Edastuskiri

Te lje

T -3

1- --

-C -N

11 C

10 3-

-2 a

lg us

Si rg

e: L

= 60

6, 5m

Si rg

e: L

= 60

6, 5m

Si ird

ek õv

er : A

= 73

8, 7m

; L =

22 2,

7m

Si ird

ek õv

er : A

= 73

8, 7m

; L =

22 2,

7m

K õv

er : R

= 24

50 ,0

m ; L

= 74

9, 0m

K õv

er : R

= 24

50 ,0

m ; L

= 74

9, 0m

S iir

de kõ

ve r:

A =

73 8,

7m ; L

= 22

2, 7m

S iir

de kõ

ve r:

A =

73 8,

7m ; L

= 22

2, 7m

S irg

e: L

= 14

4, 6m

S irg

e: L

= 14

4, 6m

S iir

de kõ

ve r:

A =

45 0,

0m ; L

= 13

5, 0m

S iir

de kõ

ve r:

A =

45 0,

0m ; L

= 13

5, 0m

K õv

er : R

= 15

00 ,0

m ; L

= 59

6, 3m

Kõ ve

r: R=

15 00

,0 m

; L =

59 6,

3m

Si ird

ek õv

er : A

= 45

0, 0m

; L =

13 5,

0m

Si ird

ek õv

er : A

= 45

0, 0m

; L =

13 5,

0m

Si rg

e: L

= 22

7, 9m

Si rg

e: L

= 22

7, 9m

Te lje

T -3

1- ---

C -N

11 C

10 3-

-2 lõ

pp

PK 1257+34

PK 1258+00

PK 1259+00

PK 1260+00

PK 1261+00

PK 1262+00

PK 1263+00

PK 1264+00

PK 1265+00

PK 1266+00

PK 1267+00

PK 1268+00

PK 1269+00

PK 1270+00

PK 1271+00

PK 1272+00 PK 1273+00 PK 1274+00 PK 1275+00 PK 1276+00 PK 1277+00 PK 1278+00

PK 1279+00

PK 1280+00

PK 1281+00

PK 1282+00

PK 1283+00

PK 1284+00

PK 1285+00

PK 1286+00

PK 1287+00

PK 1287+74

Tunnel (kohaliku tee altpääs)

VÄIKEULUKITUNNEL L>2,0m, K>1,5m

Varasemalt Põltsamaa möödasõidu projekti koosseisus projekteeritud kogujateed nihutatakse põhimaantee äärde

Töö nimetus

Asukoht

Joonise nimetus Mõõtkava

Joonise nrKöide; eriosaStaadiumTöö nr

Tellija

Fail / Kuupäev: P23080_ES_TL_Kalikula_variant-6.dwg / 17.06.2024

Reaalprojekt OÜ Vabaduse pst 174b 10917 Tallinn tel +372 608 11 00 www.reaalprojekt.ee [email protected]

Transpordiamet

Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 126,0-128,7 Kaliküla lõigu eelprojekti koostamine

Kaliküla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond

ASENDIPLAAN Variant 6

(põhitee üleval) M 1:5000

P23080 ES ... TL-4-01

Projekteerija A.Solovjov Vastutav Projekteerija M.Sepp

Projektijuht M.Reier

Abiprojektijuht L.Lillmann

0

M 1:5000

50 100 150 200 250 300m

14173

N

S

EW

KALIKÜLA küla

KALIKÜLA küla

NEANURME küla

Kali kü

la tee

61 60

04 1

Kaliküla tee 6160041

Si nk

am äe

te e

61 60

10 2

TARTU 2

E263

TALLINN 2 E263

TINGMÄRGID: Projekteeritav riigitee Projekteeritav kohalik tee Projekteeritav juurdepääs Projekteeritav jalg- ja jalgrattatee

Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehituse eelprojekt (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 20200042)

Teemaplaneeringu järgne tee ja tee kaitsevööndi ala

Teemaplaneeringu järgne maantee trassi koridor

EVS B15 - Pikk soolobuss 15m

Jalakäijate ületuskoht

Varasemalt Põltsamaa möödasõidu projekti koosseisus projekteeritud kugujateed nihutatakse põhimaantee äärde

Töö nimetus

Asukoht

Joonise nimetus Mõõtkava

Joonise nrKöide; eriosaStaadiumTöö nr

Tellija

Fail / Kuupäev: P23080_ES_TL_Kalikula.dwg / 20.06.2024

Reaalprojekt OÜ Vabaduse pst 174b 10917 Tallinn tel +372 608 11 00 www.reaalprojekt.ee [email protected]

Transpordiamet

Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 126,0-128,7 Kaliküla lõigu eelprojekti koostamine

Kaliküla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond

ASENDIPLAAN 2+1 Ohutum lahendus

M 1:5000

P23080 ES ... TL-4-01

Projekteerija A.Solovjov Vastutav Projekteerija M.Sepp

Projektijuht M.Reier

Abiprojektijuht L.Lillmann

0

M 1:5000

50 100 150 200 250 300m

14173

N

S

EW

KALIKÜLA küla

KALIKÜLA küla

NEANURME küla

Kali kü

la tee

61 60

04 1

Kaliküla tee 6160041

Si nk

am äe

te e

61 60

10 2

TARTU 2

E263

TALLINN 2 E263

TINGMÄRGID: Kavandatav 2-tasandiline lahendus Kavandatav 1-tasandiline lahendus

Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehituse eelprojekt (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 20200042)

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna‒

Tartu‒Võru‒Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Riigitee 2 (E263) Tallinna‒Tartu‒Võru‒Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla

lõigu ehitusprojekti koostamiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Ehitamine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Transpordiamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Kaie Kruusmaa

2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise üksuse juhataja

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused ehitusseadustiku § 27 alusel (kooskõlas EhSRS §

13 lg 4)

3.2. Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: 61605:002:1190, 61606:002:0980, 61601:001:0454,

61605:002:1200, 61601:001:0563, 61801:001:0025,

61601:001:0565, 61801:001:0563, 61801:001:0861,

61601:001:0488, 61801:001:0848, 61601:001:0491,

61801:001:0844, 61801:001:0846, 61601:001:0513,

61601:001:0576, 61601:001:0538, 61606:002:0990,

61601:001:0459, 61801:001:0384, 61605:002:1061,

61606:002:0129, 61601:001:0163, 61606:002:0242,

61601:001:0162, 61601:001:0548, 61801:001:0860,

61801:001:0847, 61801:001:0843, 61801:001:0845,

61601:001:0510, 61801:001:0465, 61606:002:0160,

61606:002:0570, 61601:001:0458

4.2.Koha-aadress: Jõgeva maakond Põltsamaa vald (Kaliküla ja Annikvere

külad)

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas.

*Punktis 4.1 on 2+2 ristlõikega maantee eskiisi alusel toodud olemasolevate riigiteede ning

era-, munitsipaal- või muud riigi omandis olevad katastriüksused, millele projekteeritakse

riigiteed või selle koosseisu kuuluvad teed ja rajatised. Projektlahenduse koostamisel võib

osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine. Täiendava teemaa vajadus näidatakse

krundijaotuskava joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev

olukord

Riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee kuulub

üle-euroopalisse transpordivõrgustikku TEN-T. Euroopa

teedevõrgus kannab maantee tähistust E263. Maantee ühendab

Eesti Vabariigi pealinna Lõuna-Eestiga ja Luhamaa

piiripunktiga.

Projekteeritav lõik asub Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.

Järva maavanema 27.04.2009. a korraldusega nr 275, Jõgeva

maavanema 29.04.2009. a korraldusega nr 219 ja Tartu

maavanema 27.04.2009. a korraldusega nr 304 algatati

Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartu maakonnaplaneeringuid

täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn –

Tartu – Võru – Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0

– 183,0“ koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega

(KSH).

Teemaplaneering on Jõgeva maakonna osas kehtestatud Jõgeva

maavanema 23. novembri 2012 korraldusega nr 1-1/396.

Projekteeritaval põhimaanteel on 2022. a andmetel

liiklussagedus 7113 autot ööpäevas, millest raskeliiklus

moodustab 14%.

Transpordiameti tellimusel koostab Reaalprojekt OÜ riigitee 2

(E263) Tallinna‒Tartu‒Võru‒Luhamaa tee Kaliküla lõigu

ehitusprojekti, mille koosseisus on valminud I klassi maantee

ehituse ja olemasoleva samatasandilise Kaliküla ristmiku

ümberehitamise eskiislahendused, mis on toodud lisades 2 ja 3.

2+2 ristlõikega eskiis on koostatud teemaplaneeringu ja

eeluuringute (liiklusuuringud, planeeringud ja kitsendused,

ulukiuuring) alusel.

5.1.2. Projekti eesmärk  Riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee

(edaspidi riigitee 2) km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu

projekteerimine 2+2 ristlõikega maanteeks koos

eritasandilise liiklussõlme ja teiste I klassi maantee

toimimiseks vajalike teede ja rajatistega ning

teemaplaneeringuga kavandatud teede ja rajatiste

asukohtade ja lahenduste täpsustamine projekteeritaval

lõigul.

 Liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning

liikuvuse tagamine erinevatele transpordiliikidele (sh

jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, raskeveokid,

transiitliiklus, põllumajandus, jms).

 Teede ehitamiseks ja hooldamiseks vajaliku teemaa

määramine.

5.1.3. Lubatud suurim

sõidukiirus

Põhimaanteel 120 km/h (2+2 ristlõikega maanteel), teistel

teedel määrata projekteerimise käigus.

5.1.4. Sõiduradade arv Põhimaanteel 2+2

5.1.5. Ristlõige/

Sõidurada

Lähtuda juhisest „Riigiteede ristlõike valimise juhend“.

5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud

5.2.1. Lähtuda Ehitusseadustiku alusel kehtestatud tee projekteerimise normidest ja

kehtivatest Transpordiameti juhistest ja juhenditest.

5.2.2. 2+2 ristlõikega põhimaantee lahenduse korral lähtuda lisas 2 toodud

eskiislahendusest. Projektlahendust tuleb täpsustada ehitusprojekti koostamise

käigus.

5.2.3. 2+2 ristlõikega maantee lahenduse korral näha ette põhimaanteelt samatasandiliste

ristumiskohtade likvideerimine ning juurdepääsude lahendamine kogujateede kaudu.

Lisas 2 oleva eskiisjoonise osas arvestada järgnevate selgitustega:

 Lisas 2 olev joonis on eskiis. Sellel ei ole näidatud nõlvu ega kraave, mistõttu

joonis ei anna selget ettekujutust maavajadusest. Nõlvad ja kraavid tuleb

projekteerida ehitusprojektiga. Samuti tuleb projekteerimise käigus kõikide

teede asukohad täpsustada ümbritsevast situatsioonist ja maapinna reljeefist

tulenevalt. Lisas 2 olev eskiis ei kajasta täpset teede asukohta, vaid asukohta

praeguse parima teadmise juures.

 Lisas 2 oleval joonisel on violetse tooniga näidatud Skepast&Puhkim OÜ töös

nr 2020-0042 „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-

128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojekt. Põltsamaa

möödasõit“. Lahendus on kantud joonisele informatiivsel eesmärgil ning see

ei ole projekteerimistingimuste ese. Lahenduse näitamine võimaldab mõista

perspektiivset terviklikku liikluskorraldust.

5.2.4. Projekteerida ajutise lahendusena olemasoleva samatasandilise Kaliküla ristmiku

ümberehitamine olukorraks, kus Põltsamaa möödasõidu realiseerimisel ei ole

eraldatud piisavalt rahalisi vahendeid terviklahenduse (2+2 ristlõikega põhimaantee

lahendus koos Kaliküla liiklussõlmega) realiseerimiseks. Samatasandilise ristmiku

ümberehitamise eskiis on informatiivsena toodud lisas 3. Projektlahendust täpsustada

ehitusprojekti koostamise käigus. Tuleb arvestada, et maavajadus kogu lõigus (ka

ajutise samatasandilise ristmiku lahenduse korral) arvestatakse tervikliku 2+2

ristlõikega lahenduse järgi.

Lisas 3 oleva eskiisjoonise osas arvestada järgnevate selgitustega:

 Lisas 3 olev joonis on eskiis. Sellel ei ole näidatud nõlvu ega kraave, mistõttu

joonis ei anna selget ettekujutust maavajadusest. Nõlvad ja kraavid tuleb

projekteerida ehitusprojektiga. Samuti tuleb projekteerimise käigus kõikide

teede asukohad täpsustada ümbritsevast situatsioonist ja maapinna reljeefist

tulenevalt. Lisas 3 olev eskiis ei kajasta täpset teede asukohta, vaid asukohta

praeguse parima teadmise juures.

 Lisas 3 oleval eskiisil on informatiivselt näidatud perspektiivse Kaliküla

liiklussõlme lahendus. Joonisel liiklussõlme kujutamise eesmärk on näidata,

et võrrelduna 2+2 ristlõike ja liiklussõlmega lahendusega ei kaasne

samatasandilise ristmiku ümberehitamiseks täiendavat maavajadust.

 Lisas 3 oleval joonisel on violetse tooniga näidatud Skepast&Puhkim OÜ töös

nr 2020-0042 „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-

128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojekt. Põltsamaa

möödasõit“. Lahendus on kantud joonisele informatiivsel eesmärgil ning need

ei ole projekteerimistingimuste ese. Lahenduse näitamine võimaldab mõista

perspektiivset terviklikku liikluskorraldust, sh seda, et Skepast&Puhkim OÜ

tööga nr 2020-0042 on kavandatud riigitee 2 km 125,958 asuva Annikvere 1

ristmiku likvideerimine ning liiklus suunatakse kogujateede abil

projekteeritavasse samatasandilisse Kaliküla ristmikku. Juurdepääsud

samatasandilise ristmiku lahenduse korral lahendatakse varasemalt

projekteeritud kogujateedelt, s.t et otsejuurdepääsud põhimaanteelt

likvideeritakse.

5.2.5. Nii 2+2 ristlõikega põhimaantee lahenduse kui ka olemasoleva samatasandilise

Kaliküla ristmiku ümberehitamise projektlahenduse koostamisel arvestada

Skepast&Puhkim OÜ töös nr 2020-0042 „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojekt.

Põltsamaa möödasõit“ projekteeritud lahendustega.

5.2.6. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima

arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).

5.2.7. Juhul kui projektlahenduse tõttu kaob mõnele kinnistule või kinnistu osale

juurdepääs, tuleb projektiga tagada ja lahendada uus juurdepääs.

5.3.Bussipeatused

5.3.1. Lisades 2 ja 3 toodud eskiislahendustes on näidatud bussipeatuste asukohad praeguse

parima teadmise juures. Asukohtade leidmisel on tehtud koostööd kohaliku

omavalitsuse ja ühistranspordikeskusega. Vajadusel täpsustada eskiislahenduses

toodud bussipeatuste vajadust ja asukohti, et tagada bussiliinide toimivus.

5.3.2. Bussipeatuse tüüp (suletud tasku, avatud tasku, peatumine osaliselt sõidurajal,

peatumine sõidurajal) täpsustada projekteerimise käigus.

5.3.3. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt).

5.4.Kergliiklusteed

5.4.1. Kergliiklusteede projekteerimisel lähtuda lisades 2 ja 3 toodud eskiislahendustest.

Teede asukohad võivad projekteerimise käigus täpsustuda.

5.4.2. Kergliiklustee kavandamisel lähtuda Transpordiameti juhendist „Kergliiklustaristu

kavandamise juhend“.

5.4.3. Kergliiklustee laius 3,0 m, põhjendatud vajadusel kitsam.

5.5.Teega seotud rajatised (viaduktid, tunnelid, müratõkked jms)

5.5.1. 2+2 ristlõikega põhimaantee projektlahenduse korral projekteerida teelõigule

vajalikud rajatised – viadukt ja väikeulukitunnel. Kavandatavate rajatiste esialgsed

asukohad on esitatud eskiisjoonisel, mida tuleb projekteerimise käigus täpsustada.

5.5.2. Projekteerida müraleevendusmeetmed lähtudes mürauuringu tulemustest.

5.5.3. Kavandada ehitamisele ette jääva olemasoleva müraseina/müravalli ümberehitamine.

5.5.4. Uued rajatised projekteerida elueaga vähemalt 100 aastat.

5.6.Teevalgustus

5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt juhisele „Riigimaanteede valgustamise juhis“.

5.6.2. Lahendada ehitamisele ette jääva valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva

valgustuse terviklahendus.

5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.7.1. Põhimaantee katend ja teiste püsikatendiga teede katend projekteerida kasutusajaga

vähemalt 20 aastat.

5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt

vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks. Maavajadus kogu lõigus

arvestada tervikliku 2+2 ristlõikega lahenduse järgi.

5.7.4. Arvestada järgmiste maaparandusehitiste ja rajatistega seotud tingimustega:

5.7.4.1.Vajadusel küsida PTA Jõgeva esindusest ([email protected])

maaparandussüsteemi teostusjoonised.

5.7.4.2.Maaparandussüsteemi drenaažkuivenduse teostusjooniste alusel teha uurimistööd nii

drenaažkuivenduse rajatiste asukoha kui ka sügavuse täpseks määramiseks (MaaParS

§ 47 lg 6).

5.7.4.3.Uurimisel ja projekteerimisel kaasata maaparanduse alal tegutsevate ettevõtjate

registrisse kantud ehk MATER spetsialist (MaaParS § 50 lg 5, § 36 lg 2).

5.7.4.4.Täpsustatud drenaažkuivenduse rajatiste paiknemine kanda projekti joonistele

(MaaParS § 47 lg 6).

5.7.4.5.Rajatistele asukoha leidmisel arvestada drenaažkuivenduse rajatiste paiknemisega

(MaaParS § 47 lg 6).

5.7.4.6.2+2 sõidurajaga maantee ning eritasandilise liiklussõlme rajamisel rikutud

maaparandussüsteemi rajatised (kollektorid, kaevud, truubid) tuleb taastada, dreeni

või kollektori juhuslikul vigastamisel taastada kahjustatud torustikud samade

lahenduste alusel. Tööd teha maaparandusseadusest ja sellega kehtestatud määrustest

tulenevate nõuete kohaselt (MaaParS § 46 lg 1, § 44 lg 5, ehitusseadustik (edaspidi

EhS) § 11).

5.7.4.7.Projekteerimisel arvestada, et maaparandussüsteemi maa-alale ehitamisel ei tohi

kavandatav ehitis takistada ega kahjustada maaparandussüsteemi nõuetekohast

toimimist lisaks oma kinnisasjale ka naaberkinnisasjadel (MaaParS § 44 lg 2 ja 3).

5.7.4.8.Kui projektlahendus ei võimalda maaparandussüsteemi toimimist, siis tuleb

maaparandussüsteem rekonstrueerida. Selleks võtta maaparandussüsteemi

projekteerimistingimused PTA-lt (MaaParS § 50 lg 5 ja § 12).

5.7.4.9.Lisavee juhtimine maaparandussüsteemi tuleb kooskõlastada PTA-ga (MaaParS §

53).

5.7.4.10. Ehitusloa eelnõu esitada PTA-le kooskõlastamiseks, ehitusteatise korral

kooskõlastada ehitis või ehitamine (MaaParS § 50 lg 1).

5.7.4.11. Peale ehitamist esitada PTA-le tööde teostusdokumentatsioon.

5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded

5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa

tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2

„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.

5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.

5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui

perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,

maaradari kasutamine on lubatud.

5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada

ristmiku läbilaskvust ja määrata

teenindustaset ning katte arvutamiseks

vajalikku koormussagedust.

☒ Kergliiklustee vajaduse hindamine Teostada vastavalt Transpordiameti

juhendile „Kergliikluse prognoosimise

juhend-2013“.

☒ Mürauuring Teostada mürauuring ning selgitada välja

müraleevendusmeetmete vajadus ja

asukohad.

5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☒ Keskkonnamõjude

eelhindamine

Enne ehitusloa andmist

☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist

☐ Ei kohaldu

Koostas: Anni Luht, projekteerimise üksuse projektijuht

Lisad:

1. Asukohaskeem

2. 2+2 sõidurajaga maantee eskiislahendus

3. Samatasandilise ristmiku eskiislahendus (ajutine lahendus)

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna‒Tartu‒Võru‒Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva

Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 1

Lisa 1. Asukohaskeem

Km 3,568

Km 128,7

Km 125,9

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse osas

1 Põllumajandus- ja

Toiduamet

Alus: projektiga hõlmatud

alale jäävad Anikvere,

Kaliküla II ning Kaliküla

II/2 maaparandusehitised ja

nende rajatised

01.04.2024 kiri nr 6.2-

2/14210

21.05.2024 e-kiri

01.04.2024 kiri

Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA) on tutvunud Transpordiameti

(registrikood 70001490) poolt 20.03.2024 esitatud projekteerimistingimuste

taotlusega nr 8-1/23-106/4727-1 (registreeritud PTA dokumendihaldussüsteemis nr

6.2-2/14186) Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Annikvere ja Kaliküla külades

riigitee 2 (E263) Tallinna‒Tartu‒Võru‒Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla

lõigu ehitusprojekti koostamiseks vajaminevate tingimuste väljastamiseks.

Planeeritavate tegevuste mõjualasse jäävad drenaažkuivendusega Anikvere

(maaparandussüsteemi, edaspidi MS/ehitise kood 2102960010020/005), Kaliküla II

(MS/ehitise koodid 2102960020080/003 ja 2102960020100/001) ning Kaliküla II/2

(MS/ehitise kood 2102960020090/003) maaparandusehitised ja nende rajatised.

Maaparandussüsteemi maa-alale ehitise kavandamisel, tuleb nii projekteerimisel,

ehitamisel kui ka kasutamisel arvestada maaparandusseadusest tulenevate nõuetega.

Maaparandussüsteem peab selle kasutamise kestel vastama maaparandussüsteemi

nõuetele (maaparandusseadus, edaspidi MaaParS § 47 lg 11). Ehitamisega ei tohi

halvendada naaberkinnisasjade kuivendusseisundit ega kahjustada

naaberkinnisasjadele jääva maaparandussüsteemi toimimist.

Projekteerimisel maaparandussüsteemi maa-alale tuleb arvestada, et PTA andmed

maaparandussüsteemi rajatiste asukoha kohta on ligikaudsed. Enne

drenaažkuivendusega alale projekteerimist tuleb teha uurimistööd dreenide ja

kollektorite täpse paigutuse ja sügavuse määramiseks (MaaParS § 17). Drenaažiga

kuivendatud maa-ala maakasutus ei tohi kahjustada drenaažisüsteemi toimimist

(MaaParS § 47 lg 6). Projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeritavad ehitised ja

rajatised ei tohi kahjustada maaparandussüsteemi rajatisi (dreenid, kollektorid,

kaevud, truubid, kraavid) ning maaomanikul või õigusjärgsel maavaldajal peab olema

võimalik teha vajalikke maaparandussüsteemi ja selle maa-ala maaparandushoiutöid.

Projektis tuleb ette näha, et maaparandussüsteemi kahjustamise korral peab kahjustuse

tekitaja selle kõrvaldama.

Lisaks anname teada, et sama sisuga dokument (registreeritud PTA

dokumendihaldussüsteemis nr 6.2-2/6194) väljastati PTA poolt ka 01.02.2024

Osaühing Reaalprojektile (registrikood 10765904) nende poolt 23.01.2024 esitatud

taotluse alusel.

Lähtuvalt eeltoodust esitame kooskõlastuse tingimused, millega nõustumisel võib

lugeda riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva

Kaliküla lõigu projekteerimistingimuste eelnõu PTA poolt kooskõlastatuks.

Tingimused haldusaktile kandmiseks

1. Vajadusel küsida PTA Jõgeva esindusest ([email protected])

maaparandussüsteemi teostusjoonised.

2. Maaparandussüsteemi drenaažkuivenduse teostusjooniste alusel teha uurimistööd

nii drenaažkuivenduse rajatiste asukoha kui ka sügavuse täpseks määramiseks

(MaaParS § 47 lg 6).

3. Uurimisel ja projekteerimisel kaasata maaparanduse alal tegutsevate ettevõtjate

registrisse kantud ehk MATER spetsialist (MaaParS § 50 lg 5, § 36 lg 2).

Põhjendus:

Transpordiamet võttis 15.05.2024 Põllumajandus- ja Toiduametiga ühendust, et täpsustada

01.04.2024 kirja punkti nr 11 sisu, milles on esitatud tingimus kasutusloa eelnõu või

kasutusteatise kooskõlastamiseks PTA-ga. Transpordiamet viitas enda kirjas, et

ehitusseadustiku (EhS) lisa 2 kohaselt avalikult kasutatavale teedele kasutusluba ega -teatist

ei anta, mistõttu soovis selgust, missuguse ehitise kasutusluba või -teatist PTA silmas peab.

PTA 21.05.2024 vastuskiri on lisatud PTA esmase seisukoha juurde.

Otsus:

1. Projekti koostamisel ja edasiste tegevuste läbiviimisel arvestada Põllumajandus- ja

Toiduameti 01.04.2024 kirjas nr 6.2-2/14210 toodud seisukohtadega:

1.1. Maaparandussüsteemi maa-alale ehitise kavandamisel, tuleb nii projekteerimisel,

ehitamisel kui ka kasutamisel arvestada maaparandusseadusest tulenevate

nõuetega. Maaparandussüsteem peab selle kasutamise kestel vastama

maaparandussüsteemi nõuetele (maaparandusseadus, edaspidi MaaParS § 47 lg

11). Ehitamisega ei tohi halvendada naaberkinnisasjade kuivendusseisundit ega

kahjustada naaberkinnisasjadele jääva maaparandussüsteemi toimimist.

1.2. Projekteerimisel maaparandussüsteemi maa-alale tuleb arvestada, et PTA andmed

maaparandussüsteemi rajatiste asukoha kohta on ligikaudsed. Enne

drenaažkuivendusega alale projekteerimist tuleb teha uurimistööd dreenide ja

kollektorite täpse paigutuse ja sügavuse määramiseks (MaaParS § 17). Drenaažiga

kuivendatud maa-ala maakasutus ei tohi kahjustada drenaažisüsteemi toimimist

(MaaParS § 47 lg 6). Projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeritavad ehitised ja

rajatised ei tohi kahjustada maaparandussüsteemi rajatisi (dreenid, kollektorid,

kaevud, truubid, kraavid) ning maaomanikul või õigusjärgsel maavaldajal peab

olema võimalik teha vajalikke maaparandussüsteemi ja selle maa-ala

maaparandushoiutöid. Projektis tuleb ette näha, et maaparandussüsteemi

kahjustamise korral peab kahjustuse tekitaja selle kõrvaldama.

2. Täiendada projekteerimistingimuste punkti 5.7 „Muud projekteerimisele arvestamisele

kuuluvad tingimused“ Põllumajandus- ja Toiduameti 01.04.2024 kirjas nr 6.2-2/14210

toodud punktidega 1-10 ning 21.05.2024 kirjas toodud tingimusega esitada peale tööde

teostamist PTA-le teostusdokumentatsioon.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

2

4. Täpsustatud drenaažkuivenduse rajatiste paiknemine kanda projekti joonistele

(MaaParS § 47 lg 6).

5. Rajatistele asukoha leidmisel arvestada drenaažkuivenduse rajatiste paiknemisega

(MaaParS § 47 lg 6).

6. 2+2 sõidurajaga maantee ning eritasandilise liiklussõlme rajamisel rikutud

maaparandussüsteemi rajatised (kollektorid, kaevud, truubid) tuleb taastada, dreeni

või kollektori juhuslikul vigastamisel taastada kahjustatud torustikud samade

lahenduste alusel. Tööd teha maaparandusseadusest ja sellega kehtestatud määrustest

tulenevate nõuete kohaselt (MaaParS § 46 lg 1, § 44 lg 5, ehitusseadustik (edaspidi

EhS) § 11).

7. Projekteerimisel arvestada, et maaparandussüsteemi maa-alale ehitamisel ei tohi

kavandatav ehitis takistada ega kahjustada maaparandussüsteemi nõuetekohast

toimimist lisaks oma kinnisasjale ka naaberkinnisasjadel (MaaParS § 44 lg 2 ja 3).

8. Kui projektlahendus ei võimalda maaparandussüsteemi toimimist, siis tuleb

maaparandussüsteem rekonstrueerida. Selleks võtta maaparandussüsteemi

projekteerimistingimused PTA-lt (MaaParS § 50 lg 5 ja § 12).

9. Lisavee juhtimine maaparandussüsteemi tuleb kooskõlastada PTA-ga (MaaParS §

53).

10. Ehitusloa eelnõu esitada PTA-le kooskõlastamiseks, ehitusteatise korral

kooskõlastada ehitis või ehitamine (MaaParS § 50 lg 1).

11. Kasutusloa eelnõu esitada PTA-le kooskõlastamiseks koos teostusjoonistega (EhS

§ 54 lg 1 ja lg 6 p 1). Kasutusteatise korral kooskõlastada ehitise kasutamine või

kasutusotstarbe muutmine (EhS § 48 lg 5 p 2).

Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA) edastas Transpordiametile 01.04.2024

kooskõlastuse nr 6.2-2/14210, milles seatud tingimustega nõustumisel loeti riigitee 2

(E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu

projekteerimistingimuste eelnõu PTA poolt kooskõlastatuks.

21.05.2024 e-kiri

15.05.2024 edastasite kirja, milles palusite täpsustada kooskõlastuse tingimuse nr 11

sisu, mis oli järgmine: „Kasutusloa eelnõu esitada PTA-le kooskõlastamiseks koos

teostusjoonistega (EhS § 54 lg 1 ja lg 6 p 1). Kasutusteatise korral kooskõlastada

ehitise kasutamine või kasutusotstarbe muutmine (EhS§ 48 lg 5 p 2)“. PTA pidas selle

punkti all silmas, et kui eelmainitud ehitisel on kasutusloa või kasutusteatise kohustus,

tuleb nendega seotud tegevused kooskõlastada PTA-ga. Juhul, kui kehtiva

ehitusseadustiku alusel ei anta ehitisele kasutusluba ega esitada kasutusteatist, palume

peale ehitamist edastada PTA-le tööde teostusdokumentatsioon.

2 Muinsuskaitseamet

Alus: lõigu vahetusse

lähedusse jääb

arheoloogiamälestis

Kivikalme “Kirikuase”

(reg-nr 9342) ning maantee

läbib

arheoloogiamälestisena

Muinsuskaitseametilt küsiti riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa (E263) km 126,0-

128,7 Kaliküla lõigu projekteerimistingimusi. Lõigu vahetusse lähedusse jääb

arheoloogiamälestis Kivikalme “Kirikuase” (reg-nr 9342) ning maantee läbib

arheoloogiamälestisena kaitstavat Kalmistut (reg-nr 9341).

1.1. Lisada projekti tiitellehele, asendiplaanile ja seletuskirja info, et tööd toimuvad

arheoloogiamälestisel Kalmistu (reg-nr 9341) ja selle kaitsevööndis. Seletuskirja

lisada muinsuskaitse peatükk, kus on välja toodud alljärgnevad punktid.

1.2. Kaliküla kalmistul reg-nr 9341 on seoses tee-ehitusega toimunud mitmed

arheoloogilised (eel)uuringud, viimati 2019. aastal. Arheoloogiliste uuringute

käigus ei ole kalmistu kultuurkihti leitud ning on selgunud, et maantee vahetus

Põhjendus:

Nõuded projekti vormistamisele on esitatud majandus- ja taristuministri 09.01.2020

määruses nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. Nõuded tiitellehe vormistamisele

on kirjeldatud sama määruse § 5 lg 1. Vastavalt määruses kirjeldatud nõuetele ei ole vajalik

tiitellehel projektalal esinevaid piiranguid kirjeldada. Kitsendusi põhjustavate objektide

käsitlemine on põhjendatud projekti asendiplaani joonistel ja seletuskirjas.

Informeerime, et varasemalt on Transpordiameti tellimusel 2021. a Arheoloogiakeskus

MTÜ koostanud töö „Aruanne arheoloogilisest kaugseirest Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

tee (riigitee 2) 108,1-128,1 km Adavere-Põltsamaa lõigul kavandatava möödasõidu

piirkonnas 2021. a“. Uuring käsitleb osaliselt ka projekteeritavat lõiku.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

3

kaitstavat Kalmistut (reg-nr

9341)

26.03.2024 kiri nr 5.1-

17.6/1556-3

läheduses koha peal säilinud kultuurkihti ei leidu. (Udam, S. 2019.

Arheoloogiliste eeluuringute aruanne.

https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L-

15576_A-eelu_2016_MalveMjt_k-9341_J6geva-Kalikyla.pdf).

1.3. Arvestades seni toimunud arheoloogiliste uuringute tulemusi ei ole

arheoloogilised uuringud vajalikud juba uuritud aladel, kuid lõikudes, kus tee-

ehitus on planeeritud kalmistu või kivikalme alal või kaitsevööndis seni

arheoloogiliselt uurimata alale, tuleb enne ehituse algust teostada arheoloogilised

eeluuringud, et hinnata edasiste uuringute vajadust, mahtu, metoodikat ja

maksumust nendes lõikudes.

1.4. Kaevetöödel aladel, kus eeluuringu tulemustel leidub või võib leiduda

arheoloogiline kultuurkiht, tuleb tagada arheoloogiline uuring (meetodiks

arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogilised väljakaevamised).

1.5. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja

(MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on

leitavad kultuurimälestiste registrist „Erialane pädevus“ →

„Pädevustunnistused“ → „Filtreerimine - Omandatud eriala/ kvalifikatsioon,

kraad: Arheoloog“.

1.6. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogiline uuring (sh eeluuring) on

juriidilisele isikule hüvitatav töödele kulunud maksumusest pooles ulatuses

(1500 euro piires). Täpsem info hüvitise taotlemisest Muinsuskaitseameti

kodulehel (www.muinsuskaitseamet.ee/et/uuringute-huvitamine).

1.7. Enne tööde teostamise algust peab Muinsuskaitseametist taotlema tööde

tegemise loa (MuKS § 52 lg 3;

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=workpermit). Tööde tegemise

luba väljastatakse pärast arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja

uuringuteatise esitamist.

1.8. Paikades, kus seni on arheoloogiliste uuringutega tuvastatud arheoloogilise

kultuurkihi puudumine, ei ole arheoloogilised uuringud vajalikud, kuid

arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega

tuleb arvestada ka aladel, kus eeluuringute järgi kultuurkihti ei olnud võimalik

tuvastada. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja

kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile.

1.9. Projekt esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks.

Otsus:

Projekti asendiplaani joonistele ja seletuskirja lisada info, et tööd toimuvad

arheoloogiamälestisel Kalmistu (reg-nr 9341) ja selle kaitsevööndis.

1. Seletuskirja lisada muinsuskaitse peatükk, kus tuua välja järgnev info:

1.1. Kaliküla kalmistul reg-nr 9341 on seoses tee-ehitusega toimunud mitmed

arheoloogilised (eel)uuringud, viimati 2019. aastal. Arheoloogiliste uuringute

käigus ei ole kalmistu kultuurkihti leitud ning on selgunud, et maantee vahetus

läheduses koha peal säilinud kultuurkihti ei leidu. (Udam, S. 2019. Arheoloogiliste

eeluuringute aruanne.

https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L-

15576_A-eelu_2016_MalveMjt_k-9341_J6geva-Kalikyla.pdf).

1.2. Arvestades seni toimunud arheoloogiliste uuringute tulemusi ei ole arheoloogilised

uuringud vajalikud juba uuritud aladel, kuid lõikudes, kus tee-ehitus on planeeritud

kalmistu või kivikalme alal või kaitsevööndis seni arheoloogiliselt uurimata alale,

tuleb enne ehituse algust teostada arheoloogilised eeluuringud, et hinnata edasiste

uuringute vajadust, mahtu, metoodikat ja maksumust nendes lõikudes.

1.3. Kaevetöödel aladel, kus eeluuringu tulemustel leidub või võib leiduda

arheoloogiline kultuurkiht, tuleb tagada arheoloogiline uuring (meetodiks

arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogilised väljakaevamised).

1.4. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja

(MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on

leitavad kultuurimälestiste registrist „Erialane pädevus“ → „Pädevustunnistused“

→ „Filtreerimine - Omandatud eriala/ kvalifikatsioon, kraad: Arheoloog“.

1.5. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogiline uuring (sh eeluuring) on juriidilisele

isikule hüvitatav töödele kulunud maksumusest pooles ulatuses (1500 euro piires).

Täpsem info hüvitise taotlemisest Muinsuskaitseameti kodulehel

(www.muinsuskaitseamet.ee/et/uuringute-huvitamine).

1.6. Enne tööde teostamise algust peab Muinsuskaitseametist taotlema tööde tegemise

loa (MuKS § 52 lg 3; https://register.muinas.ee/public.php?menuID=workpermit).

Tööde tegemise luba väljastatakse pärast arheoloogiliste uuringute uuringukava

heakskiitu ja uuringuteatise esitamist.

1.7. Paikades, kus seni on arheoloogiliste uuringutega tuvastatud arheoloogilise

kultuurkihi puudumine, ei ole arheoloogilised uuringud vajalikud, kuid

arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega

tuleb arvestada ka aladel, kus eeluuringute järgi kultuurkihti ei olnud võimalik

tuvastada. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud

tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

2. Kooskõlastada projekt Muinsuskaitseametiga.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Põltsamaa Vallavalitsus Põltsamaa Vallavalitsus pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja

pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud

projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

2 MTÜ Jõgevamaa

Ühistranspordikeskus

MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus pole tähtajaks arvamust avaldanud ega

taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud

projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

4

3 Keskkonnaamet

27.03.2024 nr 6-2/24/5576-

2

Esitasite Keskkonnaametile pöördumise projekteerimistingimuste andmise

menetlusse kaasamiseks riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km

125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks. Projekteeritava

teelõigu asukoht on Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Kaliküla ja Annikvere

külades.

Eesti Looduskaitse Infosüsteemi EELIS andmetel ei jää otseselt lõigu alale kaitstavaid

loodusobjekte. Teest lõunas, Välipõllu kinnistul (61601:001:0163) on registreeritud

III kaitsekategooria linnuliigi Valge-toonekurg elupaik (EELIS kood KLO9108266).

Eeldatavalt on vahemaa tööala ja elupaiga vahel piisav, et vältida olulist mõju, kuid

soovitame projektis näha ette leevendavad meetmed eelkõige pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal häirimise vältimiseks.

Projektiala paikneb kaitsmata põhjaveega alal ja nitraaditundlikul alal, mistõttu

projektis tuleks pöörata tähelepanu sademevee käitlusele teealalt ärajuhtimisele.

Eelkõige vältida olukorda, kus potentsiaalselt teealalt reostunud sademevett juhitaks

puurkaevude sanitaarkaitseala lähedusse. Projektiala ümbruses paikneb mitmeid

puurkaeve (nähtavad Maa-ameti avaliku teenuse kitsenduste kaardil). Varasema

kogemuse alusel ei pruugi kõikide puurkaevude asukohad olla õiged. Kui projekti

koostamisel õnnestub täpsustada kaevude asukohtasid, siis palume õigetest

asukohtadest teavitada Keskkonnaagentuuri, et registrit korrastada.

Projekti alale jääb ka Umbusi jõgi (EELIS kood VEE1029200), mis on nn lõhejõgi.

Projektis arvestada jõest tulenevate kitsendustega (ehituskeelu ja piiranguvöönd, puu

ja põõsarinde raie veekaitsevööndis jne).

Otsus:

1. Arvestada projekti koostamisel, et Välipõllu kinnistul (61601:001:0163) on

registreeritud III kaitsekategooria linnuliigi Valge-toonekurg elupaik. Juhul kui selgub,

et ehitusöödel võib olla elupaigale mõju, tuleb projektis ette näha leevendavad meetmed

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal häirimise vältimiseks.

2. Arvestades asjaolu, et projektiga hõlmatud ala paikneb kaitsmata põhjaveega alal ja

nitraaditundlikul alal, pöörata projekti koostamisel tähelepanu sademevee käitlusele

teealalt ärajuhtimisele. Vältida olukorda, kus potentsiaalselt teealalt reostunud

sademevett juhitaks puurkaevude sanitaarkaitseala lähedusse.

3. Juhul kui projekti koostamisel täpsustuvad projektiga puutumuses olevate puurkaevude

asukohad, teavitada õigetest asukohtadest Keskkonnaagentuuri.

4. Projekti koostamisel arvestada Umbusi jõest tulenevate kitsendustega (ehituskeelu ja

piiranguvöönd, puu ja põõsarinde raie veekaitsevööndis jne).

4 Terviseamet

05.04.2024 nr 9.3-

1/24/3023-2

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) arvamuse avaldamiseks

projekteerimistingimuste menetluse riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa

tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks.

Projekti eesmärk on riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee (edaspidi

riigitee 2) km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu projekteerimine 2+2 ristlõikega

maanteeks koos eritasandilise liiklussõlme ja teiste I klassi maantee toimimiseks

vajalike teede ja rajatistega ning teemaplaneeringuga kavandatud teede ja rajatiste

asukohtade ja lahenduste täpsustamine projekteeritaval lõigul. Lisaks

liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse tagamine erinevatele

transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, raskeveokid,

transiitliiklus, põllumajandus, jms).

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning juhib tähelepanu järgnevale:

 Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 kehtestatud müra

normtasemetele. Planeeritud mürauuringus tuleb hinnata uue tee kasutamisest

tingitud liiklusmüra tasemeid ning selle levimist piirnevatele aladele ning tuua

välja vajalikud leevendusmeetmed, et tagada ümbruskonnas asuvatel aladel

mürataseme vastavus määrusega kehtestatud müra normtasemetele;

 Ehitustegevusega kaasnevad vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele;

 Valgusreostuse mõju vähendamiseks tuleb teevalgustuse sh kergliiklustee

valgustuse paigutusel vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid, et vältida tee

lähedusse jäävate majapidamiste ülemäärast valgustamist;

 Pöörata tähelepanu elanike joogivee varustuse (kaevude) negatiivse mõju

välistamisele.

Otsus:

1. Hinnata mürauuringus uue tee kasutamisest tingitud liiklusmüra tasemeid ning selle

levimist piirnevatele aladele ning vajadusel kavandada vajalikud leevendusmeetmed, et

tagada ümbruskonnas asuvatel aladel mürataseme vastavus määrusega kehtestatud müra

normtasemetele.

2. Valgustuse projekteerimisel arvestada, et valgusreostuse mõju vähendamiseks tuleb

teevalgustuse sh kergliiklustee valgustuse paigutusel kavandada vajadusel leevendavaid

meetmeid, et vältida tee lähedusse jäävate majapidamiste ülemäärast valgustamist.

3. Projektis sõnastada, et ehitustegevusega kaasnevad müratasemed peavad vastama

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 kehtestatud müra

normtasemetele.

4. Projektis sõnastada, et ehitustegevusega kaasnevad vibratsiooni tasemed peavad

vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3

kehtestatud piirväärtustele.

5. Projekti koostamisel arvestada, et projektlahendusega ei tohi halvendada elanike

joogivee varustust (kaevud).

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

5

5 Päästeamet Päästeamet pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud

projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

6 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

08.04.2024 nr 14-8/1502-1

Transpordiamet esitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile arvamuse

avaldamiseks projekteerimistingimuste eelnõu riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–

Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti

koostamiseks. Projekteerimistingimuste alusel projekteeritakse ajutise lahendusena

ka olemasoleva samatasandilise Kaliküla ristmiku ümberehitamine olukorraks, kus

Põltsamaa möödasõidu realiseerimisel ei ole eraldatud piisavalt rahalisi vahendeid

terviklahenduse (2+2 ristlõikega põhimaantee lahendus koos Kaliküla liiklussõlmega)

realiseerimiseks. Käesolevaga esitab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oma

seisukoha ruumilise planeerimise korraldamise valdkonnast.

Projekti eesmärk on riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-

128,7 asuva Kaliküla lõigu projekteerimine 2+2 ristlõikega maanteeks koos

eritasandilise liiklussõlme ja teiste I klassi maantee toimimiseks vajalike teede ja

rajatistega. Samuti Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid

täpsustava teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 -183,0” kavandatud teede ja rajatiste

asukohtade ja lahenduste täpsustamine projekteeritaval lõigul, teemaa vajaduse

määramine ning projektalal liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning

liikuvuse tagamine erinevatele transpordiliikidele.

Tutvunud esitatud materjaliga märgime, et projekteerimistingimuste koostamisel on

arvestatud Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustava

teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn- TartuVõru- Luhamaa trassi

asukoha täpsustamine km 92,0 -183,0”. Samuti on arvestatud kehtiva Jõgeva

maakonnaplaneeringuga 2030+. Projekteerimistingimustega täpsustatakse teemasid,

mida ei olnud võimalik määrata maakonnaplaneeringu täpsusastmes.

Otsus:

Võtta arvamus teadmiseks ja lugeda, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil

puuduvad ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule.

7 Telia Eesti AS

20.03.2024 nr EC.1-

5.1/332-1

Riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla

lõigul puuduvad Teliale kuuluvad siderajatised.

Põhjendus:

Transpordiamet kaasas Telia Eesti AS projekteerimistingimuste menetlusse, sest Maa-ameti

kitsenduste kaardirakenduse andmetel jääb riigitee 14173 Kaliküla-Lustivere tee paremale

poole Telia Eesti AS-le kuuluv sideehitis. Projekteerimistingimuste lisaks oleva

eskiislahenduse kohaselt on projektiga hõlmatud alal puutumus nimetatud sideehitisega.

Otsus:

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

6

Juhul kui projekti koostamisel selgub, et on puutumus Telia Eesti AS-le kuuluva

sideehitisega, taotleda projekteerimistingimuste punkti 5.8.2 alusel kommunikatsiooni

valdajalt tehnilise tingimused.

8 Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutus (edaspidi

ELASA)

21.03.2024 nr 4111-

1.17/141

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti,

kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu.

Projekti alasse jääb ELASA sidevõrgu objekt ELA081. Projekteerimisel taotleda

ELASA sidevõrgu haldajalt projekteerimise tehnilised tingimused ja projekti

valmides kooskõlastada see Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse infosüsteemi

(ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/.

Otsus:

Projekti koostamisel taotleda ELASA sidevõrgu haldajalt projekteerimise tehnilised

tingimused ja projekti valmides kooskõlastada see (ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/.

9 Elektrilevi OÜ Elektrilevi OÜ pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud

projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Jõekalda

61801:001:0845

Tammekivi

61801:001:0843

Transpordiamet algatas projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 2 (E263)

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu

ehitusprojekti koostamiseks.

Soovin esitada oma ettepaneku nimetatud lõigu osas:

1. Soovin müratõkke seina paigaldust alates Tammekivi kinnistust kuni Suudari silla

lõpuni.

Põhjuseks elukeskkonda häiriv maanteemüra.

2. Ühendada Kaliküla kergliiklusteed selliselt, et oleks võimalus liikuda Jõekalda

kinnistust läbi Kaliküla Põltsamaani.

Põhjuseks maantee ebaturvalisus jalakäijale ja ratturile ning puudub võimalus liikuda

ilma autota.

Põhjendus:

Vastavalt projekteerimistingimuste punktis 5.11 toodule viiakse projekti koosseisus läbi

mürauuring, mille käigus selgitatakse välja müraleevendusmeetmete vajadus ja asukohad.

Projekteerimistingimuste lisaks olevalt eskiisilt nähtub, et kergliiklusteed on plaanis

kavandada liiklussõlme eesmärgiga luua ühendused bussipeatuste vahel. Kaliküla

liiklussõlmest Jõekalda kinnistuni kulgev kogujatee teenindab kuni teemaplaneeringu

terviklikuma lahenduse realiseerimiseni ainult mõnda üksikut kinnistut, mistõttu on

vähese kasutuse tõttu sellel kogujatee lõigul põhjendatud sõidukite ja kergliiklejate ühine

liiklusruum.

Selgitame, et kergliiklusteede kavandamisel lähtutakse Transpordiameti juhendist

„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“. Viidatud juhendi tabelis 1 on vastavalt sõidutee

kiirusele ja liiklussagedusele, tee liigile ning kergliiklejate hulgale kirjeldatud, kas

põhjendatud on sõidukite ja kergliiklejate ühine liiklusruum, vähemalt 0,75 m laiuse

kindlustatud peenra või eraldiseisva kergliiklustee rajamine. Lisaks selgitame, et

uuringute kohaselt jäävad keskmised jalgsikäigu vahemaad 2-4 km piiresse, rattaga sõites

kuni 10 km. Kirjas viidatud vahemaa Jõekalda kinnistust Põltsamaani (keskuseni) on

ligikaudu 7 km. On tõenäoline, et sellist vähemaad läbitakse jalgrattaga mitte jalgsi.

Arvestades kavandatava kogujatee perspektiivset liiklussagedust, kiiruseid ning

kergliiklejate vähest hulka ja vahemaa pikkust on antud juhul põhjendatud kaaluda

sõiduteele laiemate peenarde, mitte eraldiseisva kergliiklustee rajamist.

Otsus:

1. Müratõkkeseinad projekteerida vastavalt mürauuringu tulemustele.

2. Kaaluda projekteerimisel kergliiklejate liikumise soodustamiseks kogujateele laiemate

kindlustatud peenarde kavandamist vastavalt juhendile „Kergliiklustaristu

kavandamise juhend“.

2 Maasingu

61606:002:0189

Nurga

61606:002:0931

Tupitsa

61606:002:0820

Juhani

Juba esimesest kirjast ja suhtlusest alates olen rääkinud mahasõitudest järgnevatele

kinnistutele:

Loimu 61606:002:0221

Juhani 61801:001:0860

Minuni jõudnud info põhjal need mahasõidud ka pidi projekti lisatama kuid

eskiisprojektis neid siiski ei kajastu?

Põhjendus:

Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.7 lahendatakse projektiga juurdepääs

kinnistule või kinnistu osale, millel projektlahenduse tõttu kaob juurdepääs.

Projekteerimistingimuste punkt 5.2.2.4 täpsustab, et 2+2 ristlõikega maantee lahenduse

korral likvideeritakse põhimaanteelt samatasandilised ristumiskohad ning juurdepääsud

lahendatakse kogujateede kaudu.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

7

61801:001:0860

Loimu

61606:002:0221

Juhani kinnistule juurdepääsu tagamiseks on eskiisjoonisel roosa värviga Kaliküla

liiklussõlme ning Jõekalda kinnistut ühendavale kogujateele näidatud Juhani kinnistu

juurdepääs. Arvestades, et Loimu kinnistule toimub praegu juurdepääs riigitee 2 km

127,64 asuvalt ristumiskohalt, mis 2+2 ristlõikega lahenduse korral likvideeritakse, on

põhjendatud põhjendatud põhimaanteest põhja suunas olevale kogujateele Loimu

kinnistule juurdepääsu tagamiseks mahasõidu projekteerimine.

Otsus: 1. Projekteerida Loimu ja Juhani kinnistutele juurdepääs tagamiseks mahasõit

projekteeritavatele kogujateedele.

3 Vahemetsa

61606:002:0160

Pahklepa

61606:002:0570

Kirjutan Teile Kaliküla 2+2 ristmikust oma nägemuse.

Pahklepa kinnistu juurdepääs Kaliküla - Lustivere teele, oleks ikkagi meie soov. Või

jalgsigi bussipeatusse ja sealt saab juba jalakäijate tee peale.

Teie joonistatud juurdepääs majale ei sobi. Looduslik suurvee ajaline oja jookseb teie

plaanitud tee kohta. Meie sissesõiduteel on pikk truup sellel kohal ja maja ees on kraav

ja on pandud toru sisse kohati kaardil helesinisega. Jookseb kuu aega suurvee ajal üle

Paju põllu Umbusi jõkke. Umbes teie kavandatud tee kohal. Mul jäi märkimata sinisega.

Joonistasin kaardil, kuidas ma näeks seda teed tumepunasega kaardil. Või siis minu tee

osa mustaga.

Meie tee on eratee ja ma arvan, et seda ei saa lihtsalt üles kaevata. see osa mida ei erastata

Teiseks, naabril on ka suur liiklus ja kui seda teed ei tehta tolmuvabaks. Siis on jama?

Kaart on eelmises kirjas.

Bussi peatused võiks olla valgustatud Päikesepaneelidega valgustitega.

2+1 ümberehitus

Kaliküla-Lustivere teel ei ole bussipeatust Kalikülas. Palun lisage bussipeatus ja ka

valgustus bussipeatusse kui ka rist tee valgustada suurema liikluse ajaks.

Maaomaniku poolt esitatud skeemidest on tehtud väljavõtted nendest kohtadest, mille

osas on esitatud ettepanekud.

Põhjendus:

Bussipeatuse vajadust riigiteel 1412 Kaliküla ühendustee selgitati ka 27.03.2024

toimunud eskiiside tutvustamisel. Transpordiameti esindaja selgitas, et kui antud asukohas

on vajadus bussipeatuse järele, tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Vastavalt

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse

ülesanne mh korraldada valla- või linnasisest ühistransporti. Palume arvestada, et praegu

pole teada, millal Kaliküla lõigu ümberehitamine aset leiab, kuid see võib võtta aastaid.

Juhul kui juba praegu on vajadus bussipeatuse järele, tuleb olukorrale leida lahendus

kiiremini ning Transpordiamet soovitab selles küsimuses kohaliku omavalitsuse poole

pöörduda. Bussipeatuste asukohad vaadatakse põhiprojekti etapis koostöös kohaliku

omavalitsuse ja ühistranspordikeskusega uuesti üle ning kui selleks ajaks on bussipeatus

soovitud asukohta rajatud, arvestatakse lahenduses bussipeatuse olemasoluga.

Otsus: 1. Projekti koostamisel teha koostööd Pahklepa ja Paju kinnistute omanikega eesmärgiga

selgitada nende kinnistute juurdepääsutee asukoht.

2. Katendite lahendused selgitada projekteerimisel. Kaaluda Pahklepa ja Paju kinnistutele

juurdepääsu tagamiseks kavandatavale kogujateele tolmuvaba katte rajamist.

3. Põhiprojekti koostamisel teha koostööd kohaliku omavalitsuse ja

ühistranspordikeskusega eesmärgiga selgitada vajalikud bussipeatuste asukohad.

4. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.6.1 lähtuda valgustuse projekteerimisel

juhisest „Riigimaanteede valgustamise juhis“.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

8

4 Pajusoo

61801:001:1142

Kalilao

61801:001:1143

Tuisu

61601:001:0578

Tuisumäe

61601:001:0577

Lao

61606:002:0129

Paju

61601:001:0458

08.04.2024 e-kiri

Soovin kindlasti teha ettepanekuid kavandatava Kaliküla ristmiku ümberehitamise

kohta. Kuna ettepanekud peaksid olema kõigile arusaadavad ja vastama kehtivatele

seadustele, nõuetele, kulub selleks veidi rohkem aega, kui meile anti, ehk plaani

tutvustamisest Põltsamaa Kultuurikeskuses kuni 8-da aprillini. Saaksin arvestatava

ettepaneku teha 10.04 24, tööpäeva jooksul.

11.04 ja 15.04.2024 e-kirjad

Maaomanik edastas kahe e-kirjaga (11.04 ja 15.04.2024) kokku kolm eskiisi

omapoolsest nägemusest lahendusele ning avaldas soovi täiendavaks suhtluseks.

11.04.24 e-kirjas oli täiendav info:

Kevadel selgus kurb tõsiasi - truup Tallinn-Tartu all kinni! Puiduterminali hoovil

tõusis vee tase 70 cm.

Eskiis nr 1 (kõrvaltee on viidud üle põhimaantee):

Põhjendus:

08.04.2024 e-kirja teel pikendatud vastamistähtaega kuni 10.04.2024.

11.04.2024 e-kirjas toodud info, mis puudutas truupi riigitee nr 2 Tallinna-Tartu-Võru-

Luhamaa tee all ja Puiduterminali hoovi üleujutamist sai edastatud Transpordiameti

hooldepartnerile. Hooldepartner käis olukorda kontrollimas, mille tulemusena selgus, et

nii truup kui ka düüker, kuhu truup suubub, on puhas.

Projekti koostamisel on aluseks Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa

maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-

Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“.

Projekteerimistingimustega täpsustatakse teemasid, mida ei olnud võimalik määrata

maakonnaplaneeringu täpsusastmes. Transpordiametile esitatud kirjas on seisukoht: Teie poolt pakutav idee on suurepärane plaan,

kümneid kordi suurema liiklusvoo juhtimiseks. Meie piirkonda iseloomustab rohke

põllumajandustehnika liiklus (ringteed ebasobivad). Põhiosa liiklusest, liiguks piki Tallinn-

Tartu mnt.-d (ringteed ebasobivad). Selgitame, et projekteerimistingimuste eelnõu lisaks

olnud eskiisis esitatud liiklussõlme lahenduses on arvestatud erinevate liiklejagruppide ja

liikumisvajadustega ning on projekteeritud selliselt, et on võimaldatud pöördeid igas

suunas. Ringristmikud rampide otstes koondavad erinevates suundades liikumisvajadused

ühte punkti, tagavad liikluse sujuvuse ning mõjuvad liiklust rahustavalt. Ilma

ringristmiketa tuleks liikumisvõimaluste tagamiseks sõlme piirkonda erinevatele

ühendusteedele rajada mitmeid T-kujulisi ristmikke. Iga ristmik on aga potentsiaalne

liiklusohtlik koht ning ristumiskohtade arvule ja vahekaugustele on nõuded reguleeritud

erinevates projekteerimisalastes juhendites. Eesmärk on nende hulka võimalikult

minimaalsena hoida ning pigem koondada ühte kohta, kust toimub liikluse jagunemine.

Transpordiamet tutvus esitatud eskiisidega. Oluliste erinevustena võrrelduna

projekteerimistingimuste lisaks oleva eskiisiga võib välja tuua, et esitatud lahendustega

pole Lao (katastritunnus 61606:002:0129) ja Rehe (katastritunnus 61606:002:0242)

kinnistute sihtotstarbeline kasutamine võimalik ning tähendaks nende kinnistute

omandamist. Niisamuti seab lahendus kitsendusi põhja pool olevatele Kaliküla kuivati

(katastritunnus 61606:002:0055) ja Rehe (katastritunnus 61801:001:0047) kinnistute

kasutamisele. Transpordiamet võttis esitatud lahenduste valguses ühendust Kaliküla

kuivati ja Rehe (katastritunnus 61801:001:0047) kinnistute omanikuga, kes selgitas, et ei

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

9

Eskiis nr 2 (põhimaantee on viidud üle kõrvaltee):

Eskiis nr 3 (kõrvaltee on viidud üle põhimaantee):

Esmaspäevane (15.04.2024) kommentaar oli ehk liialt lühike, nüüd selgitaksin Kaliküla

piirkonna inimeste arvamust pikemalt.

1. Teie poolt pakutav idee on suurepärane plaan, kümneid kordi suurema liiklusvoo

juhtimiseks. Meie piirkonda iseloomustab rohke põllumajandustehnika liiklus (ringteed

ebasobivad). Põhiosa liiklusest, liiguks piki Tallinn-Tartu mnt.-d (ringteed ebasobivad).

2. Teie joonisel on tunnel plaanitud mäe otsa. Projekteeritavast tunnelist Tallinna poole

langeb maapind 3m.

3. 2+2 mnt. äärde jääb 2 kinnistut, millede omanikud on nõus nende võõrandamisega, et

kogujatee saaks tuua põhimnt. kõrvale ja ristmiku saaks planeerida alale, mis nii ehk nii

põllumajandusliku otstarvet enam ei oma.

4. Hea oleks teada olemasoleva lahenduse ehitusmaksumust koos maade võõrandamise

kuluga. Meie poolt pakutav lahendus on arvatavasti odavam (vähemalt ei ole kulutatud

nii palju toidu tootmiseks vajaliku maad).

5. Pärast ehitise valmimist on vaja seda ka hooldata: talvised lume- ja libedusetõrjed,

suvised hooldusniited ca 11 ha. Me peame väga palju tööd tegema ja makse maksma, et

see kõik saaks toimuda.

nõustu ühendusteega paiknemisega vahetult Kaliküla kuivati kinnistu taga. Tema sõnul on

kinnistud soetatud perspektiiviga. Sooviks on tulevikus laieneda arendustegevusega

mõlemale kinnistule. Menetluses esitatud eskiisid seda võimalust halvendavad, sest

ringristmike vahele projekteeritud ühendustee poolitab perspektiivse arendusala.

Teemaplaneeringu täpsusastmes on kogujatee liitumine riigiteega 14173 Kaliküla-

Lustivere tee näidatud Rehepõllu (katastritunnus 61801:001:0052) ja Aedniku

(katastritunnus 61606:002:0271) kinnistute piirile. Põltsamaa möödasõidu eelprojekti

koostamisel sai piirkondlike põllumeestega suhtluse tulemusena nihutatud kogujatee

liitumise asukohta lõuna suunas.

Erinevustena võib veel välja tuua, et võrrelduna teemaplaneeringu lahendusega on esitatud

eskiisides nii rambid kui riste nihutatud Tallinna suunale selliselt, et riste paikneks

otsesihis kohaliku Kaliküla teega. Teemaplaneeringus on riste kavandatud otsesihis

riigiteega 14173 Kaliküla-Lustivere tee ning rambid on kavandatud Paju kinnistule

(katastritunnus 61601:001:0458). Transpordiametile 15.04 esitatud kirjas on seisukoht, et

projekteerimistingimuste lisaks oleval eskiisil on tunnel plaanitud mäe otsa.

Projekteeritavast tunnelist Tallinna poole langeb maapind 3m. Selgitame, et see info ei

vasta tõele. Topo-geodeetilise uuringu andmetele tuginedes on maapinna kõrguslik

erinevus eskiisides (projekteerimistingimuste lisaks olev eskiis ja maaomaniku poolt

esitatud eskiis) ligikaudu 1m.

Eskiiside nr 1 ja 2 puhul toome veel välja, et mõlemal pool põhimaanteed ringristmikke

ühendavale teele on kavandatud kaks ristmikku, kus kõrguslike lahenduste tõttu võib olla

keeruline tagada nõutavaid nähtavusi. Lisaks on iga ristmik potentsiaalne liiklusohtlik

koht nagu eelnevalt selgitatud. Projekteerimistingimuste lisaks olevas eskiisi on suurema

liiklusega teed koondatud ringristmikele ning on välditud ringristmikke ühendavale teele

täiendavate ristmike rajamist. Kaliküla liiklussõlmest Jõekalda kinnistu suunas

projekteeritud kogujatee näol on tulevikus teemaplaneeringu tervikliku lahenduse

realiseerumise korral tegemist olulise ühendusega Põltsamaa linna ja olemasoleva

Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee vahel, mis jääb kogujateeks (perspektiivne 2+2

ristlõikega põhimaantee peale Suudari silda on kavandatud uuele trassile). Seetõttu on

olnud teadlik soov see kogujatee ühendada ringristmikuga, et võimaldada sujuvad

manöövrid. Menetluses esitatud eskiiside kohaselt tuleks hetkel Jõekalda kinnistuni, aga

tulevikus piki kogujateed Tartu suunal liikumiseks läbida esmalt ringristmik ja seejärel

veel T-kujuline ristmik.

Eskiisis nr 3 on lahendatud riste mitte liiklussõlm. Lahendus erineb põhiolemuselt

teemaplaneeringu lahendusest. Riste võimaldab liikumisi Põltsamaa linna, Kaliküla ja

Lustivere külade vahel, kuid ei võimalda liitumisi ja hargnemisi põhimaanteelt. Näeme, et

selline lahendus piirab liikumisvõimalusi (sh ühistranspordile) ning põhjustaks

märkimisväärseid teekondade pikenemisi. Selle lahenduse korral jääks piirkonnas ainsaks

liitumisvõimaluseks põhimaanteega perspektiivne Puhu liiklussõlm. Kokkuvõttes, antud

asukohas on eesmärgiks liiklussõlme rajamine, mis võimaldab liikumisi erinevates

suundades, kuid riste kõiki liikumisvajadusi ei taga. Seega ei ole eskiis nr 3 võrdväärseks

alternatiiviks projekteerimistingimuste lisaks olevale eskiisile.

Transpordiametile esitatud kirjas on küsimus lahenduse ehitusmaksumuse ja maade

võõrandamise maksumuse kohta. Eskiisi staadium on paraku liialt üldine, et seda oleks

võimalik anda. Esmane eeldatav ehitusmaksumus selgub eelprojekti valmimisel ning

omandatavate maade maksumus maade omandamise menetluses.

Kokkuvõttes leiti kaalumise tulemusena, et esitatud eskiisid ei ole tervikuna

realiseeritavad, kuid samas sisaldavad mitmeid häid ettepanekuid, mis aitavad kaasa

maakasutuse optimeerimisele ja põllumaade killustamise vähendamisele. Seda eelkõige

Annikvere ja Kaliküla ristmike vahele projekteeritud kogujatee asukoha valikul ning

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

10

Siin on veel palju arutelukohti, aga sinna võiks kaasata ka kohaliku kogukonda, läbi

esindaja näiteks. põhimaanteest põhja poole projekteeritud kogujatee ühendamisel riigiteega 14173

Kaliküla-Lustivere tee. Nende kogujateede toomisel põhimaantee äärde tekib üks

trassikoridor, mille tulemusena on maakasutus optimaalsem. Põhimaanteest põhja poole

jääva kogujatee asukoha muudatuse küsimuses pöördus Transpordiamet Kaliküla kuivati

(katastritunnus 61606:002:0055) ja Rehe (katastritunnus 61801:001:0047) kinnisasjade

omaniku poole. Nimetatud kinnisasjade omanik vastas 26.04.2024 e-kirja teel: Mulle

sobib see eskiis, kus kogujatee kulgeks Rehe kinnistul oleva aia eest, mille olete edastanud

26.04.2024.

Väljavõte 26.04.2024 edastatud eskiisist, kus põhjapoolsem kogujatee on toodud

põhimaantee äärde:

Kuivõrd lõunapoolse kogujatee toomine põhimaantee äärde tähendaks Lao ja Rehe

(katastritunnus 61606:002:0242) kinnistutel asuvate hoonete lammutamist, pöördus

Transpordiamet seisukoha saamiseks Rehe kinnistu omaniku poole. Kinnistu omanik

vastas 26.04.2024 Transpordiameti pöördumisele järgnevalt:

Olen küll nõus terve kinnistu võõrandamisega kui sellest tulenevalt tuleb mõistlikum või

parem lahendus. Aga kindlasti määrab ka ostuhind asja, sest arusaadav, et poolmuidu ei

tahaks maalapist loobuda. Ja kindlasti tahaks teada kui kindel see asi on, sest oli plaan

selle aasta suvel püstitada sinna ca 200 ruutmeetrise pinnaga laohoone. Kui kaua võib

aega võtta kõige selle selgumine.

Lõunapoolse kogujatee põhimaantee äärde toomisel oli kaalumise ajendiks ka

põhimaantee ääres olemasolevalt Rehe kinnistu müraolukorra leevendamiseks rajatud

müratõkkeseina ja -valli kombineeritud lahendus. Nimelt on projekteerimisel selgunud, et

rajatud müraseina tuleb ümber ehitada. Juhul kui kogujatee tuua põhimaanteele lähemale

ning omandada Rehe kinnistu, siis puudub vajadus müratõkkeseina ümberehitamiseks.

Kokkuvõttes võimaldab kogujateede toomine põhimaantee äärde optimeerida

maakasutust, vähendada põllumaade killustamist ja äralõigete ulatust erakinnistutest ning

kujundada sellega meeldivam elukeskkond. Nimelt teemaplaneeringu järgses lõuna

poolses kogujatee asukohas jääksid kaks hoonestatud kinnistut põhimaantee ja kogujatee

vahele.

Teemaplaneeringu alusel on Põltsamaa möödasõidu projekteerimiseks antud

projekteerimistingimused Transpordiameti 07.01.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/11

“Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km

108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks”.

Kokkuvõttes nõustub Transpordiamet varasemalt Põltsamaa möödasõidu eelprojektis

projekteeritud kogujateede nihutamisega põhimaantee äärde. Suurusjärk, mille ulatuses

nihutamine toimub on näidatud projekteerimistingimuste lisaks oleval eskiisil.

Väljavõte eskiisist:

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

11

Nihutamine on kooskõlas 07.01.2022 antud projekteerimistingimuste korraldusega, milles

esitatud tingimuste kohaselt on lubatud lahendusi täpsustada.

Lisame, et maade omandamine on võimalik siis kui objekt lisatakse teehoiukavasse koos

kindlate ehitusaastatega. Maade omandamise protsess algab üldjuhul 2a enne ehitustööde

algust.

Otsus:

1. Projekteerida liiklussõlme lahendus kompaktsemaks.

2. Nihutada varasemalt Annikvere ja Kaliküla ristmike vahele projekteeritud kogujatee

ning põhimaanteest põhja suunas olev kogujatee põhimaantee äärde. Täpne lahendus

selgitada projekteerimisel.

5 Lillearu

61606:002:0121

U.T 08.04.24 e-kiri

Seoses riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7

Kaliküla planeeritava 2+2 teelõigu projekteerimisega olen saanud teilt ka

eskiislahenduse joonised ning on minul kui ühel maaomanikest on tekkinud

küsimused, mis vajavad teiepoolseid selgitusi.

Küsimused on järgnevad:

1.Miks ei ole riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7

Kaliküla planeeritava 2+2 teelõigu projekteerimisega seoses Annikvere ristmik TL-

4-1, Lisa 1 lisa 2 eskiislahendusel planeeritud ehitada sama tasandiliselt maha sõiduks

aeglustus- ja peale sõiduks kiirendusrajaga ning Tartu suunalt Annikvere pöörajatele

2+2 sõiduradasid läbiva aeglustusrajaga ristteega vaid on planeeritud mingi kallimaks

kujuneva kogujateede võrguga inimestelt annekteeritud maade arvelt?

2.Miks on riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7

Kaliküla planeeritava 2+2 teelõigu projekteerimisega seoses Kaliküla

mitmetasandilisele rismiku lahendus TL-4-1, Lisa 1 lisa 2 eskiislahendusel

planeeritud ligi 10ha suurust annekteeritavat põllumaad raiskavate ja ehituselt väga

kulukate ringristmikega, kelle jaoks sellist lahendust maal on vaja?

3.Miks ei ole riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7

Kaliküla planeeritava 2+2 teelõigu projekteerimisega seoses Umbusi jõe kohale TL-

4-1, Lisa 1 lisa 2 eskiislahendusel planeeritud ehitada 2+2 teede lahendusele vastavat

teist silda, et ei tekiks teede ahenemist, mida pole seni valmis ehitatud ja kasutatavatel

jõgesid ületatavatel sama riigitee 2+2 lõikudel esinenud?

4. Miks ei ole riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7

Kaliküla projekteeritav samatasandiline ristmik TL-4-1, Lisa 1 lisa 3 eskiislahendusel

planeeritud ehitada aeglustus ja kiirendus radadega ja põhimaantee äärest kulgevate

Selgitus:

1. Annikvere ja Kaliküla ristmike vahele on projekteeritud kogujateed vastavalt

Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustavale

teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi

asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“. Lisaks teedevõrgustikule on teemaplaneeringus

ära näidatud ka liiklussõlmede ja ristete põhimõttelised asukohad. Vastavavalt

kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi

Normid) § 22 lg 1 p 1 lahendatakse lõikuvad sõidusuunad eritasandilisena juhul kui

projektkiirus on 110 km/h ja rohkem. Projekteeritaval lõigul lähtutakse põhimaantee

projekteerimisel suurimast lubatud sõidukiirusest 120 km/h. Sama määruse § 23 lg 2 p

2 kohaselt ei tohi suundristmik teel, mille projektkiirus on 110 km/h ja rohkem

paikneda teisele suundristmikule või liiklussõlmele lähemal kui kaks kilomeetrit.

Suundristmik on füüsilise ohutussaare ning aeglustus- ja kiirendusrajaga ristmik, kus

liiklusvooga liitumine ja liiklusvoost lahkumine on võimalik üksnes läbi

parempöörde. Ristmike ja liiklussõlmede omavahelist kaugust määratakse ühe

ristmiku või liiklussõlme lõpp-punktist järgmise ristmiku või liiklussõlme

alguspunktini. Ristmiku ja liiklussõlme lõpp- ja alguspunktiks loetakse kohta, kus

lõpeb või algab äärmine geomeetriline element, nagu kiirusmuuterada või kõverik.

Käesoleval juhul ei oleks Normides nõutav vahemaa ristumiskoha ja liiklussõlme vahel

tagatud. Lisame, et Annikvere ristmiku sulgemine ei ole käesolevate

projekteerimistingimuste ese. Ristmiku sulgemine on reguleeritud Transpordiameti

07.01.2022 korralduses nr 1.13/22/11 “Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2

Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa

möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks”. Korralduse lisaks olevas arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabelis oleme mh põhjendanud, et Annikvere ristmiku säilitamine

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

12

liitumisteedega vaid on plaanis kusagilt kaugemalt Tallinna või Tartu kaudu

kulgevate kogujateedega?

Mulle tundub, et projekteerija pole ise vist kunagi maal elanud ega maad omanud ning

ei oska ega tea hinnata selle väärtust nii nagu seda väljaspool pealinna elavad

inimesed oskavad. Olen vajadusel valmis arutlema projekteerijaga planeeritavate

riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa lõikude osas ja andma ka

omapoolset nõu, mis aitaks lahendada paljude maaomanike muresid. Aitäh.

pole majanduslikult põhjendatud ega liikluskorralduslikult vajalik. Olemasolev ja

projekteeritav teedevõrgustik tagab liikumised kõikides suundades ja kõikidele

liiklejagruppidele, mida ka olemasolev Annikvere ristmik võimaldab.

2. Kaliküla liiklussõlm on projekteeritud põhimõttel, et liikumine oleks võimalik kõikides

suundades. Ringristmikud rampide ning ühendusteede liitumisel tagavad liikluse

sujuvuse, rahustavad liiklust ning võimaldavad liikluse koondamist ühte punkti. Ilma

ringristmiketa tuleks liikluse tagamiseks rajada ühendusteedele mitmeid T-kujulisi

ristmikke, mille näol on aga tegemist potentsiaalsete konfliktikohtadega. Lisaks sellele

on erinevate projekteerimisalaste juhendmaterjalidega seatud ristumiskohtade arvule

ja vahekaugustele nõuded, mis tähendab seda, et nende kavandamisele kehtivad

piirangud. Eesmärk on liitumiste arvu vähendada.

3. Teemaplaneeringu tervikliku lahenduse kohaselt on kavas 2+2 sõidurajaga maantee

ehitamine ka üle Suudari silla, kuid teemaplaneeringut realiseeritakse etapiviisiliselt.

Koostatava projekti puhul on lähteülesandeks 2+2 sõidurajaga maantee kokkuviimine

enne Suudari silda.

4. Selgitame, et ajutisel samatasandilise ristmiku lahendusel on Kaliküla ristmikul

Tallinna-Tartu suunaliselt projekteeritud nii aeglustus- kui ka kiirendusrada. Tartu-

Tallinna suunaliselt on ristmikule projekteeritud aeglustusrada. Kiirendusrada Kaliküla

suunalt Tallinna poole liikumiseks pole projekteeritud vähese liiklejate arvu tõttu.

Selgitame ka siin, et kogujateed on projekteeritud vastavalt teemaplaneeringu

lahendusele. Nende vajadus ka samatasandilise ristmiku lahenduse korral tuleneb

sellest, et Põltsamaa möödasõidu realiseerimisel on liiklusohutuse kaalutlusel vajalik

Annikvere ristmiku sulgemine. Nimelt on Põltsamaa möödasõidul suurimateks lubatud

sõidukiirusteks 120 km/h. Põltsamaa möödasõidu kokkuviimine olemasoleva

põhimaanteega toimub Annikvere ristmiku piirkonnas, kus sõidukiirused on suured

ning manöövrite sooritamine ei ole ohutu. Isegi kui Põltsamaa möödasõidu

realiseerimisel ei leita vahendeid olemasoleva Kaliküla 2+1 ristlõikega maantee ümber

ehitamiseks 2+2 ristlõikega maanteeks, on kogujateed osa terviklahendusest, mis

võimaldab liikumisi kõikides suundades ja kõikidele huvigruppidele.

5. Viitate kirjas annekteerimisele. Selgitame, et teeprojekti realiseerimiseks vajaliku

täiendava maa omandamisel ei ole tegemist annekteerimisega. Maade omandamise

menetlus käib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel. Omandatava

maa väärtuse selgitamiseks hangib Transpordiamet sõltumatult hindajalt hinnangud

igale kinnisasjale, millest on vajalik äralõige. Hindaja ülesandeks on koguda asjakohast

infot kinnisasja väärtust mõjutavate asjaolude kohta (muude hüvitamist vajavate

tingimuste nagu rendi/üürilepingud, toetused, metsa raadamine jms info). Kokkuvõttes

on hindaja kohustuseks välja selgitada maatüki parim kasutus ja sellest tulenev hüvitis

ning Transpordiameti huvi on maksta maaomanikule õiglast hüvitist.

Otsus:

Lugeda, et kinnisasja omanikul puuduvad ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule.

6 Lillearu

61606:002:0110

Ü.A. 08.04.24 e-kiri

Lillearu

61606:002:0121

Vastavalt Teie kirjale 19.03.2024 nr 8-1/23-106/4740-1 tuleb oma arvamus või

ettepanek avaldada hiljemalt 08.04.2024.

Seoses sellega soovin täpsustust ja väikest muudatust.

Olen Lillearu kinnistu 61606:002:0110 omanik /…/ ja minu soov on, et minu

kinnistule rajatavad Nõmme bussipeatused oleks Lillearu ja Maasingu

61606:002:0189 põllumaade kohal, mitte nii nagu praegu on planeeritud, et

lõunapoolne bussipeatus on Lillearu põllumaal ja põhjapoolne õueala kohal.

Soov oleks, et põhjapoolne bussipeatus oleks praeguse lõunapoolse bussipeatusega

kohakuti ja lõunapoolne Maasingu põllumaa kohal. See kergendaks ka põhjapoolsete

Põhjendus:

Bussipeatused Annikvere ja Kaliküla ristmike vahelisele kogujateele on projekteeritud

Skepast&Puhkim OÜ töös nr 2020-0042 „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojekt. Põltsamaa

möödasõit“. Bussipeatuste asukoha valikul tehakse koostööd kohaliku omavalitsuse ja

ühistranspordikeskusega. Seniste arutelude tulemusena oleme jõudnud lahenduseni, kus

2+2 ristlõikega maantee korral lahendatakse bussipeatused liiklussõlmes ja vahetult selle

lähistel. Soovite teada, kuidas saavad trassist põhja poole jäävate kinnistute elanikud üle

suure trassi lõunapoolsele kogujateel olevasse bussipeatusesse bussi peale, kui keskelt

teepiire kinni ehitatakse? Kaliküla ristmikul asuvad bussipeatused jäävad neist rohkem

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

13

kinnistute elanikel turvaliselt üle Tallinn-Tartu trassi tulekut ja kohe põhjapoolsesse

bussipeatusesse jõudmist, et Põltsamaale sõita.

Siit ka täiendav küsimus, et kui Tallinn-Tartu trass tulevikus kunagi

neljarealiseks ehitatakse, siis kuidas saavad trassist põhja poole jäävate kinnistute

elanikud üle suure trassi lõunapoolsele kogujateel olevasse bussipeatusesse bussi

peale, kui keskelt teepiire kinni ehitatakse? Kaliküla ristmikul asuvad bussipeatused

jäävad neist rohkem kui kilomeetri kaugusele. Milline lahendus neile on?

Kui eelmise projektiga, mis hõlmas Põltsamaa möödasõidu projekteerimist öeldi, et

kõik risted lähevad üle Tallinn-Tartu trassi, siis Kaliküla ristmiku projekteerimisel

nüüd viiakse Lustivere-Kaliküla tee hoopis alt tunnelisse. Kas on kaalutud või küsitud

eskiisi ka Lustivere-Kaliküla tee trassist üle viimise kohta ja millised oleks sel juhul

võimalikud mahasõidu-pealesõidu variandid?

Kaliküla ristmikul oleva ettevõtte Puiduterminal 24 omanik /…/ ütles, et kui talle

konkreetselt öeldakse, kui suur osa temale kuuluvast kinnistust ära võõrandatakse ja

kas talle ka aia ehitus kompenseeritakse, siis pole ta läbirääkimiste pidamise vastu, et

põhjapoolne kogujatee asukoht oleks tema ettevõtte ja Tallinn-Tartu trassi vahel.

Vähemalt nii ütles ta mulle, kui temaga suhtlesin.

kui kilomeetri kaugusele. Milline lahendus neile on? Selgitame, et 2+2 ristlõikega

maantee lahenduse korral ei ole kavas rajada bussipeatuseid kogujateele sellesse asukohta,

kus praegu põhimaantee ääres asuvad „Nõmme“ nimelised bussipeatused.

Bussipeatustesse on võimalik liikuda piki kogujateid. Põhimaanteest põhja poole jäävale

kogujateele ei ole ühistransporti kavandatud. See jääb valdavalt kasutusele

põllumajandustehnikale ja kinnistutele juurdepääsuks. Liiklussagedus sellel teel jääb

madalaks. Põhimaanteest lõuna poole jäävale kogujateele kaalutakse projekteerimisel

jalakäijate liikumise lahendamiseks laiemate teepeenarde kavandamist. Bussipeatustesse

jalgsi läbitava vahemaa osas selgitame, et vahemaa pikkus on sõltuvuses elanike arvuga.

Mida rohkem on elanikke, seda väiksem on vahemaa bussi peale liikumiseks.

Suurusjärgud, mida arvestatakse on järgmised: kuni 500 elanikku – kuni 3 km; kuni 1000

elanikku – kuni 2 km; üle 1000 elaniku – kuni 1 km. Kõnesolevas piirkonnas on asustus

hõre, mistõttu oleme leidnud, et bussipeatuste kavandamine on põhjendatud kompaktselt

liiklussõlme, kust on võimalik liikuda igas suunas ning bussipeatused saavad omavahel

ühendatud kergliiklusteedega.

Samatasandilise ristmiku lahenduse korral on praeguse parima teadmise juures olnud

sooviks lahendada bussipeatused Kaliküla ristmiku piirkonda kavandatavas busside

tagasipöördekohas ning Lillearu kinnistu piirkonda kogujateele bussipeatuseid mitte

kavandada. Ristmiku piirkonda on jalakäijatele loodud turvalisemad teeületamise

võimalused, kus põhimaanteed on võimalik ületada sõiduraja kaupa. Ka siin kehtib

selgitus, et hajaasustuses rajatakse bussipeatuseid hõredamalt ning Kaliküla ristmiku

piirkonda kavandatavatesse bussipeatustesse on võimalik liikuda piki kogujateid.

Kaliküla liiklussõlmes teede asetuse osas on eskiisi staadiumis kaalutud põhimaantee

viimist üle väiksema liiklussagedusega kõrvaltee kui ka vastupidiselt kõrvaltee viimist üle

põhimaantee. Variantide kaalumisel osutuks valituks põhimaantee viimine üle kõrvaltee.

Määravaks said järgmised põhjused. Põhimaantee viimine üle on majanduslikult

mõistlikum. Antud asukohas toetab seda lahendust maastik. Nimelt on perspektiivse riste

asukohas nö lohu koht, mida on võimalik ära kasutada kõrvaltee läbiviimiseks

põhimaantee alt. Põhimaantee üle viimine on materjalide kasutamise seisukohalt vähem

ressursimahukas. Lisaks on sellise lahenduse korral tagatud jalakäijatele mugavamad

liikumisvõimalused ning tagab liikumise eriveostele.

Põhjapoolse kogujatee asukoha muudatuse osas on Transpordiamet olnud suhtluses

Kaliküla kuivati (katastritunnus 61606:002:0055) ja Rehe (katastritunnus

61801:001:0047) kinnisasjade omanikuga. Täpsem selgitus põhjapoolse kogujatee

lahenduse osas on toodud puudutatud isikute arvamuse nr 4 juures (lk 10).

Kokkuvõttes kaalutakse põhjapoolse kogujatee projekteerimist kogu ulatuses

põhimaantee äärde. Kogujateede projekteerimist reguleerivad Transpordiameti

07.01.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/11 antud projekteerimistingimused.

Otsus:

Bussipeatuste asukohad ja lahendused selgitada projekteerimisel.

7 Kingu

61601:001:0575

Elan kahjuks Eestist väljaspool ja pole võimalik kohale vaatama minna.

Samas tahaksin teada anda enda poolse nägemuse, nimelt ehitati praegune maantee

mõned aastad tagasi ning siis öeldi et töö on lõpetatud, nüüd aga tahab riik jälle

eraisiku maad ära võtta ja uut teed ehitada/laiendada.

Arvan et selle peale oleks tulnud mõelda varem ja praegust olukorda arvestades peaks

asjaga leppima et on saanud selline tee kui sai ja see uus projekt peaks ära unustatama.

Arvestades ka hetkelist finantsilist seisu nii riigis kui inimestel. Raha raisatakse

plaanide ja asjade tegemisele et siis jälle uut raha selle peale panna et värskelt valmis

asja muutma hakata.

Selgitus:

Selgitame, et projekti koostamisel on aluseks Järva maavanema 30. novembri

2012 korraldusega nr 423, Jõgeva maavanema 23. novembri 2012 korraldusega nr 1-1/396

ja Tartu maavanema 21. novembri 2012 korraldusega nr 686 kehtestatud teemaplaneering

„Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km

92,0-183,0“. Projekteerimistingimustega täpsustatakse teemaplaneeringuga kavandatud

teede ja rajatiste asukohti ja lahendusi, kuid põhiolemuselt järgib projekteerimistingimuste

lisaks olev eskiis teemaplaneeringu lahendust. Riigiteede arendamisel on aluseks

Vabariigi Valitsuse teehoiukava. Hetkel kehtiv teehoiukava on koostatud aastatele 2024-

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

14

Teiseks arvan et kui teed tahate laiendada siis peaksite seda tegema teiselt poolt teed

maad juurde võttes ja tegelikult ei peaks seda teed üldse ehitama.

Minu nägemus on et pensioni eas seal kodu saaks rajada, nüüd on riik maast tüki ära

võtnud ja tahab nüüd suuremat tükki ära võtta. Selle tulemusena aga on minu kui isiku

tulevik seal ebaselge.

Müra-aeda müra vähendamiseks ei ehitatud, juba praegugi tuleb müra hoovile nii et

tavalise häälega ei ole võimalik rääkida.

Kompensatsioon on minimaalne, kui sedagi sest kaasa lisatud dokumentidest tavaline

eestlane miskit konkreetset selle kohta välja pole võimalik lugeda.

Unistan tulevikus lammaste kasvatamisest ja viinamarjade kasvatamisest oma maal

kuid loomad sellise suure tee kõrval ei tunne ennast hästi, ning see mida kasvatada

saab autode ja transpordivahendite väljaheidete mustusega kaetud.

Kas pole mitte nii et peaks hoopis autode kasutust piirama ,mitte ehitama suuremaid

teid et neid rohkem saaks?

Kas te oma koduõuest annaksite tüki ära uue tee ehitamiseks? Võibolla oleks parem

kui teie koduõuest tee läbi ehitata?

Või ehk oleks variant kui riik annaks kuskil minu valitud kohas sama suure maatüki

mis vastaks minu kaliküla maatüki suurusele et saaksin omale kodu luua?

2027 ning sellele ajavahemikule pole Kaliküla lõigu ümberehitamist ette nähtud.

Ettevalmistavad tegevused on aga põhjendatud, kuna need on ajamahukad.

Praeguse parima teadmise kohaselt (eskiisile tuginedes) on Kingu kinnistust täiendava

maa omandamine vajalik põhimaantee äärde kogujateede rajamiseks. Kogujateede tarbeks

vajalikust äralõikest on Transpordiamet teavitanud 03.07.2023 kirjaga nr 8-1/21-

110/14715-1. Samas kirjas oleme teavitanud, et Kaliküla lõigu eelprojektis hinnatakse üle,

kas Põltsamaa möödasõidu projektis projekteeritud kogujatee (mis jääb ka Kingu

kinnistule) maavajadust on võimalik optimeerida. Kirjutate, et võõranduste tõttu on

tulevik kinnistul ebaselge. Transpordiamet on vastupidisel seisukohal. Nimelt on hetkel

teemaplaneeringuga kinnistule määratud oluliselt ulatuslikumad piirangud, mille ulatuses

tuleb arendustegevuse soovi korral Transpordiameti nõusolek saada. Kuna eelprojektiga

määratakse teede asukohad ja maavajadus, siis on oluliselt lihtsam hetkel kehtivatest

ulatuslikest piirangutest loobuda ja arendustegevust võimaldada.

Omandatava maa väärtus selgitatakse maade omandamise menetluse käigus, mille käigus

hangib Transpordiamet sõltumatult hindajalt hinnangud igale kinnisasjale, millest on

vajalik äralõige. Hindaja ülesandeks on koguda asjakohast infot kinnisasja väärtust

mõjutavate asjaolude kohta (muude hüvitamist vajavate tingimuste nagu

rendi/üürilepingud, toetused, metsa raadamine jms info). Kokkuvõttes on hindaja

kohustuseks välja selgitada maatüki parim kasutus ja sellest tulenev hüvitis ning

Transpordiameti huvi on maksta maaomanikule õiglast hüvitist. Küsite kirjas ka

asendusmaa kohta. Selgitame, et üldjuhul hüvitatakse võõrandatava maa eest rahaliselt,

asendusmaa saamine on pigem alternatiiv kui riigil on asendusmaad pakkuda. Selle juures

on oluline vahetusmaa väärtus, vahetusmaad peavad olema sama sihtotstarbega ja

ühesuguses turupiirkonnas. Kui riigil asendusmaad pakkuda ei ole, siis vahetusmaa

otsimise töö jääb omaniku teha.

Kirjutate, et teile ei ole müratõkkeseina kavandatud. Selgitame, et projekti koostamisel

tehakse mürauuring, mille käigus selgitatakse müraleevendusmeetmete vajadus ja

asukohad.

Otsus:

Lugeda, et kinnisasja omanikul puuduvad ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

15

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust

avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Altmäe 61606:002:0711

Andrese 61605:002:0392

Apri 61606:002:0650

Innu 61601:001:0181

Innupõllu 61601:001:0183

Jüripõllu 61801:001:1123

Kaasiku 61606:002:0900

Kaliküla farm 61606:002:0056

Kaliküla kuivati 61606:002:0055

Kaliküla silohoidla 61606:002:0052

Koroli 61605:002:0492

Kroodo 61601:001:0510

Kuusikmäe 61801:001:1265

Kõrtsi 61801:001:0465

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Kösta 61605:002:1061

Künka 61601:001:0150

Lageda 61601:001:0453

Lageda 61801:001:0024

Maantee 61606:002:0190

Männi 61606:002:0128

Männiku 61606:002:0209

Nõmmiku 61606:002:0211

Nõmmiku 61601:001:0564

Pahla 61606:002:1280

Pihlaka 61606:002:0740

Pritsi 61606:002:0890

Punga 61605:002:0212

Rehe 61801:001:0047

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Rehe 61606:002:0242

Rehepõllu 61801:001:0052

Roosipõllu 61606:002:0119

Saarevälja 61601:001:0149

Sinkamäe 61601:001:0138

Soo-otsa 61606:002:0097

Soovälja 61606:002:0099

Tamme 61606:002:1200

Tiidu 61606:002:0033

Tiidu 61801:001:0621

Tiigi 61601:001:0547

Tiigipõllu 61601:001:0548

Tolli 61606:002:0004

Tommi 61601:001:0220

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Tuuliku 61801:001:0847

Uue-Lageda 61605:002:0872

Vallimäe 61601:001:0162

Vallipõllu 61601:001:0163

Vanatoa 61606:002:0260

Veskisaare 61606:002:0096

Õuemaa 61606:002:1120

Üti 61606:002:0290

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

KORRALDUS

02.07.2024 nr 1.1-3/24/526

Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263)

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7

asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks

Transpordiamet algatas 19.03.2024 projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 2 (E263)

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti

koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 27 ja § 99 lõigete 1 ja 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee

km 125,9-128,7 asuv Kaliküla lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus

61605:002:1190; 61606:002:0980) Järva maakonnas Põltsamaa vallas Kaliküla ja Annikvere

külades.

Projekteerimistingimused antakse Järva maavanema 30. novembri 2012 korraldusega nr 423,

Jõgeva maavanema 23. novembri 2012 korraldusega nr 1-1/396 ja Tartu maavanema

21. novembri 2012 korraldusega nr 686 kehtestatud Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa

maakonnaplaneeringuid täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“ täpsustamiseks.

Projekti eesmärgid on:

 riigitee 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu

projekteerimine 2+2 ristlõikega maanteeks koos eritasandilise liiklussõlme ja teiste I klassi

maantee toimimiseks vajalike teede ja rajatistega ning teemaplaneeringuga kavandatud

teede ja rajatiste asukohtade ja lahenduste täpsustamine projekteeritaval lõigul;

 liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse tagamine erinevatele

transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, raskeveokid, transiitliiklus,

põllumajandus, jms);

 teede ehitamiseks ja hooldamiseks vajaliku teemaa määramine.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike 2 alusel käsitletakse

teemaplaneeringut (mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku

planeering) riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses. Sama seaduse § 13 lõike 4

alusel võib eelnimetatud planeeringut täpsustada ehitusseadustiku §-s 27 sätestatud

2

projekteerimistingimustega. Lisaks ehitusseadustiku § 27 lõikes 4 sätestatud tingimustele võib

täpsustada joonehitise asukohta planeeringus näidatud joonehitise ja selle kaitsevööndi jaoks ette

nähtud koridori osa piires.

Projekteerimistingimustega täpsustatakse teemasid, mida ei olnud võimalik määrata

maakonnaplaneeringu täpsusastmes (projekti koostamiseks vajalikud uuringud, teede ja rajatiste

täpsustatud asukohad, juurdepääsud kinnisasjadele, olemasoleva teedevõrgu ümberehitus,

bussipeatused, rajatised, sh ulukirajatised, müratõkkerajatised, keskkonnamõjude leevendamise

meetmed, kergliiklusteed, kogujateed, parklad, teevalgustus, tehnovõrkude ümberehitus, vms).

Projekteerimistingimuste lisaks olevatel eskiisidel põhimaanteest lõuna suunas paikneva

kogujatee projekteerimine Annikvere 1 ja Kaliküla ristmike vahele ning põhimaanteest põhja

suunas paikneva kogujatee projekteerimine Kaliküla ristmikust Tallinna suunas on reguleeritud

Transpordiameti 07.01.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/11 „Projekteerimistingimuste andmine

riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1 128,1 Adavere ja Põltsamaa

möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks“ ning ei ole käesolevate projekteerimistingimuste

esemeks.

2. MENETLUSE KÄIK

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud

menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud

asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega

EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud

asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31

lõige 4 punkti 2 alusel.

Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5, teavitas Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse

käigus järgnevas tabelis loetletud kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib

projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides

omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse:

Katastritunnus Kinnisasja nimi Katastritunnus Kinnisasja nimi

61801:001:0384 Kaliküla tee 61801:001:0847 Tuuliku

61605:002:1061 Kösta 61801:001:0843 Tammekivi

61606:002:0129 Lao 61801:001:0845 Jõekalda

61601:001:0163 Vallipõllu 61601:001:0510 Kroodo

61606:002:0242 Rehe 61801:001:0465 Kõrtsi

61601:001:0162 Vallimäe 61606:002:0160 Vahemetsa

61601:001:0548 Tiigipõllu 61606:002:0570 Pahklepa

61801:001:0860 Juhani 61601:001:0458 Paju

3

Transpordiamet viis läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on

muu hulgas kaasatud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud ning asutused ja

isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või

kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.

Projekteerimistingimuste eelnõu kohta oli võimalik esitada arvamus või ettepanekud ajavahemikul

19.03–08.04.2024.

Transpordiamet korraldas projekteerimistingimuste menetluse käigus eskiisi tutvustuse

27.03.2024 kell 18.00-20.00 Põltsamaa Kultuurikeskuses.

Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning

Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu

kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist,

loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei

soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 31 lõige 6).

Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid

projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks

pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise

seaduse § 13 lõiked 2 ja 4, EhS § 27, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020

määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1 ning kooskõlas majandus- ja

taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja

projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda projekteerimistingimused riigitee 2 (E263) Tallinna‒Tartu‒Võru‒Luhamaa tee km

125,9-128,7 asuva Kaliküla lõigu ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale

1.

2. Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul

menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Kaliküla lõigu projekteerimistingimused koos lisadega;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

4

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus