Tartumaa Nõo vald Vissi küla Kengu maaüksuse detailplaneering

Hendrikson & Ko

www.hendrikson.ee

[email protected]

Raekoja plats 9

51004 Tartu

tel +372 7409 800

9800

Maakri 29

10145 Tallinn

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA

KENGU MAAÜKSUSE

DETAILPLANEERINGU

MÜRAHINNANG

Töö nr 23004852 Tartu 2024

V e

rs io

o n

2 6

.0 2

.2 0

2 4

Veiko Kärbla

Keskkonnakorralduse spetsialist

Nõo vallas Vissi külas asuva Kengu maaüksuse detailplaneeringu mürahinnang 2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 3

2. MÜRA NORMTASEMED ...................................................................................... 4

3. LÄHTEANDMED JA METOODIKA ....................................................................... 6

4. MÜRAHINNANGU TULEMUSED .......................................................................... 8

4.1. LIIKLUSMÜRA KAARDID ................................................................................. 8

4.2. LIIKLUSMÜRA ARVUTUSTULEMUSTE ANALÜÜS ........................................... 8

5. KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED ......................................................................... 11

LISA 1. MÜRAKAARDID ............................................................................................ 13

Nõo vallas Vissi külas asuva Kengu maaüksuse detailplaneeringu mürahinnang 3

1. SISSEJUHATUS

Detailplaneeringuga planeeritav ala asub Nõo vallas Vissi külas ja hõlmab Kengu kinnistut

(52801:004:0185, pindala ca 2,51 ha). Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kengu

maaüksuse jaotamine kruntideks ja ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete ehitamiseks.

Kengu maaüksus (sihtotstarve 100% maatulundusmaa) piirneb lisaks eraomandis olevatele

maaüksustele Nõo vallale kuuluva Vissi -Peedumäe teega ja JõhviTartu-Valga riigimaanteega nr

3. Lõunasuunas piirneb planeeringuala elamumaadega, millele on kehtestatud detailplaneering

ning tänaseks on alustatud eluhoonete rajamist.

Vastavalt planeeringu algatamise korraldusele (Nõo Vallavalitsuse 17. oktoobri 2023 korraldus nr

634) asub Kengu katastriüksus Nõo valla üldplaneeringu kohaselt maa-alal, millel säilib

olemasolev kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku kasutusotstarvet ei

kavandata. Maa kasutusotstarbe muutmine võib toimuda maakorraldusliku töö või

detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt vajadusele ja seda ei loeta (detailplaneeringu

algatamise korralduse kohaselt) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe

ulatuslikuks muutmiseks.

Vastavalt detailplaneeringu lähteseisukohtadele tuleb detailplaneeringu käigus leida piirkonda

sobiv lahendus. Arvestades naaberkinnistute maakasutust (elamumaad), samuti asjaolu, et Kengu

kinnistul on varasemalt asunud eluhoone (talukoht) ning kinnistut on kasutatud elamumaana, on

planeeringualale uute eluhoonete planeerimine eelistatud lahendus.

Planeeringu algatamise raames toodi välja vajadus koostada mürahinnang, mis annab infot

planeeringualal esinevatest liiklusmüra tasemetest ning võimaldab hinnata müra vähendavate

meetmete vajadust.

Käesolev eksperthinnang on seega koostatud eesmärgiga määrata planeeringualal esinev

liiklusmüra tase ning vastavus kehtivatele nõuetele. Piirkonna mürasituatsiooni mõjutavaks

teguriks on peamiselt planeeringualast põhjasuunda jääv Jõhvi-Tartu-Valga riigimaantee nr 3. Tee

asub planeeritud hoonestusaladest ca 60-155 m kaugusel.

Transpordiamet tõi detailplaneeringu koostamise seisukohtades välja, et arvestada tuleb ka

asjaoluga, et Nõo-Elva km 152,0-159,6 lõigu 2+2 ristlõike perspektiivse ümberehituse tagajärjel

muutub oluliselt põhimaantee ja ümberkaudsete teede liikluslahendus . Riigiteede omanik

(Transpordiamet) ei võta planeeringute puhul endale kohustusi teest tingitud võimalike mõjude

leevendusmeetmete rakendamiseks. Vajadusel tuleb vastavad meetmed ette näha planeeringu

raames ning meetmete rakendamine on planeeringust huvitatud isiku kohustus.

Mürahinnangu koostamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ning

keskkonnaministri 03.10.2016 määrusest nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil

planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“.

4 Nõo vallas Vissi külas asuva Kengu maaüksuse detailplaneeringu mürahinnang

Joonis 1. Planeeringuala asukoht Vissi külas (Maa-ameti hübriidkaart 2023), planeeringuala on

märgitud punasega

2. MÜRA NORMTASEMED

Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja

asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu

avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad

töötervishoidu ja tööohutust käsi tlevad nõuded.

Eraldi normatiivid on kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Liiklusmüra hulka loetakse müra, mida

põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on

arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega või regulaarse liiklusega perioodi vältel.

Välisõhu normtasemetega võrdlemiseks kasutatakse tavapäraselt müra hinnatud taset päeval

(7.00–23.00) ja öösel (23.00–7.00). Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud või

arvutatud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust,

impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Päevane ajavahemik (7 -23) sisaldab ka õhtust aega

(19-23), millele rakendatakse parandustegurit +5 dB.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt määratakse müratundlike alade kategooriad vastavalt

üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

▪ I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad,

▪ II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu

maa-alad, rohealad,

▪ III kategooria – keskuse maa-alad,

▪ IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad.

Nõo vallas Vissi külas asuva Kengu maaüksuse detailplaneeringu mürahinnang 5

Vastavalt planeeringu algatamise korraldusele (Nõo Vallavalitsuse 17. oktoobri 2023 korraldus nr

634) asub Kengu katastriüksus Nõo valla üldplaneeringu kohaselt maa-alal, millel säilib

olemasolev kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku kasutusotstarvet ei

kavandata. Maa kasutusotstarbe muutmine võib toimuda maakorraldusliku töö või

detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt vajadusele ja seda ei loeta (detailplaneeringu

algatamise korralduse kohaselt) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe

ulatuslikuks muutmiseks. Antud planeeringu puhul (elamumaade kavandamine) on tegemist II

kategooria müratundliku alaga.

Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi:

▪ müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

▪ müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

Planeeringust huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata.

Tabel 1. Liiklusmüra normtasemed: müra hinnatud tase päeval (Ld) ja öösel (Ln), dB

Ala kategooria üldplaneeringu

alusel

I

virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad

II

haridusasutuste, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande- asutuste ning elamu maa-alad, rohealad

III

keskuse maa-alad

IV

ühiskondlike hoonete maa-alad

Müra

sihtväärtus 50/40 55/50 60/50

Müra

piirväärtus 55/50

60/55

651/601

65/55

701/601

1 lubatud müratundlike hoonete teepoolsel küljel

Müra sihtväärtust (ehk rangemat normi) tuleb atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt rakendada

uute üldplaneeringutega aladel. Arvestades asjaolu, et Kengu kinnistul on varasemalt asunud

eluhoone (talukoht) ning kinnistut on kasutatud elamumaana, samuti vaadates naaberkinnistute

maakasutust (elamumaad) võib planeeringut käsitleda ka olemasoleva elamumaa taastamisena

ning olemasoleva elamupiirkonna laiendamisena. Sel juhul on müra hindamise l lubatud lähtuda

müra piirväärtuse nõuetest. Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt on müra piirväärtuse näol

tegemist müratasemega, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel

tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid.

Käesoleva töö raames viiakse läbi liiklusmüra tasemete võrdlus nii piirväärtusega (ehk

normtasemega, mille ületamine ei ole lubatud) ning sihtväärtusega (informatiivselt, hindamaks

võimalusi planeeringualal minimaalselt nõutavates mõnevõrra paremate tingim uste tagamiseks).

II kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 60 dB päeval (L d) ning 50 dB öösel (Ln), sh on

hoonete teepoolsel küljel lubatud kuni 65 dB päeval (L d) ning 60 dB öösel (Ln).

II kategooria alade liiklusmüra sihtväärtus on 55 dB päeval (L d) ning 50 dB öösel (Ln).

Lisaks välisõhu nõuete järgimisele tuleb tagada head tingimused hoonete siseruumides vastavalt

ruumide reaalsele kasutusotstarbele. Müra normtasemed (ekvivalentne müratase, LpA,eq,T)

hoonete vaikust nõudvates ruumides on kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid“. Liiklusmüra normtasemed elamutes ja ühiskasutusega hoonetes on

järgmised:

▪ Ekvivalentne müratase (LpA,eq,T) eluruumides päeval – 40 dB;

▪ Ekvivalentne müratase (LpA,eq,T) magamisruumides öösel – 30 dB.

6 Nõo vallas Vissi külas asuva Kengu maaüksuse detailplaneeringu mürahinnang

Hoonete siseruumide nõuded tagatakse ning vajalikud heliisolatsioonimeetmed määratakse

standardi „EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ (või samaväärse

uuema standardi) kohaselt.

3. LÄHTEANDMED JA METOODIKA

Lähteandmed

Mürahinnangus analüüsitakse olemasoleva (ehk ehitusjärgse) ning perspektiivse (ehk nt 20. a

jooksul teoreetilise liikluskoormuse suurenemise korral esineva) liiklusega kaasnevat mõju. Müra

modelleerimisel lähtutakse viimaste aastate (ehk aastad 2018-2022) suurima liikluskoormusega

aasta (2021) liiklusloenduse tulemustest.

Põhimaantee nr 3 Jõhvi - Tartu - Valga viimaste aastate suurim liikluskoormus on loendusandmete

kohaselt esinenud aastal 2021, mil ööpäeva keskmine liikluskoormus planeeringualaga piirnevas

teelõigus oli 6774 sõidukit (sh 8,1% raskeliiklust, lubatud sõidukiirus 90 km/h). Raskeliikluse

osakaal on aga olnud suurim aastal 2022 (9%) ning sellest lähtutakse ka müra leviku

modelleerimisel.

Lisaks arvestatakse mürauuringus ka planeeringualaga läänesuunast külgneva Vissi – Peedumäe

teega (hinnanguline liikluskoormus 100 a/ööp) ja planeeringualast enam kui 300 m kaugusele

lõunasuunda jääva Vapramäe – Elva – Kalme teega (viimaste aastate suurim liikluskoormus 1234

a/ööp), kuigi nimetatud teed ei oma märkimisväärset mõju planeeringualale. Samuti ei kaasne

planeeringu realiseerimisega märkimisväärset liikluskoormuse kasvu.

Perspektiivse olukorra hindamisel lähtutakse Nõo-Elva projekti eskiisjoonistest, mille kohaselt on

perspektiivis kavas rajada 2+2 sõiduradadega maantee. Liikluse prognoosimisel lähtuti eeldusest,

et vaadeldavas lõigus (Jõhvi – Tartu – Valga tee km 156-159) võib aset leida samaväärne

liikluskoormuste suurenemine (hinnanguliselt aastateks 2045-2050) nagu Jõhvi – Tartu – Valga

tee eelmises lõigus, mida on täpsemalt kajastatud riigitee 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4–

152,0 asuva Tartu–Nõo lõigu eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise

raames1 (KMH materjalid on leitavad Transpordiameti veebilehelt2).

Perspektiivse liikluskoormuse hindamisel eeldati seega, et piirkonnas võib lähima 20-25 a jooksul

aset leida liikluskoormuste suurenemine 32-33% võrra. Perspektiivse liiklusprognoosi

realiseerumise korral suurenevad teeäärsed hinnatud müratasemed päeval/öösel ca 1,2…1,3 dB

võrra võrreldes olemasolevale liiklussagedusele vastava müraolukorraga. Lisaks võib teatud

mürataseme suurenemine esineda ka lubatud sõidukiiruse võimaliku suurendamine korral

(sõiduautode puhul lähtuti perspektiivses olukorras lubatud sõidukiirusest 110 km/h) ning tee

laiendamisest tingituna (2+2 sõiduradade tee rajamisel laiendatakse tee-ala just vaadeldava

planeeringuala suunas).

Tabel 2. Ehitusjärgsed ja prognoositavad liikluskoormused uuritavas piirkonnas (AKÖL – aasta

keskmine ööpäevane liiklussagedus, ümardatud väärtused)

Tee Aasta AKÖL Raskeliikluse

osakaal Sõidukiirus

Tee nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga

Olemasolev

olukord 6 800 9% 90 km/h

Perspektiivne

olukord (2045-

2050)

9 100 9% 110/90 km/h

1 https://transpordiamet.ee/riigitee-3-e264-johvi-tartu-valga-km-1384-1520-asuva-tartu-noo-loigu- eelprojektiga-kavandatavate-1 (külastatud 23.02.2024) 2 https://pilv.mkm.ee/s/3q8pwPellPaew1E (külastatud 23.02.2024)

Nõo vallas Vissi külas asuva Kengu maaüksuse detailplaneeringu mürahinnang 7

Liikluskoormus jaotati ööpäeva lõikes vastavalt maanteede lähima püsiloenduspunkti (tee nr 3

Jõhvi - Tartu - Valga km 154,1 – Tõravere loenduspunkt) andmetele3 järgmiselt:

▪ 7.00-19.00 – 81% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest,

▪ 19.00-23.00 – 12,9% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest,

▪ 23.00-7.00 – 6,1% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest.

Liiklusmüra arvutamise metoodika

Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 9.0. Liiklusmüra arvutamisel kasutati

Prantsusmaa siseriikliku arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“, mis on viimased 10-15 aastat olnud

Eestis teostatud mürauuringute puhul enim kasutatav arvutusmeetod. Ühtlasi on meetodi puhul

olnud tegemist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 02/49/EÜ toodud soovitusliku

arvutusmeetodiga liikmesriikidele. Seega on arvutustulemused hästi võrreldavad varasemate

uuringutega (sh sarnasete uuringutega teistes piirkondades)

Arvutusmeetodis "NMPB-Routes-96“ käsitletakse heli levikut kahtedes erinevates tingimustes –

soodsad (ehk müra levib kaugemale) ja ebasoodsad (neutraalsed) hajumistingimused.

Soovituslikud soodsate ja ebasoodsate hajumistingimuste osakaalud pikaajalise päe va, õhtu ja öö

mürasituatsiooni kirjeldamisel on järgmised:

▪ pikaajalise päevase müra (7.00-19.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 50% ajast

soodsaid hajumistingimusi;

▪ pikaajalise õhtuse müra (19.00-23.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 75% ajast

soodsaid hajumistingimusi;

▪ pikaajalise öise müra (23.00-7.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 100% ajast soodsaid

hajumistingimusi.

Mürakaardid koostati päevase (Ld, 7.00-23.00) ja öise (Ln, 23.00-7.00) ajavahemiku kohta, sh

sisaldab päevane ajavahemik ka õhtust aega (19-23), millele rakendatakse parandustegurit +5 dB.

Välisõhu mürataset hinnatakse 2 m kõrgusel maapinnast ehk keskmise inimese kuulmiskõrgusel

(või pisut kõrgemal), mürakontuurid esitatakse 5 dB vahemike kaupa, tihedas arvutusvõrgustikus

3*3 m arvutussammuga.

Uuringuala kohta koostati kolmemõõtmeline maastikumudel (sh Maa -ameti Lidar maapinna

kõrguspunktid, teed ja hooned). Helilaineid peegeldavad ehk akustiliselt „kõvad“ pinnad (nt teed)

sisestati mudelisse koefitsiendiga 0. Kavandatavate kruntide õuelade ning ülejäänud piirkondade

(sh haljasalad, põllud, metsatukad) puhul võeti maapinna helineelde koefitsiendiks 0,7, mis

kirjeldab keskkonda, milles leidub teatud määral nii heli peegeldavaid (nt teed ja kõvakattega

platsid) kui ka summutavaid (peamiselt muruplatsid jms koefitsiendiga 1) pindasid (viimaseid

leidub siiski rohkem).

Välisõhu mürasituatsiooni kirjeldamisel on arvestatud ka helilainete peegeldumist hoonete

fassaadidelt (arvutusmudelis kasutati ühekordseid peegeldusi). Mürakaardid kirjeldavad lisaks

vastashoonete peegeldustele ka iga hoone enda fassaadi peegeldusi. Kavandatavatele hoonetele

mõjuvat reaalset mürakoormust hinnatakse seetõttu ka eraldi, fassaadidele mõjuv müratase (ehk

välisõhu müratase, millest on maha arvestatud konkreetse fassaadi enda akustiline peegeldus ca

3 dB ning seda asjaolu tuleb arvestada ka mürakaartidel toodud tulemuste lugemisel , nt müra

samatugevusjoonte võrdlemisel hoonete fassaadil välja toodud müratasemetega, mis võivad

eespool kirjeldatud põhjustel erineda kuni 3 dB ulatuses ) hoonete ja korruste kaupa on välja

toodud ka joonistel (mürakaartidel).

Kõrghaljastuse müra levikut takistavat mõju modelleerimisel ei kasutatud, ühtlasi on

kõrghaljastuse mõju müraolukorrale reeglina ka väike (ning pigem teoreetiline).

Alljärgnevalt on lisatud väljavõte müra modelleerimise tarkvara (SoundPLAN) kolmemõõtmelisest

maastikumudelist.

3 Püsiloenduspunktide liikluskoosseisu ja kiiruse uuring, ERC Konsultatsiooni OÜ, 2016

8 Nõo vallas Vissi külas asuva Kengu maaüksuse detailplaneeringu mürahinnang

Joonis 2. Arvutustarkvara sisene 3d vaade kolmemõõtmelisest maastikumudelist (kavandatavate

hoonete võimalikud asukohad on märgitud helesinisega)

4. MÜRAHINNANGU TULEMUSED

4.1. LIIKLUSMÜRA KAARDID

Käesoleva töö raames koostati mürakaardid järgmistes situatsioonides:

1. Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) olemasolevas (ehitusjärgses)

liiklusolukorras (Lisa 1, mürakaart 1.1);

2. Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) olemasolevas (ehitusjärgses)

liiklusolukorras (Lisa 1, mürakaart 1.2);

3. Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) perspektiivses (hinnanguliselt aastad 2045-

2050) liiklusolukorras (Lisa 1, mürakaart 2.1);

4. Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) perspektiivses (hinnanguliselt aastad 2045-

2050) liiklusolukorras (Lisa 1, mürakaart 2.2).

4.2. LIIKLUSMÜRA ARVUTUSTULEMUSTE ANALÜÜS

Järgnevalt viiakse läbi liiklusmüra arvutustulemuste võrdlus II kategooria müratundlike alade

liiklusmüra normtasemetega. Olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras planeeringualal

kujuneva liiklusmüra olukorra kohta võib öelda järgmist :

▪ Kõrgeim müratase esineb positsioonile 5 planeeritud teele lähima eluhoone teepoolsel

fassaadil (ca 60 m kaugusel teest). Arvutuslik müra hinnatud tase (2 m kõrgusel

maapinnast) päeval (Ld, 7.00-23.00) on ca 57…58 dB ning öisel ajal (Ln, 23.00-7.00) ca

50…51 dB. Teise korruse kõrgusel võib müratase olla ca 2 dB võrra suurem. Hoone

teistele külgedele mõjuv müratase on ca 5 dB võrra väiksem kui teepoolsetel külgedel;

▪ Positsioonidele 4, 6 ja 7 kavandatud eluhoonete teepoolsetel külgedel esineb a rvutuslik

müra hinnatud tase (2 m kõrgusel maapinnast) päeval (Ld, 7.00-23.00) on ca 55…57 dB

ning öisel ajal (Ln, 23.00-7.00) ca 48…50 dB. Teise korruse kõrgusel võib müratase olla

ca 1…2 dB võrra suurem. Hoone teistele külgedele mõjuv müratase on ca 5…10 dB võrra

väiksem kui teepoolsetel külgedel;

▪ Teest kaugemale kavandatud hoonetele (positsioonid 1, 2, 3) mõjuv müratase jääb

väiksemaks kui 55 dB päeval (Ld) ja vahemikku 45…48 dB öösel (Ln).

Nõo vallas Vissi külas asuva Kengu maaüksuse detailplaneeringu mürahinnang 9

▪ Olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras vastab planeeritud hoonete indikatiivses

asukohas kujunev müraolukord I I kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele (60

dB päeval/55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65/60 dB) nii

päeval kui ka öösel;

▪ Võrdluses sihtväärtusega (informatiivne võrdlus) võib ehitusjärgses olukorras esineda

välisõhu müra sihtväärtuse (55 dB päeval/50 dB öösel) ületamist positsioonidele 5, 6 ja 7

kavandatud hoonete teepoolsetel külgedel.

Perspektiivses liiklusolukorras (2+2 sõiduradadega tee väljaehitamine, liikluskoormuste

suurenemine ca 33%, lubatud sõidukiirus 110 km/h) planeeringualal kujuneva liiklusmüra olukorra

kohta võib öelda järgmist:

▪ Perspektiivse liiklusprognoosi realiseerumise korral suurenevad planeeringualal esinevad

hinnatud müratasemed päeval/öösel ca 3 dB võrra võrreldes olemasoleva

müraolukorraga;

▪ Kõrgeim müratase esineb positsioonile 5 ja 6 planeeritud eluhoonete teepoolsel fassaadil

(ca 50…70 m kaugusel 2+2 sõiduradadega teest). Arvutuslik müra hinnatud tase (2 m

kõrgusel maapinnast) päeval (Ld, 7.00-23.00) on ca 60…61 dB ning öisel ajal (Ln, 23.00-

7.00) ca 53…54 dB. Teise korruse kõrgusel võib müratase olla ca 2 dB võrra suurem.

Hoone teistele külgedele mõjuv müratase on ca 5 dB võrra väiksem kui teepoolsetel

külgedel;

▪ Teest kaugemale kavandatud hoonetele (positsioonid 1, 2, 3 , 4, 7) mõjuv müratase jääb

väiksemaks kui 60 dB päeval (Ld) ja vahemikku 47…52 dB öösel (Ln).

▪ Perspektiivses liiklusolukorras vastab planeeritud hoonete indikatiivses asukohas kujunev

müraolukord II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele (6 0 dB päeval/55 dB

öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65/60 dB) nii päeval kui ka öösel;

▪ Võrdluses sihtväärtusega (informatiivne võrdlus) võib ehitusjärgses olukorras esineda

välisõhu müra sihtväärtuse (55 dB päeval/50 dB öösel) ületamist peaaegu kõikidele

positsioonidele (v.a positsioon 2) kavandatud hoonete teepoolsetel külgedel.

Võimalike müra vähendavate meetmete analüüs

Kuigi müra leviku modelleerimise tulemuste kohaselt on planeeringualal tagatud seadusega ette

nähtud minimaalsetele liiklusmüra nõuetele vastavad tingimused analüüsiti käesoleva töö raames

ka võimalikke (ning realistlikke) müra vähendamise võimalusi.

Võimaliku müra leviku piiramise meetmena käsitleti muldvalli rajamist planeeringuala teepoolse

krundi piiri lähedale. Analüüsiti erineva pikkuse ning kõrgusega lahendusi ning optimaalsete

meetmetena pakuti välja ca 180 m pikkuse ning 3,5 m kõrguse muldvalli rajamist. Antud juhul

piirab suuremas mahus meetmete rakendamist ka nt elektripaigaldise (õhuliin) kaitsevöönd.

Eespool kirjeldatud mära vähendavate meetmetega mürakaardid koostati järgmistes

situatsioonides:

1. Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) olemasolevas (ehitusjärgses)

liiklusolukorras muldvalli rajamisel (Lisa 1, mürakaart 3.1) ;

2. Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) olemasolevas (ehitusjärgses)

liiklusolukorras muldvalli rajamisel (Lisa 1, mürakaart 3.2) ;

3. Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) perspektiivses liiklusolukorras muldvalli

rajamisel (Lisa 1, mürakaart 4.1);

4. Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) perspektiivses liiklusolukorras muldvalli

rajamisel (Lisa 1, mürakaart 4.2).

Müra leviku piiramiseks ca 3,5 m kõrguse muldvalli rajamise korral planeeringualal kujuneva

liiklusmüra olukorra kohta võib öelda järgmist (olemasolevas olukorras):

▪ Olemasolevas liiklusolukorras (ehitusjärgne olukord) esineb kõrgeim müratase

positsioonile 5 planeeritud teele lähima eluhoone teepoolsel fassaadil. A rvutuslik müra

hinnatud tase (2 m kõrgusel maapinnast) päeval (L d, 7.00-23.00) on ca 55…56 dB ning

öisel ajal (Ln, 23.00-7.00) ca 48…49 dB. Teise korruse kõrgusel võib müratase olla ca 2

10 Nõo vallas Vissi külas asuva Kengu maaüksuse detailplaneeringu mürahinnang

dB võrra suurem. Hoone teistele külgedele mõjuv müratase on ca 4…5 dB võrra väiksem

kui teepoolsetel külgedel;

▪ Teistele positsioonidele (pos 1, 2, 3, 4, 6 ja 7) kavandatud eluhoonete teepoolsetel

külgedel esinev müratase jääb juba väiksemaks kui 55 dB päeval (Ld) ja 50 dB öösel (Ln).

▪ Olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras (ning muldvalli rajamisel) vastab

planeeritud hoonete indikatiivses asukohas kujunev müraolukord II kategooria alade

liiklusmüra piirväärtuse nõuetele (60 dB päeval/55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel

küljel lubatud vastavalt 65/60 dB) nii päeval kui ka öösel;

▪ Võrdluses sihtväärtusega (informatiivne võrdlus) võib muldvalli rajamisel esineda välisõhu

müra sihtväärtuse (55 dB päeval/50 dB öösel) ületamist ainult positsioonile 5 (ehk teele

lähim hoonestusala) kavandatud hoone teepoolsetel külgedel , kuna planeeringuala

siseselt rajatav muldvall ei kaitse märkimisväärselt antud hoonestusala. Kõigi teiste

hoonestusalade puhul on tagatud ka rangemate ehk liiklusmüra sihtväärtuse nõuetele

vastav müraolukord.

Perspektiivses liiklusolukorras (2+2 sõiduradadega tee väljaehitamine, liikluskoormuste

suurenemine ca 33%, lubatud sõidukiirus 110 km/h) ning müra leviku piiramiseks ca 3,5 m kõrguse

muldvalli rajamisel planeeringualal kujuneva liiklusmüra olukorra kohta võib öelda järgmist:

▪ Perspektiivses liiklusolukorras esineb kõrgeim müratase positsioonile 5 planeeritud teele

lähima eluhoone teepoolsel fassaadil. Arvutuslik müra hinnatud tase (2 m kõrgusel

maapinnast) päeval (Ld, 7.00-23.00) on ca 58…59 dB ning öisel ajal (Ln, 23.00-7.00) ca

51…52 dB. Teise korruse kõrgusel võib müratase olla ca 2 dB võrra suurem. Hoone

teistele külgedele mõjuv müratase on ca 4…5 dB võrra väiksem kui teepoolsetel külgedel;

▪ Teistele positsioonidele (pos 1, 2, 3, 4, 6 ja 7) kavandatud eluhoonete teepoolsetel

külgedel esinev müratase jääb suurusjärku 55 dB päeval (Ld) ja väiksemaks kui 50 dB

öösel (Ln).

▪ Perspektiivses liiklusolukorras (ning muldvalli rajamisel) vastab planeeritud hoonete

indikatiivses asukohas kujunev müraolukord II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse

nõuetele (60 dB päeval/55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt

65/60 dB) nii päeval kui ka öösel;

▪ Võrdluses sihtväärtusega (informatiivne võrdlus) võib muldvalli rajamisel esineda välisõhu

müra sihtväärtuse (55 dB päeval/50 dB öösel) ületamist ainult positsioonile 5 (ehk teele

lähim hoonestusala) kavandatud hoone teepoolsetel külgedel, kuna planeeringuala

siseselt rajatav muldvall ei kaitse märkimisväärselt antud hoonestusala. Kõigi teiste

hoonestusalade puhul on tagatud ka rangemate ehk sihtväärtuse nõuetele vastav (või

sihtväärtusega samaväärne) müraolukord.

Välja pakutud müra leviku piiramise meetmete rakendamise korral on võimalik planeeringualal

kohati (eelkõige planeeringuala keskosas ehk nt positsioonide 6 ja 7 puhul) mürataset (2 m

kõrgusel maapinnast) vähendada ca 4…6 dB võrra, mis tagab lisaks liiklusmüra piirväärtuse

nõuete täitmisele ka rangemate (ning antud juhul mitte kohustuslike) ehk müra sihtväärtuse nõuete

täitmise. Krundi piirile rajatav müratõke omab väiksemat efekti hoone teise korruse akende

kõrgusel müra leviku tõkestamiseks, kuna müra levik maapinnast kõrgemal ei ole enam nii otseselt

takistatud.

Müratõkkemeetmete efektiivsus on väiksem planeeringuala ida - ja lääneosas asuvaid

hoonestusalasid silmas pidades (eelkõige positsioon 5 puhul). Kogu planeeringualal suurema

müra vähendamise efektiivsuse tagamiseks tuleks müratõkkemeetmeid pikendada nii lääne kui ka

idasuunas. Planeeringuala sees tõkete pikendamist (nt planeeringuala idapiiril) takistab

planeeringuala läbiva elektripaigaldise kaitsevöönd.

Arvestades planeeringuala olukorda laiemalt (aga ka nt hoonete teise korruse olukorda) oleks

efektiivsem lahendus müratõkete rajamine vahetult müraallika (maantee) lähedusse ehk kõige

efektiivsem oleks vahetult tee servas asuv (paralleelselt teega kulgev) müratõkkesein või vall.

Vastava lahenduse väljatöötamine on käesoleva planeeringu raames keeruline, kuna nõuab

kokkuleppeid tee valdajaga ning pigem oleks müratõkkelahenduse väljatöötamine võimalik

(teoreetiliselt) Nõo-Elva teeprojekti raames.

Nõo vallas Vissi külas asuva Kengu maaüksuse detailplaneeringu mürahinnang 11

Siinkohal toodud müratõkete parameetrid (kõrgused ja pikkused) on soovituslikud (optimaalsed)

mõõdud, kuna otseselt seadusega ette nähtu minimaalsed müra-alased nõuded planeeringule on

täidetud ka täiendavaid meetmeid rakendamata. Meetmete soovitus lähtub planeeringualal

võimalikult heade tingimuste tagamisest, teoreetiliselt võib rajada muldvalli ka väiksemas mahus

(minimaalselt nt maanteega paralleelselt kulgeva planeeringuala piiri ulatuses) . Samuti võib

muldvall olla ka pisut madalam, nt ca 3 m kõrguse valli korral on müratasemed ainult ca 0,5 dB

võrra suuremad kui mürakaartidel arvutatud 3,5 m kõrguse valliga olukorras.

Kui planeeringu raames võtta siiski eesmärgiks ka müra sihtväärtuse tagamine siis tuleks ette

näha muldvall ning positsioonile 5 eluhoonet mitte rajada (kuna planeeringuala sisese valli

rajamise korral ei ole tagatud efektiivne müra tõkestamine planeeringuala idaosas).

5. KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED

Käesolev eksperthinnang koostati eesmärgiga määrata planeeringualal esinev liiklusmüra tase

ning vastavus kehtivatele nõuetele. Piirkonna mürasituatsiooni mõjutavaks teguriks on peamiselt

planeeringualast põhjasuunda jääv Jõhvi – Tartu – Valga riigimaantee nr 3. Tee asub planeeritud

hoonestusaladest ca 60-155 m kaugusel. Samuti arvestati asjaoluga, et Nõo-Elva km 152,0-159,6

lõigu 2+2 ristlõike perspektiivse ümberehituse tagajärjel muutub oluliselt põhimaantee ja

ümberkaudsete teede liikluslahendus.

Kokkuvõtlikult võib olemasoleva (ehitusjärgse) müraolukorra kohta öelda järgmist:

▪ Olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras vastab planeeritud hoonete indikatiivses

asukohas kujunev müraolukord I I kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele (60

dB päeval/55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65/60 dB) nii

päeval kui ka öösel;

▪ Võrdluses sihtväärtusega (informatiivne võrdlus) võib ehitusjärgses olukorras esineda

välisõhu müra sihtväärtuse (55 dB päeval/50 dB öösel) ületamist positsioonidele 5, 6 ja 7

kavandatud hoonete teepoolsetel külgedel.

Perspektiivses liiklusolukorras (2+2 sõiduradadega tee väljaehitamine, liikluskoormuste

suurenemine ca 33%, lubatud sõidukiirus 110 km/h) planeeringualal kujuneva liiklusmüra olukorra

kohta võib öelda järgmist:

▪ Perspektiivses liiklusolukorras vastab planeeritud hoonete indikatiivses asukohas kujunev

müraolukord II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele (6 0 dB päeval/55 dB

öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65/60 dB) nii päeval kui ka öösel;

▪ Võrdluses sihtväärtusega (informatiivne võrdlus) võib ehitusjärgses olukorras esineda

välisõhu müra sihtväärtuse (55 dB päeval/50 dB öösel) ületamist peaaegu kõikidele

positsioonidele (v.a positsioon 2) kavandatud hoonete teepoolsetel külgedel.

Kuigi müra leviku modelleerimise tulemuste kohaselt on planeeringualal tagatud seadusega ette

nähtud minimaalsetele liiklusmüra nõuetele vastavad tingimused analüüsiti käesoleva töö raames

ka võimalikke (ning realistlikke) müra vähendamise võimalusi. Võimaliku müra leviku piiramise

meetmena käsitleti muldvalli rajamist planeeringuala teepoolse krundi piiri lähedale. Analüüsiti

erineva pikkuse ning kõrgusega lahendusi ning optimaalsete meetmetena pakuti välja ca 180 m

pikkuse ning 3,5 m kõrguse muldvalli rajamist. Antud juhul piirab suuremas mahus meetmete

rakendamist ka nt elektripaigaldise (õhuliin) kaitsevöönd. Müra leviku piiramiseks muldvalli

rajamise korral planeeringualal kujuneva liiklusmüra olukorra kohta võib öelda järgmist :

▪ Nii olemasolevas (ehitusjärgses) kui ka perspektiivses liiklusolukorras (ning muldvalli

rajamisel) vastab planeeritud hoonete indikatiivses asukohas kujunev müraolukord II

kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele (60 dB päeval/55 dB öösel, sh on

hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65/60 dB) nii päeval kui ka öösel;

▪ Võrdluses sihtväärtusega (informatiivne võrdlus) võib muldvalli rajamisel esineda välisõhu

müra sihtväärtuse (55 dB päeval/50 dB öösel) ületamist ainult positsioonile 5 (ehk teele

lähim hoonestusala) kavandatud hoone teepoolsetel külgedel , kuna planeeringuala

12 Nõo vallas Vissi külas asuva Kengu maaüksuse detailplaneeringu mürahinnang

siseselt rajatav muldvall ei kaitse märkimisväärselt antud hoonestusala . Kõigi teiste

hoonestusalade puhul on tagatud ka rangemate ehk liiklusmüra sihtväärtuse nõuetele

vastav müraolukord (perspektiivses olukorras sihtväärtusega samaväärne olukord).

Müratõkkemeetmete efektiivsus on väiksem planeeringuala ida - ja lääneosas asuvaid

hoonestusalasid silmas pidades, eelkõige positsioon 5 puhul (mis on antud planeeringu puhul

kõige kehvemate tingimustega piirkond ja seda nii müratõkkevalliga kui ka ilma vallita olukorras

ning seda asjaolu tuleb lõpliku planeeringulahenduse väljatöötamisel silmas pidada).

Kogu planeeringualal suurema müra vähendamise efektiivsuse tagamiseks tuleks

müratõkkemeetmeid pikendada nii lääne kui ka idasuunas. Planeeringuala sees tõkete

pikendamist (nt planeeringuala idapiiril) takistab planeeringuala läbiva elektripaigaldise

kaitsevöönd aga ka planeeringuala kuju (ning kinnistute piirid). Arvestades planeeringuala

olukorda laiemalt (aga ka nt hoonete teise korruse olukorda) oleks efektiivsem lahendus

müratõkete rajamine vahetult müraallika lähedusse (paralleelselt maanteega) ehk kõige

efektiivsem oleks vahetult tee servas asuv müratõkkesein või vall. Vastava lahenduse

väljatöötamine on käesoleva planeeringu raames keeruline, kuna nõuab kokkuleppeid tee

valdajaga ning pigem oleks müratõkkelahenduse väljatöötamine võimalik (teoreetiliselt) Nõo-Elva

teeprojekti raames.

Siinkohal toodud müratõkete parameetrid (kõrgused ja pikkused) on soovituslikud (optimaalsed)

mõõdud, kuna otseselt seadusega ette nähtu minimaalsed müra-alased nõuded planeeringule on

täidetud ka täiendavaid meetmeid rakendamata. Meetmete soovitus lähtub planeeringualal

võimalikult heade tingimuste tagamisest, teoreetiliselt võib rajada muldvalli ka väiksemas mahus

(minimaalselt nt maanteega paralleelselt kulgeva planeeringuala piiri ulatuses) . Samuti võib

muldvall olla ka pisut madalam, nt ca 3 m kõrguse valli korral on müratasemed ainult ca 0,5 dB

võrra suuremad kui mürakaartidel arvutatud 3,5 m kõrguse valliga olukorras .

Kui planeeringu raames võtta siiski eesmärgiks ka müra sihtväärtuse tagamine siis tuleks ette

näha muldvall ning positsioonile 5 eluhoonet mitte rajada (kuna planeeringuala sisese valli

rajamise korral ei ole tagatud efektiivne müra tõkestamine planeeringuala idaosas).

Hoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks tuleb müra suhtes tundliku funktsiooniga

hoonete ja pindade rajamisel järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded.

Kaitse müra eest, mille kohaselt:

▪ Kavandades eluruume (elu- ja magamisruumid) Ld 61-65 dB müratsooni on standardi

kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’ tr,s,w) 40 dB.

Teeäärsete hoonete otsakülgedel ning hoovipoolsetel külgedel eluruumide rajamisel on

samuti soovitatav lähtuda välispiirde ühisisolatsiooni (R’ tr,s,w) väärtusest ca 35-40 dB;

▪ Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni

suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks .

Hoonete rajamisel on maantee poolsed küljed võimalusel soovitatav maksimaalselt jätta

üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (esik, koridorid, samuti köök, wc,

vannituba jm abiruumid). Magamisruumid on võimalusel soovitatav paigutada hoonete

hoovipoolsele küljele. Samas on rangete heliisolatsiooninõuete järgimisel tagatud siseruumides

head tingimused ka teepoolsetel külgedel (suletud akende korral) ning seetõttu ei ole mõistlik

tubade jaotuse osas ka liiga rangeid piiranguid seada.

On selge, et vaadeldava piirkonna (suure liikluskoormusega põhimaantee läheduses) puhul on

tegemist suhteliselt mürarikka alaga ning seda asjaolu tuleb arvestada elukoha valikul. Lisaks

tuleb silmas pidada, et liiklusmüra võib teatud määral mõjuda häirivalt ka juhul, kui müra

normtasemetele vastavad tingimused on tagatud. Samuti ei välista müra vähendavate meetmete

rakendamine (nt müratõkked) täielikult häiringute esinemise võimalust.

Nõo vallas Vissi külas asuva Kengu maaüksuse detailplaneeringu mürahinnang 13

LISA 1. MÜRAKAARDID

1.1 Müra hinnatud tase päeval (Ld) ehitusjärgselt (olemasolev liiklusolukord);

1.2 Müra hinnatud tase öösel (Ln) ehitusjärgselt (olemasolev liiklusolukord) ;

2.1 Müra hinnatud tase päeval (Ld) perspektiivses liiklusolukorras;

2.2 Müra hinnatud tase öösel (Ln) perspektiivses liiklusolukorras;

3.1 Müra hinnatud tase päeval (Ld) ehitusjärgselt (olemasolev liiklusolukord) muldvalli rajamisel;

3.2 Müra hinnatud tase öösel (Ln) ehitusjärgselt (olemasolev liiklusolukord) muldvalli rajamisel;

4.1 Müra hinnatud tase päeval (Ld) perspektiivses liiklusolukorras muldvalli rajamisel;

4.2 Müra hinnatud tase öösel (Ln) perspektiivses liiklusolukorras muldvalli rajamisel.

1 53 2 54

1 54 2 56

1 43 2 45

1 49 2 51

1 54 2 55

1 51 2 53

1 56 2 57

1 46 2 47

1 52 2 54

1 51 2 53

1 42 2 43

1 47 2 50

1 57 2 59

1 52 2 53

1 56 2 58

1 49 2 52

1 53 2 54

1 46 2 48

1 52 2 54

1 48 2 49

1 55 2 56

1 47 2 51

1 55 2 56

1 50 2 51

1 58 2 60

1 53 2 54

1 57 2 59

1 52 2 53

1

3

5

7

2

4 6

Plan. kruntide piirid

Planeeritud hoonestusalad

Planeeritud hoonete

indikatiivne asukoht

Vall 1 57 50

2 58 51

3 59 52 Level table

Ld, dB

<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70

Mürakaart 1.1: ehitusjärgne olukord - müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00)

SoundPLAN 9.0

Mõõtkava 1:2000

0 25 50 75 m

1 46 2 47

1 48 2 49

1 35 2 36

1 42 2 45

1 48 2 48

1 44 2 46

1 49 2 50

1 39 2 41

1 45 2 47

1 44 2 46

1 34 2 35

1 41 2 44

1 50 2 51

1 45 2 46

1 50 2 51

1 43 2 45

1 46 2 48

1 39 2 41

1 46 2 47

1 41 2 43

1 48 2 49

1 40 2 44

1 48 2 49

1 43 2 44

1 51 2 52

1 47 2 48

1 50 2 52

1 45 2 46

1

3

5

7

2

4 6

Plan. kruntide piirid

Planeeritud hoonestusalad

Planeeritud hoonete

indikatiivne asukoht

Vall

Ln, dB

<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70

Mürakaart 1.2: ehitusjärgne olukord - müra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00)

SoundPLAN 9.0

Mõõtkava 1:2000

0 25 50 75 m

1 55 2 57

1 57 2 59

1 44 2 46

1 52 2 54

1 57 2 58

1 54 2 55

1 59 2 60

1 48 2 50

1 54 2 57

1 53 2 56

1 43 2 45

1 50 2 53

1 60 2 62

1 55 2 56

1 60 2 62

1 53 2 55

1 56 2 57

1 48 2 50

1 55 2 57

1 51 2 52

1 58 2 60

1 50 2 54

1 58 2 59

1 53 2 53

1 61 2 63

1 57 2 58

1 60 2 63

1 55 2 56

1

3

5

7

2

4 6

Plan. kruntide piirid

Planeeritud hoonestusalad

Planeeritud hoonete

indikatiivne asukoht

Vall 1 57 50

2 58 51

3 59 52 Level table

Ld, dB

<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70

Mürakaart 2.1: perspektiivne olukord (2045) - müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00)

SoundPLAN 9.0

Mõõtkava 1:2000

0 25 50 75 m

1 48 2 49

1 50 2 51

1 36 2 38

1 45 2 47

1 50 2 50

1 47 2 48

1 52 2 53

1 41 2 43

1 47 2 50

1 46 2 49

1 36 2 37

1 43 2 46

1 53 2 54

1 48 2 49

1 53 2 54

1 46 2 48

1 49 2 50

1 41 2 43

1 48 2 49

1 44 2 45

1 51 2 52

1 43 2 47

1 51 2 51

1 46 2 46

1 54 2 55

1 50 2 50

1 53 2 54

1 48 2 49

1

3

5

7

2

4 6

Plan. kruntide piirid

Planeeritud hoonestusalad

Planeeritud hoonete

indikatiivne asukoht

Vall

Ln, dB

<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70

Mürakaart 2.2: perspektiivne olukord (2045) - müra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00)

SoundPLAN 9.0

Mõõtkava 1:2000

0 25 50 75 m

1 53 2 54

1 52 2 55

1 43 2 45

1 44 2 48

1 51 2 54

1 50 2 52

1 51 2 55

1 45 2 47

1 50 2 53

1 47 2 51

1 42 2 43

1 46 2 50

1 50 2 54

1 47 2 52

1 52 2 54

1 47 2 51

1 49 2 52

1 45 2 48

1 49 2 51

1 48 2 49

1 49 2 53

1 46 2 50

1 52 2 53

1 50 2 51

1 55 2 58

1 50 2 53

1 56 2 58

1 52 2 53

1

3

5

7

2

4 6

Plan. kruntide piirid

Planeeritud hoonestusalad

Planeeritud hoonete

indikatiivne asukoht

Muldvall

Ld, dB

<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70

Mürakaart 3.1: ehitusjärgne olukord muldvalliga (h=3,5 m) - müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00)

SoundPLAN 9.0

Mõõtkava 1:2000

0 25 50 75 m

1 46 2 47

1 46 2 48

1 35 2 36

1 37 2 42

1 45 2 47

1 43 2 45

1 44 2 48

1 39 2 40

1 44 2 47

1 40 2 44

1 34 2 35

1 40 2 43

1 43 2 47

1 40 2 45

1 45 2 47

1 41 2 44

1 43 2 46

1 38 2 41

1 42 2 45

1 41 2 43

1 42 2 46

1 40 2 44

1 45 2 46

1 43 2 44

1 48 2 50

1 44 2 46

1 49 2 51

1 45 2 46

1

3

5

7

2

4 6

Plan. kruntide piirid

Planeeritud hoonestusalad

Planeeritud hoonete

indikatiivne asukoht

Muldvall

Ln, dB

<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70

Mürakaart 3.2: ehitusjärgne olukord muldvalliga (h=3,5 m) - müra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00)

SoundPLAN 9.0

Mõõtkava 1:2000

0 25 50 75 m

1 55 2 57

1 55 2 58

1 44 2 46

1 47 2 51

1 54 2 57

1 52 2 55

1 55 2 58

1 48 2 49

1 53 2 56

1 50 2 54

1 43 2 45

1 49 2 52

1 54 2 57

1 51 2 55

1 55 2 57

1 51 2 54

1 53 2 55

1 48 2 50

1 52 2 54

1 51 2 52

1 52 2 56

1 49 2 54

1 55 2 56

1 53 2 53

1 58 2 61

1 54 2 56

1 59 2 62

1 55 2 56

1

3

5

7

2

4 6

Plan. kruntide piirid

Planeeritud hoonestusalad

Planeeritud hoonete

indikatiivne asukoht

Muldvall

Ld, dB

<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70

Mürakaart 4.1: perspektiivne olukord muldvalliga (h=3,5 m) - müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00)

SoundPLAN 9.0

Mõõtkava 1:2000

0 25 50 75 m

1 48 2 49

1 48 2 50

1 36 2 38

1 40 2 44

1 47 2 49

1 45 2 47

1 47 2 51

1 41 2 42

1 46 2 49

1 42 2 46

1 36 2 37

1 42 2 45

1 47 2 50

1 44 2 48

1 48 2 50

1 43 2 47

1 46 2 48

1 40 2 43

1 45 2 47

1 44 2 45

1 45 2 49

1 42 2 47

1 48 2 49

1 46 2 46

1 51 2 53

1 47 2 49

1 52 2 53

1 48 2 49

1

3

5

7

2

4 6

Plan. kruntide piirid

Planeeritud hoonestusalad

Planeeritud hoonete

indikatiivne asukoht

Muldvall

Ln, dB

<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70

Mürakaart 4.2: perspektiivne olukord muldvalliga (h=3,5 m) - müra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00)

SoundPLAN 9.0

Mõõtkava 1:2000

0 25 50 75 m

Väliprojekt OÜ

Reg nr 14339541 Sepavälja 33, Tartu

50115 Tartu maakond

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA

KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

PLANEERINGUALA ASUKOHT Tartumaa, Nõo vald, Vissi küla

Töö nr: DP-202349

Kuupäev: 29.05.2024

PLANEERINGU KORRALDAJA

PLANEERINGUST HUVITATUD ISIK

PLANEERINGU KOOSTAJAD

Nõo Vallavalitsus OMA Trading OÜ

Projektijuht:

Liis Alver (Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7)

Planeerija:

Kätlina Veltmann (Diplomeeritud maastikuarhitekt, MSc)

TARTU 2024

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla

DP-202349

2

SISUKORD SELETUSKIRI ........................................................................................................................................................... 3

1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ............................................................................................... 3 2. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ........................................................................... 3 3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ja alusplaanid ........................................................................... 4 4. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ....................................................................... 5 5. Olemasolev olukord .............................................................................................................................................. 6 6. Planeerimisettepanek .......................................................................................................................................... 7

6.1. Ruumilise lahenduse eesmärgid .............................................................................................................. 7 6.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ................................................................................................. 7 6.3. Krundi ehitusõigus ......................................................................................................................................... 8 6.4. Krundi hoonestusala piiritlemine ........................................................................................................... 8 6.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded ja ehituslikud tingimused ........................................ 8 6.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ........................................................................... 9

6.6.1. Juurdepääs planeeringualale ....................................................................................................... 9 6.6.2. Juurdepääs kruntidele, liiklus- ja parkimiskorraldus ....................................................... 9

6.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ...................................................................................................... 10 6.7.1. Üldkasutatav maa ........................................................................................................................... 10 6.7.2. Elamukruntide haljastus ja piirded ........................................................................................ 10 6.7.3. Heakord ja jäätmete kogumine ................................................................................................. 10

6.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ....................................................................................................... 10 6.9. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded .................................................................................. 10 6.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .......................................................................................... 11

6.10.1. Üldised põhimõtted ....................................................................................................................... 11 6.10.2. Veevarustus ....................................................................................................................................... 11 6.10.3. Tuletõrje veevarustus ................................................................................................................... 11 6.10.4. Reoveekanalisatsioon ................................................................................................................... 12 6.10.5. Sademevesi ........................................................................................................................................ 12 6.10.6. Elektrivarustus................................................................................................................................. 12 6.10.7. Telekommunikatsioonivarustus .............................................................................................. 13 6.10.8. Soojavarustus ................................................................................................................................... 13

6.11. Servituutide vajaduse määramine ................................................................................................. 13 6.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ........................................................ 14 6.13. Keskkonnatingimusi tagavad nõuded .......................................................................................... 14 6.14. Müra-, vibratsiooni- ja insolatsioonitingimusi tagavad nõuded ....................................... 15 6.15. Pinnase radoonisisaldus ..................................................................................................................... 16 6.16. Kultuurilised ja sotsiaalmajanduslikud mõjud ......................................................................... 17 6.17. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused

ning nende ulatus .................................................................................................................................. 17 6.18. Planeeringu elluviimise võimalused ............................................................................................. 18

KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE..................................................................................... 20 JOONISED ............................................................................................................................................................... 21

Joonis 1. Asukohaskeem .......................................................................................................................................... 22 Joonis 2. Tugiplaan ..................................................................................................................................................... 23 Joonis 3. Kontaktvööndi analüüsiskeem .......................................................................................................... 24 Joonis 4. Põhijoonis .................................................................................................................................................... 25 Joonis 5. Tehnovõrgud ja kitsendused .............................................................................................................. 26 Joonis 6. Illustratsioon (koostamisel) ................................................................................................................ 27

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla DP-202349

3

SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Nõo Vallavalitsuse 17.10.2023 korraldus nr 634, millega otsustati algatada Nõo vallas Vissi külas asuva Kengu maaüksuse detailplaneeringu koostamine ning kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad.

9. oktoobril 2023. a on sõlmitud planeeringust huvitatud isiku ja Nõo Vallavalitsuse vahel „Detailplaneeringu koostamise tellimise õiguse üleandmise ja detailplaneeringu koostamise rahastamise leping nr 7-2/7-2023 ja eelkokkulepe detailplaneeringukohaste ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste ja avaliku ruumi väljaehitamiseks ja rahastamiseks“.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Nõo Vallavalitsus.

Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi Kengu maaüksuse (52801:004:0185) jagamiseks elamumaa kruntideks ning määrata kruntidele ehitusõigus üksik- ja/või kaksikelamute püstitamiseks. Planeeringuga lahendatakse juurdepääsud kruntidele ning antakse heakorrastuse, haljastuse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted.

Planeeringualasse hõlmatud ala suurus on ca 2,5 ha.

Kehtivad detailplaneeringud planeeringualal puuduvad.

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõikest 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Olulise keskkonnamõjuga tegevused on toodud sama seaduse § 6 lõikes 1. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ on toodud nimekiri tegevustest, mille korral tuleb anda eelhinnang ning kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust. Kuna kavandatud tegevus ei kuulu eelpool toodud tegevuste hulka, ei ole eelhinnangu andmine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kaalumine vajalik.

2. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele

Planeeritav ala asub kehtiva Nõo valla üldplaneeringu kohaselt nn valgel alal, millel säilib olemasolev kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku kasutusotstarvet ei kavandata. Maa kasutusotstarbe muutmine võib toimuda maakorraldusliku töö või detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt vajadusele ja seda ei loeta üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva Nõo valla üldplaneeringu ja valla ruumilise arengu põhimõtetega, mille kohaselt on oluline arendada ja laiendada väljakujunenud keskkondi, kasutades maksimaalselt ära olemasolevat infrastruktuuri ning luues seeläbi kaasaegseid ja inimsõbralikke keskkondi.

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla

DP-202349

4

Skeem 1. Väljavõte üldplaneeringust (planeeringuala tähistatud musta katkendjoonega)

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ja alusplaanid

 Nõo valla üldplaneering (kehtestatud 29.06.2006 määrusega nr 15);

 Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamises ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord (Nõo Vallavolikogu 15.12.2022 määrus nr 23);

 Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030;

 Nõo valla jäätmehoolduseeskiri;

 Nõo valla heakorraeeskiri;

 Transpordiameti lähteseisukohad (13.11.2023 nr 7.2-2/23/22378-2);

 Nõo-Elva km 152,0-159,6 lõigu 2+2 ristlõikele ümberehituse teeprojekti eskiislahendus (Transpordiameti edastatud väljavõte projektist);

 Vissi külas asuva Uue-Kengu kinnistu detailplaneering (kehtestatud 17.06.2010, Manglusson OÜ, töö nr 07.048);

 Kengu maaüksuse detailplaneeringu mürahinnang (Hendrikson&Ko, töö nr 23004852, 2024. a);

 Muud kehtivad õigusaktid ja standardid.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on topo-geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja Tartu Geodeesia OÜ (reg nr 14600850, litsents MTR EEG000462), töö nr TG464 (veebruar 2023). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla DP-202349

5

Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on lähtutud planeerimisseadusest ning 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Arvestatud on Siseministeeriumi poolt 2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid“.

Planeeringu koostamise käigus toimunud koostööd kajastav kirjavahetus, kooskõlastused ning teised dokumendid asuvad lisades.

4. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala asub Tartu maakonnas Nõo vallas Vissi külas, valla piiride suhtes lääneosas. Kaugus valla keskusest Nõo alevikust on ca 7 km ning Elva linna keskusest ca 4,5 km.

Ala paikneb kompaktse ja hajusa hoonestusega ning metsaga kaetud alade vahelisel alal. Lõunasuunda jäävad riigiteega 22152 Vapramäe-Elva-Kalme piirnevatele aladele hajusa ja ebakorrapärase hoonestusmustriga olemasolevad ning varasemalt planeeritud ja osaliselt veel hoonestamata väikeelamu alad, mida võib käsitleda kui üleminekuala tiheasusutuselt hajaasustusele. Antud piirkonna kruntide suurus on varieeruv, jäädes vahemikku ca 2500– 30000 m2. Ca 0,5 km kaugusel lõunasuunas asuvad Elva linna tiheasustusalad. Põhjasuunas, teisel pool maanteed, asub suures osas 70ndatel rajatud korrapärase krundistruktuuriga kompaktse ja tiheda hoonestusega Vissi küla suvilapiirkond, kuhu on aja jooksul lisandunud erinevatest ajajärkudest uushoonestus ning mis on kasutusele võetud alalise elamualana. Kruntide keskmine suurus on ca 1000-1200 m2. Arhitektuursetest lahendustest lähipiirkonnas on valdavaks viilkatuse ja katusealuse korrusega eluhooned ning välisviimistluses on kasutatud kombineerituna puitu, kivi ja krohvi.

Planeeringuala piirneb vahetult põhjast riigiteega 3 Jõhvi-Tartu-Valga, läänest kohaliku Vissi- Peedumäe tee ja metsaga kaetud riigimaaga, idast eraomandis metsamaaga ning lõunast hoonestamata elamumaa kruntidega, kuhu on varasemalt kehtestatud detailplaneeringuga planeeritud ca 2500-5500 m2 suuruste kruntidega kompaktne elamuala ning määratud ehitusõigus üksikelamute püstitamiseks. Detailplaneeringut on hakatud realiseerima.

Planeeringuala piirinaabrid on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Aadress Katastriüksuse

tunnus Pindala

Katastriüksuse sihtotstarve

3 Jõhvi-Tartu-Valga tee 52801:004:0176 10.95 ha transpordimaa 100%

Uus-Raja 52801:004:0140 10.32 ha maatulundusmaa 100%

Uue-Kengu tee 3 52801:004:0210 4206 m² elamumaa 100%

Uue-Kengu tee 8 52801:004:0213 3727 m² elamumaa 100%

Uue-Kengu tee 4 52801:004:0211 3692 m² elamumaa 100%

Uue-Kengu tee 2 52801:004:0209 5382 m² elamumaa 100%

Vissi-Peedumäe tee 52801:001:0791 9898 m² transpordimaa 100%

Vissi 52801:004:0120 4410 m² maatulundusmaa 100%

Juurdepääs planeeringualale on kohalikult Vissi-Peedumäe teelt, mis ühendub planeeringu

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla

DP-202349

6

koostamisel hetkel riigiteedega 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee ning 22152 Vapramäe-Elva-Kalme tee. Planeeringu koostamisel on arvestatud riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee perspektiivse rekonstrueerimise projektiga, millega on ette nähtud mahasõidu likvideerimine Vissi- Peedumäe teele (vt joonis 4). Projekti realiseerimise järgselt säilib ligipääs planeeringualale 22152 Vapramäe-Elva-Kalme tee kaudu.

Vapramäe-Elva-Kalme tee äärde on rajatud kergliiklustee, mis jääb planeeringualast ca 0,5 km kaugusele ning mille kaudu on ühendus nii Nõo aleviku kui ka Elva linnaga.

Mõlemas suuremas lähiasulas, nii Nõo alevikus kui Elva linnas, on kättesaadavad erinevad haridus- ja tervishoiuteenused, kaubandus ja huvitegevus. Haridusasutustest asuvad Nõo alevikus Nõo põhikool ja Nõo reaalgümnaasium ning lasteaed Krõll, samuti lasteaed Tõravere alevikus. Elva linnas asuvad Elva Gümnaasium ja mitmed lasteaiad.

Lähim ühistranspordipeatu asub ca 60 m kaugusel Vissi-Peedumäe teel (Vissi peatus), mille kaudu on bussiühendused nii Nõo aleviku, Elva linna kui ka Tartu linnaga.

Planeeringualast kagusuunda, ca 1,5 km kaugusele jääb Elva maastikukaitseala (Vapramägi), kuhu on rajatud mitmed matkarajad.

Eeltoodust tulenevalt on planeeritav elamuala piirkonda sobilik, jätkates väljakujunenud asustusstruktuuri põhimõtteid – vabakujulise hoonestusmustriga kompaktne elamuala, mis ühendab olemasolevad ja rajatavad elamualad terviklikuks, olles seejuures käsitletav tiheasustus- ja hajaasustusala üleminekualana. Lisaks on planeeringualale tagatud juurdepääs nii auto, ühistranspordi kui ka kergliiklusvahenditega liiklejatele ning lähiasulates on tagatud erinevate igapäevaste teenuste hea kättesaadavus ja võimalused rekreatiivseks tegevuseks.

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on toodud joonisel 3.

5. Olemasolev olukord

Detailplaneeringuala moodustab 2,51 ha suurune 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Kengu maaüksus (52801:004:0185).

Planeeringuala piirneb põhjast riigiteega nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 157,03-157,14, mille 50 m laiune kaitsevöönd ulatub planeeringualale. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 6042 sõidukit.

Planeeringuala on põhjapoolses osas kaetud isetekkelise kõrghaljastusega ja lõunapoolses osas lageda loodusliku rohumaaga. Olemasoleva kõrghaljastuse liigilise koosseisu moodustavad peamiselt arukased ja harilikud kuused. Kõrghaljastusega vöönd jääb suures osas ka riigitee äärsele alale, toimides muuhulgas riigitee ja elamuala vahelise visuaalse puhvrina.

Planeeringualal asuvad kunagiste hoonete varemed. Olemasolevad hooned ning muud ehitised ja rajatised puuduvad.

Planeeritav ala on suhteliselt ühtlase reljeefiga, kerge languga põhjasuunas. Kõrguste erinevus planeeringuala ulatuses on ca 1.8 m (abs 61.5…63.4 m).

Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on valdavaks kahkjas leetunud mullad (LP) ja nõrgalt leetunud mullad (Lkl), mis on valdavalt suure liivasisaldusega, veerežiimilt parasniisked või põuakartlikud ning madala huumusesisaldusega toitainevaesed mullad.

Planeeringuala läbib keskpinge õhuliin kaitsevööndiga 10 m kummalegi poole õhuliini telge.

Planeeringuala idaserva läbib sademeveekraav, mille kaudu suunatakse lõunasuunast

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla DP-202349

7

pealevalguv Vissi-Peedumäe tee ja Uue-Kengu tee äärsete kruntide kuivendusvesi olemasoleva kraavituse kaudu põhjasuunda. Sademeveekraavide eesvooluks on Vissi järv.

Olemasolevad liitumised tehnovõrkudega puuduvad.

Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused:

 Riigitee 50 m laiune kaitsevöönd, kus on keelatud tegevused vastavalt ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3;

 Keskpinge elektriõhuliin ning selle kaitsevöönd (10 m);

Planeeringualal ei esine kultuurimälestisi, loodusvarasid ega kaitstavaid loodusobjekte ja loodusalasid.

Maaüksus asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal, kus esineb madal reostusohtlikkuse tase.

Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt jääb planeeringuala keskmise või madala radoonisisaldusega piirkonda, kus radoonisisaldus pinnases jääb eeldatavalt normi piiresse. Olemasolev olukord on kajastatud joonisel 2.

6. Planeerimisettepanek

6.1. Ruumilise lahenduse eesmärgid

Kengu maaüksus jääb olemasoleva väljakujunenud kompaktse hoonestuse ja tiheasustusala ning hajusama ja maalähedasema hoonestusstruktuuriga elamualade vahelisele alale. Tegemist on elamugrupiga, mis sobib varasemalt planeeritud Uue-Kengu tee äärse elamurajooni vahetusse lähedusse, jätkates sarnaste ruumiliste ja arhitektuursete põhimõtetega. Juurdepääsutee ja krundistruktuuri kavandamisel on lähtutud põhimõttest, et moodustuks hajaasustuse üleminekualale sobilik vabakujuline ja range hoonestusmustrita elamugrupp.

Planeeringuala asub looduslikult kaunis kohas ning antud alal ja selle vahetus läheduses kasvav olemasolev kõrghaljastus rikastab piirkonna visuaalset ilmet. Planeeringuga on ette nähtud planeeritud elamukruntidel olemasoleva kõrghaljastuse võimalikult suures osas säilitamine. Planeeritud elamugrupi ja riigitee vahelisele alale kavandatud kõrghaljastatud üldkasutatav ala moodustab koos Vissi maaüksusel asuva kõrghaljastusega visuaalse haljaspuhvri, leevendades teatud määral ka riigiteelt kanduvaid võimalikke häiringuid (müra, tolm).

Arvestades olemasoleva asustus- ja loodusliku keskkonnaga, hea ligipääsuga ja toimiva tehnilise ja sotsiaalse taristuga, on planeeritav elamugrupp piirkonda sobilik.

Planeeringulahendus on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

6.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga moodustatakse kokku 11 krunti.

 7 elamumaa krunti (EP/EPk – üksik- ja kaksikelamu maa)

 3 transpordimaa krunti (LT – tee ja tänava maa), juurdepääsutee rajamiseks, sademeveekraavi väljakruntimiseks elamumaast ning riigitee laiendamiseks vastavalt riigitee eskiisprojektis toodud ettepanekule)

 1 üldkasutatava maa krunt (HP – haljasala maa)

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla

DP-202349

8

6.3. Krundi ehitusõigus

Krundi planeeritud ehitusõigus on näidatud põhijoonisel toodud tabelis. Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus ja sügavus.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud elamukrundil kahe kuni 20 m2 suuruse väikeehitise rajamine vastavalt kehtivatele tuleohutusnõuetele.

Abihoone ehitusalune pind ei tohi olla põhihoonest (elamust) suurem.

Planeeritud ehitiste kasutamise otstarbed:

 11101 – üksikelamu

 11212 – kahe korteriga elamu

 12744 – elamu abihoone

6.4. Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud (sh alla 20 m2 suurused väikeehitised). Lubatud ei ole väikeehitiste püstitamine põhihoonest tänava poole.

Vastavalt Transpordiameti lähteseisukohtadele ei ole riigitee kaitsevööndisse (50 m äärmise sõiduraja välimisest servast) lubatud ehitusõigusega määratud hoonete rajamine ning muude nähtavust piiravate väikeehitiste ja rajatiste püstitamine.

Kavandatud hoonestusala piiritlemine ja selle sidumine krundipiiridega on näidatud põhijoonisel. Hoonestusala kaugus naaberkruntidest on 4 m. Planeeritud juurdepääsuteest Pos 9 on hoonestusalad kavandatud 4 m kaugusele, et vajadusel võimaldada autode varjualuste optimaalsemat ehitamist. Põhihoone fassaadi ja abihoone vähim lubatud kaugus transpordimaast on 7 m (tähistatud joonisel 4).

Kohustuslikku ehitusjoont ei ole määratud.

Hoonestusalade planeerimisel on arvestatud riigitee olemasolevast ja rekonstrueerimise tulemusel muutuvast tee kaitsevööndi ulatusest, keskpinge õhuliini kaitsevööndi ulatusest ning kruntide Pos 1 ja Pos 2 puhul ka naaberala ühendamiseks planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustike asukohast.

6.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded ja ehituslikud tingimused

Tabelis 2 on toodud üldised arhitektuurinõuded ehitistele, millega tuleb arvestada hoonete edasise projekteerimise käigus.

Tabel 2. Arhitektuurinõuded ehitisele

Ehitise kasutamise otstarve ÜKSIKELAMU KAKSIKELAMU

Max korruselisus (põhihoone/abihoone)

2 (-1)/ 1

Katusekalle 20-45O

Katusetüüp viil, kelp, kald

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla DP-202349

9

Tulenevalt planeeringuala asukohast peab hoonestus moodustama arhitektuurselt ühtse terviku. Samas tuleb püüda vältida kõigi hoonete ühetaolisust. Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi. Tuleb lähtuda tingimusest, et arhitektuur oleks kõrgetasemeline, kaasaegne, keskkonda arhitektuurselt rikastav ning ohutu inimestele, varale ja keskkonnale. Ehitamisel kasutatavad materjalid peavad sobima antud piirkonda ning looma kinnistusiseselt harmoonilise terviku. Mitte kasutada naturaalseid materjale imiteerivaid välisviimistlusmaterjale. Hoonete välisviimistluse värvilahendus projekteerida ümbruskonda sobivalt – toonid soovitatavalt looduslähedased.

6.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

6.6.1. Juurdepääs planeeringualale Juurdepääs alale on tagatud riigiteedega 3 Jõhvi-Tartu-Valga ja 22152 Vapramäe-Elva-Kalme ristuva kohaliku Vissi-Peedumäe tee kaudu. Perspektiivse Nõo-Elva km 152,0-159,6 lõigu 2+2 ristlõikele ümberehituse tagajärjel muutub põhimaantee ja ümberkaudsete teede liikluslahendus, sealhulgas on kavandatud riigitee nr 3 ja Vissi-Peedumäe tee ristmiku (km 157,248) likvideerimine. Riigitee rekonstrueerimise ja ristmiku likvideerimise järgselt jääb toimima ligipääs planeeringualale riigitee 22152 Vapramäe-Elva-Kalme tee kaudu.

Planeeringu koostamisel on arvestatud riigitee ümberehitamisega ning perspektiivne projektlahendus planeeringualaga piirnevas lõigus on kantud informatiivsena joonisele 4.

6.6.2. Juurdepääs kruntidele, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeritud kruntidele juurdepääsuks on planeeritud uus 10 m laiune transpordimaa, kuhu on kavandatud 4,5 m laiune kõvakattega (asfalt) sõidutee ning kummalegi poole kuni 1 m laiused tihendatud pinnasega teepeenrad liiklemiseks jalakäijatele. Planeeritud on tupiktänav koos ümberpööramiskohaga (12x12 m). Operatiivsõidukitele on vajadusel tagatud täiendav juurdepääs planeeritud krundi Pos 8 kaudu, kuhu on kavandatud kergkattega rada.

Liikluse rahustamise eesmärgil on planeeritud teemaa kurviline ning kavandatud tänav on ette nähtud määrata õuealaks.

Planeeringuga tehakse ettepanek määrata uue juurdepääsutee aadressiks Kengu tee.

Avaliku tee rajamise eelduseks on tee ehitusprojekt ning ehitusluba. Nõuetekohaselt välja ehitatud tänavamaa antakse üle kohalikule omavalitsusele ning määratakse avalikku kasutusse.

Parkimine lahendatakse krundisiseselt, soovitavalt vähemalt kahe parkimiskohaga. Parkimisalad ja krundisisesed liiklusalused pinnad on soovitav kombineerida erinevat tüüpi katenditega (sh sadevett läbilaskvad).

Katusekatte materjalid kivi, plekk, bituumen, teras vm kvaliteetne materjal

Harjajoone suund Soovitatavalt risti või paralleelne juurdepääsuteega

Välisviimistlusmaterjalid krohv, kivi, puit (soovitavalt kombineerituna) vm kvaliteetne

materjal

+/- 0.00 kuni 0,6 m maapinnast

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla

DP-202349

10

6.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted

6.7.1. Üldkasutatav maa Planeeringualale on kavandatud üldkasutatav maa Pos 8, mis jääb riigitee ja elamukruntide vahelisele alale ning moodustab koos munitsipaalomandisse kuuluva Vissi maaüksusega tervikliku kõrghaljastatud ala, mis toimib nii visuaalse kui ka riigiteelt kanduvaid võimalikke häiringuid takistava puhvrina. Krundil kasvav olemasolev kõrghaljastus tuleb võimalikult suures ulatuses säilitada – lubatud on ala korrastamine, puude likvideerimine pinnasraja rajamiseks ning vajadusel hooldusraie, sh vaadete avamine külgnähtavusala ulatuses.

Avalikku kasutusse määratavale üldkasutatavale maale on kavandatud haljasala läbiv pinnasrada, mis ühendub planeeritava tänavaruumiga, mille tulemusel moodustub katkematu liikumistrajektoor.

Riigimaantee kaitsevööndisse ei ole lubatud paigaldada nähtavust piiravaid elemente. Ristumiskoha liitumisnähtavuse ulatuses tuleb tagada takistusteta nähtavus riigiteele ning likvideerida nähtavuskolmnurka jäävad puud.

6.7.2. Elamukruntide haljastus ja piirded Kõrghaljastatud elamukruntidel tuleb hoonestusest ja parkimisaladest väljapoole jäävatel aladel säilitada soovituslikult vähemalt 50% kõrghaljastusest. Kõrghaljastamata elamukruntidel tuleb vähemalt 10% krundi pinnast katta kõrghaljastusega (arvestamise aluseks täiskasvanud puu võra laius).

Elamukruntide piiramiseks on lubatud rajada kuni 1,4 m kõrguseid piirdeid. Keelatud on avausteta müüride ja plankaedade rajamine. Tänavapoolsetele krundipiiridele on lubatud puitpiirded ning kruntide vahelistele piiridele võrk- ja paneelpiirded. Võrk- või paneelpiirete kasutamine tänavamaaga piirnevas osas on lubatud ainult koos hekiga.

6.7.3. Heakord ja jäätmete kogumine Heakorra tagamisel tuleb järgida Nõo valla heakorraeeskirjas sätestatud nõudeid.

Projekteerimisel arvestada vajadusega kavandada konteinerid jäätmete liigiti kogumiseks vastavalt kehtivatele normidele. Kokku kogutud jäätmed tuleb anda üle piirkonna jäätmekäitlust korraldavale ettevõttele. Prügikonteinerid on soovitatav ümbritseda piirde või varjualusega.

6.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeeringuala on suhteliselt ühtlase reljeefiga, kerge languga põhjasuunas. Planeeringuga ei ole ette näha reljeefi muutmise vajadust. Vajadusel on lubatud krundi kõrguslik ühtlustamine sademevee äravalgumise ja krundisiseselt pinnasesse juhtimise võimaldamiseks. Vertikaalplaneerimise põhimõtted täpsustatakse edasisel projekteerimisel.

6.9. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hooned on I kasutusviisiga (elamu) ning nende vähim lubatud tulepüsivusklass on TP3.

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega. Minimaalne erinevate kruntide hoonete vaheline kuja peab olema 8 m. Juhul, kui kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Kuja

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla DP-202349

11

nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut.

Kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassiks. Kui TP3-klassi hoonete puhul on kogupindala suurem kui 400 ruutmeetrit, peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.

6.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

6.10.1. Üldised põhimõtted Planeeringuga on antud planeeritud kruntide olmeveega varustamise ja reovee käitlemise lahendus, sademevee ärajuhtimise põhimõtted, elektri- ja sidelahenduse ning soojavarustuse põhimõtted.

Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning seda on lubatud projekteerimise käigus täpsustada (sh võrkude ja rajatiste asukohad).

Tehnovõrkude ja -rajatiste edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et rajatised ei jääks puude, põõsaste ja muude elementide alla, mis võiks kahjustada nende seisukorda või takistada nende hooldust. Planeeritud tehnovõrkudele ja -rajatistele tuleb tagada nõuetekohased kaugused puudest, äärekividest ja teistest konstruktsioonidest.

Põhimõttelised tehnovõrkude lahendused on näidatud tehnovõrkude ja kitsenduste joonisel (joonis 5).

6.10.2. Veevarustus Veevarustuse planeerimiseks on AS Emajõe Veevärk väljastanud 06.12.2023 tehnilised tingimused nr TT-23-00119.

Kogu planeeringuala orienteeruv veevajadus on ca 7 m3/d (iga elamuühiku kohta arvestusega keskmiselt kuni 0,5 m3/d);

Ühenduskoht olemasoleva AS Emajõe Veevärk ühisveevärgitoruga asub Elva metskond 40 kinnistul, kust rajatakse uus veetorustik planeeritud kruntideni. Igale krundile on ette nähtud eraldi veevarustuse liitumispunkt, mis asub toru ja krundipiiri ristumiskohas. Krundi piirist 0,3-1,0 meetri kaugusele väljapoole krundi piiri tuleb paigaldada maakraan.

Planeeringuga on antud võimalus Uue-Kengu tee äärsete kruntide ühendamiseks ühisveevõrguga krundi Pos 2 ja Uue-Kengu tee 4 maaüksuse ning Pos 10 kaudu. Torustiku rajamiseks elamukruntidele tuleb seada vastavad servituudid võrguvaldaja kasuks.

6.10.3. Tuletõrje veevarustus

Tuletõrje veevarustuse planeerimisel on tuginetud siseministri 18.02.2021 vastu võetud määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti Vabariigi standardile 812- 6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Veevõtukoht peab paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 meetri kaugusel.

Ühe tulekahju normvooluhulgaks on elamukruntidel arvestatud 10 l/s ning I kasutusviisiga hoonel on loetud piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m3.

Kuna planeeritud ühisveetorustikust ei ole ilma veetorustiku ringistamiseta võimalik tagada nõuetekohast vooluhulka, on tuletõrjeveega varustamiseks planeeritud krundile Pos 8

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla

DP-202349

12

veemahuti ning kuivhüdrant. Mahuti täitmine on võimalik ühisveevõrgust.

6.10.4. Reoveekanalisatsioon

Reoveekanalisatsiooni planeerimiseks on AS Emajõe Veevärk väljastanud 06.12.2023 tehnilised tingimused nr TT-23-00119.

Kogu planeeringualalt ärajuhitava reovee orienteeruv kogus on ca 7 m3/d.

Planeeringualalt ei ole kõrguslikult võimalik isevoolselt reovett olemasolevasse kanalisatsioonitorustikku juhtida. Selleks kogutakse planeeringuala siseselt planeeritud kruntide reovesi isevoolselt kokku ning pumbatakse krundile Pos 8 planeeritud reovee pumpla kaudu Elva metskond 40 kinnistul asuvasse ühiskanalisatsiooni survetorustikku.

Igale krundile on ette nähtud eraldi reoveekanalisatsiooni liitumispunkt, milleks on toru ja kinnistu piiri liitumiskoht.

Reoveekanalisatsiooni planeerimisel on arvestatud vajadusega ühendada planeeritud ühiskanalisatsioonisüsteemiga ka Uue-Kengu tee äärsed krundid. Selleks on ette nähtud isevoolne reoveekanalisatsioonitorustik läbi kruntide Pos 2 ja 10 ning Uue-Kengu tee 4 maaüksuse kaudu. Torustiku rajamiseks elamukruntidele tuleb seada vastavad servituudid.

Kahe arendusala (Kengu ja Uue-Kengu) hinnanguline reovee kogus on ca 10 m3/d, millest tulenevalt on reoveepumpla kujaks määratud 10 m (lubatud reovee vooluhulk kuni 10 m3/d) .

6.10.5. Sademevesi

Planeeringualal kogunev sademevesi on ette nähtud krundisiseselt pinnasesse juhtida.

Täpsed vajadused ja võimalused sademevee immutamiseks tuleb anda projekteerimisel. Välistada tuleb vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele (sh riigiteele).

Kruntide Pos 1 ja 2 piiril asuv sademeveekraav on planeeritud likvideerida ning asendada sademeveetoruga (sh võimalusel Uue-Kengu tee 2 ja 4 piiril asuv kraavilõik). Projekteerimisel tuleb täpsustada sademeveetoru asukoht ja parameetrid.

Tänavamaalt liigvee ärajuhtimiseks on planeeritud võimalus drenaažitorustiku rajamiseks, mis ühendatakse olemasoleva kraavi asemele kavandatud sademeveetoruga. Antud drenaažitorustiku ja vajadusel nõva rajamise vajadust tuleb hinnata projekteerimisel.

Riigitee kaitsevööndis on keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist.

6.10.6. Elektrivarustus

Elektrivarustuse planeerimiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud 13.11.2023 tehnilised tingimused nr 462297.

Kogu planeeringuala perspektiivne elektrivarustuse vajadus on hinnanguliselt ca 128 A, mis tuleb täpsustada projekteerimisel.

Planeeringuala elektritoide on ette nähtud 0,4 kV maakaabliga eraldi fiidrite ringtoiteliinina AJ10733:(Elva) alajaamast, mis asub Uue-Kengu tee 2 (52801:004:0209) kinnistul. Kruntide elektrivarustus on ette nähtud krundipiirile planeeritud 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilpidest, mis peavad olema ööpäevaringselt vabalt teenindatavad.

Ühenduskoht olemasoleva võrguga on tähistatud joonisel 5.

Eraomandisse jäävate kruntide läbimiseks (nt Uue-Kengu tee 2) tuleb seada vastavad

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla DP-202349

13

servituudid võrguvaldaja kasuks.

Päikesepaneelide paigaldamisel tuleb jälgida, et nende paiknemine ei pimestaks naaberkrundi elanikke ega jääks visuaalselt häirima või domineerima. Päikesepaneelid on lubatud paigaldada hoone katusele ja fassaadile, kuid mitte maapinnale.

Planeeringuga on näidatud põhimõtteline tänavavalgustuse lahendus, mis tuleb täpsustada projekteerimise käigus (sh tänavavalgustuspostide asukohad, tüüp ja parameetrid).

6.10.7. Telekommunikatsioonivarustus

Telekommunikatsioonivarustus on planeeritud vastavalt MTÜ Eesti Andmesidevõrk 09.05.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele nr TLVT24004.

Planeeritud sidekanalisatsiooni liitumispunktiks on Vissi-Peedumäe tee ja 22152 Vapramäe- Elva-Kalme tee ristumiskohas asuv sidekaev ES012K84, milles on jätkumuhv ES012M62 (asukoht tähistatud joonisel 3).

Planeeringuala ühendamiseks sidevõrguga on planeeritud olemasolevalt sidekanalisatsioonitorustikult väljavõte ning kavandatud planeeringuala piirile uus sidekaev ES012K84-2, kust edasi on planeeritud transpordimaale ette nähtud sidekanalisatsioon ja liitumised kruntidele (vt joonis 5). Väljavõtte asukohas katkestada 4-avaline multitoru nr 2 toru ja puhuda vähemalt 96f kaabel sidekaevu ES012K84.

Projekteerimise käigus tuleb täpsustada planeeritud sidekanalisatsiooni võimalik ühenduskoht olemasoleva sidevõrguga ning planeeritud liitumispunktide asukohad. Täpsed tehnilised tingimused sidevõrgu projekteerimiseks on antud võrguvaldaja tehnilistes tingimustes (vt Lisad).

6.10.8. Soojavarustus Soojavarustus lahendatakse lokaalküttena. Lubatud on kõik kütteviisid (sh taastuvenergial põhinevad keskkonnasäästlikud lahendused, maaküte) v.a kivisöe ja raskete kütteõlidega kütmine. Täpne küttesüsteemi lahendus tuleb anda hoonete projekteerimisel.

Hoonete välismõjuga tehnilised seadmed peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks tänavatelt vaadeldavad ja ei eraldaks möödujaile mõjutusi (õhu puhumine, heitgaaside või vedelike väljutamine, jää teke jms). Seadmete eelistatud asupaik on maapind või katus. Seadmed peavad olema varjestatud.

6.11. Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuga on ette nähtud servituudi seadmise vajadus eraomandisse jäävatele ja üldkasutatavale maale planeeritud tehnovõrkude ja -rajatiste rajamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks.

Vastavalt vajadusele tuleb transpordimaale planeeritud tehnovõrkude ja -rajatiste rajamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks seada isiklik kasutusõigus tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndite ulatuses (sh vajadusel ka planeeringuala väliselt rajatavatele tehnovõrkudele). Servituutide määramise vajadus täpsustatakse projekteerimise järgselt.

Planeeritud võimalikud servituudialad on näidatud joonisel 5.

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla

DP-202349

14

Tabel 3. Servituutide seadmise vajadus

Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/ isik Servituudi sisu

Pos 2

Pos 8

Elva metskond 40 (52801:001:1024)

Vee- ja kanalisatsioonivõrgu

valdaja

Õigus, mis võimaldab vee- ja kanalisatsiooni valdajal rajada, kasutada ja hooldada läbi teeniva kinnisasja kulgevaid tehnovõrke ja -rajatisi.

Pos 1, Pos 2 Talumiskohustus Teenivat kinnisasja läbiva sademeveetorustiku talumise, naaberaladelt sademevee juhtimise võimaldamise, torustiku toimivuse ja korrashoiu tagamise kohustus

Pos 8 Tuletõrje veevõtukoha

valdaja

Õigus, mis võimaldab tuletõrje veevõtukoha valdajal rajada, kasutada ja hooldada teenival kinnisasjal asuvat veemahutit ja veetrasse.

Uue-Kengu tee 2

(52801:004:0209) Elektrivõrgu valdaja

Õigus, mis võimaldab elektrivõrgu valdajal rajada, kasutada ja hooldada läbi teeniva kinnisasja kulgevaid elektriliine ja rajatisi.

6.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud Eesti Standardist EVS 809-1:2002.

 Tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;

 Tuleb rajada krundile konkreetsed juurdepääsud ning vältida tagumiste juurdepääsude rajamist;

 Eristada selgelt avalikud ja privaatsed alad;

 Ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale;

 Kasutada atraktiivset maastikukujundust, arhitektuuri ning väikevorme;

 Tagada maa-ala korrashoid ning kasutada süttimatust materjalist suletavaid prügianumaid.

6.13. Keskkonnatingimusi tagavad nõuded

Planeeringualal ei asu teadaolevalt looduskaitsealuseid objekte ja loodusvarasid, Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusala, ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte.

Planeeringuga ei kavandata keskkonnaohtlikke ehitisi ja tegevusi ning planeeringu realiseerimisel ei kaasne ohtu olulise keskkonnamõju tekkeks. Planeeringu realiseerimise tulemusel ei avaldata olulist ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna taimestikule ega loomastikule.

Ehitustegevuse käigus tekkiv müra ja vibratsioon on lühiajalised, millega ei kahjustata läheduses asuvat elukeskkonda. Pinnasetööde käigus ei avaldata pikaajalist ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele.

Majapidamistes tekkiv reovesi kogutakse kokku ning suunatakse ühiskanalisatsioonivõrku, lokaalne puhastamine ning heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud.

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla DP-202349

15

Olmejäätmed tuleb koguda kinnistesse konteineritesse ning need tuleb anda üle jäätmeluba omavatele ettevõtetele. Konteineritele tuleb tagada vaba juurdepääs. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Nõo valla jäätmehoolduseeskirjale.

6.14. Müra-, vibratsiooni- ja insolatsioonitingimusi tagavad nõuded

Planeeritav ala külgneb riigi põhimaanteega nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 157,03-157,14 ja jääb avalikult kasutatava tee kaitsevööndisse (50 m), kus on võimalik normatiive ületavate parameetrite esinemine. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 6042 autot, kus on planeeringuala ulatuses lubatud kiirus 90 km/h. Olemasolev riigitee asub planeeritud hoonestusaladest ca 60-155 m kaugusel.

Planeeringu koostamisel on teostatud mürahinnang (Hendrikson & Ko, töö nr 23004852, 26.02.2024) eesmärgiga hinnati maantee olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest (20 a perspektiiv) põhjustatud liiklusmüra taset (sh müratase hoonete fassaadil) ning vastavust kehtivatele nõuetele. Lisaks arvestati mürauuringus ka planeeringualaga läänesuunast külgneva Vissi–Peedumäe teega (hinnanguline liikluskoormus 100 a/ööp) ja planeeringualast enam kui 300 m kaugusele lõunasuunda jääva Vapramäe–Elva–Kalme teega (viimaste aastate suurim liikluskoormus 1234 a/ööp), kuigi nimetatud teed ei oma märkimisväärset mõju planeeringualale. Samuti ei kaasne planeeringu realiseerimisega märkimisväärset liikluskoormuse kasvu. Teisi olulisi müraallikaid planeeringuala lähiümbruses teadaolevalt ei leidu.

Mürasituatsiooni hindamisel on lähtutud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest. Planeeringuala näol on tegemist elamumaa alaga, mis kuulub müratundlike alade II kategooriasse. Tiheasustusalal ja olemasolevate elamupiirkonna laiendusena rajatavate uute eluhoonete puhul on lubatud lähtuda müra piirväärtuse nõuetest.

Perspektiivse olukorra hindamisel on lähtutud asjaolust, et perspektiivis on kavas rajada 2+2 sõiduradadega maantee. Perspektiivse liikluskoormuse hindamisel eeldati seega, et piirkonnas võib lähima 20-25 a jooksul aset leida liikluskoormuste suurenemine 32-33% võrra. Perspektiivse liiklusprognoosi realiseerumise korral suurenevad teeäärsed hinnatud müratasemed päeval/öösel ca 1,2…1,3 dB võrra võrreldes olemasolevale liiklussagedusele vastava müraolukorraga.

Uuringu raames läbi viidud arvutuste põhjal võib öelda järgmist:

 Olemasolevas liiklusolukorras vastab planeeritud hoonete indikatiivses asukohas kujunev müraolukord II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele (60 dB päeval/55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65/60 dB) nii päeval kui ka öösel;

 Kõrgeim müratase esineb krundile Pos 5 planeeritud teele lähima eluhoone teepoolsel fassaadil (ca 60 m kaugusel teest).

 Perspektiivses liiklusolukorras (2+2 sõiduradadega tee väljaehitamine, liikluskoormuste suurenemine ca 33%, lubatud sõidukiirus 110 km/h) vastab planeeritud hoonete indikatiivses asukohas kujunev müraolukord II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele (60 dB päeval/55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65/60 dB) nii päeval kui ka öösel;

Võimalike müra leevendavate meetmete analüüsi kohaselt käsitleti muldvalli rajamise võimalust planeeringuala maantee poolsesse serva. Suuremas mahus meetmete rakendamist

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla

DP-202349

16

piirab planeeringuala läbiv elektri õhuliin ning selle kaitsevöönd, mis takistab katkematu muldvalli rajamist ning sellest tulenevalt oleks rajatava muldvalli efektiivsus müratasemete vähendamisel kõikide planeeritavate elamukruntide suhtes suhteliselt madal (vt täpsemat analüüsi mürahinnangust).

Kokkuvõtvalt on planeeringualal tagatud müra leviku modelleerimise tulemuste kohaselt seadusega ette nähtud minimaalsetele liiklusmüra nõuetele vastavad tingimused täiendavaid müratõkkemeetmeid rakendamata ning planeeringuala piires on võimalik leida eluhoonetele sobilikud asukohad maanteelt tuleva müra suhtes.

Soovitused:

 Hoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks tuleb müra suhtes tundliku funktsiooniga hoonete ja pindade rajamisel järgida standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

 Hoonete maantee poolsed küljed on soovitatav võimalusel maksimaalselt jätta üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (esik, koridorid, samuti köök, wc, vannituba jm abiruumid). Magamisruumid on soovitatav paigutada hoonete vaiksemale küljele. Samas on rangete heliisolatsiooninõuete järgimisel tagatud siseruumides head tingimused ka teepoolsetel külgedel (suletud akende korral).

Võimaliku liiklusest põhjustatud õhusaaste leviku leevendamisele aitab kaasa ka eluhoonete ja maantee vaheline olemasolev leht- ja okaspuudest kõrghaljastus.

Vibratsiooni mõju hoonestusele on projekteerimisel vajadusel võimalik ennetada ning rakendada massiivsemaid konstruktsioone. Ehitustegevuse käigus tekkiv müra ja vibratsioon on lühiajalised, millega ei kahjustata läheduses asuvat elukeskkonda. Seejuures tuleb võtta arvesse, et ehitusaegne müra ei ületaks seadusega sätestatud ehitusmüra ja vibratsiooni normtasemeid.

Transpordiamet kui riigitee omanik on teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik vajalikud leevendusmeetmetega seotud kulud kannab igakordne krundi omanik.

Insolatsiooninõuded (otsese päikesekiirguse pääsemine ruumi) on Eestis sätestatud standardis EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Projekteerimisel tuleb tagada planeeritud eluruumides insolatsiooni kestus vähemalt 2,5 tundi. Arvestades, et planeeritud hoonestusstruktuur on suhteliselt hajus ja kavandatav hoonestus maksimaalselt kahekorruseline, on insolatsiooniprobleemide tekkimine vähetõenäoline.

6.15. Pinnase radoonisisaldus

Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt jääb planeeringuala keskmise või madala radoonisisaldusega piirkonda, kus radoonisisaldus pinnases jääb eeldatavalt normi piiresse. Kõrge radoonisisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus. Radoon imbub ruumidesse maja alusest pinnasest ja põhjaveest ning tulenevalt sellest esineb radooni peamiselt keldrites ja esimestel korrustel. Radoonisisaldus siseõhus kõigub väga suurtes piirides. Mida tihedam on hoone vundament, seda vähem pääseb radooni hoonesse. Lisaks mõjutab radooni taset siseõhus ilmastik, õhurõhud, tuulesuunad, maapinna niiskusprotsent, maapinna külmumine, hoone ventilatsioon ning selle kasutamine, akende ja uste avamine, küttekolded jne. Radooniuuringu koostamine on soovituslik, et vajadusel

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla DP-202349

17

selgitada välja võimalik radoonioht.

Hoonete elu-, puhke-, ja tööruumides peab radoonitase olema alla 300 Bq/m3. Juhul, kui uuringu tulemustest selgub, et radooni sisaldus pinnaseõhus ületab lubatud piirnorme, tuleb hoonetes normidele vastava radoonitaseme tagamiseks arvestada projekteerimisel radooni kaitsega – kasutada radoonikilet ja vundamendi tuulutust (radoonikaevud) ning tagada nõuetele vastav ventilatsioon. Kõik vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida, ning arvestada, et radoonitõkkekilest oleks võimalikult vähe läbiviike (elektrikaableid tagasitäitesse mitte projekteerida).

6.16. Kultuurilised ja sotsiaalmajanduslikud mõjud

Planeeringualal ning selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised ning pärandkultuuri objektid, millele võiks kavandatav tegevus mõju avaldada.

Planeeritud tegevus põhjustab väikseid muutuseid senises maakasutuses ja visuaalses ilmes – kõrghaljastatud ala harvendatakse ja heakorrastatakse ning lisandub uus elamuala. Uus planeeritud hoonestus jätkab kontaktvööndis olemasoleva ja varem planeeritud hoonestusstruktuuri põhimõtteid (üleminekuala hajaasustusele) ning on loogiliseks jätkuks väljakujunenud elukeskkonna laiendamiseks, pakkudes uusi võimalusi uute kodude rajamiseks. Planeeritud arhitektuursed tingimused suunavad püstitama kvaliteetseid ja keskkonda sobivat uushoonestust. Eeldatavalt ei põhjusta maatulundusmaa asendumine elamumaaga olulist kultuurilist mõju.

Uushoonestus ning uute elanike lisandumine avaldab positiivset mõju piirkonna jätkusuutlikule arengule ning kogukonnaelu elavdamisele, kasvatades laiemat huvi piirkonna kui väärtusliku elukeskkonna vastu.

Negatiivset mõju võib avaldada ehitustegevusaegne ehitusmasinatest tingitud liikluskoormuse kasv ning suurenev müra- ja vibratsioonitase, mida saab käsitleda kui lühiaegset mõju. Negatiivne pikaajaline sotsiaalne mõju eeldatavalt puudub.

6.17. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus

Planeeringualal piiravad tegevust muud seadustest tulenevad kitsendused, mis on loetletud alljärgnevalt:

 Tegevuspiirangud avalikult kasutatava tee kaitsevööndis, mis on reguleeritud ehitusseadustikus sätestatuga. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

 Tegevuspiirangud elektripaigaldise kaitsevööndis, mis on reguleeritud määruses „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ sätestatuga;

 Tegevuspiirangud vee- ja kanalisatsioonitrasside kaitsevööndites, mis on reguleeritud määruses „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ sätestatuga;

 Tegevuspiirangud reoveepumpla kujas, mis on reguleeritud määruses „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla

DP-202349

18

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ sätestatuga.

6.18. Planeeringu elluviimise võimalused

Detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Projektid peavad olema koostatud vastavalt kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning ehitusprojekt (sh selle osad) peab olema koostatud või kontrollitud ehitusseadustikus toodud nõuetele vastava isiku poolt.

Planeeringu realiseerimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

Avalikuks kasutamiseks ette nähtud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamise või väljaehitamisega seotud kulude kandmises lepitakse kokku huvitatud isiku ja Nõo valla vahel juba sõlmitud ning võimalike tulevikus sõlmitavate lepingute alusel.

Vastavalt Transpordiameti tingimustele:

 Nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) tuleb kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist.

 Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

 Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks ning riigitee liiklusest põhjustatud võimalike häiringute (müra, vibratsioon, õhusaaste) leevendusmeetmete rakendamiseks.

Planeeringu realiseerimise tegevuskava:

 Planeeringualasse hõlmatud maaüksuste jagamine katastriüksusteks vastavalt kehtestatud maakasutusele.

 Rajatistele tehniliste tingimuste väljastamine ja projekteerimine ning vajadusel eraomandis olevate kinnistute omanikega notariaalsete lepingutega maakasutuskokkulepete sõlmimine isikliku kasutusõiguse vormis.

 Rajatiste rajamine vajalikus mahus ning kasutuslubade väljastamine.

 Hoonetele ehituslubade väljastamine. Kokkuleppel kohaliku omavalitsusega on hoonetele võimalik taotleda ehituslubasid enne Rajatiste väljaehitamist tingimusel, et Rajatiste projektid on kooskõlastatud ning ehitusload väljastatud. Ehitusluba taotleva krundini peab olema projekteeritud ja ehitusloa alusel välja ehitatud kruuskattega tee, mida saab edaspidi viia katte alla.

 Krundi ehitusõiguse realiseerimine igakordse krundi omaniku või valdaja poolt. Krundi igakordne omanik kohustub ehitise(d) välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti algusel koos krundi haljastuse, juurdepääsutee, krundisisese parkimisala ja piirdeaedadega.

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla DP-202349

19

Vastavad tegevused toimuvad krundi igakordse omaniku kulul.

 Hoonetele kasutusloa väljastamine, mille eelduseks on vajalikus mahus väljaehitatud Rajatised.

 Üldkasutatava maa (Pos 8) korrastamine ning pinnasraja projekteerimine ja rajamine, mis on arendaja kohustus. Detailplaneeringu alusel moodustatud üldkasutatava maa krundi võõrandamisel kolmandatele isikutele, mitte kohalikule omavalitsusele, kanduvad arendaja kohustused edasi kruntide uuetele omanikele.

Detailplaneeringu kohased rajatised tuleb välja ehitada hiljemalt viie aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates kui enne kehtestamist sõlmitavas halduslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud viie aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist on kohalikul omavalitsusel (Nõo Vallavolikogul) õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks.

Joonise nimetus: ASUKOHASKEEM

Asukoht: VISSI KÜLA, NÕO VALD, TARTU MAAKOND

Planeeringust huvitatud isik:

OMA TRADING OÜ

Projektijuht/ planeerija:

LIIS ALVER

Töö nimi: NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Vä lip

ro je

kt O

Ü , r

eg n

r 1 43

39 54

1 Se

pa vä

lja 3

3, T

ar tu

, i nf

o@ va

lip ro

je kt

.e e

Töö nr:

Kuupäev: 07.12.2023

Joonise nr: 1

Mõõtkava: -

Formaat: A4

Planeerija: KÄTLINA VELTMANN

Planeeringuala asukoht

DP-202349

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (50 m)

sõidukiirus 90 km/h

peatumisnähtavus PN1=150 m, PN2=25 m

liitumisnähtavus LN1=230 m, LN2=15 m

Kohaliku tee kaitsevöönd (20 m )

Joonise nimetus:

TUGIPLAAN

Asukoht: VISSI KÜLA, NÕO VALD, TARTU MAAKOND

Planeeringust huvitatud isik:

OMA TRADING OÜ

Projektijuht/

planeerija:

LIIS ALVER

Töö nimi: NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

V ä l i p r o j e k t O

Ü , r e g n r 1 4 3 3 9 5 4 1

S e p a v ä l j a 3 3

, T

a r t u , i n f o @

v a l i p r o j e k t . e e

Töö nr:

Kuupäev:

10.04.2024

Joonise nr:

2 Mõõtkava:

1:1000 Formaat:

A3

Planeerija: KÄTLINA VELTMANN

DP-202349

1. Planeeringuala moodustab 2,5 ha suurune Kengu maaüksus (52801:004:0185).

2. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on topo-geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja Tartu Geodeesia OÜ (reg nr 14600850, litsents MTR EEG000462), töö nr TG464 (veebruar 2023). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

MÄRKUSED

LEPPEMÄRGID

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Olemasolev asfaltkattega sõidutee

Olemasolev keskpinge õhuliin

Olemasolev madalpinge maakaabel

Olemasolev sidekanalisatsioon

Avaliku tee kaitsevöönd

TEHNOVÕRGUD

Olemasolev kraav

Olemasolev keskpinge maakaabel

Olemasolev pinnaskattega sõidutee

Ristmiku liitumisnähtavus

Ristmiku peatumisnähtavus

Olemasolev kõrghaljastusega ala

Olemasolev kergliiklustee

Nõo vallas Vissi külas asuva Uue-Kengu kinnistu DP (kehtestatud 17.06.2010)

Kingu, Vahe ja Lohu kinnistute DP (kehtestatud 17.06.2010)

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (50 m)

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (50 m)

Nõo vallas Vissi külas asuvate Vapra tee ja sellega piirnevate katastriüksuste ning nende lähiala DP (kehtestatud 04.05.2020)

3 Jõhvi-Tartu-Valga tee

Nõo vald

Elva vald

E lv

a v

a ld

N õ o v

a ld

Nõo va ld

Elva va

ld

22152 V apra

m äe-E

lva -K

alm e te

e

V issi-P

e e d u m

ä e te

e

Sidekaev ES012K84

Joonise nimetus:

KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜSISKEEM

Asukoht: VISSI KÜLA, NÕO VALD, TARTU MAAKOND

Planeeringust huvitatud isik:

OMA TRADING OÜ

Projektijuht/

planeerija:

LIIS ALVER

Töö nimi: NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

V ä l i p r o j e k t O

Ü , r e g n r 1 4 3 3 9 5 4 1

S e p a v ä l j a 3 3 , T

a r t u , i n f o @

v a l i p r o j e k t . e e

Töö nr:

Kuupäev:

09.05.2024

Joonise nr:

3 Mõõtkava:

1:5000 Formaat:

A3

Planeerija: KÄTLINA VELTMANN

DP-202349

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Planeeritud krundipiir

Varem kehtestatud planeeringuala piir

Haldusüksuse piir

LEPPEMÄRGID

Olemasolev väikeelamu maa/õueala

Olemasolev maatulundusmaa

Olemasolev tootmismaa

Olemasolev ühistranspordipeatus

Planeeritud väikeelamu maa

Planeeritud üldkasutatav maa

Olemasolev avaliku tee kaitsevöönd

Planeeritud transpordimaa

Olemasolev kergliiklustee

Perspektiivne avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (50 m)

Perspektiivne kohaliku tee kaitsevöönd (20 m )

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (50 m)

sõidukiirus 90 km/h

peatumisnähtavus PN1=150 m, PN2=25 m

liitumisnähtavus LN1=230 m, LN2=15 m

Kohaliku tee kaitsevöönd (20 m )

7

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

17501

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

23132

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

18293

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

18024

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

28475

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

20536

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

22227

- -

- -

HP100

68038

- -

- -

LT100

23510

- -

- -

LT100

115811

- -

- -

LT100

20529

4 15

4

4

4 4

4

5

4 4

4

4

4

4 4

4

9

32

4 7

4

7

4 74 7

4

4

4

4

4

10

9

4 7

9

4 4 7

7

102.8 4.5 1

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

18293

Joonise nimetus:

PÕHIJOONIS

Asukoht: VISSI KÜLA, NÕO VALD, TARTU MAAKOND

Planeeringust huvitatud isik:

OMA TRADING OÜ

Projektijuht/

planeerija:

LIIS ALVER

Töö nimi: NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

V ä l i p r o j e k t O

Ü , r e g n r 1 4 3 3 9 5 4 1

S e p a v ä l j a 3 3

, T

a r t u , i n f o @

v a l i p r o j e k t . e e

Töö nr:

Kuupäev:

29.05.2024

Joonise nr:

4 Mõõtkava:

1:1000 Formaat:

A2

Planeerija: KÄTLINA VELTMANN

DP-202349

1. Planeeringuala moodustab 2,5 ha suurune Kengu maaüksus (52801:004:0185).

2. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on topo-geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja Tartu Geodeesia OÜ (reg nr 14600850, litsents MTR EEG000462), töö nr TG464 (veebruar 2023). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

3. Planeeringu joonistele on informatiivsena kantud kehtiva Vissi külas asuva Uue-Kengu kinnistu detailplaneeringuga planeeritud hoonestusalad (kehtestatud 17.06.2010, Manglusson OÜ, töö nr 07.048).

4. Planeeringu koostamisel on arvestatatud Nõo-Elva km 152,0-159,6 lõigu 2+2 ristlõikele ümberehituse teeprojekti eskiislahendusega. Väljavõte projektis on kantud planeeringu joonisele.

MÄRKUSED

krundi suurus krundi nr

max ehitisealune pind

max hoonete kõrgus (põhihoone/abihoone)

hoonete arv (põhihoone/abihoone)

max hoonete korruselisus (põhihoone(maa-alune korrus)/abihoone)

krundi kasutamise sihtotstarve

KRUNDI EHITUSÕIGUSE SELGITUS JOONISEL

EHITUSÕIGUS JA MAAKASUTUS

LEPPEMÄRGID

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud krundipiir

Planeeritud orienteeruv juurdepääs krundile

Planeeritud üldkasutatav maa

Olemasolev asfaltkattega sõidutee

Olemasolev keskpinge õhuliin

Olemasolev madalpinge maakaabel

Olemasolev sidekanalisatsioon

Likvideeritav objekt

Planeeritud sõidutee + teepeenrad

Planeeritud pinnasrada (orienteeruv asukoht)

Avaliku tee kaitsevöönd

Ristmiku liitumisnähtavus

Ristmiku peatumisnähtavus

OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD

Planeeritud põhihoone illustratiivne tähistus

Olemasolev säiliv kraav

Varem planeeritud hoonestusala

Perspektiivne avaliku tee kaitsevöönd

Perspektiivne ümberehitatav sõidutee (teeprojekt)

Perspektiivne ümberehitatav kergliiklustee (teeprojekt)

Olemasolev kõrghaljastusega ala

Planeeritud hoone põhimahu (fassaadi) vähim lubatud kaugus

Olemasolev keskpinge maakaabel

Olemasolev keskpinge õhuliini kaitsevöönd

Planeeritud illustratiivne haljastatav ala

Planeeritud truup

PLANEERINGUALA NÄITAJAD

PLANEERITAVA MAA-ALA SUURUS 2,5 ha

PLANEERITUD KRUNTIDE ARV 11 Elamumaa 7 Üldkasutatav maa 1 Transpordimaa 3

PLANEERITUD ELAMUÜHIKUTE ARV 14 Üksik- ja kaksikelamud 14

KRUNDITAVA MAA BILANSS EP/EPk - üksik- ja kaksileelamu maa 14 816 m² 59% HP - haljasala maa 6803 m² 27% LT - tee ja tänava maa 3445 m² 14%

EP - üksikelamu maa EPk - kaksikelamu maa HP - haljasala maa

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBED E - elamumaa

Üm - üldkasututav maa L - transpordimaa

KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBED

Olemasolev bussipeatus

Perspektiivne bussipeatus

E1

E1

E1

E1 E1

E1 E1

E1 E1

E 1

E1 E

1

E1 E1

E 1

E 1

E 1

E1 E1 E1 E1 E1 E1 E1 E1 E1 E1 E1 E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

Perspektiivne avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (50 m)

Perspektiivne kohaliku tee kaitsevöönd (20 m )

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (50 m)

W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

S1 S1 S1 S1 S1 S1 S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

E1

V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

D1 D1 D1 D1 D1 D1 D1

D 1

D 1

D 1

D 1

D1

D1

K 1

K1 K1 K1 K1 K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

V1

V1

V1

K1

K1

K1

Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustike ühendus Uue-Kengu tee äärsetele kruntidele

Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustiku orienteeruv ühenduskoht olemasoleva võrguga.

Olemasolev alajaam AJ10733:(Elva)

Tuletõrjevee m

ahuti ala R10

RVP

< KS1 < KS1 < KS1 < KS1 < K S

1 E 1

sõidukiirus 90 km/h

Kohaliku tee kaitsevöönd (20 m ) A

'

A

SK1

S K

1 S

K 1

S K

1 S

K 1

SK1 SK1

SK1 SK1

SK 1

SK 1

V1 V1

V1

K 1

K 1

K 1

K1

Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustike ühendus Uue-Kengu tee 2 krundile

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

17501

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

23132

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

18293

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

18024

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

28475

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

20536

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

22227

- -

- -

HP100

68038

- -

- -

LT100

23510

- -

- -

LT100

115811

- -

- -

LT100

20529

Planeeritud sidekanalisatsiooni ühenduskoht olemasoleva sidevõrguga.

Kavandatud sidekaev ES012K84-2

Sõidutee

K r u n d i p i i r

LÕIGE A - A'

Veetoru kanalisatsioon Isevoolne

Haljasriba

K r u n d i p i i r

0,4 kV kaabel Valgustuskaabel

Tugipeenar

1.7

Haljasriba

D renaažitoru

1.8 4.51 1

Tugipeenar nõvaga

10

Joonise nimetus:

TEHNOVÕRGUD JA KITSENDUSED

Asukoht: VISSI KÜLA, NÕO VALD, TARTU MAAKOND

Planeeringust huvitatud isik:

OMA TRADING OÜ

Projektijuht/

planeerija:

LIIS ALVER

Töö nimi: NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

V ä l i p r o j e k t O

Ü , r e g n r 1 4 3 3 9 5 4 1

S e p a v ä l j a 3 3

, T

a r t u , i n f o @

v a l i p r o j e k t . e e

Töö nr:

Kuupäev:

09.05.2024

Joonise nr:

5 Mõõtkava:

1:1000 Formaat:

A2

Planeerija: KÄTLINA VELTMANN

DP-202349

1. Planeeringuala moodustab 2,5 ha suurune Kengu maaüksus (52801:004:0185).

2. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on topo-geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja Tartu Geodeesia OÜ (reg nr 14600850, litsents MTR EEG000462), töö nr TG464 (veebruar 2023). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

3. Planeeringu vee- ja kanalisatsioonilahenduse planeerimisel on arvestatud võimalusega ühendada kavandatava ühisvee- ja kanalisatsioonivõrguga Uus-Kengu tee äärsed elamukrundid.

4. Planeeringu koostamisel on arvestatatud Nõo-Elva km 152,0-159,6 lõigu 2+2 ristlõikele ümberehituse teeprojekti eskiislahendusega. Väljavõte projektis on kantud planeeringu joonisele.

MÄRKUSED

krundi suurus krundi nr

max ehitisealune pind

max hoonete kõrgus (põhihoone/abihoone)

hoonete arv (põhihoone/abihoone)

max hoonete korruselisus (põhihoone(maa-alune korrus)/abihoone)

krundi kasutamise sihtotstarve

KRUNDI EHITUSÕIGUSE SELGITUS JOONISEL

LEPPEMÄRGID

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud krundipiir

Planeeritud orienteeruv juurdepääs krundile

Planeeritud üldkasutatav maa

Olemasolev asfaltkattega sõidutee

Olemasolev keskpinge õhuliin

Olemasolev madalpinge maakaabel

Olemasolev sidekanalisatsioon

Likvideeritav objekt

Planeeritud sõidutee + teepeenrad

Planeeritud pinnasrada (orienteeruv asukoht)

Avaliku tee kaitsevöönd

TEHNOVÕRGUD

Planeeritud põhihoone illustratiivne tähistus

Olemasolev säiliv kraav

Varem planeeritud hoonestusala

Perspektiivne avaliku tee kaitsevöönd

Perspektiivne ümberehitatav sõidutee (teeprojekt)

Perspektiivne ümberehitatav kergliiklustee (teeprojekt)

Olemasolev keskpinge maakaabel

Olemasolev keskpinge õhuliini kaitsevöönd

Planeeritud truup

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

18293

V1 Planeeritud veetrass/maakraan

K1 Planeeritud isevoolne reoveekanalisatsioon/kaev

< KS1 Planeeritud surveline reoveekanalisatsioon

E1 E1 Planeeritud madalpinge maakaabel/liitumiskilp

W1 W1 Planeeritud tänavavalgustuskaabel/valgusti

Olemasolev alajaam

Planeeritud hüdrant

Planeeritud tuletõrje veevõtukoha (mahuti) illustratiivne asukoht

Planeeritud reoveepumplaRVP

Planeeritud reoveepumpla kuja (10 m)

TÄNAVA PROFIILLÕIGE M 1:200

Servituudi seadmise ettepanek

D1 Planeeritud drenaažitoru

Planeeritud sademeveetoruSK1

S1 Planeeritud sidekanalisatsioon/liitumispunkt

NÕO VALLAVALITSUS

Voika 23 tel 745 5108 a/a EE192200221015573738

61601 NÕO fax 745 5141 Swedbank

TARTUMAA e-post [email protected] a/a EE861010102020385004

registrikood 75007942 SEB

Transpordiamet

[email protected] 10. juuni 2024 nr 7-2/960

Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Esitame kooskõlastamiseks Nõo vallas Vissi külas asuva Kengu maaüksuse detailplaneeringu.

Planeeringuala suuruseks on 2.51 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi

maatulundusmaa sihtotstarbega Kengu maaüksuse muutmiseks elamualaks koos vajaliku

taristuga. Ühtlasi tuleb määrata detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ning

heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise

põhimõtteline lahendus. Detailplaneering on kooskõlas Nõo valla üldplaneeringuga.

Juurdepääs detailplaneeringualale kavandatakse kohalikult Vissi-Peedumäe teelt nr

5280048.

Transpordiamet on väljastanud seisukohad Nõo vallas Vissi külas asuva Kengu maaüksuse

detailplaneeringu koostamiseks kirjaga 13.11.2023 nr 7.2-2/23/22378-2.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Maano Koemets

vallavanem

Piia Raig [email protected], 745 5434, 53324845

Hendrikson & Ko

www.hendrikson.ee

[email protected]

Raekoja plats 9

51004 Tartu

tel +372 7409 800

9800

Maakri 29

10145 Tallinn

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA

KENGU MAAÜKSUSE

DETAILPLANEERINGU

MÜRAHINNANG

Töö nr 23004852 Tartu 2024

V e

rs io

o n

2 6

.0 2

.2 0

2 4

Veiko Kärbla

Keskkonnakorralduse spetsialist

Nõo vallas Vissi külas asuva Kengu maaüksuse detailplaneeringu mürahinnang 2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 3

2. MÜRA NORMTASEMED ...................................................................................... 4

3. LÄHTEANDMED JA METOODIKA ....................................................................... 6

4. MÜRAHINNANGU TULEMUSED .......................................................................... 8

4.1. LIIKLUSMÜRA KAARDID ................................................................................. 8

4.2. LIIKLUSMÜRA ARVUTUSTULEMUSTE ANALÜÜS ........................................... 8

5. KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED ......................................................................... 11

LISA 1. MÜRAKAARDID ............................................................................................ 13

Nõo vallas Vissi külas asuva Kengu maaüksuse detailplaneeringu mürahinnang 3

1. SISSEJUHATUS

Detailplaneeringuga planeeritav ala asub Nõo vallas Vissi külas ja hõlmab Kengu kinnistut

(52801:004:0185, pindala ca 2,51 ha). Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kengu

maaüksuse jaotamine kruntideks ja ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete ehitamiseks.

Kengu maaüksus (sihtotstarve 100% maatulundusmaa) piirneb lisaks eraomandis olevatele

maaüksustele Nõo vallale kuuluva Vissi -Peedumäe teega ja JõhviTartu-Valga riigimaanteega nr

3. Lõunasuunas piirneb planeeringuala elamumaadega, millele on kehtestatud detailplaneering

ning tänaseks on alustatud eluhoonete rajamist.

Vastavalt planeeringu algatamise korraldusele (Nõo Vallavalitsuse 17. oktoobri 2023 korraldus nr

634) asub Kengu katastriüksus Nõo valla üldplaneeringu kohaselt maa-alal, millel säilib

olemasolev kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku kasutusotstarvet ei

kavandata. Maa kasutusotstarbe muutmine võib toimuda maakorraldusliku töö või

detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt vajadusele ja seda ei loeta (detailplaneeringu

algatamise korralduse kohaselt) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe

ulatuslikuks muutmiseks.

Vastavalt detailplaneeringu lähteseisukohtadele tuleb detailplaneeringu käigus leida piirkonda

sobiv lahendus. Arvestades naaberkinnistute maakasutust (elamumaad), samuti asjaolu, et Kengu

kinnistul on varasemalt asunud eluhoone (talukoht) ning kinnistut on kasutatud elamumaana, on

planeeringualale uute eluhoonete planeerimine eelistatud lahendus.

Planeeringu algatamise raames toodi välja vajadus koostada mürahinnang, mis annab infot

planeeringualal esinevatest liiklusmüra tasemetest ning võimaldab hinnata müra vähendavate

meetmete vajadust.

Käesolev eksperthinnang on seega koostatud eesmärgiga määrata planeeringualal esinev

liiklusmüra tase ning vastavus kehtivatele nõuetele. Piirkonna mürasituatsiooni mõjutavaks

teguriks on peamiselt planeeringualast põhjasuunda jääv Jõhvi-Tartu-Valga riigimaantee nr 3. Tee

asub planeeritud hoonestusaladest ca 60-155 m kaugusel.

Transpordiamet tõi detailplaneeringu koostamise seisukohtades välja, et arvestada tuleb ka

asjaoluga, et Nõo-Elva km 152,0-159,6 lõigu 2+2 ristlõike perspektiivse ümberehituse tagajärjel

muutub oluliselt põhimaantee ja ümberkaudsete teede liikluslahendus . Riigiteede omanik

(Transpordiamet) ei võta planeeringute puhul endale kohustusi teest tingitud võimalike mõjude

leevendusmeetmete rakendamiseks. Vajadusel tuleb vastavad meetmed ette näha planeeringu

raames ning meetmete rakendamine on planeeringust huvitatud isiku kohustus.

Mürahinnangu koostamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ning

keskkonnaministri 03.10.2016 määrusest nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil

planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“.

4 Nõo vallas Vissi külas asuva Kengu maaüksuse detailplaneeringu mürahinnang

Joonis 1. Planeeringuala asukoht Vissi külas (Maa-ameti hübriidkaart 2023), planeeringuala on

märgitud punasega

2. MÜRA NORMTASEMED

Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja

asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu

avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad

töötervishoidu ja tööohutust käsi tlevad nõuded.

Eraldi normatiivid on kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Liiklusmüra hulka loetakse müra, mida

põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on

arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega või regulaarse liiklusega perioodi vältel.

Välisõhu normtasemetega võrdlemiseks kasutatakse tavapäraselt müra hinnatud taset päeval

(7.00–23.00) ja öösel (23.00–7.00). Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud või

arvutatud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust,

impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Päevane ajavahemik (7 -23) sisaldab ka õhtust aega

(19-23), millele rakendatakse parandustegurit +5 dB.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt määratakse müratundlike alade kategooriad vastavalt

üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

▪ I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad,

▪ II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu

maa-alad, rohealad,

▪ III kategooria – keskuse maa-alad,

▪ IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad.

Nõo vallas Vissi külas asuva Kengu maaüksuse detailplaneeringu mürahinnang 5

Vastavalt planeeringu algatamise korraldusele (Nõo Vallavalitsuse 17. oktoobri 2023 korraldus nr

634) asub Kengu katastriüksus Nõo valla üldplaneeringu kohaselt maa-alal, millel säilib

olemasolev kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku kasutusotstarvet ei

kavandata. Maa kasutusotstarbe muutmine võib toimuda maakorraldusliku töö või

detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt vajadusele ja seda ei loeta (detailplaneeringu

algatamise korralduse kohaselt) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe

ulatuslikuks muutmiseks. Antud planeeringu puhul (elamumaade kavandamine) on tegemist II

kategooria müratundliku alaga.

Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi:

▪ müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

▪ müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

Planeeringust huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata.

Tabel 1. Liiklusmüra normtasemed: müra hinnatud tase päeval (Ld) ja öösel (Ln), dB

Ala kategooria üldplaneeringu

alusel

I

virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad

II

haridusasutuste, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande- asutuste ning elamu maa-alad, rohealad

III

keskuse maa-alad

IV

ühiskondlike hoonete maa-alad

Müra

sihtväärtus 50/40 55/50 60/50

Müra

piirväärtus 55/50

60/55

651/601

65/55

701/601

1 lubatud müratundlike hoonete teepoolsel küljel

Müra sihtväärtust (ehk rangemat normi) tuleb atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt rakendada

uute üldplaneeringutega aladel. Arvestades asjaolu, et Kengu kinnistul on varasemalt asunud

eluhoone (talukoht) ning kinnistut on kasutatud elamumaana, samuti vaadates naaberkinnistute

maakasutust (elamumaad) võib planeeringut käsitleda ka olemasoleva elamumaa taastamisena

ning olemasoleva elamupiirkonna laiendamisena. Sel juhul on müra hindamise l lubatud lähtuda

müra piirväärtuse nõuetest. Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt on müra piirväärtuse näol

tegemist müratasemega, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel

tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid.

Käesoleva töö raames viiakse läbi liiklusmüra tasemete võrdlus nii piirväärtusega (ehk

normtasemega, mille ületamine ei ole lubatud) ning sihtväärtusega (informatiivselt, hindamaks

võimalusi planeeringualal minimaalselt nõutavates mõnevõrra paremate tingim uste tagamiseks).

II kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 60 dB päeval (L d) ning 50 dB öösel (Ln), sh on

hoonete teepoolsel küljel lubatud kuni 65 dB päeval (L d) ning 60 dB öösel (Ln).

II kategooria alade liiklusmüra sihtväärtus on 55 dB päeval (L d) ning 50 dB öösel (Ln).

Lisaks välisõhu nõuete järgimisele tuleb tagada head tingimused hoonete siseruumides vastavalt

ruumide reaalsele kasutusotstarbele. Müra normtasemed (ekvivalentne müratase, LpA,eq,T)

hoonete vaikust nõudvates ruumides on kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid“. Liiklusmüra normtasemed elamutes ja ühiskasutusega hoonetes on

järgmised:

▪ Ekvivalentne müratase (LpA,eq,T) eluruumides päeval – 40 dB;

▪ Ekvivalentne müratase (LpA,eq,T) magamisruumides öösel – 30 dB.

6 Nõo vallas Vissi külas asuva Kengu maaüksuse detailplaneeringu mürahinnang

Hoonete siseruumide nõuded tagatakse ning vajalikud heliisolatsioonimeetmed määratakse

standardi „EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ (või samaväärse

uuema standardi) kohaselt.

3. LÄHTEANDMED JA METOODIKA

Lähteandmed

Mürahinnangus analüüsitakse olemasoleva (ehk ehitusjärgse) ning perspektiivse (ehk nt 20. a

jooksul teoreetilise liikluskoormuse suurenemise korral esineva) liiklusega kaasnevat mõju. Müra

modelleerimisel lähtutakse viimaste aastate (ehk aastad 2018-2022) suurima liikluskoormusega

aasta (2021) liiklusloenduse tulemustest.

Põhimaantee nr 3 Jõhvi - Tartu - Valga viimaste aastate suurim liikluskoormus on loendusandmete

kohaselt esinenud aastal 2021, mil ööpäeva keskmine liikluskoormus planeeringualaga piirnevas

teelõigus oli 6774 sõidukit (sh 8,1% raskeliiklust, lubatud sõidukiirus 90 km/h). Raskeliikluse

osakaal on aga olnud suurim aastal 2022 (9%) ning sellest lähtutakse ka müra leviku

modelleerimisel.

Lisaks arvestatakse mürauuringus ka planeeringualaga läänesuunast külgneva Vissi – Peedumäe

teega (hinnanguline liikluskoormus 100 a/ööp) ja planeeringualast enam kui 300 m kaugusele

lõunasuunda jääva Vapramäe – Elva – Kalme teega (viimaste aastate suurim liikluskoormus 1234

a/ööp), kuigi nimetatud teed ei oma märkimisväärset mõju planeeringualale. Samuti ei kaasne

planeeringu realiseerimisega märkimisväärset liikluskoormuse kasvu.

Perspektiivse olukorra hindamisel lähtutakse Nõo-Elva projekti eskiisjoonistest, mille kohaselt on

perspektiivis kavas rajada 2+2 sõiduradadega maantee. Liikluse prognoosimisel lähtuti eeldusest,

et vaadeldavas lõigus (Jõhvi – Tartu – Valga tee km 156-159) võib aset leida samaväärne

liikluskoormuste suurenemine (hinnanguliselt aastateks 2045-2050) nagu Jõhvi – Tartu – Valga

tee eelmises lõigus, mida on täpsemalt kajastatud riigitee 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4–

152,0 asuva Tartu–Nõo lõigu eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise

raames1 (KMH materjalid on leitavad Transpordiameti veebilehelt2).

Perspektiivse liikluskoormuse hindamisel eeldati seega, et piirkonnas võib lähima 20-25 a jooksul

aset leida liikluskoormuste suurenemine 32-33% võrra. Perspektiivse liiklusprognoosi

realiseerumise korral suurenevad teeäärsed hinnatud müratasemed päeval/öösel ca 1,2…1,3 dB

võrra võrreldes olemasolevale liiklussagedusele vastava müraolukorraga. Lisaks võib teatud

mürataseme suurenemine esineda ka lubatud sõidukiiruse võimaliku suurendamine korral

(sõiduautode puhul lähtuti perspektiivses olukorras lubatud sõidukiirusest 110 km/h) ning tee

laiendamisest tingituna (2+2 sõiduradade tee rajamisel laiendatakse tee-ala just vaadeldava

planeeringuala suunas).

Tabel 2. Ehitusjärgsed ja prognoositavad liikluskoormused uuritavas piirkonnas (AKÖL – aasta

keskmine ööpäevane liiklussagedus, ümardatud väärtused)

Tee Aasta AKÖL Raskeliikluse

osakaal Sõidukiirus

Tee nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga

Olemasolev

olukord 6 800 9% 90 km/h

Perspektiivne

olukord (2045-

2050)

9 100 9% 110/90 km/h

1 https://transpordiamet.ee/riigitee-3-e264-johvi-tartu-valga-km-1384-1520-asuva-tartu-noo-loigu- eelprojektiga-kavandatavate-1 (külastatud 23.02.2024) 2 https://pilv.mkm.ee/s/3q8pwPellPaew1E (külastatud 23.02.2024)

Nõo vallas Vissi külas asuva Kengu maaüksuse detailplaneeringu mürahinnang 7

Liikluskoormus jaotati ööpäeva lõikes vastavalt maanteede lähima püsiloenduspunkti (tee nr 3

Jõhvi - Tartu - Valga km 154,1 – Tõravere loenduspunkt) andmetele3 järgmiselt:

▪ 7.00-19.00 – 81% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest,

▪ 19.00-23.00 – 12,9% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest,

▪ 23.00-7.00 – 6,1% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest.

Liiklusmüra arvutamise metoodika

Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 9.0. Liiklusmüra arvutamisel kasutati

Prantsusmaa siseriikliku arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“, mis on viimased 10-15 aastat olnud

Eestis teostatud mürauuringute puhul enim kasutatav arvutusmeetod. Ühtlasi on meetodi puhul

olnud tegemist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 02/49/EÜ toodud soovitusliku

arvutusmeetodiga liikmesriikidele. Seega on arvutustulemused hästi võrreldavad varasemate

uuringutega (sh sarnasete uuringutega teistes piirkondades)

Arvutusmeetodis "NMPB-Routes-96“ käsitletakse heli levikut kahtedes erinevates tingimustes –

soodsad (ehk müra levib kaugemale) ja ebasoodsad (neutraalsed) hajumistingimused.

Soovituslikud soodsate ja ebasoodsate hajumistingimuste osakaalud pikaajalise päe va, õhtu ja öö

mürasituatsiooni kirjeldamisel on järgmised:

▪ pikaajalise päevase müra (7.00-19.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 50% ajast

soodsaid hajumistingimusi;

▪ pikaajalise õhtuse müra (19.00-23.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 75% ajast

soodsaid hajumistingimusi;

▪ pikaajalise öise müra (23.00-7.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 100% ajast soodsaid

hajumistingimusi.

Mürakaardid koostati päevase (Ld, 7.00-23.00) ja öise (Ln, 23.00-7.00) ajavahemiku kohta, sh

sisaldab päevane ajavahemik ka õhtust aega (19-23), millele rakendatakse parandustegurit +5 dB.

Välisõhu mürataset hinnatakse 2 m kõrgusel maapinnast ehk keskmise inimese kuulmiskõrgusel

(või pisut kõrgemal), mürakontuurid esitatakse 5 dB vahemike kaupa, tihedas arvutusvõrgustikus

3*3 m arvutussammuga.

Uuringuala kohta koostati kolmemõõtmeline maastikumudel (sh Maa -ameti Lidar maapinna

kõrguspunktid, teed ja hooned). Helilaineid peegeldavad ehk akustiliselt „kõvad“ pinnad (nt teed)

sisestati mudelisse koefitsiendiga 0. Kavandatavate kruntide õuelade ning ülejäänud piirkondade

(sh haljasalad, põllud, metsatukad) puhul võeti maapinna helineelde koefitsiendiks 0,7, mis

kirjeldab keskkonda, milles leidub teatud määral nii heli peegeldavaid (nt teed ja kõvakattega

platsid) kui ka summutavaid (peamiselt muruplatsid jms koefitsiendiga 1) pindasid (viimaseid

leidub siiski rohkem).

Välisõhu mürasituatsiooni kirjeldamisel on arvestatud ka helilainete peegeldumist hoonete

fassaadidelt (arvutusmudelis kasutati ühekordseid peegeldusi). Mürakaardid kirjeldavad lisaks

vastashoonete peegeldustele ka iga hoone enda fassaadi peegeldusi. Kavandatavatele hoonetele

mõjuvat reaalset mürakoormust hinnatakse seetõttu ka eraldi, fassaadidele mõjuv müratase (ehk

välisõhu müratase, millest on maha arvestatud konkreetse fassaadi enda akustiline peegeldus ca

3 dB ning seda asjaolu tuleb arvestada ka mürakaartidel toodud tulemuste lugemisel , nt müra

samatugevusjoonte võrdlemisel hoonete fassaadil välja toodud müratasemetega, mis võivad

eespool kirjeldatud põhjustel erineda kuni 3 dB ulatuses ) hoonete ja korruste kaupa on välja

toodud ka joonistel (mürakaartidel).

Kõrghaljastuse müra levikut takistavat mõju modelleerimisel ei kasutatud, ühtlasi on

kõrghaljastuse mõju müraolukorrale reeglina ka väike (ning pigem teoreetiline).

Alljärgnevalt on lisatud väljavõte müra modelleerimise tarkvara (SoundPLAN) kolmemõõtmelisest

maastikumudelist.

3 Püsiloenduspunktide liikluskoosseisu ja kiiruse uuring, ERC Konsultatsiooni OÜ, 2016

8 Nõo vallas Vissi külas asuva Kengu maaüksuse detailplaneeringu mürahinnang

Joonis 2. Arvutustarkvara sisene 3d vaade kolmemõõtmelisest maastikumudelist (kavandatavate

hoonete võimalikud asukohad on märgitud helesinisega)

4. MÜRAHINNANGU TULEMUSED

4.1. LIIKLUSMÜRA KAARDID

Käesoleva töö raames koostati mürakaardid järgmistes situatsioonides:

1. Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) olemasolevas (ehitusjärgses)

liiklusolukorras (Lisa 1, mürakaart 1.1);

2. Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) olemasolevas (ehitusjärgses)

liiklusolukorras (Lisa 1, mürakaart 1.2);

3. Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) perspektiivses (hinnanguliselt aastad 2045-

2050) liiklusolukorras (Lisa 1, mürakaart 2.1);

4. Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) perspektiivses (hinnanguliselt aastad 2045-

2050) liiklusolukorras (Lisa 1, mürakaart 2.2).

4.2. LIIKLUSMÜRA ARVUTUSTULEMUSTE ANALÜÜS

Järgnevalt viiakse läbi liiklusmüra arvutustulemuste võrdlus II kategooria müratundlike alade

liiklusmüra normtasemetega. Olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras planeeringualal

kujuneva liiklusmüra olukorra kohta võib öelda järgmist :

▪ Kõrgeim müratase esineb positsioonile 5 planeeritud teele lähima eluhoone teepoolsel

fassaadil (ca 60 m kaugusel teest). Arvutuslik müra hinnatud tase (2 m kõrgusel

maapinnast) päeval (Ld, 7.00-23.00) on ca 57…58 dB ning öisel ajal (Ln, 23.00-7.00) ca

50…51 dB. Teise korruse kõrgusel võib müratase olla ca 2 dB võrra suurem. Hoone

teistele külgedele mõjuv müratase on ca 5 dB võrra väiksem kui teepoolsetel külgedel;

▪ Positsioonidele 4, 6 ja 7 kavandatud eluhoonete teepoolsetel külgedel esineb a rvutuslik

müra hinnatud tase (2 m kõrgusel maapinnast) päeval (Ld, 7.00-23.00) on ca 55…57 dB

ning öisel ajal (Ln, 23.00-7.00) ca 48…50 dB. Teise korruse kõrgusel võib müratase olla

ca 1…2 dB võrra suurem. Hoone teistele külgedele mõjuv müratase on ca 5…10 dB võrra

väiksem kui teepoolsetel külgedel;

▪ Teest kaugemale kavandatud hoonetele (positsioonid 1, 2, 3) mõjuv müratase jääb

väiksemaks kui 55 dB päeval (Ld) ja vahemikku 45…48 dB öösel (Ln).

Nõo vallas Vissi külas asuva Kengu maaüksuse detailplaneeringu mürahinnang 9

▪ Olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras vastab planeeritud hoonete indikatiivses

asukohas kujunev müraolukord I I kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele (60

dB päeval/55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65/60 dB) nii

päeval kui ka öösel;

▪ Võrdluses sihtväärtusega (informatiivne võrdlus) võib ehitusjärgses olukorras esineda

välisõhu müra sihtväärtuse (55 dB päeval/50 dB öösel) ületamist positsioonidele 5, 6 ja 7

kavandatud hoonete teepoolsetel külgedel.

Perspektiivses liiklusolukorras (2+2 sõiduradadega tee väljaehitamine, liikluskoormuste

suurenemine ca 33%, lubatud sõidukiirus 110 km/h) planeeringualal kujuneva liiklusmüra olukorra

kohta võib öelda järgmist:

▪ Perspektiivse liiklusprognoosi realiseerumise korral suurenevad planeeringualal esinevad

hinnatud müratasemed päeval/öösel ca 3 dB võrra võrreldes olemasoleva

müraolukorraga;

▪ Kõrgeim müratase esineb positsioonile 5 ja 6 planeeritud eluhoonete teepoolsel fassaadil

(ca 50…70 m kaugusel 2+2 sõiduradadega teest). Arvutuslik müra hinnatud tase (2 m

kõrgusel maapinnast) päeval (Ld, 7.00-23.00) on ca 60…61 dB ning öisel ajal (Ln, 23.00-

7.00) ca 53…54 dB. Teise korruse kõrgusel võib müratase olla ca 2 dB võrra suurem.

Hoone teistele külgedele mõjuv müratase on ca 5 dB võrra väiksem kui teepoolsetel

külgedel;

▪ Teest kaugemale kavandatud hoonetele (positsioonid 1, 2, 3 , 4, 7) mõjuv müratase jääb

väiksemaks kui 60 dB päeval (Ld) ja vahemikku 47…52 dB öösel (Ln).

▪ Perspektiivses liiklusolukorras vastab planeeritud hoonete indikatiivses asukohas kujunev

müraolukord II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele (6 0 dB päeval/55 dB

öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65/60 dB) nii päeval kui ka öösel;

▪ Võrdluses sihtväärtusega (informatiivne võrdlus) võib ehitusjärgses olukorras esineda

välisõhu müra sihtväärtuse (55 dB päeval/50 dB öösel) ületamist peaaegu kõikidele

positsioonidele (v.a positsioon 2) kavandatud hoonete teepoolsetel külgedel.

Võimalike müra vähendavate meetmete analüüs

Kuigi müra leviku modelleerimise tulemuste kohaselt on planeeringualal tagatud seadusega ette

nähtud minimaalsetele liiklusmüra nõuetele vastavad tingimused analüüsiti käesoleva töö raames

ka võimalikke (ning realistlikke) müra vähendamise võimalusi.

Võimaliku müra leviku piiramise meetmena käsitleti muldvalli rajamist planeeringuala teepoolse

krundi piiri lähedale. Analüüsiti erineva pikkuse ning kõrgusega lahendusi ning optimaalsete

meetmetena pakuti välja ca 180 m pikkuse ning 3,5 m kõrguse muldvalli rajamist. Antud juhul

piirab suuremas mahus meetmete rakendamist ka nt elektripaigaldise (õhuliin) kaitsevöönd.

Eespool kirjeldatud mära vähendavate meetmetega mürakaardid koostati järgmistes

situatsioonides:

1. Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) olemasolevas (ehitusjärgses)

liiklusolukorras muldvalli rajamisel (Lisa 1, mürakaart 3.1) ;

2. Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) olemasolevas (ehitusjärgses)

liiklusolukorras muldvalli rajamisel (Lisa 1, mürakaart 3.2) ;

3. Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) perspektiivses liiklusolukorras muldvalli

rajamisel (Lisa 1, mürakaart 4.1);

4. Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) perspektiivses liiklusolukorras muldvalli

rajamisel (Lisa 1, mürakaart 4.2).

Müra leviku piiramiseks ca 3,5 m kõrguse muldvalli rajamise korral planeeringualal kujuneva

liiklusmüra olukorra kohta võib öelda järgmist (olemasolevas olukorras):

▪ Olemasolevas liiklusolukorras (ehitusjärgne olukord) esineb kõrgeim müratase

positsioonile 5 planeeritud teele lähima eluhoone teepoolsel fassaadil. A rvutuslik müra

hinnatud tase (2 m kõrgusel maapinnast) päeval (L d, 7.00-23.00) on ca 55…56 dB ning

öisel ajal (Ln, 23.00-7.00) ca 48…49 dB. Teise korruse kõrgusel võib müratase olla ca 2

10 Nõo vallas Vissi külas asuva Kengu maaüksuse detailplaneeringu mürahinnang

dB võrra suurem. Hoone teistele külgedele mõjuv müratase on ca 4…5 dB võrra väiksem

kui teepoolsetel külgedel;

▪ Teistele positsioonidele (pos 1, 2, 3, 4, 6 ja 7) kavandatud eluhoonete teepoolsetel

külgedel esinev müratase jääb juba väiksemaks kui 55 dB päeval (Ld) ja 50 dB öösel (Ln).

▪ Olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras (ning muldvalli rajamisel) vastab

planeeritud hoonete indikatiivses asukohas kujunev müraolukord II kategooria alade

liiklusmüra piirväärtuse nõuetele (60 dB päeval/55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel

küljel lubatud vastavalt 65/60 dB) nii päeval kui ka öösel;

▪ Võrdluses sihtväärtusega (informatiivne võrdlus) võib muldvalli rajamisel esineda välisõhu

müra sihtväärtuse (55 dB päeval/50 dB öösel) ületamist ainult positsioonile 5 (ehk teele

lähim hoonestusala) kavandatud hoone teepoolsetel külgedel , kuna planeeringuala

siseselt rajatav muldvall ei kaitse märkimisväärselt antud hoonestusala. Kõigi teiste

hoonestusalade puhul on tagatud ka rangemate ehk liiklusmüra sihtväärtuse nõuetele

vastav müraolukord.

Perspektiivses liiklusolukorras (2+2 sõiduradadega tee väljaehitamine, liikluskoormuste

suurenemine ca 33%, lubatud sõidukiirus 110 km/h) ning müra leviku piiramiseks ca 3,5 m kõrguse

muldvalli rajamisel planeeringualal kujuneva liiklusmüra olukorra kohta võib öelda järgmist:

▪ Perspektiivses liiklusolukorras esineb kõrgeim müratase positsioonile 5 planeeritud teele

lähima eluhoone teepoolsel fassaadil. Arvutuslik müra hinnatud tase (2 m kõrgusel

maapinnast) päeval (Ld, 7.00-23.00) on ca 58…59 dB ning öisel ajal (Ln, 23.00-7.00) ca

51…52 dB. Teise korruse kõrgusel võib müratase olla ca 2 dB võrra suurem. Hoone

teistele külgedele mõjuv müratase on ca 4…5 dB võrra väiksem kui teepoolsetel külgedel;

▪ Teistele positsioonidele (pos 1, 2, 3, 4, 6 ja 7) kavandatud eluhoonete teepoolsetel

külgedel esinev müratase jääb suurusjärku 55 dB päeval (Ld) ja väiksemaks kui 50 dB

öösel (Ln).

▪ Perspektiivses liiklusolukorras (ning muldvalli rajamisel) vastab planeeritud hoonete

indikatiivses asukohas kujunev müraolukord II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse

nõuetele (60 dB päeval/55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt

65/60 dB) nii päeval kui ka öösel;

▪ Võrdluses sihtväärtusega (informatiivne võrdlus) võib muldvalli rajamisel esineda välisõhu

müra sihtväärtuse (55 dB päeval/50 dB öösel) ületamist ainult positsioonile 5 (ehk teele

lähim hoonestusala) kavandatud hoone teepoolsetel külgedel, kuna planeeringuala

siseselt rajatav muldvall ei kaitse märkimisväärselt antud hoonestusala. Kõigi teiste

hoonestusalade puhul on tagatud ka rangemate ehk sihtväärtuse nõuetele vastav (või

sihtväärtusega samaväärne) müraolukord.

Välja pakutud müra leviku piiramise meetmete rakendamise korral on võimalik planeeringualal

kohati (eelkõige planeeringuala keskosas ehk nt positsioonide 6 ja 7 puhul) mürataset (2 m

kõrgusel maapinnast) vähendada ca 4…6 dB võrra, mis tagab lisaks liiklusmüra piirväärtuse

nõuete täitmisele ka rangemate (ning antud juhul mitte kohustuslike) ehk müra sihtväärtuse nõuete

täitmise. Krundi piirile rajatav müratõke omab väiksemat efekti hoone teise korruse akende

kõrgusel müra leviku tõkestamiseks, kuna müra levik maapinnast kõrgemal ei ole enam nii otseselt

takistatud.

Müratõkkemeetmete efektiivsus on väiksem planeeringuala ida - ja lääneosas asuvaid

hoonestusalasid silmas pidades (eelkõige positsioon 5 puhul). Kogu planeeringualal suurema

müra vähendamise efektiivsuse tagamiseks tuleks müratõkkemeetmeid pikendada nii lääne kui ka

idasuunas. Planeeringuala sees tõkete pikendamist (nt planeeringuala idapiiril) takistab

planeeringuala läbiva elektripaigaldise kaitsevöönd.

Arvestades planeeringuala olukorda laiemalt (aga ka nt hoonete teise korruse olukorda) oleks

efektiivsem lahendus müratõkete rajamine vahetult müraallika (maantee) lähedusse ehk kõige

efektiivsem oleks vahetult tee servas asuv (paralleelselt teega kulgev) müratõkkesein või vall.

Vastava lahenduse väljatöötamine on käesoleva planeeringu raames keeruline, kuna nõuab

kokkuleppeid tee valdajaga ning pigem oleks müratõkkelahenduse väljatöötamine võimalik

(teoreetiliselt) Nõo-Elva teeprojekti raames.

Nõo vallas Vissi külas asuva Kengu maaüksuse detailplaneeringu mürahinnang 11

Siinkohal toodud müratõkete parameetrid (kõrgused ja pikkused) on soovituslikud (optimaalsed)

mõõdud, kuna otseselt seadusega ette nähtu minimaalsed müra-alased nõuded planeeringule on

täidetud ka täiendavaid meetmeid rakendamata. Meetmete soovitus lähtub planeeringualal

võimalikult heade tingimuste tagamisest, teoreetiliselt võib rajada muldvalli ka väiksemas mahus

(minimaalselt nt maanteega paralleelselt kulgeva planeeringuala piiri ulatuses) . Samuti võib

muldvall olla ka pisut madalam, nt ca 3 m kõrguse valli korral on müratasemed ainult ca 0,5 dB

võrra suuremad kui mürakaartidel arvutatud 3,5 m kõrguse valliga olukorras.

Kui planeeringu raames võtta siiski eesmärgiks ka müra sihtväärtuse tagamine siis tuleks ette

näha muldvall ning positsioonile 5 eluhoonet mitte rajada (kuna planeeringuala sisese valli

rajamise korral ei ole tagatud efektiivne müra tõkestamine planeeringuala idaosas).

5. KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED

Käesolev eksperthinnang koostati eesmärgiga määrata planeeringualal esinev liiklusmüra tase

ning vastavus kehtivatele nõuetele. Piirkonna mürasituatsiooni mõjutavaks teguriks on peamiselt

planeeringualast põhjasuunda jääv Jõhvi – Tartu – Valga riigimaantee nr 3. Tee asub planeeritud

hoonestusaladest ca 60-155 m kaugusel. Samuti arvestati asjaoluga, et Nõo-Elva km 152,0-159,6

lõigu 2+2 ristlõike perspektiivse ümberehituse tagajärjel muutub oluliselt põhimaantee ja

ümberkaudsete teede liikluslahendus.

Kokkuvõtlikult võib olemasoleva (ehitusjärgse) müraolukorra kohta öelda järgmist:

▪ Olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras vastab planeeritud hoonete indikatiivses

asukohas kujunev müraolukord I I kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele (60

dB päeval/55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65/60 dB) nii

päeval kui ka öösel;

▪ Võrdluses sihtväärtusega (informatiivne võrdlus) võib ehitusjärgses olukorras esineda

välisõhu müra sihtväärtuse (55 dB päeval/50 dB öösel) ületamist positsioonidele 5, 6 ja 7

kavandatud hoonete teepoolsetel külgedel.

Perspektiivses liiklusolukorras (2+2 sõiduradadega tee väljaehitamine, liikluskoormuste

suurenemine ca 33%, lubatud sõidukiirus 110 km/h) planeeringualal kujuneva liiklusmüra olukorra

kohta võib öelda järgmist:

▪ Perspektiivses liiklusolukorras vastab planeeritud hoonete indikatiivses asukohas kujunev

müraolukord II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele (6 0 dB päeval/55 dB

öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65/60 dB) nii päeval kui ka öösel;

▪ Võrdluses sihtväärtusega (informatiivne võrdlus) võib ehitusjärgses olukorras esineda

välisõhu müra sihtväärtuse (55 dB päeval/50 dB öösel) ületamist peaaegu kõikidele

positsioonidele (v.a positsioon 2) kavandatud hoonete teepoolsetel külgedel.

Kuigi müra leviku modelleerimise tulemuste kohaselt on planeeringualal tagatud seadusega ette

nähtud minimaalsetele liiklusmüra nõuetele vastavad tingimused analüüsiti käesoleva töö raames

ka võimalikke (ning realistlikke) müra vähendamise võimalusi. Võimaliku müra leviku piiramise

meetmena käsitleti muldvalli rajamist planeeringuala teepoolse krundi piiri lähedale. Analüüsiti

erineva pikkuse ning kõrgusega lahendusi ning optimaalsete meetmetena pakuti välja ca 180 m

pikkuse ning 3,5 m kõrguse muldvalli rajamist. Antud juhul piirab suuremas mahus meetmete

rakendamist ka nt elektripaigaldise (õhuliin) kaitsevöönd. Müra leviku piiramiseks muldvalli

rajamise korral planeeringualal kujuneva liiklusmüra olukorra kohta võib öelda järgmist :

▪ Nii olemasolevas (ehitusjärgses) kui ka perspektiivses liiklusolukorras (ning muldvalli

rajamisel) vastab planeeritud hoonete indikatiivses asukohas kujunev müraolukord II

kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele (60 dB päeval/55 dB öösel, sh on

hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65/60 dB) nii päeval kui ka öösel;

▪ Võrdluses sihtväärtusega (informatiivne võrdlus) võib muldvalli rajamisel esineda välisõhu

müra sihtväärtuse (55 dB päeval/50 dB öösel) ületamist ainult positsioonile 5 (ehk teele

lähim hoonestusala) kavandatud hoone teepoolsetel külgedel , kuna planeeringuala

12 Nõo vallas Vissi külas asuva Kengu maaüksuse detailplaneeringu mürahinnang

siseselt rajatav muldvall ei kaitse märkimisväärselt antud hoonestusala . Kõigi teiste

hoonestusalade puhul on tagatud ka rangemate ehk liiklusmüra sihtväärtuse nõuetele

vastav müraolukord (perspektiivses olukorras sihtväärtusega samaväärne olukord).

Müratõkkemeetmete efektiivsus on väiksem planeeringuala ida - ja lääneosas asuvaid

hoonestusalasid silmas pidades, eelkõige positsioon 5 puhul (mis on antud planeeringu puhul

kõige kehvemate tingimustega piirkond ja seda nii müratõkkevalliga kui ka ilma vallita olukorras

ning seda asjaolu tuleb lõpliku planeeringulahenduse väljatöötamisel silmas pidada).

Kogu planeeringualal suurema müra vähendamise efektiivsuse tagamiseks tuleks

müratõkkemeetmeid pikendada nii lääne kui ka idasuunas. Planeeringuala sees tõkete

pikendamist (nt planeeringuala idapiiril) takistab planeeringuala läbiva elektripaigaldise

kaitsevöönd aga ka planeeringuala kuju (ning kinnistute piirid). Arvestades planeeringuala

olukorda laiemalt (aga ka nt hoonete teise korruse olukorda) oleks efektiivsem lahendus

müratõkete rajamine vahetult müraallika lähedusse (paralleelselt maanteega) ehk kõige

efektiivsem oleks vahetult tee servas asuv müratõkkesein või vall. Vastava lahenduse

väljatöötamine on käesoleva planeeringu raames keeruline, kuna nõuab kokkuleppeid tee

valdajaga ning pigem oleks müratõkkelahenduse väljatöötamine võimalik (teoreetiliselt) Nõo-Elva

teeprojekti raames.

Siinkohal toodud müratõkete parameetrid (kõrgused ja pikkused) on soovituslikud (optimaalsed)

mõõdud, kuna otseselt seadusega ette nähtu minimaalsed müra-alased nõuded planeeringule on

täidetud ka täiendavaid meetmeid rakendamata. Meetmete soovitus lähtub planeeringualal

võimalikult heade tingimuste tagamisest, teoreetiliselt võib rajada muldvalli ka väiksemas mahus

(minimaalselt nt maanteega paralleelselt kulgeva planeeringuala piiri ulatuses) . Samuti võib

muldvall olla ka pisut madalam, nt ca 3 m kõrguse valli korral on müratasemed ainult ca 0,5 dB

võrra suuremad kui mürakaartidel arvutatud 3,5 m kõrguse valliga olukorras .

Kui planeeringu raames võtta siiski eesmärgiks ka müra sihtväärtuse tagamine siis tuleks ette

näha muldvall ning positsioonile 5 eluhoonet mitte rajada (kuna planeeringuala sisese valli

rajamise korral ei ole tagatud efektiivne müra tõkestamine planeeringuala idaosas).

Hoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks tuleb müra suhtes tundliku funktsiooniga

hoonete ja pindade rajamisel järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded.

Kaitse müra eest, mille kohaselt:

▪ Kavandades eluruume (elu- ja magamisruumid) Ld 61-65 dB müratsooni on standardi

kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’ tr,s,w) 40 dB.

Teeäärsete hoonete otsakülgedel ning hoovipoolsetel külgedel eluruumide rajamisel on

samuti soovitatav lähtuda välispiirde ühisisolatsiooni (R’ tr,s,w) väärtusest ca 35-40 dB;

▪ Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni

suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks .

Hoonete rajamisel on maantee poolsed küljed võimalusel soovitatav maksimaalselt jätta

üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (esik, koridorid, samuti köök, wc,

vannituba jm abiruumid). Magamisruumid on võimalusel soovitatav paigutada hoonete

hoovipoolsele küljele. Samas on rangete heliisolatsiooninõuete järgimisel tagatud siseruumides

head tingimused ka teepoolsetel külgedel (suletud akende korral) ning seetõttu ei ole mõistlik

tubade jaotuse osas ka liiga rangeid piiranguid seada.

On selge, et vaadeldava piirkonna (suure liikluskoormusega põhimaantee läheduses) puhul on

tegemist suhteliselt mürarikka alaga ning seda asjaolu tuleb arvestada elukoha valikul. Lisaks

tuleb silmas pidada, et liiklusmüra võib teatud määral mõjuda häirivalt ka juhul, kui müra

normtasemetele vastavad tingimused on tagatud. Samuti ei välista müra vähendavate meetmete

rakendamine (nt müratõkked) täielikult häiringute esinemise võimalust.

Nõo vallas Vissi külas asuva Kengu maaüksuse detailplaneeringu mürahinnang 13

LISA 1. MÜRAKAARDID

1.1 Müra hinnatud tase päeval (Ld) ehitusjärgselt (olemasolev liiklusolukord);

1.2 Müra hinnatud tase öösel (Ln) ehitusjärgselt (olemasolev liiklusolukord) ;

2.1 Müra hinnatud tase päeval (Ld) perspektiivses liiklusolukorras;

2.2 Müra hinnatud tase öösel (Ln) perspektiivses liiklusolukorras;

3.1 Müra hinnatud tase päeval (Ld) ehitusjärgselt (olemasolev liiklusolukord) muldvalli rajamisel;

3.2 Müra hinnatud tase öösel (Ln) ehitusjärgselt (olemasolev liiklusolukord) muldvalli rajamisel;

4.1 Müra hinnatud tase päeval (Ld) perspektiivses liiklusolukorras muldvalli rajamisel;

4.2 Müra hinnatud tase öösel (Ln) perspektiivses liiklusolukorras muldvalli rajamisel.

1 53 2 54

1 54 2 56

1 43 2 45

1 49 2 51

1 54 2 55

1 51 2 53

1 56 2 57

1 46 2 47

1 52 2 54

1 51 2 53

1 42 2 43

1 47 2 50

1 57 2 59

1 52 2 53

1 56 2 58

1 49 2 52

1 53 2 54

1 46 2 48

1 52 2 54

1 48 2 49

1 55 2 56

1 47 2 51

1 55 2 56

1 50 2 51

1 58 2 60

1 53 2 54

1 57 2 59

1 52 2 53

1

3

5

7

2

4 6

Plan. kruntide piirid

Planeeritud hoonestusalad

Planeeritud hoonete

indikatiivne asukoht

Vall 1 57 50

2 58 51

3 59 52 Level table

Ld, dB

<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70

Mürakaart 1.1: ehitusjärgne olukord - müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00)

SoundPLAN 9.0

Mõõtkava 1:2000

0 25 50 75 m

1 46 2 47

1 48 2 49

1 35 2 36

1 42 2 45

1 48 2 48

1 44 2 46

1 49 2 50

1 39 2 41

1 45 2 47

1 44 2 46

1 34 2 35

1 41 2 44

1 50 2 51

1 45 2 46

1 50 2 51

1 43 2 45

1 46 2 48

1 39 2 41

1 46 2 47

1 41 2 43

1 48 2 49

1 40 2 44

1 48 2 49

1 43 2 44

1 51 2 52

1 47 2 48

1 50 2 52

1 45 2 46

1

3

5

7

2

4 6

Plan. kruntide piirid

Planeeritud hoonestusalad

Planeeritud hoonete

indikatiivne asukoht

Vall

Ln, dB

<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70

Mürakaart 1.2: ehitusjärgne olukord - müra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00)

SoundPLAN 9.0

Mõõtkava 1:2000

0 25 50 75 m

1 55 2 57

1 57 2 59

1 44 2 46

1 52 2 54

1 57 2 58

1 54 2 55

1 59 2 60

1 48 2 50

1 54 2 57

1 53 2 56

1 43 2 45

1 50 2 53

1 60 2 62

1 55 2 56

1 60 2 62

1 53 2 55

1 56 2 57

1 48 2 50

1 55 2 57

1 51 2 52

1 58 2 60

1 50 2 54

1 58 2 59

1 53 2 53

1 61 2 63

1 57 2 58

1 60 2 63

1 55 2 56

1

3

5

7

2

4 6

Plan. kruntide piirid

Planeeritud hoonestusalad

Planeeritud hoonete

indikatiivne asukoht

Vall 1 57 50

2 58 51

3 59 52 Level table

Ld, dB

<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70

Mürakaart 2.1: perspektiivne olukord (2045) - müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00)

SoundPLAN 9.0

Mõõtkava 1:2000

0 25 50 75 m

1 48 2 49

1 50 2 51

1 36 2 38

1 45 2 47

1 50 2 50

1 47 2 48

1 52 2 53

1 41 2 43

1 47 2 50

1 46 2 49

1 36 2 37

1 43 2 46

1 53 2 54

1 48 2 49

1 53 2 54

1 46 2 48

1 49 2 50

1 41 2 43

1 48 2 49

1 44 2 45

1 51 2 52

1 43 2 47

1 51 2 51

1 46 2 46

1 54 2 55

1 50 2 50

1 53 2 54

1 48 2 49

1

3

5

7

2

4 6

Plan. kruntide piirid

Planeeritud hoonestusalad

Planeeritud hoonete

indikatiivne asukoht

Vall

Ln, dB

<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70

Mürakaart 2.2: perspektiivne olukord (2045) - müra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00)

SoundPLAN 9.0

Mõõtkava 1:2000

0 25 50 75 m

1 53 2 54

1 52 2 55

1 43 2 45

1 44 2 48

1 51 2 54

1 50 2 52

1 51 2 55

1 45 2 47

1 50 2 53

1 47 2 51

1 42 2 43

1 46 2 50

1 50 2 54

1 47 2 52

1 52 2 54

1 47 2 51

1 49 2 52

1 45 2 48

1 49 2 51

1 48 2 49

1 49 2 53

1 46 2 50

1 52 2 53

1 50 2 51

1 55 2 58

1 50 2 53

1 56 2 58

1 52 2 53

1

3

5

7

2

4 6

Plan. kruntide piirid

Planeeritud hoonestusalad

Planeeritud hoonete

indikatiivne asukoht

Muldvall

Ld, dB

<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70

Mürakaart 3.1: ehitusjärgne olukord muldvalliga (h=3,5 m) - müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00)

SoundPLAN 9.0

Mõõtkava 1:2000

0 25 50 75 m

1 46 2 47

1 46 2 48

1 35 2 36

1 37 2 42

1 45 2 47

1 43 2 45

1 44 2 48

1 39 2 40

1 44 2 47

1 40 2 44

1 34 2 35

1 40 2 43

1 43 2 47

1 40 2 45

1 45 2 47

1 41 2 44

1 43 2 46

1 38 2 41

1 42 2 45

1 41 2 43

1 42 2 46

1 40 2 44

1 45 2 46

1 43 2 44

1 48 2 50

1 44 2 46

1 49 2 51

1 45 2 46

1

3

5

7

2

4 6

Plan. kruntide piirid

Planeeritud hoonestusalad

Planeeritud hoonete

indikatiivne asukoht

Muldvall

Ln, dB

<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70

Mürakaart 3.2: ehitusjärgne olukord muldvalliga (h=3,5 m) - müra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00)

SoundPLAN 9.0

Mõõtkava 1:2000

0 25 50 75 m

1 55 2 57

1 55 2 58

1 44 2 46

1 47 2 51

1 54 2 57

1 52 2 55

1 55 2 58

1 48 2 49

1 53 2 56

1 50 2 54

1 43 2 45

1 49 2 52

1 54 2 57

1 51 2 55

1 55 2 57

1 51 2 54

1 53 2 55

1 48 2 50

1 52 2 54

1 51 2 52

1 52 2 56

1 49 2 54

1 55 2 56

1 53 2 53

1 58 2 61

1 54 2 56

1 59 2 62

1 55 2 56

1

3

5

7

2

4 6

Plan. kruntide piirid

Planeeritud hoonestusalad

Planeeritud hoonete

indikatiivne asukoht

Muldvall

Ld, dB

<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70

Mürakaart 4.1: perspektiivne olukord muldvalliga (h=3,5 m) - müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00)

SoundPLAN 9.0

Mõõtkava 1:2000

0 25 50 75 m

1 48 2 49

1 48 2 50

1 36 2 38

1 40 2 44

1 47 2 49

1 45 2 47

1 47 2 51

1 41 2 42

1 46 2 49

1 42 2 46

1 36 2 37

1 42 2 45

1 47 2 50

1 44 2 48

1 48 2 50

1 43 2 47

1 46 2 48

1 40 2 43

1 45 2 47

1 44 2 45

1 45 2 49

1 42 2 47

1 48 2 49

1 46 2 46

1 51 2 53

1 47 2 49

1 52 2 53

1 48 2 49

1

3

5

7

2

4 6

Plan. kruntide piirid

Planeeritud hoonestusalad

Planeeritud hoonete

indikatiivne asukoht

Muldvall

Ln, dB

<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70

Mürakaart 4.2: perspektiivne olukord muldvalliga (h=3,5 m) - müra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00)

SoundPLAN 9.0

Mõõtkava 1:2000

0 25 50 75 m

Väliprojekt OÜ

Reg nr 14339541 Sepavälja 33, Tartu

50115 Tartu maakond

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA

KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

PLANEERINGUALA ASUKOHT Tartumaa, Nõo vald, Vissi küla

Töö nr: DP-202349

Kuupäev: 29.05.2024

PLANEERINGU KORRALDAJA

PLANEERINGUST HUVITATUD ISIK

PLANEERINGU KOOSTAJAD

Nõo Vallavalitsus OMA Trading OÜ

Projektijuht:

Liis Alver (Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7)

Planeerija:

Kätlina Veltmann (Diplomeeritud maastikuarhitekt, MSc)

TARTU 2024

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla

DP-202349

2

SISUKORD SELETUSKIRI ........................................................................................................................................................... 3

1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ............................................................................................... 3 2. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ........................................................................... 3 3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ja alusplaanid ........................................................................... 4 4. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ....................................................................... 5 5. Olemasolev olukord .............................................................................................................................................. 6 6. Planeerimisettepanek .......................................................................................................................................... 7

6.1. Ruumilise lahenduse eesmärgid .............................................................................................................. 7 6.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ................................................................................................. 7 6.3. Krundi ehitusõigus ......................................................................................................................................... 8 6.4. Krundi hoonestusala piiritlemine ........................................................................................................... 8 6.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded ja ehituslikud tingimused ........................................ 8 6.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ........................................................................... 9

6.6.1. Juurdepääs planeeringualale ....................................................................................................... 9 6.6.2. Juurdepääs kruntidele, liiklus- ja parkimiskorraldus ....................................................... 9

6.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ...................................................................................................... 10 6.7.1. Üldkasutatav maa ........................................................................................................................... 10 6.7.2. Elamukruntide haljastus ja piirded ........................................................................................ 10 6.7.3. Heakord ja jäätmete kogumine ................................................................................................. 10

6.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ....................................................................................................... 10 6.9. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded .................................................................................. 10 6.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .......................................................................................... 11

6.10.1. Üldised põhimõtted ....................................................................................................................... 11 6.10.2. Veevarustus ....................................................................................................................................... 11 6.10.3. Tuletõrje veevarustus ................................................................................................................... 11 6.10.4. Reoveekanalisatsioon ................................................................................................................... 12 6.10.5. Sademevesi ........................................................................................................................................ 12 6.10.6. Elektrivarustus................................................................................................................................. 12 6.10.7. Telekommunikatsioonivarustus .............................................................................................. 13 6.10.8. Soojavarustus ................................................................................................................................... 13

6.11. Servituutide vajaduse määramine ................................................................................................. 13 6.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ........................................................ 14 6.13. Keskkonnatingimusi tagavad nõuded .......................................................................................... 14 6.14. Müra-, vibratsiooni- ja insolatsioonitingimusi tagavad nõuded ....................................... 15 6.15. Pinnase radoonisisaldus ..................................................................................................................... 16 6.16. Kultuurilised ja sotsiaalmajanduslikud mõjud ......................................................................... 17 6.17. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused

ning nende ulatus .................................................................................................................................. 17 6.18. Planeeringu elluviimise võimalused ............................................................................................. 18

KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE..................................................................................... 20 JOONISED ............................................................................................................................................................... 21

Joonis 1. Asukohaskeem .......................................................................................................................................... 22 Joonis 2. Tugiplaan ..................................................................................................................................................... 23 Joonis 3. Kontaktvööndi analüüsiskeem .......................................................................................................... 24 Joonis 4. Põhijoonis .................................................................................................................................................... 25 Joonis 5. Tehnovõrgud ja kitsendused .............................................................................................................. 26 Joonis 6. Illustratsioon (koostamisel) ................................................................................................................ 27

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla DP-202349

3

SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Nõo Vallavalitsuse 17.10.2023 korraldus nr 634, millega otsustati algatada Nõo vallas Vissi külas asuva Kengu maaüksuse detailplaneeringu koostamine ning kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad.

9. oktoobril 2023. a on sõlmitud planeeringust huvitatud isiku ja Nõo Vallavalitsuse vahel „Detailplaneeringu koostamise tellimise õiguse üleandmise ja detailplaneeringu koostamise rahastamise leping nr 7-2/7-2023 ja eelkokkulepe detailplaneeringukohaste ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste ja avaliku ruumi väljaehitamiseks ja rahastamiseks“.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Nõo Vallavalitsus.

Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi Kengu maaüksuse (52801:004:0185) jagamiseks elamumaa kruntideks ning määrata kruntidele ehitusõigus üksik- ja/või kaksikelamute püstitamiseks. Planeeringuga lahendatakse juurdepääsud kruntidele ning antakse heakorrastuse, haljastuse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted.

Planeeringualasse hõlmatud ala suurus on ca 2,5 ha.

Kehtivad detailplaneeringud planeeringualal puuduvad.

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõikest 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Olulise keskkonnamõjuga tegevused on toodud sama seaduse § 6 lõikes 1. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ on toodud nimekiri tegevustest, mille korral tuleb anda eelhinnang ning kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust. Kuna kavandatud tegevus ei kuulu eelpool toodud tegevuste hulka, ei ole eelhinnangu andmine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kaalumine vajalik.

2. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele

Planeeritav ala asub kehtiva Nõo valla üldplaneeringu kohaselt nn valgel alal, millel säilib olemasolev kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku kasutusotstarvet ei kavandata. Maa kasutusotstarbe muutmine võib toimuda maakorraldusliku töö või detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt vajadusele ja seda ei loeta üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva Nõo valla üldplaneeringu ja valla ruumilise arengu põhimõtetega, mille kohaselt on oluline arendada ja laiendada väljakujunenud keskkondi, kasutades maksimaalselt ära olemasolevat infrastruktuuri ning luues seeläbi kaasaegseid ja inimsõbralikke keskkondi.

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla

DP-202349

4

Skeem 1. Väljavõte üldplaneeringust (planeeringuala tähistatud musta katkendjoonega)

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ja alusplaanid

 Nõo valla üldplaneering (kehtestatud 29.06.2006 määrusega nr 15);

 Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamises ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord (Nõo Vallavolikogu 15.12.2022 määrus nr 23);

 Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030;

 Nõo valla jäätmehoolduseeskiri;

 Nõo valla heakorraeeskiri;

 Transpordiameti lähteseisukohad (13.11.2023 nr 7.2-2/23/22378-2);

 Nõo-Elva km 152,0-159,6 lõigu 2+2 ristlõikele ümberehituse teeprojekti eskiislahendus (Transpordiameti edastatud väljavõte projektist);

 Vissi külas asuva Uue-Kengu kinnistu detailplaneering (kehtestatud 17.06.2010, Manglusson OÜ, töö nr 07.048);

 Kengu maaüksuse detailplaneeringu mürahinnang (Hendrikson&Ko, töö nr 23004852, 2024. a);

 Muud kehtivad õigusaktid ja standardid.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on topo-geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja Tartu Geodeesia OÜ (reg nr 14600850, litsents MTR EEG000462), töö nr TG464 (veebruar 2023). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla DP-202349

5

Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on lähtutud planeerimisseadusest ning 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Arvestatud on Siseministeeriumi poolt 2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid“.

Planeeringu koostamise käigus toimunud koostööd kajastav kirjavahetus, kooskõlastused ning teised dokumendid asuvad lisades.

4. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala asub Tartu maakonnas Nõo vallas Vissi külas, valla piiride suhtes lääneosas. Kaugus valla keskusest Nõo alevikust on ca 7 km ning Elva linna keskusest ca 4,5 km.

Ala paikneb kompaktse ja hajusa hoonestusega ning metsaga kaetud alade vahelisel alal. Lõunasuunda jäävad riigiteega 22152 Vapramäe-Elva-Kalme piirnevatele aladele hajusa ja ebakorrapärase hoonestusmustriga olemasolevad ning varasemalt planeeritud ja osaliselt veel hoonestamata väikeelamu alad, mida võib käsitleda kui üleminekuala tiheasusutuselt hajaasustusele. Antud piirkonna kruntide suurus on varieeruv, jäädes vahemikku ca 2500– 30000 m2. Ca 0,5 km kaugusel lõunasuunas asuvad Elva linna tiheasustusalad. Põhjasuunas, teisel pool maanteed, asub suures osas 70ndatel rajatud korrapärase krundistruktuuriga kompaktse ja tiheda hoonestusega Vissi küla suvilapiirkond, kuhu on aja jooksul lisandunud erinevatest ajajärkudest uushoonestus ning mis on kasutusele võetud alalise elamualana. Kruntide keskmine suurus on ca 1000-1200 m2. Arhitektuursetest lahendustest lähipiirkonnas on valdavaks viilkatuse ja katusealuse korrusega eluhooned ning välisviimistluses on kasutatud kombineerituna puitu, kivi ja krohvi.

Planeeringuala piirneb vahetult põhjast riigiteega 3 Jõhvi-Tartu-Valga, läänest kohaliku Vissi- Peedumäe tee ja metsaga kaetud riigimaaga, idast eraomandis metsamaaga ning lõunast hoonestamata elamumaa kruntidega, kuhu on varasemalt kehtestatud detailplaneeringuga planeeritud ca 2500-5500 m2 suuruste kruntidega kompaktne elamuala ning määratud ehitusõigus üksikelamute püstitamiseks. Detailplaneeringut on hakatud realiseerima.

Planeeringuala piirinaabrid on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Aadress Katastriüksuse

tunnus Pindala

Katastriüksuse sihtotstarve

3 Jõhvi-Tartu-Valga tee 52801:004:0176 10.95 ha transpordimaa 100%

Uus-Raja 52801:004:0140 10.32 ha maatulundusmaa 100%

Uue-Kengu tee 3 52801:004:0210 4206 m² elamumaa 100%

Uue-Kengu tee 8 52801:004:0213 3727 m² elamumaa 100%

Uue-Kengu tee 4 52801:004:0211 3692 m² elamumaa 100%

Uue-Kengu tee 2 52801:004:0209 5382 m² elamumaa 100%

Vissi-Peedumäe tee 52801:001:0791 9898 m² transpordimaa 100%

Vissi 52801:004:0120 4410 m² maatulundusmaa 100%

Juurdepääs planeeringualale on kohalikult Vissi-Peedumäe teelt, mis ühendub planeeringu

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla

DP-202349

6

koostamisel hetkel riigiteedega 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee ning 22152 Vapramäe-Elva-Kalme tee. Planeeringu koostamisel on arvestatud riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee perspektiivse rekonstrueerimise projektiga, millega on ette nähtud mahasõidu likvideerimine Vissi- Peedumäe teele (vt joonis 4). Projekti realiseerimise järgselt säilib ligipääs planeeringualale 22152 Vapramäe-Elva-Kalme tee kaudu.

Vapramäe-Elva-Kalme tee äärde on rajatud kergliiklustee, mis jääb planeeringualast ca 0,5 km kaugusele ning mille kaudu on ühendus nii Nõo aleviku kui ka Elva linnaga.

Mõlemas suuremas lähiasulas, nii Nõo alevikus kui Elva linnas, on kättesaadavad erinevad haridus- ja tervishoiuteenused, kaubandus ja huvitegevus. Haridusasutustest asuvad Nõo alevikus Nõo põhikool ja Nõo reaalgümnaasium ning lasteaed Krõll, samuti lasteaed Tõravere alevikus. Elva linnas asuvad Elva Gümnaasium ja mitmed lasteaiad.

Lähim ühistranspordipeatu asub ca 60 m kaugusel Vissi-Peedumäe teel (Vissi peatus), mille kaudu on bussiühendused nii Nõo aleviku, Elva linna kui ka Tartu linnaga.

Planeeringualast kagusuunda, ca 1,5 km kaugusele jääb Elva maastikukaitseala (Vapramägi), kuhu on rajatud mitmed matkarajad.

Eeltoodust tulenevalt on planeeritav elamuala piirkonda sobilik, jätkates väljakujunenud asustusstruktuuri põhimõtteid – vabakujulise hoonestusmustriga kompaktne elamuala, mis ühendab olemasolevad ja rajatavad elamualad terviklikuks, olles seejuures käsitletav tiheasustus- ja hajaasustusala üleminekualana. Lisaks on planeeringualale tagatud juurdepääs nii auto, ühistranspordi kui ka kergliiklusvahenditega liiklejatele ning lähiasulates on tagatud erinevate igapäevaste teenuste hea kättesaadavus ja võimalused rekreatiivseks tegevuseks.

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on toodud joonisel 3.

5. Olemasolev olukord

Detailplaneeringuala moodustab 2,51 ha suurune 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Kengu maaüksus (52801:004:0185).

Planeeringuala piirneb põhjast riigiteega nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 157,03-157,14, mille 50 m laiune kaitsevöönd ulatub planeeringualale. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 6042 sõidukit.

Planeeringuala on põhjapoolses osas kaetud isetekkelise kõrghaljastusega ja lõunapoolses osas lageda loodusliku rohumaaga. Olemasoleva kõrghaljastuse liigilise koosseisu moodustavad peamiselt arukased ja harilikud kuused. Kõrghaljastusega vöönd jääb suures osas ka riigitee äärsele alale, toimides muuhulgas riigitee ja elamuala vahelise visuaalse puhvrina.

Planeeringualal asuvad kunagiste hoonete varemed. Olemasolevad hooned ning muud ehitised ja rajatised puuduvad.

Planeeritav ala on suhteliselt ühtlase reljeefiga, kerge languga põhjasuunas. Kõrguste erinevus planeeringuala ulatuses on ca 1.8 m (abs 61.5…63.4 m).

Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on valdavaks kahkjas leetunud mullad (LP) ja nõrgalt leetunud mullad (Lkl), mis on valdavalt suure liivasisaldusega, veerežiimilt parasniisked või põuakartlikud ning madala huumusesisaldusega toitainevaesed mullad.

Planeeringuala läbib keskpinge õhuliin kaitsevööndiga 10 m kummalegi poole õhuliini telge.

Planeeringuala idaserva läbib sademeveekraav, mille kaudu suunatakse lõunasuunast

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla DP-202349

7

pealevalguv Vissi-Peedumäe tee ja Uue-Kengu tee äärsete kruntide kuivendusvesi olemasoleva kraavituse kaudu põhjasuunda. Sademeveekraavide eesvooluks on Vissi järv.

Olemasolevad liitumised tehnovõrkudega puuduvad.

Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused:

 Riigitee 50 m laiune kaitsevöönd, kus on keelatud tegevused vastavalt ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3;

 Keskpinge elektriõhuliin ning selle kaitsevöönd (10 m);

Planeeringualal ei esine kultuurimälestisi, loodusvarasid ega kaitstavaid loodusobjekte ja loodusalasid.

Maaüksus asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal, kus esineb madal reostusohtlikkuse tase.

Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt jääb planeeringuala keskmise või madala radoonisisaldusega piirkonda, kus radoonisisaldus pinnases jääb eeldatavalt normi piiresse. Olemasolev olukord on kajastatud joonisel 2.

6. Planeerimisettepanek

6.1. Ruumilise lahenduse eesmärgid

Kengu maaüksus jääb olemasoleva väljakujunenud kompaktse hoonestuse ja tiheasustusala ning hajusama ja maalähedasema hoonestusstruktuuriga elamualade vahelisele alale. Tegemist on elamugrupiga, mis sobib varasemalt planeeritud Uue-Kengu tee äärse elamurajooni vahetusse lähedusse, jätkates sarnaste ruumiliste ja arhitektuursete põhimõtetega. Juurdepääsutee ja krundistruktuuri kavandamisel on lähtutud põhimõttest, et moodustuks hajaasustuse üleminekualale sobilik vabakujuline ja range hoonestusmustrita elamugrupp.

Planeeringuala asub looduslikult kaunis kohas ning antud alal ja selle vahetus läheduses kasvav olemasolev kõrghaljastus rikastab piirkonna visuaalset ilmet. Planeeringuga on ette nähtud planeeritud elamukruntidel olemasoleva kõrghaljastuse võimalikult suures osas säilitamine. Planeeritud elamugrupi ja riigitee vahelisele alale kavandatud kõrghaljastatud üldkasutatav ala moodustab koos Vissi maaüksusel asuva kõrghaljastusega visuaalse haljaspuhvri, leevendades teatud määral ka riigiteelt kanduvaid võimalikke häiringuid (müra, tolm).

Arvestades olemasoleva asustus- ja loodusliku keskkonnaga, hea ligipääsuga ja toimiva tehnilise ja sotsiaalse taristuga, on planeeritav elamugrupp piirkonda sobilik.

Planeeringulahendus on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

6.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga moodustatakse kokku 11 krunti.

 7 elamumaa krunti (EP/EPk – üksik- ja kaksikelamu maa)

 3 transpordimaa krunti (LT – tee ja tänava maa), juurdepääsutee rajamiseks, sademeveekraavi väljakruntimiseks elamumaast ning riigitee laiendamiseks vastavalt riigitee eskiisprojektis toodud ettepanekule)

 1 üldkasutatava maa krunt (HP – haljasala maa)

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla

DP-202349

8

6.3. Krundi ehitusõigus

Krundi planeeritud ehitusõigus on näidatud põhijoonisel toodud tabelis. Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus ja sügavus.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud elamukrundil kahe kuni 20 m2 suuruse väikeehitise rajamine vastavalt kehtivatele tuleohutusnõuetele.

Abihoone ehitusalune pind ei tohi olla põhihoonest (elamust) suurem.

Planeeritud ehitiste kasutamise otstarbed:

 11101 – üksikelamu

 11212 – kahe korteriga elamu

 12744 – elamu abihoone

6.4. Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud (sh alla 20 m2 suurused väikeehitised). Lubatud ei ole väikeehitiste püstitamine põhihoonest tänava poole.

Vastavalt Transpordiameti lähteseisukohtadele ei ole riigitee kaitsevööndisse (50 m äärmise sõiduraja välimisest servast) lubatud ehitusõigusega määratud hoonete rajamine ning muude nähtavust piiravate väikeehitiste ja rajatiste püstitamine.

Kavandatud hoonestusala piiritlemine ja selle sidumine krundipiiridega on näidatud põhijoonisel. Hoonestusala kaugus naaberkruntidest on 4 m. Planeeritud juurdepääsuteest Pos 9 on hoonestusalad kavandatud 4 m kaugusele, et vajadusel võimaldada autode varjualuste optimaalsemat ehitamist. Põhihoone fassaadi ja abihoone vähim lubatud kaugus transpordimaast on 7 m (tähistatud joonisel 4).

Kohustuslikku ehitusjoont ei ole määratud.

Hoonestusalade planeerimisel on arvestatud riigitee olemasolevast ja rekonstrueerimise tulemusel muutuvast tee kaitsevööndi ulatusest, keskpinge õhuliini kaitsevööndi ulatusest ning kruntide Pos 1 ja Pos 2 puhul ka naaberala ühendamiseks planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustike asukohast.

6.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded ja ehituslikud tingimused

Tabelis 2 on toodud üldised arhitektuurinõuded ehitistele, millega tuleb arvestada hoonete edasise projekteerimise käigus.

Tabel 2. Arhitektuurinõuded ehitisele

Ehitise kasutamise otstarve ÜKSIKELAMU KAKSIKELAMU

Max korruselisus (põhihoone/abihoone)

2 (-1)/ 1

Katusekalle 20-45O

Katusetüüp viil, kelp, kald

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla DP-202349

9

Tulenevalt planeeringuala asukohast peab hoonestus moodustama arhitektuurselt ühtse terviku. Samas tuleb püüda vältida kõigi hoonete ühetaolisust. Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi. Tuleb lähtuda tingimusest, et arhitektuur oleks kõrgetasemeline, kaasaegne, keskkonda arhitektuurselt rikastav ning ohutu inimestele, varale ja keskkonnale. Ehitamisel kasutatavad materjalid peavad sobima antud piirkonda ning looma kinnistusiseselt harmoonilise terviku. Mitte kasutada naturaalseid materjale imiteerivaid välisviimistlusmaterjale. Hoonete välisviimistluse värvilahendus projekteerida ümbruskonda sobivalt – toonid soovitatavalt looduslähedased.

6.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

6.6.1. Juurdepääs planeeringualale Juurdepääs alale on tagatud riigiteedega 3 Jõhvi-Tartu-Valga ja 22152 Vapramäe-Elva-Kalme ristuva kohaliku Vissi-Peedumäe tee kaudu. Perspektiivse Nõo-Elva km 152,0-159,6 lõigu 2+2 ristlõikele ümberehituse tagajärjel muutub põhimaantee ja ümberkaudsete teede liikluslahendus, sealhulgas on kavandatud riigitee nr 3 ja Vissi-Peedumäe tee ristmiku (km 157,248) likvideerimine. Riigitee rekonstrueerimise ja ristmiku likvideerimise järgselt jääb toimima ligipääs planeeringualale riigitee 22152 Vapramäe-Elva-Kalme tee kaudu.

Planeeringu koostamisel on arvestatud riigitee ümberehitamisega ning perspektiivne projektlahendus planeeringualaga piirnevas lõigus on kantud informatiivsena joonisele 4.

6.6.2. Juurdepääs kruntidele, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeritud kruntidele juurdepääsuks on planeeritud uus 10 m laiune transpordimaa, kuhu on kavandatud 4,5 m laiune kõvakattega (asfalt) sõidutee ning kummalegi poole kuni 1 m laiused tihendatud pinnasega teepeenrad liiklemiseks jalakäijatele. Planeeritud on tupiktänav koos ümberpööramiskohaga (12x12 m). Operatiivsõidukitele on vajadusel tagatud täiendav juurdepääs planeeritud krundi Pos 8 kaudu, kuhu on kavandatud kergkattega rada.

Liikluse rahustamise eesmärgil on planeeritud teemaa kurviline ning kavandatud tänav on ette nähtud määrata õuealaks.

Planeeringuga tehakse ettepanek määrata uue juurdepääsutee aadressiks Kengu tee.

Avaliku tee rajamise eelduseks on tee ehitusprojekt ning ehitusluba. Nõuetekohaselt välja ehitatud tänavamaa antakse üle kohalikule omavalitsusele ning määratakse avalikku kasutusse.

Parkimine lahendatakse krundisiseselt, soovitavalt vähemalt kahe parkimiskohaga. Parkimisalad ja krundisisesed liiklusalused pinnad on soovitav kombineerida erinevat tüüpi katenditega (sh sadevett läbilaskvad).

Katusekatte materjalid kivi, plekk, bituumen, teras vm kvaliteetne materjal

Harjajoone suund Soovitatavalt risti või paralleelne juurdepääsuteega

Välisviimistlusmaterjalid krohv, kivi, puit (soovitavalt kombineerituna) vm kvaliteetne

materjal

+/- 0.00 kuni 0,6 m maapinnast

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla

DP-202349

10

6.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted

6.7.1. Üldkasutatav maa Planeeringualale on kavandatud üldkasutatav maa Pos 8, mis jääb riigitee ja elamukruntide vahelisele alale ning moodustab koos munitsipaalomandisse kuuluva Vissi maaüksusega tervikliku kõrghaljastatud ala, mis toimib nii visuaalse kui ka riigiteelt kanduvaid võimalikke häiringuid takistava puhvrina. Krundil kasvav olemasolev kõrghaljastus tuleb võimalikult suures ulatuses säilitada – lubatud on ala korrastamine, puude likvideerimine pinnasraja rajamiseks ning vajadusel hooldusraie, sh vaadete avamine külgnähtavusala ulatuses.

Avalikku kasutusse määratavale üldkasutatavale maale on kavandatud haljasala läbiv pinnasrada, mis ühendub planeeritava tänavaruumiga, mille tulemusel moodustub katkematu liikumistrajektoor.

Riigimaantee kaitsevööndisse ei ole lubatud paigaldada nähtavust piiravaid elemente. Ristumiskoha liitumisnähtavuse ulatuses tuleb tagada takistusteta nähtavus riigiteele ning likvideerida nähtavuskolmnurka jäävad puud.

6.7.2. Elamukruntide haljastus ja piirded Kõrghaljastatud elamukruntidel tuleb hoonestusest ja parkimisaladest väljapoole jäävatel aladel säilitada soovituslikult vähemalt 50% kõrghaljastusest. Kõrghaljastamata elamukruntidel tuleb vähemalt 10% krundi pinnast katta kõrghaljastusega (arvestamise aluseks täiskasvanud puu võra laius).

Elamukruntide piiramiseks on lubatud rajada kuni 1,4 m kõrguseid piirdeid. Keelatud on avausteta müüride ja plankaedade rajamine. Tänavapoolsetele krundipiiridele on lubatud puitpiirded ning kruntide vahelistele piiridele võrk- ja paneelpiirded. Võrk- või paneelpiirete kasutamine tänavamaaga piirnevas osas on lubatud ainult koos hekiga.

6.7.3. Heakord ja jäätmete kogumine Heakorra tagamisel tuleb järgida Nõo valla heakorraeeskirjas sätestatud nõudeid.

Projekteerimisel arvestada vajadusega kavandada konteinerid jäätmete liigiti kogumiseks vastavalt kehtivatele normidele. Kokku kogutud jäätmed tuleb anda üle piirkonna jäätmekäitlust korraldavale ettevõttele. Prügikonteinerid on soovitatav ümbritseda piirde või varjualusega.

6.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeeringuala on suhteliselt ühtlase reljeefiga, kerge languga põhjasuunas. Planeeringuga ei ole ette näha reljeefi muutmise vajadust. Vajadusel on lubatud krundi kõrguslik ühtlustamine sademevee äravalgumise ja krundisiseselt pinnasesse juhtimise võimaldamiseks. Vertikaalplaneerimise põhimõtted täpsustatakse edasisel projekteerimisel.

6.9. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hooned on I kasutusviisiga (elamu) ning nende vähim lubatud tulepüsivusklass on TP3.

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega. Minimaalne erinevate kruntide hoonete vaheline kuja peab olema 8 m. Juhul, kui kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Kuja

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla DP-202349

11

nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut.

Kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassiks. Kui TP3-klassi hoonete puhul on kogupindala suurem kui 400 ruutmeetrit, peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.

6.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

6.10.1. Üldised põhimõtted Planeeringuga on antud planeeritud kruntide olmeveega varustamise ja reovee käitlemise lahendus, sademevee ärajuhtimise põhimõtted, elektri- ja sidelahenduse ning soojavarustuse põhimõtted.

Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning seda on lubatud projekteerimise käigus täpsustada (sh võrkude ja rajatiste asukohad).

Tehnovõrkude ja -rajatiste edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et rajatised ei jääks puude, põõsaste ja muude elementide alla, mis võiks kahjustada nende seisukorda või takistada nende hooldust. Planeeritud tehnovõrkudele ja -rajatistele tuleb tagada nõuetekohased kaugused puudest, äärekividest ja teistest konstruktsioonidest.

Põhimõttelised tehnovõrkude lahendused on näidatud tehnovõrkude ja kitsenduste joonisel (joonis 5).

6.10.2. Veevarustus Veevarustuse planeerimiseks on AS Emajõe Veevärk väljastanud 06.12.2023 tehnilised tingimused nr TT-23-00119.

Kogu planeeringuala orienteeruv veevajadus on ca 7 m3/d (iga elamuühiku kohta arvestusega keskmiselt kuni 0,5 m3/d);

Ühenduskoht olemasoleva AS Emajõe Veevärk ühisveevärgitoruga asub Elva metskond 40 kinnistul, kust rajatakse uus veetorustik planeeritud kruntideni. Igale krundile on ette nähtud eraldi veevarustuse liitumispunkt, mis asub toru ja krundipiiri ristumiskohas. Krundi piirist 0,3-1,0 meetri kaugusele väljapoole krundi piiri tuleb paigaldada maakraan.

Planeeringuga on antud võimalus Uue-Kengu tee äärsete kruntide ühendamiseks ühisveevõrguga krundi Pos 2 ja Uue-Kengu tee 4 maaüksuse ning Pos 10 kaudu. Torustiku rajamiseks elamukruntidele tuleb seada vastavad servituudid võrguvaldaja kasuks.

6.10.3. Tuletõrje veevarustus

Tuletõrje veevarustuse planeerimisel on tuginetud siseministri 18.02.2021 vastu võetud määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti Vabariigi standardile 812- 6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Veevõtukoht peab paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 meetri kaugusel.

Ühe tulekahju normvooluhulgaks on elamukruntidel arvestatud 10 l/s ning I kasutusviisiga hoonel on loetud piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m3.

Kuna planeeritud ühisveetorustikust ei ole ilma veetorustiku ringistamiseta võimalik tagada nõuetekohast vooluhulka, on tuletõrjeveega varustamiseks planeeritud krundile Pos 8

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla

DP-202349

12

veemahuti ning kuivhüdrant. Mahuti täitmine on võimalik ühisveevõrgust.

6.10.4. Reoveekanalisatsioon

Reoveekanalisatsiooni planeerimiseks on AS Emajõe Veevärk väljastanud 06.12.2023 tehnilised tingimused nr TT-23-00119.

Kogu planeeringualalt ärajuhitava reovee orienteeruv kogus on ca 7 m3/d.

Planeeringualalt ei ole kõrguslikult võimalik isevoolselt reovett olemasolevasse kanalisatsioonitorustikku juhtida. Selleks kogutakse planeeringuala siseselt planeeritud kruntide reovesi isevoolselt kokku ning pumbatakse krundile Pos 8 planeeritud reovee pumpla kaudu Elva metskond 40 kinnistul asuvasse ühiskanalisatsiooni survetorustikku.

Igale krundile on ette nähtud eraldi reoveekanalisatsiooni liitumispunkt, milleks on toru ja kinnistu piiri liitumiskoht.

Reoveekanalisatsiooni planeerimisel on arvestatud vajadusega ühendada planeeritud ühiskanalisatsioonisüsteemiga ka Uue-Kengu tee äärsed krundid. Selleks on ette nähtud isevoolne reoveekanalisatsioonitorustik läbi kruntide Pos 2 ja 10 ning Uue-Kengu tee 4 maaüksuse kaudu. Torustiku rajamiseks elamukruntidele tuleb seada vastavad servituudid.

Kahe arendusala (Kengu ja Uue-Kengu) hinnanguline reovee kogus on ca 10 m3/d, millest tulenevalt on reoveepumpla kujaks määratud 10 m (lubatud reovee vooluhulk kuni 10 m3/d) .

6.10.5. Sademevesi

Planeeringualal kogunev sademevesi on ette nähtud krundisiseselt pinnasesse juhtida.

Täpsed vajadused ja võimalused sademevee immutamiseks tuleb anda projekteerimisel. Välistada tuleb vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele (sh riigiteele).

Kruntide Pos 1 ja 2 piiril asuv sademeveekraav on planeeritud likvideerida ning asendada sademeveetoruga (sh võimalusel Uue-Kengu tee 2 ja 4 piiril asuv kraavilõik). Projekteerimisel tuleb täpsustada sademeveetoru asukoht ja parameetrid.

Tänavamaalt liigvee ärajuhtimiseks on planeeritud võimalus drenaažitorustiku rajamiseks, mis ühendatakse olemasoleva kraavi asemele kavandatud sademeveetoruga. Antud drenaažitorustiku ja vajadusel nõva rajamise vajadust tuleb hinnata projekteerimisel.

Riigitee kaitsevööndis on keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist.

6.10.6. Elektrivarustus

Elektrivarustuse planeerimiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud 13.11.2023 tehnilised tingimused nr 462297.

Kogu planeeringuala perspektiivne elektrivarustuse vajadus on hinnanguliselt ca 128 A, mis tuleb täpsustada projekteerimisel.

Planeeringuala elektritoide on ette nähtud 0,4 kV maakaabliga eraldi fiidrite ringtoiteliinina AJ10733:(Elva) alajaamast, mis asub Uue-Kengu tee 2 (52801:004:0209) kinnistul. Kruntide elektrivarustus on ette nähtud krundipiirile planeeritud 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilpidest, mis peavad olema ööpäevaringselt vabalt teenindatavad.

Ühenduskoht olemasoleva võrguga on tähistatud joonisel 5.

Eraomandisse jäävate kruntide läbimiseks (nt Uue-Kengu tee 2) tuleb seada vastavad

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla DP-202349

13

servituudid võrguvaldaja kasuks.

Päikesepaneelide paigaldamisel tuleb jälgida, et nende paiknemine ei pimestaks naaberkrundi elanikke ega jääks visuaalselt häirima või domineerima. Päikesepaneelid on lubatud paigaldada hoone katusele ja fassaadile, kuid mitte maapinnale.

Planeeringuga on näidatud põhimõtteline tänavavalgustuse lahendus, mis tuleb täpsustada projekteerimise käigus (sh tänavavalgustuspostide asukohad, tüüp ja parameetrid).

6.10.7. Telekommunikatsioonivarustus

Telekommunikatsioonivarustus on planeeritud vastavalt MTÜ Eesti Andmesidevõrk 09.05.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele nr TLVT24004.

Planeeritud sidekanalisatsiooni liitumispunktiks on Vissi-Peedumäe tee ja 22152 Vapramäe- Elva-Kalme tee ristumiskohas asuv sidekaev ES012K84, milles on jätkumuhv ES012M62 (asukoht tähistatud joonisel 3).

Planeeringuala ühendamiseks sidevõrguga on planeeritud olemasolevalt sidekanalisatsioonitorustikult väljavõte ning kavandatud planeeringuala piirile uus sidekaev ES012K84-2, kust edasi on planeeritud transpordimaale ette nähtud sidekanalisatsioon ja liitumised kruntidele (vt joonis 5). Väljavõtte asukohas katkestada 4-avaline multitoru nr 2 toru ja puhuda vähemalt 96f kaabel sidekaevu ES012K84.

Projekteerimise käigus tuleb täpsustada planeeritud sidekanalisatsiooni võimalik ühenduskoht olemasoleva sidevõrguga ning planeeritud liitumispunktide asukohad. Täpsed tehnilised tingimused sidevõrgu projekteerimiseks on antud võrguvaldaja tehnilistes tingimustes (vt Lisad).

6.10.8. Soojavarustus Soojavarustus lahendatakse lokaalküttena. Lubatud on kõik kütteviisid (sh taastuvenergial põhinevad keskkonnasäästlikud lahendused, maaküte) v.a kivisöe ja raskete kütteõlidega kütmine. Täpne küttesüsteemi lahendus tuleb anda hoonete projekteerimisel.

Hoonete välismõjuga tehnilised seadmed peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks tänavatelt vaadeldavad ja ei eraldaks möödujaile mõjutusi (õhu puhumine, heitgaaside või vedelike väljutamine, jää teke jms). Seadmete eelistatud asupaik on maapind või katus. Seadmed peavad olema varjestatud.

6.11. Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuga on ette nähtud servituudi seadmise vajadus eraomandisse jäävatele ja üldkasutatavale maale planeeritud tehnovõrkude ja -rajatiste rajamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks.

Vastavalt vajadusele tuleb transpordimaale planeeritud tehnovõrkude ja -rajatiste rajamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks seada isiklik kasutusõigus tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndite ulatuses (sh vajadusel ka planeeringuala väliselt rajatavatele tehnovõrkudele). Servituutide määramise vajadus täpsustatakse projekteerimise järgselt.

Planeeritud võimalikud servituudialad on näidatud joonisel 5.

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla

DP-202349

14

Tabel 3. Servituutide seadmise vajadus

Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/ isik Servituudi sisu

Pos 2

Pos 8

Elva metskond 40 (52801:001:1024)

Vee- ja kanalisatsioonivõrgu

valdaja

Õigus, mis võimaldab vee- ja kanalisatsiooni valdajal rajada, kasutada ja hooldada läbi teeniva kinnisasja kulgevaid tehnovõrke ja -rajatisi.

Pos 1, Pos 2 Talumiskohustus Teenivat kinnisasja läbiva sademeveetorustiku talumise, naaberaladelt sademevee juhtimise võimaldamise, torustiku toimivuse ja korrashoiu tagamise kohustus

Pos 8 Tuletõrje veevõtukoha

valdaja

Õigus, mis võimaldab tuletõrje veevõtukoha valdajal rajada, kasutada ja hooldada teenival kinnisasjal asuvat veemahutit ja veetrasse.

Uue-Kengu tee 2

(52801:004:0209) Elektrivõrgu valdaja

Õigus, mis võimaldab elektrivõrgu valdajal rajada, kasutada ja hooldada läbi teeniva kinnisasja kulgevaid elektriliine ja rajatisi.

6.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud Eesti Standardist EVS 809-1:2002.

 Tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;

 Tuleb rajada krundile konkreetsed juurdepääsud ning vältida tagumiste juurdepääsude rajamist;

 Eristada selgelt avalikud ja privaatsed alad;

 Ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale;

 Kasutada atraktiivset maastikukujundust, arhitektuuri ning väikevorme;

 Tagada maa-ala korrashoid ning kasutada süttimatust materjalist suletavaid prügianumaid.

6.13. Keskkonnatingimusi tagavad nõuded

Planeeringualal ei asu teadaolevalt looduskaitsealuseid objekte ja loodusvarasid, Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusala, ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte.

Planeeringuga ei kavandata keskkonnaohtlikke ehitisi ja tegevusi ning planeeringu realiseerimisel ei kaasne ohtu olulise keskkonnamõju tekkeks. Planeeringu realiseerimise tulemusel ei avaldata olulist ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna taimestikule ega loomastikule.

Ehitustegevuse käigus tekkiv müra ja vibratsioon on lühiajalised, millega ei kahjustata läheduses asuvat elukeskkonda. Pinnasetööde käigus ei avaldata pikaajalist ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele.

Majapidamistes tekkiv reovesi kogutakse kokku ning suunatakse ühiskanalisatsioonivõrku, lokaalne puhastamine ning heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud.

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla DP-202349

15

Olmejäätmed tuleb koguda kinnistesse konteineritesse ning need tuleb anda üle jäätmeluba omavatele ettevõtetele. Konteineritele tuleb tagada vaba juurdepääs. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Nõo valla jäätmehoolduseeskirjale.

6.14. Müra-, vibratsiooni- ja insolatsioonitingimusi tagavad nõuded

Planeeritav ala külgneb riigi põhimaanteega nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 157,03-157,14 ja jääb avalikult kasutatava tee kaitsevööndisse (50 m), kus on võimalik normatiive ületavate parameetrite esinemine. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 6042 autot, kus on planeeringuala ulatuses lubatud kiirus 90 km/h. Olemasolev riigitee asub planeeritud hoonestusaladest ca 60-155 m kaugusel.

Planeeringu koostamisel on teostatud mürahinnang (Hendrikson & Ko, töö nr 23004852, 26.02.2024) eesmärgiga hinnati maantee olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest (20 a perspektiiv) põhjustatud liiklusmüra taset (sh müratase hoonete fassaadil) ning vastavust kehtivatele nõuetele. Lisaks arvestati mürauuringus ka planeeringualaga läänesuunast külgneva Vissi–Peedumäe teega (hinnanguline liikluskoormus 100 a/ööp) ja planeeringualast enam kui 300 m kaugusele lõunasuunda jääva Vapramäe–Elva–Kalme teega (viimaste aastate suurim liikluskoormus 1234 a/ööp), kuigi nimetatud teed ei oma märkimisväärset mõju planeeringualale. Samuti ei kaasne planeeringu realiseerimisega märkimisväärset liikluskoormuse kasvu. Teisi olulisi müraallikaid planeeringuala lähiümbruses teadaolevalt ei leidu.

Mürasituatsiooni hindamisel on lähtutud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest. Planeeringuala näol on tegemist elamumaa alaga, mis kuulub müratundlike alade II kategooriasse. Tiheasustusalal ja olemasolevate elamupiirkonna laiendusena rajatavate uute eluhoonete puhul on lubatud lähtuda müra piirväärtuse nõuetest.

Perspektiivse olukorra hindamisel on lähtutud asjaolust, et perspektiivis on kavas rajada 2+2 sõiduradadega maantee. Perspektiivse liikluskoormuse hindamisel eeldati seega, et piirkonnas võib lähima 20-25 a jooksul aset leida liikluskoormuste suurenemine 32-33% võrra. Perspektiivse liiklusprognoosi realiseerumise korral suurenevad teeäärsed hinnatud müratasemed päeval/öösel ca 1,2…1,3 dB võrra võrreldes olemasolevale liiklussagedusele vastava müraolukorraga.

Uuringu raames läbi viidud arvutuste põhjal võib öelda järgmist:

 Olemasolevas liiklusolukorras vastab planeeritud hoonete indikatiivses asukohas kujunev müraolukord II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele (60 dB päeval/55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65/60 dB) nii päeval kui ka öösel;

 Kõrgeim müratase esineb krundile Pos 5 planeeritud teele lähima eluhoone teepoolsel fassaadil (ca 60 m kaugusel teest).

 Perspektiivses liiklusolukorras (2+2 sõiduradadega tee väljaehitamine, liikluskoormuste suurenemine ca 33%, lubatud sõidukiirus 110 km/h) vastab planeeritud hoonete indikatiivses asukohas kujunev müraolukord II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele (60 dB päeval/55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65/60 dB) nii päeval kui ka öösel;

Võimalike müra leevendavate meetmete analüüsi kohaselt käsitleti muldvalli rajamise võimalust planeeringuala maantee poolsesse serva. Suuremas mahus meetmete rakendamist

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla

DP-202349

16

piirab planeeringuala läbiv elektri õhuliin ning selle kaitsevöönd, mis takistab katkematu muldvalli rajamist ning sellest tulenevalt oleks rajatava muldvalli efektiivsus müratasemete vähendamisel kõikide planeeritavate elamukruntide suhtes suhteliselt madal (vt täpsemat analüüsi mürahinnangust).

Kokkuvõtvalt on planeeringualal tagatud müra leviku modelleerimise tulemuste kohaselt seadusega ette nähtud minimaalsetele liiklusmüra nõuetele vastavad tingimused täiendavaid müratõkkemeetmeid rakendamata ning planeeringuala piires on võimalik leida eluhoonetele sobilikud asukohad maanteelt tuleva müra suhtes.

Soovitused:

 Hoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks tuleb müra suhtes tundliku funktsiooniga hoonete ja pindade rajamisel järgida standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

 Hoonete maantee poolsed küljed on soovitatav võimalusel maksimaalselt jätta üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (esik, koridorid, samuti köök, wc, vannituba jm abiruumid). Magamisruumid on soovitatav paigutada hoonete vaiksemale küljele. Samas on rangete heliisolatsiooninõuete järgimisel tagatud siseruumides head tingimused ka teepoolsetel külgedel (suletud akende korral).

Võimaliku liiklusest põhjustatud õhusaaste leviku leevendamisele aitab kaasa ka eluhoonete ja maantee vaheline olemasolev leht- ja okaspuudest kõrghaljastus.

Vibratsiooni mõju hoonestusele on projekteerimisel vajadusel võimalik ennetada ning rakendada massiivsemaid konstruktsioone. Ehitustegevuse käigus tekkiv müra ja vibratsioon on lühiajalised, millega ei kahjustata läheduses asuvat elukeskkonda. Seejuures tuleb võtta arvesse, et ehitusaegne müra ei ületaks seadusega sätestatud ehitusmüra ja vibratsiooni normtasemeid.

Transpordiamet kui riigitee omanik on teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik vajalikud leevendusmeetmetega seotud kulud kannab igakordne krundi omanik.

Insolatsiooninõuded (otsese päikesekiirguse pääsemine ruumi) on Eestis sätestatud standardis EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Projekteerimisel tuleb tagada planeeritud eluruumides insolatsiooni kestus vähemalt 2,5 tundi. Arvestades, et planeeritud hoonestusstruktuur on suhteliselt hajus ja kavandatav hoonestus maksimaalselt kahekorruseline, on insolatsiooniprobleemide tekkimine vähetõenäoline.

6.15. Pinnase radoonisisaldus

Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt jääb planeeringuala keskmise või madala radoonisisaldusega piirkonda, kus radoonisisaldus pinnases jääb eeldatavalt normi piiresse. Kõrge radoonisisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus. Radoon imbub ruumidesse maja alusest pinnasest ja põhjaveest ning tulenevalt sellest esineb radooni peamiselt keldrites ja esimestel korrustel. Radoonisisaldus siseõhus kõigub väga suurtes piirides. Mida tihedam on hoone vundament, seda vähem pääseb radooni hoonesse. Lisaks mõjutab radooni taset siseõhus ilmastik, õhurõhud, tuulesuunad, maapinna niiskusprotsent, maapinna külmumine, hoone ventilatsioon ning selle kasutamine, akende ja uste avamine, küttekolded jne. Radooniuuringu koostamine on soovituslik, et vajadusel

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla DP-202349

17

selgitada välja võimalik radoonioht.

Hoonete elu-, puhke-, ja tööruumides peab radoonitase olema alla 300 Bq/m3. Juhul, kui uuringu tulemustest selgub, et radooni sisaldus pinnaseõhus ületab lubatud piirnorme, tuleb hoonetes normidele vastava radoonitaseme tagamiseks arvestada projekteerimisel radooni kaitsega – kasutada radoonikilet ja vundamendi tuulutust (radoonikaevud) ning tagada nõuetele vastav ventilatsioon. Kõik vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida, ning arvestada, et radoonitõkkekilest oleks võimalikult vähe läbiviike (elektrikaableid tagasitäitesse mitte projekteerida).

6.16. Kultuurilised ja sotsiaalmajanduslikud mõjud

Planeeringualal ning selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised ning pärandkultuuri objektid, millele võiks kavandatav tegevus mõju avaldada.

Planeeritud tegevus põhjustab väikseid muutuseid senises maakasutuses ja visuaalses ilmes – kõrghaljastatud ala harvendatakse ja heakorrastatakse ning lisandub uus elamuala. Uus planeeritud hoonestus jätkab kontaktvööndis olemasoleva ja varem planeeritud hoonestusstruktuuri põhimõtteid (üleminekuala hajaasustusele) ning on loogiliseks jätkuks väljakujunenud elukeskkonna laiendamiseks, pakkudes uusi võimalusi uute kodude rajamiseks. Planeeritud arhitektuursed tingimused suunavad püstitama kvaliteetseid ja keskkonda sobivat uushoonestust. Eeldatavalt ei põhjusta maatulundusmaa asendumine elamumaaga olulist kultuurilist mõju.

Uushoonestus ning uute elanike lisandumine avaldab positiivset mõju piirkonna jätkusuutlikule arengule ning kogukonnaelu elavdamisele, kasvatades laiemat huvi piirkonna kui väärtusliku elukeskkonna vastu.

Negatiivset mõju võib avaldada ehitustegevusaegne ehitusmasinatest tingitud liikluskoormuse kasv ning suurenev müra- ja vibratsioonitase, mida saab käsitleda kui lühiaegset mõju. Negatiivne pikaajaline sotsiaalne mõju eeldatavalt puudub.

6.17. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus

Planeeringualal piiravad tegevust muud seadustest tulenevad kitsendused, mis on loetletud alljärgnevalt:

 Tegevuspiirangud avalikult kasutatava tee kaitsevööndis, mis on reguleeritud ehitusseadustikus sätestatuga. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

 Tegevuspiirangud elektripaigaldise kaitsevööndis, mis on reguleeritud määruses „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ sätestatuga;

 Tegevuspiirangud vee- ja kanalisatsioonitrasside kaitsevööndites, mis on reguleeritud määruses „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ sätestatuga;

 Tegevuspiirangud reoveepumpla kujas, mis on reguleeritud määruses „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla

DP-202349

18

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ sätestatuga.

6.18. Planeeringu elluviimise võimalused

Detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Projektid peavad olema koostatud vastavalt kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning ehitusprojekt (sh selle osad) peab olema koostatud või kontrollitud ehitusseadustikus toodud nõuetele vastava isiku poolt.

Planeeringu realiseerimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

Avalikuks kasutamiseks ette nähtud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamise või väljaehitamisega seotud kulude kandmises lepitakse kokku huvitatud isiku ja Nõo valla vahel juba sõlmitud ning võimalike tulevikus sõlmitavate lepingute alusel.

Vastavalt Transpordiameti tingimustele:

 Nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) tuleb kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist.

 Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

 Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks ning riigitee liiklusest põhjustatud võimalike häiringute (müra, vibratsioon, õhusaaste) leevendusmeetmete rakendamiseks.

Planeeringu realiseerimise tegevuskava:

 Planeeringualasse hõlmatud maaüksuste jagamine katastriüksusteks vastavalt kehtestatud maakasutusele.

 Rajatistele tehniliste tingimuste väljastamine ja projekteerimine ning vajadusel eraomandis olevate kinnistute omanikega notariaalsete lepingutega maakasutuskokkulepete sõlmimine isikliku kasutusõiguse vormis.

 Rajatiste rajamine vajalikus mahus ning kasutuslubade väljastamine.

 Hoonetele ehituslubade väljastamine. Kokkuleppel kohaliku omavalitsusega on hoonetele võimalik taotleda ehituslubasid enne Rajatiste väljaehitamist tingimusel, et Rajatiste projektid on kooskõlastatud ning ehitusload väljastatud. Ehitusluba taotleva krundini peab olema projekteeritud ja ehitusloa alusel välja ehitatud kruuskattega tee, mida saab edaspidi viia katte alla.

 Krundi ehitusõiguse realiseerimine igakordse krundi omaniku või valdaja poolt. Krundi igakordne omanik kohustub ehitise(d) välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti algusel koos krundi haljastuse, juurdepääsutee, krundisisese parkimisala ja piirdeaedadega.

NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla DP-202349

19

Vastavad tegevused toimuvad krundi igakordse omaniku kulul.

 Hoonetele kasutusloa väljastamine, mille eelduseks on vajalikus mahus väljaehitatud Rajatised.

 Üldkasutatava maa (Pos 8) korrastamine ning pinnasraja projekteerimine ja rajamine, mis on arendaja kohustus. Detailplaneeringu alusel moodustatud üldkasutatava maa krundi võõrandamisel kolmandatele isikutele, mitte kohalikule omavalitsusele, kanduvad arendaja kohustused edasi kruntide uuetele omanikele.

Detailplaneeringu kohased rajatised tuleb välja ehitada hiljemalt viie aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates kui enne kehtestamist sõlmitavas halduslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud viie aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist on kohalikul omavalitsusel (Nõo Vallavolikogul) õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks.

Joonise nimetus: ASUKOHASKEEM

Asukoht: VISSI KÜLA, NÕO VALD, TARTU MAAKOND

Planeeringust huvitatud isik:

OMA TRADING OÜ

Projektijuht/ planeerija:

LIIS ALVER

Töö nimi: NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Vä lip

ro je

kt O

Ü , r

eg n

r 1 43

39 54

1 Se

pa vä

lja 3

3, T

ar tu

, i nf

o@ va

lip ro

je kt

.e e

Töö nr:

Kuupäev: 07.12.2023

Joonise nr: 1

Mõõtkava: -

Formaat: A4

Planeerija: KÄTLINA VELTMANN

Planeeringuala asukoht

DP-202349

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (50 m)

sõidukiirus 90 km/h

peatumisnähtavus PN1=150 m, PN2=25 m

liitumisnähtavus LN1=230 m, LN2=15 m

Kohaliku tee kaitsevöönd (20 m )

Joonise nimetus:

TUGIPLAAN

Asukoht: VISSI KÜLA, NÕO VALD, TARTU MAAKOND

Planeeringust huvitatud isik:

OMA TRADING OÜ

Projektijuht/

planeerija:

LIIS ALVER

Töö nimi: NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

V ä l i p r o j e k t O

Ü , r e g n r 1 4 3 3 9 5 4 1

S e p a v ä l j a 3 3

, T

a r t u , i n f o @

v a l i p r o j e k t . e e

Töö nr:

Kuupäev:

10.04.2024

Joonise nr:

2 Mõõtkava:

1:1000 Formaat:

A3

Planeerija: KÄTLINA VELTMANN

DP-202349

1. Planeeringuala moodustab 2,5 ha suurune Kengu maaüksus (52801:004:0185).

2. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on topo-geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja Tartu Geodeesia OÜ (reg nr 14600850, litsents MTR EEG000462), töö nr TG464 (veebruar 2023). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

MÄRKUSED

LEPPEMÄRGID

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Olemasolev asfaltkattega sõidutee

Olemasolev keskpinge õhuliin

Olemasolev madalpinge maakaabel

Olemasolev sidekanalisatsioon

Avaliku tee kaitsevöönd

TEHNOVÕRGUD

Olemasolev kraav

Olemasolev keskpinge maakaabel

Olemasolev pinnaskattega sõidutee

Ristmiku liitumisnähtavus

Ristmiku peatumisnähtavus

Olemasolev kõrghaljastusega ala

Olemasolev kergliiklustee

Nõo vallas Vissi külas asuva Uue-Kengu kinnistu DP (kehtestatud 17.06.2010)

Kingu, Vahe ja Lohu kinnistute DP (kehtestatud 17.06.2010)

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (50 m)

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (50 m)

Nõo vallas Vissi külas asuvate Vapra tee ja sellega piirnevate katastriüksuste ning nende lähiala DP (kehtestatud 04.05.2020)

3 Jõhvi-Tartu-Valga tee

Nõo vald

Elva vald

E lv

a v

a ld

N õ o v

a ld

Nõo va ld

Elva va

ld

22152 V apra

m äe-E

lva -K

alm e te

e

V issi-P

e e d u m

ä e te

e

Sidekaev ES012K84

Joonise nimetus:

KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜSISKEEM

Asukoht: VISSI KÜLA, NÕO VALD, TARTU MAAKOND

Planeeringust huvitatud isik:

OMA TRADING OÜ

Projektijuht/

planeerija:

LIIS ALVER

Töö nimi: NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

V ä l i p r o j e k t O

Ü , r e g n r 1 4 3 3 9 5 4 1

S e p a v ä l j a 3 3 , T

a r t u , i n f o @

v a l i p r o j e k t . e e

Töö nr:

Kuupäev:

09.05.2024

Joonise nr:

3 Mõõtkava:

1:5000 Formaat:

A3

Planeerija: KÄTLINA VELTMANN

DP-202349

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Planeeritud krundipiir

Varem kehtestatud planeeringuala piir

Haldusüksuse piir

LEPPEMÄRGID

Olemasolev väikeelamu maa/õueala

Olemasolev maatulundusmaa

Olemasolev tootmismaa

Olemasolev ühistranspordipeatus

Planeeritud väikeelamu maa

Planeeritud üldkasutatav maa

Olemasolev avaliku tee kaitsevöönd

Planeeritud transpordimaa

Olemasolev kergliiklustee

Perspektiivne avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (50 m)

Perspektiivne kohaliku tee kaitsevöönd (20 m )

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (50 m)

sõidukiirus 90 km/h

peatumisnähtavus PN1=150 m, PN2=25 m

liitumisnähtavus LN1=230 m, LN2=15 m

Kohaliku tee kaitsevöönd (20 m )

7

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

17501

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

23132

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

18293

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

18024

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

28475

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

20536

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

22227

- -

- -

HP100

68038

- -

- -

LT100

23510

- -

- -

LT100

115811

- -

- -

LT100

20529

4 15

4

4

4 4

4

5

4 4

4

4

4

4 4

4

9

32

4 7

4

7

4 74 7

4

4

4

4

4

10

9

4 7

9

4 4 7

7

102.8 4.5 1

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

18293

Joonise nimetus:

PÕHIJOONIS

Asukoht: VISSI KÜLA, NÕO VALD, TARTU MAAKOND

Planeeringust huvitatud isik:

OMA TRADING OÜ

Projektijuht/

planeerija:

LIIS ALVER

Töö nimi: NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

V ä l i p r o j e k t O

Ü , r e g n r 1 4 3 3 9 5 4 1

S e p a v ä l j a 3 3

, T

a r t u , i n f o @

v a l i p r o j e k t . e e

Töö nr:

Kuupäev:

29.05.2024

Joonise nr:

4 Mõõtkava:

1:1000 Formaat:

A2

Planeerija: KÄTLINA VELTMANN

DP-202349

1. Planeeringuala moodustab 2,5 ha suurune Kengu maaüksus (52801:004:0185).

2. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on topo-geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja Tartu Geodeesia OÜ (reg nr 14600850, litsents MTR EEG000462), töö nr TG464 (veebruar 2023). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

3. Planeeringu joonistele on informatiivsena kantud kehtiva Vissi külas asuva Uue-Kengu kinnistu detailplaneeringuga planeeritud hoonestusalad (kehtestatud 17.06.2010, Manglusson OÜ, töö nr 07.048).

4. Planeeringu koostamisel on arvestatatud Nõo-Elva km 152,0-159,6 lõigu 2+2 ristlõikele ümberehituse teeprojekti eskiislahendusega. Väljavõte projektis on kantud planeeringu joonisele.

MÄRKUSED

krundi suurus krundi nr

max ehitisealune pind

max hoonete kõrgus (põhihoone/abihoone)

hoonete arv (põhihoone/abihoone)

max hoonete korruselisus (põhihoone(maa-alune korrus)/abihoone)

krundi kasutamise sihtotstarve

KRUNDI EHITUSÕIGUSE SELGITUS JOONISEL

EHITUSÕIGUS JA MAAKASUTUS

LEPPEMÄRGID

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud krundipiir

Planeeritud orienteeruv juurdepääs krundile

Planeeritud üldkasutatav maa

Olemasolev asfaltkattega sõidutee

Olemasolev keskpinge õhuliin

Olemasolev madalpinge maakaabel

Olemasolev sidekanalisatsioon

Likvideeritav objekt

Planeeritud sõidutee + teepeenrad

Planeeritud pinnasrada (orienteeruv asukoht)

Avaliku tee kaitsevöönd

Ristmiku liitumisnähtavus

Ristmiku peatumisnähtavus

OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD

Planeeritud põhihoone illustratiivne tähistus

Olemasolev säiliv kraav

Varem planeeritud hoonestusala

Perspektiivne avaliku tee kaitsevöönd

Perspektiivne ümberehitatav sõidutee (teeprojekt)

Perspektiivne ümberehitatav kergliiklustee (teeprojekt)

Olemasolev kõrghaljastusega ala

Planeeritud hoone põhimahu (fassaadi) vähim lubatud kaugus

Olemasolev keskpinge maakaabel

Olemasolev keskpinge õhuliini kaitsevöönd

Planeeritud illustratiivne haljastatav ala

Planeeritud truup

PLANEERINGUALA NÄITAJAD

PLANEERITAVA MAA-ALA SUURUS 2,5 ha

PLANEERITUD KRUNTIDE ARV 11 Elamumaa 7 Üldkasutatav maa 1 Transpordimaa 3

PLANEERITUD ELAMUÜHIKUTE ARV 14 Üksik- ja kaksikelamud 14

KRUNDITAVA MAA BILANSS EP/EPk - üksik- ja kaksileelamu maa 14 816 m² 59% HP - haljasala maa 6803 m² 27% LT - tee ja tänava maa 3445 m² 14%

EP - üksikelamu maa EPk - kaksikelamu maa HP - haljasala maa

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBED E - elamumaa

Üm - üldkasututav maa L - transpordimaa

KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBED

Olemasolev bussipeatus

Perspektiivne bussipeatus

E1

E1

E1

E1 E1

E1 E1

E1 E1

E 1

E1 E

1

E1 E1

E 1

E 1

E 1

E1 E1 E1 E1 E1 E1 E1 E1 E1 E1 E1 E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

Perspektiivne avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (50 m)

Perspektiivne kohaliku tee kaitsevöönd (20 m )

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (50 m)

W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

S1 S1 S1 S1 S1 S1 S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

E1

V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

D1 D1 D1 D1 D1 D1 D1

D 1

D 1

D 1

D 1

D1

D1

K 1

K1 K1 K1 K1 K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

V1

V1

V1

K1

K1

K1

Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustike ühendus Uue-Kengu tee äärsetele kruntidele

Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustiku orienteeruv ühenduskoht olemasoleva võrguga.

Olemasolev alajaam AJ10733:(Elva)

Tuletõrjevee m

ahuti ala R10

RVP

< KS1 < KS1 < KS1 < KS1 < K S

1 E 1

sõidukiirus 90 km/h

Kohaliku tee kaitsevöönd (20 m ) A

'

A

SK1

S K

1 S

K 1

S K

1 S

K 1

SK1 SK1

SK1 SK1

SK 1

SK 1

V1 V1

V1

K 1

K 1

K 1

K1

Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustike ühendus Uue-Kengu tee 2 krundile

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

17501

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

23132

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

18293

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

18024

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

28475

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

20536

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

22227

- -

- -

HP100

68038

- -

- -

LT100

23510

- -

- -

LT100

115811

- -

- -

LT100

20529

Planeeritud sidekanalisatsiooni ühenduskoht olemasoleva sidevõrguga.

Kavandatud sidekaev ES012K84-2

Sõidutee

K r u n d i p i i r

LÕIGE A - A'

Veetoru kanalisatsioon Isevoolne

Haljasriba

K r u n d i p i i r

0,4 kV kaabel Valgustuskaabel

Tugipeenar

1.7

Haljasriba

D renaažitoru

1.8 4.51 1

Tugipeenar nõvaga

10

Joonise nimetus:

TEHNOVÕRGUD JA KITSENDUSED

Asukoht: VISSI KÜLA, NÕO VALD, TARTU MAAKOND

Planeeringust huvitatud isik:

OMA TRADING OÜ

Projektijuht/

planeerija:

LIIS ALVER

Töö nimi: NÕO VALLAS VISSI KÜLAS ASUVA KENGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

V ä l i p r o j e k t O

Ü , r e g n r 1 4 3 3 9 5 4 1

S e p a v ä l j a 3 3

, T

a r t u , i n f o @

v a l i p r o j e k t . e e

Töö nr:

Kuupäev:

09.05.2024

Joonise nr:

5 Mõõtkava:

1:1000 Formaat:

A2

Planeerija: KÄTLINA VELTMANN

DP-202349

1. Planeeringuala moodustab 2,5 ha suurune Kengu maaüksus (52801:004:0185).

2. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on topo-geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja Tartu Geodeesia OÜ (reg nr 14600850, litsents MTR EEG000462), töö nr TG464 (veebruar 2023). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

3. Planeeringu vee- ja kanalisatsioonilahenduse planeerimisel on arvestatud võimalusega ühendada kavandatava ühisvee- ja kanalisatsioonivõrguga Uus-Kengu tee äärsed elamukrundid.

4. Planeeringu koostamisel on arvestatatud Nõo-Elva km 152,0-159,6 lõigu 2+2 ristlõikele ümberehituse teeprojekti eskiislahendusega. Väljavõte projektis on kantud planeeringu joonisele.

MÄRKUSED

krundi suurus krundi nr

max ehitisealune pind

max hoonete kõrgus (põhihoone/abihoone)

hoonete arv (põhihoone/abihoone)

max hoonete korruselisus (põhihoone(maa-alune korrus)/abihoone)

krundi kasutamise sihtotstarve

KRUNDI EHITUSÕIGUSE SELGITUS JOONISEL

LEPPEMÄRGID

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud krundipiir

Planeeritud orienteeruv juurdepääs krundile

Planeeritud üldkasutatav maa

Olemasolev asfaltkattega sõidutee

Olemasolev keskpinge õhuliin

Olemasolev madalpinge maakaabel

Olemasolev sidekanalisatsioon

Likvideeritav objekt

Planeeritud sõidutee + teepeenrad

Planeeritud pinnasrada (orienteeruv asukoht)

Avaliku tee kaitsevöönd

TEHNOVÕRGUD

Planeeritud põhihoone illustratiivne tähistus

Olemasolev säiliv kraav

Varem planeeritud hoonestusala

Perspektiivne avaliku tee kaitsevöönd

Perspektiivne ümberehitatav sõidutee (teeprojekt)

Perspektiivne ümberehitatav kergliiklustee (teeprojekt)

Olemasolev keskpinge maakaabel

Olemasolev keskpinge õhuliini kaitsevöönd

Planeeritud truup

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP/EPk100

18293

V1 Planeeritud veetrass/maakraan

K1 Planeeritud isevoolne reoveekanalisatsioon/kaev

< KS1 Planeeritud surveline reoveekanalisatsioon

E1 E1 Planeeritud madalpinge maakaabel/liitumiskilp

W1 W1 Planeeritud tänavavalgustuskaabel/valgusti

Olemasolev alajaam

Planeeritud hüdrant

Planeeritud tuletõrje veevõtukoha (mahuti) illustratiivne asukoht

Planeeritud reoveepumplaRVP

Planeeritud reoveepumpla kuja (10 m)

TÄNAVA PROFIILLÕIGE M 1:200

Servituudi seadmise ettepanek

D1 Planeeritud drenaažitoru

Planeeritud sademeveetoruSK1

S1 Planeeritud sidekanalisatsioon/liitumispunkt

NÕO VALLAVALITSUS

Voika 23 tel 745 5108 a/a EE192200221015573738

61601 NÕO fax 745 5141 Swedbank

TARTUMAA e-post [email protected] a/a EE861010102020385004

registrikood 75007942 SEB

Transpordiamet

[email protected] 10. juuni 2024 nr 7-2/960

Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Esitame kooskõlastamiseks Nõo vallas Vissi külas asuva Kengu maaüksuse detailplaneeringu.

Planeeringuala suuruseks on 2.51 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi

maatulundusmaa sihtotstarbega Kengu maaüksuse muutmiseks elamualaks koos vajaliku

taristuga. Ühtlasi tuleb määrata detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ning

heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise

põhimõtteline lahendus. Detailplaneering on kooskõlas Nõo valla üldplaneeringuga.

Juurdepääs detailplaneeringualale kavandatakse kohalikult Vissi-Peedumäe teelt nr

5280048.

Transpordiamet on väljastanud seisukohad Nõo vallas Vissi külas asuva Kengu maaüksuse

detailplaneeringu koostamiseks kirjaga 13.11.2023 nr 7.2-2/23/22378-2.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Maano Koemets

vallavanem

Piia Raig [email protected], 745 5434, 53324845