Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 1.2-2/67-3 |
Registreeritud | 02.07.2024 |
Sünkroonitud | 03.07.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 1.2-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Eesti Ravimihulgimüüjate Liit |
Saabumis/saatmisviis | Eesti Ravimihulgimüüjate Liit |
Vastutaja | Kelly Otsman (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Innovatsiooni vastutusvaldkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Tere,
Saadan Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu arvamuse ravimi-tervishoiuvaldkonna riigilõivude tõstmise seaduseelnõule.
Lugupidamisega
Teet Torgo
Tegevjuht
ERHL
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401
Pr Riina Sikkut Terviseminister Sotsiaalministeerium [email protected]
Teie: 20.6.2024 nr 1.2-2/67-1
Meie: 2.7.2024 Arvamus RLS ja NPALS muutmise eelnõule Austatud proua minister Tänan Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu nimel riigilõivude muutmise seaduseelnõu arvamuse andmiseks saatmise eest. Näeme eelnõus järgmisi põhimõttelisi probleeme: 1. Näeme murega, et ravimite käitlemise ja tegevuslubadega seotud toimingute riigilõive kavandatakse mitmekordistada. Näiteks tõstetakse 10 eurolt 30 eurole kolmekordseks narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, sh vastavate ravimite, sisseveoloa taotluse läbivaatamise riigilõiv. Teatavasti ei saa riigilõivu kulusid juurdehindlusreeglite kohaselt ravimihinnale lisada, vaid selle kulu peab katma juurdehindlus ise. Maksimaalne juurdehindluse määr ühe ravimipakendi kohta on aga 6,39 eurot. Seega peaks ühe narkootilise või psühhotroopse ravimi pakendi Eestisse tooja sellele sõltuvalt konkreetse ravimi hinnast vähemalt 23,61 eurot ise peale maksma. Isegi kõrgeimasse juurhindluse kategooriasse kuuluva ravimi puhul tuleks pelgalt sisseveoloa riigilõivu katmiseks neid Eestisse tellida vähemalt 5 pakendit. Samas tuleb juurdehindlusest lisaks katta ka kõik muud ravimi käitlemise ja turustamisega seotud kulud. Muutuse mõju oleks eriti terav müügiloata ravimite puhul, mida sageli tellitakse raviarsti taotluse alusel äärmiselt piiratud koguses ning võimalik ka pakendikaupa vaid ühe konkreetse patsiendi erilise hädavajaduse tarbeks. Oleme sellele probleemile tähelepanu juhtinud juba aastaid. Peame äärmiselt kahetsusväärseks, et probleemi lahendamise asemel süvendatakse seda käesoleva eelnõuga veelgi. Seesugune muutus võib oluliselt ohustada ravimite kättesaadavust Eestis ning seda eelkõige kriitiliste ravimite puhul. Nõustume eelnõu autoritega, et teenuste pakkumisega seotud kulud on aastate jooksul kasvanud, sh inflatsiooni ning majandus- ja personalikulude mõjul. Need muutused mõjutavad ühtemoodi nii avalikku kui erasektorit. Meenutame siiski, et hoolimata kulude kasvust, ravimivaldkonnale lisandunud kohustustest ja ravimisektori osapoolte aastatepikkustest selgitustest on ravimite riiklikud juurdehindlusmäärad püsinud muutumatuna vähemalt paarkümmend aastat. Seepärast mõjub kummastavalt riigilõivu tõstmise õigustusena esitatud argument, et ravimivaldkonna toimingute riigilõivud on kaheksa aastat olnud samal tasemel.
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401
2. Eelnõu selgitustes sedastatakse, et kehtivad riigilõivumäärad ei ole enam kooskõlas seaduses nimetatud kulupõhimõttega. Samas ei esitata arvutusi ega arvestusi, mis näiteks uute tõusvate määrade kulupõhisust. Seega satub eelnõu vastuollu autorite endi poolt viidatud kulupõhisuse printsiipi kehtestava riigilõivuseaduse sättega. Rõhutame, et teiste riikide riigilõivumäärade kasutamine referentsina uute Eesti määrade kehtestamise põhjenduse-selgitusena ei saa olla asjakohane, sest läheb samuti mööda riigilõivuseaduses sätetatud kulupõhimõttest. 3. Ühtlasi vajab selgitust tänasega võrreldes uute riigilõivuga hõlmatud toimingute lisandumine seadusesse – meie vaates eelkõige uued hulgimüügi tegevusloaga seotud toimingud. Kokkuvõttes leiame, et:
- kuna eelnõuga käsitletakse ravimivaldkonna tegevusi killustatult, riiki ennast ebavõrdselt ja valikuliselt ravimivaldkonna teiste osapoolte arvelt eelistades, siis me eelnõu praegusel kujul toetada ei saa;
- samuti vajavad eelnõu selgitused põhimõttelist täiendamist uute riigilõivumäärade kulupõhisuse tõendamise aspektis.
Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Teet Torgo tegevdirektor
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401
Pr Riina Sikkut Terviseminister Sotsiaalministeerium [email protected]
Teie: 20.6.2024 nr 1.2-2/67-1
Meie: 2.7.2024 Arvamus RLS ja NPALS muutmise eelnõule Austatud proua minister Tänan Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu nimel riigilõivude muutmise seaduseelnõu arvamuse andmiseks saatmise eest. Näeme eelnõus järgmisi põhimõttelisi probleeme: 1. Näeme murega, et ravimite käitlemise ja tegevuslubadega seotud toimingute riigilõive kavandatakse mitmekordistada. Näiteks tõstetakse 10 eurolt 30 eurole kolmekordseks narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, sh vastavate ravimite, sisseveoloa taotluse läbivaatamise riigilõiv. Teatavasti ei saa riigilõivu kulusid juurdehindlusreeglite kohaselt ravimihinnale lisada, vaid selle kulu peab katma juurdehindlus ise. Maksimaalne juurdehindluse määr ühe ravimipakendi kohta on aga 6,39 eurot. Seega peaks ühe narkootilise või psühhotroopse ravimi pakendi Eestisse tooja sellele sõltuvalt konkreetse ravimi hinnast vähemalt 23,61 eurot ise peale maksma. Isegi kõrgeimasse juurhindluse kategooriasse kuuluva ravimi puhul tuleks pelgalt sisseveoloa riigilõivu katmiseks neid Eestisse tellida vähemalt 5 pakendit. Samas tuleb juurdehindlusest lisaks katta ka kõik muud ravimi käitlemise ja turustamisega seotud kulud. Muutuse mõju oleks eriti terav müügiloata ravimite puhul, mida sageli tellitakse raviarsti taotluse alusel äärmiselt piiratud koguses ning võimalik ka pakendikaupa vaid ühe konkreetse patsiendi erilise hädavajaduse tarbeks. Oleme sellele probleemile tähelepanu juhtinud juba aastaid. Peame äärmiselt kahetsusväärseks, et probleemi lahendamise asemel süvendatakse seda käesoleva eelnõuga veelgi. Seesugune muutus võib oluliselt ohustada ravimite kättesaadavust Eestis ning seda eelkõige kriitiliste ravimite puhul. Nõustume eelnõu autoritega, et teenuste pakkumisega seotud kulud on aastate jooksul kasvanud, sh inflatsiooni ning majandus- ja personalikulude mõjul. Need muutused mõjutavad ühtemoodi nii avalikku kui erasektorit. Meenutame siiski, et hoolimata kulude kasvust, ravimivaldkonnale lisandunud kohustustest ja ravimisektori osapoolte aastatepikkustest selgitustest on ravimite riiklikud juurdehindlusmäärad püsinud muutumatuna vähemalt paarkümmend aastat. Seepärast mõjub kummastavalt riigilõivu tõstmise õigustusena esitatud argument, et ravimivaldkonna toimingute riigilõivud on kaheksa aastat olnud samal tasemel.
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401
2. Eelnõu selgitustes sedastatakse, et kehtivad riigilõivumäärad ei ole enam kooskõlas seaduses nimetatud kulupõhimõttega. Samas ei esitata arvutusi ega arvestusi, mis näiteks uute tõusvate määrade kulupõhisust. Seega satub eelnõu vastuollu autorite endi poolt viidatud kulupõhisuse printsiipi kehtestava riigilõivuseaduse sättega. Rõhutame, et teiste riikide riigilõivumäärade kasutamine referentsina uute Eesti määrade kehtestamise põhjenduse-selgitusena ei saa olla asjakohane, sest läheb samuti mööda riigilõivuseaduses sätetatud kulupõhimõttest. 3. Ühtlasi vajab selgitust tänasega võrreldes uute riigilõivuga hõlmatud toimingute lisandumine seadusesse – meie vaates eelkõige uued hulgimüügi tegevusloaga seotud toimingud. Kokkuvõttes leiame, et:
- kuna eelnõuga käsitletakse ravimivaldkonna tegevusi killustatult, riiki ennast ebavõrdselt ja valikuliselt ravimivaldkonna teiste osapoolte arvelt eelistades, siis me eelnõu praegusel kujul toetada ei saa;
- samuti vajavad eelnõu selgitused põhimõttelist täiendamist uute riigilõivumäärade kulupõhisuse tõendamise aspektis.
Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Teet Torgo tegevdirektor