Keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avalikustamisest teavitamine

Digiallkirjad

2

Juhkentali 58 / 15007 Tallinn / Telefon 717 1155 / Faks 717 1008 / [email protected] / www.mil.ee

Registrikood 70008641

Hr Paul Kunimägi

Kaitseministeerium

Sakala 1

15094 Tallinn

Teie 05.02.2024 nr

Meie 15.02.2024 nr KV-4.1-3.1/24/2433-2

Keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avalikustamisest teavitamine

Austatud hr Kunimägi

Lääne-Harju Vallavalitsus on edastanud Kaitseministeeriumile teate Paldiski linnas Kasesaare tee 10 (kt 58001:001:0216) kinnistule kavandatava rohevesiniku ja -ammoniaagi tootmisüksuse keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avalikustamisest. Tootmisüksus ühendatakse torustikuga Lõunasadama kaini selleks, et laadida toodangut otse laevadele. Taastuvenergia kasutamise võimaldamiseks kavandatakse Paldiski tuulepargi alajaama ja tootmisüksuse vahele otseliini. Tootmine vajab toorainena vett, mis võetakse Paldiski reoveepuhasti heitvee väljalasust, puhastatakse rajatavas veetöötlusjaamas. Selleks kavandatakse torustikku Paldiski reoveepuhasti ja tootmisüksuse vahele. KMH programmiga on võimalik tutvuda Lääne-Harju Vallavalitsuse leheküljel (vt link allpool või otselink VV kaaskirjast):

Keskkonnamõjudest üldiselt - Lääne-Harju vald (laaneharju.ee)

Kaitsevägi (KV) esitab täiendavad küsimused Paldiski linnas Kasesaare tee 10 (kt 58001:001:0216) kinnistule kavandatava rohevesiniku ja -ammoniaagi tootmisüksuse keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi sisule:

1. Päästeamet on oma (28.12.2023 nr 7.2-3.1/7805-2) kirjas punktis 3 ära toonud, „KMH väljatöötamisel on võetud eesmärgiks, et käitise ohualad ei ulatu käitisepiiridest kaugemale kui 400 m, kuid välja toomata on esialgsed ehituslikud ennetus-leevendus meetmed, millega kõnealune ohuala on saavutatav, arvestades ohtlike ainete koguseid käitises ja taristus.“ Ettevõte on lisanud sellele kommentaariks ja vastuseks, et: „see on eesmärk, mida arvestatakse edasisel tehnoloogilisel projekteerimisel. Kuna ohualad sõltuvad paljudest erinevatest teguritest, mh ka ohtlike ainete kogustest käitises ja taristus, ei ole otstarbekas neid kõiki üles loetleda.“ Kuna KaM ei pea neid tegureid vähetähtsateks, palume siiski need tegurid KMH programmis täpsemalt üles loetleda.

Selle alusel saame hinnata kas planeeritavad meetmed on realistlikud ja kas nende abil on võimalik tagada planeeritava ohutust KV taristule.

Soovime täpsustusi, kuidas ja mis mahus on võimalik paigaldada nt sprinkler-süsteeme, tõkkeekraane jms kui vabaneb ühes hoidlas hoiustatav ammoniaak – 4000 tonni.

2. Päästeamet on oma (28.12.2023 nr 7.2-3.1/7805-2) kirjas punktis 2 ära toonud, et „Lääne-Harju vallavalitsuse dokumendis nr 738, et toodetava ammoniaagi ladustamiseks on kavas rajada 4 mahutit, á 430 tonni. Kuid Keskkonnamõju hindamise programm lehekülg 7 järgi võib eeldatav maksimaalne mahutite kogumahutavus olla kuni 4 000 tonni.“ Ettevõte on lisanud sellele kommentaariks ja vastuseks, et: „ptk 2 ja mujal programmis on viidatud käitise kavandamise eesmärgile, et erinevate tegevusete ohualad ei ulatu käitise piiridest kaugemale kui 400 m. A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte mõjuala iseloomustabki ohuala.„

Sisekaitseakadeemia Marek Martinsoni lõputöös 2009 „Ammoniaagi ja vedellämmastikväetiste ohud ning juhis päästetööde läbiviimiseks AS Baltic Chemical Terminal näitel“ on lk 17-19 jõutud järeldusele, et 30 000 tonni NH3 vabanemisel on maksimaalse pilve surmava leviku kaugus ca 2500 m ja jäädavad tervisekahjustused esinevad kuni 5000 m kaugusel. 3 minuti jooksul hukkuvad sel juhul kõik 473 m kaugusel olevad varjumata inimesed. 50% surmavuse tõenäosus esineb 1100 m kaugusel lekkest.

Kuidas selgitate KMH seisukohta, et ehitise ohualad ei ulatu kaugemale kui 400 m kinnistu piirist kui mahuti mahutab 4000 tonni NH3-e?

Eelpooltoodud teaduslikele allikatele põhinev teadustöö andmetel on ohuraadius oluliselt laiem kui 400 m.

Palume KMH-s ära tuua meetmed ja hinnata meetmete rakendatavust ning efektiivsust, mis kaitsevad isikuid mh KV taristut, kui vabaneb 4000 tonni NH3-e ja lähtuda selles eelpoolnimetatud lõputöös ära toodud põhimõtetest.

Samuti palume täpsemalt kirjeldada meetmeid, mida rakendatakse laadimistorustiku lekke korral.

Lugupidamisega

[ allkirjastatud digitaalselt ]

Ivo Värk

Mereväekapten

Kaitseväe peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonna ülem

Peeter Subbi 717 1520

[email protected]