Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses eestikeelsele õppele üleminekuga

EELNÕU

25.01.2024

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine

seoses eestikeelsele õppele üleminekuga

Määrus kehtestatakse keeleseaduse § 23 lõike 4 ja kutseõppeasutuse seaduse §-le 22 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest

isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruses nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust

ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) võõrkeeli või võõrkeeles õpetavad akadeemilised töötajad;“;

2) paragrahvi 8 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) õpetajad ja abiõpetajad, kes töötavad üldhariduskoolis või üldhariduskooli klassis, mille

õppekeel on eesti keelest erinev keel, välja arvatud eesti keelt ja eesti keeles õpetavad

õpetajad;“;

3) paragrahvi 8 täiendatakse punktidega 61 – 65 järgmises sõnastuses:

„61) võõrkeeleõpetajad, v.a eesti keele kui teise keele õpetajad;

62) õpetajad, kes töötavad koolieelse lasteasutuse rühmas, mille õppekeel on eesti keelest erinev

keel;

63) õpetajat abistavad töötajad, kes töötavad koolieelses lasteasutuses;

64) õpetajad ja teised kutseõppeasutuses õppekasvatusalal töötavad isikud, kes viivad läbi

õppekasvatustööd õppekaval, kus on eesti keelest erinev õppekeel;

65) koolieelse lasteasutuse, üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse tervishoiutöötajad;

4) paragrahvi 8 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

2

„7) eripedagoogid, logopeedid, koolipsühholoogid ja sotsiaalpedagoogid, kes töötavad või

osutavad teenust koolieelses lasteasutuses, üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses ning

osutavad tugispetsialisti teenust eesti keelest erinevas keeles;“;

5) paragrahvi 9 punktid 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt:

„6) õppeasutuste juhid, nende asetäitjad, õppealajuhatajad, õppekasvatusala juhtivad töötajad;

7) eesti keelt või eesti keeles õpetavad akadeemilised töötajad;“;

6) paragrahvi 9 täiendatakse punktidega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:

„71) õpetajad, abiõpetajad ja teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud, kes töötavad

üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses;

72) õpetajad, kes töötavad koolieelses lasteasutuses;“;

7) paragrahvi 9 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:

„9) eripedagoogid, logopeedid, koolipsühholoogid ja sotsiaalpedagoogid, kes töötavad või

osutavad teenust koolieelses lasteasutuses, üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses;“;

8) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Õpetajat abistavad töötajad, kes töötavad paragrahvi 8 punkti 63 jõustumise hetkel

koolieelses lasteasutuses, viivad oma keeleoskuse käesoleva määruse paragrahvi 8 punktis 63

sätestatud nõudega vastavusse 1. septembriks 2026. a. Kuni selle tähtpäevani ei ole käesoleva

määrusega nõutaval tasemel keeleoskuse puudumine „Töölepingu seaduse” § 88 lõikes 1

nimetatud põhjusel töölepingu ülesütlemise aluseks, juhul, kui õpetajat abistav töötaja valdab

eesti keelt vähemalt A2-tasemel.

(6) Käesoleva määruse paragrahvi 9 punktis 9 sätestatud eesti keele oskuse nõuet

logopeedidele, koolipsühholoogidele ja sotsiaalpedagoogidele rakendatakse alates 1. augustist

2024. a.“.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130

„Kutseharidusstandard“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruses nr 130 „Kutseharidusstandard“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 21 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel toimuvate riigieksamite sooritamine on

kutsekeskhariduse omandamisel vabatahtlik, välja arvatud kutseõppeasutuse seaduse § 34

lõikes 12 sätestatud juhul.“;

2) paragrahvi 21 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Määruse jõustumine

Määruse paragrahv 2 jõustub 1. septembril 2024. a.

3

Kaja Kallas

peaminister

Kristina Kallas

haridus- ja teadusminister

Taimar Peterkop

riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses

eestikeelsele õppele üleminekuga“ muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määrust nr 84 „Ametniku, töötaja

ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ ja Vabariigi Valitsuse

26. augusti 2013. a määrust nr 130 „Kutseharidusstandard“ seoses eestikeelsele õppele

üleminekuga.

Eelnõuga kaasajastatakse keeleoskuse nõuetega isikute ringi ja mitmeid ametinimetusi ning

täpsustatakse Vabariigi Valitsuse määruses „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja

eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ (edaspidi määrus) õppeasutuse juhtide, õpetajate,

abiõpetajate, tugispetsialistide ning õpetajat abistavate töötajate eesti keele oskuse nõuet.

Eelnõu on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja

Andero Adamson (tel 735 0225, [email protected]), õigus- ja personalipoliitika

osakonna õigusloome valdkonna juht Indrek Kilk (tel 735 0144, [email protected]), sama

valdkonna õigusnõunikud Kristel Möller (tel 735 0102, [email protected]); Marili

Lehtmets (tel 735 0289 [email protected]) ja Margit Kiin (tel 735 0199,

[email protected]).

Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õigus- ja

personalipoliitika osakonna juhataja Raina Loom (tel 735 0187, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Mitmeid muudatusi ja täiendusi tehakse määrustesse seonduvalt eestikeelsele õppele

üleminekuga.

Eelnõu §-ga 1 muudetava määruse (Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määrus nr 84

„Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“)

terminoloogia viiakse kooskõlla põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega, koolieelse lasteasutuse

seadusega, kutseõppeasutuse seadusega ning kõrgharidusseadusega. Põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduses ja muudes õigusaktides on kasutatud terminit „õpetaja“, muudetavas

määruses on aga endiselt kasutusel termin „pedagoog“. Edaspidi kasutatakse ka eesti keele

oskuse nõuete kehtestamisel muudetavas määruses terminit „õpetaja“, välja arvatud

eripedagoogid, kelle puhul mõiste „pedagoog“ kasutamine on põhjendatud läbitud õppekava

ning omandatud kvalifikatsiooniga. Samuti asendatakse termin „õppejuhid“ terminitega

„õppealajuhatajad“ ja „õppekasvatusala juhtivad töötajad“ vastavalt koolieelse lasteasutuse

seaduses ja kutseõppeasutuse seaduses sätestatule. 20. veebruaril 2019. aastal jõustunud

kõrgharidusseaduses ei kasutata enam terminit „õppejõud“ vaid „akadeemilised töötajad“.

Akadeemilise töötaja ametikoht on ametikoht, millel töötava isiku tööülesanded on seotud

kõrgharidustasemel õpetamise või teadus-, arendus- või loometegevuse või mõlemaga.

Kehtima jääb põhimõte, et õppeasutuste juhid, nende asetäitjad, õppealajuhatajad ning

õppekasvatusala juhtivad töötajad peavad valdama eesti keelt C1-tasemel, sõltumata

õppeasutuse õppekeelest.

2

Tugispetsialistide ringi, kellele muudetava määrusega eesti keele oskuse nõuded kehtestatakse,

on laiendatud.

Kuna erakooliseaduse alusel tegutsevaid õppeasutusi üleminek eesti õppekeelele ei puuduta,

võivad ka edaspidi tegutseda õppeasutused, kus õppekeeleks ei ole eesti keel. Nendes töötavate

õpetajate eesti keele oskuse nõuded on mõnevõrra madalamad kui eesti õppekeelega

haridusasutustes. Kutsehariduses puudutab eesti õppekeelele üleminek ainult

kutsekeskharidust. Teistes õppeliikides, kus valdavalt õpivad täiskasvanud, otsustab õppekeele

kooli pidaja.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse paragrahvi 7 punkti 5. Kehtiv määruse sõnastus

ütleb, et: „Vähemalt B1-tasemel eesti keele oskust nõutakse järgmistelt isikutelt:5) õppejõud

(v.a eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õppejõud)“. Muudatusega asendatakse termin

„õppejõud“ terminiga „akadeemilised töötajad“. Samuti tuuakse sõnastuse muudatusega

selgemalt välja, et B1-taseme keeleoskust nõutakse võõrkeeli ja võõrkeeles õpetavatelt

akadeemilistelt töötajatelt.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse määruse paragrahvi 8 punkti 6. Muudatusega esitatakse

määruses nõue, õpetajad ja abiõpetajad, kes töötavad üldhariduskoolis või üldhariduskooli

klassis, mille õppekeel on eesti keelest erinev keel, peavad oskama eesti keelt B2-tasemel, välja

arvatud eesti keelt ja eesti keeles õpetav õpetaja, kes peab oskama eesti keelt C1 tasemel.

Sõnade „Üldhariduskooli“ ja „üldhariduskooli klassis“ üheaegne regulatsioonis esitamise ja

kasutamise vajadus tuleneb sellest, et alates 1. septembrist 2024. a ei ole peale erakoolide

muukeelseid koole, aga B2-tasemel eesti keele oskust lubame ka (eestikeelsele õppele

üleminevate) üldhariduskoolide klassides, kus üleminek veel ei ole täies ulatuses realiseerunud.

Kuna erakoolide puhul räägime erakooliseaduse kohaselt koolipõhisest õppekeelest, mitte

klassipõhisest õppekeelest, siis ei saa loobuda ka „üldhariduskooli“ nimetamisest määruse

regulatsioonis.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse määruse paragrahvi 8 punktidega 61 – 65.

Punktis 61 sätestatakse B2-tasemel eesti keele oskuse nõue võõrkeeleõpetajatele. Nimetatud

tase ei kehti eesti keele kui teise keele õpetajatele, kes peavad oskama eesti keelt C1 tasemel.

Punktis 62 sätestatakse B2-tasemel eesti keele oskuse nõue õpetajatele, kes töötavad koolieelse

lasteasutuse rühmas, mille õppekeel on eesti keelest erinev keel.

Punktis 63 sätestatakse B2-tasemel eesti keele oskuse nõue õpetajat abistavatele töötajatele, kes

töötavad koolieelses lasteasutuses.

Punktis 64 sätestatakse B2-tasemel eesti keele oskuse nõue õpetajatele ja teistele

kutseõppeasutuses õppekasvatusalal töötavatele isikutele (näiteks koolipoolsed

praktikajuhendajad), kes viivad läbi õppekasvatustööd õppekaval, kus on eesti keelest erinev

õppekeel. Kutseõppeasutuse seaduse § 39 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kutseõppeasutuse

üldoskuste moodulite õpetaja suhtes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 741 lõikes 4

kehtestatud kvalifikatsiooninõudeid ning kutseõpetajate nõuded on kehtestatud

kutsestandardites. Viidatud nõuetes on kehtestatud, et eesti keele oskus nendel ametikohtadel

tuleneb keeleseaduses või selle alusel kehtestatud määrusest. Viidatud sättes sätestatakse, et

põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav

3

kvalifikatsioon, õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses või selle alusel

kehtestatud nõuetele. Kuigi kutseõppeasutuse seaduse § 29 lõike 2 kohaselt saab

kutsekeskhariduse õppekava õppekeel olla vaid eesti keel, on siiski sätestatud, et muu õppekava

õppekeele otsustab kooli pidaja. Seega võivad kutseõppeasutused muu õppekava alusel viia

õppetööd läbi ka muus keeles ning seetõttu on asjakohane kehtestada eesti keele oskuse nõuded

muus keeles õpet läbiviivale õpetajale.

Punktis 65 sätestatakse B2-tasemel eesti keele oskuse nõue koolieelse lasteasutuse,

üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse tervishoiutöötajatele. Tervishoiutöötaja eesti keele oskuse

nõue on kooskõlas muudetava määruse § 8 punktidega 9 ja 10, mille kohaselt nõutakse

meditsiiniõdedelt ning patsientidega suhtlevatelt tervishoiu abispetsialistidelt eesti keele oskust

B2-tasemel.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse määruse § 8 punkti 7 sõnastust. Punktis 7 sätestatakse, et

B2-tasemel eesti keele oskus peab olema tugispetsialistidel (eripedagoog, logopeed,

koolipsühholoog ja sotsiaalpedagoog), kes töötavad või osutavad teenust koolieelses

lasteasutuses või üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses ning osutavad tugispetsialisti teenust

eesti keelest erinevas keeles (nt vene keeles).

Muukeelne õpilane peab saama vajadusel ka muukeelset tugispetsialisti teenust ning selle

paremaks tagamiseks võib kaaluda ka haridus- ja teadusministri 21. veebruari 2018. a määruse

nr 4 „Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord“ §-i 3 lõike 3 muutmise

vajadust. Viidatud sättes on sätestatud regulatsioon, mida teenuse valikul arvestada tuleb –

õpilase vanust, tema vajadusi, individuaalseid eeldusi ja võimeid, samuti lahendamist vajava

probleemi iseloomu.

Kehtivas määruses on B2-tasemel eesti keele oskuse nõuded kehtestatud vaid eripedagoogidele.

Küll aga on praktikas ka teiste tugispetsialistide puhul lähtutud B2-taseme nõudest, võttes

aluseks määruse § 8 punkt 17 (muud eespool nimetamata valitsusasutuste hallatavate

riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse ametiasutuste hallatavate asutuste ning avalik-õiguslike

juriidiliste isikute ja nende asutuste keskeri- või kõrgharidust nõudvatel töökohtadel töötavad

spetsialistid), kuna tugispetsialistide puhul on tegemist kõrgharidust nõudva töökohaga

(eripedagoogide, koolipsühholoogide ja logopeedide puhul on seejuures nõutav erialane

magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon). Seega ei ole nõuet suurendatud, vaid senisest

selgemalt on konkreetses punktis välja toodud, et ei oleks edaspidi vajalik lähtuda määruse § 8

punktist 17.

Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse määruse § 9 punktide 6 ja 7 sõnastust. Kehtiva regulatsiooni

kohaselt nõuti C1-tasemel eesti keele oskust õppeasutuste juhtidelt, nende asetäitjatelt ja

õppejuhtidelt. Muudatusena sätestatakse, et C1-tasemel eesti keele oskust nõutakse õppeasutuse

juhtidelt, nende asetäitjatelt, õppealajuhatajatelt ning õppekasvatusala juhtivatelt töötajatelt.

Muutuse vajaduse tingib termini „õppejuht“ asendamine terminiga „õppealajuhataja“, mis

vastab kehtivatele õigusaktidele. „Õppekasvatusala juhtivad töötajad“ on lisatud loetellu

põhjusel, et see termin on kasutusel kutseõppeasutuse seaduses (vt kutseõppeasutuse seaduse §

38 ja 39). Taoline terminite ühtlustamine lihtsustab praktikas arusaamist, millised nõuded

ametikohtade täitjatele kohalduvad.

Punktis 7 muudatusena sätestatakse, et C1-tasemel eesti keele oskust nõutakse eesti keelt ja

eesti keeles õpetavatelt akadeemilistelt töötajatelt.

4

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse määruse paragrahvi 9 punktidega 71 ja 72.

Punktis 71 sätestatakse, et C1-tasemel eesti keele oskust nõutakse õpetajatelt, abiõpetajatelt ja

teistelt õppe- ja kasvatusalal töötavatelt isikutelt, kes töötavad üldhariduskoolis ja

kutseõppeasutuses.

Punktis 72 sätestatakse, et C1-tasemel eesti keele oskust nõutakse õpetajatelt, kes töötavad

koolieelses lasteasutuses.

Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse määruse § 9 punkti 9 ning sätestatakse, et eripedagoogid,

logopeedid, koolipsühholoogid ja sotsiaalpedagoogid, kes töötavad haridusasutuses töölepingu

alusel või on korraldatud teenuse osutamine nt tsentraalselt läbi kompetentsikeskuse või

tegutseb eraettevõtjana koolieelses lasteasutuses, üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses,

peavad oskama eesti keelt C1-tasemel. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on nimetatud punktis

sätestatud, et „C1-tasemel eesti keele oskust nõutakse järgmistelt isikutelt: eripedagoogid (v.a

need, kelle teenust tarbivad mitte-eesti emakeelega isikud“. Muudatusega on isikute ringi

laiendatud ning esitatud kõik põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõikes 2 nimetatud

tugispetsialistid – eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog ja sotsiaalpedagoog. Määruse

muudetud sõnastus on – „C1-tasemel eesti keele oskust nõutakse järgmistelt

isikutelt: eripedagoogid, logopeedid, koolipsühholoogid ja sotsiaalpedagoogid, kes töötavad

koolieelses lasteasutuses või üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses ning osutavad

tugispetsialisti teenust eesti keeles“.

Tugispetsialisti teenust eesti keeles osutavad spetsialistid peavad kvaliteetse ning last tegelikult

abistava teenuse tagamiseks igal juhul eesti keelt oskama ning seetõttu on C1-tasemel eesti

keele oskuse nõude kehtestamine ainuvõimalik.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse määruse paragrahvi 10 lõigetega 5 ja 6.

Paragrahvi 10 lõikes 5 on sätestatud, et õpetajat abistavad töötajad, kes töötavad paragrahvi 8

punkti 63 jõustumise hetkel koolieelses lasteasutuses, viivad oma keeleoskuse käesoleva

määruse § 8 punktis 63 sätestatud nõudega vastavusse 1. septembriks 2026. a. Kuni selle

tähtpäevani ei ole käesoleva määrusega nõutaval tasemel keeleoskuse puudumine „Töölepingu

seaduse“ § 88 lõikes 1 nimetatud põhjusel töölepingu ülesütlemise aluseks, juhul, kui õpetajat

abistav töötaja valdab eesti keelt vähemalt A2-tasemel.

Põhinõude täitmise tähtajaks on seatud 1. september 2026. a. ehk, et õpetajat abistavatele

töötajatele on antud (eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevuse ülemineku algusest alates) veel 2

õppeaastat aega oma eesti keele oskust parandada. Kuigi õpetajat abistavale töötajaga on

määrusega kehtestatud õpetajaga võrreldes madalam eesti keele oskuse (B2-tase) nõue, ei ole

see ikkagi paljudele õpetajat abistavatele töötajatele koheselt täitmiseks jõukohane. Praktikas

on Keeleamet käsitlenud eesti keele oskuse nõuet kontrollides õpetajat abistavat töötajat kui

abistavat laadi tööülesandeid täitvat töötajat ning sellest tulenevalt rakendanud neile muudetava

määruse § 6 punktis 1 sätestatud nõuet (A2-tase). Selline käsitlus on mõnevõrra küsitav,

arvestades õpetajat abistava töötaja rolli õppe- ja kasvatustegevuses, kuid, et praktika on selline

olnud, siis ei ole käesoleval hetkel koheselt alust nõuda neilt isikutelt kõrgemat eesti keele

oskust, kui A2-tase. Arvestades, et eestikeelsele õppele üleminek algab 1. septembril 2024. a

ning koolieelne lasteasutus läheb eestikeelsele õppele üle koheselt ja tervikuna, siis ei ole

võimalik anda õpetajat abistavatele töötajatele rohkem aega, kui 2 õppeaastat, kuna neil on niigi

5

eesti keele oskuse nõue ka edaspidi madalam, kui eesti keeles töötamine eeldaks (B2-tase).

Seega on tegemist üsna suure vastutulekuga.

Paragrahvi 10 lõikes 6 on sätestatud, et käesoleva määruse paragrahvi 9 lõikes 9 sätestatud

eesti keele oskuse nõuet logopeedidele, koolipsühholoogidele ja sotsiaalpedagoogidele

rakendatakse alates 1. augustist 2024. a. Põhjus selleks on asjaolu, et nimetatud

tugispetsialistidele ei ole otsesõnu eesti keele oskuse nõuet kehtestatud (on kehtestatud üksnes

eripedagoogidele – vt kehtiva määruse § 9 lõige 9. Arvestades, et eesti õppekeelele üleminek

algab 1. septembril 2024. a ning tugispetsialistidele kehtivad eesti keele oskuse nõue

kvalifikatsiooninõudena alates 1. augustist 2024. a (vt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §

741), siis on ka määruses viimati nimetatud kuupäevaga arvestatud. Arvestades, et

eripedagoogile oli eesti keele oskuse nõue C1-tasemel juba varasemast (aastast 2011)

kehtestatud, siis on põhjendatud ka teistele tugispetsialistidele sama kõrge nõude kehtestamine,

olukorras, kus nad toetavad last/õpilast eesti keeles. Näiteks ei ole mõeldav, et eesti emakeelega

lapse kõnet korrigeerib eesti keelt aktsendiga kõnelev logopeed. Logopeedi ülesanne on

õpilaste hindamise käigus kommunikatsiooniprobleemiga õpilaste väljaselgitamine, hääle,

kõne sujuvuse ning neelamise probleemide märkamine, suulise ja kirjaliku kõne arengu

toetamine ning õpetajate ja lapsevanemate nõustamine õpilaste keele ja kõne arengu toetamisel.

Logopeedi kutsestandardi1 kohaselt peaks logopeed oskama lapse emakeelt, st eesti keelt

kõnelevate laste puhul eesti keelt emakeele kõneleja tasemel. Kutsestandard märgib, et

logopeed valdab emakeelt tasemel C2 ja hääldus vastab emakeele normile. Seetõttu peab

logopeedil olema ka korrektne hääldus, olenemata sellest, et tal on C1-tase olemas.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määrust nr 130

„Kutseharidusstandard“. Muudatuste tegemise tingivad muudatused kutseõppeasutuse

seaduses (edaspidi KutÕS-is), mis võeti 2022. aasta 22. detsembril parlamendis vastu

põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega2 (eestikeelsele

õppele üleminek).

Eelnõu § 2 punktiga 1 nähakse ette kutseharidusstandardi § 21 lõike 7 muudatus. Kuigi

kutsekeskhariduse õppekeel on eesti keel, õpib selle haridusastme õppekavadel õpilasi, kelle

emakeel on muu kui eesti keel ning nad õpivad eesti keelt teise keelena.

Muukeelsete inimeste eesti keele oskus on oluline nii Eesti ühiskonda lõimumiseks, õppimiseks

kui ka tööturule sisenemiseks ja seal hakkama saamiseks. Eesti keele omandamise edukust

kutsekeskhariduses on vaja seirata ja seetõttu on vaja eesti keelt teise keelena õppivate inimeste

õpetamisel kehtestada nõue sooritada eksamid eesti keeles. Muudatusega tagatakse kooskõla

2024. aasta 1. septembril jõustuva KutÕS-i § 34 lõikega 12.

Eelnõu § 2 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 21 lõige 8. Kehtiva KutÕS-i § 29 lõike 4 ja

kutseharidusstandardi § 21 lõike 8 kohaselt ei laiene kutsekeskhariduse õppekava õppekeele

ning kohustusliku eesti keele õppe ja selle lõpetamise nõue välislepingute alusel õppijale.

Eestikeelsele õppele ülemineku tõttu tunnistatakse KutÕS-i § 29 lõige 4 kehtetuks põhjusel, et

aastast 2013, mil see säte kehtestati, ei ole sõlmitud ühtegi välislepingut, mille alusel oleks

olnud vajadus pakkuda kutsekeskharidust muus keeles. Sellist vajadust ei ole täna ka ette näha.

Kutseharidusstandardi § 21 lõike 8 kehtetuks tunnistamine tagab määruse kooskõla nüüdseks

vastu võetud ja 2024. aasta 1. septembril jõustuva KutÕS-i muudatustega.

1 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/exportPdf/10750199/?nocache=se57963ec2 2 RT I, 28.12.2022, 8

6

Eelnõu §-ga 3 sätestatakse määruse jõustumisega seonduv. Määruse paragrahvis 1 ette nähtud

muudatused jõustuvad üldises korras. Määruse paragrahvis 2 kavandatavad muudatused on ette

nähtud jõustuma samal ajal, mil jõustuvad nende aluseks olevad põhimõtted KutÕS-is ehk

2024. aasta 1. septembril.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse muudatus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse muudatus toob kaasa selle, et suurema tõenäosusega on senisega võrreldes koolides ja

koolieelsetes lasteasutustes tööl eesti keelt heal tasemel valdavad töötajad, kuna eesti keele

oskuse nõuet ei olnud varasemalt kehtestatud abiõpetajatele, koolipsühholoogidele ja

sotsiaalpedagoogidele. Kui kahelt viimaselt sai seni eeldada eesti keele oskust vähemalt B2-

tasemel, arvestades muudetava määruse § 8 punktis 17 sätestatut (Vähemalt B2-tasemel eesti

keele oskust nõutakse järgmistelt isikutelt: muud eespool nimetamata valitsusasutuste

hallatavate riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse ametiasutuste hallatavate asutuste ning avalik-

õiguslike juriidiliste isikute ja nende asutuste keskeri- või kõrgharidust nõudvatel töökohtadel

töötavad spetsialistid), siis esimese puhul ei saanud ka seda eeldada (kuna abiõpetajate puhul

ei ole ilmselge tasemehariduse nõude eeldus kõrg- või keskeriharidus). See omakorda tagab

selle, et näiteks eestikeelsele õppele üleminevates koolides on õpilaste eesti keeles toetamine

suurema tõenäosusega tagatud.

Kutseala reguleeriva õigusnormi vastuvõtmisele eelnev proportsionaalsuse kontroll

Määruse eelnõuga kehtestatakse eesti keele oskuse nõue neile ametikohtadele, mis on seotud

õppeasutuse juhtimise, õppe- ja kasvatusalal tegutsemise, õpetamise ning tugispetsialisti ja

tervishoiu teenuse osutamisega õppeasutuses. Sellest tulenevalt on eelnõu seotud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta

(edaspidi direktiiv 2005/36/EÜ), mis reguleerib liidu õigust kutsealade valdkonnas.3 Euroopa

Parlament ja nõukogu võttis 28. juunil 2018. aastal vastu direktiivi – (EL) 2018/958, milles

käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat

proportsionaalsuse kontrolli, mida liikmesriikidel on kohustus rakendada enne kutsealasid

reguleerivate õigusnormide vastuvõtmist või muutmist.4

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/958 alusel tuleb enne reguleeritud kutsealadele

juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate uute õigusnormide kehtestamist hinnata nende

proportsionaalsust.

Nimetatud ametikohtadele keelenõuete sätestamisega seatakse selged sammud eestikeelsele

õppele ülemineku osas koolieelsetes lasteasutustes ja koolides, sh põhikoolides,

gümnaasiumides ja kutseõppeasutustes. Erinevates uuringutes on toodud välja, et eesti keele

valdamise tase on noorte seas märgatavalt tõusnud, kuid samas on selles vallas veel mitmeid

väljakutseid. Eesti keeles õppimise ja sh varase teise keele õppe peamine eesmärk on vene

kodukeelega noorte konkurentsivõime tõstmine, hariduse kvaliteedi parandamine ja ühiskonna

sidususe suurendamine. Seetõttu on vajalik kehtestada keeleoskusnõuded lisaks haridusasutuste

3 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ. 4 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2018/958.

7

juhtidele ja õpetajatele ka teistele õppe- ja kasvatusalal töötavatele isikutele ning

tugispetsialistidele.

Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse § 9 punkti 6 ja sätestatakse C1-taseme nõue

õppeasutuse juhtidele, nende asetäitjatele, õppealajuhatajatele ning õppekasvatusala

juhtivatele töötajatele.

Keeleseaduse § 3 lõige 1 sätestab, et riigikeel on eesti keel ning § 23 lõike 4 kohaselt kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega töötaja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded, lähtudes töö

iseloomust ja töö- või ametikoha keelekasutusolukorrast.

Eesti keele oskuse nõuded on kooli juhtidele ja õppealajuhatajatele kehtinud ka varasemalt.

Keeleseaduse alusel on Vabariigi Valitsus 20. juuni 2011. a määruses nr 84 „Ametniku, töötaja

ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ (edaspidi keelenõuete

määrus) kehtestanud C1-taseme keeleoskuse nõude õppeasutuste juhtidele, nende asetäitjatele

ja õppejuhtidele.

Hoolimata kehtivatest eesti keele oskuse nõuetest ja ühiskondlikust ootusest, et

haridussüsteemis töötavad inimesed valdavad riigikeelt, töötab Eesti haridusasutustes endiselt

inimesi, kelle eesti keele oskus ei vasta kehtestatud nõuetele. Keeleameti kogutud andmete

kohaselt oli 2021. a sügise seisuga Eesti koolieelsete lasteastutuste, üldharidus- ja huvikoolide

haridustöötajate seas 2300 inimest, kes vajavad täiendavat eesti keele õpet. Neist enamik töötab

Ida-Virumaal (1524 töötajat) ning Tallinnas ja Harjumaal (656 töötajat).

Haridus- ja Teadusministeerium on seadnud haridusvaldkonna arengukavas aastateks 2021‒

20355 sihiks, et haridusasutusi juhiksid pädevad ja motiveeritud juhid. Ootused haridusasutuste

juhtidele on kokku lepitud haridusasutuse juhi kompetentsimudelis.6 Kompetentsimudel on

soovituslik alus juhtide värbamisel, nende professionaalse arengu toetamisel, töö

tulemuslikkuse ja kutseoskuste hindamisel ning tunnustamisel.

Keelenõuete kehtestamise eesmärk on tagada, et haridusvaldkonna juhid loovad töökultuuri ja

seavad eesmärgid, mis tagavad kvalifitseeritud töötajate olemasolu asutustes ning kvaliteetse

eestikeelse hariduse õpilastele ning lapsevanemate kaasamise ja toetamise.

Põhiseaduse § 29 lõikes 1 on sätestatud oluline majanduslik põhiõigus: inimese õigus valida

endale vabalt tegevusala, elukutse ja töökoht. Õigus olla majanduslikult aktiivne ja teenida

elatist enda valitud valdkonnas ja viisil on täiskasvanud inimese ja tema perekonna inimväärse

äraelamise eeldus. Nimetatud säte hõlmab isiku õigust, et riik ei sekkuks põhjendamatult

tegevusala, elukutse ja töökoha vaba valiku õigusesse. Samas ei ole inimese õigus valida endale

elukutse, tegevusala ja töö siiski absoluutne. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga

põhiõigusega. Seega võib seadusandja põhjendatud juhtudel piirata inimese valikuõigust. Vahel

on seadusandja teiste isikute õiguste ning vabaduste, aga ka isiku enda kaitsmise argumendil

kohustatud põhiseaduse § 29 lõikes 1 toodud õigust piirama, kuid need kitsendused peavad

olema proportsionaalsed7. Ühe suure piirangute grupi moodustavad kitsendused, mis sätestavad

haridus- ja kogemusnõuded teatud elukutsetele või töökohtadele tagamaks nende valdkondade

esindajatega kokku puutuvate tarbijate, patsientide või klientide ohutuse ja heaolu8.

5 Haridus- ja Teadusministeerium. (2021). Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035. 6 Haridusasutuse juhi kompetentsimudel. 7 PS § 11; RKPJKo 27.03.2012, 3-4-1-1-12 8 Põhiseaduse kommentaarid, § 29 p-d 1, 2 ja 9

8

Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks, et riive

oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on

meede siis, kui ta a) järgib legitiimset eesmärki, on b) kohane ehk sobiv, c) vajalik ja d)

proportsionaalne kitsamas tähenduses.

a. Keelenõude sätestamise eesmärk on riigikeele kaitse ja hariduse kvaliteedi tagamine. Eesti

Vabariigi põhiseaduse preambuli kohaselt peab Eesti riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri

säilimise läbi aegade. Selleks nähakse põhiseaduse §-s 6 ette, et Eesti riigikeeleks on eesti keel.

Põhiseaduse § 37 kohaselt on igaühel õigus saada eestikeelset õpetust. Selle eesmärgi

tagamiseks on õppeasutuse juhi keeleoskuse nõude sätestamine vajalik meede eestikeelsele

õppele üleminekuks.

b. Eestikeelse hariduse kvaliteet sõltub otseselt haridusasutuse töötajate keeleoskusest.

Direktori, õppealajuhataja ja õppekasvatusala juhtivate töötajate tasemele vastavast

keeleoskusest sõltub otseselt meeskonnatöö, organisatsiooni kultuur, laste toetamine hariduse

omandamisel ning hariduse kvaliteet. Nõutud tasemel eesti keelt osates on juhil võimalik

toetada õpetajaid, tugispetsialiste ning teisi haridusasutuse töötajaid eestikeelses keskkonnas.

Riigikeelt mitte valdaval haridusasutuse juhil puudub pädevus hinnata õpetajate,

tugispetsialistide ja teiste töötajate keelekompetentside olemasolu. Samuti on tõkestatud

eesmärgipärane eestikeelsele õppele üleminek. Eelnõu koostajad on seisukohal, et direktorile,

õppealajuhatajale ja õppekasvatusala juhtivatele töötajatele esitatav keelenõue on juhi töö eest

vastutavale isikule sobiv eesmärgi saavutamiseks.

c. On esmatähtis, et haridusasutuse juhtimist kavandaksid ja õppetööd viiksid läbi inimesed,

kelle keeleoskustase vastab C1-tasemele. Keelenõuete määruse § 5 sätestab, et C-tasemel

keeleoskust nõutakse isikutelt, kelle teenistuskohustused või tööülesanded on seotud üksuse

juhtimise, tegevuse kavandamise ja koordineerimisega, samuti nõustamise, avalike ettekannete,

sõnavõttude ja ametlike kirjalike tekstide koostamisega. C1-tasemel keelenõude vajadus

tuleneb otseselt tööülesannetest, sest nii õpetajate kui ka tugispetsialistide keelekompetentsust

hindab tööandja (haridusasutuse juhid tegutsevad töösuhtes õpetajate ja tugispetsialistidega

tööandjate esindajatena). Seega on keelenõuded vajalik meede, et haridusasutuses oleks tagatud

kvalifitseeritud töötajad.

d. Põhiseaduse § 37 kohaselt on haridusvõimaluse andmine riigi järelevalve all. Juhtiv roll

(kvaliteetse) hariduse garanteerimisel lasub riigil, kes peab ühest küljest vastava regulatsiooni

abil n-ö ennetavalt, kuid teisalt ka järelevalvet tehes reaktiivselt tagama kõigile Eesti

territooriumil elavatele isikutele kvaliteetse eestikeelse hariduse kättesaadavuse. Riigi ja

kohalike omavalitsuste poolt kättesaadavaks tehtav haridus peab olema kvaliteetne ja

võimaldama iga inimese võimete parimat mõeldavat väljaarendamist. Eesti keeles õppimise ja

sh varase teise keele õppe peamine eesmärk on vene kodukeelega noorte konkurentsivõime

tõstmine, hariduse kvaliteedi tõstmine ja ühiskonna sidususe suurendamine. Selleks, et

üleminek oleks võimalik, on vältimatult vajalik, et ka õppetegevuse peamine läbiviija –

haridusasutuse juhi, õpetaja, tugispetsialisti ning teiste õppe- ja kasvatusalal tegutsevate isikute

eesti keele oskus oleks väga hea.

Eelnõu punktiga 6 täiendatakse määruse § 9 punktidega 71 ja 72 ning C1-taseme nõue

kehtestatakse õpetajatele, abiõpetajatele ning teistele õppe- ja kasvatusalal töötavatele

isikutele kes töötavad üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses, aga samuti õpetajatele, kes

töötavad koolieelses lasteasutuses.

9

Keeleoskuse nõue on õpetaja kvalifikatsiooninõude osaks, sellega kaasneb pikemas

perspektiivis mõju antava hariduse kvaliteedile ja eesti keelest erineva emakeelega õpilaste

eesti keele oskuse arenemisele, sest õpetajatel on olemas keeleoskus, et end erialaselt täiendada,

ning nad on noortele eeskujuks eesti keele omandamisel. Eestis koolis töötavad õpetajad peavad

eesti keelt oskama, et õpetada, kasvatada ja juhendada noori inimesi, kes saavad osa

läbiviidavast õppetegevusest.

Oluline mõju eesti keele õppel ning tervikliku keelekeskkonna kujundamisel on ka abiõpetajatel

ning teistel õppe- ja kasvatusalal töötavatel isikutel, kes igapäevaselt puutuvad kokku

õpilastega.

Riigikeelt mitte valdavatel haridustöötajatel ning teistel õppe- ja kasvatustegevusega

tegelevatel töötajatel on piiratud võimalused end erialaselt täiendada ja osaleda erialases

suhtluses kolleegidega üle Eesti. See mõjutab haridusasutuses toimuva õppe- ja kasvatustöö

kvaliteeti ning raskendab kaasaegsete haridusalaste teadmiste jõudmist nende töötajate

praktikasse. See on viivitus, mida haridussüsteemis ei saa lubada tavapärasel ajal ega kindlasti

mitte viimaste aastate kriiside valguses, kus esile on tõusnud eelkõige õpetajate, aga ka teiste

koolitöötajate pidev vajadus end erialaselt täiendada ja muutuvates oludes kiiresti kohaneda.

a. Keelenõude sätestamise eesmärk on riigikeele kaitse ja hariduse kvaliteedi tagamine. Eesti

Vabariigi põhiseaduse preambuli kohaselt peab Eesti riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri

säilimise läbi aegade. Selleks nähakse põhiseaduse §-s 6 ette, et Eesti riigikeeleks on eesti keel.

Põhiseaduse § 37 kohaselt on igaühel õigus saada eestikeelset õpetust. Selle eesmärgi

tagamiseks on õpetaja, abiõpetaja ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute keeleoskuse

nõude sätestamine vajalik meede eestikeelsele õppele üleminekuks.

b. Eestikeelse hariduse kvaliteet sõltub otseselt õpetaja, abiõpetaja ning teistele õppe- ja

kasvatusalal töötavate isikute keeleoskusest. Õppekeel on keel, milles toimub õppetegevus

kooli õppekava alusel. See omakorda tähendab, et nimetatud töötajad peavad oskama nõutud

tasemel eesti keelt. Väga hea eesti keele oskusega õpetajatel on võimalik toetada õpilase

õpinguid eestikeelses õpikeskkonnas ning lapse eesti keele omandamist. Riigikeelt mitte

valdaval õpetaja on piiratud võimalused end siseriiklikult erialaselt täiendada ja osaleda

erialases suhtluses kolleegidega üle Eesti. Meede on sobiv eesmärgi saavutamiseks.

c. Hariduse kvaliteet sõltub otseselt lastega ja õpilastega töötava isiku tegevusest, oskustest ja

teadmistest. Kõrgemal tasemel keelenõude vajadus tuleneb otseselt tööülesannetest, sest töö

lastega on vastutusrikas, igakülgseid teadmisi, oskusi ja vilumusi nõudev, et õpetaja oleks

võimeline toetama lapsi eesti keele oskuste täiendamisel pedagoogiliste oskuste ja teadmistega.

Seega on keeleoskuse nõuded vajalik meede, et laste areng ja hariduse omandamine oleks

kvaliteetselt toetatud.

Eelnõu punktiga 7 muudetakse määruse § 9 punkti 9 ning C1-taseme nõue kehtestatakse

eripedagoogidele, logopeedidele, koolipsühholoogidele ja sotsiaalpedagoogidele (edaspidi

tugispetsialistid), kes töötavad koolieelses lasteasutuses, üldhariduskoolis või

kutseõppeasutuses; eelnõu punktiga 4 muudetakse paragrahvi 8 punkti 7 ning B2-taseme

nõue kehtestatakse tugispetsialistidele, kes töötavad või osutavad teenust koolieelses

lasteasutuses, üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses ning osutavad tugispetsialisti

teenust eesti keelest erinevas keeles;

10

Keeleoskuse nõue on tugispetsialisti kvalifikatsiooninõude osaks ning sellega kaasneb pikemas

perspektiivis mõju eesti keelest erineva emakeelega õpilaste eesti keele oskuse arenemisele.

Tugispetsialistid on haridussüsteemi osa ning neil on oluline mõju haridusasutuse tervikliku

keelekeskkonna kujundamisel, kuna igapäevaselt puututakse kokku laste ja õpilastega. Samuti

on tihe koostöö juhtkonna ning õpetajatega.

a. Keelenõude sätestamise eesmärk on riigikeele kaitse, hariduse ja lapse arengu kvaliteedi

tagamine. Eesti Vabariigi põhiseaduse preambuli kohaselt peab Eesti riik tagama eesti rahvuse,

keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Selleks nähakse põhiseaduse §-s 6 ette, et Eesti

riigikeeleks on eesti keel. Selle eesmärgi tagamiseks on tugispetsialisti keeleoskuse nõude

sätestamine vajalik meede eestikeelsele õppele üleminekuks.

b. Tugispetsialisti eesti keele oskuse ühtlane tase võimaldab tugispetsialistide teenust kogu

haridusvõrgus tervikuna kvaliteetsemalt korraldada. Lapse individuaalsest vajadusest lähtudes

tuleb tagada talle õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistidega koostöös

võimetekohane õpe ja vajalik tugi. Tugispetsialisti keeleoskuse tasemest sõltub otseselt lapsele

osutatava tugiteenuse kvaliteet. Eelnõu koostajad on seisukohal, et tugispetsialistidele esitatav

keelenõue on tugiteenust osutava töö eest vastutavale isikule sobiv eesmärgi saavutamiseks.

c. Tugiteenuste kvaliteet sõltub otseselt lastega ja õpilastega töötava isiku tegevusest, oskustest

ja teadmistest. Kõrgemal tasemel keelenõude vajadus tuleneb otseselt tööülesannetest, sest töö

lastega on vastutusrikas, igakülgseid teadmisi, oskusi ja vilumusi nõudev, et tugispetsialist

oleks võimeline toetama nii lapsi, lapse vanemaid kui ka õpetajaid. Seega on keelenõuded

vajalik meede, et laste areng ja hariduse omandamine oleks kvaliteetselt toetatud.

Eelnõu punktiga 2 muudetakse ja täiendatakse määruse § 8. Astmelt madalam, B2-taseme

nõue, kehtestatakse punktis 2 ja 3 neile õpetajatele, abiõpetajatele kes töötavad

üldhariduskoolis või üldhariduskooli klassis, mille õppekeel on eesti keelest erinev keel

või kes viivad kutseõppeasutuses õppekasvatustööd läbi õppekaval, kus on eesti keelest

erinev õppekeel. Samuti kehtestatakse B2- taseme nõue õpetajat abistavatele töötajatele,

kes töötavad koolieelse lasteasutuse rühmas.

Õppe- ja kasvatustegevust viivad lasteaias läbi õpetajad ja abiõpetajad, kelle põhiülesanne on

toetada iga lapse arengut ja alushariduse omandamist. Õpetajal on õppe- ja kasvatustegevuses

juhtiv ja abiõpetajal õpetajat abistav roll. Üldhariduskoolis, üldhariduskooli klassis või lasteaia

rühmas, mille õppekeel on eesti keelest erinev keel või kus viiakse õppekasvatustööd läbi

õppekaval, kus on eesti keelest erinev õppekeel, on eelnõu koostajate hinnangul kohane

keeletase B2.

Õppe- ja kasvatustegevus lasteaias on kvaliteetsem, kui rühmas toetab laste arengut lisaks

õpetajale ka kvalifitseeritud abiõpetaja. Sarnaselt Eestiga töötavad pooltes Euroopa riikides

eelkooliealiste lastega lisaks õpetajatele ka abiõpetajad (European Commission/EACEA/

Eurydice, 2019. Key Data on Early Childhood Education and Care in Europe – 2019 Edition.

Eurydice Report. Luxembourg: Publications Office of the European Union.). Lasteaia

töökorraldus eeldab rühmameeskonna väga head koostööd õppe- ja kasvatustegevuste

läbiviimiseks. Lasteaedades, kus on õpetaja kõrvale loodud abiõpetajate ametikohad, tajuvad

õpetajad enda juhtivat rolli meeskonnas. Lastele on piisava kvalifitseeritud personali ja

efektiivse töökorralduse tulemusena tagatud võimalused kogu lasteaiapäeva vältel võimalused

mängida ja õppida väiksemates gruppides (alagruppides) või individuaalselt. Vastavalt Euroopa

Nõukogu 22. mai 2019 soovitusele kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta on

11

abiõpetaja peamine ülesanne on toetada õpetajaid, kes töötavad vahetult laste ja perekondadega.

Tavaliselt on abiõpetajatel õpetajast madalam kvalifikatsioon ja paljudes riikides puuduvad

nõuded abiõpetajate kvalifikatsioonile. Seepärast on vaja parandada töötajate, kaasa arvatud

abiõpetajate professionaalsust. Pidev kutsealane areng on abiõpetajate pädevuse suurendamise

lahutamatu osa.

Aprillis 2023 viis Haridus- ja Teadusministeerium koostöös kohalike omavalitsustega läbi

lasteaedade veebiküsitluse, selgitamaks välja, millistes lasteaedades on loodud abiõpetajate

ametikohad ja milline on abiõpetajalt nõutud haridus, kompetentsid, miinimum eesti

keeleoskuse tase, tööülesanded ning kuidas on toetatud abiõpetajate/assistentide töötasu,

professionaalne areng ja puhkus.

Küsitlusele vastas 431 lasteaeda s.o ligi 74% kõigist Eesti lasteaedadest. Eestis on loodud

abiõpetajate/assistentide ametikohad ligi pooltes lasteaedades, so 273-s lasteaias, mis

moodustab 47% lasteaedade üldarvust.

Küsitluse tulemustest selgus, et 273 (63%-s küsitlusele vastanud) lasteaias oli loodud ligi 1236

abiõpetaja/assistendi ametikohta, neist 491-l (40%) oli nõutud C1 eesti keele tase, 319-l (26%)

B2 tase ja 426-l (34%) oli nõutud keeletase madalam kui B2. 249-s (91%) lasteaias oli

abiõpetaja/assistendi haridustaseme nõudeks keskharidus, 150-s (55%) lisaks lapsehoidja kutse

4 ja 94-s (34%) lapsehoidja kutse 5.

Peamised tööülesanded, mida abiõpetajad/assistendid täitsid, olid järgmised: laste arengu

toetamine, õppe- ja kasvatustegevustes laste individuaalne ning rühmatöö toetamine, koostöö

peredega, laste hügieeni ja toitumisharjumuste kujundamine, laste tervise jälgimine ja

edendamine, lapse erivajaduse toetamine, rühma õppe- ja kasvukeskkonna loomine ning laste

turvalisuse toetamine ja meeskonnatöö.

Vastavalt määruse §-le 4, nõutakse vähemalt B-tasemel keeleoskust isikult, kelle

teenistuskohustused või tööülesanded on mitmekesised ning võivad olla seotud asjaajamise,

allüksuse juhtimise või koostööga, samuti tööks vajalike (etteantud sisuga) dokumentide

koostamisega.

a. Keelenõude sätestamise eesmärk on riigikeele kaitse, hariduse ja lapse arengu kvaliteedi

tagamine. Eesti Vabariigi põhiseaduse preambuli kohaselt peab Eesti riik tagama eesti rahvuse,

keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Selleks nähakse põhiseaduse §-s 6 ette, et Eesti

riigikeeleks on eesti keel. Selle eesmärgi tagamiseks on keeleoskuse nõude sätestamine vajalik

meede eestikeelsele õppele üleminekuks.

b. Lapse individuaalsest vajadusest lähtudes tuleb tagada talle õpetajate, abiõpetajate ja teiste

spetsialistidega koostöös võimetekohane õpe ja vajalik tugi. Õpetaja, abiõpetaja ja õpetajat

abistava töötaja keeleoskuse tasemest sõltub otseselt lapsele osutatava tugiteenuse kvaliteet.

Eelnõu koostajad on seisukohal, et käesolevas punktis nimetatud töötajatele esitatav keelenõue

on sobiv eesmärgi saavutamiseks.

c. Haridusteenuste kvaliteet sõltub otseselt lastega ja õpilastega töötava isiku tegevusest,

oskustest ja teadmistest. Kõrgemal tasemel keelenõude vajadus tuleneb otseselt

tööülesannetest, sest töö lastega on vastutusrikas, igakülgseid teadmisi, oskusi ja vilumusi

nõudev, et haridustöötaja oleks võimeline toetama nii lapsi kui ka lapse vanemaid. Seega on

keelenõuded vajalik meede, et laste areng ja hariduse omandamine oleks kvaliteetselt toetatud.

12

Eelnevale analüüsile tuginedes on käesoleva eelnõu koostajad seisukohal, et haridusasutuse

õpetajatele, teistele õppe- ja kasvatusalal töötavatele isikutele esitatavad eesti keele oskuse

nõuded on proportsionaalsed, kuna on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine eeldab seda, et asutuste juhid (direktor ja õppealajuhataja) vaatavad üle

oma asutuse töötajatega seonduvad andmed eesti keele oskuse kohta ning selgitavad välja, kas

töötajad vastavad kehtestatud keeleoskuse nõuetele, sealhulgas ametikohtade täitjad, kellele

varasemalt ei olnud nõudeid kehtestatud (abiõpetaja, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog). Kui

töötajad ei vasta kehtestatud eesti keele oskuse nõuetele, siis peab tööandja esindaja töötajatele

olukorda selgitama ning töötaja peab tegema omapoolsed pingutused keeleoskuse

parendamiseks. Samuti selgitab tööandja esindaja töötajatele, et Keeleametil on keeleseadusest

tulenevalt õigus teha tööandjale ettepanek eesti keelt nõuetekohaselt mittevastavate töötajatega

töölepingu lõpetamiseks.

Määruse rakendamine ei eelda otsest kulu, samuti ei too see kaasa ka otsest tulu. Küll aga toob

see kaasa kaudse tulu, kui senisest suuremale hulgale ametikohtade täitjatele koolides ja

koolieelsetes lasteasutustes on kehtestatud eesti keele oskuse nõue, mis aitab kaasa eestikeelsele

õppele ülemineku ülesande täitmisele, kui koolides on senisest enam isikuid, kes eesti keelt

neilt nõutaval tasemel valdavad.

6. Määruse jõustumine

Määruse paragrahv 1 jõustub üldises korras. Määruse paragrahv 2 jõustub 1. septembril 2024.

a.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumite ja Eesti Linnade ja Valdade Liiduga ning esitatakse

arvamuse avaldamiseks ülikoolidele, Keeleametile, Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti

Õpetajate Liidule, Õpetajate Ühenduste Koostöökojale, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti

Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Eesti Logopeedide Ühingule, Eesti Eripedagoogide Liidule,

Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendusele, Eesti Koolipsühholoogide Ühingule, Eesti Kutseõppe

Edendamise Ühingule ning Eesti Keelenõukogule.

Kristina Kallas

haridus- ja teadusminister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Ministeeriumid

Eesti Linnade ja Valdade Liit

5.02.2024 nr 8-1/24/642

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse

„Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses eestikeelsele õppele üleminekuga“ eelnõu.

Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil

http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas

minister

Lisad:

1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Ülikoolid, Keeleamet, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti

Eripedagoogide Liit, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti

Eraüldhariduskoolide Ühendus, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus, Eesti Logopeedide Ühing,

Eesti Koolipsühholoogide Ühing, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, Eesti Keelenõukogu,

Õpetajate Ühenduste Koostöökoda

Indrek Kilk 735 0144

[email protected]

Margit Kiin 735 0199

[email protected]