Haridus- ja teadusministri 29.06.2024. a käskkiri nr 193 „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2021–2027“ elluviimiseks"

Lisa 1

KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Põhikoolivõrgu korrastamine

perioodil 2021–2027“ elluviimiseks“

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Põhikoolivõrgu korrastamine

perioodil 2021–2027“ elluviimiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi

ÜSS2021_2027) alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ning meetmete nimekirja meetme 21.4.8.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus” sekkumise „Põhikoolivõrgu

korrastamine (kahanevas piirkonnas õppekohtade vastavusse viimiseks demograafiliste muutustega), kaasava hariduse põhimõtete rakendamise toetamine ning haridusasutuste

vahelise koostöö arendamine (piirkondlikud hariduskeskused)” elluviimiseks toetuse andmist. Rahastatavad projektid on nimetatud Haridus- ja noorteprogramm 2024-2027 lisas 1 „Üleriigilise ja piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – investeeringud

Ida-Virumaa põhikoolivõrgu ümberkorraldamiseks, mis võimaldavad uuendada haridustaristut, et korraldada ümber ja optimeerida põhihariduse pakkumist ning

ennetavalt leevendada demograafiliste muutuste mõju (tegevus: haridusvõrgu korrastamine ja arendamine)“.

1.2. Rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise rahastamisega Euroopa Regionaalarengu

Fondist aidatakse kaasa perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse

kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi (d)(ii) „Hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu

parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega” saavutamisse.

1.3. Sekkumisega panustatakse Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilise eesmärgi „Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel” saavutamisse.

Rahastatavad projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja sellega panustatakse

Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” heakskiitmine” (edaspidi „Eesti 2035”) aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihi „Inimesekeskne riik” saavutamisse. Rahastatavad projektid aitavad edendada

tasakaalustatud regionaalarengut, keskkonna-/kliimaeesmärke ja ligipääsetavust ning nende mõju hinnatakse järgmiste „Eesti 2035” näitajatega: „Rahulolu KOVi teenustega”,

„Elamute ja mitteelamute energiatarve“ ja „Ligipääsetavuse näitaja”.

2. Rahastamise eesmärk ja tulemused

2.1. Rahastamise eesmärk on terviklikult korrastada Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste üksuste koolivõrk viies üldhariduskoolide arvu ning nende hoonetes õppekohad

vastavusse demograafiliste muutustega.

2.2. Rahastatavate projektide elluviijatelt oodatavad tulemused on kirjeldatud haridus- ja

teadusministri käskkirja, millega kinnitati käesolevad toetuse andmise tingimused, lisas 2 „Investeeringute kava“ (edaspidi investeeringute kava).

2.3. Projektide rahastamine panustab rakenduskava ja meetmete nimekirja väljundnäitaja „Uute või ajakohastatud haridusasutuste klassiruumide mahutavus” (isikuid) saavutamisse. Näitaja algtase on 0, vahe-sihttase aastaks 2024 on 200 ja sihttase aastaks

2029 on 1700. 2.4. Projektide rahastamine panustab rakenduskava ja meetmete nimekirja tulemusnäitaja

„Uute või ajakohastatud haridusasutuste kasutajate arv aastas” saavutamisse. Näitaja algtase on 0, sihttase aastaks 2029 on 1530.

3. Rakendusasutus ja rakendusüksus

Rahastatava tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium ning

rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

4. Elluviijad ja partner

4.1. Elluviijad on nimetatud käskkirja lisas 2 (investeeringute kava). 4.2. Tegevuse elluviimisse on kaasatud partnerina Haridus- ja Teadusministeerium, kelle

ülesandeks on projektis „Kohtla-Järve Järve linnaosas kahe omavalitsuse pidamisel oleva põhikooli ühendamine üheks põhikooliks ning koolihoone ehitamine riigi pidamisel olevale Kohtla-Järve Järve Koolile“ uue koolihoone ehitamine Kohtla-Järve Järve Koolile

ning vastavas osas omafinantseeringu kohustuse kandmine.

5. Toetatavad tegevused

5.1. Rahastatakse projekte, millega panustatakse käesoleva käskkirja punktis 2 nimetatud eesmärgi, oodatavate tulemuste ja väljundnäitaja sihttaseme saavutamisse ja mille raames

tehakse ühte või mitut järgnevatest tegevustest mis aitavad kaasa kohaliku omavalitsuse koolivõrgu ümberkorraldamisele vastavalt investeeringute kavale:

5.1.1. olemasoleva õppehoone rekonstrueerimine või uue õppehoone ehitamine ning selle sisustamine;

5.1.2. endise õppehoone või selle osa lammutamine.

5.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada

kliimakindlus. 5.3. Toetatakse tegevusi, mis vastavad keskkonnaalastele õigusaktidele ning millega ei tekitata

olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17

tähenduses (edaspidi „ei kahjusta oluliselt” põhimõte). 5.4. Ei toetata tegevusi, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1058, 24. juuni 2021 artiklis 7, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi

kohaldamisalast väljajätmist. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artikli 7 alusel ei toetata investeeringuid fossiilsetel kütustel põhinevatesse

lahendustesse. 5.5. Tegevusi viiakse ellu Ida-Viru maakonna kohalike omavalitsuste üksustes. 5.6. Tegevuste elluviimisel antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega riigiabi.

6. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Toetuse andmise abikõlblikkuse periood on 01.07.2023 kuni 31.12.2029.

7. Tegevuste eelarve

7.1. Tegevuste kogumaksumus on 71 341 176 eurot, millest Euroopa Liidu struktuurifondide toetuse osakaal on 70% ehk 49 938 824 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal on

15% ehk 10 701 176 eurot. Tegevuse elluviijatelt nõutav omafinantseeringu osakaal on vähemalt 15% iga projekti abikõlblikest kuludest.

7.2. Toetuse (sh Euroopa Liidu struktuurifondide toetus ja riiklik kaasfinantseering) eelarve,

mille ulatuses elluviija vastutab projekti tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest on toodud investeeringute kavas.

8. Kulude abikõlblikkus

8.1. Tegevuste elluviimisel tekkinud kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15 ja käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustega.

8.2. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja punkti 2 kohase tulemuse saavutamiseks

käesoleva käskkirja punkti 4 kohaste toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva käskkirja punktis 7 sätestatud eelarvele:

8.2.1. ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemine; 8.2.2. detailplaneeringute koostamise läbiviimine; 8.2.3. hoone energiaauditi ja ligipääsetavuse auditi teostamine;

8.2.4. projekteerimine; 8.2.5. ehitusprojektide ekspertiiside ning ligipääsetavuse hinnangute tegemine;

8.2.6. keskkonnamõjude hindamine või kliimakindluse analüüsi koostamise kulud, kui analüüs käsitleb ka kliimamuutuste leevendamist ja nende mõjuga kohanemist ning neid kulusid ei tehta keskkonnamõjude hindamise raames;

8.2.7. muinsuskaitse eritingimuste koostamine koos selleks vajalike uuringutega; 8.2.8. ehitusjuhtimine ja omanikujärelevalve;

8.2.9. autorijärelevalve; 8.2.10. ehitustööd (sh liitumised tehnovõrkudega ja liitumistasud ning hoone teenindamiseks

vajalikud kinnistu heakorratööd, sh haljastus, kliimamõjude leevendamiseks vajalikud

tööd ning teede, parklate, rattaparklate, platside ja muude teenindavate ehitiste ehitamine);

8.2.11. koolile vajaliku sisustuse, inventari, õppe- ning töövahendite ost ja paigaldus; 8.2.12. endiste õppehoonete või nende osade lammutamine; 8.2.13. valminud ehitiste ligipääsetavuse hinnangute tegemine;

8.2.14. projektile toetuse andmise avalikustamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspolii tika

fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi teavitamise määrus). 8.3. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on käesoleva käskkirja

raames abikõlbmatud:

8.3.1. ehitise hooldusremont (perioodiline hooldustöö ehitise normaalse toimimise tagamiseks ning ehitise kasutusea pikendamiseks);

8.3.2. projekti raames tarvikute (äratarvitatavad vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkavad olemast) soetamine;

8.3.3. ehitus- ja lammutusjäätmete prügilasse ladestamine.

9. Toetuse maksmise tingimused ja kord

9.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1.

9.2. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–26 nimetatud ning

käesolevas käskkirjas kirjeldatud maksete tegemist täpsustavatest tingimustest ja korrast. 9.3. Maksetaotlus esitatakse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis, kuid mitte

sagedamini kui üks kord kuus. 9.4. Lõppmakse taotlus esitatakse koos toetuse andmise tingimuste lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast toetuse andmise tingimuste ja kohustuste täitmist ning

lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

10. Elluviija ja partneri kohustused

10.1. Elluviijad vastutavad käesoleva haridus- ja teadusministri käskkirja lisas 2 nimetatud eelarve ulatuses lisas nimetatud projektide tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise

eest ning neile kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. 10.2. Partneri kohustused on toodud käesoleva käskkirja punktis 4.2 ning haridus- ja

teadusministri käskkirja lisas 2. 10.3. Elluviija ja partner peavad projekti ellu viimise ajal vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2

sätestatud nõuetele ning peavad olema taotletava ehitustegevusega hõlmatud kinnisasja

omanik või omama kinnisasja kasutusõigust vähemalt kestvuse nõude kehtivuse lõpuni. 10.4. Vastavalt ühendmääruse § 3 lõikele 3 peab elluviija olema suuteline tõendama projekti

omafinantseerimise võimekust tasuda projekti tulemusliku lõpetamiseni abikõlblike kulude eest toetusega katmata määras ja abikõlbmatute kulude eest. Kohaliku omavalitsuse üksusest elluviija suutlikkust projekti kulusid finantseerida hinnatakse

ühendmääruse § 3 lõikes 4 sätestatud tingimustel. 10.5. Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on

elluviija kohustatud: 10.5.1. esitama rakendusüksusele projekti kõikide tegevuste tegemist hõlmava ajakava

hiljemalt kolme kuu jooksul käesoleva käskkirja allkirjastamisest. Ajakava peab

olema realistlik ja kooskõlas abikõlblikkuse perioodiga; 10.5.2. ellu viima tegevusi vastavalt kinnitatud eelarvele ning kasutama toetust säästlikult;

10.5.3. esitama aruandeid vastavalt punktis 11 sätestatule; 10.5.4. esitama rakendusüksusele hiljemalt koos esimese väljamaksetaotlusega kinnituse, et

projektiga hangitud vallasvara ja ehitustööde tulemuse kasutamine käesolevas

käskkirjas toodud eesmärkidel on tagatud vähemalt viis aastat pärast toetuse saajale lõppmakse tegemist ning tagama kestuse nõude täitmise viie aasta jooksul pärast

lõppmakse tegemist; 10.5.5. esitama rakendusüksusele hiljemalt koos esimese väljamaksetaotlusega kinnituse, et

projektiga ehitatavas hoones kogutakse jäätmeid liigiti;

10.5.6. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15 jaanuariks; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva

jooksul käesoleva käskkirja kinnitamisest. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem, kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas;

10.5.7. teavitama meediakanalites (trükimeedias, veebikeskkonnas, raadios, televisioonis) ja muul moel tegevusest, tegevuse elluviimisest ja tulemustest vastavalt teavitamise

määrusele; 10.5.8. esitama rakendusüksusele hiljemalt koos esimese väljamaksetaotlusega kinnituse, et

projektis arvestatakse määruse 28 "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded

ehitisele" nõuetega ning ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtetega, sealhulgas liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuudega inimeste erivajaduste

ning ajutise iseloomuga erivajadustega ning projekt on elukaareülese mõjuga, arvestades kõigi vanuserühmadega;

10.5.9. esitama rakendusüksusele kliimakindluse tagamise hinnangu hiljemalt koos esimese

projekteerimis- või ehituskulusid käsitleva väljamaksetaotlusega ning tagama ehitatava taristu kliimakindluse;

10.5.10. esitama rakendusüksusele kinnituse hiljemalt koos esimese väljamaksetaotlusega, et tegevuste tegemisel järgitakse tegevuste elluviimisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 9 „ei kahjusta oluliselt” põhimõtteid

ning tagama, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega ning ei tekita olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi

ja Nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 artikli 17 tähenduses;

10.5.11. esitama rakendusüksusele hiljemalt koos esimese väljamaksetaotlusega kinnituse et

projektis arvestatakse kvaliteetse ruumi ja „uue Euroopa Bauhausi“ põhimõtetega.

11. Aruandlus

11.1. Elluviija esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta e-toetuse keskkonna kaudu vahearuande vähemalt üks kord aastas aasta lõpu seisuga hiljemalt järgneva aasta 20.

jaanuariks. Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

11.2. Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 11.2.1. andmed projekti kohta (projekti number, toetuse saaja nimi ja muud nõutud andmed); 11.2.2. projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);

11.2.3. andmed projekti edenemise kohta (teostatud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine, mh seatud näitajate täitmine, lõpparuande puhul ka „Eesti

2035” aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ning kliimakindluse tagamiseks ellu viidud tegevused ja tegevuste tulemused);

11.2.4. toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele.

11.3. Rakendusüksus kinnitab aruanded 10 tööpäeva jooksul nende rakendusüksusele e- keskkonnas esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele

28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39.

13. Vaiete lahendamine

13.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

13.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.

13.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest.

MINISTRI KÄSKKIRI

29.06.2024 11:20:00 nr 1.1-2/24/193

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

tegevuse „Põhikoolivõrgu korrastamine

perioodil 2021–2027“ elluviimiseks

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused Haridus- ja noorteprogrammi ning meetmete nimekirja meetme 21.4.8.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus” sekkumise „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2021–2027” elluviimiseks vastavalt käskkirja

lisale 1.

2. Kinnitan investeeringute kava vastavalt käskkirja lisale 2. 3. Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus investeeringute kava muuta või sealt projekte välja

arvata kui elluviijad ei pea kinni projektide elluviimise ajakavast või ei täida toetuse andmise tingimustes nimetatud elluviijate kohustusi.

4. Käskkirja rakendatakse 1. juulist 2023. a.

5. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister

Ida-Viru investeeringumeede

Ida-Virumaa rahvaarv on viimasel 30 aastaga langenud drastiliselt (Joonis 1). Tõsi, võrreldes

1990. aastaga on Eesti rahvaarv langenud terves riigis (ca 15% võrreldes 2022. aastaga), kuid just

Ida-Virumaa rahvaarvu langus on olnud eriti järsk (ca 40%) ning ulatuslik rahvastiku vähenemine

on Ida-Virus jätkunud ka viimase 10 aasta jooksul.

Ka järgnevateks aastakümneteks prognoosib Statistikaamet Ida-Virumaa rahvastiku vähenemise

jätkumist (Joonis 1).

Joonis 1. Ida-Virumaa rahvastik 1990-2020 ning prognoos 2025-2045, allikas Statistikaamet

Haridusvõrgu kujundamist mõjutab olulisel määral mitte ainult rahvastiku arv ning selle muutus

vaid ka rahvastiku vanuseline kooseis. Rahvastik Eestis vananeb ning nii on see ka Ida-Virumaal

– nooremate vanusegruppide osakaal väheneb, vanematel kasvab (JOONIS 2).

Joonis 2. Ida-Virumaa rahvastiku vanuseline jaotus aastatel 2002 ja 2022 (%), allikas Statistikaamet ja autori arvutused

221 807 197 899

183 850 170 090

158 800 147 597 134 259

125075 115438 105827 96306 86734

1 9

9 0

1 9

9 5

2 0

0 0

2 0

0 5

2 0

1 0

2 0

1 5

2 0

2 0

2 0

2 5

2 0

3 0

2 0

3 5

2 0

4 0

2 0

4 5

3,6 4,5

4,8 5,1

4,4 3,6

5,5 6,1

6,0 7,0

6,8 7,2

9,1 8,4

7,0 3,2

4,2 3,3

4,1 4,2

6,0 7,1

6,3 6,7

6,2 6,8

8,6 8,5

7,7 4,2

6,9 5,7 5,7

3,3 1,2

0,8

10,00 8,00 6,00 4,00 2,00 0,00 2,00 4,00 6,00 8,00 10,00

0-4

10-14

20-24

30-34

40-44

50-54

60-64

70-74

80-84

Ida-Virumaa rahvastiku jaotus vanusegrupiti 2002 ja 2022, %

2002 2022

Kuivõrd nooremate inimeste arv ja osakaal on Ida-Virumaal oluliselt vähenenud, on langenud ka

sündimuse näitajad. Ainuüksi viimaste aastate jooksul on näha märkimisväärset sündide langust

(TABEL 1).

Tabel 1. Sündimus Ida-Virumaal ja Eestis kokku aastatel 2017-2022

Asustusüksuse liik Piirkond 2017 2018 2019 2020 2021 2022 muutus 2022 vs

2017

Kokku Kogu Eesti 13784 14367 14099 13209 13272 11646 -16%

Ida-Viru maakond

1031 1046 918 892 808 695 -33%

Linnaline ja väikelinnaline

asustuspiirkond

Kogu Eesti 10049 10097 9913 9199 9273 8046 -20% Ida-Viru

maakond 842 857 770 721 678 577 -32%

Maaline asustuspiirkond

Kogu Eesti 3731 4267 4182 4007 3999 3600 -4% Ida-Viru

maakond 189 189 148 171 130 118 -38%

Allikas: Statistikaamet, asustusüksuste liigitus põhineb Eesti haldus- ja asustusüksute jaotuse klassifikaatorile (EHAK)

Pikemas vaates on sündimuse langus olnud Ida-Virumaal drastiline (JOONIS 3).

Joonis 3. Sündimus Ida-Virumaal 1992-2022, allikas Statistikaamet1

Lisaks sündimusele mõjutab koolikohtade vajadust ka rändekäitumine. Kui võtta aluseks viimasel

kolmel õppeaastal (2020/21-2022/23) Ida-Virumaal 1. klassis kooliteed alustanud lapsed ning

vastavalt 7a tagused sündimuse näitajad (sünnid 2013-2015) näeme, et ka selles osas on näitajad

Ida-Virumaa kahjuks. Ida-Virumaal 1. klassi jõuab vähem lapsi kui vastavalt 7 aastat tagasi

1 Viimase haldusreformi järel kuuluvad seni Ida-Viru maakonda kuulunud Aseri valla alad Viru-Nigula valla

koosseisu (Lääne-Virumaal) ning Avinurme ja Lohusuu valla alad Mustvee valla koosseisu (Jõgevamaa).

Seega ei ole 1992-2016 andmed 2017-2021 andmetega päris võrreldavad, kuna Ida-Virumaa on kaotanud

territooriumi.

2 0

2 6

1 6

4 2

1 5

8 7

1 5

9 4

1 6

0 4

1 4

4 8

1 4

8 1

1 5

2 3

1 6

1 5

1 5

6 8

1 6

5 8

1 5

3 6

1 6

2 7

1 6

3 9

1 4

9 8

1 5

9 0

1 4

9 0

1 4

5 3

1 3

3 6

1 2

6 3

1 2

5 9

1 2

3 9

1 1

8 2

1 2

2 2

1 1

9 1

1 0

3 1

1 0

4 6

9 1

8

8 9

2

8 0

8

6 9

5

0

500

1000

1500

2000

2500

1 9

9 2

1 9

9 3

1 9

9 4

1 9

9 5

1 9

9 6

1 9

9 7

1 9

9 8

1 9

9 9

2 0

0 0

2 0

0 1

2 0

0 2

2 0

0 3

2 0

0 4

2 0

0 5

2 0

0 6

2 0

0 7

2 0

0 8

2 0

0 9

2 0

1 0

2 0

1 1

2 0

1 2

2 0

1 3

2 0

1 4

2 0

1 5

2 0

1 6

2 0

1 7

2 0

1 8

2 0

1 9

2 0

2 0

2 0

2 1

2 0

2 2

vana haldusjaotus tänane haldusjaotus

maakonnas sündinud on – viimase kolme õppeaasta keskmisena -5%2. Vaadates 2022. aasta Ida-

Virumaa sündimust ning eeldades 5%-list lahkumist maakonnast enne 1. klassi astumist, saame

2029. aasta sügiseks 1.klassi laste arvuks Ida-Virumaal ca 680 last, mis on vaid 59% täna Ida-

Virumaal 1. klassis õppivate laste arvust.

2 2022/23. õppeaasta Ida-Virumaa 1. klassi õpilaste arvust on maha arvestatud Ukraina sõjapõgenikest

lapsed.

Alutaguse vald

Võrreldes 2005/06. õppeaastaga on käesolevaks õppeaastaks Alutaguse valla põhihariduse

omandajate arv3 vähenenud 22% ning gümnasistide arv 33% (vaata ka Joonis 4). Kui veel 2015.

aastal sündis Statistikaameti andmeil Alutaguse vallas 53 last, siis 2022. aastaks olid sünnid

langenud 20-le sünnile aastas4. Ka tulevikuvaates ootab ees sündimuse langus – Tartu ülikooli

teadlaste poolt 2022.a välja töötatud Rändekalkulaatori5 järgi (kui 2021.a oli veel 32 sündi) langeb

Alutaguse valla sündimus 2030. aastaks 20 sünnile ning peale seda alla 20-le sünnile aastas.

Joonis 4. Alutaguse valla üldhariduskoolide õpilaste arv 2005/06-2022/23 perioodil, allikas EHIS

Alutaguse vallas tegutseb 2022/23. õppeaastal 3 üldhariduskooli – kaks põhikooli 1-9 ning üks

12-klassiline kool Iisakul. Võrreldes 2005/06. õppeaastaga on suletud üks kool – Tudulinna Kool.

Arvesse võttes tulevikuprognoose, on muudatused haridusvõrgus vältimatud.

Juba praegu on ühe õpilase kohta on Alutaguse valla koolides pinda väga palju (Tabel 22). Suure

pinna ülalpidamine on kulukas ning see võtab ära ressursse, mida tuleks panustada hariduse

sisusse ja kvaliteeti. Liiga suured kulud pinna ülalpidamisse peegelduvad ka Alutaguse valla

õpetajate palkades. Alutaguse valla õpetajate keskmine brutokuupalk on märkimisväärselt

3 Siin ja edaspidi õpilaste arv – õpilaste arv statsionaarses õppes.

4 Allikas Statistikaamet

5 Uuenduslik rändekalkulaator võimaldab hinnata rände lühi- ja pikaajaliste tööturu ja rahvastikuarengu

mõjusid. Rahvastikuprognoosid on staatilised, kuigi neid iga mõne aja tagant uuendatakse. Välja arendatav

rändekalkulaator on dünaamiline instrument/töövahend, mis võimaldab kiiresti ja lihtsalt läbi mängida

erinevad tööturu ja rände, aga ka sündimuse stsenaariumid ning prognoosida nende mõju tööealise

rahvastiku muutusesse. Rändekalkulaator – Infotehnoloogiline Mobiilsusobservatoorium | IMO (ut.ee)

Nb! Siin ja edaspidi kasutatakse Rändekalkulaatori rändega stsenaariume prognoose.

4 7

6

4 4

5

4 3

6

4 1

4

4 0

4

3 9

2

3 7

4

3 3

9

3 2

8

3 1

6

3 1

3

3 1

3

3 2

3

3 3

4

3 3

7 3 7

6

3 8

6

3 7

1

46 45 45 38 28 30 27 30 25 29 26 28 22 29

42 48 50

31

0

20

40

60

80

100

120

140

0

100

200

300

400

500

600

700

põhiharidus, stats gümnaasiumiaste, stats

madalam kui Ida-Virumaa või Eesti õpetajate keskmine brutokuupalk6. Ka Alutaguse valla

arengukavas7 tõdetakse, et vajalik on Iisaku Gümnaasiumi hoone optimeerimine ning selleks on

vajalik uue hoone ehitamine. Gümnasistide vähesusest hoolimata soovitakse gümnaasiumiastme

pidamisega jätkata siiski ka edaspidi.

Tabel 2. Alutaguse valla üldhariduskoolide pinnakasutuse näitajad koolide omandivormide lõikes

üldhariduskoolide andmed pidajate lõikes

õpilasi kokku stats 2022/23 õa

normatiivne õppekohtade arv koolides kokku

m2 õpilase kohta8

KOV üldhariduskoolides, stats 402 1304* 35,8 *Iisaku Gümnaasiumi kohta ei ole EHISesse normatiivset õppekohtade arvu märgitud. Kohaliku

omavalitsuse kinnitusel on Iisaku Gümnaasiumis 600 õppekohta.

Õpiränne Alutaguse vallast välja on suur ning seda eriti üldkeskhariduse tasemel – 2017-2021

aastate keskmisena õppis 27% põhihariduse ja 70% üldkeskhariduse omandajatest mõnes teises

kohalikus omavalitsuses. Peamisteks õpirände sihtkohtadeks on Alutaguse valla lastele ja

noortele Kohtla-Järve linn ja Jõhvi vald.

Alutaguse valla arengukavas9 nimetatakse Jõhvi ja Kohtla-Järve linnasid oluliste õpi- ja töörände

sihtkohtadena eelkõige Alutaguse valla põhjaosa elanike jaoks. Sellist rännet toetavad suhteliselt

lühikesed vahemaad ning head transpordiühendused. Samuti tuuakse arengukavas välja, et

mitmetest valla piirkondadest on Jõhvi ühistranspordiga lihtsam liikuda kui Iisakusse, mis on

Alutaguse valla keskuseks.

Alutaguse vallal tuleb analüüsida Mäetaguse ja Illuka põhikoolides õppe jätkumist põhikooli

kolmandas kooliastmes. Naaberomavalitsustega tuleks läbi rääkida õppe korraldamine

kolmandas kooliastmes vastavalt tänastele rändetrendidele. Iisakus gümnaasiumiastmes õppe

lõpetamisel on võimalik toetada põhikooli õppehoone optimeerimist ja õppekeskkonna

nüüdisajastamist, sh kolmanda kooliastme koondumiseks.

Kokku on hinnanguliselt võimalik toetada uue õppehoone ehitamist käesoleva meetme raames

1600-1800 m2.

6 2022. aasta 30.11 seis – õpetaja keskmine brutokuupalk Alutaguse vallas 1559 eurot, Ida-Virumaal

õpetajatel keskmiselt 1643 eurot ja Eestis õpetajatel keskmiselt 1724 eurot.

7 AlutaguseVVK_m53_lisa.pdf (riigiteataja.ee)

8 Siin ja edaspidi kogu kooli kasutuses pind ehk k.a sporditaristu ja õpilaskodu.

9 AlutaguseVVK_m53_lisa.pdf (riigiteataja.ee)

Jõhvi vald

Jõhvi valla õpilaste arv on nii põhihariduses kui ka üldkeskhariduses võrreldes 2005/06.

õppeaastaga kasvanud (Joonis 5). Alates Jõhvi riigigümnaasiumi asutamisest on oluliselt

suurenenud Jõhvi-suunaline õpiränne, seda eriti Kohtla-Järve linnast, aga ka Sillamäe linnast ja

Toila vallast. Alates 2015. aastast on sündimus Jõhvi vallas liikunud kord üles, kord alla ning selget

kahanemis- või kasvumustrit ei ole tekkinud10. Rändekalkulaatori rahvastikuprognoosist

lähtudes hakkab sündimus Jõhvi vallas langema. Kui 2021. aastal sündis Jõhvi vallas kokku 102

last11, siis 2022.a 77 last ning ka lähiaastail jääb Rändekalkulaatori mudeli järgi sündimus 80 sünni

piirile aastas.

Joonis 5. Jõhvi valla üldhariduskoolide õpilaste arv 2005/06-2022/23 perioodil, allikas EHIS

Jõhvi valla koolivõrk on SF ja riigi toel korrastatud - vallas tegutseb kaks põhikooli ja üks

riigigümnaasium. Koolide pinnakasutusenäitajad on peale korrastamist eeskujulikud (Tabel 33).

Õpetajate keskmine brutokuupalk sellest tulenevalt Jõhvi vallas oli 2022. aastal nii maakonna kui

ka Eesti keskmisest õpetajate palganäitajast kõrgem – 1824 eurot Jõhvi vallas vs 1643 eurot Ida-

Virumaal ja 1724 eurot Eestis keskmiselt12.

Tabel 3. Jõhvi valla üldhariduskoolide pinnakasutuse näitajad omandivormide lõikes, allikas EHIS

10 Statistikaameti andmeil: 2015a. 105 sündi; 2016a. 112 sündi; 2017a. 99 sündi; 2018a. 113 sündi; 2019a.

89 sündi; 2020a. 87 sündi; 2021a. 102 sündi.

11 Allikas Statistikaamet

12 2022. aasta 30.11 seisuga.

1 0

8 7

1 0

3 0

9 8

1

1 0

1 9

9 3

1 9 9

1

1 0

0 3

1 0

6 1

1 1

1 6

1 1

2 9

1 0

8 2

1 0

7 2

1 0

5 8

1 0

6 2

1 0

7 7

1 0

8 4

1 0

7 0

1 1

2 1

371 365 332

281 262 260 247 244

259 267

336

381 411

443 450 445 447 432

150

200

250

300

350

400

450

500

0

200

400

600

800

1000

1200

põhiharidus, stats gümnaasiumiaste, stats

üldhariduskoolide andmed pidajate lõikes

õpilasi kokku stats 2021/22 õa

normatiivne õppekohtade arv koolides kokku

m2 õpilase kohta

KOV tavaüldhariduskoolid, stats 1121 1682 10,3 riigi tavaüldhariduskoolides, stats 432 540 9,2

Kokku 1553 2222 10,0

Nagu juba välja toodud, on Jõhvi õpirände seisukohast Ida-Virumaal oluliseks tõmbekeskuseks.

Näiteks 2021. aastal vaid 60% Jõhvi valla üldhariduskoolide õpilastest elas Rahvastikuregistri

andmeil samas omavalitsuses. Jõhvi valla arengukavas tuuakse välja, et Jõhvi linn moodustab koos

Tammiku, Toila ja Voka alevikega, Kohtla-Nõmme alevi ning Kohtla-Järve linna Järve, Sompa,

Kukruse, Ahtme ja Oru linnaosadega ühise linnaku ning toimib selle keskusena13.

Samas liigub märkimisväärne osa (18% 2021. aastal) Jõhvi vallas elavatest lastest ja noortest ka

koduomavalitsusest välja õppima. Peamiselt liigutakse Kohtla-Järvele. Jõhvi valla 2030 hariduse

valdkonna peamisteks eesmärkideks on vähendada noorte Jõhvist lahkumist, tõsta üldhariduse

kvaliteeti, mitmekesistada ja kaasajastada huvi- ja kutseharidust, täiendkoolitada õpetajaid ja

moderniseerida õppekeskkonda14.

Käesoleva perioodi SF koolivõrgu korrastamise vahenditest Jõhvi valda investeeringuid

kavandatud ei ole aga omavalitsusel on oluline roll naaberomavalitsustega kokku leppimisel

omavalitsuste piire ületavas hariduskoostöös, sh võimalik kolmandate kooliastmete koondumine

Toila või Alutaguse valla osadele piirkondadele. Sellest tulenevalt ei saa välistada

väiksemamahulisi toetusi.

13 Jõhvi valla arengukava 2022-2030, eelarvestrateegia 2022-2025; c85b691b-4733-42b7-a531-

5a20b9bb5d65 (johvi.ee)

14 Jõhvi valla arengukava 2022-2030, eelarvestrateegia 2022-2025; c85b691b-4733-42b7-a531-

5a20b9bb5d65 (johvi.ee)

Kohtla-Järve linn

Kohtla-Järve linna statsionaarse õppe õpilaste arv on langenud suurel määral, eriti drastiliselt on

vähenenud gümnasistide arv (Joonis 6). Ka sünnid on viimastel aastatel Kohtla-Järvel olnud

märkimisväärses languses - kui 2015. aastal sünnis linnas 315 last, siis 2021. aastal vaid 180 ning

2022.a 16815! Ka rändekalkulaatori prognoosimudel ennustab tulevikuks sündimuse languse

jätkumist.

Joonis 6. Kohtla-Järve linna üldhariduskoolide õpilaste arv 2005/06-2022/23 perioodil, allikas EHIS

2005/06. õppeaastal tegutses Kohtla-Järve linnas kokku 13 kooli – 4 põhikooli, 8 gümnaasiumit

või keskkooli ning 1 täiskasvanute gümnaasium. Käesoleval õppeaastal on Kohtla-Järve linnas

koole kokku 10 – 8 põhikooli, 1 riigigümnaasium ning 1 täiskasvanute gümnaasium. Teiste seas

tegutseb ka üks erapõhikool – Erakool Intellekt. Lisaks riigigümnaasiumile tegutseb Kohtla-Järve

linnas riigikoolina Ahtme Kool, mis on kool tuge vajavatele õpilastele ning riigi pidamisele on KOV

üle andnud Kohtla-Järve Järve Kooli.

Riigigümnaasiumi loomisejärgselt on gümnaasiumivõrk Kohtla-Järvel korrastatud.

Riigigümnaasiumi täies mahus täitumisel paraneks kooli pinnakasutus tänaselt 17 m2-lt (Tabel 4)

ca 8 m2-le õpilase kohta. Kohtla-Järve arengukavas16 tuuakse välja, et linna peetavate lasteaedade,

huvikoolide ja koolide õpikeskkond vajab investeeringuid ning uuendamist. Tuleviku eesmärgiks

seatakse arengukavas, et linn tagab õppijatele kaasaegse ja atraktiivse, võrdsetel võimalustel

15 Allikas Statistikaamet

16 Kohtla-Järve linna arengukava 2016-2034; Microsoft Word - Kohtla-Järve linna arengukava 2016-

2034 volikogusse 09.09.15.docx (riigiteataja.ee)

3 9

2 1

3 6

4 9

3 4

2 5

3 3

0 8

3 2

9 3

3 1

9 0

3 1

3 4

3 1

2 8

3 1

2 8

3 1

4 9

3 1

5 4

3 1

3 3

3 0

5 9

2 9

9 6

2 8

8 9

2 8

6 2

2 7

7 1

2 8

8 31213

1087

900 810

685 655 557 511

427 413 365 372 396 383 292

165 152 163 50

250

450

650

850

1050

1250

1450

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

4500

põhiharidus, stats gümnaasiumiaste, stats

põhineva õpikeskkonna ning õppekorralduse ning et linna haridusasutuste võrgustik on

optimaalse mahuga ning toimib lõimitult erinevate tasemete ning erinevate partnerite vahel.

Õpetajate keskmine brutokuupalk on Kohtla-Järve linnas maakonna keskmisest mõneti kõrgem,

kuid Eesti keskmisest õpetajate brutokuupalgast pisut madalam – 1651 eurot Kohtla-Järve linnas,

1643 eurot Ida-Virumaal ja 1724 eurot Eestis keskmiselt 2022. aastal (30.11.2022 seis).

Tabel 4. Kohtla-Järve linna üldhariduskoolide pinnakasutuse näitajad omandivormide lõikes, allikas EHIS

üldhariduskoolide andmed pidajate lõikes

Õpilasi kokku stats 2022/23õa

normatiivne õppekohtade arv koolides kokku m2 õpilase kohta

KOV tavaüldhariduskoolides, stats 2296 4681 15,7 riigi tavaüldhariduskoolides, stats 579 1010 19,2

erapidaja tavaüldhariduskoolis, stats

171 178 6,4

Kokku 2972 5869 15,7 Märkused: riigitavaüldhariduskoolide keskmise pinnakasutuse ning normatiivse õppekohtade arvu muudab nii suureks riigi pidamisele üle tulnud Kohtla-Järve Järve Kool.

Nii nagu Jõhvist käib lapsi Kohtla-Järvele õppima, nii toimub ka vastupidine liikumine. Näiteks

2021. aastal õppis 78% Kohtla-Järve linnas elavatest üldhariduse omandajatest kodulinna koolis.

Neist, kes õppisid mujal KOVis, neist 60% õppis Jõhvi vallas asuvas koolis. Ülejäänud õpirändes

osalevad õpilased jagunesid peamiselt Sillamäe linna, Toila valla ja Alutaguse valla vahel.

Kohtla-Järve arengukavas17 tuuakse välja, et tänane omavalitsuse korraldus, mille järgi linn

koosneb seitsmest eraldi ja üksteisest kaugel asuvatest asumitest, pärsib oluliselt linna haldamist

ning hariduse korraldamist.

Üldhariduskoolid paiknevad kahes asumis – Järve ja Ahtme linnaosades. Sealhulgas on hetkel ja

ka on olnud minevikus sündivus neis võrreldav – 2022.a vastavalt 76 ja 80 sündi.

Järve linnaosas alustab 2023.a lõpus tegevust SF ja riigi kaasrahastusega rekonstrueeritav 3

paralleeliga kool, lisaks on ette valmistamisel riigi pidamisel oleva Kohtla-Järve Järve Kooli kahe

paralleeliga uue õppehoone ehitus. Need kaks kooli katavad ära piirkonna vajaduse, sh arvestades

kaasava hariduse põhimõtete rakendamisel täiendavate väikeklasside loomise vajadust. Järve

linnaosas paikneva täiskasvanute gümnaasiumi pidamise on varasemas kirjavahetuses Kohtla-

Järve linna lubanud anda riigi pidamisele alates 01.09.2024.a.

17 Kohtla-Järve linna arengukava 2016-2034; Microsoft Word - Kohtla-Järve linna arengukava 2016-

2034 volikogusse 09.09.15.docx (riigiteataja.ee)

Ahtme linnaosas paiknevad kolm munitsipaalkooli hoonet on amortiseerunud ning

üledimensioneeritud ning nende asemel on mõistlik ehitada sünniprognooside alusel üks uus ja

energiatõhus kolme paralleeli mahutavusega õppehoone. Lisaks tuleb Kohtla-Järve linna ja

piirkonna kohalike omavalitsustega arutada Ahtme linnaosas paikneva, 2015.a rekonstrueeritud

ja hetkel HEV õpilastele suunatud Ahtme Kooli hoone edasist kasutust.

Kokku on hinnanguliselt käesoleva meetme raames arvestatud Järve linnaossa 3200-3500 m2

ning Ahtme linnaossa 4200-4500 m2 ehitamise toetamist.

Lüganuse vald

Ka Lüganuse vallas on üldhariduskoolide õpilaste arvu langus olnud märkimisväärne. Käesoleval

õppeaastal (2022/23. õa) on valla koolides 38% vähem õpilasi põhikoolis ning lausa 80% vähem

gümnaasiumiastmes kui 2005/06. õppeaastal. Sündide arv on viimastel aastatel Lüganuse vallas

olnud hüplik – 2015. aastal 58 sündi, 2019. aastal aga vaid 46, 2020. aastal 64 ning 2021. aastal

jällegi 3818. 2030. aasta vaates jäävad sünnid Lüganuse vallas ca 30 ringi19.

Joonis 7. Lüganuse valla üldhariduskoolide õpilaste arv 2005/06-2022/23 perioodil, allikas EHIS

Lüganuse vallas tegutseb 4 üldhariduskooli – 3 põhikooli (Kiviõlis, Lüganusel ja Maidlas) ja 1

keskkool (Kiviõlis). 2023. aasta 1. septembrist liiguvad 3 seni KOVi pidamisel olnud kooli

(Lüganuse Kool ja mõlemad koolid Kiviõlis) riigi pidamisele, kelle vastutuseks jääb nii koolivõrgu

korrastamine kui eestikeelsele õppele ülemineku toetamine.

Kuna õpilaste arv on oluliselt vähenenud, kuid haridusvõrgus olulisi muutusi tehtud ei ole, on

koolihoonetes palju tühja kasutuseta pinda (Tabel 55) ning osad hooned on ka väga kehvas seisus

ja vajaksid nendes tegevuse jätkamisel suuri investeeringuid. Lüganuse vallas on õpetajate palk

oluliselt madalam Eesti keskmisest – kui Eesti keskmine õpetajate brutokuupalk oli 2022. aastal20

1724 eurot, siis Lüganusel 1495 eurot.

18 Allikas Statistikaamet

19 Allikas: Rändekalkulaator

20 30.11.2022 seis

1 0

1 5

9 1

2

8 5

0

8 2

0

7 7

7

7 7

3

7 8

0

7 3

7

7 0

0

6 8

1

6 4

5

6 4

8

6 4

0

6 3

3

6 2

5

6 1

7

6 0

1

6 2

5236 213

192 161

136 131 118 120 133 137 131 98 97

73 69 66 57 48

0

50

100

150

200

250

300

350

0

200

400

600

800

1000

1200

põhiharidus, stats gümnaasiumiaste, stats

Juba 2018. aastal valminud Lüganuse valla arengukavas21 tõdetakse, et laste arv kohalikus

omavalitsuses langeb ka tulevikus märkimisväärselt ning deklareeriti, et valla senine haridusvõrk

vajab tingimata korrastamist ning põhihariduse pakkumisega jätkamine viies koolis ei ole kestlik.

2022. aastal lõpetas tegevuse Lüganuse vallas asunud Sonda Kool ning nagu viidatud, et ülejäänud

neljast koolist on kolm antakse üle riigi pidamisele.

Tabel 5. Lüganuse valla üldhariduskoolide pinnakasutuse näitajad omandivormide lõikes, allikas EHIS

Üldhariduskoolide andmed pidajate lõikes

õpilasi kokku stats 2022/23 õa

normatiivne õppekohtade arv koolides kokku m2 õpilase kohta

KOV tavaüldhariduskoolides, stats 673 2110 29,1

Väga suur õpiränne KOVist välja toimub just gümnaasiumiastmes - 41% Lüganuse vallas elavatest

gümnasistidest omandas perioodil 2017-2021 haridust teises kohalikus omavalitsuses. Kõige

enam suundutakse Lüganuse vallast gümnaasiumiharidust omandama Jõhvi riigigümnaasiumi.

Käesoleva perioodi SF koolivõrgu korrastamise vahenditest Lüganuse valda investeeringuid

kavandatud ei ole. Koolivõrgu korrastamisega kaasnevad hoonete ümberehituse ja vajadusel

ajutiste pindade kulu katab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest.

21 Lüganuse valla arengukava 2018-2028; määrus nr 39, Lisa.pdf (riigiteataja.ee)

Narva linn

Narva linnas tegutseb kokku 11 üldhariduskooli (sh täiskasvanute gümnaasium). Alates 2005/06.

õppeaastast on koolide arv vähenenud 4 kooli võrra. Õpilaste arv statsionaarses õppes on samal

perioodil vähenenud põhikooliastmes 16% ning üldkeskhariduses lausa 51% (Joonis 8). Ka

sündimus on oluliselt viimastel aastatel langenud, kui 2016. aastal sündis Statistikaameti andmeil

Narva linnas veel 503 last, siis 2021. aastal juba vaid 342 ja 2022.a vaid 284. Rändekalkulaatori

Narva linna rahvastikuprognoos näitab sündimuse püsivat langust alla 300 piiri. Narva linna

arengukavas22 viidatakse, et nende suurimad väljakutsed on seotud just elanike arvu

vähenemisega.

Hetkel tegutsevatest koolidest kaks on riigiomanduses (Narva Vanalinna Riigikool, Narva Eesti

Gümnaasium) ning üks on eraomanduses (Narva Õigeusu Gümnaasium). 2023/24. õppeaastal on

Narva koolivõrku ees ootamas suured muutused – alustavad riigigümnaasiumitena Narva

Gümnaasium ja Narva Eesti Riigigümnaasium ning gümnaasiumiastme sulgevad 5 Narva linna

peetud kooli. Ainukese KOV koolina jätkab gümnaasiumiastmes õppe andmist Narva

Keeltelütseum.

Joonis 8. Narva linna üldhariduskoolide õpilaste arv 2005/06-2022/23 perioodil, allikas EHIS

Narva koolide õpilaste arv on oluliselt vähenenud ning see peegeldub ka tegutsevate koolide

normatiivse ning täidetud õppekohtade arvu võrdluses (Tabel 66). Narva linna arengukavas23

tuuakse välja, et linnale kuuluvate hoonete investeeringuvajadus on suur ning juba täna on suur

osa üldhariduskoolide pinnast kasutuseta. Seetõttu on arengukavas seatud eesmärgiks

haridusvõrgu vajadustega vastavusse viimine, uute optimaalsete hoonete rajamine ja

22 Narva Linna arengukava 2035; NARVA LINNA ARENGUKAVA 2035 (riigiteataja.ee)

23 Narva Linna arengukava 2035; NARVA LINNA ARENGUKAVA 2035 (riigiteataja.ee)

5 4

9 0

5 0

8 9

4 8

5 5

4 8

0 4

4 8

3 4

4 9

3 9

4 9

9 6

5 0

9 4

5 1

3 7

5 1

9 9

5 2

3 2

5 1

9 4

5 0

7 3

5 0

1 6

4 8

9 6

4 8

0 9

4 6

3 9

4 6

0 31729

1588 1398

1184 1013

869 803 759 745 757 793 815 889 908 861 877 870 852

200

700

1200

1700

2200

4000

4200

4400

4600 4800

5000

5200 5400

5600

põhiharidus, stats gümnaasiumiaste, stats

olemasolevate hoonete rekonstrueerimine tänapäevasteks ja parimat õpikeskkonda toetavaks, sh

koostöö riigi tasandiga.

Õpetajate keskmine palk on Narva linnas Eesti keskmisest õpetajate brutokuupalgast madalam –

2022. aastal Narvas 1683 eurot ja Eestis keskmiselt 1724 eurot24.

Tabel 6. Narva linna üldhariduskoolide pinnakasutuse näitajad omandivormide lõikes, allikas EHIS

Üldhariduskoolide andmed pidajate lõikes

õpilasi kokku stats 2022/23 õa

normatiivne õppekohtade arv

koolis m2 õpilase kohta KOV tavaüldhariduskoolides,

stats 4600 8826 12,1 riigi tavaüldhariduskoolides,

stats 755 960 11,0 erapidaja tavaüldhariduskoolis,

stats 100 180 13,6 Kokku 5455 9966 12,0

Õpirände saldo on Narva linnal negatiivne, kuid seda väga vähesel määral. 2017-2022 aastate

keskmisena -3% ning seda nii põhikooliastme kui ka gümnaasiumiastme puhul.

2024.a alustab tegevust 4 paralleeliga Narva Kesklinna Põhikool, mille ehitust kaasrahastatakse

riigieelarvest saastekvootide (nn C02) müügist laekuvast tulust. Selle projekti käigus on linn

võtnud kohustuse vähendada haridustaristut vähemalt 7000 m2 võrra ning leppida riigiga kokku

mittestatsionaarse üldhariduse õppe korralduse üleandmises. Varasemalt on osaliselt

rekonstrueeritud, sh sundventilatsiooniga varustatud Narva Kreenholmi Gümnaasiumi hoone (2-

3 paralleeliga põhikool tulevikus). Riigikoolidest saab Narva Eesti Põhikooli uus õppehoone (1

paralleeliga põhikool) valmis 2023.a lõpuks ning Narva Vanalinna Riigikooli õppehoone (hetkel 3,

tulevikus tõenäoliselt 2 paralleeliga põhikool) rekonstrueerimine on kavas riigieelarve

vahenditest etapiti lõpetada aastatel 2023-2027. Ülejäänud Narva koolihooned vajavad olulisi

investeeringuid juba lähiajal.

Arvestades käesoleva perioodi põhikoolivõrgu korrastamise meetme vahendeid on mõistlik

läänepoolsesse Narva ehitada täiesti uus õppehoone kolmele paralleelile ning sinna juurde

kavandada õppekeskkond kaasava hariduse põhimõtteid järgides tänase Narva Paju Kooli

õpilastele. Projekti tulemusena on vajalik kindlasti õppepinda veelgi vähendada. Kokku on

käesoleva meetme raames hinnanguliselt võimalik toetada 6200-6500 m2 õppehoone ehitamist.

24 30.11.2023 seis

Narva-Jõesuu linn

Narva-Jõesuu omavalitsuse territooriumil tegutseb käesoleval õppeaastal (2022/23) 2

üldhariduskooli – üks neist Narva-Jõesuu linnas ning teine Sinimäe alevikus. Mõlemad koolid on

põhikoolid, üldkeskharidust sai Narva-Jõesuu vallas omandada kuni 2014/15. õppeaastani. Kuigi

vahepealsetel aastatel oli Narva-Jõesuu õpilaste arv languses, on see tänaseks samal tasemel kui

2005/06. õppeaastal (Joonis 99). Narva-Jõesuu omavalitsuses on sündide arv viimastel aastatel

kõikunud ca 21 ja 35 vahel25. Rändekalkulaatori prognoosi järgi langevad sünnid alates 2028.

aastast püsivalt alla 20.

Joonis 9. Narva-Jõesuu linna üldhariduskoolide õpilaste arv 2005/06-2022/23 perioodil, allikas EHIS

Sinimäe Põhikooli hoone on uus ning õpilase kohta oli seal 2021/22. õppeaastal pinda keskmiselt

10m2. Narva-Jõesuu Kooli hoone on aga selgelt tänaste õppijate jaoks suur – 2021/22. õppeaastal

oli seal ühe õpilase kohta keskmiselt 36m2. Kahe kooli keskmisena tuleb ka KOV keskmine õpilaste

pinnakasutus enam kui 20m2 ühe õpilase kohta (Tabel 7). Narva-Jõesuu arengukavas26 seatakse

eesmärgiks, et koolid tuleb korda teha ning juurde tuleb rajada spordiväljakuid.

Õpetajate keskmine brutokuupalk Narva-Jõesuu linnas on Eesti keskmisest kõrgem – Narva-

Jõesuus 1737 eurot ja Eestis keskmiselt 1724 eurot 2022. aastal27. Linna arengukavas tõdetakse,

et hariduse valdkonna suurimaks väljakutseks on noorte õpetajate ja erialaspetsialistide vähesus.

Noortele ei ole pakkuda vabu heas seisukorras üürikortereid ja nii kinnisvara kui ka rendipinnad

on noorele spetsialistile liiga kallid.

25 Allikas Statistikaamet

26 Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, eelarvestrateegia 2019-2022; Vastu võetud Narva-Jõesuu

linnavolikogu otsusega _____________________ (riigiteataja.ee)

27 30.11.2022 seis

2 2

6

1 8

6

1 7

1

1 5

3

1 6

1

1 6

2

1 7

1

1 7

1

1 4

4 1 7

0 2 0

4

2 1

1

2 2

9

2 3

3

2 2

3

2 0

8

1 9

9 2 2

3

52 54 39

27 18 21 31 33 31 14

0

50

100

150

200

0

50

100

150

200

250

põhiharidus, stats gümnaasiumiaste, stats

Tabel 7. Narva-Jõesuu linna üldhariduskoolide pinnakasutuse näitajad omandivormide lõikes, allikas EHIS

Üldharidusko olide andmed

pidajate lõikes

õpilaste arv PK 2022/23

õa stats

õpilaste arv gümnaasiumia

stmes 2022/23 õa

stats

õpilasi kokku stats 2022/23

õa

normatiivne õppekohtade

arv koolis m2 õpilase

kohta KOV

tavaüldharidus koolides, stats 223 0 223 350 21,1

Õpiränne Narva-Jõesuu linnast välja on väga suur. Vaid 33% seal elavatest lastest omandab

põhiharidust kodu-KOVis asuvas koolis (2017-2021 keskmine). Peamiseks haridusrände

sihtkohaks on Narva linn.

Eeltoodust tulenevalt on vajalik ehitada uus põhikooli õppehoone Narva-Jõesuusse, aga arvesse

tuleb võtta nii suurt õpirännet kui võimalikku koostööd naaberomavalitsusega põhikooli

kolmandas kooliastmes. Sellest tulenevalt on esialgsel hinnangul õpilaste arv uues koolihoones

60-135 ning vastavalt toetuse kaasabil ehitatav õppehoone pind 1000-1800 m2.

Sillamäe linn

Sillamäe linnas tegutseb 4 üldhariduskooli – 3 põhikooli ning 1 nn puhas gümnaasium (ainult

klassid 10-12). Võrreldes 2005/06. õppeaastaga koolide koguarv muutunud ei ole, ka siis tegutses

Sillamäel 4 kooli, kuid siis sai üldkeskharidust omandada lausa kolmes neist. Kõiki nelja kooli peab

kohalik omavalitsus. Õpilaste arv statsionaarses õppes on 2005/06. õppeaastaga võrreldes

langenud kokku 35%, põhihariduses 33% ning gümnaasiumiastmes 41% (vaata ka Joonis 10). Ka

sündimus on Sillamäe linna ka ainuüksi viimastel aastatel üsna drastiliselt langenud. Kui 2015.

aastal sündis Sillamäe linnas aastas veel 101 last, siis 2020. aastal vaid 59 ning 2021. aastal 66

ning 2022.a 5828. Rändekalkulaatori prognoosi järgi langevad sünnid Sillamäe linnas alla 50 juba

2027. aastal.

Joonis 10. Sillamäe linna üldhariduskoolide õpilaste arv 2005/06-2022/23 perioodil, allikas EHIS

Kuna õpilaste arv on siiski oluliselt vähenenud on koolides täitmata õppekohti, pinda on õpilase

kohta Eesti keskmisest pisut enam29 (Tabel 8). Sillamäe linna arengukavas30 seatakse üheks

eesmärgiks demograafiliste muutustega kohanemist, milleks on vajalik lähtuvalt laste

prognoosidest ette valmistada uus koolide ruumiprogramm, eesmärgiga tagada optimaalne

pinnakasutus, kaasaegne õpikeskkond, linnakulude optimeerimine jmt.

Õpetajate keskmine brutokuupalk on Sillamäe linnas Eesti ja ka Ida-Virumaa keskmisest oluliselt

madalam – Sillamäe linnas keskmiselt 1466 eurot, Ida-Virumaal keskmiselt 1643 eurot ja Eestis

28 Allikas Statistikaamet

29 2021/2022 õppeaastal 13,4m2 pinda ühe statsionaarse õppe õpilase kohta keskmiselt

tavaüldhariduskoolides.

30 Sillamäe linna arengukava 2022-2026, eelarvestrateegia 2022-2026; 0151be53-b7a1-4379-80c8-

37025a69b11f (sillamae.ee)

1 3

6 9

1 2

7 2

1 1

9 9

1 1

4 1

1 0

9 4

1 0

8 3

1 0

9 6

1 0

7 4

1 0

9 7

1 0

8 3

1 0

5 6

1 0

2 6

1 0

1 7

9 9

3

9 4

9

9 1

2

9 0

8

9 1

2460 395

322 269

235 203

166 159 129 134 123 135 137 146

174

241 249 272

0

100

200

300

400

500

600

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

põhiharidus, stats gümnaasiumiaste, stats

keskmiselt 1724 eurot kuus 2022. aastal31. Sillamäe linna arengukavas tuuakse ühe eesmärgina

välja võimalikult kõrge õpetajate palgataseme tagamine.

Tabel 8. Sillamäe linna üldhariduskoolide pinnakasutuse näitajad omandivormide lõikes, allikas EHIS

Üldharidusko olide andmed

pidajate lõikes

õpilaste arv PK 2022/23

õa stats

õpilaste arv gümnaasiumia

stmes 2022/23 õa

stats

õpilasi kokku stats 2022/23

õa

normatiivne õppekohtade

arv* m2 õpilase

kohta KOV

tavaüldharidus koolides, stats 912 272 1184 1361 14,6

Märkused: *Sillamäe Gümnaasiumi kohta normatiivsete õppekohtade andmed puuduvad

Põhihariduse tasemel Sillamäelt suurt õpirännet välja ei ole – 2017-2021 keskmisena õpirände

saldo -7%. Üldkeskhariduse tasemel on õpiränne Sillamäe kahjuks suurem (-24%). Peamised

üldkeskhariduse taseme õpirände sihtkohad Sillamäelt on Jõhvi vald ja Narva linn. 2023.a alustati

õppetööga SF vahendite kaasabil ehitatud Sillamäe Vanalinna Kooli uues õppehoones.

Alates 01.09.2023 liidetakse Sillamäe Kannuka Kool Sillamäe Vanalinna Kooliga ning antakse

Sillamäe Eesti Põhikooli pidamine üle Haridus- ja Teadusministeeriumile ning kooli tegevus

viiakse üle 2015.a rekonstrueeritud Viru 26 õppehoonesse.

Käesoleva perioodi SF koolivõrgu korrastamise vahenditest Sillamäe linna investeeringuid

kavandatud ei ole. Sillamäe Eesti Põhikooli kolimisega kaasneva hoonete ümberehituse kulu katab

Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest.

31 30.11 seis

Toila vald

Toila valla õpilaste arv on alates 2005/06. õppeaastast püsinud üsna stabiilsena ning käesoleval

õppeaastal on põhihariduse omandajaid isegi 7 õpilase võrra enam (Joonis 11). Ka koolide arv ei

ole kõnealusel perioodil muutunud. Toila vallas tegutseb 2 kooli – 1 põhikool (Kohtla-Nõmme

Kool) ja üks keskkool (Toila Gümnaasium). Mõlema kooli pidajaks on kohalik omavalitsus. Sünnid

on viimastel aastatel Toila vallas varieerunud 23 ja 48 vahel ühe aasta kohta (2015-2022

perioodil)32. Rändekalkulaatori prognoosimudeli järgi jäävad sünnid stabiilselt alla 30 alates

2026. aastast.

Joonis 11. Toila valla üldhariduskoolide õpilaste arv 2005/06-2022/23 perioodil, allikas EHIS

Normatiivne õppekohtade arv on kahe kooli peale kokku oluliselt suurem kui õpilasi koolide õpib

ning seetõttu on ühe õpilase kohta keskmiselt kasutada enam pinda kui optimaalne oleks (Tabel

9). Toila valla arengukavas33 tõdetakse, et kuna sündimus väheneb, siis tulevikus nõudlus lasteaia-

ja koolikohtade järele kahaneb samuti.

Õpetajate keskmine brutokuupalk on Toila vallas Eesti keskmisega sarnane, maakonna

keskmisest kõrgem – Toila vallas 1726 eurot, Eestis 1724 eurot, Ida-Virumaal 1643 eurot kuus

2022. aastal).

Tabel 9. Toila valla üldhariduskoolide pinnakasutused näitajad omandivormide lõikes, allikas EHIS

32 Allikas Statistikaamet

33 Toila valla arengukava aastateks 2018-2030; Lisa_m 38.pdf (riigiteataja.ee)

3 2

7

3 1

9

2 9

4

2 7

8

2 8

4

2 9

4

2 8

9

2 8

7

2 8

0

2 7

2

2 7

6

2 7

3

2 8

6

2 8

7

2 8

4

2 8

6

2 9

6 3 3

4

55 65 73 69 72 48 39 32 34 39 43 46 46 42 50 54 60 54

0

50

100

150

200

250

300

0 50

100 150 200 250 300 350 400

põhiharidus, stats gümnaasiumiaste, stats

4 Üldhariduskoolide andmed pidajate

lõikes õpilasi kokku stats

2022/23 õa

normatiivne õppekohtade arv

koolis m2 õpilase kohta KOV

tavaüldhariduskoolides, stats 388 616 19,4

Õpiränne Toila vallast välja on väga suur. Vaid 53% põhikooli õpilastest ja 35%

gümnaasiumiõpilastest, kelle elukohaks on Toila vald, õpib koduKOVi koolis. Väga suur osa

õpilastest rändab õppima Kohta-Järve linna (68% neist, kes õpirändes osalevad), teiseks

olulisemaks sihtkohaks on Jõhvi vald34. Toila valla arengukavas selgitatakse, et endise Kohtla valla

regionaalse eripära tõttu (Kohtla-Järve linna lähedus) ei olnud kooli pidamine mõistlik, samuti ei

pidanud endine Kohtla vald lasteaeda ning lasteaiateenust osteti täies mahus sisse.

Ehkki Toila Gümnaasiumi gümnasistide arv on väga madal, ei näe kehtiv valla arengukava ette

gümnaasiumiastme sulgemist vaid gümnaasiumihariduste kvaliteeti soovitakse tõsta ning samuti

on eesmärgiks seatud Toila Gümnaasiumi ja Kohtla-Nõmme Kooli sidustamine suurendamaks

eeldusi, et Kohtla-Nõmme Kooli lõpetanud õpilased jätkaksid gümnaasiumihariduse omandamist

Toila Gümnaasiumis. Samuti soovitakse tulevikus koolitransporti lahendada nii, et kõigil vallas

elavatel noortel oleks hõlpsam haridust omandada just koduvalla koolis.35 Toila vald on tellinud

uue analüüsi koolivõrgu tulevaseks kujundamiseks ning alustanud haridusvõrgu korrastamise

aruteludega.

Toilas gümnaasiumiastmes õppe lõpetamisel on võimalik toetada põhikooli hoone optimeerimist

ja õppekeskkonna nüüdisajastamist.

Eeltoodust tulenevalt on võimalik ehitada uus õppehoone Toilasse, aga arvesse tuleb võtta nii

võimalikku kasvavat õpirännet kui võimalikku koostööd naaberomavalitsusega põhikooli

kolmandas kooliastmes. Sellest tulenevalt on esialgsel hinnangul õpilaste arv uues koolihoones

60-135 ning vastavalt toetuse kaasabil ehitatav pind 1000-1800 m2.

34 Rändeandmed 2017-2021 perioodi keskmine.

35 Toila valla arengukava aastateks 2018-2030; Lisa_m 38.pdf (riigiteataja.ee)

Lisa 1

KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Põhikoolivõrgu korrastamine

perioodil 2021–2027“ elluviimiseks“

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Põhikoolivõrgu korrastamine

perioodil 2021–2027“ elluviimiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi

ÜSS2021_2027) alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ning meetmete nimekirja meetme 21.4.8.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus” sekkumise „Põhikoolivõrgu

korrastamine (kahanevas piirkonnas õppekohtade vastavusse viimiseks demograafiliste muutustega), kaasava hariduse põhimõtete rakendamise toetamine ning haridusasutuste

vahelise koostöö arendamine (piirkondlikud hariduskeskused)” elluviimiseks toetuse andmist. Rahastatavad projektid on nimetatud Haridus- ja noorteprogramm 2024-2027 lisas 1 „Üleriigilise ja piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – investeeringud

Ida-Virumaa põhikoolivõrgu ümberkorraldamiseks, mis võimaldavad uuendada haridustaristut, et korraldada ümber ja optimeerida põhihariduse pakkumist ning

ennetavalt leevendada demograafiliste muutuste mõju (tegevus: haridusvõrgu korrastamine ja arendamine)“.

1.2. Rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise rahastamisega Euroopa Regionaalarengu

Fondist aidatakse kaasa perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse

kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi (d)(ii) „Hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu

parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega” saavutamisse.

1.3. Sekkumisega panustatakse Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilise eesmärgi „Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel” saavutamisse.

Rahastatavad projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja sellega panustatakse

Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” heakskiitmine” (edaspidi „Eesti 2035”) aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihi „Inimesekeskne riik” saavutamisse. Rahastatavad projektid aitavad edendada

tasakaalustatud regionaalarengut, keskkonna-/kliimaeesmärke ja ligipääsetavust ning nende mõju hinnatakse järgmiste „Eesti 2035” näitajatega: „Rahulolu KOVi teenustega”,

„Elamute ja mitteelamute energiatarve“ ja „Ligipääsetavuse näitaja”.

2. Rahastamise eesmärk ja tulemused

2.1. Rahastamise eesmärk on terviklikult korrastada Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste üksuste koolivõrk viies üldhariduskoolide arvu ning nende hoonetes õppekohad

vastavusse demograafiliste muutustega.

2.2. Rahastatavate projektide elluviijatelt oodatavad tulemused on kirjeldatud haridus- ja

teadusministri käskkirja, millega kinnitati käesolevad toetuse andmise tingimused, lisas 2 „Investeeringute kava“ (edaspidi investeeringute kava).

2.3. Projektide rahastamine panustab rakenduskava ja meetmete nimekirja väljundnäitaja „Uute või ajakohastatud haridusasutuste klassiruumide mahutavus” (isikuid) saavutamisse. Näitaja algtase on 0, vahe-sihttase aastaks 2024 on 200 ja sihttase aastaks

2029 on 1700. 2.4. Projektide rahastamine panustab rakenduskava ja meetmete nimekirja tulemusnäitaja

„Uute või ajakohastatud haridusasutuste kasutajate arv aastas” saavutamisse. Näitaja algtase on 0, sihttase aastaks 2029 on 1530.

3. Rakendusasutus ja rakendusüksus

Rahastatava tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium ning

rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

4. Elluviijad ja partner

4.1. Elluviijad on nimetatud käskkirja lisas 2 (investeeringute kava). 4.2. Tegevuse elluviimisse on kaasatud partnerina Haridus- ja Teadusministeerium, kelle

ülesandeks on projektis „Kohtla-Järve Järve linnaosas kahe omavalitsuse pidamisel oleva põhikooli ühendamine üheks põhikooliks ning koolihoone ehitamine riigi pidamisel olevale Kohtla-Järve Järve Koolile“ uue koolihoone ehitamine Kohtla-Järve Järve Koolile

ning vastavas osas omafinantseeringu kohustuse kandmine.

5. Toetatavad tegevused

5.1. Rahastatakse projekte, millega panustatakse käesoleva käskkirja punktis 2 nimetatud eesmärgi, oodatavate tulemuste ja väljundnäitaja sihttaseme saavutamisse ja mille raames

tehakse ühte või mitut järgnevatest tegevustest mis aitavad kaasa kohaliku omavalitsuse koolivõrgu ümberkorraldamisele vastavalt investeeringute kavale:

5.1.1. olemasoleva õppehoone rekonstrueerimine või uue õppehoone ehitamine ning selle sisustamine;

5.1.2. endise õppehoone või selle osa lammutamine.

5.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada

kliimakindlus. 5.3. Toetatakse tegevusi, mis vastavad keskkonnaalastele õigusaktidele ning millega ei tekitata

olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17

tähenduses (edaspidi „ei kahjusta oluliselt” põhimõte). 5.4. Ei toetata tegevusi, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1058, 24. juuni 2021 artiklis 7, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi

kohaldamisalast väljajätmist. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artikli 7 alusel ei toetata investeeringuid fossiilsetel kütustel põhinevatesse

lahendustesse. 5.5. Tegevusi viiakse ellu Ida-Viru maakonna kohalike omavalitsuste üksustes. 5.6. Tegevuste elluviimisel antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega riigiabi.

6. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Toetuse andmise abikõlblikkuse periood on 01.07.2023 kuni 31.12.2029.

7. Tegevuste eelarve

7.1. Tegevuste kogumaksumus on 71 341 176 eurot, millest Euroopa Liidu struktuurifondide toetuse osakaal on 70% ehk 49 938 824 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal on

15% ehk 10 701 176 eurot. Tegevuse elluviijatelt nõutav omafinantseeringu osakaal on vähemalt 15% iga projekti abikõlblikest kuludest.

7.2. Toetuse (sh Euroopa Liidu struktuurifondide toetus ja riiklik kaasfinantseering) eelarve,

mille ulatuses elluviija vastutab projekti tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest on toodud investeeringute kavas.

8. Kulude abikõlblikkus

8.1. Tegevuste elluviimisel tekkinud kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15 ja käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustega.

8.2. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja punkti 2 kohase tulemuse saavutamiseks

käesoleva käskkirja punkti 4 kohaste toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva käskkirja punktis 7 sätestatud eelarvele:

8.2.1. ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemine; 8.2.2. detailplaneeringute koostamise läbiviimine; 8.2.3. hoone energiaauditi ja ligipääsetavuse auditi teostamine;

8.2.4. projekteerimine; 8.2.5. ehitusprojektide ekspertiiside ning ligipääsetavuse hinnangute tegemine;

8.2.6. keskkonnamõjude hindamine või kliimakindluse analüüsi koostamise kulud, kui analüüs käsitleb ka kliimamuutuste leevendamist ja nende mõjuga kohanemist ning neid kulusid ei tehta keskkonnamõjude hindamise raames;

8.2.7. muinsuskaitse eritingimuste koostamine koos selleks vajalike uuringutega; 8.2.8. ehitusjuhtimine ja omanikujärelevalve;

8.2.9. autorijärelevalve; 8.2.10. ehitustööd (sh liitumised tehnovõrkudega ja liitumistasud ning hoone teenindamiseks

vajalikud kinnistu heakorratööd, sh haljastus, kliimamõjude leevendamiseks vajalikud

tööd ning teede, parklate, rattaparklate, platside ja muude teenindavate ehitiste ehitamine);

8.2.11. koolile vajaliku sisustuse, inventari, õppe- ning töövahendite ost ja paigaldus; 8.2.12. endiste õppehoonete või nende osade lammutamine; 8.2.13. valminud ehitiste ligipääsetavuse hinnangute tegemine;

8.2.14. projektile toetuse andmise avalikustamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspolii tika

fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi teavitamise määrus). 8.3. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on käesoleva käskkirja

raames abikõlbmatud:

8.3.1. ehitise hooldusremont (perioodiline hooldustöö ehitise normaalse toimimise tagamiseks ning ehitise kasutusea pikendamiseks);

8.3.2. projekti raames tarvikute (äratarvitatavad vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkavad olemast) soetamine;

8.3.3. ehitus- ja lammutusjäätmete prügilasse ladestamine.

9. Toetuse maksmise tingimused ja kord

9.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1.

9.2. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–26 nimetatud ning

käesolevas käskkirjas kirjeldatud maksete tegemist täpsustavatest tingimustest ja korrast. 9.3. Maksetaotlus esitatakse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis, kuid mitte

sagedamini kui üks kord kuus. 9.4. Lõppmakse taotlus esitatakse koos toetuse andmise tingimuste lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast toetuse andmise tingimuste ja kohustuste täitmist ning

lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

10. Elluviija ja partneri kohustused

10.1. Elluviijad vastutavad käesoleva haridus- ja teadusministri käskkirja lisas 2 nimetatud eelarve ulatuses lisas nimetatud projektide tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise

eest ning neile kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. 10.2. Partneri kohustused on toodud käesoleva käskkirja punktis 4.2 ning haridus- ja

teadusministri käskkirja lisas 2. 10.3. Elluviija ja partner peavad projekti ellu viimise ajal vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2

sätestatud nõuetele ning peavad olema taotletava ehitustegevusega hõlmatud kinnisasja

omanik või omama kinnisasja kasutusõigust vähemalt kestvuse nõude kehtivuse lõpuni. 10.4. Vastavalt ühendmääruse § 3 lõikele 3 peab elluviija olema suuteline tõendama projekti

omafinantseerimise võimekust tasuda projekti tulemusliku lõpetamiseni abikõlblike kulude eest toetusega katmata määras ja abikõlbmatute kulude eest. Kohaliku omavalitsuse üksusest elluviija suutlikkust projekti kulusid finantseerida hinnatakse

ühendmääruse § 3 lõikes 4 sätestatud tingimustel. 10.5. Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on

elluviija kohustatud: 10.5.1. esitama rakendusüksusele projekti kõikide tegevuste tegemist hõlmava ajakava

hiljemalt kolme kuu jooksul käesoleva käskkirja allkirjastamisest. Ajakava peab

olema realistlik ja kooskõlas abikõlblikkuse perioodiga; 10.5.2. ellu viima tegevusi vastavalt kinnitatud eelarvele ning kasutama toetust säästlikult;

10.5.3. esitama aruandeid vastavalt punktis 11 sätestatule; 10.5.4. esitama rakendusüksusele hiljemalt koos esimese väljamaksetaotlusega kinnituse, et

projektiga hangitud vallasvara ja ehitustööde tulemuse kasutamine käesolevas

käskkirjas toodud eesmärkidel on tagatud vähemalt viis aastat pärast toetuse saajale lõppmakse tegemist ning tagama kestuse nõude täitmise viie aasta jooksul pärast

lõppmakse tegemist; 10.5.5. esitama rakendusüksusele hiljemalt koos esimese väljamaksetaotlusega kinnituse, et

projektiga ehitatavas hoones kogutakse jäätmeid liigiti;

10.5.6. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15 jaanuariks; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva

jooksul käesoleva käskkirja kinnitamisest. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem, kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas;

10.5.7. teavitama meediakanalites (trükimeedias, veebikeskkonnas, raadios, televisioonis) ja muul moel tegevusest, tegevuse elluviimisest ja tulemustest vastavalt teavitamise

määrusele; 10.5.8. esitama rakendusüksusele hiljemalt koos esimese väljamaksetaotlusega kinnituse, et

projektis arvestatakse määruse 28 "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded

ehitisele" nõuetega ning ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtetega, sealhulgas liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuudega inimeste erivajaduste

ning ajutise iseloomuga erivajadustega ning projekt on elukaareülese mõjuga, arvestades kõigi vanuserühmadega;

10.5.9. esitama rakendusüksusele kliimakindluse tagamise hinnangu hiljemalt koos esimese

projekteerimis- või ehituskulusid käsitleva väljamaksetaotlusega ning tagama ehitatava taristu kliimakindluse;

10.5.10. esitama rakendusüksusele kinnituse hiljemalt koos esimese väljamaksetaotlusega, et tegevuste tegemisel järgitakse tegevuste elluviimisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 9 „ei kahjusta oluliselt” põhimõtteid

ning tagama, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega ning ei tekita olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi

ja Nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 artikli 17 tähenduses;

10.5.11. esitama rakendusüksusele hiljemalt koos esimese väljamaksetaotlusega kinnituse et

projektis arvestatakse kvaliteetse ruumi ja „uue Euroopa Bauhausi“ põhimõtetega.

11. Aruandlus

11.1. Elluviija esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta e-toetuse keskkonna kaudu vahearuande vähemalt üks kord aastas aasta lõpu seisuga hiljemalt järgneva aasta 20.

jaanuariks. Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

11.2. Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 11.2.1. andmed projekti kohta (projekti number, toetuse saaja nimi ja muud nõutud andmed); 11.2.2. projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);

11.2.3. andmed projekti edenemise kohta (teostatud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine, mh seatud näitajate täitmine, lõpparuande puhul ka „Eesti

2035” aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ning kliimakindluse tagamiseks ellu viidud tegevused ja tegevuste tulemused);

11.2.4. toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele.

11.3. Rakendusüksus kinnitab aruanded 10 tööpäeva jooksul nende rakendusüksusele e- keskkonnas esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele

28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39.

13. Vaiete lahendamine

13.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

13.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.

13.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest.

MINISTRI KÄSKKIRI

29.06.2024 11:20:00 nr 1.1-2/24/193

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

tegevuse „Põhikoolivõrgu korrastamine

perioodil 2021–2027“ elluviimiseks

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused Haridus- ja noorteprogrammi ning meetmete nimekirja meetme 21.4.8.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus” sekkumise „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2021–2027” elluviimiseks vastavalt käskkirja

lisale 1.

2. Kinnitan investeeringute kava vastavalt käskkirja lisale 2. 3. Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus investeeringute kava muuta või sealt projekte välja

arvata kui elluviijad ei pea kinni projektide elluviimise ajakavast või ei täida toetuse andmise tingimustes nimetatud elluviijate kohustusi.

4. Käskkirja rakendatakse 1. juulist 2023. a.

5. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister

Ida-Viru investeeringumeede

Ida-Virumaa rahvaarv on viimasel 30 aastaga langenud drastiliselt (Joonis 1). Tõsi, võrreldes

1990. aastaga on Eesti rahvaarv langenud terves riigis (ca 15% võrreldes 2022. aastaga), kuid just

Ida-Virumaa rahvaarvu langus on olnud eriti järsk (ca 40%) ning ulatuslik rahvastiku vähenemine

on Ida-Virus jätkunud ka viimase 10 aasta jooksul.

Ka järgnevateks aastakümneteks prognoosib Statistikaamet Ida-Virumaa rahvastiku vähenemise

jätkumist (Joonis 1).

Joonis 1. Ida-Virumaa rahvastik 1990-2020 ning prognoos 2025-2045, allikas Statistikaamet

Haridusvõrgu kujundamist mõjutab olulisel määral mitte ainult rahvastiku arv ning selle muutus

vaid ka rahvastiku vanuseline kooseis. Rahvastik Eestis vananeb ning nii on see ka Ida-Virumaal

– nooremate vanusegruppide osakaal väheneb, vanematel kasvab (JOONIS 2).

Joonis 2. Ida-Virumaa rahvastiku vanuseline jaotus aastatel 2002 ja 2022 (%), allikas Statistikaamet ja autori arvutused

221 807 197 899

183 850 170 090

158 800 147 597 134 259

125075 115438 105827 96306 86734

1 9

9 0

1 9

9 5

2 0

0 0

2 0

0 5

2 0

1 0

2 0

1 5

2 0

2 0

2 0

2 5

2 0

3 0

2 0

3 5

2 0

4 0

2 0

4 5

3,6 4,5

4,8 5,1

4,4 3,6

5,5 6,1

6,0 7,0

6,8 7,2

9,1 8,4

7,0 3,2

4,2 3,3

4,1 4,2

6,0 7,1

6,3 6,7

6,2 6,8

8,6 8,5

7,7 4,2

6,9 5,7 5,7

3,3 1,2

0,8

10,00 8,00 6,00 4,00 2,00 0,00 2,00 4,00 6,00 8,00 10,00

0-4

10-14

20-24

30-34

40-44

50-54

60-64

70-74

80-84

Ida-Virumaa rahvastiku jaotus vanusegrupiti 2002 ja 2022, %

2002 2022

Kuivõrd nooremate inimeste arv ja osakaal on Ida-Virumaal oluliselt vähenenud, on langenud ka

sündimuse näitajad. Ainuüksi viimaste aastate jooksul on näha märkimisväärset sündide langust

(TABEL 1).

Tabel 1. Sündimus Ida-Virumaal ja Eestis kokku aastatel 2017-2022

Asustusüksuse liik Piirkond 2017 2018 2019 2020 2021 2022 muutus 2022 vs

2017

Kokku Kogu Eesti 13784 14367 14099 13209 13272 11646 -16%

Ida-Viru maakond

1031 1046 918 892 808 695 -33%

Linnaline ja väikelinnaline

asustuspiirkond

Kogu Eesti 10049 10097 9913 9199 9273 8046 -20% Ida-Viru

maakond 842 857 770 721 678 577 -32%

Maaline asustuspiirkond

Kogu Eesti 3731 4267 4182 4007 3999 3600 -4% Ida-Viru

maakond 189 189 148 171 130 118 -38%

Allikas: Statistikaamet, asustusüksuste liigitus põhineb Eesti haldus- ja asustusüksute jaotuse klassifikaatorile (EHAK)

Pikemas vaates on sündimuse langus olnud Ida-Virumaal drastiline (JOONIS 3).

Joonis 3. Sündimus Ida-Virumaal 1992-2022, allikas Statistikaamet1

Lisaks sündimusele mõjutab koolikohtade vajadust ka rändekäitumine. Kui võtta aluseks viimasel

kolmel õppeaastal (2020/21-2022/23) Ida-Virumaal 1. klassis kooliteed alustanud lapsed ning

vastavalt 7a tagused sündimuse näitajad (sünnid 2013-2015) näeme, et ka selles osas on näitajad

Ida-Virumaa kahjuks. Ida-Virumaal 1. klassi jõuab vähem lapsi kui vastavalt 7 aastat tagasi

1 Viimase haldusreformi järel kuuluvad seni Ida-Viru maakonda kuulunud Aseri valla alad Viru-Nigula valla

koosseisu (Lääne-Virumaal) ning Avinurme ja Lohusuu valla alad Mustvee valla koosseisu (Jõgevamaa).

Seega ei ole 1992-2016 andmed 2017-2021 andmetega päris võrreldavad, kuna Ida-Virumaa on kaotanud

territooriumi.

2 0

2 6

1 6

4 2

1 5

8 7

1 5

9 4

1 6

0 4

1 4

4 8

1 4

8 1

1 5

2 3

1 6

1 5

1 5

6 8

1 6

5 8

1 5

3 6

1 6

2 7

1 6

3 9

1 4

9 8

1 5

9 0

1 4

9 0

1 4

5 3

1 3

3 6

1 2

6 3

1 2

5 9

1 2

3 9

1 1

8 2

1 2

2 2

1 1

9 1

1 0

3 1

1 0

4 6

9 1

8

8 9

2

8 0

8

6 9

5

0

500

1000

1500

2000

2500

1 9

9 2

1 9

9 3

1 9

9 4

1 9

9 5

1 9

9 6

1 9

9 7

1 9

9 8

1 9

9 9

2 0

0 0

2 0

0 1

2 0

0 2

2 0

0 3

2 0

0 4

2 0

0 5

2 0

0 6

2 0

0 7

2 0

0 8

2 0

0 9

2 0

1 0

2 0

1 1

2 0

1 2

2 0

1 3

2 0

1 4

2 0

1 5

2 0

1 6

2 0

1 7

2 0

1 8

2 0

1 9

2 0

2 0

2 0

2 1

2 0

2 2

vana haldusjaotus tänane haldusjaotus

maakonnas sündinud on – viimase kolme õppeaasta keskmisena -5%2. Vaadates 2022. aasta Ida-

Virumaa sündimust ning eeldades 5%-list lahkumist maakonnast enne 1. klassi astumist, saame

2029. aasta sügiseks 1.klassi laste arvuks Ida-Virumaal ca 680 last, mis on vaid 59% täna Ida-

Virumaal 1. klassis õppivate laste arvust.

2 2022/23. õppeaasta Ida-Virumaa 1. klassi õpilaste arvust on maha arvestatud Ukraina sõjapõgenikest

lapsed.

Alutaguse vald

Võrreldes 2005/06. õppeaastaga on käesolevaks õppeaastaks Alutaguse valla põhihariduse

omandajate arv3 vähenenud 22% ning gümnasistide arv 33% (vaata ka Joonis 4). Kui veel 2015.

aastal sündis Statistikaameti andmeil Alutaguse vallas 53 last, siis 2022. aastaks olid sünnid

langenud 20-le sünnile aastas4. Ka tulevikuvaates ootab ees sündimuse langus – Tartu ülikooli

teadlaste poolt 2022.a välja töötatud Rändekalkulaatori5 järgi (kui 2021.a oli veel 32 sündi) langeb

Alutaguse valla sündimus 2030. aastaks 20 sünnile ning peale seda alla 20-le sünnile aastas.

Joonis 4. Alutaguse valla üldhariduskoolide õpilaste arv 2005/06-2022/23 perioodil, allikas EHIS

Alutaguse vallas tegutseb 2022/23. õppeaastal 3 üldhariduskooli – kaks põhikooli 1-9 ning üks

12-klassiline kool Iisakul. Võrreldes 2005/06. õppeaastaga on suletud üks kool – Tudulinna Kool.

Arvesse võttes tulevikuprognoose, on muudatused haridusvõrgus vältimatud.

Juba praegu on ühe õpilase kohta on Alutaguse valla koolides pinda väga palju (Tabel 22). Suure

pinna ülalpidamine on kulukas ning see võtab ära ressursse, mida tuleks panustada hariduse

sisusse ja kvaliteeti. Liiga suured kulud pinna ülalpidamisse peegelduvad ka Alutaguse valla

õpetajate palkades. Alutaguse valla õpetajate keskmine brutokuupalk on märkimisväärselt

3 Siin ja edaspidi õpilaste arv – õpilaste arv statsionaarses õppes.

4 Allikas Statistikaamet

5 Uuenduslik rändekalkulaator võimaldab hinnata rände lühi- ja pikaajaliste tööturu ja rahvastikuarengu

mõjusid. Rahvastikuprognoosid on staatilised, kuigi neid iga mõne aja tagant uuendatakse. Välja arendatav

rändekalkulaator on dünaamiline instrument/töövahend, mis võimaldab kiiresti ja lihtsalt läbi mängida

erinevad tööturu ja rände, aga ka sündimuse stsenaariumid ning prognoosida nende mõju tööealise

rahvastiku muutusesse. Rändekalkulaator – Infotehnoloogiline Mobiilsusobservatoorium | IMO (ut.ee)

Nb! Siin ja edaspidi kasutatakse Rändekalkulaatori rändega stsenaariume prognoose.

4 7

6

4 4

5

4 3

6

4 1

4

4 0

4

3 9

2

3 7

4

3 3

9

3 2

8

3 1

6

3 1

3

3 1

3

3 2

3

3 3

4

3 3

7 3 7

6

3 8

6

3 7

1

46 45 45 38 28 30 27 30 25 29 26 28 22 29

42 48 50

31

0

20

40

60

80

100

120

140

0

100

200

300

400

500

600

700

põhiharidus, stats gümnaasiumiaste, stats

madalam kui Ida-Virumaa või Eesti õpetajate keskmine brutokuupalk6. Ka Alutaguse valla

arengukavas7 tõdetakse, et vajalik on Iisaku Gümnaasiumi hoone optimeerimine ning selleks on

vajalik uue hoone ehitamine. Gümnasistide vähesusest hoolimata soovitakse gümnaasiumiastme

pidamisega jätkata siiski ka edaspidi.

Tabel 2. Alutaguse valla üldhariduskoolide pinnakasutuse näitajad koolide omandivormide lõikes

üldhariduskoolide andmed pidajate lõikes

õpilasi kokku stats 2022/23 õa

normatiivne õppekohtade arv koolides kokku

m2 õpilase kohta8

KOV üldhariduskoolides, stats 402 1304* 35,8 *Iisaku Gümnaasiumi kohta ei ole EHISesse normatiivset õppekohtade arvu märgitud. Kohaliku

omavalitsuse kinnitusel on Iisaku Gümnaasiumis 600 õppekohta.

Õpiränne Alutaguse vallast välja on suur ning seda eriti üldkeskhariduse tasemel – 2017-2021

aastate keskmisena õppis 27% põhihariduse ja 70% üldkeskhariduse omandajatest mõnes teises

kohalikus omavalitsuses. Peamisteks õpirände sihtkohtadeks on Alutaguse valla lastele ja

noortele Kohtla-Järve linn ja Jõhvi vald.

Alutaguse valla arengukavas9 nimetatakse Jõhvi ja Kohtla-Järve linnasid oluliste õpi- ja töörände

sihtkohtadena eelkõige Alutaguse valla põhjaosa elanike jaoks. Sellist rännet toetavad suhteliselt

lühikesed vahemaad ning head transpordiühendused. Samuti tuuakse arengukavas välja, et

mitmetest valla piirkondadest on Jõhvi ühistranspordiga lihtsam liikuda kui Iisakusse, mis on

Alutaguse valla keskuseks.

Alutaguse vallal tuleb analüüsida Mäetaguse ja Illuka põhikoolides õppe jätkumist põhikooli

kolmandas kooliastmes. Naaberomavalitsustega tuleks läbi rääkida õppe korraldamine

kolmandas kooliastmes vastavalt tänastele rändetrendidele. Iisakus gümnaasiumiastmes õppe

lõpetamisel on võimalik toetada põhikooli õppehoone optimeerimist ja õppekeskkonna

nüüdisajastamist, sh kolmanda kooliastme koondumiseks.

Kokku on hinnanguliselt võimalik toetada uue õppehoone ehitamist käesoleva meetme raames

1600-1800 m2.

6 2022. aasta 30.11 seis – õpetaja keskmine brutokuupalk Alutaguse vallas 1559 eurot, Ida-Virumaal

õpetajatel keskmiselt 1643 eurot ja Eestis õpetajatel keskmiselt 1724 eurot.

7 AlutaguseVVK_m53_lisa.pdf (riigiteataja.ee)

8 Siin ja edaspidi kogu kooli kasutuses pind ehk k.a sporditaristu ja õpilaskodu.

9 AlutaguseVVK_m53_lisa.pdf (riigiteataja.ee)

Jõhvi vald

Jõhvi valla õpilaste arv on nii põhihariduses kui ka üldkeskhariduses võrreldes 2005/06.

õppeaastaga kasvanud (Joonis 5). Alates Jõhvi riigigümnaasiumi asutamisest on oluliselt

suurenenud Jõhvi-suunaline õpiränne, seda eriti Kohtla-Järve linnast, aga ka Sillamäe linnast ja

Toila vallast. Alates 2015. aastast on sündimus Jõhvi vallas liikunud kord üles, kord alla ning selget

kahanemis- või kasvumustrit ei ole tekkinud10. Rändekalkulaatori rahvastikuprognoosist

lähtudes hakkab sündimus Jõhvi vallas langema. Kui 2021. aastal sündis Jõhvi vallas kokku 102

last11, siis 2022.a 77 last ning ka lähiaastail jääb Rändekalkulaatori mudeli järgi sündimus 80 sünni

piirile aastas.

Joonis 5. Jõhvi valla üldhariduskoolide õpilaste arv 2005/06-2022/23 perioodil, allikas EHIS

Jõhvi valla koolivõrk on SF ja riigi toel korrastatud - vallas tegutseb kaks põhikooli ja üks

riigigümnaasium. Koolide pinnakasutusenäitajad on peale korrastamist eeskujulikud (Tabel 33).

Õpetajate keskmine brutokuupalk sellest tulenevalt Jõhvi vallas oli 2022. aastal nii maakonna kui

ka Eesti keskmisest õpetajate palganäitajast kõrgem – 1824 eurot Jõhvi vallas vs 1643 eurot Ida-

Virumaal ja 1724 eurot Eestis keskmiselt12.

Tabel 3. Jõhvi valla üldhariduskoolide pinnakasutuse näitajad omandivormide lõikes, allikas EHIS

10 Statistikaameti andmeil: 2015a. 105 sündi; 2016a. 112 sündi; 2017a. 99 sündi; 2018a. 113 sündi; 2019a.

89 sündi; 2020a. 87 sündi; 2021a. 102 sündi.

11 Allikas Statistikaamet

12 2022. aasta 30.11 seisuga.

1 0

8 7

1 0

3 0

9 8

1

1 0

1 9

9 3

1 9 9

1

1 0

0 3

1 0

6 1

1 1

1 6

1 1

2 9

1 0

8 2

1 0

7 2

1 0

5 8

1 0

6 2

1 0

7 7

1 0

8 4

1 0

7 0

1 1

2 1

371 365 332

281 262 260 247 244

259 267

336

381 411

443 450 445 447 432

150

200

250

300

350

400

450

500

0

200

400

600

800

1000

1200

põhiharidus, stats gümnaasiumiaste, stats

üldhariduskoolide andmed pidajate lõikes

õpilasi kokku stats 2021/22 õa

normatiivne õppekohtade arv koolides kokku

m2 õpilase kohta

KOV tavaüldhariduskoolid, stats 1121 1682 10,3 riigi tavaüldhariduskoolides, stats 432 540 9,2

Kokku 1553 2222 10,0

Nagu juba välja toodud, on Jõhvi õpirände seisukohast Ida-Virumaal oluliseks tõmbekeskuseks.

Näiteks 2021. aastal vaid 60% Jõhvi valla üldhariduskoolide õpilastest elas Rahvastikuregistri

andmeil samas omavalitsuses. Jõhvi valla arengukavas tuuakse välja, et Jõhvi linn moodustab koos

Tammiku, Toila ja Voka alevikega, Kohtla-Nõmme alevi ning Kohtla-Järve linna Järve, Sompa,

Kukruse, Ahtme ja Oru linnaosadega ühise linnaku ning toimib selle keskusena13.

Samas liigub märkimisväärne osa (18% 2021. aastal) Jõhvi vallas elavatest lastest ja noortest ka

koduomavalitsusest välja õppima. Peamiselt liigutakse Kohtla-Järvele. Jõhvi valla 2030 hariduse

valdkonna peamisteks eesmärkideks on vähendada noorte Jõhvist lahkumist, tõsta üldhariduse

kvaliteeti, mitmekesistada ja kaasajastada huvi- ja kutseharidust, täiendkoolitada õpetajaid ja

moderniseerida õppekeskkonda14.

Käesoleva perioodi SF koolivõrgu korrastamise vahenditest Jõhvi valda investeeringuid

kavandatud ei ole aga omavalitsusel on oluline roll naaberomavalitsustega kokku leppimisel

omavalitsuste piire ületavas hariduskoostöös, sh võimalik kolmandate kooliastmete koondumine

Toila või Alutaguse valla osadele piirkondadele. Sellest tulenevalt ei saa välistada

väiksemamahulisi toetusi.

13 Jõhvi valla arengukava 2022-2030, eelarvestrateegia 2022-2025; c85b691b-4733-42b7-a531-

5a20b9bb5d65 (johvi.ee)

14 Jõhvi valla arengukava 2022-2030, eelarvestrateegia 2022-2025; c85b691b-4733-42b7-a531-

5a20b9bb5d65 (johvi.ee)

Kohtla-Järve linn

Kohtla-Järve linna statsionaarse õppe õpilaste arv on langenud suurel määral, eriti drastiliselt on

vähenenud gümnasistide arv (Joonis 6). Ka sünnid on viimastel aastatel Kohtla-Järvel olnud

märkimisväärses languses - kui 2015. aastal sünnis linnas 315 last, siis 2021. aastal vaid 180 ning

2022.a 16815! Ka rändekalkulaatori prognoosimudel ennustab tulevikuks sündimuse languse

jätkumist.

Joonis 6. Kohtla-Järve linna üldhariduskoolide õpilaste arv 2005/06-2022/23 perioodil, allikas EHIS

2005/06. õppeaastal tegutses Kohtla-Järve linnas kokku 13 kooli – 4 põhikooli, 8 gümnaasiumit

või keskkooli ning 1 täiskasvanute gümnaasium. Käesoleval õppeaastal on Kohtla-Järve linnas

koole kokku 10 – 8 põhikooli, 1 riigigümnaasium ning 1 täiskasvanute gümnaasium. Teiste seas

tegutseb ka üks erapõhikool – Erakool Intellekt. Lisaks riigigümnaasiumile tegutseb Kohtla-Järve

linnas riigikoolina Ahtme Kool, mis on kool tuge vajavatele õpilastele ning riigi pidamisele on KOV

üle andnud Kohtla-Järve Järve Kooli.

Riigigümnaasiumi loomisejärgselt on gümnaasiumivõrk Kohtla-Järvel korrastatud.

Riigigümnaasiumi täies mahus täitumisel paraneks kooli pinnakasutus tänaselt 17 m2-lt (Tabel 4)

ca 8 m2-le õpilase kohta. Kohtla-Järve arengukavas16 tuuakse välja, et linna peetavate lasteaedade,

huvikoolide ja koolide õpikeskkond vajab investeeringuid ning uuendamist. Tuleviku eesmärgiks

seatakse arengukavas, et linn tagab õppijatele kaasaegse ja atraktiivse, võrdsetel võimalustel

15 Allikas Statistikaamet

16 Kohtla-Järve linna arengukava 2016-2034; Microsoft Word - Kohtla-Järve linna arengukava 2016-

2034 volikogusse 09.09.15.docx (riigiteataja.ee)

3 9

2 1

3 6

4 9

3 4

2 5

3 3

0 8

3 2

9 3

3 1

9 0

3 1

3 4

3 1

2 8

3 1

2 8

3 1

4 9

3 1

5 4

3 1

3 3

3 0

5 9

2 9

9 6

2 8

8 9

2 8

6 2

2 7

7 1

2 8

8 31213

1087

900 810

685 655 557 511

427 413 365 372 396 383 292

165 152 163 50

250

450

650

850

1050

1250

1450

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

4500

põhiharidus, stats gümnaasiumiaste, stats

põhineva õpikeskkonna ning õppekorralduse ning et linna haridusasutuste võrgustik on

optimaalse mahuga ning toimib lõimitult erinevate tasemete ning erinevate partnerite vahel.

Õpetajate keskmine brutokuupalk on Kohtla-Järve linnas maakonna keskmisest mõneti kõrgem,

kuid Eesti keskmisest õpetajate brutokuupalgast pisut madalam – 1651 eurot Kohtla-Järve linnas,

1643 eurot Ida-Virumaal ja 1724 eurot Eestis keskmiselt 2022. aastal (30.11.2022 seis).

Tabel 4. Kohtla-Järve linna üldhariduskoolide pinnakasutuse näitajad omandivormide lõikes, allikas EHIS

üldhariduskoolide andmed pidajate lõikes

Õpilasi kokku stats 2022/23õa

normatiivne õppekohtade arv koolides kokku m2 õpilase kohta

KOV tavaüldhariduskoolides, stats 2296 4681 15,7 riigi tavaüldhariduskoolides, stats 579 1010 19,2

erapidaja tavaüldhariduskoolis, stats

171 178 6,4

Kokku 2972 5869 15,7 Märkused: riigitavaüldhariduskoolide keskmise pinnakasutuse ning normatiivse õppekohtade arvu muudab nii suureks riigi pidamisele üle tulnud Kohtla-Järve Järve Kool.

Nii nagu Jõhvist käib lapsi Kohtla-Järvele õppima, nii toimub ka vastupidine liikumine. Näiteks

2021. aastal õppis 78% Kohtla-Järve linnas elavatest üldhariduse omandajatest kodulinna koolis.

Neist, kes õppisid mujal KOVis, neist 60% õppis Jõhvi vallas asuvas koolis. Ülejäänud õpirändes

osalevad õpilased jagunesid peamiselt Sillamäe linna, Toila valla ja Alutaguse valla vahel.

Kohtla-Järve arengukavas17 tuuakse välja, et tänane omavalitsuse korraldus, mille järgi linn

koosneb seitsmest eraldi ja üksteisest kaugel asuvatest asumitest, pärsib oluliselt linna haldamist

ning hariduse korraldamist.

Üldhariduskoolid paiknevad kahes asumis – Järve ja Ahtme linnaosades. Sealhulgas on hetkel ja

ka on olnud minevikus sündivus neis võrreldav – 2022.a vastavalt 76 ja 80 sündi.

Järve linnaosas alustab 2023.a lõpus tegevust SF ja riigi kaasrahastusega rekonstrueeritav 3

paralleeliga kool, lisaks on ette valmistamisel riigi pidamisel oleva Kohtla-Järve Järve Kooli kahe

paralleeliga uue õppehoone ehitus. Need kaks kooli katavad ära piirkonna vajaduse, sh arvestades

kaasava hariduse põhimõtete rakendamisel täiendavate väikeklasside loomise vajadust. Järve

linnaosas paikneva täiskasvanute gümnaasiumi pidamise on varasemas kirjavahetuses Kohtla-

Järve linna lubanud anda riigi pidamisele alates 01.09.2024.a.

17 Kohtla-Järve linna arengukava 2016-2034; Microsoft Word - Kohtla-Järve linna arengukava 2016-

2034 volikogusse 09.09.15.docx (riigiteataja.ee)

Ahtme linnaosas paiknevad kolm munitsipaalkooli hoonet on amortiseerunud ning

üledimensioneeritud ning nende asemel on mõistlik ehitada sünniprognooside alusel üks uus ja

energiatõhus kolme paralleeli mahutavusega õppehoone. Lisaks tuleb Kohtla-Järve linna ja

piirkonna kohalike omavalitsustega arutada Ahtme linnaosas paikneva, 2015.a rekonstrueeritud

ja hetkel HEV õpilastele suunatud Ahtme Kooli hoone edasist kasutust.

Kokku on hinnanguliselt käesoleva meetme raames arvestatud Järve linnaossa 3200-3500 m2

ning Ahtme linnaossa 4200-4500 m2 ehitamise toetamist.

Lüganuse vald

Ka Lüganuse vallas on üldhariduskoolide õpilaste arvu langus olnud märkimisväärne. Käesoleval

õppeaastal (2022/23. õa) on valla koolides 38% vähem õpilasi põhikoolis ning lausa 80% vähem

gümnaasiumiastmes kui 2005/06. õppeaastal. Sündide arv on viimastel aastatel Lüganuse vallas

olnud hüplik – 2015. aastal 58 sündi, 2019. aastal aga vaid 46, 2020. aastal 64 ning 2021. aastal

jällegi 3818. 2030. aasta vaates jäävad sünnid Lüganuse vallas ca 30 ringi19.

Joonis 7. Lüganuse valla üldhariduskoolide õpilaste arv 2005/06-2022/23 perioodil, allikas EHIS

Lüganuse vallas tegutseb 4 üldhariduskooli – 3 põhikooli (Kiviõlis, Lüganusel ja Maidlas) ja 1

keskkool (Kiviõlis). 2023. aasta 1. septembrist liiguvad 3 seni KOVi pidamisel olnud kooli

(Lüganuse Kool ja mõlemad koolid Kiviõlis) riigi pidamisele, kelle vastutuseks jääb nii koolivõrgu

korrastamine kui eestikeelsele õppele ülemineku toetamine.

Kuna õpilaste arv on oluliselt vähenenud, kuid haridusvõrgus olulisi muutusi tehtud ei ole, on

koolihoonetes palju tühja kasutuseta pinda (Tabel 55) ning osad hooned on ka väga kehvas seisus

ja vajaksid nendes tegevuse jätkamisel suuri investeeringuid. Lüganuse vallas on õpetajate palk

oluliselt madalam Eesti keskmisest – kui Eesti keskmine õpetajate brutokuupalk oli 2022. aastal20

1724 eurot, siis Lüganusel 1495 eurot.

18 Allikas Statistikaamet

19 Allikas: Rändekalkulaator

20 30.11.2022 seis

1 0

1 5

9 1

2

8 5

0

8 2

0

7 7

7

7 7

3

7 8

0

7 3

7

7 0

0

6 8

1

6 4

5

6 4

8

6 4

0

6 3

3

6 2

5

6 1

7

6 0

1

6 2

5236 213

192 161

136 131 118 120 133 137 131 98 97

73 69 66 57 48

0

50

100

150

200

250

300

350

0

200

400

600

800

1000

1200

põhiharidus, stats gümnaasiumiaste, stats

Juba 2018. aastal valminud Lüganuse valla arengukavas21 tõdetakse, et laste arv kohalikus

omavalitsuses langeb ka tulevikus märkimisväärselt ning deklareeriti, et valla senine haridusvõrk

vajab tingimata korrastamist ning põhihariduse pakkumisega jätkamine viies koolis ei ole kestlik.

2022. aastal lõpetas tegevuse Lüganuse vallas asunud Sonda Kool ning nagu viidatud, et ülejäänud

neljast koolist on kolm antakse üle riigi pidamisele.

Tabel 5. Lüganuse valla üldhariduskoolide pinnakasutuse näitajad omandivormide lõikes, allikas EHIS

Üldhariduskoolide andmed pidajate lõikes

õpilasi kokku stats 2022/23 õa

normatiivne õppekohtade arv koolides kokku m2 õpilase kohta

KOV tavaüldhariduskoolides, stats 673 2110 29,1

Väga suur õpiränne KOVist välja toimub just gümnaasiumiastmes - 41% Lüganuse vallas elavatest

gümnasistidest omandas perioodil 2017-2021 haridust teises kohalikus omavalitsuses. Kõige

enam suundutakse Lüganuse vallast gümnaasiumiharidust omandama Jõhvi riigigümnaasiumi.

Käesoleva perioodi SF koolivõrgu korrastamise vahenditest Lüganuse valda investeeringuid

kavandatud ei ole. Koolivõrgu korrastamisega kaasnevad hoonete ümberehituse ja vajadusel

ajutiste pindade kulu katab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest.

21 Lüganuse valla arengukava 2018-2028; määrus nr 39, Lisa.pdf (riigiteataja.ee)

Narva linn

Narva linnas tegutseb kokku 11 üldhariduskooli (sh täiskasvanute gümnaasium). Alates 2005/06.

õppeaastast on koolide arv vähenenud 4 kooli võrra. Õpilaste arv statsionaarses õppes on samal

perioodil vähenenud põhikooliastmes 16% ning üldkeskhariduses lausa 51% (Joonis 8). Ka

sündimus on oluliselt viimastel aastatel langenud, kui 2016. aastal sündis Statistikaameti andmeil

Narva linnas veel 503 last, siis 2021. aastal juba vaid 342 ja 2022.a vaid 284. Rändekalkulaatori

Narva linna rahvastikuprognoos näitab sündimuse püsivat langust alla 300 piiri. Narva linna

arengukavas22 viidatakse, et nende suurimad väljakutsed on seotud just elanike arvu

vähenemisega.

Hetkel tegutsevatest koolidest kaks on riigiomanduses (Narva Vanalinna Riigikool, Narva Eesti

Gümnaasium) ning üks on eraomanduses (Narva Õigeusu Gümnaasium). 2023/24. õppeaastal on

Narva koolivõrku ees ootamas suured muutused – alustavad riigigümnaasiumitena Narva

Gümnaasium ja Narva Eesti Riigigümnaasium ning gümnaasiumiastme sulgevad 5 Narva linna

peetud kooli. Ainukese KOV koolina jätkab gümnaasiumiastmes õppe andmist Narva

Keeltelütseum.

Joonis 8. Narva linna üldhariduskoolide õpilaste arv 2005/06-2022/23 perioodil, allikas EHIS

Narva koolide õpilaste arv on oluliselt vähenenud ning see peegeldub ka tegutsevate koolide

normatiivse ning täidetud õppekohtade arvu võrdluses (Tabel 66). Narva linna arengukavas23

tuuakse välja, et linnale kuuluvate hoonete investeeringuvajadus on suur ning juba täna on suur

osa üldhariduskoolide pinnast kasutuseta. Seetõttu on arengukavas seatud eesmärgiks

haridusvõrgu vajadustega vastavusse viimine, uute optimaalsete hoonete rajamine ja

22 Narva Linna arengukava 2035; NARVA LINNA ARENGUKAVA 2035 (riigiteataja.ee)

23 Narva Linna arengukava 2035; NARVA LINNA ARENGUKAVA 2035 (riigiteataja.ee)

5 4

9 0

5 0

8 9

4 8

5 5

4 8

0 4

4 8

3 4

4 9

3 9

4 9

9 6

5 0

9 4

5 1

3 7

5 1

9 9

5 2

3 2

5 1

9 4

5 0

7 3

5 0

1 6

4 8

9 6

4 8

0 9

4 6

3 9

4 6

0 31729

1588 1398

1184 1013

869 803 759 745 757 793 815 889 908 861 877 870 852

200

700

1200

1700

2200

4000

4200

4400

4600 4800

5000

5200 5400

5600

põhiharidus, stats gümnaasiumiaste, stats

olemasolevate hoonete rekonstrueerimine tänapäevasteks ja parimat õpikeskkonda toetavaks, sh

koostöö riigi tasandiga.

Õpetajate keskmine palk on Narva linnas Eesti keskmisest õpetajate brutokuupalgast madalam –

2022. aastal Narvas 1683 eurot ja Eestis keskmiselt 1724 eurot24.

Tabel 6. Narva linna üldhariduskoolide pinnakasutuse näitajad omandivormide lõikes, allikas EHIS

Üldhariduskoolide andmed pidajate lõikes

õpilasi kokku stats 2022/23 õa

normatiivne õppekohtade arv

koolis m2 õpilase kohta KOV tavaüldhariduskoolides,

stats 4600 8826 12,1 riigi tavaüldhariduskoolides,

stats 755 960 11,0 erapidaja tavaüldhariduskoolis,

stats 100 180 13,6 Kokku 5455 9966 12,0

Õpirände saldo on Narva linnal negatiivne, kuid seda väga vähesel määral. 2017-2022 aastate

keskmisena -3% ning seda nii põhikooliastme kui ka gümnaasiumiastme puhul.

2024.a alustab tegevust 4 paralleeliga Narva Kesklinna Põhikool, mille ehitust kaasrahastatakse

riigieelarvest saastekvootide (nn C02) müügist laekuvast tulust. Selle projekti käigus on linn

võtnud kohustuse vähendada haridustaristut vähemalt 7000 m2 võrra ning leppida riigiga kokku

mittestatsionaarse üldhariduse õppe korralduse üleandmises. Varasemalt on osaliselt

rekonstrueeritud, sh sundventilatsiooniga varustatud Narva Kreenholmi Gümnaasiumi hoone (2-

3 paralleeliga põhikool tulevikus). Riigikoolidest saab Narva Eesti Põhikooli uus õppehoone (1

paralleeliga põhikool) valmis 2023.a lõpuks ning Narva Vanalinna Riigikooli õppehoone (hetkel 3,

tulevikus tõenäoliselt 2 paralleeliga põhikool) rekonstrueerimine on kavas riigieelarve

vahenditest etapiti lõpetada aastatel 2023-2027. Ülejäänud Narva koolihooned vajavad olulisi

investeeringuid juba lähiajal.

Arvestades käesoleva perioodi põhikoolivõrgu korrastamise meetme vahendeid on mõistlik

läänepoolsesse Narva ehitada täiesti uus õppehoone kolmele paralleelile ning sinna juurde

kavandada õppekeskkond kaasava hariduse põhimõtteid järgides tänase Narva Paju Kooli

õpilastele. Projekti tulemusena on vajalik kindlasti õppepinda veelgi vähendada. Kokku on

käesoleva meetme raames hinnanguliselt võimalik toetada 6200-6500 m2 õppehoone ehitamist.

24 30.11.2023 seis

Narva-Jõesuu linn

Narva-Jõesuu omavalitsuse territooriumil tegutseb käesoleval õppeaastal (2022/23) 2

üldhariduskooli – üks neist Narva-Jõesuu linnas ning teine Sinimäe alevikus. Mõlemad koolid on

põhikoolid, üldkeskharidust sai Narva-Jõesuu vallas omandada kuni 2014/15. õppeaastani. Kuigi

vahepealsetel aastatel oli Narva-Jõesuu õpilaste arv languses, on see tänaseks samal tasemel kui

2005/06. õppeaastal (Joonis 99). Narva-Jõesuu omavalitsuses on sündide arv viimastel aastatel

kõikunud ca 21 ja 35 vahel25. Rändekalkulaatori prognoosi järgi langevad sünnid alates 2028.

aastast püsivalt alla 20.

Joonis 9. Narva-Jõesuu linna üldhariduskoolide õpilaste arv 2005/06-2022/23 perioodil, allikas EHIS

Sinimäe Põhikooli hoone on uus ning õpilase kohta oli seal 2021/22. õppeaastal pinda keskmiselt

10m2. Narva-Jõesuu Kooli hoone on aga selgelt tänaste õppijate jaoks suur – 2021/22. õppeaastal

oli seal ühe õpilase kohta keskmiselt 36m2. Kahe kooli keskmisena tuleb ka KOV keskmine õpilaste

pinnakasutus enam kui 20m2 ühe õpilase kohta (Tabel 7). Narva-Jõesuu arengukavas26 seatakse

eesmärgiks, et koolid tuleb korda teha ning juurde tuleb rajada spordiväljakuid.

Õpetajate keskmine brutokuupalk Narva-Jõesuu linnas on Eesti keskmisest kõrgem – Narva-

Jõesuus 1737 eurot ja Eestis keskmiselt 1724 eurot 2022. aastal27. Linna arengukavas tõdetakse,

et hariduse valdkonna suurimaks väljakutseks on noorte õpetajate ja erialaspetsialistide vähesus.

Noortele ei ole pakkuda vabu heas seisukorras üürikortereid ja nii kinnisvara kui ka rendipinnad

on noorele spetsialistile liiga kallid.

25 Allikas Statistikaamet

26 Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025, eelarvestrateegia 2019-2022; Vastu võetud Narva-Jõesuu

linnavolikogu otsusega _____________________ (riigiteataja.ee)

27 30.11.2022 seis

2 2

6

1 8

6

1 7

1

1 5

3

1 6

1

1 6

2

1 7

1

1 7

1

1 4

4 1 7

0 2 0

4

2 1

1

2 2

9

2 3

3

2 2

3

2 0

8

1 9

9 2 2

3

52 54 39

27 18 21 31 33 31 14

0

50

100

150

200

0

50

100

150

200

250

põhiharidus, stats gümnaasiumiaste, stats

Tabel 7. Narva-Jõesuu linna üldhariduskoolide pinnakasutuse näitajad omandivormide lõikes, allikas EHIS

Üldharidusko olide andmed

pidajate lõikes

õpilaste arv PK 2022/23

õa stats

õpilaste arv gümnaasiumia

stmes 2022/23 õa

stats

õpilasi kokku stats 2022/23

õa

normatiivne õppekohtade

arv koolis m2 õpilase

kohta KOV

tavaüldharidus koolides, stats 223 0 223 350 21,1

Õpiränne Narva-Jõesuu linnast välja on väga suur. Vaid 33% seal elavatest lastest omandab

põhiharidust kodu-KOVis asuvas koolis (2017-2021 keskmine). Peamiseks haridusrände

sihtkohaks on Narva linn.

Eeltoodust tulenevalt on vajalik ehitada uus põhikooli õppehoone Narva-Jõesuusse, aga arvesse

tuleb võtta nii suurt õpirännet kui võimalikku koostööd naaberomavalitsusega põhikooli

kolmandas kooliastmes. Sellest tulenevalt on esialgsel hinnangul õpilaste arv uues koolihoones

60-135 ning vastavalt toetuse kaasabil ehitatav õppehoone pind 1000-1800 m2.

Sillamäe linn

Sillamäe linnas tegutseb 4 üldhariduskooli – 3 põhikooli ning 1 nn puhas gümnaasium (ainult

klassid 10-12). Võrreldes 2005/06. õppeaastaga koolide koguarv muutunud ei ole, ka siis tegutses

Sillamäel 4 kooli, kuid siis sai üldkeskharidust omandada lausa kolmes neist. Kõiki nelja kooli peab

kohalik omavalitsus. Õpilaste arv statsionaarses õppes on 2005/06. õppeaastaga võrreldes

langenud kokku 35%, põhihariduses 33% ning gümnaasiumiastmes 41% (vaata ka Joonis 10). Ka

sündimus on Sillamäe linna ka ainuüksi viimastel aastatel üsna drastiliselt langenud. Kui 2015.

aastal sündis Sillamäe linnas aastas veel 101 last, siis 2020. aastal vaid 59 ning 2021. aastal 66

ning 2022.a 5828. Rändekalkulaatori prognoosi järgi langevad sünnid Sillamäe linnas alla 50 juba

2027. aastal.

Joonis 10. Sillamäe linna üldhariduskoolide õpilaste arv 2005/06-2022/23 perioodil, allikas EHIS

Kuna õpilaste arv on siiski oluliselt vähenenud on koolides täitmata õppekohti, pinda on õpilase

kohta Eesti keskmisest pisut enam29 (Tabel 8). Sillamäe linna arengukavas30 seatakse üheks

eesmärgiks demograafiliste muutustega kohanemist, milleks on vajalik lähtuvalt laste

prognoosidest ette valmistada uus koolide ruumiprogramm, eesmärgiga tagada optimaalne

pinnakasutus, kaasaegne õpikeskkond, linnakulude optimeerimine jmt.

Õpetajate keskmine brutokuupalk on Sillamäe linnas Eesti ja ka Ida-Virumaa keskmisest oluliselt

madalam – Sillamäe linnas keskmiselt 1466 eurot, Ida-Virumaal keskmiselt 1643 eurot ja Eestis

28 Allikas Statistikaamet

29 2021/2022 õppeaastal 13,4m2 pinda ühe statsionaarse õppe õpilase kohta keskmiselt

tavaüldhariduskoolides.

30 Sillamäe linna arengukava 2022-2026, eelarvestrateegia 2022-2026; 0151be53-b7a1-4379-80c8-

37025a69b11f (sillamae.ee)

1 3

6 9

1 2

7 2

1 1

9 9

1 1

4 1

1 0

9 4

1 0

8 3

1 0

9 6

1 0

7 4

1 0

9 7

1 0

8 3

1 0

5 6

1 0

2 6

1 0

1 7

9 9

3

9 4

9

9 1

2

9 0

8

9 1

2460 395

322 269

235 203

166 159 129 134 123 135 137 146

174

241 249 272

0

100

200

300

400

500

600

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

põhiharidus, stats gümnaasiumiaste, stats

keskmiselt 1724 eurot kuus 2022. aastal31. Sillamäe linna arengukavas tuuakse ühe eesmärgina

välja võimalikult kõrge õpetajate palgataseme tagamine.

Tabel 8. Sillamäe linna üldhariduskoolide pinnakasutuse näitajad omandivormide lõikes, allikas EHIS

Üldharidusko olide andmed

pidajate lõikes

õpilaste arv PK 2022/23

õa stats

õpilaste arv gümnaasiumia

stmes 2022/23 õa

stats

õpilasi kokku stats 2022/23

õa

normatiivne õppekohtade

arv* m2 õpilase

kohta KOV

tavaüldharidus koolides, stats 912 272 1184 1361 14,6

Märkused: *Sillamäe Gümnaasiumi kohta normatiivsete õppekohtade andmed puuduvad

Põhihariduse tasemel Sillamäelt suurt õpirännet välja ei ole – 2017-2021 keskmisena õpirände

saldo -7%. Üldkeskhariduse tasemel on õpiränne Sillamäe kahjuks suurem (-24%). Peamised

üldkeskhariduse taseme õpirände sihtkohad Sillamäelt on Jõhvi vald ja Narva linn. 2023.a alustati

õppetööga SF vahendite kaasabil ehitatud Sillamäe Vanalinna Kooli uues õppehoones.

Alates 01.09.2023 liidetakse Sillamäe Kannuka Kool Sillamäe Vanalinna Kooliga ning antakse

Sillamäe Eesti Põhikooli pidamine üle Haridus- ja Teadusministeeriumile ning kooli tegevus

viiakse üle 2015.a rekonstrueeritud Viru 26 õppehoonesse.

Käesoleva perioodi SF koolivõrgu korrastamise vahenditest Sillamäe linna investeeringuid

kavandatud ei ole. Sillamäe Eesti Põhikooli kolimisega kaasneva hoonete ümberehituse kulu katab

Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest.

31 30.11 seis

Toila vald

Toila valla õpilaste arv on alates 2005/06. õppeaastast püsinud üsna stabiilsena ning käesoleval

õppeaastal on põhihariduse omandajaid isegi 7 õpilase võrra enam (Joonis 11). Ka koolide arv ei

ole kõnealusel perioodil muutunud. Toila vallas tegutseb 2 kooli – 1 põhikool (Kohtla-Nõmme

Kool) ja üks keskkool (Toila Gümnaasium). Mõlema kooli pidajaks on kohalik omavalitsus. Sünnid

on viimastel aastatel Toila vallas varieerunud 23 ja 48 vahel ühe aasta kohta (2015-2022

perioodil)32. Rändekalkulaatori prognoosimudeli järgi jäävad sünnid stabiilselt alla 30 alates

2026. aastast.

Joonis 11. Toila valla üldhariduskoolide õpilaste arv 2005/06-2022/23 perioodil, allikas EHIS

Normatiivne õppekohtade arv on kahe kooli peale kokku oluliselt suurem kui õpilasi koolide õpib

ning seetõttu on ühe õpilase kohta keskmiselt kasutada enam pinda kui optimaalne oleks (Tabel

9). Toila valla arengukavas33 tõdetakse, et kuna sündimus väheneb, siis tulevikus nõudlus lasteaia-

ja koolikohtade järele kahaneb samuti.

Õpetajate keskmine brutokuupalk on Toila vallas Eesti keskmisega sarnane, maakonna

keskmisest kõrgem – Toila vallas 1726 eurot, Eestis 1724 eurot, Ida-Virumaal 1643 eurot kuus

2022. aastal).

Tabel 9. Toila valla üldhariduskoolide pinnakasutused näitajad omandivormide lõikes, allikas EHIS

32 Allikas Statistikaamet

33 Toila valla arengukava aastateks 2018-2030; Lisa_m 38.pdf (riigiteataja.ee)

3 2

7

3 1

9

2 9

4

2 7

8

2 8

4

2 9

4

2 8

9

2 8

7

2 8

0

2 7

2

2 7

6

2 7

3

2 8

6

2 8

7

2 8

4

2 8

6

2 9

6 3 3

4

55 65 73 69 72 48 39 32 34 39 43 46 46 42 50 54 60 54

0

50

100

150

200

250

300

0 50

100 150 200 250 300 350 400

põhiharidus, stats gümnaasiumiaste, stats

4 Üldhariduskoolide andmed pidajate

lõikes õpilasi kokku stats

2022/23 õa

normatiivne õppekohtade arv

koolis m2 õpilase kohta KOV

tavaüldhariduskoolides, stats 388 616 19,4

Õpiränne Toila vallast välja on väga suur. Vaid 53% põhikooli õpilastest ja 35%

gümnaasiumiõpilastest, kelle elukohaks on Toila vald, õpib koduKOVi koolis. Väga suur osa

õpilastest rändab õppima Kohta-Järve linna (68% neist, kes õpirändes osalevad), teiseks

olulisemaks sihtkohaks on Jõhvi vald34. Toila valla arengukavas selgitatakse, et endise Kohtla valla

regionaalse eripära tõttu (Kohtla-Järve linna lähedus) ei olnud kooli pidamine mõistlik, samuti ei

pidanud endine Kohtla vald lasteaeda ning lasteaiateenust osteti täies mahus sisse.

Ehkki Toila Gümnaasiumi gümnasistide arv on väga madal, ei näe kehtiv valla arengukava ette

gümnaasiumiastme sulgemist vaid gümnaasiumihariduste kvaliteeti soovitakse tõsta ning samuti

on eesmärgiks seatud Toila Gümnaasiumi ja Kohtla-Nõmme Kooli sidustamine suurendamaks

eeldusi, et Kohtla-Nõmme Kooli lõpetanud õpilased jätkaksid gümnaasiumihariduse omandamist

Toila Gümnaasiumis. Samuti soovitakse tulevikus koolitransporti lahendada nii, et kõigil vallas

elavatel noortel oleks hõlpsam haridust omandada just koduvalla koolis.35 Toila vald on tellinud

uue analüüsi koolivõrgu tulevaseks kujundamiseks ning alustanud haridusvõrgu korrastamise

aruteludega.

Toilas gümnaasiumiastmes õppe lõpetamisel on võimalik toetada põhikooli hoone optimeerimist

ja õppekeskkonna nüüdisajastamist.

Eeltoodust tulenevalt on võimalik ehitada uus õppehoone Toilasse, aga arvesse tuleb võtta nii

võimalikku kasvavat õpirännet kui võimalikku koostööd naaberomavalitsusega põhikooli

kolmandas kooliastmes. Sellest tulenevalt on esialgsel hinnangul õpilaste arv uues koolihoones

60-135 ning vastavalt toetuse kaasabil ehitatav pind 1000-1800 m2.

34 Rändeandmed 2017-2021 perioodi keskmine.

35 Toila valla arengukava aastateks 2018-2030; Lisa_m 38.pdf (riigiteataja.ee)