Kaitseministeeriumi põhimääruse muutmine

1

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 24.01.2024

Kehtib kuni: EISi esitamiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

Teabevaldaja: Kaitseministeerium

EELNÕU

13.02.2024

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a

määruse nr 53

„Kaitseministeeriumi põhimäärus“

muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a määruse nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“

muutmine

Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a määruses nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) riigikaitse planeerimise osakond korraldab ja koordineerib valitsemisala strateegilist

planeerimist, suunab hanke- ja taristupoliitikat, koordineerib kaitsealase välisrahastuse

poliitikat ning korraldab Eesti osalemist NATO võimeplaneerimises, suunab planeerimise ja

juhtimisinfoga seotud infosüsteemide arendamist;“;

2) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:

„13) kaitse-eelarve osakond korraldab ja koordineerib valitsemisala eelarvega seotud

protsesse.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. märtsil 2024. a.

13.02.2024

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a

määruse nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Muudatus tuleneb Kaitseministeeriumi valitsemisala reformist, mille eesmärk on suurendada

valitsemisala sisemist tõhusust ja ennekõike vabastada Kaitsevägi mittesõjalistest ülesannetest.

Seekord reform keskendub ressursihalduse valdkonnale, puudutades finantsjuhtimist ja

materjaliarvestust. Reformi tulemusena vabastatakse Kaitsevägi suures mahus

ressursiarvestuse, finantsplaneerimise ning materjalimajanduse tööülesannete osas, mida on

võimalik ellu viia valitsemisala tsiviilametite poolt.

Reformi tulemusel liigub Kaitseministeeriumisse ka Kaitseressursside Ameti ning Eesti

Sõjamuuseum- kindral Laidoneri muuseumi finantsjuhtimine ning osa Kaitseväe seniseid

ostujuhte liigub Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusesse.

Tahes rakendada sisulisi uuendusi planeerimises, tuleb nende jõustamiseks muuta

Kaitseministeeriumi valitsemisalas struktuure, rolle ja vastutust. Ressursiarvestuse -ja

finantsplaneerimisega hakkab keskselt tegelema Kaitseministeerium, kasutades efektiivsuse

suurendamiseks rohkem automaatset mudeldamist ja välja arendatud infosüsteeme.

Seetõttu muudetakse Vabariigi Valituse määrusega „Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a

määruse nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ Kaitseministeeriumi osakondi ja

nende põhiülesandeid. Luuakse kaitse-eelarve osakond ja kaotatakse riigikaitseliste

infosüsteemide osakond.

Määruse jõustumine alates 01.03.2024 annab aluse reformi järk-järguliseks elluviimiseks,

võimaldades piisava aja asutuste vahel liikuvate inimeste asjakohaseks ja õigeaegseks

kaasamiseks.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Katrin Soom

([email protected]). Eelnõu normitehnilise ekspertiisi on teinud

Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusloome nõunik Marion Saarna-Kukk (Marion.Saarna-

[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa

Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusplaaniga ega mõne muu menetluses oleva

eelnõuga.

Eelnõu koostamisel ei ole tellitud uuringuid ega analüüse, kuid on kaardistatud valitsemisala

asjakohaste teenistujate rolle, protsesse ja tööaja kasutust.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 11 lõike 3 punkti 5 ning täpsustatakse ja

täiendatakse riigikaitse planeerimise osakonna ülesandeid. Riigikaitse planeerimise osakond

korraldab ja koordineerib valitsemisala strateegilist planeerimist, suunab hanke- ja

taristupoliitikat, koordineerib kaitsealase välisrahastuse poliitikat ning korraldab Eesti

osalemist NATO võimeplaneerimises, suunab planeerimise ja juhtimisinfoga seotud

infosüsteemide arendamist.

Riigikaitse planeerimise osakonna koosseisu liigub riigikaitseliste infosüsteemide osakonna

koosseis ja nende ülesanded. Riigikaitseliste infosüsteemide põhifookus oli seni planeerimiseks

vajalike infosüsteemide väljatöötamisel ja arendamisel. Praeguseks on infosüsteemide

arendamine jõudnud piisava küpsustasemeni, et edasine arendamine on mõistlikum juba tihedas

koostöös otseselt planeerimise eest vastutavate isikutega riigikaitse planeerimise osakonnas, et

keskenduda saaks detailsetele nüanssidele ja protsesside edasisele parendamisele.

Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 11 lõike 3 punkt 6.

Kaitseministeeriumi koosseisu kuulub enne eelnõu jõustumist riigikaitseliste infosüsteemide

osakond, mille põhiülesanne on suunata ja koordineerida planeerimise, kaitsevalmiduse ning

eelarvega seotud infosüsteemide arendamist, kujundada valitsemisala andmehalduse

põhimõtteid ning toetada juhtimisinfo kättesaadavust. Kuivõrd riigikaitseliste infosüsteemide

osakond juba enne eelnõu jõustumist toetab ja teeb riigikaitseplaneerimise osakonnaga tihedat

koostööd oma välja arendatud süsteemide ning automatiseeritud mudelitega, siis need kaks

osakonda omavahel liidetakse. Osakonna nimetuseks jääb riigikaitseplaneerimise osakond

millesse viiakse üle kõik riigikaitseliste infosüsteemide osakonna teenistujad. Muudatus

puudutab nelja teenistujat.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse määruse § 11 lõiget 3 punktiga 13, mille kohaselt luuakse

Kaitseministeeriumisse kaitse-eelarve osakond. Nimetatud uus osakond korraldab ja

koordineerib valitsemisala eelarvega seotud protsesse.

Kaitse-eelarve osakonda tuuakse üle Kaitseressursside Ameti finantsistid, samuti tuuakse

osakonda üle Kaitseväe finantsistid. Muudatus puudutab ligikaudu kahtekümmend viite

teenistujat. Suurt osa valitsemisala puudutava finantsjuhtimise ja –teeninduse konsolideerimine

loob eelduse finantsvaldkonna protsesside lihtsustamiseks ja edasiseks automatiseerimiseks.

Samuti aitab see ellu viia valitsemisala planeerimist ühtsetel alustel ning seeläbi paraneb

finantsteenuse kvaliteet ja pikemas perspektiivis väheneb ka finantsteenust osutavate

teenistujate koguarv. Eesmärk on, et valitsemisalas asutuste jaoks finantsteenuse kvaliteet ei

halvene ent asutused vabanevad ühe spetsiifilise tugiteenuse omamisest.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse jõustumise aeg, mis on 1.märts 2024.

3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määrus aitab kaasa Kaitseministeeriumi valitsemisalas suurendada valitsemisala sisemist

tõhusust ja ennekõike vabastada Kaitsevägi mittesõjalistest ülesannetest. Ressursiplaneerimise

reformi tulemusena vabastatakse Kaitsevägi suures mahus ressursiarvestusest,

materjalimajanduse poliitikakujundusest ja finantsplaneerimisest, mis tuuakse üle

Kaitseministeeriumisse.

Määrusel ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja

välissuhetele, mõju majandusele, mõju elu- ja looduskeskkonnale ega mõju regionaalarengule.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega korraldatakse osaliselt ümber eelnimetatud osakondade töö.

Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulu ega -tulu riigieelarvele.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. märtsil 2024. a.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Riigikantseleile, Justiitsministeeriumile ja

Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele.