andmise tingimuste ja taotluse rahuldamise

otsusega.

Ebaseadusliku riigiabi korral tuleb toetus tagasi maksta koos intressiga toetuse väljamaksmisest

arvates. Aluseks tuleb võtta toetuse maksmise ajal rakendatud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud

intressimäär.

Lõike 4 kohaselt tuleb toetus tagastada 60 kalendripäeva jooksul alates toetuse tagasinõudmise

otsuse kehtima hakkamise päevast. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab HMS-i §

61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes HMS-

i § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusaktist teatada menetlusosalisele

kättetoimetamisega, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse.

Lõigetega 6–11 reguleeritakse toetuse tagasimaksmise ajatamist.

Lõikes 12 sätestatakse, et kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi ei maksta, võib toetuse

andja nõuda üleantud rahalisi vahendeid tagasi HMS-i § 69 lõike 1 ja võlaõigusseaduse § 1028

alusel (alusetu rikastumine). See tähendab, et toetuse tagasinõudmise otsus on täidetav üksnes

tsiviilkohtu kaudu.

8. peatükk „Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused“

Paragrahviga 20 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse

rahuldamise otsuse jõustumisest. Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste täitmise

ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses ja eelnõus sätestatud tähtaegade ja tingimuste

kohaselt. Toetuse saaja kohustuste tagamine tähendab, et kohustuse peab olema täitnud tema ise.

Toetuse saaja kohustuste täidetusest sõltub, kas toetus makstakse välja täies mahus või vaid

täitmisele vastavas mahus. Seega tuleb toetuse saajal täita kohustusi väga hoolikalt.

Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja viima tegevused ellu heakskiidetud taotluse kohaselt ja

saavutama tema enda kavandatud tulemused. Eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks

kavandatavad tegevused peavad olema kooskõlas eelnõus sätestatuga.

Punkti 2 kohaselt peab poliitika rakendamise toetuse saaja tagama omafinantseeringu ettenähtud

ulatuses. Toetuse saamise eeldus on kohustuslikus ulatuses ja viisil oma- või kaasfinantseeringusse

panustamine ehk nõutud osas abikõlblike kulude tasumise tõendatus. Poliitika kujundamise

toetuse puhul omafinantseeringu nõuet ei ole.

Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete

esitamisel, sh ettenähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist ning õigete

andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda, et kulu ja

maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses kehtivatele nõuetele.

17

Punkti 4 kohaselt peab toetuse saaja järgima tegevuste elluviimisega seotud teenuste ostmisel

riigihangete seaduse põhimõtteid ka siis, kui ta ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses.

Toetuse saaja peab võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist tehingute puhul, mille

maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Kui toetuse saaja ei ole

hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tõendama, et ostu maksumuse kujunemisel on

järgitud riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud nõudeid. Mittehankijate kohustust ühtlustatakse

riigihangete seaduse tähenduses hankijate kohustusega, sest mõlemal juhul on tegemist avaliku

ressursi kasutamisega.

Punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja järgima riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest

tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need on asjakohased.

Punkti 6 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada toetuse taotlemise, tegevuste elluviimist ja

kulude abikõlblikkust tõendavaid dokumente ning muid tõendeid raamatupidamisseaduses

kehtestatud tingimuste kohaselt, kui tegemist ei ole riigiabi saajaga. Riigiabi saajad lähtuvad

eelnõu § 3 lõikes 8 sätestatust.

Punktide 7 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa toetuse andja kontrollitegevusele, sest

eelkõige on toetuse saaja kohustus tõendada kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe õigsust või

paikapidavust, sh peab ta esitama asjakohased raamatupidamis- ja pangadokumendid, lepingud ja

juhtimisotsused, et veenda toetuse andjat, et tegu ei ole pettuse ega topeltfinantseerimisega ning

täiendavat tuluallikat ei ole tekkinud. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse

vähendamise ja tagasinõudmise eelkõige seetõttu, et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises

ei saa veenduda.

Punkti 9 kohaselt peab toetuse saaja tagama usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise,

mida tuleb rakendada ka tegevuste elluviimisega seotud finantsandmete kajastamisel.

Finantsandmed, st tegevuste elluviimisega seotud kulud ja nende maksumus, peavad olema üheselt

eristatavad, sealjuures see, millised neist on käsitletavad abikõlblikena. Nimetatud kohustuse

rikkumine võib kaasa tuua toetuse tagasinõudmise otsuse, sest võib tekkida kahtlus, et kogu

finantsteave ei ole tuvastatav ehk ei ole usaldusväärne.

Punkti 10 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata kirjalikult toetuse andjat taotluses

esitatud või tegevuste elluviimisega seotud andmete muutumisest. Toetuse andja hindab saadud

teabe alusel, kas rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või vajab taotluse

rahuldamise otsus muutmist.

Punktide 11 ja 12 kohaselt peab toetuse saaja tagastama toetuse kasutamata jäägi ja toetuse

tagasinõudmise otsuse kohase toetuse.

Punkti 13 kohaselt peab toetuse saaja esitama koos vahearuandega teise ja kolmanda kalendriaasta

täpsustatud tegevuskava toetuse kasutamise kalendriaasta 1. detsembriks. Nõue kehtib nii poliitika

kujundamise kui ka poliitika rakendamise toetuse saaja kohta. See nõue tagab, et toetuse andjal on

pidev ülevaade tegevuste edenemisest ja tulevikuplaanidest. Täpsustatud tegevuskava esitamine

võimaldab toetuse andjal hinnata, kas tegevused liiguvad plaanipäraselt edasi või kas on vaja teha

mingeid muudatusi.

Punkti 14 kohaselt peab poliitika rakendamise toetuse saaja esitama peale vahearuande ja

täpsustatud tegevuskava teise ja kolmanda kalendriaasta täpsustatud eelarve. Selle punkti eesmärk

on tagada läbipaistvus ja kontroll rahaliste vahendite sihipärase kasutamise üle.

18

Punkti 15 kohaselt peab toetuse saaja lähtuma läbipaistva huvikaitse heast tavast4 ja vabaühenduste

eetikakoodeksist5. Avatud valitsemise oluline osa on poliitikakujundamise läbipaistvus, et kõik

mõistaks, missuguste põhjenduste, aga ka kelle mõjutustegevuse abil otsused sünnivad.

Ebaeetiliste võtete kasutamine võib negatiivselt mõjutada vabaühendust, tema valdkonda kui ka

kogu vabakonda. Tava järgimisest võib teada anda oma kodulehel, olles selle oma organisatsioonis

läbi arutanud ja läbi mõtestanud. Eetikakoodeks sätestab vabaühenduste väärika tegutsemise

põhimõtted, mille järgimine suurendab ühenduste ja mittetulundussektori usaldusväärsust

ühiskonnas.

Punkt 16 sätestab, et poliitika rakendamise toetuse saaja peab katma toetatavate

tegevuste maksumuse suurenemisel kallinemise osa.

Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse saaja õigused.

Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud

toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole, et saada juhiseid tegevuste nõuetekohaseks

elluviimiseks, sh eelhinnangut kavandatavatele muudatustele, selgitusi kulude abikõlblikkuse ja

muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta jms.

Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus esitada eelnõu § 14 kohaselt oma seisukohad.

Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et asjaomasel isikul on võimalik oma arvamust

asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajaduse korral võtta seisukoht haldusorganilt

tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes.

Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või

sellega lahutamatult seotud teabega. Üle korratakse toetuse saaja õigus tutvuda dokumendis teda

puudutava teabega ja saada väljavõtteid, kui dokument sisaldab andmeid, millele on juurdepääs

piiratud. Avalikustamisele ei kuulu teave, mis võimaldab seostada, millise hinnangu andis toetuse

andja konkreetne ametnik, töötaja või kaasatud hindaja. Hindaja kaitse on oluline, et tagada ausalt

antud hinnang, et seda ei saaks seostada konkreetse hindajaga ja et vähendada hindamisjärgset

hinnangute andmist hindajale endale.

Punktis 4 rõhutatakse üle toetuse saaja õigus toetusest igal ajal loobuda ja see tagastada.

Paragrahviga 22 kehtestatakse toetuse andja kohustused.

Toetuse andja peamised ülesanded on teavitada avalikkust taotlusvooru avamisest, nõustada

toetuse taotlejaid, valida rahastamiseks sobivad taotlused, koostada toetuse andmise või andmata

jätmise otsused, maksta toetust, sh kontrollida toetuse maksmise eelduste täidetust, ja nõuda toetus

tagasi, kui avastatakse eksimus, mida ei saa puuduste kõrvaldamise teel või ettekirjutuse

tegemisega heastada.

Paragrahviga 23 kehtestatakse toetuse andja õigused.

Toetuse andja õigused on seotud tema kohustuste täitmisega. Tal on õigus kontrollida tegevuste

elluviimist ja nõuda asjakohaste lisaandmete esitamist. Ühtlasi antakse toetuse andjale õigus teha

abikõlblike kulude kontrolli toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus saab

tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sh tegevuste toimumist ja edenemist ehk toetuse

andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, kulude ja tulude kohta eraldi arvepidamise

olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises. Kohapealse kontrolli käigus

4 https://www.heakodanik.ee/labipaistva-huvikaitse-hea-tava/ 5 https://heakodanik.ee/vabauhenduste-eetikakoodeks/

19

kontrollitakse ka toetuse andjale abikõlblike kulude kohta esitatud dokumentide vastavust

originaalile.

Toetuse andjal on õigus lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku

tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või määruses

sätestatust, samuti vähendada proportsionaalselt toetuse suurust, kui taotluse rahuldamise otsuses

kinnitatud tegevuste maksumus väheneb või kui KuM-i valitsemisala eelarves toimuvad

muutused.

Toetuse andjal on õigus keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on

halvenenud sellisel määral, et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud, ning

keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see

on ajatamata. Lisaks on toetuse saajal õigus otsustada oma kaalutlusõiguse alusel eelnõu § 19

kohase toetuse tagasinõudmise ulatuse üle ja teha muid määruses, teistes toetuse andmisele

kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid.

3. Eelnõu lisa „Hindamismetoodika“

Hindamismetoodika koosneb kahest osast: 1) poliitika kujundamise ja 2) poliitika rakendamise

toetuse taotluste hindamiskriteeriumidest, hindamisskaaladest ja nende kirjeldustest.

Poliitika kujundamise toetuse taotluste hindamisel on eesmärk välja selgitada taotlejad, kel on

suurim organisatsiooniline võimekus osaleda poliitika kujundamises ning suutlikkus esitleda ja

kaitsta oma liikmeskonna või esindatava huvirühma seisukohti üleriigilisel tasandil. Neil peab

olema võimekus tagada olulisemates küsimustes vajaliku info kättesaadavus oma liikmeskonnale

või esindatavale huvirühmale ja anda neile võimalus arvamuse avaldamiseks. Selleks peavad neil

olema mitmekesised info- ja kaasamiskanalid. Kui taotlejate sisuline võimekus on võrdselt kõrge,

eelistatakse taotlejat, kelle liikmeskond on suurem.

Poliitika rakendamise taotluste hindamisel on eesmärk välja selgitada taotlejad, kel on suurim

organisatsiooniline võimekus viia ellu kultuuri arengukavast lähtuvate fookusteemade tegevusi.

Hindamiskriteeriumid on tavapärased projektitaotluste puhul kasutatavad kriteeriumid.

Hinnatakse tegevuskava läbimõeldust, sihtrühma suurust ja määratluse selgust, teostajate

professionaalsust ja haldusvõimekust, eelarve realistlikkust, kuluefektiivsust ja kuluartiklite

põhjendatust.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi puudutavad sätted on Euroopa

Liidu vastava regulatsiooniga kooskõlas.

5. Eelnõu mõju

5.1. Sotsiaalsed mõjud (kultuur)

Eelnõu kehtestab senisest selgemad prioriteedid ja fookusteemad vastavalt kultuuri arengukava

strateegilistele eesmärkidele, mis võimaldab ressursse suunata läbimõeldumalt. See suurendab

tõenäosust, et toetused toovad kaasa märgatava ja kestva mõju muuseumide, muinsuskaitse ja

raamatukogude valdkonnas.

Kolmeaastane partnerlussuhe tagab stabiilsuse ja kindluse toetuse saajatele, mis võimaldab neil

oma tegevusi paremini kavandada ja ellu viia. Pikemaajaline planeerimine peaks viima

kvaliteetsemate ja jätkusuutlikumate tegevusteni.

20

Eelnõu mõjutab positiivselt muuseumide, muinsuskaitse ja raamatukogude valdkonnas tegutsevate

huvikaitseorganisatsioonide üldist võimekust huvikaitses, aidates seeläbi kaasa kvaliteetsemale ja

kaasavamale kultuuripoliitikale.

Kehtivate määruste asendamine uuega võib tekitada teatud segadust ja ebakindlust seni

tegevustoetust saanud organisatsioonides. Selle ennetamiseks ja võimaliku negatiivse mõju

vähendamiseks on juba toimunud strateegiapäev, kus kavandatava muudatuse põhimõtteid ja

eesmärke tutvustati.

Organisatsioonid, kes ei saa vooru tulemusena poliitika kujundamise toetust, võivad tunda end

vähem kaasatuna ja tõrjutuna. Selle ennetamiseks plaanib KuM jätkata senist kaasamispoliitikat,

kus aruteludesse ja konsultatsioonidesse kaasatakse endiselt kõiki huvirühmi, sõltumata sellest,

kas nad saavad mõnest taotlusvoorust toetust või mitte. See eeldab muu hulgas, et kogu poliitika

kujundamise ja rakendamisega seotud teave on avalikult kättesaadav, et kõik organisatsioonid

saavad jälgida poliitikamuudatusi, osaleda aruteludes ja esitada oma ettepanekuid. Lisaks on

võimalik laiendada igal aastal toimuva strateegiliste partnerite arenduspäeva sihtrühma, et pakkuda

nõustamist ja koolitust ka neile organisatsioonidele, kes ei saa poliitika kujundamise toetust.

5.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Kolmeaastased partnerlussuhted vähendavad KuM-i halduskoormust, sest taotlusvooru ei ole vaja

korraldada enam igal aastal. Samas aga kasvab KuM-i halduskoormus taotlejate ja toetuse saajate

arvu suurenemise tõttu, sest praeguse kultuuripärandi valdkonna toetamise meetme rakendaja oli

Muinsuskaitseamet. Muinsuskaitseameti halduskoormus vastavalt väheneb.

Olulist mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.

6. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused

Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest. Plaanitav taotlusvooru maht on 350 000

eurot, mis saadakse kahe senise taotlusvooru summade liitmisel. Meetme rakendamine ei too kaasa

lisakulusid.

Eelnõu ei mõjuta seda, kui suur on taotlusvooru eelarve, vaid reguleerib põhimõtteid, kuidas

olemasolevat raha taotlejate vahel jagatakse, sest taotlusvoorude määrused ei reguleeri riigieelarve

koostamise protsessi. Taotlusvoorude mahud sõltuvad riigieelarve strateegiast, konkreetse

eelarveaasta riigieelarvest ja kultuuripoliitilistest prioriteetidest.

7. Eelnõu rakendamine ja jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

8. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu esitatakse õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ning eelnõu kohta küsitakse arvamust Vabaühenduste Liidult ja

muuseumide, muinsuskaitse ja raamatukogude valdkonnas tegutsevatelt organisatsioonidelt, kes

on selle taotlusvooru sihtrühm. 12.04.2024 tutvustati eelnõu põhimõtteid senisest

partnerorganisatsioonide taotlusvoorust toetust saanud ühingutele, kelle kohapealset suulist ja ka

hilisemat kirjalikku tagasisidet võeti suures osas arvesse käesoleva eelnõu koostamisel.

EELNÕU

19.06.2024

MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn

Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika

kujundamise ning rakendamise strateegiliste

partnerite toetamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Toetus muuseumi-, muinsuskaitse- ja

raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise strateegilistele partneritele“ (edaspidi

taotlusvoor) toetuse taotlemise, taotleja ja taotluse hindamise ning toetuse andmise ja kasutamise

tingimused ja kord.

(2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.

(3) Toetuse andja on Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).

(4) Toetuse saaja on strateegiline partner (edaspidi partner või toetuse saaja).

§ 2. Toetuse andmise eesmärk, tulemus ja mõju

(1) Taotlusvooru vahetu eesmärk on:

1) leida toetuse andjale asjatundlikud ja võimekad partnerid muuseumi-, muinsuskaitse- ja

raamatukogupoliitika (edaspidi poliitika) kujundamisel, sealhulgas õigusloomes

kaasarääkimiseks, uute sekkumismeetmete kujundamiseks ja toetuse andja nõustamiseks

huvirühmi puudutavates küsimustes;

2) leida toetuse andjale asjatundlikud ja võimekad partnerid poliitika rakendamisel, sealhulgas

tegevuste elluviimiseks kultuuri arengukava eesmärkide saavutamisel.

(2) Toetuse andmise oodatav tulemus on:

1) partneritelt saadud sisend kultuuripoliitika kujundamiseks, mis on kogutud oma liikmeskonda ja

valdkonna teisi huvirühmi koordineeritult ja laiapõhjaliselt kaasates;

2) kultuuri arengukava eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste elluviimine.

(3) Toetuse andmise oodatav mõju on:

1) terviklik, kaasav ja teadmistepõhine kultuuripoliitika;

2) muuseumide, muinsuskaitse ja raamatukogude valdkonna areng ning suurem mõju ühiskonnas.

§ 3. Toetatavad tegevused ning riigiabi

(1) Toetust antakse:

1) poliitika kujundamisel kaasarääkimiseks (edaspidi poliitika kujundamise toetus);

2) poliitika rakendamiseks (edaspidi poliitika rakendamise toetus).

(2) Lõikes 1 nimetatud tegevuste täpne fookus ja sisu kalendriaastate lõikes avalikustatakse taotlusvooru

avamise teates.

(3) Poliitika rakendamise toetuse andmisel vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr

2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist

vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), artikli 3

mõistes, järgitakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(4) Partnerile eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga

ei tohi kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot.

(5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on

omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(6) Poliitika rakendamise toetuse andmisel riigiabina järgitakse komisjoni määruse (EL) nr 651/2014

Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi

tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi grupierandi

määrus), artiklis 53 ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

(7) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 ja riigiabi andmisel

grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava abi kumuleerimisreegleid.

(8) Vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmist ning saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümme

aastat alates määruse alusel viimase abi andmisest.

(9) Määrust ei kohaldata riigiabi või vähese tähtsusega abi taotlejale grupierandi määruse artikli 1

lõigetes 2–6 ning VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(10) Määrust ei kohaldata riigiabi taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse

alusel, millega Eesti riigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks, väärkasutatuks või ühisturuga

kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.

2. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine

§ 4. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja peab vastama järgmistele üldtingimustele:

1) ta on Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik;

2) ta ei ole riigi sihtasutus või riigi osalusel asutatud sihtasutus või kohaliku omavalitsuse sihtasutus

või nimetatud isikute asutatud sihtasutus;

3) tal ei ole taotluse esitamise päeva seisuga maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ja

tasutud ajakava kohaselt;

4) tal ei ole taotluse esitamise päeva seisuga majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide

esitamise võlga;

5) tal ei ole taotluse esitamise päeva seisuga tähtajaks täitmata kohustusi toetuse andja ees;

6) tema või tema üle valitsevat mõju omav isik ei ole taotluse esitamise päeva seisuga pankrotis,

likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning neil ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;

7) ta ei ole erakond erakonnaseaduse ega äriühing äriseadustiku mõttes.

(2) Poliitika kujundamise toetuse taotleja:

1) on muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonda tervikuna hõlmav

huvikaitseorganisatsioon, kelle tegevus on üleriigiline;

2) põhikirjajärgne tegevus on muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonna arendamine

ja kutsehariduse või erialase pädevuse arendamine ning valdkonnas tegutsevate vabatahtlike või

töötajate ühendamine valdkonnas tervikuna ja üle Eesti;

3) on tegutsenud punktis 2 nimetatud tegevusalal vähemalt kolm viimast aastat enne taotluse

esitamist ning panustanud muuseumi-, muinsuskaitse- või raamatukogupoliitika kujundamisse,

sellega seotud õigusloomesse ning arengudokumentide väljatöötamisse ja muutmisse.

(3) Poliitika rakendamise toetuse taotleja:

1) on muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonda tervikuna hõlmav

huvikaitseorganisatsioon või muu lõikes 1 nimetatud tingimustele vastav isik, kelle

põhikirjajärgne tegevus on muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonna

arendamine;

2) on tegutsenud punktis 1 nimetatud tegevusalal vähemalt kolm viimast aastat enne taotluse

esitamist.

§ 5. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses kirjeldatud tegevused peavad panustama §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse

saavutamisse ning vastama taotlusvooru avamise teates nimetatud fookusteemadele ja tegevustele.

Poliitika rakendamise toetuse taotluses kirjeldatud tegevustel peab olema turutõrge.

(2) Tegevuste abikõlblikkuse periood peab vastama §-s 9 sätestatud tingimustele ja poliitika

rakendamise toetuse suurus peab jääma §-s 10 sätestatud osakaalu piiridesse ning sisaldama nõutud

määral omafinantseeringut.

(3) Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:

1) taotleja üldandmed, sealhulgas käibemaksukohustuslase number, taotleja suurus ja pangakonto

andmed;

2) kontaktisiku andmed;

3) kinnitus, et taotleja vastab §-s 4 sätestatud tingimustele;

4) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud taotluste

menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-keskkond) kaudu.

(4) Poliitika kujundamise toetuse taotlus peab lisaks lõigetes 1–3 sätestatule sisaldama järgmisi andmeid

ja dokumente:

1) taotlusvormi lisa „Koostööpakkumine“;

2) toetuse kavandatavate kasutusaastate tegevuskava;

3) toetuse kavandatavate kasutusaastate ajal kehtiv arengukava.

(5) Poliitika rakendamise toetuse taotlus peab lisaks lõigetes 1–3 sätestatule sisaldama järgmisi andmeid

ja dokumente:

1) taotletava toetuse summa kalendriaastate lõikes;

2) toetuse kavandatavate kasutusaastate tegevuskava ja eelarve;

3) esimese kalendriaasta iga alategevuse detailne eelarve.

(6) Kui taotleja on taotlenud samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest

riigieelarvelistest või kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses

olema esitatud sellekohane teave.

§ 6. Taotlusvooru avamine

(1) Taotlusvooru avamisest, eelarvest ja selle jaotusest, fookusteemadest ja tegevustest ning taotluste

esitamise tähtajast teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne

taotlusvooru avamise päeva.

(2) Taotlusvoor avatakse iga kolme aasta järel.

§ 7. Taotluse esitamine

(1) Taotlus tuleb esitada § 6 lõike 1 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.

(2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu.

(3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline rike, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist,

loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast rikke kõrvaldamist.

(4) Toetust taotletakse kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks.

(5) Taotleja võib esitada § 3 lõikes 1 nimetatud mõlemale tegevusele ühe taotluse.

3. peatükk

Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 8. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks sobiv, vajalik,

põhjendatud ja tõhus, tekib §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks abikõlblikkuse

perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas on:

1) tasutud toetuse saaja arvelduskontolt;

2) tõendatud algdokumendiga;

3) tehtud riigihangete seaduse põhimõtteid järgides kooskõlas § 20 punktiga 4;

4) selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.

(2) Mitteabikõlblik kulu on:

1) käibemaks, välja arvatud juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;

2) rahatrahv ja rahaline karistus;

3) sularahas tasutud kulu;

4) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;

5) toetuse saajale teistest meetmetest hüvitatud kulu;

6) mitterahaline kulu;

7) taotlusvooru eesmärgi ja toetatava tegevusega sidumata põhjendamatu ja ebaoluline kulu;

8) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena ja sellelt tasutav maks ning asutuse või isiku juhtimiskulu

poliitika rakendamise toetuse puhul.

(3) Kui toetus on käsitletav § 3 lõikes 6 nimetatud abina, järgitakse peale lõigetes 1 ja 2 toodu abikõlblike

ja mitteabikõlblike kulude määratlemisel grupierandi määruse artikli 53 lõikes 5 toodud

abikõlblikkuse reegleid.

§ 9. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Abikõlblikkuse periood algab toetuse kavandatava kasutusaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud

hilisemast kuupäevast ning ei või olla pikem kui sama kalendriaasta 31. detsember.

§ 10. Toetuse piirmäär ja osakaal

(1) Kultuuriminister kinnitab igal aastal Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga

toetuste koondsumma.

(2) Poliitika kujundamise toetus määratakse võrdses summas maksimaalselt kolmele taotlejale, kellest

üks on muuseumide, üks muinsuskaitse ja üks raamatukogude valdkonnast. Esimese kalendriaasta

toetuse suurus avalikustatakse taotlusvooru avamise teates.

(3) Poliitika rakendamise toetuse ülempiir taotleja kohta on 55 000 eurot kalendriaastas.

(4) Teise ja kolmanda kalendriaasta toetuse summa ei ole suurem kui esimeseks kalendriaastaks

määratud summa, kuid võib olla väiksem, kui Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves

toimuvad muutused.

(5) Poliitika kujundamise toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 100%.

(6) Poliitika rakendamise toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 80%. Vähemalt 20%

taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma omafinantseeringu arvelt.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 11. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

(2) Kui taotlust ei esitata tähtaja jooksul, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

(3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal

algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud

korras.

(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisateavet, taotluse

täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles on puudusi ja/või

taotluses esitatud teabe alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.

(5) Lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva,

millal taotluse menetlemise aeg peatub. Kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, jätab

toetuse andja taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata. Toetuse andja teavitab sellest taotlejat

e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest.

Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

(6) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja kavandatud tegevusi

tingimusel, et tegevuste eesmärgid ei muutu.

(7) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-des 3–5

sätestatud nõuded.

§ 12. Taotluse hindamine

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab toetuse andja moodustatud komisjon, mille koosseisu

avalikustab toetuse andja oma veebilehel.

(2) Taotlusi hinnatakse määruse lisas esitatud hindamismetoodika alusel.

(3) Komisjon kaasab vajaduse korral hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte.

(4) Komisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma

erapooletust ning sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolu korral on

komisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel

ja korras taandama.

(5) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise ja põhjendatud juhtudel osalise

rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

§ 13. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni ettepanekul kultuuriminister.

Kultuuriminister teeb toetuse eraldamise otsuse eraldi iga toetuse kavandatava kasutusaasta kohta.

(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad kõigile määruses nimetatud

nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

(3) Poliitika rakendamise toetuse taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses

rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu ja/või kui see ei ole põhjendatud,

arvestades taotlusvooru eesmärki, toetatavate tegevuste loetelu, hindamiskriteeriume ja nõudeid.

Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks ja/või

kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et

taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et

taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega,

kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt

kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik.

Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse

rahuldamise otsuse juurde.

(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele. See

õigus tekib pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse

saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-

keskkonnast või muust registrist või andmeallikast.

(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:

1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele §-des 3–5 või teistele käesolevas määruses nimetatud

nõuetele;

2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;

3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;

4) komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;

5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada;

6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või kavandatud

toetatavate tegevuste muutmise kohta.

(7) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise raames

kogutud teavet hinnates ilmneb, et tegevuste eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.

(8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

§ 14. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine

(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:

1) taotluse osalist rahuldamist;

2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel

ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:

1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse

saaja taotlus rahuldatakse täielikult;

2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.

5. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 15. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase

kirjaliku avalduse alusel.

(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast

tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see

aitab kaasa tegevuste tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav

muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või

tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 15 tööpäeva jooksul pärast

sellekohase avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;

2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud valet või ebatäielikku teavet või teave

on jäetud teadlikult esitamata;

3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei suudeta

täita;

4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei

ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(2) Toetuse saaja peab toetuse taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise

otsuse kohaselt tagastama.

6. peatükk

Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine

§ 17. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetus maksatakse toetuse saajale 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

(2) Teise ja kolmanda kalendriaasta toetus makstakse toetuse saajale 14 tööpäeva jooksul pärast vastava

kalendriaasta toetuse eraldamise otsuse tegemist tingimusel, et toetuse andja on § 18 lõikes 1

nimetatud vahearuande kinnitanud ja toetuse saaja vastab endiselt §-s 4 sätestatud tingimustele.

(3) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast

kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

§ 18. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine

(1) Toetuse saaja esitab e-keskkonna kaudu toetuse andja kinnitatud vormil toetuse kasutamise esimese

ja teise kalendriaasta 1. detsembriks toetuse kasutamise kohta vahearuande ning 30 kalendripäeva

jooksul pärast viimase toetuse kasutamise kalendriaasta abikõlblikkuse perioodi lõpparuande.

(2) Toetuse andja menetleb vahearuannet kuni 30 kalendripäeva ja lõpparuannet kuni 90 tööpäeva

esitamisest arvates.

(3) Lõpparuande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada

tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne lõikes 1 toodud tähtaja saabumist.

(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste

kõrvaldamiseks, mil peatub lõikes 2 toodud aruande menetlemise aeg.

(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused

kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ja toetuse saaja

on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

7. peatükk

Toetuse tagasinõudmine

§ 19. Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine

(1) Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse, kui:

1) kulu ei ole abikõlblik;

2) paragrahvis 2 nimetatud eesmärki ja/või tulemust ei saavutatud ja/või taotluses ettenähtud

tegevusi ei viidud ellu;

3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;

4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;

5) toetuse saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on

mõjutanud kulu abikõlblikkust;

6) toetuse saaja on toetuse saamiseks nõutavad tingimused täitnud kunstlikult, sealhulgas on

esitanud valeandmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul

õigusvastasel viisil;

7) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;

8) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, mille tulemusena ei ole

võimalik tagada kohustuste täitmist;

9) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui:

1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;

2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud

mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse;

3) tagasinõudmisele kuulub kuni 500 eurot, kuid mitte rohkem kui kaks protsenti määratud

toetusest.

(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse

täitmise lõppemisest arvates.

(4) Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse maksma tagasi

60 kalendripäeva jooksul alates otsuse kehtima hakkamise päevast.

(5) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi korral võib toetuse

tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.

Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga alates toetuse väljamaksmisest

Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi.

(6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui

korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.

(7) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne tööpäeva

jooksul alates toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest taotluse, milles on toodud ajatamise

vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse

saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab.

(8) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja kümne tööpäeva

jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega

mõistliku aja võrra pikendada, teavitades sellest toetuse saajat.

(9) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, arvestades Euroopa Komisjoni

kehtestatud piiranguid, kui tegemist on ebaseadusliku abiga.

(10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse

tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse

toetuse saajale e-keskkonna kaudu või tähtkirjana posti teel.

(11) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada

kehtetuks. Sellisel juhul peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul alates

selle otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest.

(12) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja

tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete

kohaselt.

8. peatükk

Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused

§ 20. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja tagab määruses sätestatud kohustuste täitmise ja tegevuste eduka elluviimise, sealhulgas:

1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja määruses sätestatu järgi;

2) tagab nõutud ulatuses omafinantseeringu, kui tegemist on poliitika rakendamise toetuse saajaga;

3) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;

4) järgib tegevuste elluviimisega seotud asjade või teenuste ostmisel riigihangete seaduses toodud

põhimõtteid ja võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt

kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste

teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma

käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei

ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus;

5) järgib riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need on

asjakohased;

6) säilitab toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid

raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi, kui tegemist ei ole riigiabi saajaga;

7) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja

kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja

pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab neil teha

dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

8) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutamist kontrollida ja osutab selleks igakülgset

abi;

9) peab abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust;

10) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist

takistavatest asjaoludest, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ja

tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;

11) tagastab toetuse kasutamata jäägi;

12) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;

13) esitab koos vahearuandega teise ja kolmanda kalendriaasta täpsustatud tegevuskava toetuse

kasutamise kalendriaasta 1. detsembriks;

14) esitab koos vahearuandega teise ja kolmanda kalendriaasta täpsustatud eelarve toetuse

kasutamise kalendriaasta 1. detsembriks, kui tegemist on poliitika rakendamise toetuse saajaga;

15) lähtub läbipaistva huvikaitse heast tavast ja vabaühenduste eetikakoodeksist;

16) katab toetavate tegevuste maksumuse suurenemisel kallinemise osa, kui tegemist on poliitika

rakendamise toetuse saajaga.

§ 21. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus:

1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, määruses või taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;

2) esitada oma seisukohad puuduste kõrvaldamise raames ja § 14 lõikes 2 sätestatud juhtudel;

3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega

avaliku teabe seaduses sätestatud korras;

4) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.

§ 22. Toetuse andja kohustused

Toetuse andja on kohustatud:

1) edastama taotlejale või toetuse saajale määrusega reguleeritud otsused määruses sätestatud aja

jooksul;

2) säilitama toetuse taotlemise, andmise ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid

vastavalt raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegadele, kui tegemist ei ole riigiabi andmisega;

3) kontrollima tegevuste elluviimist;

4) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid e-keskkonnas

kättesaadavaks;

5) teavitama toetuse saajat viivitamatult määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates

õigusaktides tehtud muudatustest;

6) tegema muid määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.

§ 23. Toetuse andja õigused

Toetuse andjal on õigus:

1) kontrollida toetuse saaja territooriumil tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste

elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele;

2) nõuda taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmete

ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja

kohustuste nõuetekohast täitmist;

3) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;

4) kontrollida toetuse ja poliitika kujundamise toetuse puhul omafinantseeringu kasutamist;

5) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja

rikub määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil

kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või määruses sätestatust;

6) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust, kui tegevuste maksumus väheneb või kui

Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves toimuvad muutused;

7) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on halvenenud sellisel

määral, et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud;

8) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja

see on ajatamata;

9) otsustada oma kaalutlusõiguse alusel määruse § 19 kohase toetuse tagasinõudmise ulatuse üle.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga Kristiina Alliksaar

minister kantsler

Lisa. Taotluste hindamismetoodika