Kiri

eelnõu

1 / 7

KORRALDUS

Rakvere muinsuskaitseala kaitsekord

Korraldus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 ja § 19 lõike 3 alusel ja kooskõlas

sama seaduse § 91 lõikega 1.

I osa

Muinsuskaitseala nimetus ja piir

1. Rakvere muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) on võetud riikliku kaitse alla

eesmärgiga kaitsta ja säilitada Rakvere linna ajaloolist linnatuumikut, sest see

kultuuriväärtusega maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa.

2. Muinsuskaitseala hõlmab Rakvere linna ajaloolist linnatuumikut, mille moodustavad kesk-

ja uusaegne vanalinn, Vallimägi ordulinnuse varemete ja seda ümbritseva eelkaitsevööndiga

ning endine Rakvere mõisasüda koos pargiga.

3. Muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piir on esitatud korralduse lisas 1.

II osa

Muinsuskaitseala kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted

4. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on Rakvere ajaloolise linnatuumiku, seda kujundavate

iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste säilitamine ja esiletoomine, hoonete

kasutamine ja linnaruumi kestlik areng.

5. Muinsuskaitseala kaitse ja säilimise korraldusele kohaldatakse muinsuskaitseseadust koos

siin korralduses sätestatuga.

6. Muinsuskaitseala kaitse eesmärgiga seotud väärtused on:

1) mitmekesine, inimmõõtmeline ja kultuurimälu hoidev elu-, töö-, äri-, õppe- ja

puhkekeskkond, milles on võimalik tunnetada linna ajalugu erinevate kihistuste kaudu;

2) muinasajast tänapäevani kujunenud ja säilinud linnaehituslik tervik, sealhulgas hooned ja

rajatised (edaspidi ehitised), tänavavõrk, krundi- ja hoonestusstruktuur, maastiku- ja

pinnavormid, väljakud, hoovid ja aiad (edaspidi õuemaa), haljasalad, linnaruumi elemendid,

katusemaastik, arheoloogiline kultuurkiht, Vallimägi ordulinnuse varemetega ning mõisasüda

koos pargiga;

3) muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated1, muinsuskaitsealal avanevad sisevaated ja

kultuuriväärtuslike ehitiste vaadeldavus.

7. Läbi ajastute kujunenud linnaehitusliku terviku väärtuslikumad kihistused on:

1) ordulinnuse varemed eelkaitsevööndiga ning muinas-, kesk- ja uusaegse kihistuse maa all

ja maa peal säilinud osad, sealhulgas kesk- ja varauusaegsete ehitiste jäänused, matmispaigad

ning arheoloogiline kultuurkiht;

2) 18.–20. sajandist säilinud kultuuriväärtuslikud hooned ja hilisemad hoonestusstruktuuri

sobituvad hooned;

1 Näidatud korralduse lisas 1

eelnõu

2 / 7

3) kultuuriväärtuslikud interjöörid ja nende osad;

4) II maailmasõjaks välja kujunenud kinnistud (maaüksused), mis on säilinud tänapäevani

muutmata või vähesel määral muudetud piiridega;

5) kõrghaljastus õuemaal ja avalikus ruumis (tänavad, platsid, avalikud haljasalad jms) ning

väärtuslikud haljasalad (Rakvere kiriku aed, J. Kunderi monumendi plats, F. R. Kreutzwaldi

monumendi plats, Vallimäe haljasala, Rakvere kirikupark, Rakvere mõisa park).

8. Kavandatavad tööd ja tegevused peavad olema kooskõlas muinsuskaitseseaduse §-s 3

sätestatud ja järgnevate muinsuskaitseala väärtuste säilitamise riiklike põhimõtetega:

1) muinsuskaitseala uuendused lähtuvad kestlikust arengust ja sobitatakse kokku

kultuuriväärtusliku keskkonnaga, toetades muinsuskaitseala eesmärke ja parandades

elukeskkonna kvaliteeti;

2) muinsuskaitseala mitmekesist kasutust hoitakse ja soodustatakse ajalooliselt avalikus

kasutuses olnud hoonete ja kinnistute jätkuva avaliku kasutamisega;

3) uue hoone ehitamisele eelistatakse võimaluse korral kultuuriväärtuslike hoonete kasutamist;

4) hoone ja linnaruumi ehituslike muudatustega parandatakse hoonete energiatõhusust ja

suurendatakse ligipääsetavust kultuuripärandile viisil, mis ei kahjusta muinsuskaitseala ega

seal asuvate hoonete kultuuriväärtust;

5) kultuuriväärtuslikke ehk A- ja B-kaitsekategooria hooneid2 säilitatakse ja hooldatakse;

6) A- ja B-kaitsekategooria hoone konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel ja ilme

muutmisel säilitatakse ja vajaduse korral taastatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja

viimistlusmaterjalid ning detailid;

7) uue ehitise püstitamisel ja suuremahulise juurdeehitise ehitamisel eelistatakse tänapäevase

arhitektuurikeelega, ümbritsevat keskkonda arvestavat lahendust, eesmärgiga rikastada

mitmekihilist ajaloolist keskkonda kvaliteetse arhitektuuriga, võimaluse korral vältides

ajalooliste stiilide otsest jäljendamist;

8) uue ehitise kavandamisel linnaruumiliselt olulisele kohale on soovitatav korraldada

arhitektuurivõistlus;

9) kinnistu piire muutes lähtutakse kinnistu ajaloolisest väärtusest muinsuskaitseala kontekstis,

sealhulgas kinnistu ja sellel asuva hoonestuse ajalisest seotusest ja järjepidevusest ning kinnistu

ja sellel asuva hoonestuse parimast võimalikust hooldamisest ja teenindamisest;

10) avalik ruum kavandatakse kultuuriväärtust arvestava ja inimsõbralikuna, avalikus ruumis

säilitatakse ja võimaluse korral taastatakse ajalooline linnaehituslik struktuur, ajastuomased

arhitektuuritavad (tänavapinna kõrgus ja liigendused, ajaloolised sillutised) ja linnaruumi

kujunduselemendid (skulptuurid, kaevud, kinnistute piiramine aedadega jms);

11) mulla- ja kaevetööde tegemisel ning pinnase teisaldamisel ja juurdeveol lähtutakse

arheoloogiapärandi kaitseks minimaalse sekkumise põhimõttest;

12) arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste ehituskonstruktsioonide puhul

eelistatakse nende konserveerimist ja eksponeerimist tagasimatmisele ja markeerimisele;

13) säilitatakse haljasalad ja haljastus, sealhulgas kõrghaljastus, taimestik, ridaistutused,

haljastatud õuemaa ja haljasalade ajalooline planeering; haljasalade (sealhulgas õuemaa)

heakorrastamisel ja rekonstrueerimisel järgitakse konkreetsele alale iseloomulikku

haljastusviisi; võimaluse korral taastatakse ridaistutuste hävinud osad;

14) säilitatakse vaated piki muinsuskaitseala tänavaid ning vaated ordulinnuse varemetele ja

Kolmainu kiriku tornile.

2 Näidatud korralduse lisas 2

eelnõu

3 / 7

III osa

Muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid

9. Muinsuskaitseala hooned, välja arvatud kultuurimälestiseks tunnistatud hooned, on jagatud

A-, B- ja C-kaitsekategooriasse. Hoone kaitsekategooria on määratud korralduse lisas 2.

10. A-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille puhul säilitatakse hoone

autentsus nii eksterjööris kui ka interjööris.

11. B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik või silmapaistva mõjuga hoone, mille puhul

säilitatakse hoone autentsus eksterjööris.

12. C-kaitsekategooria hoone on muu hoone, mille autentsena säilitamine ei ole nõutav.

13. Juhul, kui ehitise mälestiseks olemine lõpetatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse

ehitist A-kaitsekategooria hoonena kuni kaitsekategooria määramiseni.

14. Kui olemasolev hoone korralduse lisas 2 märgitud ei ole, käsitletakse seda kuni

kaitsekategooria määramiseni B-kaitsekategooria hoonena.

15. Kui hoone ehitatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria

määramiseni C-kaitsekategooria hoonena.

IV osa

Muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded

16. Muinsuskaitsealal asuva A-kaitsekategooria hoone puhul säilitatakse kultuuriväärtuslikud

interjööridetailid (siseuksed, sisetrepid, piirdeliistud, ahjud jms) ja siseviimistluskihid

(põrandalauad, parketid, maalingud, stukkdekoor jms), väärtuslikud sisetarindid (vahelaed,

siseseinad, mantelkorstnad jms) ning üldjuhul ajalooline ruumiplaneering.

17. Muinsuskaitsealal asuva A- ja B-kaitsekategooria hoone puhul kehtivad tööde tegemisel

järgmised nõuded:

1) ajaloolised piirdetarindid, proportsioonid, välisviimistlus ja väärtuslikud detailid säilitatakse

võimalikult autentsena ning tagatakse olemasolevate kandekonstruktsioonide püsivus;

2) hooneosade ja ehitusdetailide taastamisel lähtutakse dokumenteeritud väärtuslikest

kihistustest ja käsitletakse hoonet kui tervikut;

3) kasutatakse hoonetüübile ja selle ehitusajale iseloomulikke ehitus- ja viimistlusmaterjale

ning võimaluse korral traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid. Traditsioonilisi ehitus-

viimistlusmaterjale jäljendavaid materjale (nt plastlaudis, kivikatust imiteeriv katuseplekk,

plastikaknad, õhekrohv) ei kasutata. Hoone ehitusajale ebatüüpilisi materjale võib kasutada

ainult ajutise konserveeriva lahendusena (nt katusekattena rullmaterjal, eterniit jms);

4) välispiirdeid võib soojustada ainult juhul, kui sellega ei hävitata ega kaeta kinni väärtuslikku

välisviimistlust ega väärtuslikke detaile ning säilivad hoone ja selle osade proportsioonid;

5) säilitatakse hoone ehitusaegsed või hilisemad hoone arhitektuurse ilmega sobivad avatäited

(aknad, uksed, luugid jms), välja arvatud juhul, kui see pole võimalik väga halva seisukorra

tõttu; välimiste avatäidete asendamisel lähtutakse üldjuhul algupärastest;

6) maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu,

proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset ilmet;

eelnõu

4 / 7

7) ventilatsiooni- ja küttesüsteemide ehitamisel kasutatakse olemasolevaid korstnaid ja

läbiviike; juhul, kui see ei ole võimalik, ehitatakse uued korstnad ajalooliste eeskujul;

8) elektri- või muu seade, sealhulgas soojuspumba ja ventilatsiooniseadme hooneväline osa,

katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp, postalajaam jms paigaldatakse

vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone ega

viimistlust;

9) tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja paigutatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda

kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei varja väärtuslikke fassaadidetaile, ei tekita

valgushäiringut ega domineeri linnaruumis;

10) katuseaknaid võib paigaldada hoone vähem vaadeldavale küljele, juhul kui need ei kahjusta

hoone ega ala kultuuriväärtuslikku ilmet, on katusega samas tasapinnas ning paigutatud hoone

üldise arhitektuurse tervikuga sobivalt ja hoone fassaadi rütmiga arvestavalt.

18. Muinsuskaitsealal asuva C-kaitsekategooria hoone puhul kehtivad tööde tegemisel

järgmised nõuded:

1) hoone ilme muutmisel, välimiste avatäidete vahetamisel ning välisviimistluse materjalide ja

värvilahenduse valikul lähtutakse hoone terviklikust välisilmest ning sobivusest lähiümbruse

hoonestusega;

2) kasutatakse ajaloolisse keskkonda sobivaid ehitus- ja viimistlusmaterjale, traditsioonilisi

materjale jäljendavaid materjale ei kasutata;

3) välispiirete soojustamisel säilitatakse hoone proportsioonid;

4) maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu,

proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset ilmet;

5) elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsiooniseadme hooneväline

osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp, postalajaam jms,

paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone,

iseloomulikke detaile ega viimistlust;

6) tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja lahendatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda

kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei varja iseloomulikke fassaadidetaile, ega

domineeri linnaruumis.

19. Muinsuskaitsealale uue ehitise püstitamisel kehtivad järgmised nõuded:

1) lähtutakse lähiümbruse linnaruumist, sealhulgas väljakujunenud ehitusjoonest,

hoonestusstruktuurist, tihedusest, kultuuriväärtuslike hoonete mahtudest (eelkõige II

maailmasõja eelsete hoonete mahust, kujust ja kõrgusest), liigendusest, materjalikasutusest,

värvilahendusest ja katusemaastikust;

2) mitut varasemat krunti hõlmava uue ehitise kavandamisel liigendatakse see mahuliselt ja

arhitektuurselt, järgides eelkõige II maailmasõja eelset hoonestusstruktuuri;

3) välisviimistluses kasutatakse traditsioonilisi ja keskkonda sobivaid materjale;

traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata;

4) alla 20 ruutmeetrise ehitusaluse pindala ja alla 5 meetri kõrgusega ehitise

(edaspidi väikeehitis), sealhulgas teisaldatava ja ajutise ehitise puhul ei kohaldata alapunktides

1 ja 2 seatud nõudeid: sellised ehitised kavandatakse ajaloolisse keskkonda sobivalt ja viisil,

mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse ega kahjusta olulisi vaateid;

5) ajaloolises keskkonnas ebatüüpiline väikeehitis (prügimaja, elektrialajaam, autovarjualune

jms) paigutatakse eelistatult asukohta, kus see ei ole avalikus ruumis nähtav või on varjestatud,

kahjustamata olemasolevate kultuuriväärtuslike hoonete konstruktsioone, viimistlust ja

vaadeldavust;

eelnõu

5 / 7

6) väärtuslikele haljasaladele3 ei püstitata uusi ehitisi, välja arvatud sobiva mastaabi ja

kujundusega väikeehitis või rajatis (taristuobjekt, tualett, kiosk, paviljon jms).

20. Kinnistu (maaüksuse) piiride muutmisele kehtivad järgmised nõuded:

1) muutmata või vähesel määral muutunud II maailmasõja eelsed kinnistu piirid üldjuhul

säilitatakse;

2) alapunktis 1 nimetamata kinnistu piiride muutmisel järgitakse kvartalisisest

kinnistustruktuuri (suurust ja kuju), määratakse kinnistule lihtne ja selge kuju, mis võimaldab

ehitist hooldada ja teenindada. Kinnistu piiride muutmise üle otsustamisel lähtutakse kinnistu

ajaloolisest väärtusest muinsuskaitseala kontekstis.

21. Muinsuskaitseala tänavate, õuemaa ja haljastuse puhul kehtivad järgmised nõuded:

1) uute piirdeaedade, -postide, väravate jms kavandamisel lähtutakse lähiümbruses

väljakujunenud traditsioonilistest ehitusvõtetest, materjalikasutusest, kõrgusest, paiknemisest

tänavajoone suhtest ja sobivusest hoonestuse arhitektuuriga; võimaluse korral taastatakse

ajalooline lahendus;

2) ajaloolised sillutised jm väärtuslikud katendid säilitatakse või taaskasutatakse

ehitusprojektiga hõlmatud ala sees;

3) uue katendi rajamisel lähtutakse ajaloolisest lahendusest (nt sõiduteel muna- või ajalooline

klompkivi, kõnnitee sillutisplaadid, õuemaal sillutiskivi ja/või graniitsõelmed); välditakse

õuemaa ulatuslikku sillutamist;

4) tagatakse sademevee hoonetest eemale juhtimine, selleks säilitatakse või rajatakse vajalikud

pinnasekalded;

5) tänava rekonstrueerimisel säilitatakse või taastatakse kultuuriväärtuslike ehitiste

proportsioonid, vajadusel tänavapinda madalamale viies; välditakse pinnasevee imbumist

hoonetesse ning sademevee juhtimist kinnistutele;

6) kultuuriväärtuslikud linnakujunduse elemendid ja väikevormid (monumendid, skulptuurid,

tänavapostid, kaevud, pingid jms) säilitatakse ja võimaluse korral taastatakse;

7) uued linnakujunduse elemendid (monumendid, skulptuurid, linnamööbel, päikesevarjud,

müügikohad, tegevuskoha tähised, info- ja reklaamkandjad jms) ja liikluskorraldusvahendid

kavandatakse ümbritsevat keskkonda arvestavalt ning paigaldatakse viisil, mis ei kahjusta

kultuuriväärtuslikke hooneid, vaateid, arheoloogilist kultuurkihti ega kõrghaljastust;

8) tänavaid hooldatakse viisil, mis ei kahjusta külgnevat hoonestust ega kõrghaljastust;

9) väärtuslike avalike haljasalade (Rakvere kiriku aed, J. Kunderi monumendi plats, F. R.

Kreutzwaldi monumendi plats, Vallimäe haljasala, Rakvere kirikupark, Rakvere mõisa park)

struktuur, planeering, vaated ja väärtuslik haljastus säilitatakse võimalikult autentselt;

rekonstrueerimisel lähtutakse haljasalast kui tervikust, võttes taastamisel aluseks

dokumenteeritud ajaloolise olukorra ja arvestades muutustega linnaruumis (hilisem väärtuslik

haljastus, ehitised jms);

10) haljastuse taastamisel ja rajamisel nii avalikus ruumis kui õuemaal lähtutakse

ajastuomasest haljastusviisist ja kasutatakse eelistatult traditsioonilisi liike (pärn, vaher, tamm,

hoovides ka viljapuud, sirelid, toomingad, lumimarjad jms); ridaistutused taastatakse

terviklike lõikudena, mitte ei istutata üksikuid puid vahele;

11) puude raiumisel nähakse üldjuhul ette asendusistutus samal kinnistul või mujal

muinsuskaitsealal; puittaimestikku lubatakse raiuda taimede kuivamisel või ohtlikuks

muutumisel ning oluliste vaadete avamiseks ja isetekkeliste puude likvideerimiseks;

12) ehitus- ja kaevetöödel, pinnase teisaldamisel ja juurdeveol väärtuslikku haljastust,

sealhulgas puude juuri ei kahjustata.

3 Näidatud korralduse lisas 3

eelnõu

6 / 7

22. Muinsuskaitsealal asuva arheoloogiapärandi kaitseks kehtivad järgmised nõuded:

1) arheoloogilise kultuurkihiga alal4 enne detailplaneeringu kehtestamist või

projekteerimistingimuste või ehitusloa andmist või ehitusteatise menetluse käigus, millega

kaasnevad kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, selgitatakse

vajaduse korral välja ja võetakse arvesse alal asuvad väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja -

detailid ning muud arheoloogilise kultuurkihi elemendid. Juhul kui plaanitavad tööd võivad

ohustada arheoloogilist kultuurkihti või selles olevate struktuuride või elementide säilimist

kavandatavatest töödest sügavamal, selgitatakse uuringu käigus välja arheoloogilise

kultuurkihi stratigraafia vajaduse korral kuni loodusliku pinnaseni;

2) väärtuslikud ajaloolised ehituskonstruktsioonid ja -detailid säilitatakse.

V osa

Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ning selle tagamise nõuded

23. Muinsuskaitseala kaitsevöönd on jagatud kaheks osaks, mis on esitatud korralduse lisas 1.

24. Kaitsevööndi 1. osa eesmärgid on tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas

keskkonnas ning muinsuskaitseala vaadeldavus piki ajaloolisi tänavaid; muinsuskaitsealale

kaitsevööndisse uue ehitise püstitamisel kehtivad järgmised nõuded:

1) uue ehitise püstitamisel või olemasoleva maapealse osa laiendamisel välditakse järske

üleminekuid hoonestuse mastaapsuses, tiheduses ja paigutusviisis võrreldes külgneva

muinsuskaitsealaga;

2) piki ajaloolisi tänavaid avanevaid vaateid ei või ehitistega sulgeda.

25. Kaitsevööndi 2. osa eesmärk on tagada muinsuskaitseala vaadeldavus olulistest

vaatepunktidest. Vaateid hoonete, rajatiste (müratõkkesein jms) ja haljastusega ei sulgeta;

olulised vaated muinsuskaitsealale avanevad ordulinnuse varemetele ja Kolmainu kiriku

tornile Ringteelt, F. R. Kreutzwaldi tänavalt ja Annemäe teelt.

VI osa

Leevendused tööde tegemise loakohustusest ja teavitamise kohustusest

muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis

26. Muinsuskaitsealal ei nõuta muinsuskaitse eritingimusi ehitusprojekti koostamiseks ega

tööde tegemise luba järgmistel juhtudel:

1) olemasoleva C-kaitsekategooria hoone konserveerimiseks, restaureerimiseks ja

ehitamiseks;

2) kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud

töödeks õuemaal väljaspool arheoloogilise kultuurkihiga ala;

3) raietöödeks ja hooajalise ehitise püstitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on

raieloa ja hooajalise ehitise püstitamise loa Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud;

4) tegevuskoha tähise, info- või reklaamikandja paigaldamiseks, juhul kui kohaliku

omavalitsuse üksus on lahenduse Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud.

4 Näidatud korralduse lisas 3

eelnõu

7 / 7

27. Muinsuskaitseala kaitsevööndis ei nõuta:

1) Muinsuskaitseametiga olemasoleva ehitise ümberehitamise ja välisilme muutmise

kooskõlastamist, välja arvatud maapealse osa laiendamisel;

2) Muinsuskaitseameti teavitamist ehitise ehitamisest, mis ei nõua ehitusseadustiku kohaselt

ehitusluba ega ehitusteatist;

3) kaitsevööndi 2. osas ehitise lammutamise kooskõlastamist.

VII osa

Muinsuskaitsealal paiknevate kinnismälestiste kaitsevööndid

28. Mälestise kaitsevööndi võib määrata maa-alalisele kinnismälestisele.

VIII osa

Lõppsätted

29. Korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

30. Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 2006. aasta määruse nr 67 „Rakvere vanalinna

muinsuskaitseala põhimäärus“ kehtivus lõpeb punktis 29 sätestatud korralduse jõustumisel.

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel

ja korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

Kaitsekorra põhjendused ja selgitused esitatakse seletuskirjas, mis on kättesaadav

Muinsuskaitseameti veebilehel ja Muinsuskaitseametis.

Kaja Kallas

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa 1. Muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piirid

Lisa 2. Hoonete kaitsekategooriad ja mälestised

Lisa 3. Haljastus ja arheoloogilise kultuurkihiga ala

Vabariigi Valitsuse korraldus

„Rakvere muinsuskaitseala kaitsekord“

Lisa 1. Muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piirid

Muinsuskaitseamet: 30.11.2023 Aluskaart: Maa-amet 2023

0 150 30075 m

Muinsuskaitseala piir

Kaitsevööndi piirid:

Kaitsevööndi 1. osa

Kaitsevööndi 2. osa

Vabariigi Valitsuse korraldus

„Rakvere muinsuskaitseala kaitsekord“

Lisa 2. Hoonete kaitsekategooriad ja

mälestised

1

2

Muinsuskaitseamet: 30.11.2023 Aluskaart: Maa-amet 2023

0 150 30075 m

Muinsuskaitseala piir

Hoonete kaitsekategooriad:

A-kaitsekategooria

B-kaitsekategooria

C-kaitsekategooria

Mälestised

Ehitismälestis

Maa-alalised mälestised

1. Rakvere mõisa park (reg nr 15723) 2. Linnus "Vallimägi" (reg nr 10335)

Vabariigi Valitsuse korraldus

„Rakvere muinsuskaitseala kaitsekord“

Lisa 3. Haljastus ja arheoloogilise

kultuurkihiga ala

2

5

3

4

1

6

0 150 30075 m

Muinsuskaitseamet: 30.11.2023 Aluskaart: Maa-amet 2023

Muinsuskaitseala piir

Arheoloogilise kultuurkihiga ala

1. J. Kunderi monumendi plats 2. Vallimäe haljasala 3. Rakvere kirikupark 4. Rakvere kiriku aed 5. F. R. Kreutzwaldi monumendi plats 6. Rakvere mõisa park (reg nr 15723)

Ala, mille õuemaadel kehtib leevendus: tööde tegemise luba ei ole nõutav kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud töödeks.

Väärtuslikud haljasalad:

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Riigikantselei

[email protected] 03.07.2024 nr 1-11/835-1

Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu

esitamine

Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse

„Rakvere muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad: 1. Eelnõu koos 3 lisaga

2. Seletuskiri koos 3 lisaga

Teadmiseks:

Muinsuskaitseamet

Reesi Sild 628 2381

[email protected]

1

Vabariigi Valitsuse korralduse

„Rakvere muinsuskaitseala kaitsekord“

SELETUSKIRI

Sisukord

1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 2

2. Rakvere muinsuskaitseala vastavus riikliku kaitse eeldusele ja riikliku kaitse põhjendus . 3

3. Kaitsekorra kehtestamise kaalutlused ................................................................................. 8

4. Korralduse sisu .................................................................................................................. 12

5. Kaitsekorra menetluse kirjeldus ........................................................................................ 43

6. Korralduse vastavus Euroopa Liidu õigusele.................................................................... 46

7. Korralduse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused................................................... 46

8. Korralduse jõustumine ...................................................................................................... 48

9. Vaidlustamine ................................................................................................................... 48

10. Korralduse kooskõlastamine ......................................................................................... 48

Lisa 1: Hoonete kaitsekategooriate põhjendused.

Lisa 2: Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja Muinsuskaitseameti

loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast.

Lisa 3: Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud

arvamused ja vastuväited ning ameti seisukohad.

2 / 49

1. Sissejuhatus

Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 19 lg 3 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus tunnistada

ala muinsuskaitsealaks ja kehtestada ala kaitsekord.

Rakvere muinsuskaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas. Rakvere ajalooline

vanalinn on olnud riikliku kaitse all alates 1973. aastast, kui see Eesti NSV Ministrite Nõukogu

27. veebruari 1973. aasta määrusega nr 91 kaitse alla võeti. Vabariigi Valitsuse 01.07.1997.

aasta määrusega nr 126 (RT I 1997, 53, 841) kehtestati Rakvere vanalinna muinsuskaitseala

põhimäärus. Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 2006. aasta määrusega nr 67 (RTI, 21.03.2006, 13,

95) kehtestati Rakvere vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus, millega muinsuskaitseala ning

kaitsevööndi piire laiendati.

Käesolev korraldus ei näe ette uue maa-ala kaitse alla võtmist. Korraldusega kehtestatakse

olemasolevale kaitsealale uus kaitsekord lähtuvalt 1. mail 2019. a jõustunud MuKS-ist. Selle §

91 lg 1 alusel kehtib enne MuKS-i jõustumist kehtestatud muinsuskaitseala põhimäärus ajani,

kuni Vabariigi Valitsus tunnistab selle kehtetuks või kuni muinsuskaitseala kaitsekord

kehtestatakse MuKS-is sätestatud alusel ja korras. Kehtestamisel asendab Rakvere

muinsuskaitseala kaitsekord seni kehtinud Rakvere vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse.

Seni kehtinud põhimäärus muutub MuKS § 91 lg 1 alusel kehtetuks Vabariigi Valitsuse

korralduse jõustumisest alates.

Korraldusega kehtestatakse muinsuskaitseala kaitsekord, millega määratakse kaitseala nimetus,

kaitse eesmärk ja muinsuskaitseala ning selle kaitsevööndi piir, samuti muinsuskaitsealal

asuvate hoonete väärtusklassid ja muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud

nõuded. Võrreldes seni kehtinud nõuetega näeb kaitsekord ette suuremat paindlikkust ja

leevendusi.

Kaitsekorras kasutatavaid mõisteid hooldamine, remontimine, ilme muutmine, konserveerimine

ja restaureerimine kasutatakse neile MuKS §-s 7 omistatud tähenduses. Mõisteid

ümberehitamine ja ehitamine kasutatakse ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §-s 4 antud

tähenduses. Kinnistuna käsitletakse maatükki/maaüksust, mis on vajalik ehitise teenindamiseks

ja määratud kinnistusregistris. Kui mõisteid on sisustatud erinevalt või vastuoluliselt, lähtutakse

MuKS-ist kui EhS-i ja maaparandusseaduse eriseadusest. Korralduse teksti ja lisade (kaartide)

vastuolu korral lähtutakse korralduse tekstist.

Korralduse ja seletuskirja on koostanud Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunikud Mirjam

Abel ([email protected]; +372 530 41 927) ja Kadri Lepik

([email protected]; +372 538 36 295), arheoloogia nõunik Liivi Varul

(teenistusest lahkunud). Korralduse ettevalmistamisel töötas kaasa Muinsuskaitseameti

peadirektori 29.09.2022 käskkirjaga nr 1.1-5/47-A moodustatud Rakvere kaitsekorra töörühm

koosseisus: Mirjam Abel (Muinsuskaitseamet, Lääne-Virumaa nõunik, töörühma juht), Kadri

Lepik (Muinsuskaitseamet, Lääne-Virumaa nõunik), Angeelika Pärna (Rakvere Linnavalitsus,

linnaarhitekt), Kert Karus (Rakvere Linnavalitsus, abilinnapea), Oliver Alver (töörühma

liikmeks kutsutud ekspert, arhitekt), Madis Tuuder (töörühma liikmeks kutsutud ekspert,

muinsuskaitsja-arhitektuuriajaloolane).

3 / 49

2. Rakvere muinsuskaitseala vastavus riikliku kaitse eeldusele ja riikliku kaitse

põhjendus

MuKS § 9 lg 1 kohaselt on muinsuskaitseala riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega maa-

ala, ajalooline asula või selle osa või inimese ja looduse koosmõjul väljakujunenud

kultuurmaastik. Rakvere muinsuskaitseala on väga kõrge kultuuriväärtusega. Praeguse Rakvere

asustusajalugu ulatub muinasaega, mil Teatrimäele rajati asula ning selle kaitseks Vallimäele

puitlinnus.

MuKS § 9 lg 2 kohaselt võib muinsuskaitseala koosneda ühest või mitmest perioodist pärit

hoonetest ja rajatistest koos arheoloogilise kultuurkihi, loodusobjektide, tänavavõrgu, teede,

kõlvikute ning hoonestus- ja krundistruktuuriga. Rakvere muinsuskaitseala koosneb mitmest

perioodist pärit hoonetest ja rajatistest, muinasaega ulatuvast arheoloogilisest kultuurikihist

ning ajaloolistest ja väärtuslikest haljasaladest. Hästi on säilinud ajalooline tänavavõrk,

hoonestus- ja krundistruktuur.

MuKS § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või

maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik,

ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb

rahvusvahelisest lepingust.

Muinsuskaitsealade kui ajalooliste linnamaastike kaitse lähtub ja seostub järgmiste

rahvusvaheliste konventsioonidega:

1) Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon 1 (jõustus Eesti suhtes

27.01.1995) käsitleb kogu kultuuripärandit – mälestisi, nende kogumeid ja vaatamisväärseid

paikkondi, sh ajaloolisi linnamaastikke 2 ning rõhutab, et kohustus kindlustada riigi

territooriumil asuva kultuuri- ja looduspärandi väljaselgitamine, kaitse, säilitamine,

populariseerimine ja edasiandmine tulevastele põlvedele lasub eelkõige osalisriigil.

2) Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon3 (jõustus Eesti suhtes 1996) keskendub

arheoloogiapärandile, mis on inimkonna ajaloo tundmise seisukohalt määrava tähtsusega,

kuid samas tõsises ohus ohtrate planeerimiskavade, loomulike riskide, salajaste ja

mitteteaduslike kaevamiste ning avalikkuse ebapiisava teavitamise tõttu. Leitakse, et

arheoloogiapärand kui Euroopa kollektiivse mälu allikas ning ajaloolise ja teadusliku

uurimistöö vahend säilib paremini, kui see peegeldub linna- ja maa-alade planeerimises ning

kultuuripoliitikas. Selleks tuleb keskkonda mõjutavate projektide hindamisel ning otsuste

tegemisel võtta arvesse arheoloogilisi leiupaiku ja nende ümbrust ning kaasata arheoloogid

planeerimiskavade koostamisse. Konventsiooni põhimõtteid on rakendatud kaitsekorra

väärtuste ja põhimõtete sõnastamisel ja nõuete seadmisel.

3) Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon4 (jõustus Eesti suhtes 01.03.1997) rõhutab,

et kultuuriväärtuslike objektide väljaselgitamiseks ja kaitsmiseks tuleb tagada nende kaitse

alla võtmine ning arhitektuuripärandi kaitseks tuleb rakendada seaduslikke abinõusid, mille

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/13118943 2 UNESCO ajaloolist linnamaastikku käsitlev soovitus, vastu võetud 10.11.2011 UNESCO peakonverentsil

https://unesco.ee/dokumendid/unesco-soovitused-eesti-keeles/ 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/13089481 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/13089076

4 / 49

eesmärgiks on kultuuriväärtuslike objektide autentsel kujul säilimine. Lisaks on

konventsioonis toonitatud, et muinsuskaitselised põhimõtted peavad aitama kaasa

arhitektuuripärandi objektide kasutatavusele tänapäeva vajadustest lähtudes ning tagama

ajalooliste hoonete (taas)kasutuse. Rakvere muinsuskaitseala kaitsekord toetab

konventsioonist tulenevaid põhimõtteid, kuna sellega tagatakse riiklikult olulise linnalise

ehituspärandi kaitse. Samuti on kaitsekorras sisalduvate põhimõtete, nõuete ja leevenduste

sätestamisel lähtutud põhimõttest, et need mh toetaksid muinsuskaitseala ja sellel asuvate

kultuuriväärtuslike hoonete kasutamist tänapäeva vajadustest lähtuvalt.

4) Euroopa maastikukonventsioon5 (jõustus Eesti suhtes 01.06.2018) käsitleb nii looduslikke

kui ka linnalisi, nii silmapaistvalt väärtuslikke ja nö igapäevamaastikke kui ka täiesti

kahjustatud maastikke. Kõiki maastikke peetakse oluliseks, sest mis tahes maastik kujutab

endast sealsete inimeste eluruumi ja on seetõttu oluline olenemata selle seisundist. Enamus

eurooplasi elab suuremates või väiksemates linnades, mille maastike kvaliteet mõjutab

nende elu. Konventsioon rõhutab, et maastik on tervik ja sellega tuleb ruumilise planeerimise

otsuste tegemisel arvestada. Nendest põhimõtetest on lähtutud ka kaitsekorra eesmärgi,

väärtuste ja põhimõtete sõnastamisel ning nõuete seadmisel.

5) Kultuuripärandi väärtuse kohta ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon ehk nn

Faro konventsioon 6 (jõustus Eesti suhtes 01.08.2021) rõhutab, et kultuuripärand on

ühiskonna jaoks väärtuslik ressurss, mis on kestliku arengu loomulik osa ning tegeleb

väärtustega, mida inimesed pärandile omistavad. Konventsiooni keskne mõte on igaühe

õigus saada osa kultuuripärandist, sellega kaasnev vastutus kultuuripärandi ees on nii

individuaalne kui ka kollektiivne. Muinsuskaitseala on ajalooline linnatuumik, kus

kultuuripärand tõstab inimeste elukvaliteeti ja mitmekesistab elukeskkonda ning on

loometegevuse allikaks ja kestliku arengu osa. Kultuuriajaloolise linna keskkonna hoidmine

ja mitmekesine kasutus annab võimaluse saada osa kultuuripärandist nii neil, kelle jaoks on

see argikeskkond elamiseks ja töötamiseks kui ka neil, kes külastavad seda turistina

puhkamise ja pärandirikkast linnaruumist osa saamise eesmärgil. Kaitsekordade koostamise

protsess on toimunud dialoogis avalikkusega, laiema pärandikogukonnaga – ühiselt on

sõnastatud muinsuskaitseala väärtuseid ning läbi räägitud kaitseala eesmärk ning

põhimõtteid ja nõuded kultuuriväärtusliku keskkonna hoidmisel ja arendamisel.

Oluline on kohaldada ka Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

ning selle lisaprotokolli nr 17. Viimase artikli 1 järgi on igal füüsilisel või juriidilisel isikul õigus

oma omandit segamatult kasutada. Kelleltki ei või võtta tema omandit muidu, kui üldistes

huvides ja seaduses ettenähtud tingimustel ning rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid järgides.

Eelnenud sätted ei piira siiski mingil viisil riigi õigust vajadusel kehtestada seadusi vara üldistes

huvides kasutamise kontrollimiseks või maksude, maksete või trahvide tasumise tagamiseks.

Konventsiooni artikli 18 järgi tohib konventsioonis lubatud piiranguid temas osundatud õiguste

ja vabaduste suhtes rakendada üksnes neil eesmärkidel, milleks nad on ette nähtud. Euroopa

Inimõiguste Kohus on selgitanud, et protokolli nr 1 artiklile 1 omane “õiglase tasakaalu”

põhimõte iseenesest eeldab kogukonna üldiste huvide olemasolu. Kohus on leidnud, et selliseks

üldiseks huviks on ka riigi kultuuripärandi kaitsmine. Seejuures on riigil ulatuslik

kaalutlusruum otsustamaks, mis on kogukonna üldistes huvides. Küll tuleb tagada, et riik

saavutaks õiglase tasakaalu kogukonna üldiste huvide ja üksikisiku põhiõiguste (omandi) kaitse

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/228022018001 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/218052021003 7 Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13073654.

5 / 49

vahel. Teisisõnu tuleb tagada proportsionaalsus kultuuripärandi kaitse eesmärgi ja selleks

valitud vahendite (sh nõuete) vahel8.

Rakvere muinsuskaitseala vastavust riikliku kaitse eeldusele hinnati kultuuriministri

15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised

kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ (edaspidi määrus nr 23)

sätestatud kriteeriumitest lähtudes. Määruse nr 23 §-s 2 on sätestatud riikliku kaitse üldised

kriteeriumid, milleks on selektiivsus, originaalsubstantsi säilivus ja tehniline seisukord.

Määruse nr 23 §-s 9 on sätestatud muinsuskaitseala riikliku kaitse eelduse hindamise

kriteeriumid, milleks on säilinud ajalooline keskkond, mälestiste ja/või väärtuslike ehitiste ja

muude inimmõjul kujunenud objektide kontsentratsioon maa-alal, arheoloogiline kultuurkiht ja

selles säilitamist väärivad ehituskonstruktsioonid, -detailid või -elemendid, traditsioonilised

maastikud, sealhulgas alale iseloomulikud haljastusviisid ja haljasalad, avatud maastikud,

väärtuslikud loodusobjektid ja maastikuelemendid ning terviklikkus.

Rakvere muinsuskaitseala vastab kõigile riikliku kaitse hindamise üldkriteeriumitele:

1) Selektiivsus

Eestis on 12 riiklikku muinsuskaitseala. 11 muinsuskaitseala hõlmavad ajaloolised

linnasüdamikud koos külgneva eeslinna ala ja arheoloogilise kultuurkihiga ning üks

muinsuskaitseala hõlmab maastikku koos selle asustusaladega. Enamiku linnaliste

muinsuskaitsealade tunnuseks on linnaehitusajalugu alates keskajast kuni 20. sajandi I

pooleni. Rakvere on üks üheksast Eesti linnast, mis said alguse keskajal. Eesti

ehituspärandi kontekstis kuuluvad need linnakeskused linnalise asustuse vanimasse

kihistusse ehk kõige väärtuslikumasse osasse meie kultuuripärandist ning on riigi kaitse

all vastavalt säilivusele kas muinsuskaitsealade või kinnismälestistena: keskaegsed

arvestataval määral säilinud linnatuumikud (Rakvere, Haapsalu, Paide, Tallinn, Tartu,

Uus-Pärnu ja Viljandi) on kaitse all muinsuskaitsealadena; Teises maailmasõjas

hävinud Narva ning juba 16. sajandil hävinud Vana-Pärnu linna maapinnas säilinud

struktuurid on kaitse all arheoloogiamälestistena.

Rakvere ajaloolise linna tuumikuks on Vallimäe ning Teatrimäe piirkond, kust on leitud

vanimad inimasustuse jäljed ning kus seisab tänaseni Rakvere üks vanimatest ehitistest

– ordulinnuse varemed. Rakvere linnaline areng kasvas jõudsalt varauusajal ja uusajal.

Sealjuures on varasematel, 17. sajandist pärit ajaloolistel kaartidel kujutatud

linnastruktuur – tänavavõrk ja krundid – suuresti säilinud tänapäevani, mistõttu on

ajalooline linnakeskkond linnamaastikus siiani tajutav. Lisaks keskaega ulatuvale

ajaloole on Rakvere kompaktse hoonestuse ja ajalooliste detailide ning haljastusega

hästi säilinud väikelinn. Rakvere muinsuskaitseala koos linnuse varemete ja Vallimäe

nõlvadele rajatud puhkeala ja kultuuriväärtusliku hoonestusega on kõnekas ja terviklik

linnakeskkond. Rakvere muinsuskaitsealal säilinud keskaegne, varauusaegne ja

uusaegne arheoloogiline kultuurkiht ja selles olevad ehituskonstruktsioonide jäänused,

matused ja arheoloogilised esemed on väärtuslik materiaalne tunnistus Rakvere linna

arenguloost.

2) Originaalsubstantsi säilivus

8 Beyeler vs. Itaalia (33202/96).

https://hudoc.echr.coe.int/eng#{%22appno%22:[%2233202/96%22],%22itemid%22:[%22001-58832%22]}.

6 / 49

Rakvere muinsuskaitsealal on leitud kultuurkihti rooma rauaajast kuni tänapäevani.

Teatrimäe piirkond on olnud järjepidevalt asustatud läbi raua- ja keskaja. Samuti on

hästi säilinud varauusaegse linna tänavavõrk ning osaliselt hoonestus koos Rakvere

ordulinnuse varemete ja eelkaitsevööndiga, samuti 18.–20. sajandi linnahoonestus.

Kesk- ja varauusaegsed linnakihistused asuvad valdavalt hilisemate ehituskihtide all.

3) Tehniline seisukord

Enamik Rakvere muinsuskaitseala hoonestusest on praegu kasutuses ja kasutatav ka

tulevikus.

Rakvere muinsuskaitseala vastab samuti määrusega nr 23 kehtestatud muinsuskaitseala

kriteeriumitele:

1) säilinud on ajalooline keskkond – annab tunnistust aja jooksul toimunud asustus-,

arhitektuuri- ja kultuuriajaloolistest ning ühiskondlikest protsessidest. Ajalooline

asustusmuster, tänavate ja/või kruntide või kõlvikute struktuur on maa-alal hästi loetav.

Rakvere muinsuskaitsealal on säilinud keskaegse ordulinnuse varemed koos eelkaitsevööndiga

ning nende ümber kujunenud keskaegsest linnast alguse saanud vanalinn. Arvatavasti I

aastatuhandel rajati keskaegsete liiklusteede ristumiskohta naabruses olevale Vallimäele

puitlinnus, mida tugevdati 11.–12. sajandil. Henriku Liivimaa kroonika mainib 1226. aastal

selle koha peal olevat Tarvanpää linna. Lisaks on Rakvere muinsuskaitsealalt leitud

muinasaegse asutuse jälgi. 13. sajandil ilmub Rakvere (Wesenberg) ka kirjalikesse allikatesse

ning linnale anti 1302. aastal Lübecki linnaõigused. Muinaslinnuse kohale rajati taanlaste poolt

13. sajandil ringmüürlinnus, mida järkjärgult Liivimaa ordu poolt täiendati ja kujundati kuni

16. sajandini.

Peale seda kui Rakvere liideti 1558. aastal Vene-Liivi sõjas Vene riigiga, toimusid linnas

ulatuslikud lammutustööd. Enamik linna hoonetest lammutati selleks, et hankida

ehitusmaterjali ja kindlustada linnust. Samuti kannatas Rakvere korduvalt järgnevas

sõjategevuses. Seetõttu on tänapäevani säilinud keskaegset linna fragmentaarselt, kuid siiski on

säilinud ümberehitatud linnakirik ja peamised muinsuskaitseala tänavad. Lisaks on keskaegsete

hoonete jälgi avastatud Teatrimäelt, kuhu on alates 14. sajandist puithoonete kõrvale rajatud ka

kivimaju. Hoonetel on olnud keldrid ja kerishüpokaust-ahjud. Ühtlasi rajati 16. sajandi algul

Teatrimäele frantsisklaste klooster, mis hävis Vene-Liivi sõjas. Kirjalike allikate alusel oli

linnas ka hospidal kabeliga, raekoda ja gildihoone. Olemasoleva info põhjal saab järeldada, et

Rakvere linn oli keskajal kindlustamata ja seda ei planeeritud kavakindlalt. 17. sajandil kuulus

linn Rootsile ja asustus hakkas sel perioodil jõudsamalt arenema.

1783. aastal sai Rakvere kreisilinna staatuse ning linn hakkas arenema piki Tallinna ja Pikka

tänavat, kuna laienemist piirasid põhja pool Rakvere mõisa- ning ida pool kirikumaad.

Peamiselt puithoonestusega linnapildis domineeris ka kümmekond kivimaja, mis on alles

tänini.

19. sajandi keskpaigaks ulatusid hoonestatud krundid Pikal tänaval juba J. Kunderi ja Tammiku

tänavani ehk tänase muinsuskaitseala lõunapiirini. Pikka tänavat ääristasid tiheda rivina

peamiselt pikliku põhiplaaniga puitmajad, mille kinnistutele olid iseloomulikud kinnistu

sügavuses asuvad majandushoovid ning puu- ja köögiviljaaiad.

Pika tänava hoonestuse üldilme on kujunenud mitmekesiseks, kus leidub nii madalaid

vanabalti-tüüpi hooneid, paest ning punasest tellisest kõrgeid kivihooneid, kioskilaadsed

vitriinakende ja ehisparapettidega poemajad , kui ka mõni uhkem nn šveitsi stiilis maja.

Sellisena on Rakvere muinsuskaitseala säilinud väheste muudatustega tänaseni.

7 / 49

Kõik ajaloolise keskkonna säilimise kriteeriumid (välja arvatud kõlvikute struktuur, mis ei ole

linnalises keskkonnas asjakohane) on täidetud ja sisustatud kaitsekorra punktis 6

muinsuskaitseala väärtustena.

2) mälestiste ja/või väärtuslike ehitiste ja muude inimmõjul kujunenud objektide

kontsentratsioon maa-alal – ajalooliselt väljakujunenud arhitektuuritraditsiooni

(arhitektuuristiil, ehitusmahud ja nende liigendus, ehitus- ja viimistlusmaterjalid,

arhitektuursed ja linnaruumi elemendid ning väikevormid) domineerimine maa-alal;

Rakvere muinsuskaitsealal on kultuurimälestiseks tunnistatud 14 ehitist. 2022. aastal läbi

viidud hoonestuse ülevaatusel leidsid inventeerijad ja kaitsekorra koostamise töörühm, et

muinsuskaitseala umbes 300 hoonest on ala iseloomustavaid ja silmapaistva mõjuga (A- ja B-

kaitsekategooria) hooneid 150. Ülejäänud hooned arvati C-kaitsekategooriasse. Suur osa C-

kaitsekategooria hoonetest on väiksemad abihooned, elektrialajaamad jms. Linnaruumis

domineerivad siiski kultuuriväärtuslikud hooned. 9 Ülevaatus näitas, et Rakvere

muinsuskaitsealal on mälestiste ja kultuuriväärtuslike ehitiste kontsentratsioon väga kõrge.

Muinsuskaitseala kihistustest olulisemad ehk kohatunnetust loovad ehitised alal on eelkõige nn

vanabalti-tüüpi linnamajad – ühekorruselised kõrge poolkelpkatusega puithooned, mis

asetsevad pika küljega tänava poole. Suur osa neist on säilinud rohkem või vähem

ümberehitatud kujul. 19. sajandil kerkisid mitmed kahekorruselised historitsistlikud puit- ja

kivihooned, mis oma detailirohkusega tänaseni linnapilti ilmestavad. Need majad ehitati

reeglina vanemate hoonetega samale ehitusjoonele linnasüdame üldilmet muutmata.

Väärtuslike ehitiste jm objektide kontsentratsiooni kriteerium on täidetud ja sisustatud

kaitsekorra punktis 7 muinsuskaitseala väärtuslikumate kihistustena.

3) arheoloogiline kultuurkiht ja selles säilitamist väärivad ehituskonstruktsioonid, -

detailid või -elemendid.

Rakvere linna asustusajalugu algab juba muinasajast – Vallimäel on asunud muinaslinnus ning

muinsuskaitsealalt on leitud muinasaegse asustuse kultuurkiht. Tähelepanuväärsed on Vallimäe

kesk- ja varauusaegse linnuse varemed ja ka linnusega seotud eelkaitserajatised, sh vallid.

Tänapäevase linna all peituvad muinas-, kesk- ja uusaegse asustuse arheoloogiapärandina

säilinud osad, puit- kui ka kivihoonete jäänuseid ning arheoloogiline kultuurkiht. Oluline osa

arheoloogilisest kultuurkihist on selles leiduvad inimluud, mis osutavad linna eriaegsetele

matmispaikadele.

Rakvere muinsuskaitsealal on riikliku kaitse all mitmeid mälestisi, millest suur osa on säilinud

maa all, eeldades uurimise korral arheoloogiliste meetodite kasutamist. Näiteks on Rakvere

linnus hetkel riikliku kaitse all kahe ehitismälestisena: Linnus „Vallimägi“ (kultuurimälestiste

registri number 10335) ja Rakvere linnuse varemed vallikraaviga (kultuurimälestiste registri

number 15740), mis moodustavad ühe terviku. Lisaks paikneb muinsuskaitsealal ehitismälestis

Rakvere frantsisklaste kloostri müürid (kultuurimälestiste registri number 15727), mis on

säilinud maa-aluste osadena koos arheoloogilise kultuurkihi, -struktuuride ning -leidudega.

9 Vt alusuuringut „Rakvere muinsuskaitseala hoonete inventeerimisaruanne ja kaitsekategooriad“,

Muinsuskaitseamet 2023.

8 / 49

Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu kriteerium on täidetud ja sisustatud kaitsekorra punktis

7.1 muinsuskaitseala väärtusena.

4) traditsioonilised maastikud, sealhulgas alale iseloomulikud haljastusviisid ja

haljasalad, avatud maastikud, väärtuslikud loodusobjektid ja maastikuelemendid;

Rakvere linna tekke põhjuseks ja üheks identiteedi kandjaks võib lugeda Vallimäge, mis on

umbes 2 km pikkune järsunõlvaline põhja-lõunasuunaline oos. Vallimäge võib pidada Rakvere

kõige algsemaks poollooduslikuks haljasalaks, mis jaguneb praegu kaheks: linnuse varemed

koos vallikraaviga ja Vallimäe uuendatud roheala. Linna varasest ajaloolisest haljastusest

kajastub linnaplaanidel tugeva reljeefiga Vallimägi, tiikidega mõisasüda, tänase tammiku ala

ning linna lõunaosas paiknevad metsad. Soolikaoja koos loodusliku kaldaalaga on olnud läbi

ajaloo põhiline maastikuelement.

Rakvere muinsuskaitseala olulisemateks haljasaladeks on linna vanimad rohealad, mis on

kujunenud koos linnaga – Vallimägi, Tammik ja Rakvere mõisa park ehk Rahvapark. Neile

lisanduvad Rakvere kiriku aed ja Kirikupark, millest teine on küll hilisem, aga tänasel päeval

linnaruumis olulisel kohal. Just seal on veel võimalik näha ajaloolise Soolikaoja maapealset

osa, ülejäänud voolab juba aastakümneid maaalustes torudes.

Muinsuskaitseala rohealadele annab varieeruvust kaks ajalooliste isikutega seotud platsi – F. R.

Kreutzwaldi monumendi plats ja J. Kunderi monumendi plats, mis mõlemad on Eesti Vabariigi

aegsed 1930. aastate haljasalad. Lisaks asub muinsuskaitsealal lõik ühe allee algusest, mis on

pigem erandlik, sest Rakverele on iseloomulik alleede kulgemine muinsuskaitsealast

väljaspool. Kinnistud on valdavalt kõrghaljastuseta, tagaaiad on valdavalt madalhaljastatud

majandusõued.

Haljastuse ja maastikuelementide kriteerium on täidetud ja sisustatud kaitsekorra punktides 6.2

ja 7.5 muinsuskaitseala väärtustena.

5) terviklikkus – hoonestus moodustab tervikliku linnaehitusliku kogumi ja miljöö, on

tajutav tervikuna ning moodustab tähenduslikult seotud keskkonna.

Rakvere muinsuskaitsealana on määratletud ala, mis on tähenduslikult seotud ja tajutav

tervikuna. Alal on säilinud keskaegne ja hiljem välja kujunenud tänavavõrk ning vastav

kultuuriväärtuslik hoonestus. Ajalooline keskkond on hästi säilinud, selle erinevad kihistused

linnaruumis nähtavad ja moodustavad tervikliku linnaehitusliku miljöö.

Terviklikkuse kriteerium on täidetud ja sisustatud kaitsekorra punktis 4 ja 6.2 muinsuskaitseala

kaitse eesmärgi ja väärtusena.

3. Kaitsekorra kehtestamise kaalutlused

Aineline kultuuripärand on ühiskonna jaoks väärtuslik ja taastumatu ressurss ning oluline avalik

hüve. Põhiseaduse (edaspidi PS) preambulist tulenevalt on riigi huvi ja tahe kindlustada ja

arendada riiki, mis peab tagama lisaks rahvusele ja keelele ka kultuuri säilimise läbi aegade.

Seega on kultuuripärandi säilimine põhiseaduslikult kaitstav Eesti kodanike ühine avalik huvi,

mille tagamiseks on MuKS-iga sätestatud avalik-õiguslikud piirangud. Muinsuskaitselised

piirangud mõjutavad eelkõige PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust, mille kohaselt on igaühel

õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kuid omandiõigusele saab sätestada

seaduse alusel kitsendusi. See tähendab, et omandiõigus ei ole absoluutne ja piiramatu õigus,

9 / 49

vaid piiranguid saab seada seadusega või selle alusel. Omandiõiguse kasutamisele piirangute

loomiseks peab olemas olema õigustatud eesmärk ning piirangud peavad olema sisult õiglased

(proportsionaalsed). Kitsendused ei tohi seada kahtluse alla omandi kui instituudi säilimist ega

olla omanikke ebaproportsionaalselt piiravad. Riiklikult olulistele kultuuripärandi objektidele

näeb kitsenduste seadmise ette MuKS, mis lähtub eeldusest, et kultuuripärandi säilimine on

selgelt väljendunud avalik huvi. See lubab seada mälestistega ja muinsuskaitsealadega seotud

tegevustele ja töödele kõrgendatud nõudmiseid, mis peavad tagama kultuuripärandi säilimise.

Muinsuskaitseala kaitse-eesmärk on tagada Rakvere linnasüdame kui kultuuriväärtusliku

linnaehitusliku terviku ning seda kujundavate iseloomulike ja kohatunnetust loovate väärtuste

säilimine, esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ning säästev areng. Tegemist on

ülekaaluka avaliku huviga, mis annab riigile õiguse seada omandile kitsendusi ning

omandiõigust õiglases ulatuses piirata. Muinsuskaitselised avalik-õiguslikud piirangud võivad

üheaegselt mõjutada nii omaniku õigusi kui kohustusi, seades nendel kinnistutel omandiõiguse

realiseerimisele MuKS-ist tulenevad kitsendused. Muinsuskaitselistel piirangutel võib omaniku

õigustele olla ka soodne mõju, olles suunatud kinnisasjade ja neil paiknevate ehitiste kaitsmisele

ja säilitamisele, sealhulgas säilitades omandi väärtused sellele sobivas keskkonnas. MuKS § 3

lg 8 alusel lähtutakse MuKS alusel mälestisele ja muinsuskaitsealale suunatud riiklikes

tegevustes avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning

proportsionaalsuse põhimõttest. Kaitsekorra kehtestamisega püütakse leida õiglane tasakaal

omandiõiguse riive ja kultuuripärandi kaitse tagamise vahel.

Kitsenduste ehk piirangute proportsionaalsuse hindamisel määratletakse esiteks neid õigustav

eesmärk – kaitsta põhiseaduse preambulis nimetatud kultuuri osaks olevat ajaloo- ja

kultuuripärandit. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on Rakvere ajaloolise linnatuumiku ning

seda kujundavate iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste säilitamine ja

esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ja linnaruumi kestlik areng. See on ülekaalukas

avalik huvi, mis on legitiimne eesmärk omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse piiramiseks.

Teiseks hinnatakse nõuete sobivust, vajalikkust ja mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab

eesmärgi saavutamist, kuid kaitseb riigipoolse tarbetu sekkumise eest. Vajalikkuse hindamisel

hinnatakse, kas sama eesmärki on võimalik saavutada sama efektiivse, kuid vähem põhiõigusi

riivava alternatiivse lahendusega. Mõõdukuse üle otsustamiseks kaalutakse ühelt poolt

põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust.

Riigikohus on rõhutanud, et piirang on proportsionaalne, kui see on saavutatava eesmärgi suhtes

sobiv, vajalik ja mõõdukas (vt näiteks RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 39). Riigikohus

selgitas, et abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem

koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene (RKPJKo 26.03.2009, 3-4-

1-16-08, p 29). Piirangu mõõdukuse üle otsustamisel kaalutakse ühelt poolt legitiimse eesmärgi

olulisust ja teisalt piirangu intensiivsust koormatud kinnisasjade omanike jaoks (RKPJKo

17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 42).

Piirangud peavad olema vajalikud, täitma eesmärki ning olema mõõdukad kaitstava hüve

säilimise ehk eesmärgi saavutamisel. Kaitsekorraga seatavate nõuete ja piirangute eesmärk on

muinsuskaitseala väärtuste säilimine ja muinsuskaitseala kestlik (säästev, jätkusuutlik) areng.

Kaitsekord kehtib koostoimes MuKS-iga. Kaitsekorraga määratakse muinsuskaitsealal

kehtivad üldised nõuded, mis on aluseks kavandatavate tegevuste lubatavuse hindamisel ning

omanike huvide väärtuslikku keskkonda sobitamisel. Seatavad nõuded kohustavad kaasama

kavandatavasse tegevusse Muinsuskaitseametit juhul, kui see tegevus võib omada mõju

10 / 49

kaitstavale väärtusele, sealhulgas seada ohtu selle säilimise või muuta säilimiseks soodsaid

tingimusi.

Kaitsekord on olemuselt üldkorraldusena eelhaldusakt kõikide edasiste üksikjuhtumite

lahendamisel. Kuigi kõik kaitsekorra kui üldkorralduse üksikküsimused tuleb lahendada

maksimaalselt teada oleva teabe alusel ja uurimiskohustust parimal moel rakendades, jäetakse

kaitsekorra normid erinevaid tulevikuvajadusi silmas pidades piisaval määral paindlikuks.

Edasised üksikjuhu kontekstipõhised elulised asjaolud ja vajadused selgitatakse välja ning

kaitseks vajalikud nõuded määratakse kindlaks nii muinsuskaitse eritingimustes, lubades vm

konkreetsetes otsustustes. Just need määratlevad ühtlasi ka omandiõiguse proportsionaalseteks

kitsendusteks olevad tegevused, mis on vajalikud kultuuriväärtuse säilimiseks. Sellel hetkel

kaalutakse uuesti ja täiendavalt üldise huvi ja üksikisiku huvi proportsionaalset tasakaalu. Nii

saab jõuda tulemuseni, et kõik kehtestatud piirangud ja kohustused oleksid konkreetsele isikule

õiglased.

Abinõu sobivuse hindamisel tuleb hinnata, kas see soodustab piirangu eesmärgi saavutamist

ning kaitseb riigipoolse ebamõistliku sekkumise eest. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on

Rakvere ajaloolise linnatuumiku ning seda kujundavate iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust

loovate väärtuste säilitamine ja esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ja linnaruumi kestlik

areng. See on ülekaalukas avalik huvi, mis on legitiimne eesmärk omandipõhiõiguse ja

ettevõtlusvabaduse piiramiseks.

Muinsuskaitseala suhtes riikliku kaitse kehtestamine ja tegevustele kitsenduste seadmine aitab

muinsuskaitseala kui kultuuriväärtuslikku keskkonda säilitada. Seega aitab kaitsekorra

kehtestamine kaasa eesmärgi saavutamisele, mistõttu saab seda pidada sobivaks.

Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamine aitab kaasa rahvusvahelistest lepingutest ja

põhiseadusest tulenevate eesmärkide saavutamisele. Kuna Rakvere muinsuskaitseala vastab

riikliku kaitse eeldustele, saab ala kaitsmist muinsuskaitsealana pidada põhjendatuks. Abinõu

on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava

abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitsekorra regulatsiooni eesmärgi

(kultuuriväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama eesmärki kandvaid, kuid

isikuid vähem koormavaid meetmeid.

Riiklikuks muinsuskaitsealaks tunnistamisega sarnase meetmena on alates 2003. aastast

võimalik kohaliku omavalitsuse üksusel kehtestada planeerimisseaduse alusel üld- ja

detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikke hoonestusalasid, mille eesmärk on tagada piirkonna

kohaliku ajaloo ja arengu seisukohalt väärtuslike alade kaitse, mis hõlmab peamiselt eriilmelisi

elu- ja tööstuspiirkondi. Ala miljööväärtuslikuks tunnistamise õigus on vaid kohaliku

omavalitsuse üksusel. Seega sõltub miljööväärtuslike alade väärtustamine ja kaitse sisustamine,

st kitsenduste kehtestamine ning ala haldamine, täielikult kohaliku omavalitsuse üksuse

poliitikast ja selle muutlikkusest. Seetõttu ongi miljööalade haldamises väga erinevaid

praktikaid, sh selliseid, mille nõuded on rangemad kui on kaitsekordades. Miljööalal

kehtestatakse kaitse- ja kasutustingimused, mis hõlmavad samuti terviklikku miljööd või

keskkonda, millel on ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrk, haljastus, ühtne ja omanäoline

arhitektuur või muu avaliku huvi objekt. Ehitusseadustikus puudub alus nõuda ehitiste

uuringuid, koostada enne projekteerimist muinsuskaitse eritingimusi või eritingimustega

võrreldava põhjalikkusega kultuuriväärtusi kaitsvat dokumenti, nõuda eelprojektist täpsemat

põhiprojekti või muinsuskaitselise järelevalvega võrreldavat järelevalvet tööde tegemise ajal.

Seetõttu ei ole alternatiivne valik loobuda kaitsekorraga nõuete kehtestamisest ning jätta see iga

valla ja linna vabaks hindamis- ja kaalutlusotsuseks, olemuslikult sama tõhus meede üleriikliku

11 / 49

ajaloo- ja kultuuripärandi kaitsmiseks kui seda on kohase kaitse kehtestamine kaitsekorraga.

Pidades silmas PS § 32 omandiõiguse kaitset, näeb MuKS riikliku kaitse kehtestamisel

omandiõiguse piiramiseks ette põhjalikuma regulatsiooni ja rohkem tingimusi, kui selleks on

võrdlusena kohaliku kaitse reeglid planeerimisseaduses (nt PlanS § 74 lg 3: „Üldplaneeringu

alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi“). Lisaks konkreetsetele materiaalõigusnormidele

on kaitsekorra kehtestamiseks eriline menetlus, mille kohustuslikuks osaks on ulatuslik ja

avalik kaasamine, seisukohtade ja vastuväidete ära kuulamine, kooskõlastamisring ja

kehtestamine Vabariigi Valitsuses.

Miljööala ja muinsuskaitseala erinev kaitse lähtub kohaliku ja riikliku tasandi kaitse vajaduse

erinevusest. Lähtudes MuKS § 10 lg-st 1: Riikliku kaitse alla võtmise eelduseks on, et

kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa,

millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus

tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Muinsuskaitseamet on hinnanud kaitsekorra seletuskirjas

peatükis 2 Rakvere muinsuskaitseala riikliku kaitse eelduseid ning on seisukohal, et 1973. aastal

muinsuskaitsealaks tunnistatud alal on jätkuvalt riikliku kaitse eeldused täidetud.

Kohaliku tasandi kaitse meetmete rakendamine võimaldab väärtustada üksikobjekte, alasid ja

paiku, mille riiklik kaitsmine pole hädavajalik. Riigikohus on samuti selgitanud, et kohaliku

tasandi ja riikliku tasandi kaitse eesmärgid ei ole ühesugused (RKHKo 30.05.2019, 3-17-563,

p 9). Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et Rakvere muinsuskaitseala puhul on tuvastatud vastavus

riikliku kaitse eeldusele, ei saa riiklikult olulise kultuuripärandi puhul pidada selle kaitsmist

üksnes läbi kohalikuks miljööväärtuslikuks hoonestusalaks määramise piisavaks meetmeks,

kuna see ei pruugi tagada kultuuripärandi säilimist.

Seejuures ei ole välistatud kohaliku ja riikliku tasandi koostöö riikliku kultuuripärandi kaitsel.

Kohaliku omavalitsuse üksusel on jätkuvalt võimalus halduslepingu alusel

Muinsuskaitseametilt üle võtta muinsuskaitsealal riikliku kaitse tagamine (riiklik järelevalve,

dokumentide ja taotluste menetlemine jmt). Sellisel juhul peab kohalik omavalitsus tagama oma

koosseisus vastava pädevusega pärandispetsialisti olemasolu, et riikliku kultuuripärandi

säilimine oleks tagatud. Seni ei ole Rakvere Linnavalitsus avaldanud soovi muinsuskaitseala

pärandi riikliku kaitsega ise halduslepingu alusel tegelema asuda.

Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks kaalutakse iga kord ühelt poolt isikutele antud õigusesse

sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Kaitsekorra

kehtestamisega kaasnevad mõningad kitsendused omandiõigusele, millega seatakse omandi

kasutamisele piirangud. Samas arvestatakse, et Rakvere ajalooline linnatuumik on olnud

riikliku kaitse all alates 1973. aastast, st et praegu kehtib alal Rakvere vanalinna

muinsuskaitseala põhimäärus, millest on seni tulenenud piirangud kinnisasjade kasutamisele.

Piirangud ei muuda kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda

oluliselt, mistõttu ei saa seatavaid piiranguid pidada intensiivseteks. Samuti olid alal kinnisasju

omavad isikud kaasatud kaitsekorra kehtestamise menetlusse, mis andis neile võimaluse oma

huvide kaitsmiseks ja seisukohtade esitamiseks juba enne kaitsekorra kehtestamist. Seega aitab

kaitsekorra kehtestamine kaasa eesmärgi saavutamisele seadmata samas isikutele senisest

intensiivsemaid piiranguid.

Kultuuripärandi säilimine on oluline avalik huvi, mille üheks tähtsamaks eelduseks on

järjepidevus. Kultuuripärandi säilimisest kasusaajaks on kõik alal asuvate kinnisasjade

omanikud, kelle vara väärtus sõltub muinsuskaitseala kui elukeskkonna väärtuste säilimisest.

Lisaks kinnisvara omanikele on kasusaajateks ka teised linnaelanikud, ettevõtjad ja linna

külastajad, kelle jaoks on hästi säilinud linn oluliseks sihtkohaks.

12 / 49

Muinsuskaitseala kehtestamise asemel teiste õiguslike võimaluste kasutamine eeldaks, et

muinsuskaitsealaks olemise eeldused on lõppenud. Riikliku kaitse eeldusele vastavuse

hindamine näitas, et muinsuskaitseala vastab kõigile eeldustele. Seetõttu arvestades MuKS-st

tulenevat regulatsiooni ja senist järjepidevust kultuuripärandi säilitamisel, saab kaitsekorra

kehtestamist pidada igakülgselt põhjendatuks ja proportsionaalselt vajalikuks valikuks.

Proportsionaalsusele lisaks on kaalutud kitsenduste ulatust ja nende leevendamise

võimalikkust. Korralduse koostamisel seati eesmärgiks vähendada seniseid kitsendusi

omandiõigusele. Ühe nõudena taotletakse seni kehtiva põhimääruse järgi Muinsuskaitseametilt

luba kõigi muinsuskaitsealal asuvate hoonete siseruumides ehitamiseks. Lähtudes hoonetes

säilinud väärtustest tehakse hoonetele seatavates kitsendustes leevendused. Selleks jagatakse

muinsuskaitsealal paiknevad hooned kolme kaitsekategooriasse (A-, B- ja C-kaitsekategooria).

Vastavalt määratud kaitsekategooriale vähendatakse omandipõhiõiguse piiranguid võrreldes

senise korraga. Hoonete puhul, mille kultuuriväärtus tervikuna on kõrgem (A-kaitsekategooria),

jäävad kehtima seni kõikidele muinsuskaitsealal asuvatele hoonetele kehtinud nõuded. A- ja B-

kaitsekategooria kultuuriväärtuslikele hoonetele jääb kehtima muinsuskaitse eritingimuste

vajalikkuse nõue. B-kaitsekategooria hooned vabastatakse Muinsuskaitseameti loakohustusest

siseruumides ehitamisel ning C-kaitsekategooria hoonete puhul kaob senine muinsuskaitse

eritingimuste ja tööde tegemise loa taotlemise nõue. Võrreldes senise muinsuskaitseala

põhimäärusega (kehtestatud 2006. aastal) leevendab uus kaitsekord piiranguid oluliselt.

Kaitsekorraga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab muinsuskaitsealal

asuva kultuuripärandi säilimiseks ja kestlikuks arenguks soodsa seisundi ning on

proportsionaalne kaitse eesmärgiga.

Kaitsekorra nõuded on sõnastatud nii konkreetselt kui võimalik, kuid jättes neisse siiski sisse

vajalikul määral paindlikkust edasiste otsuste jaoks. Edaspidi saab näiteks muinsuskaitse

eritingimusi andes või töödeks luba andes lähtuda ühelt poolt MuKS-ist ja kaitsekorrast ning

teisalt iga konkreetse elulise juhtumi kontekstipõhistest vajadustest. Sellisel kujul saab

tasakaalustatult arvestada avalikuks huviks oleva ajaloo- ja kultuuripärandi kaitsega kui ka

erahuviga ning leida nende õiglane tasakaal – teha üksikjuhu õiglane otsustus. Seega ei määra

omandiõiguse kitsenduse proportsionaalsust kindlaks kaitsekord, vaid see määratakse kindlaks

MuKS-i, kaitsekorra ja taotluse lahendamise oluliste asjaolude koostoimes.

4. Korralduse sisu

Korraldusega sätestatakse muinsuskaitseala nimetus ja piir (I osa); kaitse eesmärk, väärtused ja

nende hoidmise põhimõtted (II osa); muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid (III osa);

muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded (IV osa); muinsuskaitseala

kaitsevööndi eesmärk ja nõuded selle tagamiseks (V osa); leevendused tööde tegemise loa- ja

teavitamise kohustusele muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis (VI osa); muinsuskaitsealal

paiknevate kinnismälestiste kaitsevööndid (VII osa) ja korralduse jõustumine (VIII osa).

Korralduse lisad on lisaks pdf-vormingule kättesaadavad ka ArcGIS veebikaardina.10

Korralduse põhjendused on antud seletuskirjas. Seletuskirja lisadeks on inventeerimisaruanne

koos hoonete kaitsekategooriate ja nende põhjenduste tabeliga (seletuskirja lisa 1),

muinsuskaitsealal asuvate hoonete menetluskord ja Muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt

tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast (seletuskirja lisa 2) ning Rakvere

10 Vt Rakvere muinsuskaitseala kaitsekord

13 / 49

muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja

vastuväited ning ameti seisukohad (seletuskirja lisa 3).

Korralduse I osa. Muinsuskaitseala nimetus ja piir

Punktis 1 sätestatakse muinsuskaitseala kaitse kehtestamine, selle järjepidevus ja nimetus.

Rakvere muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) on võetud riikliku kaitse alla

eesmärgiga kaitsta ja säilitada Rakvere linna ajaloolist linnatuumikut, sest see

kultuuriväärtusega maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa.

Muinsuskaitseala on riikliku kaitse all eesmärgiga kaitsta ja säilitada Rakvere linna ajaloolist

linnatuumikut. Muinsuskaitseala nimetus on muudetud võrreldes senisega lühemaks ja

selgemaks. Senine nimetus „Rakvere vanalinna muinsuskaitseala“ ei peegelda tegelikku

muinsuskaitsealaga hõlmatud piirkonda. Rakveres hõlmab ajalooline linnatuumik kesk- ja

varauusaegset linna osa, Vallimäge ordulinnuse varemete ja seda ümbritseva eelkaitsevööndiga

ning Rakvere mõisa ja pargi ala. Seetõttu on korrektne nimetus Rakvere muinsuskaitseala.

Korralduse punktis 2 antakse muinsuskaitseala sisuline määratlus. Muinsuskaitseala hõlmab

Rakvere linna ajaloolist linnatuumikut, mille moodustavad kesk- ja uusaegne vanalinn,

Vallimägi ordulinnuse varemete ja seda ümbritseva eelkaitsevööndiga, endine Rakvere

mõisasüda koos pargiga.

Korralduse punktis 3 sätestatakse muinsuskaitseala ning selle kaitsevööndi piir. Piirid on

kujutatud korralduse lisas 1 toodud kaardil.

Muinsuskaitseala piiri kujunemine alates selle esmakordsest kehtestamisest on toimunud

järgmiselt:

1) 1973. aastal moodustati muinsuskaitseala, mis hõlmas Vallimäge (lossimägi), Pikka tänavat

koos hoonestusega, teatri parki ja osa Tallinna tänavast.

2) 1997. aastal kinnitati muinsuskaitseala põhimäärus, piir ja kaitsevööndi piir.

Muinsuskaitseala koosnes ordulinnuse maa-alast ning ajaloolisest linnatuumikust koos

tänavatevõrgu ja hoonestusega. Muinsuskaitseala piir kulges mööda Tallinna, Näituse, Vabriku

ja Tiigi tänavat, Vabriku tänava idapoolsete kinnistute piire, Jakobsoni ja Silla tänavat, Pika

tänava ida- ja läänepoolsete kinnistute piire, Tõusu tänava lõunapoolsete kinnistute piire kuni

Tammikusse viiva teeni ning edasi mööda Tõusu ja Vallikraavi tänavat. Muinsuskaitsealale

kehtestati kaitsevöönd, mille piir kulges raudteejaamast läänes paiknevast viaduktist piki

raudteed kuni raudtee üleminekuni ojast, paralleelselt Kalda tänavaga kvartalisiseseid krundi

piire mööda raudteest lõunasse kuni 50 m kauguseni muinsuskaitseala piirist, 50--70 m

kaugusel piki muinsuskaitseala ida-, kagu- ja lõunapiiri sellest väljaspool kuni ristumiseni Õie

tänavaga, piki Õie tänavat kuni ristumiseni Mädapea teega, mööda Mädapea teed kuni

ristumiseni ringteega, mööda ringteed kuni eespool nimetatud viaduktini.

3) 2006. aastal liideti muinsuskaitseala koosseisu Pika tänava lõunapoolsed kinnistud kuni Vee

tänavani, J. Kunderi tänava kinnistud 1-4, Tammiku tänava alguse kinnistud ning täpsustati

muinsuskaitseala piiri kogu ulatuses. Samuti täpsustati muinsuskaitseala kaitsevööndi piire.

Võrreldes kehtiva põhimäärusega muudetakse korraldusega vähesel määral nii

muinsuskaitseala kui kaitsevööndi piire. Muinsuskaitseala ja kaitsevööndi kehtivad piirid

vaadati üle tervikuna, analüüsides alal asuvat hoonestust ja linnaruumi elemente, et kaitstavate

väärtustega ala vastaks tervikuna muinsuskaitseala kaitse eesmärkidele ja kriteeriumitele.

Analüüsi tulemusena leiti, et osad muinsuskaitseala koosseisus olnud hooned ja kinnistud ei

toeta muinsuskaitseala eesmärki ja väärtusi.

14 / 49

Muinsuskaitseala lõunaosas on muinsuskaitsealalt välja arvatud Tammetõru tn 3, Tammetõru

tn 7, Tammiku tn 5 (osaliselt) ning Tammetõru tn 9 (osaliselt) kinnistud. Kogu nimetatud alal

hakkavad kehtima kaitsevööndi nõuded.

Muinsuskaitseala idapoolses osas on muinsuskaitsealalt välja arvatud Sauna tn 3, Silla tn 3a,

Silla tn 3b, Kooli tn 1/Spordi tn 16, Spordi tn 20, Spordi tn 26 ja Spordi tn 28 kinnistud. Nendel

kinnistutel asuvad hooned on hilisemad ning neil puudub linnaruumiliselt tugev side

muinsuskaitsealaga. Need ei sobitu alale oma mahult, materjalikasutuselt ega ka

krundistruktuurilt. Tegu ei ole kultuuriväärtusliku hoonestusega ning nende ümberehitamisel ei

ole muinsuskaitselised kitsendused põhjendatud. Kogu nimetatud alal hakkavad kehtima

kaitsevööndi nõuded.

Kui muinsuskaitseala kaitsevöönd kujutab endast puhverala muinsuskaitseala ümber, mis peab

tagama muinsuskaitseala säilimise sellele sobivas keskkonnas ning ala vaadeldavuse, siis

muinsuskaitseala on maa-ala, mis esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa.

Sellest tulenevalt kehtivad muinsuskaitsealal ja muinsuskaitseala kaitsevööndis tööde

tegemisele eri kaaluga nõuded.

Muinsuskaitseala kaitsevöönd on jagatud kaheks osaks: vahetu kontaktala muinsuskaitsealaga

(kaitsevööndi 1. osa) ja ala, kust avaneb oluline vaade muinsuskaitsealale (kaitsevööndi 2. osa).

Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk vastavalt MuKS § 14 lg-le 3 on muinsuskaitseala

säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, et vältida järske üleminekuid hoonestuse

mastaapsuses ja tiheduses ning muinsuskaitseala vaadeldavus olulistest vaatepunktidest.

Kaitsevööndi 1. osas on topeltkaitse vältimiseks vähendatud edelaosas Rakvere tammiku

piirkonnas kaitsevööndit, viies muinsuskaitseala kaitsevööndi läänepiiri kokku Rakvere

tammiku maastikukaitseala idapiiriga, ning Rakvere linnakalmistu piirkonnas, viies

muinsuskaitseala kaitsevööndi lõunapiiri kokku linnakalmistu põhjapiiriga ning sealt sujuvalt

Kastani ja Vee tänavani.

Kaitsevööndi 1. osasse on lisatud ala Sauna, Silla ja Spordi tn piirkonnas, mis kuni käesoleva

kaitsekorra jõustumiseni asus muinsuskaitsealal.

Kaitsevööndi 2. osas on muinsuskaitsealale avanevate vaadete määratlemisel võetud aluseks

Rakvere ordulinnuse varemete ja Kolmainu kiriku nähtavuse analüüsi tulemused 11 ning

Rakvere linna üldplaneering. 12Rakvere muinsuskaitsealale avanevate oluliste vaadetena on

määratletud vaated Ringteelt ordulinnuse varemetele ja Kolmainu kiriku tornile.

Kaitsevööndi 2. osa on vähendatud Kreutzwaldi tänavast põhja pool ja Ringtee ning

Kreutzwaldi tänava ristmikust kagus oleva ala arvel, mis on hoonestatud nii, et sealt ei avane

vaateid linnusele ega muinsuskaitsealale ning hoonete laiendamine selles piirkonnas ei mõjuta

oluliselt muinsuskaitseala, sh linnuse ega kiriku vaadeldavust.

Kaitsevööndi 2. osa on vähendatud lõunaosas Annemäe teest lõunas, kuna teest lõunapool asuv

hoonestus ei mõjuta linnusevaremete vaadeldavust.

11 Alusuuring „Rakvere linnuse ja Kolmainu kiriku nähtavuse analüüs“. Inphysica technology OÜ, 2023 12 Rakvere linna üldplaneering. Urban Mark OÜ, 2009

15 / 49

Korralduse II osa. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise

põhimõtted

Korralduse punktis 4 sätestatakse muinsuskaitseala kaitse eesmärk. 2006. aastal kehtestatud

Rakvere vanalinna muinsuskaitseala põhimääruses on muinsuskaitseala eesmärgina käsitletud

ainult väärtuste säilitamist. Eelnõuga see eesmärk säilib, samas tuuakse välja, et oluline ei ole

ainult passiivne säilitamine, vaid ka kultuuriväärtusliku keskkonna ja hoonestuse kasutamine

ning kestlik areng. Seejuures on hoonestuse ja linnaruumi uuendamisel eesmärgiks tuua

olemasolevaid kultuuriväärtuseid esile, mitte neid rikkuda või varjata (sh peetakse silmas nii

arhitektuurseid kui ka arheoloogilisi väärtusi). Kestliku arengu all peetakse silmas

linnakeskkonna arendamist viisil, kus olemasolevat ressurssi kasutatakse mõistlikult, sh

olemasolevate hoonete kasutuses hoidmise ja nende kaasajastamise kaudu. Ajastu- ja

kohatunnetuse loomise all mõistetakse Rakvere muinsuskaitsealale omaseid unikaalseid

linnaruumilisi, arhitektuurseid, arheoloogilisi, haljastuslikke ja maastikulisi eripärasid, mis

loovad linnale iseloomuliku ilme ja identiteedi.

Korralduse punktis 5 sätestatakse, et muinsuskaitsealale kohaldatakse lisaks kaitsekorrale ka

MuKS-ist tulenevaid sätteid. Seetõttu ei ole kaitsekorras korratud muinsuskaitsealal asuvatele

mälestistele esitatavaid nõudeid ega tehtavatele töödele kehtivaid nõudeid. See tähendab, et

muinsuskaitseseadust ja kaitsekorda tuleb rakendada koos. Kaitsekord ei sisalda

muinsuskaitsealal asuvatele mälestistele esitatavaid nõudeid, sh tööde tegemisele. Mälestiste

reguleerimine ei kuulu kaitsekorra esemesse ning see tuleneb otse MuKS-ist.

Korralduse punktis 6 loetletakse muinsuskaitsealal kaitstavad väärtused. Väärtustena on

loetletud peamised muinsuskaitseala tunnused, mille säilitamine ja esiletoomine on oluline, et

täita Rakvere muinsuskaitseala kaitse eesmärki. Neid on selgitatud ka seletuskirja

sissejuhatuses seoses muinsuskaitseala kriteeriumidele vastavuse hindamisega.

Muinsuskaitseala väärtused on sisuliselt üldjoontes sarnased senises Rakvere vanalinna

muinsuskaitseala põhimääruses sõnastatud eesmärkidele, kuid sõnastatud täpsemalt, et anda

selgemad ja sisulisemad suunised nii muinsuskaitseala hoonete omanikele, projekteerijatele kui

ka ametnikele. Seniste eesmärkide seast on välja jäetud need, mis käsitlesid „muinsuskaitsealale

ja sellel paiknevatele ehitistele kahjulike ja sobimatute kasutusviiside väljatõrjumist;

ehitusajalooliselt väärtusetute ning keskkonda esteetiliselt risustavate väikeehitiste

lammutamist või nende muinsuskaitsealalt väljaviimist; ajaloolisesse keskkonda mittesobivate

rajatiste ja muude objektide püstitamise vältimist või nende muinsuskaitsealalt väljaviimist.“

Praktikas ei ole juba ammu olnud muinsuskaitses tavaks nõuda olemasolevate väikeehitiste ja

rajatiste lammutamist või keelata „sobimatuid“ kasutusviise. Eraomandi tingimustes on sellised

eesmärgipüstitused kohatud. Väljaviimise ja lammutamise asemel on tänapäeval otstarbekam

seada tingimused ümberehitamiseks, mille abil saab ka sobimatute ehitiste uuendamisel nende

välisilmet parandada.

Korralduse punktis 6.1 on väärtusena välja toodud Rakvere muinsuskaitseala roll, milleks on

mitmekesine, inimmõõtmeline ja kultuurimälu hoidev elu-, töö-, äri-, õppe- ja puhkekeskkond,

milles on võimalik tunnetada linna ajalugu erinevate kihistuste kaudu. See tähendab, et lisaks

riiklikult olulisele kultuuriväärtuslikule keskkonnale on muinsuskaitseala elav linnaruum, mida

kasutatakse väga erinevates funktsioonides. Mitmekesisusena mõistetakse nii arhitektuurset,

16 / 49

ajastulist kui ka kasutusviiside mitmekesisust. Kasutusviiside mitmekesisus hoiab linnatuumiku

elavana ja kasutuses, see omakorda tagab hoonete ja muude väärtuste säilimise.

Rakvere muinsuskaitseala puhul on lisaks elu-, äri- ja töökeskkonnale tegemist

õppekeskkonnaga, kus paiknevad Rakvere Waldorfkool ja mitmed erinevad loovuskoolid.

Uuendatud tänavaruum on hoogu andnud mitmete äride (kohvikud, baarid, poed jms) loomisele

vanades hoonetes.

Lisaks on Rakvere muinsuskaitseala kultuuriväärtuslik puhkekeskkond, kus käiakse veetmas

vaba aega, et avastada ja nautida linna rikkalikku kultuuripärandit. Rakvere muinsuskaitseala

toetab Vallimäe kultuurikeskuse, Rakvere teatri, Aqva Spaa ning paljude teiste Rakvere linna

turismimagnetite toimimist, andes nii sise- kui ka välisturistidele hea võimaluse saada osa

väikelinna ajaloost. Rakvere muinsuskaitsealal on ka linna ainus kunstigalerii ning mitmeid

muuseume.

Kultuurimälu hoidmise all mõistetakse kollektiivset teadmist oma ajaloo ja ühiste juurte kohta,

mis liidab kogukondi. Muinsuskaitsealal on võimalik tunnetada linna ja selle elanike ajalugu

erinevate kihistuste kaudu, mis võimaldab tajuda ajaloolist keskkonda kultuurimälu hoidva

elukeskkonnana.

Korralduse punktis 6.2 on loetletud Rakvere muinsuskaitseala füüsilised väärtused:

muinasajast tänapäevani kujunenud ja säilinud linnaehituslik tervik, sealhulgas hooned ja

rajatised (edaspidi ehitised), tänavavõrk, krundi- ja hoonestusstruktuur, maastiku- ja

pinnavormid, väljakud, hoovid ja aiad (edaspidi õuemaa), haljasalad, linnaruumi elemendid,

katusemaastik, arheoloogiline kultuurkiht, Vallimägi ordulinnuse varemetega ning mõisasüda

koos pargiga.

Need tuleb kaitsekorra järgi säilitada, muutuste kaalumisel eelistatakse neid muudele

väärtustele ning hoidutakse nende rikkumisest ja hävitamisest.

Korralduse punktis 6.3 on väärtusena esile toodud ka muinsuskaitsealale avanevad olulised

vaated, muinsuskaitsealal avanevad sisevaated ja kultuuriväärtuslike ehitiste vaadeldavus.

Vaadeldavus on muinsuskaitseala kui ajaloolise linnakeskuse üks olulisi väärtusi. Linnasüda on

ajalooliselt koondanud tähtsaid avalikke hooneid, mis on olnud maastikul visuaalseks

orientiiriks. Ka mujalt linnaruumist neile dominantidele avanev vaatesiht võib olla iseseisev

väärtus lisaks ala enese väärtustele. Rakverele on iseloomulik valdavalt madal ja tihe hoonestus,

millest eristub kirikutorn ning linna kohal kõrguvad ordulinnuse varemed. Olulised vaated on

kirjeldatud korralduse punktis 25 ning määratletud kaardil korralduse lisas 1. Muinsuskaitsealal

avanevaid sisevaateid välja joonistatud ei ole, nendeks loetakse kõiki vaateid piki

muinsuskaitseala ajaloolisi tänavaid (korralduse punkt 24.2). Kultuuriväärtuslike ehitiste

vaadeldavuse säilitamine on üldine printsiip, mis tähendab, et hoonete fassaadid, ordulinnuse

varemed jm ajaloolised ehitised peaksid olema linnaruumis nähtavad, mitte varjatud

reklaamikandjate vms taha. Kultuuriväärtuslike hoonetena mõistetakse korralduse punktides 10

ja 11 defineeritud A- ja B-kaitsekategooria hooneid, st hooneid, mille autentsena säilitamine on

nõutav.

Korralduse punktis 7 on täpsustatud punktis 6.2 toodud väärtused, loetledes

linnaehitusliku terviku väärtuslikumad kihistused. Väärtuslike kihistuste määratlemisel on

tuginetud kaitsekorda välja töötava töörühma aruteludele ja kaasamisüritustel tehtud

ettepanekutele. Alapunktides 1–5 nimetatu ei ole ammendav loetelu Rakvere muinsuskaitseala

17 / 49

väärtustest. See toob esile, millised ehitised jt linnaruumi osad Rakvere ajaloolist linnatuumikut

enim iseloomustavad ja moodustavad selles domineeriva ja kohatunnetust loova osa.

Punktis 7.1 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvaks ordulinnuse varemed

eelkaitsevööndiga ning muinas-, kesk- ja uusaegse kihistuse maa all ja maa peal säilinud osad,

sealhulgas kesk- ja varauusaegsete ehitiste jäänused, matmispaigad ning arheoloogiline

kultuurkiht.

Rakvere ordulinnuse varemed on linna sümbolobjekt ja maamärk. Oluline on ka linna maa all

peituv ajalugu ehk arheoloogiline kultuurkiht ja erinevate kihistuste säilinud osad ning selles

leitud ehituskonstruktsioonid, -detailid või muud elemendid.

Punktis 7.2 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvaks 18. –20. sajandist säilinud

kultuuriväärtuslikud hooned ja hilisemad hoonestusstruktuuri sobituvad hooned.

Muinsuskaitsealal on säilinud märkimisväärsel hulgal Rakverele iseloomulikke puidust

vanabalti-stiilis elamuid. Samuti kujundas linna ilmet historitsismi periood, kus matsakate

vanabalti elamute vahele pikiti uhkemaid paekivi-ja tellishooneid, mille algupärane arhitektuur

on tänaseni selgesti loetav. Mitmete hoonete puhul on paekivi ja tellist omavahel

kombineeritud. Arhitektidest kasutas sellist fassaadikujundust Friedrich Ferdinand Modi ning

tema käekirja näeb Rakvere muinsuskaitsealal mitmete hoonete juures. Muinsuskaitsealalt ei

puudu ka eesti- ja nõukogudeaegset funktsionalismi suunda esindavad hooned, ega ka mõned

mahult hästi sobituvad postmodernistlikud hooned.

Punktis 7.3 on linnaehitusliku terviku ühe väärtusliku kihistusena nimetatud

kultuuriväärtuslikke interjööre ja nende osi. See viitab korralduse punktis 11 määratletud A-

kaitsekategooria hoonetele, mida tuleb säilitada autentsena nii eksterjööris kui ka interjööris.

A-kaitsekategooria on määratud hoonetele, milles on teadaolevalt säilinud väärtuslikud

interjöörid või nende osad. B- ja C-kaitsekategooria hoonetel teadaolevalt väärtuslikke

interjööre ei ole, kuid kuna paljudes neist ei ole tehtud uuringuid ja varasemad ehitus- ja

viimistlusdetailid võivad olla hilisematega kinni kaetud, võib kultuuriväärtuslikke interjööre

või selle osi (näiteks lae- või seinamaalingud, tapeedid ajaloolised põrandad jms) tulla välja

sisetööde käigus ka neis hoonetes. Sel juhul tuleb neist leidudest MuKS § 60 alusel

Muinsuskaitseametile teada anda, kes saab omanikku nõustada, soovitusi anda või säilitamist

toetada. Kuna terviklikke või hoone ehitusaegseid interjööre on säilinud pigem vähe,

väärtustatakse lisaks terviklikele kultuuriväärtuslikele interjööridele (A-kaitsekategooria

hooned) ka selliseid, kus on säilinud kunagiste interjööride fragmente või detaile.

Punkt 7.4. Üheks oluliseks väärtuseks muinsuskaitsealal on ajalooline (II maailmasõjaks välja

kujunenud) kinnistustruktuur, mis on mõjutanud hoonestuse kujunemist ja eluolu läbi

aastasadade. Kaitsekorra alusuuringuna läbi viidud Rakvere kinnistustruktuuri analüüs13 näitas,

et analüüsitud muinsuskaitseala 181 krundist on oma algse ruumikuju säilitanud vähemalt 44.

Ajalooliste kinnistute säilitamine on muinsuskaitseala kontekstis oluline, kuna need

väljendavad kinnistu ja sellel asuva hoonestuse ajalist seotust ja linnaehitusliku arengu

järjepidevust.

Punktis 7.5 on väärtuslikuma kihistuse osana nimetatud kõrghaljastus õuemaal ja avalikus

ruumis (tänavad, platsid, avalikud haljasalad jms) ning väärtuslikud haljasalad (Rakvere kiriku

aed, J. Kunderi monumendi plats, F. R. Kreutzwaldi monumendi plats, Vallimäe haljasala,

13 Alusuuring Rakvere muinsuskaitsealal paiknevate ajalooliste kinnistute kaardianalüüs, Muinsuskaitseamet

2023

18 / 49

Rakvere kirikupark, Rakvere mõisa park), mis on hoonete kõrval üheks oluliseks linna miljööd

kujundavaks elemendiks.

Korralduse punktis 8 on kirjeldatud muinsuskaitseala väärtuste hoidmise põhimõtted,

mis annavad kaitsekorra kohaldamisele suuna ning on vajalikud nõuete sisustamisel.

Sõnastamisel on lähtutud Eestis väljakujunenud muinsuskaitse praktikast, mis omakorda

lähtub valdkonna rahvusvahelisest kogemusest ja juhendmaterjalidest, sh UNESCO ajaloolist

linnamaastiku käsitlevast soovitusest (2011) 14 , ICOMOSi Veneetsia hartast (1964) 15 ja

ICOMOSi Washingtoni hartast (1987)16. Põhimõtted lähtuvad eesmärgist säilitada ja tuua esile

muinsuskaitseala väärtuseid ning on juhindumiseks muinsuskaitsealal muudatuste

planeerimisel ja plaanitavate muudatuste lubatavuse kaalumisel. Need täiendavad MuKS §-s 3

kehtestatud muinsuskaitse põhimõtteid, milleks on muuhulgas ettevaatuspõhimõte,

kultuuripärandi ja - mälu hoidmine ja edasikandmine järgmistele põlvedele, piirkondade

identiteet ja eripära, mitmekesine ning kultuurimälu kandev elukeskkond, ligipääsetavus

kõikidele inimestele, autentsuse säilitamine ning selle potentsiaalse terviklikkuse taastamine,

algupäraste materjalide ning traditsiooniliste töövõtete ja tehnoloogiate kasutamine, kõigi

ulatuslik koostöö ning avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatus ning

proportsionaalsus.

Punktis 8.1 rõhutatakse, et muinsuskaitseala uuendused lähtuvad kestlikust arengust ja

sobitatakse kokku kultuuriväärtusliku keskkonnaga, toetades muinsuskaitseala eesmärke ja

parandades elukeskkonna kvaliteeti. St ehituslikud muudatused muinsuskaitsealal on

võimalikud, kuid nende kavandamisel tuleb kaaluda, kas need väärindavad või pigem rikuvad

olemasolevaid kultuuriväärtusi ja elukeskkonda. Muinsuskaitseala näol on tegu

väljakujunenud keskkonnaga, kus on seatud eesmärgiks olemasolevate väärtuste säilitamine ja

esile toomine, uuenduste tegemisel tuleb seda arvesse võtta. Kestlik (keskkonda ja

kultuuripärandit hoidev) arendamine rahuldab praeguste põlvkondade vajadused, kahjustamata

tulevaste põlvkondade võimalusi muinsuskaitseala kultuuripärandit kasutada ja sellest osa

saada. Samas on kaitstaval alal oluline pidev elukeskkonna kvaliteedi parandamine ja

kaasaegsete mugavustega täiendamine nii palju kui võimalik, et ajaloolised hooned oleksid

jätkuvalt atraktiivsed elamiseks ning muinsuskaitseala ei jääks tühjaks.

Punktis 8.2 täpsustatakse eelpool väärtusena nimetatud funktsionaalse mitmekesisuse

hoidmist: muinsuskaitsealal ei ole oluline mitte iga kinnistu sihtotstarbe säilitamine, vaid

eelkõige on vajalik hoida ajalooliselt avalikus kasutuses olnud hoonete ja alade (nt

ühiskondlikud hooned, koolihooned, avalikud haljasalad jms) jätkuvat toimimist avalikus

funktsioonis. See aitab säilitada linna elava ning toimiva elukeskkonnana, välistades

monofunktsionaalsuse või sõltuvuse vähestest kasutusliikidest.

Punktis 8.3 rõhutatakse vajadust eelistada muinsuskaitsealal olemasolevate ajalooliste

hoonete jätkuvat kasutamist või uuesti kasutuselevõttu, kui need on tühjaks jäänud.

Muinsuskaitseala hoonestuse säilimist aitab tagada nende kasutamine ja pidev hooldamine.

Tühjalt seisvad hooned jäävad reeglina hoolduseta, hakkavad lagunema ja nende

kultuuriväärtus võib hävida. Keskkonna seisukohast on kõige kestlikum kasutada juba ehitatud

hoonestust, seda kaasaja vajadustele vastavaks kohandades ja arendades. Riik saab hoonete

kasutuses hoidmist soodustada, eraldades selleks riiklikke toetusi. Uushoonestuse rajamisel

14 UNESCO Ajaloolist linnamaastikku käsitlev soovitus https://unesco.ee/dokumendid/unesco-soovitused-eesti-

keeles/ 15 ICOMOS-i Veneetsia harta https://www.icomos.org/images/DOCUMENTS/Charters/venice_e.pdf 16 ICOMOS-i Washingtoni harta https://www.icomos.org/images/DOCUMENTS/Charters/towns_e.pdf

19 / 49

tuleb arvestada kogukulu ühiskonnale, sh kasutusest välja jääva kõrge kultuuriväärtusega

ehitiste säilitamiskohustust ning sellega kaasnevaid kulusid.

Punktis 8.4 mõistetakse ligipääsetavuse all muinsuskaitseala ja seal paiknevate hoonete

füüsilist ligipääsetavust, mis arvestab kõikide kasutajate vajadustega. Sellega antakse juhis, et

kus võimalik, tuleb ligipääsetavust suurendada, mis võimaldab ajalooliste hoonete kasutamist

rohkemates funktsioonides ning erineval viisil liikuvatele, erineva suuruse ja vanusega

inimestele. Samas peab silmas pidama, et ehituslikud muudatused ligipääsetavuse

suurendamiseks ei tohi kultuuripärandit kahjustada. Lahenduste sobivust kaalutakse,

arvestades asukohta linnaruumis, hoone kultuuriväärtust ja lahenduse mõju sellele.

Lisaks ligipääsetavusele seatakse eesmärgiks ka vanalinna hoonestuse energiatõhususe

parandamine. Samas ei saa hooneid kaasajastades kaotada nende ajaloolist ilmet ega

kahjustada arhitektuuriväärtust (nt hoone energiatõhususe parandamiseks ei saa üldjuhul välja

vahetada väärtuslikke ajaloolisi aknaid ja uksi, küll aga lisada pakettklaase sisemisele raamile,

tihendeid, vajadusel akendele lisaraame ja uste taha sisemisi tuulekodasid).

Kultuuriväärtuslike hoonete ilme muutmise piiramine ning seeläbi hoonete ja nende

kujundatud terviklike kultuuriväärtuslike keskkondade säilitamine on üks muinsuskaitse

põhilisi eesmärke. Rakvere muinsuskaitseala kaitsekord ja Eesti pärandihalduse praktika

laiemalt võimaldavad hoonete soojustamist viisil, mis kultuuriväärtust ei kahjusta. Hoonete

energiatõhusaks muutmine on kompleksne teema ning välisseinte soojustamine on sellest vaid

üks osa. Iga objekti energiatõhususe parandamise võimalused on erinevad. A ja B

kaitsekategooria hoonete restaureerimiseks väljastatavate muinsuskaitse eritingimustega

hinnatakse iga hoone välispidise soojustamise võimalusi. Välispidisel soojutamisel tuleb

tagada hoone algupäraste proportsioonide taastamine – räästa pikkus, avade asetus ja sokli

paiknemine fassaadi välispinna suhtes. Proportsioonide taastamise nõue tagab selle, et hoonele

lähenetakse kui tervikule ja selle kultuuriväärtuslik välisilme taastatakse.

Punktis 8.5 selgitatakse, et kultuuriväärtuslikke hooneid ehk A- ja B-kaitsekategooria hooneid

säilitatakse ja hooldatakse, st eesmärk on tagada nende pikaaegne säilimine eelkõige läbi

järjepideva hoolduse. Iga omaniku kohustus on enda kinnisvara hooldada. See on osa

säilitamiskohustusest vastavalt MuKS § 33 lg-le 3. Hooldustööd ei ole loakohustuslikud.

Muinsuskaitseametil on võimalik nende teostamist nõustada, toetada, samuti anda

hoolduskava (MuKS § 44).

Punkt 8.6 selgitab, et kultuuriväärtuslike, A- ja B-kaitsekategooria, hoonete konserveerimisel,

restaureerimisel, ehitamisel ja ilme muutmisel lähtutakse olemasolevast hoonest – säilitatakse

ja vajaduse korral taastatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid ning

detailid. Arhitektuurilaadis väljendub hoone arhitektuurne olemus ja stiil – näiteks kas tegu on

kõrge või madala viilkatusega hoonega, kas fassaad on klassitsistlik või historitsistlik jne.

Tuleb silmas pidada, et kultuuriväärtuslikud hooned on enamasti vanad hooned, mida on

tõenäoliselt ka varem suuremal või vähemal määral ümberehitatud. Kultuurilooliselt oluline ei

ole üksnes algupärane, st ehitusaegne lahendus, vaid ka hilisemad kihistused, mis näitavad,

kuidas hoone on eri ajastutel muutunud. Nii A- kui ka B- kaitsekategooria hoonetele annab

Muinsuskaitseamet enne projekteerimist muinsuskaitse eritingimused, kus tuuakse konkreetse

hoone väärtuseid arvestades välja, millised kihistused ja detailid tuleb säilitada ning millised

võib eemaldada.

Punktis 8.7 on ära toodud põhimõte, mille kohaselt uue ehitise püstitamisel ja suuremahulise

juurdeehituse ehitamisel eelistatakse tänapäevase arhitektuurikeelega, ümbritsevat keskkonda

20 / 49

arvestavat lahendust, eesmärgiga rikastada mitmekihilist ajaloolist keskkonda kvaliteetse

arhitektuuriga, võimaluse korral vältides ajalooliste stiilide otsest jäljendamist.

Suuremahulise juurdeehituse all mõistetakse ehitusloakohustuslikku juurdeehitist, mis on

vastavalt EhS-le laiendamine üle 33% ehitise esialgsest mahust.

Terve uue hoone või ajaloolise hoonega liituva uue suure hoonemahu kavandamisel on

eesmärk kasutada üldjuhul tänapäevaseid lahendusi, et ajaloolised ja uued hooned oleksid

linnapildis visuaalselt eristatavad. Kui uued hooned on tänapäevase ilmega, tulevad ka

ajaloolised hooned selgemalt esile ja üks ei konkureeri teisega. Uued hooned, mis kopeerivad

ajaloolisi stiile, kahandavad vanade majade väärtust, tekitades ka ajalooliste hoonete puhul

kahtluse nende vanuseväärtuses ja autentsuses. Samas ei tähenda tänapäevane arhitektuur

teravat kontrasti ajaloolise keskkonnaga, vaid see peab vanast hoonestusest eristatavana

sulanduma keskkonda, mitte domineerima selle üle. Selleks tuleb järgida hoonestuse ajaloolist

struktuuri ja lähtuda üldisest mastaabist (maht, kõrgus, liigendused), kuid arhitektuuristiil võib

olla kaasaegne.

Korralduses ei anta eraldi suunist väiksemahuliste juurdeehitiste (kuni 33 %) arhitektuurse

lahenduse kohta (nt veranda, vintskapid ), sest nende kavandamisel on olenevalt olukorrast

mõeldav nii olemasoleva hoone stiiliga jätkamine kui ka kaasaegne lahendus.

Punktis 8.8 antakse soovitus linnaehituslikult olulisele kohale planeeritava uue hoone

ehitamiseks korraldada arhitektuurivõistlus. Võistlus parandab üldjuhul saadava arhitektuurse

lahenduse kvaliteeti, st aitab luua kultuuriväärtusliku keskkonna väärilist uusarhitektuuri.

Arhitektuurivõistluse kohustuse saab kohalik omavalitsuse üksus määrata üld- või

detailplaneeringuga.

Punktis 8.9 antakse lähtekohad kinnistu (maaüksuse) piiride muutmiseks. MuKS § 52 lg 5

kohustab pädevat asutust (kohaliku omavalitsuse üksust) kooskõlastama

Muinsuskaitseametiga muinsuskaitsealal kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmise.

Seejuures mõistetakse kinnistu piiride muutmise all ainult maaüksuste piire, mitte muude

kinnistute, nagu korteriomand, hoonestusõigus jms, muutmist. Muinsuskaitseala üks

väärtuslikest kihistusest on II maailmasõja alguseks väljakujunenud ajaloolised kinnistud, mis

on säilinud muutmata või vähesel määral muutunud piiridega (korralduse punkt 7.4).

Kinnistute kujunemist ajas on analüüsitud alusuuringus „Rakvere muinsuskaitsealal

paiknevate ajalooliste kinnistute kaardianalüüs.“17 Kinnistupiiride muutmise soovi korral saab

sellele uuringule tuginedes kinnistut, selle lähiümbrust ja hoonestust analüüsides kaaluda, kas

tegu on ajaloolise ja kultuuriväärtust kandva kinnistuga või mitte. Samas tuleb silmas pidada,

et läbi aegade on muutunud kinnistu piiride kaardile kandmise täpsusaste ja tehnoloogia. Nii

on loomulik, et 17., 18. või 19. sajandi kaardid ei kattu üheselt tänapäevaste kaardiandmetega

ning ajalooliseks, vähesel määral muutunud kinnistuks loetakse seetõttu ka neid kinnistuid, kus

on kaartidel jälgitav nende proportsiooni sarnasus eri ajastutel. Kõrgem kultuuriväärtus on neil

kinnistutel, mis on vanemad ning seotud krundil tänapäevalgi nähtava hoonestuse

paiknemisega, nt eriti kirikute jm avalike hoonete juurde ajalooliselt kuuluvad krundid, samuti

elamukrundid, kus ajalooline hoonestusstruktuur on säilinud ja seotud kinnistupiiridega (nt

tänavaäärne elamu ja piki krundi piiri paiknevad abihooned).

17 Vt „Rakvere muinsuskaitsealal paiknevate ajalooliste kinnistute kaardianalüüs.“ Muinsuskaitseamet 2023

21 / 49

Kinnistupiiride muutmisel peab olema tagatud juurdepääs krundil paiknevatele

kultuuriväärtuslikele hoonetele, et neid saaks teenindada ja hooldada.

Punktis 8.10 on esitatud põhimõte, et avalik ruum (tänavad, platsid, avalikud haljasalad)

kavandatakse kultuuriväärtust arvestava ja inimsõbralikuna; avalikus ruumis säilitatakse ja

võimaluse korral taastatakse ajalooline linnaehituslik struktuur, ajastuomased

arhitektuuritavad (tänavapinna kõrgus ja liigendused, ajaloolised sillutised) ja linnaruumi

kujunduselemendid (skulptuurid, kaevud, kinnistute piiramine aedadega jms). Sellega antakse

lähtekohad muinsuskaitseala avaliku linnaruumi (tänavate, platside jms) arendamiseks. Nii

nagu hoonestuse puhul, on ka avalikus ruumis oluline säilitada olemasolevaid

kultuuriväärtuslikke kihistusi ja elemente. Kui tänavapind on säilinud oma algsel kõrgusel, on

eesmärgiks seatud selle kõrguse säilitamine, sest tänavapinna tõstmine toob kaasa

niiskusprobleeme külgnevatele hoonetele. Samas on avaliku ruumi uuendamine võimalik ja

oodatud. Põhimõte on muinsuskaitseala säilitamine meeldiva elu- ja puhke-keskkonnana, kus

on võimalik osa saada ümbritsevast rikkalikust kultuuripärandist.

Punkt 8.11 sõnastab, et maa alla ulatuvate tööde puhul arheoloogilise kultuurkihiga alal

(näidatud kaardil korralduse lisas 3) tuleb valida lahendus, mille teostamine on võimalik

minimaalse sekkumisega. See tagab arheoloogiapärandi säilimiseks stabiilse keskkonna ja

võimaldab selle uurimist ja eksponeerimist tulevikus.

Minimaalse sekkumise põhimõte tähendab, et arheoloogilise kultuurkihiga alal planeeritaks

kaevetöid arheoloogilist kultuurkihti võimalikult vähe lõhkudes. Minimaalse sekkumise

põhimõte võimaldab teha arheoloogilisi uuringuid selliselt, et arheoloogilist kultuurkihti

kahjustatakse võimalikult vähe, kuid samas tehakse kindlaks kihtide stratigraafiline 18

ladestumine ja dokumenteeritakse arheoloogilise kultuurkihi elemendid. Arheoloogilise

uuringu käigus uuritakse ja dokumenteeritakse pinnasekihte reeglina alates praegusest

maapinnast ülalt alla. Ka pealmise, sageli segatud kihi dokumenteerimine on vajalik, sest selle

lasumise viisis või selles endas võib olla elemente, mis aitavad mõista varasemate ladestuste

stratigraafiat.

Arheoloogilise uuringu võimaldamiseks tuleb trassikraavide laiuse ja sügavuse puhul arvestada

sellega, et arheoloogil oleks võimalik kihte, objekte ja struktuure dokumenteerida. Samuti ei

ole kindlat projektikohast kõrgusmärki järgides alati võimalik adekvaatset dokumentatsiooni

arheoloogilise kultuurkihi elementide kohta koostada: paljanduvaid kihte, objekte ja struktuure

peab saama avada sedavõrd, mis võimaldab dokumenteerida nende põhiolemuse (kuju, ulatuse)

ning stratigraafilised suhted, samuti koguda piisavalt andmeid kihtide, objektide või

struktuuride dateerimiseks. Vastasel korral on takistatud arheoloogilise uurimise põhieesmärk

(selgitada välja kultuurkihi elementide tekkimise järjekord) ja kaevetööd ei lähtu mitte

minimaalsest sekkumisest, vaid on arheoloogilist kultuurkihti kahjustavad.

Sekkumist ei saa pidada minimaalseks juhul, kui füüsiline sekkumine toimub küll väiksel alal,

kuid selle mõju avaldub arheoloogilisele kultuurkihile suuremal alal. Näiteks vaivundamentide

rajamisel võib vaiade paigaldamine tuua kaasa orgaanikarikaste kihtide, aga ka

parvvundamentide veerežiimi muutusest põhjustatud lagunemise oluliselt laiemal alal, kui vaia

paigaldamisega arheoloogilist kultuurkihti füüsiliselt segati. Lisaks sellele rajatakse vaiad

vundamendi jaoks sageli umbes 2-meetrise sammuga ning nende ümber valgub betoon

kultuurkihi tühemikesse. Sellisel viisil tekitatud katkestuste tõttu kahjustatakse kultuurkihi

stratigraafiat ja edaspidi on selles kohas arheoloogiapärandi uurimine raskendatud. Kui

vaiamine toimub ilma eelneva piisava uurimiseta, siis ei ole võimalik arvesse võtta ka

18 Vanuselise järjestuse ja moodustumise protsessi ning nende suhtelise vanuse määramine

22 / 49

sügavamal kultuurkihis olevaid hoonestuse jäänuseid ning võidakse vaiata läbi ajalooliste

müüritiste. Juhul kui vaiad tungivad läbi müüritiste, on tulevikus nende eksponeerimine

keeruline või võimatu.

Punkt 8.12 selgitab, et arheoloogilise kultuurkihi elemendid on ehitusjäänused, vrakid, inim-

ja loomaluud ning arheoloogilised leiud, sh töö- ja tarbeesemed, tootmisjäägid jm

inimtegevuse jäljed. Arheoloogilise kultuurkihi olulisema osa moodustavad ehitusjäänused ja

matused ning nende loomisel, kasutamisel ja lagunemisel/lammutamisel nende alla, vahele ja

peale tekkinud pinnaseladestused, mis on rajatiste suhtelise vanuselise järjestuse info peamised

kandjad. Arheoloogilise kultuurkihi paksus praeguse maapinna all võib ka lähestikku asuvatel

kruntidel varieeruda, olles mõnel pool vaid mõnikümmend sentimeetrit, teisal mitu meetrit.

Arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste ehituskonstruktsioonide puhul, st

peamiselt keskaegse ja varauusaegse hoonestuse tarindite jäänused, tuleb eelistada nende

konserveerimist ja originaali eksponeerimist tagasimatmisele ja markeerimisele. See on

kooskõlas eesmärgiga tuua esile muinsuskaitseala väärtust – autentset kultuuripärandit.

Nimetatud nõuded on kooskõlas arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsiooni

põhimõtetega arheoloogiapärandi terviklikust konserveerimisest ja in situ 19 säilitamisest.

Samuti aitab originaalmaterjali eksponeerimine kaasa avalikkuse teadlikkuse tõstmisele

teadusliku informatsiooni levitamise kaudu. Läbi nende põhimõtete on võimalik

arheoloogiapärandit kaitsta ja väärtustada kui Eesti ja laiemalt Euroopa kollektiivse mälu

allikat.

Punktis 8.13 on antud suunis haljasalade ja haljastuse säilitamiseks. Haljastus, sh nii

kujundatud haljasalade ajalooline planeering kui ka haljastus kinnistute hoovides, on Rakvere

muinsuskaitsealal oluline miljöö kujundaja. Eesmärk on hoida linna üldist rohelust ja

haljastustraditsioone.

Punktis 8.14 määratletakse põhimõte, et säilitatakse vaated piki muinsuskaitseala tänavaid

ning vaated ordulinnuse varemetele ja Kolmainu kiriku tornile. See tähendab, et

muinsuskaitseala tänavate kohale galeriide jm hooneosade ehitamine ei ole üldjuhul lubatud

ning tänavaruumis uute elementide lisamisel tuleb arvestada kultuuriväärtuslike hoonete ja

rajatiste vaadeldavuse säilitamisega. Tänavakoridoridesse ajutiste reklaamkandjate jms

paigaldamiseks ei nõuta tööde tegemise luba, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on

lahenduse eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud.

Rakvere linna ja muinsuskaitseala üheks peamiseks väärtuseks on ordulinnuse varemed ning

Kolmainu kirik, mille siluetid on linna maamärkideks. Vaated ordulinnuse varemetele ning

kirikutornile linna sisse- ja ümbersõitudel on meie visiitkaart ning need on osa ajaloolisest

keskkonnast, mistõttu nende säilimine on vajalik.

Korralduse III osa. Muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid

Korralduse punktis 9 jagatakse muinsuskaitseala hooned (v.a. kultuurimälestiseks

tunnistatud hooned) väärtusklassidesse ehk A-, B- ja C- kaitsekategooriasse ning

selgitatakse vastava kategooria tähendust. Vastavalt MuKS-i § 19 lg 5 p-le 3 märgitakse

muinsuskaitseala kaitsekorras muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid. Need

määratakse kultuuriministri määruse nr 23 § 10 lg 1 järgi. Väärtusklassid on neutraalsete

nimedega (A-, B- ja C-kaitsekategooria), et mitte tekitada valearusaama hoonete hierarhiast,

kus üks maja on arhitektuurselt väärtuslikum kui teine. Muinsuskaitseala hoonete

19 õiges, algses asendis; kohal; kohapeal

23 / 49

klassifitseerimise mõte on kehtestada neile erinevad nõuded, loakohustus ja leevendused.

Hoone kaitsekategooria on määratud korralduse lisas 2.

Hoonete üksteisest eristamisel lähtuti üldiselt hoonetele antud Eesti Topograafia Andmekogu

(ETAK) koodidest.

Kultuuriväärtuslikud hooned (A- ja B-kaitsekategooria) on muinsuskaitseala kohatunnetust

loovad ja seda hoidvad ehitised, millel on kõrge iseseisev arhitektuurne või ajaloolist

linnaruumi toetav väärtus. Nende hoonete puhul seisneb erinevus interjööride säilivuses ja

loakohustuses sisetöödel: A-kaitsekategooria hoone puhul säilib Muinsuskaitseameti tööde

tegemise loa kohustus ka sisetöödel, B-kaitsekategooria puhul mitte ehk senise korraga

võrreldes toimub muinsuskaitsealal osas kitsenduste leevendamine.

Oluline on silmas pidada, et kultuuriväärtuslikud hooned (A- ja B-kaitsekategooria) on

väärtuslikud ka siis, kui hoone eksterjööri või interjööri on ajas muudetud. Ajaloolises

keskkonnas ja seda keskkonda kujundavate hoonete puhul on väärtuslikud kõik kihistused ning

vanade majade puhul on iseloomulik, et neid on läbi aegade muudetud kas sõltuvalt parasjagu

moes olnust, tehnoloogilistest uuendustest lähtuvalt (näiteks akende suurendamine, kui algas

tööstuslik klaasitootmine), kasutus- ja elamismugavuse suurendamiseks või muudel põhjustel.

Ka need muudatused on jälg varasemate inimeste ja meistrite eluolust ning nende jälgede ja

erinevate kihistuste säilitamine aitavad tajuda ajaloolise keskkonna ja vanade majade

mitmekesisust ning erinevaid ajastuid. Muinsuskaitsealal peetakse üldjuhul väärtuslikuks II

maailmasõja eelseid kihistusi. Hilisemast ajast on väärtuslikud eelkõige need kihistused, mis

rikastavad ajaloolist keskkonda. Väärtuslikud ei ole ajaloolisi hooneid rikkuvad või

lihtsustatud muudatused, mis moonutavad hoone välisilmet.

C-kaitsekategooria hooned ei kanna muinsuskaitseala väärtusi ning nende puhul ei ole

sellepärast nõutav nende säilitamine olemasolevas mahus ja välisilmes. Küll aga tuleb nende

ümberehitamisel tagada sobivus ümbritseva keskkonna kultuuriväärtuslike hoonetega ning

hoone enda arhitektuurse tervikuga.

Rakvere muinsuskaitsealal on tehtud ettepanek määrata A-kaitsekategooriasse 9 hoonet.

Senise põhimääruse järgi olid kõik muinsuskaitsealal olevad hooned võrreldavad A-

kaitsekategooria hoonega, st Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba oli nõutav nii välis- kui

ka sisetöödeks.

B-kaitsekategooriasse on korraldusega määratud 141 hoonet – see on valdav osa

muinsuskaitseala hoonetest.

C-kaitsekategooriasse on määratud 128 hoonet. Valdav osa nendest on mitmesugused väikesed

abihooned (kuurid, garaažid, elektrialajaamad jms) – st nende mõju linnaruumis on pigem

väike.

Võrreldes seni kehtinud põhimäärusega leevendatakse piiranguid kõikide muinsuskaitseala

hoonete puhul, välja arvatud 9 hoonet, mis määratakse A-kategooriasse.

24 / 49

Hoonete kaitsekategooriate tabel koos põhjendustega iga kultuuriväärtusliku hoone väärtuse

kohta on seletuskirja lisa 1, see on avaldatud inventeerimisaruandena ka Muinsuskaitseameti

kodulehel.20 Hoonete kaitsekategooriaid saab tulevikus muuta kaitsekorra uuendamisega.

Lisaks A-, B- ja C-kaitsekategooria hoonetele on Rakvere muinsuskaitsealal 17 kinnismälestist.

Mälestistele kehtivad nõuded tulenevad MuKS-ist ja neid käesolev korraldus ei puuduta.

Korralduse punktis 10 sätestatakse, et A-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone,

mille puhul säilitatakse hoone autentsus nii eksterjööris kui ka interjööris. See lähtub määruses

nr 23 antud A-kaitsekategooria hoone määratlusest.

Autentsuse mõiste tuleneb MuKS-i § 43 lg-st 1, mille järgi muinsuskaitsealal töid kavandades

ning tehes lähtutakse autentsuse ja terviklikkuse säilitamise põhimõttest, pidades oluliseks eri

ajastute väärtuslikke kihistusi, ning tagatakse tegevuse ohutus mälestise ja muinsuskaitsealal

asuva ehitise säilimisele. Seega tuleb A-kaitsekategooria hoone puhul autentsuse säilitamise

põhimõttest lähtuda nii hoone eksterjööris kui ka interjööris ning tööd eksterjööris ja interjööris

eeldavad Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba.

Korralduse punktis 11 sätestatakse, et B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone,

mille puhul säilitatakse hoone autentsus eksterjööris. B-kaitsekategooria hoonetel ei ole

teadaolevalt väärtuslikke interjööre või nende osasid tuvastatud ning neil on seetõttu oluline

hoida alles meieni säilinud välisilmet ja seda kujundavaid detaile. B-kaitsekategooria hoone

puhul tuleb seega autentsuse säilitamise põhimõttest lähtuda hoone eksterjööris. Tööd

eksterjööris eeldavad Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba, siseruumides tööde tegemiseks

Muinsuskaitseameti luba pole vaja.

Juhul, kui B-kaitsekategooria hoone siseruumides tehakse ehitustöid ja interjööris avastatakse

väärtuslikke kihistusi (näiteks vanad tapeedid, lae- või seinamaalingud, ajaloolised põrandad

vms), siis tuleb vastavalt MuKS §-le 60 tööd peatada ja Muinsuskaitseametit teavitada. B-

kaitsekategooria hoone interjööris kultuuriväärtuslike detailide säilitamine ja restaureerimine

otsustatakse kokkuleppel Muinsuskaitseametiga, kes nõustab omanikku ning saab vajadusel

restaureerimist toetada. Põhjendatud juhul on võimalik võtta hoone interjöör MuKS alusel ka

ajutise kaitse alla, et teha kindlaks leitu täpsem kultuuriväärtus või algatada hoone

kaitsekategooria muutmine läbi kaitsekorra muutmise.

Korralduse punktis 12 sätestatakse, et C- kaitsekategooria hoone on muu hoone, mille

autentsena säilitamine ei ole nõutav. See tähendab, et C-kaitsekategooria hoone ei kanna endas

muinsuskaitseala väärtusi ja seetõttu pole selle autentsuse säilitamine muinsuskaitseala

kontekstis oluline. C-kaitsekategooria hooned on valdavalt sekundaarsed abihooned või

nõukogudeaegsed ja hilisemad hooned, millel puudub oluline muinsuskaitseline väärtus

ajaloolise linnaruumi kontekstis. Ehituslike muudatuste kavandamisel on siiski vajalik tagada

hoone arhitektuurne kvaliteet ja sobivus ümbritseva keskkonnaga. Kuna hoone ei ole iseseisva

väärtusega ega ala tervikut toetav, on võimalik MuKS-ist tulenevaid erimenetlusi mitte nõuda

(muinsuskaitse eritingimuste andmine, tööde tegemise loa andmine, muinsuskaitselise

järelevalve määramine, tööde aruande koostamine jms). C-kategooria hoonete puhul annab

Muinsuskaitseamet üldjuhul oma kooskõlastuse kohaliku omavalitsuse üksusele ehitusloa või

-teatise menetluses. Juhul, kui C-kategooria hoone välisilme muutmist kavandatakse ilma

20 Vt alusuuringut „Rakvere muinsuskaitseala hoonete inventeerimisaruanne ja kaitsekategooriad“,

Muinsuskaitseamet 2023.

25 / 49

ehitusloa või -teatiseta (nt katmine supergraafika või uue värvilahendusega), siis tuleb hoone

ilme muutmiseks taotleda siiski Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba – ilme muutmine ei

ole leevendatud. Seda põhjusel, et C-kaitsekategooria hooned võivad olla linnaruumis väga

suure visuaalse mõjuga ning nende välisilme sobimine ajaloolisesse keskkonda on vajalik

tagada ka siis, kui tööd ehitusluba või -teatist ei eelda.

C-kaitsekategooria hoonetele kehtivad üldnõuded on toodud punktis 18.

Korralduse punktis 13 sätestatakse, et juhul kui ehitise mälestiseks olemine lõpetatakse

pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse sellist hoonet muinsuskaitsealal edaspidi A-

kaitsekategooria hoonena. Seda niikaua kuni kaitsekategooria määramiseni kaitsekorra

muutmisel.

Korralduse punktis 14 reguleeritakse olukorda kui olemasolev hoone kaitsekorra lisas 2

märgitud ei ole. Sellisel juhul käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni B-

kaitsekategooria hoonena. Selline säte on vajalik, kuna inventeerimise käigus võis inimliku või

tehnilise vea tõttu jääda mõni hoone inventeerimistabelisse kandmata. Näiteks võib olla

tähelepanuta jäänud mõni abihoone, millel puudub ehitisregistris ETAK-kood.

Korralduse punktis 15 sätestatakse, et kui hoone ehitatakse pärast kaitsekorra jõustumist,

käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni C-kaitsekategooria hoonena, st sellele

kehtivad C-kaitsekategooria hoone nõuded. Kaitsekorraga koos koostatud hoonete

kaitsekategooriate kaart vananeb paratamatult niipea kui see kehtestatakse, kuna see ei käsitle

hooneid, mis ehitatakse peale kaitsekorra kehtestamist. Selleks, et uued hooned ei jääks

õiguslikult määratlemata, on täpsustatud, et kuni järgmise inventeerimise ning kaitsekorra

muutmiseni käsitletakse neid menetluslikult C-kaitsekategooria hoonetena. See ei ole hinnang

nende arhitektuursele väärtusele või sobivusele linnaruumis.

Korralduse IV osa. Muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded

MuKS-i §-s 7 määratletud tegevuste – konserveerimise, restaureerimise ja ilme muutmise puhul

rakenduvad kaitsekorras kehtestatud nõuded. EhS-s on vastavad tegevused, välja arvatud

konserveerimine, reguleeritud ehitise ümberehitamisena (§ 4 lg 3). Ehitamisena käsitletakse

korralduses EhS § 4 lg 1 kohaseid tegevusi – ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine,

lammutamine, ümbritsevale keskkonnale olulise ja püsiva mõjuga pinnase või katendite

ümberpaigutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises

ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos

ehitisega.

Oluline on silmas pidada, et siseruumides ehitamisel tuleb kõigi ehitiste puhul tagada hoone

konstruktiivne püsivus ja selle ohutus, sh kultuuriväärtuste kaitse (EhS § 8). Näiteks võib see

tähendada, et ka B-kaitsekategooria hoone rekonstrueerimisel tuleb säilitada sisetarindeid, mis

on otseselt seotud välistarindite, väliste dekoorielementide või kogu hoone säilimisega (näiteks

kandvad ja siduvad vaheseinad, võlvlaed, laetalad, mantelkorstnad jms).

Korralduses on nõuded erinevatele kaitsekategooria hoonetele esitatud kaitsekategooriate

kaupa, sealhulgas kultuuriväärtuslikele hoonetele esitatavad nõuded kattuvad täiel määral, välja

arvatud sisetööde osas. A-kaitsekategooria hoonel tuleb tööde tegemise luba taotleda ka töödeks

26 / 49

siseruumides, kuna neis on väärtuslikud interjöörid. B-kaitsekategooria hoonel sisetööd

Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei vaja. Juhul, kui sisetööde käigus leitakse ajalooline

viimistluskiht, siis on selle säilitamine ja leiust Muinsuskaitseameti teavitamine kohustuslik

(MuKS § 60). Sellisel juhul on kultuuriväärtuslike interjööride või selle osade säilimist

võimalik tagada mitmel viisil. Näiteks andes nende leidude säilitamiseks restaureerimistoetust,

tõsta omaniku teadlikkust leitud väärtuste osas või võtta ehitis ajutise kaitse alla. C-

kaitsekategooria hoone puhul ei väljasta Muinsuskaitseamet tööde tegemise luba, vaid annab

kooskõlastuse kohaliku omavalitsuse ehitusloa või –teatise menetluses. Erinevad loakohustused

ja leevendused kaitsekategooriate kaupa on kokkuvõtliku tabelina välja toodud seletuskirja lisas

2.

Vastavalt MuKS-i § 7 lõikele 1 ja 2 on hooldamine ja remontimine järjepidevad tegevused

muinsuskaitseala ja selle ehitiste korrashoiuks ning seisundi parandamiseks. MuKS-i § 52 lg 7

p 1 sätestab, et kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldamiseks ja

remontimiseks ei ole vaja Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba.

Punktis 16 sätestatakse A-kaitsekategooria hoonetele nõuded interjööride kohta: säilitatakse

kultuuriväärtuslikud interjööridetailid (siseuksed, sisetrepid, piirdeliistud, ahjud jms) ja

siseviimistluskihid (põrandalauad, parketid, maalingud, tapeedid, stukkdekoor jms),

väärtuslikud sisetarindid (vahelaed, siseseinad, mantelkorstnad jms) ning üldjuhul ajalooline

ruumiplaneering. Ajalooline ruumiplaneering ja väärtuslikud sisetarindid hõlmavad säilinud

ajalooliseid siseseinu ja vahelagesid, samuti korstnaid, sh mantelkorstnaid. Võimalikud

muudatused ruumiplaneeringus ja sisetarindite muutmise võimalused kaalutakse muinsuskaitse

eritingimuste koostamisel läbi, säilitamise nõue ei ole üldjuhul absoluutne. Ruumiplaneeringu

muutmisel on eelistatud tagasipööratavad lahendused (nt kergvaheseinte lisamine

olemasolevaid konstruktsioone muutmata) ning ajaloolise substantsi võimalikult vähene

lõhkumine (nt olemasolevate läbiviigukohtade ja avade kasutamine).

Väärtuslikeks interjööridetailideks võivad olla siseuksed, siseaknad, piirdeliistud, sisetrepid,

ahjud ja muud hoone ehitusajast või hilisematest perioodidest pärinevad väärtuslikud detailid.

Väärtuslikud siseviimistluskihid võivad olla nt ajaloolised laud- ja parkettpõrandad, lae-, seina-

või põrandamaalingud, ajaloolised tapeedid, stukkdekoor jms. Detailide ja viimistluskihtide

säilitamise nõue ei tähenda nende eksponeerimise nõuet. See, mida ja kuidas eksponeerida,

sõltuvad omaniku soovidest ja võimalustest, hoone kasutusvõimalustest ning muinsuskaitse

eritingimustega antavatest konkreetsetest nõuetest ja juhistest.

Oluline on silmas pidada, et A-kaitsekategooria hoone väärtuslik interjöör või selle detailid ei

ole ainult hoone ehitusaegsed interjöörid ja selle detailid, vaid ka hilisemate perioodide

kihistused. Samuti on oluline silmas pidada, et ajaloolised interjöörid on harva säilinud

terviklikult, seega kultuuriväärtuslikud on kõik varasemalt loodud interjööri detailid ja

siseviimistluskihid.

Punktis 17 nimetatakse A- ja B-kaitsekategooria hoonetele kehtivad nõuded nende

konserveerimiseks, restaureerimiseks, ilme muutmiseks ja ehitamiseks. Nõuded kehtivad olemasolevatele hoonemahtudele ja asjakohasel juhul ka kavandatavatele

juurdeehitistele. Kaitsekorrast tulenevad nõuded kehtivad kõigi A- ja B-kaitsekategooria

hoonete suhtes. Nõudeid täpsustatakse iga hoone puhul muinsuskaitse eritingimustega.

Punktis 17.1 sätestatakse, et ajaloolised piirdetarindid, proportsioonid, välisviimistlus ja

väärtuslikud detailid säilitatakse võimalikult autentsena ning tagatakse olemasolevate

27 / 49

kandekonstruktsioonide püsivus. Piirdetarinditena mõistetakse hoone piirdekonstruktsioone

tervikuna koos kandekonstruktsioonidega (st välissein ja sokkel kogu paksuses, katus koos

kandekonstruktsiooniga).

On juhtumeid, kus ajaloolise hoone autentsus on rikutud ja välisilme algsega võrreldes

lihtsustatud või moonutatud. Sellisel juhul ei saa hilisemat viimistlust kultuurivääruslikuks

pidada ning selle asendamine sobivama lahendusega on lubatud. Säte ei ole sõnastatud

absoluutsena ja muudatusi välistavana. Täiend võimalikult annab kaalumise ruumi hoone mingil

määral muutmiseks, nt katusealuse väljaehitamiseks, uukide või katuseakende lisamiseks, kui

see ei muuda oluliselt hoone ajaloolist välisilmet ja proportsioone.

Samuti tuleb tagada kogu hoone kandekonstruktsioonide säilimine, kuna hoone on

konstruktiivselt tervik ning oluliste seesmiste kandekonstruktsioonide lammutamine võib kaasa

tuua kogu hoone deformeerumise või varisemise, mis ei võimalda säilitada ka selle välimisi

piirdetarindeid ja välisilmet autentsena. St hoone ümberehitamisel, ka siis kui see on B-

kaitsekategoorias, ei ole lubatud selle seesmiste kandekonstruktsioonide lammutamine ega

ümberehitamine viisil, mis seab ohtu kogu hoone säilimise. Ehitise kandvate välis- ja

sisekonstruktsioonide ümberehitamisel lähtutakse EhS-s sätestatud regulatsioonist.

Punkt 17.2 sätestab, et olukorras, kus on vajalik hooneosa või mõne ehitusdetaili taastamine,

saab seda teha, võttes aluseks varasema dokumendi (ehitusprojekt, ajalooline foto jms) ja

lähtudes hoonest kui tervikust. Samuti saab ajaloolise dokumenteeritud lahendusena käsitleda

fassaadil üksikuid või osaliselt säilinud detaile, mille järgi ülejäänud osad taastada. See punkt

reguleerib ka näiteks olukorda, kus hoone välisviimistlus on asendatud hilisema lihtsama

lahendusega ning omanikul on soov ja tahe hoone kapitaalse remondi käigus taastada algne

hoonele omane välisviimistlus – laiem profiiliga laudis ja profiilidega akna- ja välisukse

piirdelauad vms. Hoone terviklikkust on võimalik taastada ka mahuliselt. Näiteks kui hoonel

on olnud veranda, mis ei ole säilinud, siis on võimalik see uuesti rajada ajaloolise eeskujul.

Hoonest kui tervikust lähtumine tähendab ka seda, et kui hoonet on muudetud viisil, mis ei ole

tagasipööratav (näiteks on lisatud korruseid või mõned aknad vm detailid on asendatud vms),

siis peaks üldjuhul hoone ilmet ühtlustama hilisemaid muudatusi arvestades, näiteks taastades

avatäiteid ja detaile säilinud originaaleeskujude põhjal (välja arvatud juhul, kui ka hilisemad

aknad vm detailid on väärtuslikud). Akende osas võib dokumenteerimise aluseks olla ka mõne

teise samast perioodist pärit hoone säilinud aknad või nende joonised, kui hoone enda kohta

vastavaid dokumente või originaalosi säilinud pole.

Punktis 17.3 sätestatakse, et kasutatakse hoonele ja selle ehitusajale iseloomulikke ehitus- ja

viimistlusmaterjale ning võimaluse korral traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid;

traditsioonilisi ehitus-viimistlusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata (nt plastlaudis,

kivikatust imiteeriv katuseplekk, plastikaknad, õhekrohv); hoone ehitusajale ebatüüpilisi

materjale lubatakse kasutada ainult ajutise konserveeriva lahendusena (nt katusekattena,

rullmaterjal, eterniit jms).

Näiteks hoone katuse vahetamisel, kui hoonel on algselt olnud valtsplekk-katus, kasutatakse

samuti käsitsi valtsitud plekki. Kandekonstruktsioonide proteesimisel või asendamisel

kasutatakse samaväärset materjali – puitseina parandamisel puitu, paekivi asendamisel paekivi

ja tellisseina parandamisel telliseid. Viimistlusmaterjalina kasutatakse end ajas tõestanud ja

ajaloolisesse keskkonda sobivaid materjale, sh lubikrohve ning linaõlivärve. Laudise

asendamisel kasutatakse paigaldamisel naelu, mitte kruvisid.

28 / 49

Traditsiooniliste töövõtete ja tehnoloogiate all mõistetakse nt pleki valtsimist, kelluga

krohvimist, pintsliga värvimist, takutamist, tappimist jms. Üldjuhul hoone restaureerimise

puhul on traditsiooniliste töövõtete kasutamine põhjendatud, uue juurdeehitise puhul mitte.

Samuti sätestatakse, et muinsuskaitsealal ei kasutata traditsioonilisi ehitusmaterjale

jäljendavaid materjale. Jäljendav on näiteks puitakent jäljendav plastaken, puitvoodrit

jäljendav plastikvoodrilaud, lubikrohvi jäljendav õhekrohv, kivikatust jäljendav laineline

katuseplekk, valtsplekki jäljendav profiilplekk jms. Enamasti on jäljendavate materjalide eluiga

lühem traditsioonilisest materjalist (näiteks valtsplekk kestab 80–100 aastat, valtsprofiilplekk

20–30 aastat; lateksvärviga värvitud puitpindu tuleb üle värvida iga paari aasta järel, samas kui

linaõli püsib ka 10 aastat või rohkemgi), seega ei ole nende materjalide kasutamine kestlik.

Ajaloolises keskkonnas on ausus materjalide olemuse osas üks eeldusi, mis laseb tajuda paika

ajaloolise ja väärtuslikuna.

Punktis tuuakse välja ka see, et hoone ehitusajale ebatüüpilisi materjale kasutatakse ainult

ajutise konserveeriva lahendusena. Materjalid, mis ei ole hoonele kõige sobivamad, kuid mida

võib erandkorras hoone päästmiseks ajutise lahendusena Muinsuskaitseameti nõusolekul

kasutada, on näiteks eterniit, rullmaterjal vms, kui need asendavad varasemat traditsioonilist

valtsplekk- või kivikatust. Samas osade uuemate hoonete puhul võib eterniit olla algne ja igati

eelistatud katusekattematerjal. Materjalide valikul lähtutakse eelkõige konkreetse hoone

ajaloolisest (algsest) lahendusest ning kõik materjalid, mida algses lahenduses polnud, on hoone

ehitusajale ebatüüpilised materjalid, mille kasutamine ei ole soositud.

Hoone ehitusajale ebatüüpilised materjalid on näiteks eterniit, kui see asendab varasemat

rullmaterjalist või valtsplekist katust. Paljud kinnistutel asuvad abihooned on rajatud

nõukogude perioodil ja nende juures on kasutatud eterniiti või rullmaterjali. Nende materjalide

kasutamine hoonetel, mis ehitamise ajal on olnud selle materjaliga, on jätkuvalt lubatud. Kuid

eterniidi, profiilpleki või muu materjali kasutamine ei ole õigustatud hoonete puhul, mis on

ehitatud teise materjaliga, sest materjal on oluline hoone välisilme ja kestlikkuse seisukohalt.

Ühest küljest on need esteetilised nõuded, mis aitavad hoida ja taasluua vanadele majadele

iseloomulikku välimust ning ümbritsevate ehitiste suhtes toetavat keskkonda. Teisalt on

traditsiooniliste ehitusmaterjalide toimivus ja kestvus end praktikas tõestanud, võrreldes

tänapäevaste materjalidega. Näiteks linaõlivärv ei kooru puitpindadelt suurte tükkidena nagu

lateks- või alküüdvärvid, vaid iseloomuliku krobeda pinnana. Samuti vananeb linaõlivärv

väärikalt, laseb puidul värvi all kuivada ja seeläbi kaitseb puitu pikaajaliselt. Fassaadilaudise

paigaldamisel kruvidega kipuvad kruvipead roostetades nn värvist läbi sööma, kuna kruvipinna

õnarustesse koguneb sadevesi, mis puitu pehastab. Samuti lüheneb laudise eluiga oluliselt kui

naelapea lüüakse valede töövõtetega voodrilaua sisse liialt sügavale (mitte laudise

pealispinnaga tasa) ning õnarusse sattuv vesi hakkab puitu kahjustama.

Traditsiooniliste töövõtete, ehitus- ja viimistlusmaterjalide ning tehnoloogiate kasutamine ja

algsete hoone detailide säilitamine aitab elus hoida varasemate ehitusmeistrite pärandit, mis

võimaldab linnasüdameid tajuda ajaloolise keskkonnana. Samuti hoiavad need elus

muinsuskaitseala vaimset kultuuripärandit: käsitööoskuste tava, esitlus- ja väljendusvormide

ning teadmiste ja oskuste kultuuripärandi osana elavana hoidmine ja elujõulisuse tagamine.

Seega on muinsuskaitsealal võimaluse korral traditsiooniliste töövõtete ja tehnoloogiate

kasutamine põhjendatud (MuKS § 3 lg 6).

29 / 49

Punktis 17.4 sätestatakse, et kultuuriväärtusliku hoone välispiirdeid võib soojustada ainult

juhul, kui sellega ei hävitata ega kaeta kinni väärtuslikku välisviimistlust ega väärtuslikke

detaile ning säilivad hoone ja selle osade proportsioonid. Üldjuhul on väärtusliku

välisviimistlusega kultuuriväärtusliku hoone välispiirete soojustamine pigem välistatud.

Teaduspõhine lähenemine näitab, et hoonete vertikaalne soojustamine annab energiakulu

kokkuhoius palju väiksema osakaalu kui näiteks horisontaalne soojustamine (näiteks keldri

hüdroisoleerimine maapinnast, keldri- või pööninglae soojustamine). Soojustamist tuleb alati

käsitleda hoone kui terviku kontekstis. Kultuuriväärtusliku hoone välist soojustamist tuleb

pigem vältida, kuna soojustamisega muutuvad hoone või selle osade proportsioonid. Kulutused,

mida hooneosade proportsioonide taastamiseks ja soojustuse paigaldamiseks teha tuleb, ei

pruugi pikas perspektiivis end ära tasuda. Seega ei ole tegemist kestliku arendamisega.

Hoonete väärtuslikuks välisviimistluseks on ajalooline laudis, puit-detailid, krohviviimistlus

koos krohvi- ja stukkdetailidega, samuti ka krohvimata tellisseinad ning maakividest soklid jms.

Kultuuriväärtusliku hoone seinte soojustamist väljastpoolt võib kaaluda juhul, kui tehnilistel

põhjustel vajab vahetamist kogu hoone laudis ning taastatakse kõikide hooneosade (sokkel,

aknad, uksed, karniisid, räästas jms) proportsioonid või kasutatakse võimalikult õhukesi

soojustus- või tuuletõkkematerjale. Kultuuriväärtusliku hoone välisseinte soojustamist

väljastpoolt ei saa kaaluda, kui tegu on kivi- või rikkaliku dekooriga hoonega, kus ajalooline

viimistlus ja detailid on osa hoone väärtusest. Puithoonete puhul on väärtusliku siseviimistluse

puudumisel võimalik kaaluda ka seinte soojustamist seestpoolt.

Punkt 17.5 seab nõudeks säilitada ehitusaegsed või hilisemad hoone arhitektuurse ilmega

sobivad avatäited (aknad, uksed, luugid jms) välja arvatud juhul, kui see pole võimalik väga

halva seisukorra tõttu, rõhutades, et välimiste avatäidete asendamisel lähtutakse üldjuhul

algupärastest ning välimiste avatäidete asendamist loetakse hoone ilme muutmiseks.

Kultuuriväärtuslikud avatäited võivad olla nii hoone ehitusaegsed kui ka hilisemad, hoone kui

tervikuga sobituvad aknad-uksed. Kas tegu on kultuuriväärtusliku hoone ehitusaegsete või

hilisemate, hoone kui tervikuga sobivate avatäidetega, selgitatakse välja nõustamise või

muinsuskaitse eritingimuste koostamise käigus. Avatäited tuleb säilitada v.a. kui nende

seisukord ei võimalda seda enam teha. Avatäidete taastatavust täpsustatakse muinsuskaitse

eritingimustes ja/või vastavat pädevust omava spetsialisti hinnangust lähtuvalt. Välimiste

avatäidete asendamist loetakse hoone ilme muutmiseks ning see ei ole lubatud ilma

Muinsuskaitseameti loata.

Ajaloolises keskkonnas on üheks kõige suuremaks hoone välimuse mõjutajaks aknad, uksed,

luugid jms. Muinsuskaitsealal on hoone välisuks tavaliselt hoone kõige enam viimistletud detail

– omamoodi visiitkaart, mis näitab ära hoonesse sisenemise koha, aga peegeldab ka hoone

ehituslugu ja selle looja maitset ja jõukust. Vanade välisuste säilitamine ja ajastutruu

korrastamine on oluline, et hoida nii kultuuriloolise hoone kui muinsuskaitseala miljööd.

Väga oluline on mõista, et vanad puitaknad on osa hoone loomulikust ventilatsioonisüsteemist

ning akna kaudu ongi tagatud vajalik õhuvahetus. Akende asendamine uute õhutihedate

akendega võib halvendada hoone sisekliimat ning elukvaliteeti, kui sellega ei kaasne

ventilatsioonisüsteemi uuendamine. Vanade akende soojapidavuse tõstmiseks saab sisemistele

raamidele lisada tihendeid.

Aknad on osa ka hoone terviklahendusest, seega ei ole soovitav akende asendamine osade,

näiteks korterite kaupa, kuna erineval ajal eri meistrite poolt valmistatud aknad näevad välja

erinevad ning hoone terviklikkus saab sellega kahjustatud. Teisalt peegeldavad just vanades

30 / 49

akendes, ustes ja muudes puittarindites toonaste meistrite käsitööoskus, mis algab juba

õigeaegselt langetatud ja kuivatatud puidu kasutamisest, igale tarindile sobiliku puiduosa

valimisest ning peenes käsitööoskuses, mis ilmeksimatult laseb eristada vanad aknad uutest.

Punktis 17.6 sätestatakse, et maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega

sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset ilmet.

Nagu korralduse punktis 8.7 on põhimõttena välja toodud, peavad suuremahulised

juurdeehitised (üle 33 % hoone mahust) olema üldjuhul tänapäevase arhitektuurikeelega ja

ajaloolistest mahtudest visuaalselt eristuvad. Veranda või muu väiksema hooneosa taastamisel

on aga tihti õigustatud pigem ajaloolist lahendust kopeeriv lähenemine. Lähtuvalt

arhitektuursest kontseptsioonist, tuleb valida ka juurdeehitise ehitus- ja viimistlusmaterjalid.

Tänapäevase juurdeehitise puhul on õigustatud pigem kaasaegsed, ajaloolise eeskujul

kavandatava mahu puhul traditsioonilised materjalid.

Hoone olemasoleva katuse- või keldrikorruse kasutuselevõtt koos minimaalsete täiendustega

on üldjuhul iga hoone puhul võimalik. Kuid kui soov on hoonele kavandada peale või külge

ehitamist, mis hoone mahtu visuaalselt suurendab, siis see eeldab nii olemasoleva hoone kui ka

vahetu lähiümbruse hoonete ehitusaluse pindala, ehitiste brutopindala, kinnistute

täisehitusprotsendi ja tiheduse analüüsimist. Tihedusena mõistetakse siinjuures hoone

brutopinna suhet kinnistu pindalasse. Juurdeehitise proportsioonid peavad olema sobilikud nii

hoone, millele juurde ehitatakse, kui ka naaberhoonestuse suhtes.

Punktis 17.7 antakse nõuded ventilatsiooni- ja küttesüsteemide ehitamisele. Võimalusel

kasutatakse ventilatsiooni ja kütte tarbeks ära olemasolevad korstnad või muud läbiviigud, et

hoonet uute läbiviikudega võimalikult vähe lõhkuda ja uute kaasaegsete korstnatega visuaalselt

risustada. Juhul kui see ei ole võimalik, ehitatakse uus korsten ajaloolise eeskujul.

Punkt 17.8 sätestab, et elektri- või muu seade, eelkõige seadme hooneväline osa tuleb

paigaldada vähese vaadeldavusega kohta ja selliselt, et see ei kahjustaks hoone konstruktsioone

ega viimistlust. Elektri- või muu seadmena mõistetakse päiksepaneeli, õhksoojuspumpa,

ventilatsiooniseadet, elektrikappi, postalajaama, gaasikatla välisosa jms. Katusepinnast

visuaalselt eristuva päikesepaneelina mõistetakse ka kultuuriväärtusliku hoone katusekaldega

samas kaldes paigaldatud, kuid paneelina eristuvat seadet. Nende seadmete puhul on oluline, et

need paikneksid avalikus ruumis (tänavalt, platsidelt) võimalikult varjatult - võimalusel

paigaldatakse need varjestatult hoone tagaküljele või hoonest eraldi. Lubatud on paigaldada ka

katusekattesse integreeritud päikesepaneele, kuid nende värv ja ilme peavad sobituma

ümbritseva ajaloolise keskkonnaga.

Hoone konstruktsioonide ja viimistluse kahjustamise all on mõeldud näiteks õhksoojuspumba

väliseadme kinnitamist seinale, kuna seade tekitab vibratsiooni ja kondensatsioonivett, mis

valgub hoone seinale ning niiskena hoidmise ja külmumis-sulamistsüklite tõttu kahjustada

konstruktsioone. Selle tõttu on õhksoojuspumba paigaldamisel parem lahendus selle

paigutamine hoovi, hoonest eraldi alusele.

Punktis 17.9 antakse nõuded erinevate reklaami- ja infokandjate ning tegevuskoha tähiste

lahendamiseks. Käesolev nõue tuleneb MuKS §7 lg-st 3, mis käsitleb muinsuskaitsealale

suunatud tegevusi, sh ilme muutmist. Kuna tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja

mõjutavad muinsuskaitseala ilmet, on oluline kavandada need ajaloolisse keskkonda

kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning nii, et nendega ei varjata kultuuriväärtusliku hoone

fassaadidetaile ega tekitata valgushäiringut või linnaruumis domineerivat elementi. Ettevõtte

31 / 49

tegevuskoha tähist ja reklaami ei esitata helendavate pindadega kastina, teleri tüüpi ekraanina

jm sähviva, automaatselt sisu või kujundust muutva infopinnana, kuna sellised tekitavad

valgushäiringut ja hakkavad ajaloolises keskkonnas domineerima.

Punktis 17.10 antakse nõuded kultuuriväärtuslikule ehitisele katuseakende paigaldamise kohta:

katuseaknaid võib paigaldada hoone vähem vaadeldavale küljele, juhul kui need ei kahjusta

hoone ega ala kultuuriväärtuslikku ilmet, on katusega samas tasapinnas ning paigutatud hoone

üldise arhitektuurse tervikuga sobivalt ja hoone fassaadi rütmiga arvestavalt. Ajalooliste

hoonete kasutuses hoidmiseks võib katuseaken selge tänapäevase lisandusena olla vajalik

katusealuse täiendava pinna kasutusele võtmiseks köetavate ruumidena. Pööningule valguse

saamiseks on katuseaknad üks võimalus, mille kasutamist kaaluda. Katuseaknaid ei ole üldjuhul

lubatud paigutada tänava poole, v.a hoonetel, millel katuseaknad ei ole tänavalt vaadeldavad.

Katuseaknaid võib paigaldada eelistatult vähem vaadeldavale küljele, arvestades hoone fassaadi

rütmi ja sümmeetriaga ning jälgides, et need ei paikneks katusepinnas tihedalt ega

domineerivalt. Vähese vaadeldavusega kohad on need, mis ei ole avalikust linnaruumist –

tänavalt või olulistest vaatekohtadest – nähtavad.

Korralduse punktis 18 sätestatakse nõuded tööde tegemisele C-kaitsekategooria hoonetel.

Nõuded kehtivad olemasolevatele hoonetele ja neile kavandatavatele juurdeehitistele. Nõuded

kehtivad ka juhul, kui tegu on EhS § 4 lg 3 p 6 ja lg 4 kohase hoone taastamisega, mille käigus

asendatakse nii hoone maht kui välisilme selle olemasolevas mahus ja kujul. Juhul, kui C-

kaitsekategooria hoone soovitakse asendada senisest teistsuguse mahu ja välisilmega ehitisega,

rakenduvad sellele korralduse uusehitise põhimõtted ja nõuded, sh detailplaneeringu

muinsuskaitse eritingimuste koostamise nõue (lähtudes MuKS §50 lg-st 2 ja § 61 lg-test 3 ja

4).

Punkt 18.1 sätestab et hoone ilme muutmisel, välimiste avatäidete vahetamisel ning

välisviimistlusmaterjalide ja värvilahenduse valikul lähtutakse hoone terviklikust välisilmest

ning sobivusest lähiümbruse hoonestusega. C-kaitsekategooria hoone puhul lähtutakse

ehitusaegsest lahendusest või seda lahendust muutes hoonest kui tervikust, aga ka üldisest

sobivusest ajaloolisesse keskkonda. Kuna hoone autentsust säilitama ei pea, võib hoonet

suuremal määral ümber ehitada, kuid tulemus peab siiski olema terviklik ja muinsuskaitsealale

sobiv, sh materjalikasutuselt.

Punktis 18.2 tuuakse välja, et kasutatakse ajaloolisse keskkonda sobivaid ehitus- ja

viimistlusmaterjale; traditsioonilisi materjale jäljendavaid materjale ei kasutata. Ka C-

kaitsekategooria hoonete puhul on oluline nende sobitumine muinsuskaitseala üldise tervikuga.

Lihtsaim viis selle tagamiseks on kasutada ajaloolisele keskkonnale omaseid, järelikult ka sinna

sobivaid materjale. Traditsioonilisi materjale jäljendavate materjale ei kasutata samal põhjusel

nagu kultuuriväärtusliku hoonegi puhul. Ajaloolisse linnatuumikusse mittetüüpilisi materjale

võib kasutada ainult ajutise konserveeriva lahendusena.

C-kaitsekategooria hoone puhul on võimalused A- ja B-hoonetest laiemad. Näiteks tüüpilise

silikaattellistest nõukogudeaegse korterelamu puhul võib rekonstrueerimisel kas säilitada algse

välisilme ja materjalikasutuse (eterniit, tellisfassaadid) või anda hoonele tervikliku uue

välisilme (nt plekk-katus, krohvitud fassaadid). Õhekrohv, mida A- või B-kaitsekategooria

hoonete traditsioonilise lubikrohviga kujundatud fassaadidel kasutada ei lubata, on C-

kategooria hoonete puhul võimalik lahendus. Tüüpilise silikaattellis-fassaadiga korterelamu

puhul ei eeldata, et selle soojustamisel peaks taastama soojustuse peal algse eeskujul

32 / 49

silikaatvoodri või kasutama ajalooliste hoonete eeskujul lubikrohvi. C-kategooriasse kuulub

palju väga erineva vanuse, materjalikasutuse ja ruumimõjuga ehitisi. Konkreetsele hoonele

sobivale lahendusele seab tingimused Muinsuskaitseamet ehitusloa või -teatise aluseks oleva

projekti menetlemise käigus.

Punktis 18.3 sõnastatakse, et C-kaitsekategooria hoone puhul on selle väline soojustamine

lubatud, kui säilitatakse hoone proportsioonid ja vajadusel ka hoonele iseloomulikud

fassaadidetailid. See tähendab, et soojustamisel taastatakse hooneosade proportsioonid –

pikendada räästast, tõsta aknad seina suhtes sellisele kaugusele, nagu need on olnud jne.

Punktis 18.4 sätestatakse, et maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega

sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset

ilmet. Lähtuvalt arhitektuursest kontseptsioonist valitakse juurdeehitise ehitus- ja

viimistlusmaterjalid. Tänapäevase juurdeehitise puhul on õigustatud kaasaegsed, ajaloolise

eeskujul kavandatava mahu puhul traditsioonilised materjalid. Hoone olemasoleva katuse- või

keldrikorruse kasutuselevõtt koos minimaalsete täiendustega on võimalik. Kuid kui soov on

hoonele kavandada peale või külge ehitamist, mis hoone mahtu visuaalselt suurendab, siis see

eeldab nii olemasoleva hoone kui ka vahetu lähiümbruse hoonete ehitusaluse pindala, ehitiste

brutopindala, kinnistute täisehitusprotsendi ja tiheduse analüüsimist. Tihedusena mõistetakse

siinjuures hoone brutopinna suhet kinnistu pindalasse. Juurdeehitise proportsioonid peavad

olema sobilikud nii hoone, millele juurde ehitatakse, kui ka naaberhoonestuse suhtes.

Punktides 18.5 ja 18.6 seatakse nõuded elektri- või muu seadme ning info- või

reklaamikandjate osas, mis on samad kui A- ja B-kaitsekategooria hoonete puhul. Need nõuded

kehtivad kõigi muinsuskaitseala ehitiste kohta ühtemoodi, sest need mõjutavad linnaruumi kui

tervikut.

Korralduse punktis 19 sätestatakse nõuded uue ehitise püstitamiseks muinsuskaitsealale.

Täpsemad nõuded uushoonete püstitamisele tulenevad üldjuhul linna üldplaneeringust (ja selle

muinsuskaitse eritingimustest), kinnistu detailplaneeringust või projekteerimistingimustest ja

nende juurde koostatavatest detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustest. Korralduse

punktis tuuakse välja kaitsekorrast tulenevad üldnõuded, mis loovad raamistiku

detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste või detailplaneeringu muinsuskaitse

eritingimuste koostamiseks, arvestades kvaliteetse ruumi põhialustega.21

Punktis 19.1 sõnastatakse, et uushoonestuse kavandamisel lähtutakse lähiümbruse

linnaruumist, sealhulgas väljakujunenud ehitusjoonest, hoonestusstruktuurist, tihedusest,

kultuuriväärtuslike hoonete mahtudest (eelkõige II maailmasõja eelsete hoonete mahust, kujust

ja kõrgusest), liigendusest, materjalikasutusest, värvilahendusest ja katusemaastikust.

Lähiümbrusena on mõistetav kvartal, kus hoonestatav krunt asub ning krundist üle tänava asuv

hoonestus, kuna terviklik linnaruum kujuneb eelkõige tänavaruumi harmoonilises

käsitlemises. Lähtumine lähiümbruse hoonestusstruktuurist tähendab muuhulgas ka lähtumist

mahtude erinevusest kinnistute tänavaäärsetes osades ja hoovis. Juhul kui õuealal asuva C-

kaitsekategooria hoone asemele soovitakse rajada uus hoone, siis tuleb lähtuda kvartali

21 https://planeerimine.ee/docs/noustik/detailplaneeringu-lahtekohad/pohimotted-ja-vaartused/kvaliteetse-ruumi-

aluspohimotted/

33 / 49

hoovihoonete paigutusest, mahtudest ja kõrgusest, mitte tänavaäärsete, kinnistu põhihoonete

mahtudest.

Uue ehitise püstitamisel lähtutakse selle mahtude üle otsustamisel eelkõige enne II

maailmasõda ehitatud A- ja B-kaitsekategooria hoonete mahtudest, mis iseloomustavad

muinsuskaitseala kõige rohkem ning hoiavad selle ajaloolist ilmet. Kui hoonestatava krundi

lähiümbruses on II maailmasõja järgseid, palju suurema mastaabiga hooneid, siis neid

lähtekohana ei kasutata, kuna need pole muinsuskaitseala kui terviku suhtes sama

iseloomulikud. Samas alati ei ole vanema hoonestuse mahtudest lähtumine linnaruumis

mõistlik ning arvestada tuleb ka tänapäevast linnaruumi (p 8.7). Uute hoonete ja

suuremahuliste juurdeehitiste mahud kaalutakse igakordselt läbi detailplaneeringu

muinsuskaitse eritingimuste koostamise raames.

Lähiümbruse hoonestuse liigendustest lähtumine tähendab, et üldjuhul tuleb arvestada

olemasoleva sokli- ja räästajoonega ning hoonete avade ja trepikodade traditsioonilise

paiknemisega piirkonnas. Värvilahenduse valimisel tuleb samuti keskkonnaga arvestada,

vältida teravaid kontraste ümbritsevaga (nt erelilla uushoone beežikas-hallikas keskkonnas).

Katusemaastikust lähtumine tähendab seda, et uue hoone katusekuju sobitatakse piirkonna

ajaloolise hoonestuse katusemaastikuga: viil- ja kelpkatuste piirkonnas on eelistatud ka uue

hoone puhul kaldkatus, lamekatustega piirkonnas lamekatus jne.

Punktis 19.2 sõnastatakse nõue, et mitut varasemat krunti hõlmava uue ehitise kavandamisel

liigendatakse see mahuliselt ja arhitektuurselt, järgides eelõige II maailmasõja eelset

hoonestusstruktuuri. See nõue tagab, et ajaloolisse keskkonda ei kavandataks ebatüüpiliselt

suuri, monotoonseid ja sellega ajaloolisele hoonestusele vastanduvaid või sellest eristuvaid

ehitisi.

Punktis 19.3 sõnastatakse, et uue hoone välisviimistluses kasutatakse traditsioonilisi

keskkonda sobivaid materjale; traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei

kasutata. Traditsiooniliste materjalidena mõistetakse näiteks krohvi, looduskivi, tellist,

katusekivi, betooni jms, puitlaudist, valtsplekki jms Välisviimistluse materjalikasutust

reguleeritakse muinsuskaitsealal kui tervikul, ühtemoodi - kehtides nii kultuuriväärtuslike

hoonete, C-kaitsekategooria hoonete kui uusehitiste puhul, saab muinsuskaitseala terviklikkust

säilitada läbi valdavalt traditsioonilise materjalikasutuse. See ei tähenda, et uushooneid peaks

ehitama ainult puidust, paekivist ja punasest tellisest, aga piirkonnas levinud ajalooliste

materjalide või nende tänapäevaste analoogide loominguline kasutamine aitab uushooneid

paremini keskkonda integreerida.

Punktis 19.4 sätestatakse, et alla 20 ruutmeetri ehitusaluse pindala ja alla 5 meetri kõrgusega

ehitise (edaspidi väikeehitis), sealhulgas teisaldatava ja ajutise ehitise puhul ei kohaldata

alapunktides 1 ja 2 seatud nõudeid; sellised ehitised kavandatakse ajaloolisesse keskkonda

sobivalt ja viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse ega kahjusta olulisi

vaateid. Need on ehitised, mille puhul ehitusseadustiku kohaselt ei ole vajalik kohalikku

omavalitsuse üksust ehitamisest teavitada ega ehitusluba taotleda. Muinsuskaitsealal tuleb ka

selliste ehitiste püstitamiseks taotleda Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Väikeehitiste

puhul on oluline kavandada need ajaloolisesse linnatuumikusse sobivalt ja viisil, mis säilitab

kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse, kuid nõuded arhitektuursele ilmele ei ole üldjuhul

vajalikud ning ajaloolise hoonestusstruktuuri järgimine ei ole alati võimalik.

34 / 49

Väikeehitise puhul on varasema hoone kopeerimine üldjuhul aktsepteeritud tegevus (näiteks

kunagise lihtsa puitkuuri asemele tehakse samasugune), selliste väikehoonete puhul ei eeldata

tänapäevase arhitektuurikeele kasutamist.

Punktis 19.5 sätestatakse, et ajaloolises keskkonnas ebatüüpiline väikeehitis (prügimaja,

elektrialajaam, autovarjualune jms) paigutatakse eelistatult asukohta, kus see ei ole avalikus

ruumis nähtav või on varjestatud, kahjustamata olemasolevate kultuuriväärtuslike hoonete

konstruktsioone, viimistlust ja vaadeldavust. Need on ehitised, millele ehitusseadustiku

kohaselt ei ole vajalik kohaliku omavalitsuse üksust ehitamisest teavitada ega ehitusluba

taotleda. Muinsuskaitsealal tuleb ka sellise ehitise püstitamiseks saada Muinsuskaitseameti

tööde tegemise luba.

Sellised ehitised paigutatakse hoone taha hoovi nii, et need ei ole tänavalt nähtavad. Juhul kui

see pole võimalik, siis peab väikeehitis olema kujundatud selliselt, et see ei domineeriks

olemasoleva hoone suhtes või oleks varjestatud ega kahjustaks hoone konstruktsioone ja

viimistlust. Nõue mitte kahjustada hoone konstruktsioone ja viimistlust tähendab seda, et

autovarjualune vms väikeehitis ei paikne ajaloolise hoone küljes selliselt, et see tekitab füüsilisi

kahjustusi hoone seintele või kogub katusele vihmavett ajaloolise hoone seina vastas, tekitades

ohu, et niiskus satub konstruktsioonidesse.

Punktis 19.6 sätestatakse, et väärtuslikele haljasaladele 22 ei püstitata uusi ehitisi, välja

arvatud sobiva mastaabi ja kujundusega väikeehitis või rajatis (taristuobjekt, tualett, kiosk,

paviljon jms). Lubatud on sobiva mastaabi ja kujundusega juurdeehitis olemasolevale hoonele

ning väikeehitise ja puhkerajatise püstitamine (spordi- ja mänguväljakud, tualetid, kioskid,

paviljonid jms). Lubatud on ka mittemahulised rajatised nagu trassid, teerajad jms – selliste

rajatiste ehitamist ei saa lugeda püstitamiseks.

Väärtuslikud avalikud haljasalad on oluline osa Rakvere linna miljööst ja väärtusest elu- ning

puhkekeskkonnana, seetõttu ei ole haljasalade säilitamise eesmärgil nende täis ehitamine

lubatud. Samas on puhkeala toimimiseks vajalikud rajatised ja väikeehitised parkides alati

olnud ja neid võib edaspidigi Muinsuskaitseameti nõusolekul rajada. See puudutab ka

suuremaid atraktsioone nagu karussellid või kohtkindlalt kinnitatud püsivaid spordirajatisi

nagu kettagolfi rajad. Hooajalise inventari paigaldamist ei loeta Muinsuskaitseametiga

kooskõlastatavaks tegevuseks (nt ajutised batuudid, kohtkindlalt kinnitamata istmed,

vabaõhuspordi ja -mängude vahendid jms).

Korralduse punktis 20 antakse nõuded kinnistu (maaüksuse) piiride muutmisele.

Lähtuvalt MuKS § 52 lg-st 5 kohustab pädevat asutust (kohaliku omavalitsuse üksust)

kooskõlastama Muinsuskaitseametiga muinsuskaitsealal kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe

muutmise taotluse. Seejuures mõistetakse kinnistu piiride muutmise all ainult maaüksuste

piire, mitte muude kinnistute nagu korteriomand, hoonestusõigus jms, muutmist. Nõuete

eesmärk on tagada muinsuskaitseala väärtuste säilitamine. Muinsuskaitseala üks väärtuslikest

kihistusest on II maailmasõja alguseks väljakujunenud ajaloolised kinnistud, mis on säilinud

muutmata või vähesel määral muudetud kujul.

Punktis 20.1 sätestatakse, et muutmata või vähesel määral muutunud II maailmasõja eelsed

kinnistupiirid üldjuhul säilitatakse. Kinnistupiiride suurus ja paiknemine on läbi sajandite

22 Näidatud korralduse lisas 3.

35 / 49

määranud sinna püstitatavate ehitiste suuruse, asukoha ja kasutusvõimalused. Muutuste

kavandamisel kinnistustruktuuris kaalutakse konkreetse kinnistu ajalist väärtust, seotust sellel

paikneva hoonestuse ning kvartalis üldiselt tavaks oleva kinnistute struktuuriga.

Muinsuskaitseala kontekstis loetakse väärtuslikuks eelkõige II maailmasõja eelset

kinnistustruktuuri, eriti kui ajalooline kinnistu ja kultuuriväärtuslik hoonestus on mõlemad

säilinud. Samas ka hilisemad kinnistud võivad olla sellised, mis sobituvad kvartalis

väljakujunenud kinnistustruktuuriga ja mille muutmisel – liitmisel või jagamisel – tekiks

ebakõla kinnistute suurustes, mis võib hakata mõjutama ka kavandatavate ehitiste paiknemist.

Kinnistute liitmisest keeldumine võib olla põhjendatud ka vajadusega vältida

muinsuskaitsealale sobimatult suurte hoonete rajamist.

Muinsuskaitseala kinnistute kujunemist ajas on analüüsitud alusuuringus „Rakvere

muinsuskaitsealal paiknevate ajalooliste kinnistute kaardianalüüs“.

Kinnistupiiride muutmise taotluse menetlemisel tuginetakse uuringule ja analüüsitakse

konkreetset kinnistut, et välja selgitada selle ajaloo- või kultuuriväärtuse olemasolu. Samas

tuleb silmas pidada, et kinnistu piiride kaardile kandmise tehnoloogia on ajas muutunud

täpsemaks. Nii on loomulik, et 17., 18. või 19. sajandi kaardid ei kattu täielikult tänapäevaste

kaardiandmetega. Ajalooliseks, vähesel määral muutunud kinnistuks loetakse seetõttu ka neid

kinnistuid, mille proportsiooni sarnasus eri ajastu kaartidel on loetav.

Kinnistu piiride nihutamist seal paiknevate ehitiste teenindamiseks või omandisuhte

täpsustamiseks on võimalik kaaluda ka II maailmasõja eelsete kinnistute puhul. Näiteks võib

olla vajadus nihutada naaberkinnistute piiri selliselt, et kinnistul asuv abihoone oleks tervikuna

ühel kinnistul.

Punkt 20.2 sätestab, et alapunktis 1 nimetamata kinnistu piiride muutmisel järgitakse

kvartalisisest kinnistustruktuuri (suurust ja kuju), määratakse kinnistule lihtne ja selge kuju,

mis võimaldab ehitist hooldada ja teenindada. Kinnistu piiride muutmise üle otsustamisel

lähtutakse kinnistu ajaloolisest väärtusest muinsuskaitseala kontekstis. Krundil asuva ehitise

hooldamise ja teenindamise vajadus on üks sagedasemaid põhjusi krundipiiride nihutamiseks.

Kinnistupiiride muutmisel on oluline järgida ajaloolist struktuuri, vältida ajaloolises

keskkonnas ebaloomulikult väikeste või suurte kruntide tekkimist, samuti kitsaid siile ning

kinnistute moodustamist, millel puudub väljapääs avalikule tänavale. Kuigi kinnistupiir ei ole

linnaruumis nähtav, hakkab see otseselt mõjutama alale ehitamist ja seda, kuhu paigutatakse

piirdeaiad, hooned ja haljastus.

Korralduse punkt 21 sätestab nõuded tänavate, õuemaa ja haljastusega seotud tööde

tegemisele.

MuKS § 52 lg 1 seab loakohustuse iga muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimiseks,

restaureerimiseks, ilme muutmiseks ja ehitamiseks. Ehitiste all mõeldakse vastavalt

ehitusseadustikule nii hooneid kui rajatisi (tänavad, platsid, piirdeaiad, pargid jms).

MuKS-i § 52 lg 3 p 1 seab loakohustuse kõrghaljastuse rajamise, raie-, kaeve- ja muude pinnase

teisaldamise või juurdeveoga seotud töödele muinsuskaitsealal. Nimetatud tööd on jäetud

MuKS-is üksikasjalikult sisustamata ning seetõttu on need määratlemata õigusmõisted, mida

tuleb sisustada õiguse tõlgendamise erinevate viiside kaasabil. Kui õigusakt ise määratlemata

õigusmõiste sisu ei määratle, tuleb eelistatult lähtuda sõnade üleüldiselt levinud või nende

tavatähendusest. Määratlemata mõiste sisu määratlemisel saab arvestada ka

rakenduspraktikaga. Kaevetööd on Muinsuskaitseameti senises tegevuspraktikas olnud

suuremahulised tööd, näiteks ehitamise või trasside rajamisega seotud kaevetööd, ulatuslikum

36 / 49

pinnase koorimine, puurimine. Loakohustusega ei ole Muinsuskaitseameti praktikas kunagi

olnud hõlmatud ega ole seda ka praegu väikesemahulised haljastustööd (istutustööd, peenarde

rajamine jm taimede kasvatamise ja aiapidamisega seotud kaevetööd) ja maaharimine. Sellised

tööd on piisavalt väikesemahulised ning ei kahjusta arheoloogilist kultuurkihti ning seetõttu ei

ole nende tööde jaoks tööde tegemise luba vaja taotleda. Kõrghaljastuse rajamine, st puude

istutamine, on loakohustuslik, kuna nimetatud tööga kaasnevad mahukad kaevetööd, mis

võivad rikkuda või hävitada pinnases olevat arheoloogilist kultuurkihti, samuti on

kõrghaljastuse rajamisel oluline kaaluda selle sobivust ajaloolisse keskkonda.

Muinsuskaitseala eesmärk on lisaks hoonetele ka linnaruumi kui terviku väärtuste säilitamine

ja esiletoomine. Nõuete eesmärgiks on tagada lisanduste sobivus ajaloolises keskkonnas ning

ajaloolise linnaruumi ja kultuurivääruslike ehitiste vaadeldavuse säilitamine.

Siinses punktis on loetletud õuemaal ja avalikus ruumis eelistatud traditsioonilised

kujundusvõtted ja põhimõtted, mis lähtuvad ajaloolisest teabest ja nende kasutamise

järjepidevusest.

Punktis 21.1 sätestatakse, et uute piirdeaedade, -postide, väravate jms kavandamisel

lähtutakse lähiümbruses väljakujunenud traditsioonilistest ehitusvõtetest, materjalikasutusest,

kõrgusest, paiknemisest tänavajoone suhtest ja sobivusest hoonestuse arhitektuuriga.

Võimalusel taastatakse ajalooline lahendus. Juhul, kui on vajalik rajada uued piirdeaiad,

-postid ja väravad, siis kavandatakse need lähiümbruses tavaks kujunenud eeskujudel, võttes

arvesse traditsioonilisi materjale, kõrgust, paiknemist tänavaruumis jms. Piirdeaed peab

sobituma ka krundil oleva või sinna rajatava hoonega. Ajaloolises linnatuumikus ei rajata

tänapäevaseid tõkkepuid, sest need on muinsuskaitseala miljöösse ebasobivad elemendid.

Punktis 21.2 sätestatakse, et ajaloolised sillutised jm väärtuslikud katendid säilitatakse või

taaskasutatakse ehitusprojektiga hõlmatud ala sees. Ajaloolised katendid on sageli hilisemate

sillutiskihtide, asfaltkatte või pinnase all peidus. Juhul, kui tänavatel või hoovides

olemasolevate katendite või pinnase eemaldamisel avastatakse ajaloolised sillutiskivid või

katendid, need säilitatakse ja võetakse uuesti kasutusele olemasolevas asukohas või erandjuhul

mujal samal kinnistul või tänavaruumis, rekonstrueerimisprojektiga hõlmatud ala piires.

Punktis 21.3 antakse nõuded, et uue katendi rajamisel lähtutakse ajaloolisest lahendusest (nt

sõiduteel muna- või ajalooline klompkivi, kõnnitee sillutisplaadid, hoovides sillutiskivi ja/või

graniitsõelmed); välditakse õuemaa ulatuslikku sillutamist. Erinevate katendite kasutus

mitmekesistab linnaruumi ning on oluline osa selle ajaloolisest ilmest. Muinsuskaitsealal on

oluline taastada munakivisillutisi. Vältida tuleks hoovide (õuemaa) suuremahulist sillutamist

ning säilitada või taastada hoovi haljastus.

Punkt 21.4 sätestab, et tagatakse sademevee hoonest eemale juhtimine, selleks säilitatakse või

rajatakse vajalikud pinnasekalded. Hoonete soklite ääres säilitatakse pinnasekalded suunaga

hoonest eemale, mis aitavad kaitsta hoone konstruktsioone liigniiskuse eest ja tagavad nii

hoonete pikemaajalise säilimise. Juhul, kui krundil või tänaval puuduvad pinnasekalded, mis

juhivad sademevee ehitisest eemale, rajatakse need pinnase planeerimise käigus.

Punkt 21.5 määrab, et tänava rekonstrueerimisel säilitatakse või taastatakse

kultuuriväärtuslike ehitiste proportsioonid, vajadusel tänavapinda madalamale viies;

välditakse pinnasevee imbumist hoonetesse ning sademevee juhtimist kinnistutele. Seega tuleb

tänava rekonstrueerimise projekteerimisel analüüsida, kas külgnevate hoonete soklite kõrguse

37 / 49

või pinnasekallete tõttu on vajalik tänavapinda allapoole viia ja vajadusel see tänava

rekonstrueerimisprojektis kavandada.

Punkt 21.6 määrab, et kultuuriväärtuslikud linnakujunduse elemendid ja väikevormid

(monumendid, skulptuurid, tänavapostid, kaevud, pingid jms) säilitatakse ja võimaluse korral

taastatakse. Need on näiteks monumendid, skulptuurid, tänavavalgustuspostid, laternad,

kaevud, pingid, kuulutusetulbad, kaevuluugid jm ajaloolist linnatuumikut ilmestavad

elemendid. Tegu on liigutatavate elementidega, mida säilitatakse eelistatult olemasolevas

asukohas, kuid mida võib ka teisaldada ja taaskasutada, kui seda näeb ette tänava, väljaku või

muu avaliku ruumi tervikkontseptsioon.

Punkt 21.7 sätestab, et uued linnakujunduse elemendid (monumendid, skulptuurid,

linnamööbel, päikesevarjud, müügikohad, tegevuskoha tähised, info- ja reklaamkandjad jms)

ja liikluskorraldusvahendid kavandatakse ümbritsevat keskkonda arvestavalt ning

paigaldatakse viisil, mis ei kahjusta kultuuriväärtuslikke hooneid, vaateid, arheoloogilist

kultuurkihti ega kõrghaljastust. Ümbritsevas keskkonnas tuleb arvestada nii

kultuuriväärtuslike hoonete, kõrghaljastuse kui ka avaliku ruumiga. Lahendused võivad olla

nii tänapäevase disainiga kui ka ajaloolistest linnaruumi elementidest lähtuvad.

Punkt 21.8 määrab, et tänavaid hooldatakse viisil, mis ei kahjusta külgnevat hoonestust ega

kõrghaljastust. Libedusetõrjeks soola jm keemiliste ühendite kasutamine, samuti lume

lükkamine vastu ehitisi, kahjustab ajalooliste hoonete sokleid ning lühendab puude eluiga.

Lubatud on kasutada nt sõelmeid, millel puudub kahjulik mõju hoonete soklitele ja

kõrghaljastusele.

Punktis 21.9 on sätestatud, et väärtuslike avalike haljasalade (Rakvere kirikuaed, J. Kunderi

monumendi plats, F. R. Kreutzwaldi monumendi plats, Vallimäe haljasala, Rakvere kirikupark,

Rakvere mõisa park) struktuur, planeering, vaated ja väärtuslik haljastus säilitatakse

võimalikult autentselt; rekonstrueerimisel lähtutakse haljasalast kui tervikust, võttes

taastamisel aluseks dokumenteeritud ajaloolise olukorra ja arvestades muutustega

linnaruumis (hilisem väärtuslik haljastus, ehitised jms).

Säilitada ja taastada ei tule isetekkelist haljastust. See, millised pargistruktuurid ja haljastus on

väärtuslikud ja mis isetekkeline, selgitatakse välja uuringute ja eritingimuste koostamise

käigus. Haljastuse taastamisel võib patoloogiliselt ebaperspektiivsed liigid (saar, jalakas jt)

asendada teiste liikidega, kuna kliima- ja keskkonnamuutused ei soosi nendele liikidele

sobivaid pikaajalisi elutingimusi. Haljastuse taastamisel lähtutakse haljasalast kui tervikust,

võttes aluseks dokumenteeritud ajaloolise olukorra (algne projekt, linnakaart, fotod jms) ja

muutunud linnaruumi, sealhulgas haljasala rajamisajast hiljem rajatud, kuid orgaaniliselt

haljasala väärtuslikuks osaks muutunud haljastuse koos arhitektuursete väikevormidega. Ka

haljastuse puhul on olulised erinevate aegade iseloomulikud kihistused.

Punktis 21.10 sätestatakse, et haljastuse taastamisel ja rajamisel nii avalikus ruumis kui

õuemaal lähtutakse ajastuomasest haljastusviisist ja kasutatakse eelistatult traditsioonilisi

liike (pärn, vaher, tamm, hoovides ka viljapuud, sirelid, toomingad, lumimarjad jms);

ridaistutused taastatakse terviklike lõikudena, mitte ei istutata üksikuid puid vahele, millega

seatakse haljastuse nõuded hoovides ja avalikus ruumis, mis ei ole kaitsekorras määratletud

väärtuslike haljasaladena. Hoovides ja kogu muinsuskaitseala avalikus ruumis on oluline

säilitada võimalikult palju haljastust, sh kõrghaljastust, et säilitada muinsuskaitsealale

iseloomulik miljöö.

Hoovide ja aedade haljastuse taastamisel või rajamisel tuleb lähtuda piirkonnale ajastuomasest

38 / 49

haljastusviisist ja kasutada peamiselt traditsioonilisi liike: pärn, vaher, tamm, kask,

hobukastan, erinevad viljapuud, sirel, ebajasmiin, kibuvits jms. Elupuid hekitaimena ei

kasutata, kuna elupuuhekk on Rakvere muinsuskaitsealale võõras haljastusviis.

Ridaistutuste taastamisel ei tehta üksikpuudega vaheleistutusi, vaid taastatakse need terviklike

lõikudena. Ridaistutuste juures on oluline nende esteetiline lahendus, sealhulgas sama

suurusega puud tänavalõigus. Tänavate ja trasside kavandamisel arvestatakse alati puudele

piisava kasvuruumi jätmise vajadusega nii maa peal kui maa all.

Arheoloogilise kultuurkihiga alal (näidatud korralduse lisas 3) tähendab kõrghaljastuse

rajamine kaevetöid, milleks on vaja Muinsuskaitseameti luba. Hoovides väljaspool

arheoloogilise kultuurkihiga ala võib kõrghaljastust rajada Muinsuskaitseameti loata.

Punkt 21.11 täpsustab puude raiumise nõudeid. Lubatud on raiuda kuivanud või ohtlikuks

muutunud puid, samuti oluliste vaadete avamiseks ja isetekkeliste puude likvideerimiseks.

Puude raiumisel nähakse üldjuhul ette asendusistutus samal kinnistul, mujal muinsuskaitsealal

või samas kohas linnaruumis (nt samal tänaval või haljasalal, mitte kaugel äärelinnas

väljaspool muinsuskaitseala). Muinsuskaitsealal loetakse väärtuslikuks ka viljapuud, kuna

need on olulised miljöö kujundajad. Viljapuude puhul ei tule säilitada iga konkreetset viljapuud

vaid oluline on säilitada viljapuude tava hoovide ja aedade haljastamisel. Juhul, kui

üldplaneeringus määratletakse kõrghaljastuse osakaal krundil, siis tuleb viljapuid lugeda

kõrghaljastuse osaks.

Punktis 21.12 sätestatakse, et muinsuskaitsealal tehtavate ehitus- ja kaevetööde käigus ei tohi

kahjustada väärtuslikku haljastust, sealhulgas puude juuri. Enamlevinud ehitustööd, millega

võidakse kahjustada puude juuri, on tänavate rekonstrueerimine, trasside uuendamine või

hoonete püstitamine. Uute trasside ja muude kaevetööde kavandamisel tuleb silmas pidada, et

olemasolev haljastus ei saaks kahjustada ning taastataks ehitusele eelnenud või projektiga

ettenähtud olukord.

Korralduse punktis 22 sätestatakse nõuded arheoloogiapärandi kaitseks.

Arheoloogilise kultuurkihiga ala moodustavad linnusevaremed ja selle eelkaitsevöönd

(mälestised Linnus „Vallimägi“, Kultuurimälestiste registri number 10335; Rakvere linnuse

varemed vallikraaviga, Kultuurimälestiste registri number 15740) ning maa-ala, kuhu on

ulatunud kesk- ja varauusaegne linn ja kus on säilinud kesk- ja uusaegse asustusega seotud

arheoloogilist kultuurkihti. Arheoloogilise kultuurkihiga ala on märgitud korralduse lisas 3.

Punkt 22.1 sätestab, et arheoloogilise kultuurkihiga alal enne detailplaneeringu kehtestamist

või projekteerimistingimuste või ehitusloa andmist või ehitusteatise menetluse käigus, millega

kaasnevad kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, selgitatakse

vajaduse korral välja ja võetakse arvesse alal asuvad väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja -

detailid ning muud arheoloogilise kultuurkihi elemendid. Juhul kui plaanitavad tööd võivad

ohustada arheoloogilist kultuurkihti või selles olevate struktuuride või elementide säilimist

kavandatavatest töödest sügavamal, selgitatakse uuringu käigus välja arheoloogilise

kultuurkihi stratigraafia vajaduse korral kuni loodusliku pinnaseni. Minimaalse sekkumise

põhimõttest lähtumiseks selgitatakse arheoloogilise kultuurkihi elemendid planeeritaval alal

välja võimalikult vara, st juba ehitusõigust määrates, et neid saaks projektis arvesse võtta. Enne

ruumiotsuse tegemist (detailplaneeringu kehtestamine, projekteerimistingimuste andmine)

kogutakse piisavalt teavet arheoloogiapärandi kohta: arhiivi- ja bibliograafiauuringu abil

analüüsitakse keskaegset ning varauusaegset ja uusaegset linnaruumi, vajadusel tehakse

arheoloogiline eeluuring, et projekti koostamisel oleks võimalik maksimaalselt arvesse võtta

39 / 49

väärtuslikke ehituskonstruktsioone ja -detaile, ja muid arheoloogilise kultuurkihi elemente,

sealhulgas matmispaiku.

Korralduse selle punktiga on hõlmatud uus- ja juurdeehitiste kavandamine praegu

hoonestamata alale, olemasoleva hoone asemele uue hoone püstitamine, samuti parklate jms

tugevdatud aluspinnaga rajatiste ja tehnoliinide kavandamine. Tehnoliinide jm taristu puhul on

oluline leida neile trassid, kus kultuurkiht on juba läbi kaevatud, ajaloolistes müürides on juba

augud või on võimalik minna müüri või kultuurkihi alt. Välditakse tehnoliinide koridoride

kavandamist piki ajaloolisi müüre või diagonaalis läbi nende, sest nii kahjustatakse

arheoloogiapärandit suuremas mahus kui minimaalne sekkumine lubaks. Ruumiotsuse

tegemisel eelnevaga arvestamine annab võimaluse asjaolusid arvesse võtta, vajadusel

olemasolevat teavet täiendada ning jõuda tulemusele, mis sekkub arheoloogiapärandisse

vähimal võimalikul viisil ja säilitab seda maksimaalselt.

Arvestades ehitiste ja rajatiste kapitaalsust ja eluiga ja nende mõju sügavamatele

pinnasekihtidele, on vajalik kavandatavate kaevetööde alal läbi viia arhiivi-, bibliograafia ja/või

arheoloogiliste uuringutega terviklik kultuurkihi uurimine, et sellest koguda võimalikult palju

teavet kihtide stratigraafilise ladestumise kohta. Seeläbi on võimalik tööde varastes etappides

arvestada ajalooliste struktuuridega, vajadusel neid säilitada ja paremini planeerida tööde

edasisi etappe. Näiteks vaivundamentide kavandamisel on arheoloogilist kihti kõige rohkem

kahjustav, kui piirdutakse ainult vaiade ala läbiuurimisega, sest see on kultuurkihi sügavust

arvestades tehniliselt keeruline ning selline kaevamisviis raskendab kultuurkihi stratigraafiast

aru saamist ja tõlgendamist: lõpuks on kultuurkiht lõhutud, saadud info puudulik ega säili ka

võimalust tulevikus ulatuslikumal arheoloogilisel uurimisel saada kätte seda infot, mis

vaiamisel hävis. Kompromissina on suuremate hoonete puhul võimalik teha otsus, et vaialiinid

uuritakse tranšeedena läbi ja liinide-vahelised alad jäävad kaevamata ja säilitatakse uushoone

all. Uuringuga välja selgitatud väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja -detailid säilitatakse

maksimaalses ulatuses ja nendega tuleb vundamendi projekteerimisel arvestada. Kavandatavad

ehitustööd ja nende jaoks läbi viidud uuringud peavad tagama arheoloogiapärandi uurimise ja

eksponeerimise võimalikkuse ka tulevikus.

Punktis 22.2 nõutakse, et väärtuslikud ajaloolised ehituskonstruktsioonid ja -detailid

säilitatakse. Väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja detailid on peamiselt kesk- ja

varauusaegsed ehitised ning rajatised ja nende jäänused.

Maa-aluste konstruktsioonide markeerimisel on oluline teha seda viisil, mis ei kahjusta

originaalsubstantsi. Maa peale ehituskonstruktsiooni markeerimisest loobutakse, kui seda

plaanitakse näiteks massiivse müüritisena, mis seab ohtu maa sees säilinud konstruktsiooni

edasise säilimise. Sel juhul eelistatakse originaalkonstruktsiooni säilitamist ilma

markeerimiseta või leida markeerimiseks kergemad lahendused, mis ei sea ohtu originaali

säilimist.

V osa. Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja selle tagamise nõuded

Korralduse punktis 23 sätestatakse, et muinsuskaitseala kaitsevöönd koosneb kahest osast.

Kaitsevöönd on kantud kaardile korralduse lisas 1. Uue hoonestuse võimalik kõrgus

kaitsevööndis määratakse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste analüüsi tulemusena

või projekti menetlemisel lähtudes kaitsevööndi eesmärgist ja muinsuskaitseala vaadeldavusest

konkreetses kohas.

40 / 49

Korralduse punktis 24 on välja toodud kaitsevööndi 1. osa eesmärgid, milleks on tagada

muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning muinsuskaitseala vaadeldavus

piki ajaloolisi tänavaid.

Punkt 24.1 sätestab, et muinsuskaitseala vahetus läheduses asuval kaitsevööndi 1. osal uue

ehitise püstitamisel või olemasoleva maapealse osa laiendamisel välditakse järske üleminekuid

hoonestuse mastaapsuses, tiheduses ja paigutusviisis võrreldes külgneva muinsuskaitsealaga.

Järskude üleminekute vältimise all hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses mõistetakse

muinsuskaitseala hoonestusega sarnase mahu, kõrguse ja tihedusega hoonestusmustri jätkamist.

Punktis 24.2 nõutakse, et piki ajaloolisi tänavaid avanevaid vaateid ehitistega ei sulgeta.

Muinsuskaitseala vaadeldavus piki ajaloolisi tänavaid tähendab muinsuskaitseala ajaloolistel

tänavatel vaadete säilitamist, st galeriide jms üle tänava rajatavate ehitiste vältimist.

Korralduse punktis 25 on toodud kaitsevööndi 2. osa eesmärk – see on vastavalt MuKS § 14

lg 3 p-le 2 tagada muinsuskaitseala vaadeldavus olulistest vaatepunktidest. Vaadete sulgemine

ehitistega ei ole lubatud. Lubatud on vaadete avamiseks puude võrade kärpimine ja isetekkeliste

puude raie.

Nimetatud on ka muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated, mis lähtuvad Rakvere linna

üldplaneeringus määratud olulistest vaadetest ja „Rakvere linnuse ja Kolmainu kiriku nähtavuse

analüüsi“23 tulemustest. Olulised vaated avanevad ordulinnuse varemetele ja Rakvere kiriku

tornile Ringteelt ning kaitsevööndi piiriks olevatelt Fr. R. Kreutzwaldi tänavalt ja Annemäe

teelt. Sama vaadete loetelu ja nende ulatus kaardil on näidatud korralduse lisas 1.

VI osa. Leevendused tööde tegemise loakohustusest ja teavitamise kohustusest

muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis

MuKS § 19 lg 5 p 6 kohaselt saab muinsuskaitseala kaitsekorras teha leevendused §-s 33

sätestatud säilitamiskohustusest, § 52 lg-tes 1–3 sätestatud tööde tegemise loa kohustusest ning

§ 58 lg-tes 1–3 sätestatud kooskõlastamise või teavitamise kohustusest.

Korralduse nimetatud leevendustega on võimalik saavutada proportsioon kaitse vajaduse ja

piirangute vahel. Need leevendused vähendavad halduskoormust ning piiranguid omanikule

ning samas ei kaasne sellega muinsuskaitseala väärtuste hävimise oht. Kaaludes võimalusi

leevendusteks, jõuti järeldusele, et suuremad leevendused ei pruugi toetada ala väärtuste

säilimist, mis on MuKS § 3 lg 4 järgi üks muinsuskaitse olulisi põhimõtteid.

Kultuuriväärtuslike A- ja B- kaitsekategooriasse määratud hoonete konserveerimisel,

restaureerimisel ja ehitamisel ei ole võimalik tööde tegemise loa menetlusi EhS-iga täielikult

ühitada, kuna see seaks ohtu kultuuriväärtuste säilimise. Muinsuskaitseamet teeb riiklikku

järelevalvet muinsuskaitseseaduse ja selle alusel kehtestatud haldusaktide nõuete täitmise üle.

Sealjuures jälgitakse uuringu ja tööde tegemise nõuete täitmist, mis tulenevad muinsuskaitse

eritingimustest, ehitusprojektidest, tööde või uuringu tegevuskavadest ja tööde tegemise loal

toodust. Tööde sisust ja kasutatavate materjalide eripärast ning ajalooliste hoonete

detailitundlikkusest lähtudes peab amet loa taotlemise kohustust kultuuriväärtuslike hoonete

puhul vajalikuks, sest selliselt on võimalik teada, kes on tööde tegemise eest vastutavad isikud

- muinsuskaitselise järelevalve teostaja (vajalik pädevustunnistus), tööde teostaja, vajadusel

uuringute tegemise tagamine (vajalik pädevustunnistus). Lisaks sellele on võimalik vajadusel

täiendavate asjaolude ilmnemisel tööde tegemise loal täpsustada tööde tegemise tingimusi.

23 https://www.muinsuskaitseamet.ee/rakvere-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine

41 / 49

Omavalitsuse antava ehitusloaga ei ole teada eeltoodud asjaolud ja seega ei ole tagatud

kultuuriväärtuslike hoonete piisav kaitse.

Korralduse punktis 26 antakse leevendused muinsuskaitsealal tööde tegemise loa nõudest.

Loakohustuse puudumine tähendab, et nendel juhtudel ei ole tarvis koostada ehitusprojektile

eelnevalt ka muinsuskaitse eritingimusi. Leevenduste tegemisel lähtutakse asjaolust, et EhS ja

MuKS on harmoneeritud (MuKS § 1 lg 2). See võimaldab omavalitsustel hõlmata

Muinsuskaitseametit ühe menetluse raames. Muinsuskaitseamet osaleb kooskõlastuse andjana

Ehitusregistri kaudu projekteerimistingimuste korralduse koostamisel ja kooskõlastamisel (EhS

§ 31 lg 3), ehitusloa või -teatisemenetluses (EhS § 42 lg 7). Nendes menetlustes on

Muinsuskaitseametil MuKS § 52 lg 7 p 4 tulenev võimalus loobuda tööde tegemise loa nõudest,

kui amet on teisele haldusorganile antud kooskõlastuses seda märkinud. Nimetatud leevenduse

tegemine märgitakse haldusorganile antava kooskõlastuse juures B-kaitsekategooria hoonete

siseruumides ehitamisel ja C-kaitsekategooria hoonete ümberehitamisel.

Punktis 26.1 leevendatakse tööde tegemise loa nõuet C-kaitsekategooria hoonete

konserveerimisel, restaureerimisel ja ehitamisel (osaline leevendus MuKS § 52 lg-st 1). Selle

punkti alusel ei ole edaspidi vaja anda C-kaitsekategooria hoonetele muinsuskaitse

eritingimusi ega tööde tegemise luba, välja arvatud maapealse osa suuremahulisel

laiendamisel, milleks võivad olla vajalikud detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused.

Ehitusprojektide koostamisel tuleb lähtuda C-kaitsekategooria hoonetele antud üldistest

nõuetest (korralduse punkt 18) ja ehitusprojekti kooskõlastamise käigus täpsustatud

asjaoludest. Muinsuskaitseamet annab oma kooskõlastuse tegevusele kohaliku omavalitsuse

läbiviidavas ehitusloa või -teatise menetluses. Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse

menetluseta – nt juhul, kui kohalik omavalitsus hoone välisilme muutmiseks luba või teatist ei

nõua, on nõutav Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Selliseks erandjuhtumiks võib olla

nt hoone värvimine senisest erinevat värvi, katmine supergraafikaga vms, mis muudab hoone

ilmet ja selle mõju linnaruumis oluliselt, kuid mida ei pruugita lugeda ehitusteatise

kohustusega tööks.

Punktis 26.2 leevendatakse tööde tegemise loa nõuet kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve- ja

muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud töödeks õuemaal väljaspool

arheoloogilise kultuurkihiga ala (arheoloogilise kultuurkihiga ala on näidatud kaardil

korralduse lisa 3). See on osaline leevendus muinsuskaitseseaduse § 52 lg 3 p-st 1. Leevendus

kehtib ainult õuemaal (hoovides ja aedades) ja see ei kehti avalikele parkidele ega

tänavaruumile, kus tööde tegemise loa nõue kaeve- ja haljastustöödel jääb kehtima haljastuse

ja avaliku ruumi kultuuriväärtuste kaitseks.

Punktis 26.3 sätestatakse, et Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei ole nõutav

raietöödeks ja hooajalise ehitise püstitamiseks juhul, kui kohalik omavalitsuse üksus on

Muinsuskaitseameti raieloa või ehitamist lubava loa menetlusse kaasanud ja amet on loa

kooskõlastanud. See on osaline leevendus MuKS § 52 lg-st 1 ja § 52 lg 3 p-st 1. See tähendab,

et kui kohalik omavalitsus kaasab Muinsuskaitseameti oma raielubade ja hooajaliste ehitiste

(tänavakohvikud, suvised müügikohad jms) lubade menetlusse, siis ei pea väljastama sama töö

jaoks mitut luba. Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse üksuse menetluseta, st juhul, kui

linnavalitsus mingil põhjusel hooajalise ehitise rajamiseks või puu raiumiseks luba ei väljasta

(nt kuna KOV-i loakohustus hõlmab ainult teatud omandivormis maad või kindlate

väärtusklasside puid), siis on nõutav Muinsuskaitseamet tööde tegemise luba.

42 / 49

Punktiga 26.4 antakse leevendus tegevuskoha tähise, info- või reklaamikandja

paigaldamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on lahenduse Muinsuskaitseametiga

kooskõlastanud – sellisel juhul ei ole Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba nõutav.

Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse üksuse menetluseta, st juhul, kui kohaliku

omavalitsuse üksus mingil põhjusel info- või reklaamikandja paigaldamiseks luba ei väljasta.

Korralduse punktis 27 antakse leevendused muinsuskaitseala kaitsevööndis määratud

juhtudel tööde kooskõlastamise või teavitamise nõudest

Punktiga 27.1 leevendatakse olemasoleva hoone ümberehitamise, välisilme muutmise ja

laiendamise kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga, välja arvatud juhul, kui laiendamine

hõlmab mahulist juurdeehitamist (leevendus MuKS § 58 lg-st 1). See näeb ette, et pädev asutus

kooskõlastab ametiga kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku

ehitise ehitamise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamise või rajamise ning olemasoleva ehitise

ümberehitamise, laiendamise, välisilme muutmise ja lammutamise. Olemasoleva hoone

ümberehitamine (rekonstrueerimine) ning välisilme muutmine on seega muudetud

leevendusega kooskõlastust mitte vajavaks täies mahus, laiendamine osaliselt.

Laiendamine on vastavalt EhS § 4 lg-le 2 ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat

ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega. Leevendusega loobutakse seega

hoone olemasolevas mahus juurdeehitamise kooskõlastusnõudest (nt katusekorruse või

keldrikorruse väljaehitamine), kooskõlastatavaks jääb ainult mahuline külge- või

pealeehitamine, st kõik uued ehitusmahud, mis muudavad kaitsevööndis hoonete kõrguseid ja

hoonestusstruktuure.

Mahulise juurdeehitamisena mõistetakse siin ehitise suletud brutopinna suurendamist, välja

arvatud ehitise välispiirete soojustamise, mida ei loeta ehitise mahuliseks suurendamiseks

muinsuskaitselises mõttes, sest selline ehitustegevus ei mõjuta oluliselt muinsuskaitseala

vaadeldavust. Samuti ei loeta ehitise mahuliseks juurdeehitamiseks ehitise olemasoleva

katusealuse väljaehitamist juhul, kui hoonele ei lisandu katusest väljaehitusi (valgustus

lahendatakse näiteks katuseakendega). J Juhul, kui ehitisele lisatakse katusepinnale väljaehitisi

või mistahes muid mahulisi juurdeehitusi, siis tuleb see muinsuskaitseala kaitsevööndis

jätkuvalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada.

Punktiga 27.2 leevendatakse teavitamise nõuet ehitise ehitamisel, mis ei nõua

ehitusseadustiku kohaselt ehitusluba ega ehitusteatist. Leevendus tuleneb MuKS § 58 lg-s 2

sätestatud omaniku või valdaja kohustusest teavitada Muinsuskaitseametit ehitamisest

muinsuskaitseala kaitsevööndis ehitisteatise või -loakohustuse puudumise korral. Seega ei ole

ka näiteks ehitus- ja remonttöödest ameti teavitamine nõutav, kui ehitusluba- või ehitusteatis

ei ole nõutav. Samuti ei nõuta alla 20 m² suuruse ehitusaluse pindalaga ja alla 5 m kõrguste

ehitiste ehitamisest teavitamist. Linnalises keskkonnas nii väikesed ehitised kaitsevööndis

eeldatavasti muinsuskaitseala vaadeldavust ei mõjuta ning nendest teavitamine ei ole vajalik.

Punktiga 27.3 leevendatakse omaniku või valdaja MuKS § 58 lg-s 1 tulenevat kohustust

teavitada Muinsuskaitseametit ehitise lammutamisest muinsuskaitseala kaitsevööndis.

Leevendus puudutab kaitsevööndi 2. osa.

Korralduse VII osa. Muinsuskaitsealal paiknevate mälestiste kaitsevööndid

43 / 49

MuKS § 14 lg 5 p 1 järgi ei kehtestata mälestisele kaitsevööndit, kui see asub

muinsuskaitsealal, kui muinsuskaitseala kaitsekorras ei ole määratud teisiti. Kaitsekorras

määratakse, millest lähtutakse mälestisele kaitsevööndi määramisel ning eelhinnatakse

kaitsevööndi vajadust. Kaitsevöönd määratakse eraldi kultuuriministri käskkirjaga.

Korralduse punktiga 28 määratakse, et kaitsevööndi võib määrata maa-alalisele

kinnismälestisele. Kaitsevööndi määramise vajadus on sellise maa-alalise kinnismälestise

puhul, mille läheduses on oodata arheoloogilise kultuurkihi, sh matuste või ajalooliste

ehitusstruktuuride ilmnemist. Kaitsevööndi määramise vajadust ja selle ulatust hinnatakse iga

kinnismälestise puhul eraldi. Näiteks võib kaitsevööndi määrata mälestisele, mis ulatub

muinsuskaitseala piirist välja. Selliste mälestiste puhul võib kaitsevöönd olla vajalik, kuna

muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ei ole kaitsta konkreetse mälestise ümbrust, sh

arheoloogiamälestise kaitsevööndis leiduvat võimalikku arheoloogilist kultuurkihti.

Kaitsevöönd on näiteks tulevikus vajalik määrata kinnismälestistele Linnus „Vallimägi“

(kultuurimälestiste registri nr 10335) ja Rakvere linnuse varemed vallikraaviga

(kultuurimälestiste registri nr 15740).

Korralduse VIII osa. Lõppsätted ja korralduse jõustumine

Korralduse punktis 29 sätestatakse, et korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi

Teatajas avaldamist.

Korralduse punktis 30 sätestatakse, et vastavalt muinsuskaitseseaduse § 91 lg 1 lõpeb

Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 2006. aasta määruse nr 67 „Rakvere vanalinna muinsuskaitseala

põhimäärus“ (RT I 2006, 9, 49) kehtivus punktis 29 sätestatud korralduse jõustumisel.

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30

päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

Korralduse põhjendused ja selgitused esitatakse seletuskirjas, mis on kättesaadav

Muinsuskaitseameti veebilehel ja Muinsuskaitseametis.

5. Kaitsekorra menetluse kirjeldus

Kaitsekorra koostamise ettevalmistustöödega alustati juunis 2022.

13.–17.06.2022 inverteeriti Rakvere muinsuskaitseala hoonestus.

Muinsuskaitseameti peadirektori 29.09.2022 käskkirjaga nr 1.1-5/47-A moodustati Rakvere

kaitsekorra töörühm. Töörühma tööd juhtis Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunik Mirjam

Abel, töörühma liikmetena olid kaasatud maakonnanõunik Kadri Lepik, Rakvere

Linnavalitsusest abilinnapea Kert Karus ja linnaarhitekt Angeelika Pärna ning ekspertidena

Oliver Alver ja Madis Tuuder.

Töörühmaga viidi läbi viis koosolekut, kus arutati kõiki erinevaid muinsuskaitseala kaitsekorra

aspekte alates selle väärtustest lõpetades võimalike leevenduste ja piirimuudatustega. Töörühm

vaatas läbi Rakvere muinsuskaitseala inventeerimise tulemused, tutvus osade hoonetega

44 / 49

kohapeal ning tegi kaitsekategooriate ettepanekutes ka mõningaid muudatusi. Töörühma

protokollid ning inventeerimisaruanne koos kaitsekategooriate ettepanekute tabeliga, millesse

on sisse viidud töörühma ja avalikul väljapanekul tehtud ettepanekud, on kättesaadavad

seletuskirja lisana 1 ja Muinsuskaitseameti kodulehel Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra

koostamise lehel.

Korralduse väljatöötamise käigus koostati lisaks inventeerimisele veel neli alusuuringut:

1. Rakvere vanalinna muinsuskaitseala haljastus ja maastikulised elemendid.

Eksperthinnang Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra koostamiseks. (Liis Koppel,

maastikuarhitekt, Muinsuskaitseameti nõunik, 2022). Eksperthinnangu alusel määratleti

Rakvere muinsuskaitsealal asuvad väärtuslikud haljasalad ning tingimused nende

säilitamiseks ja kasutamiseks;

2. Eksperdihinnang Rakvere linna muinsuskaitseliste piiride ja alade kohta (Tõnno Jonuks,

arheoloog, 2022). Eksperthinnangut kasutati arheoloogilise kultuurkihiga ala ja sellel

kohaldatavate nõuete määramisel;

3. Rakvere linnuse ja Kolmainu kiriku nähtavuse analüüs (Raul Kalvo, arhitekt, 2023).

Analüüsi abil täpsustati olulisi vaateid, mis avanevad Rakvere ordulinnuse varemetele

ja Kolmainu kiriku tornile, mida omakorda kasutati kaitsevööndi osa 2 ala määramisel;

4. Rakvere muinsuskaitsealal paiknevate ajalooliste kinnistute kaardianalüüs (Emma

Lauk, Muinsuskaitseameti arheoloogianõunik, 2023). Krundipiiride analüüsist lähtuti

kaitsekorras kinnistupiiride väärtuse ja nõuete määratlemisel.

Kõik alusuuringud on leitavad Muinsuskaitseameti Rakvere kaitsekorra24 lehel alusandmete

loetelus ja kättesaadavad Muinsuskaitseametis.

Avatud menetluse eelses etapis kaasati omanikke ja kohalikku kogukonda kaitsekorra

koostamise avakoosolekul (06.10.2022). Avakoosoleku kohta avaldati info Virumaa Teatajas

ja Kuulutajas, Muinsuskaitseameti kodulehel, samuti edastati info muinsuskaitseala

kinnisvaraomanike e-posti aadressidele.25

Avakoosolekul tutvustati kaitsekorra koostamise protsessi ning muinsuskaitseala

inventeerimise tulemusi ja arutleti erinevate hoonete väärtuse üle. Enne inventeerimist jagati

piirkonna postkastidesse ka infomaterjal inventeerimise ja kaitsekorra koostamise kohta.

Avakoosoleku vestlusringis arutleti laudkondades Rakvere väärtuste ja kaitse tuleviku üle.

Ettekanded ja ürituse kokkuvõte on kättesaadavad Muinsuskaitseameti kodulehel.

Kaitsekorra avatud menetlus algatati ja selle algusest teavitati 15.08.2023 ajalehtedes Eesti

Päevaleht ja Virumaa Teataja, Muinsuskaitseameti infokanalites (veebilehel26, Facebookis27) ja

Rakvere linna infokanalites. Teates avaldati lühidalt kaitse alla võtmise õigusakti eelnõu sisu,

avaliku väljapaneku aeg ja koht ning arvamuste ja vastuväidete esitamise tähtaeg.

E-posti kaudu teavitati avalikust väljapanekust muinsuskaitseala ja kaitsevööndi kinnistute

omanikke, asutusi ja ühinguid, kelle pädevus seondub kaitse alla võtta soovitava esemega ning

kaasamisüritustel oma huvi väljendanud isikuid.

24 https://www.muinsuskaitseamet.ee/rakvere-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine 25 Rakvere kaitsekorraga seotud meediakajastuste loetelu on Muinsuskaitseameti kodulehel 26 https://www.muinsuskaitseamet.ee/rakvere-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine 27 https://www.facebook.com/muinsuskaitseamet/

45 / 49

E-kiri saadeti 437 Rakvere kehtiva muinsuskaitseala kinnisvaraomanikule, 370 kaitsevööndis

asuva kinnistu omanikule, 16 Rakvere kaitsekorra huvilisele ning 65 omanikule, kelle

kinnisvara suhtes seoses muinsuskaitsealalt või kaitsevööndist välja arvamisega piirangud

leevenesid või lõpetati.

Vastavalt haldusmenetluse seadusele (HMS) tuleb haldusmenetlus viia läbi eesmärgipäraselt ja

efektiivselt ning HMS § 5 lõike 1 kohaselt on haldusorganil õigus valida menetlustoimingute

vorm, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse, et Rakvere

muinsuskaitsealal on sadu omanikke ning asjaolu, et algatatud menetlusega muinsuskaitsealale

jäävate kinnistute omanike õigusi ei piirata suuremal määral kui hetkel kehtivast põhimäärusest

tuleneb, ning eesmärk on kehtivaid nõudeid leevendada, siis oli teavitamine toodud viisil

kohane.

Kaitsekorra eelnõu avalik väljapanek toimus 15.08.–24.09.2023 Muinsuskaitseameti

veebilehel. Lisaks veebilehele on kaitsekorra eelnõu, selle seletuskiri ja lisad kättesaadavad

Muinsuskaitseameti Rakvere kontoris (Fr. R. Kreutzwaldi tn 5).

Avaliku väljapaneku jooksul laekus vastuväiteid, arvamusi ning täiendus- ja

parandusettepanekuid viielt isikult. Iga esitatud vastuväite, arvamuse ja ettepaneku osas

kujundas Muinsuskaitseamet seisukoha ja edastas selle enne avaliku arutelu toimumist

arvamuse saatjale kirjalikult. Avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekud ja vastuväited

ning Muinsuskaitseameti võetud seisukohad on toodud seletuskirja lisas 3. Avaliku arutelu

toimumise ajast ja kohast teavitati ajalehtedes Virumaa Teataja ja Eesti Päevaleht,

Muinsuskaitseameti infokanalites (veebilehel, pressiteates, Facebookis) ning e-posti kaudu

(kaasatavad asutused, huvigrupid, olemasoleva muinsuskaitseala ja kaitsevööndi

kinnisvaraomanikud, samuti vastuväidete, arvamuste ja ettepanekute tegijad). Kaitsekorra

eelnõu avalik arutelu toimus 3. novembril 2023 Villa Theresas, Tammiku 13, Rakvere.

Kohapeal osales 32 inimest, lisaks toimus veebiülekanne, kus osales ca 20 inimest. Avaliku

arutelu videosalvestus28 on järelevaadatav Muinsuskaitseameti Facebooki lehel, protokoll on

leitav Muinsuskaitseameti Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise veebilehel 29 .

Arutelu käigus tutvustati esitatud arvamusi ja vastuväiteid ning Muinsuskaitseameti seisukohti.

Kaitsekorra kohta täiendavaid küsimusi ei esitatud. Hiljem on tehtud sõnastuslikke parandusi

või punktide järjestuse muudatusi, mis kaitsekorra ja seletuskirja sisu ei muuda.

Eelnõud tutvustati 02.04.2024 toimunud Kultuuriministeeriumi juures tegutsevale

Muinsuskaitse Nõukogule. Nõukogu otsustas eelnõu toetada.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule

eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks Rakvere Linnavalitsusele ja

Rakvere Vallavalitsusele. Rakvere Linnavolikogu kordas avalikustamise ajal tehtud

ettepanekut asendada kaitsekorra punktis 25 mõiste kohaliku omavalitsuse üksus Rakvere

Linnavalitsusega, viidates KOKS-i § 22 lõikele 2. Kultuuriministeerium selgitas 19.06.2024

kirja teel täiendavalt, et KOKS § 22 lg 2 alusel on seadusega kindlustatud, et iga valla ja linna

volikogul on õigus kindlaks määrata valla- ja linnasisene volituste jaotus. MuKS-is kui

eriseaduses pole Riigikogu andnud Vabariigi Valitsusele volitust kehtestada haldusaktiga

KOKS § 22 lõiget 2 muutvat lahendust ega kitsendada haldusorgani määratlemist ainult

28 https://www.facebook.com/watch/live/?ref=watch_permalink&v=334589472591223 29 https://www.muinsuskaitseamet.ee/rakvere-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine

46 / 49

valitsuse tasandiga. Sama selgitusega täiendati seletuskirja lisas 3 olevat Muinsuskaitseameti

seisukohta. Punkti 25 kaitsekorras ei muudetud. 02.07.2024 saatis Rakvere Linnavalitsus kirja,

et kooskõlastavad kaitsekorra märkusteta.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium juhtis tähelepanu korralduse lisa 1 ja seletuskirja

punkti 25 vahelisele vastuolule, misjärel seletuskirja sõnastust korrigeeriti. Siseministeerium ja

Rahandusministeerium vastasid, et neil ei ole eelnõule märkuseid. Teised kooskõlastasid

vaikimisi.

6. Korralduse vastavus Euroopa Liidu õigusele

Korraldus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

7. Korralduse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Rakvere muinsuskaitseala ja kaitsekorra kehtestamise eesmärk on tagada parimal viisil riiklikult

olulise kultuuripärandi säilimine ja selge muinsuskaitsekorraldus. Korraldus loob senisest

suurema selguse muinsuskaitseala väärtustes, põhimõtetes, nõuetes ja leevendustes. Selle

koostamisse on panustanud lai spetsialistide ning kogukonna esindajate ring, mis annab aluse

tänapäeval oluliste väärtuste kaitseks Rakvere muinsuskaitsealal.

Kaitsekorras nõudeid, piiranguid ja kohustusi ehk põhiõiguste ja -vabaduste kitsendusi luues

lähtutakse PS § 11 proportsionaalsuse põhimõttest, mille järgi peab selleks olemas olema õige

ja õiguspärane eesmärk. Kui see on olemas, tuleb kaaluda erinevaid alternatiive ja valida neist

välja lahendus, mis tagab kultuuriväärtuse kaitse, kuid ei piiraks õiguseid ja vabadusi rohkem

kui minimaalselt vajalik. Kaitsekorra nõuete proportsionaalsust kirjeldati seletuskirja 3.

peatükis. Samuti on sellega arvestatud kaitsekorra nõuete sõnastamisel. Seal, kus vajalik, on

nõuded ja piirangud kaalutlusvabad ehk imperatiivselt kõikidele kohustuslikud; seal, kus on

töödeks või tegevusteks võimalikud erinevad lahendused, on sõnastustes jäetud kaalumis- ja

hindamisvõimalus.

Rakvere muinsuskaitseala on juba alates 1973. aastast riikliku kaitse all, mistõttu puudub

kaitsekorra jõustumisel oluline uus mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule,

majandusele, regionaalarengule ning kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Muinsuskaitseala tähendab kohustusi erinevatele seotud osapooltele kultuuriväärtusliku

keskkonna säilimise ja hoidmise tagamiseks, sh riigi haldusorganitele, kelle pädevus seondub

muinsuskaitsealaga, kohalikule omavalitsusele (KOV), kelle territooriumile muinsuskaitseala

jääb ja muinsuskaitsealal ning selle kaitsevööndis asuvate kinnisasjade omanikele.

Muinsuskaitseala staatus tähendab kõigile osapooltele nõuet loakohustuslike tegevuste

kooskõlastamiseks Muinsuskaitseametiga (vt seletuskirja lisa 2), st Muinsuskaitseametit tuleb

teavitada juhul, kui kavandatav tegevus võib omada mõju muinsuskaitsealale, sh seada ohtu

selle säilimise või muuta selle säilimiseks sobivaid tingimusi. Muinsuskaitseala staatus ja

kaitsekorrast tulenevad nõuded tähendavad muinsuskaitsealal asuva kinnisvara omanikele

KOV-i ehitusloa taotlemise või ehitusteatise esitamise kohustuse kõrval täiendavat koormust

muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise või teisaldamise

ehitusprojekti koostamiseks vajalike muinsuskaitse eritingimuste taotlemisel ning

arheoloogilise kultuurkihiga aladega ning mälestistega arvestamisel. Mõju seotud osapooltele

ei saa hinnata intensiivsemaks kui teiste ametkondadega seotud õigusaktidest tulenevat

kooskõlastamise vajadust.

47 / 49

Kaitsekord näeb seni kehtiva põhimäärusega ette mitmeid muudatusi, millel on erineva kaaluga

mõjusid.

Kaitsekorra kehtestamine aitab kaasa rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevate

kohustuste täitmisele, millega on Eesti Vabariik ühinenud või mille on riik ratifitseerinud (vt

seletuskirja ptk 2 Muinsuskaitsealaks tunnistamise alus). Samuti haakub kaitsekord „Kultuuri

arengukava 2021-2030“ eesmärkidega, mille üheks olulisemaks strateegiliseks sihiks on

elukeskkonna kvaliteetne planeerimine pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt.

Kaitsekorra kehtestamine toetab riikliku tähtsusega kultuuripärandi säilimist, esile toomist,

kasutuses hoidmist ja säästvat arengut. Kaitsekord aitab tagada muinsuskaitseala kui

kultuuriväärtusliku terviku ja seda kujundavate iseloomulike ja kohatunnetust loovate väärtuste

kaitset. Kehtestatav kaitsekord arvestab muinsuskaitseala eesmärgiks olevate väärtuste

kaitsevajadusi ja selle rakendamine aitab tagada nende säilimise. Kaitsekorra kehtestamine on

vahendiks, et saavutada muinsuskaitseseaduse eesmärk, milleks on tagada kultuuripärandi

säilimine ja mitmekesisus.

Samuti kaasneb kaitsekorraga positiivne mõju keskkonnahoiule ja elukeskkonnale, toetades

kultuuriväärtusliku- ja looduskeskkonna säilitamisega inimeste põhivajadusi ja tõstes

elukvaliteeti.

Muinsuskaitseala väärtuste teadvustamine, esiletoomine ja hoidmine aitab luua mitmekesist ja

kultuurimälu tugevdavat elukeskkonda. Samuti annab muinsuskaitseala kui unikaalne

kultuuriväärtuslik keskkond kohalikule omavalitsusele võimaluse eristumiseks ning

konkurentsieelise piirkonna arengu suunamisel. Korrastatud ja hoitud kultuuriväärtused loovad

parema ja atraktiivsema elukeskkonna, mis aitab kaasa elukvaliteedi tõusule, loob töökohti,

elavdab majandust, soodustab turismi, kasvatab piirkonna konkurentsivõimet, andes niimoodi

positiivse panuse ka regionaalarengusse.

Lisaks näeb kaitsekord ette sisulisi muudatusi võrreldes seni kehtiva kaitsekorraldusega, mis

omab mõjusid eelkõige halduskoormusele ja korralduse rakendamiseks vajalikele kulutustele.

 Üheks olulisemaks muudatuseks, mis kaitsekord kaasa toob, on ehitiste rühmitamine

kolme kaitsekategooriasse ja tööde tegemisel loakohustuse ulatuse sõltuvus sellest.

Kaitsekorra eesmärk on teha leevendusi nendele hoonetele, mille osas senised jäigad

reeglid ei ole põhjendatud. Selle tulemusena väheneb Muinsuskaitseameti loakohustus

enamike muinsuskaitsealal asuvate hoonete suhtes. Kuna senise põhimäärusega olid

tööd hoonete interjöörides reguleeritud muinsuskaitsealal kõikide hoonete puhul, siis

leevenevad nõuded muinsuskaitsealal kõikide B- ja C-kaitsekategooria hoonete puhul

ning jäävad endiseks ainult 9 hoone puhul. Muudatuse tulemusena jääb

Muinsuskaitseameti loakohustus kehtima umbes 300-st ETAK koodiga tähistatud

muinsuskaitseala hoonest üksnes 141 B-kaitsekategooriasse määratud hoonele või

hooneosale ja kõikidele mälestistele. C-kaitsekategooriasse määrati 128 hoonet, mille

tulemusel väheneb senine loakohustus märkimisväärselt. Loakohustuse piiramisel

väheneb oluliselt hoonetega seotud tööde osas kodanike jaoks halduskoormus ja

ametnike jaoks töökoormus. C-kategooria hoonetele ei ole kaitsekorra kehtestamise

järgselt enam nõutavad muinsuskaitse eritingimused ega Muinsuskaitseameti tööde

48 / 49

tegemise luba. Ehitamiseks piisab kohaliku omavalitsuse ehitusloast või -teatisest,

millele Muinsuskaitseamet annab oma kooskõlastuse.

B-kaitsekategooria hoonete puhul säilitatakse ja võimalusel taastatakse nende

väärtuslikud eksterjööridetailid ning see võib tuua kaasa omanikule lisakulusid, kuna

tegemist võib (kuid ei pruugi) olla tavapärastest ehitustöödest keerukamate ja

ajamahukamate töödega. Nimetatud kohustuste täitmist kompenseeritakse võimalusega

saada restaureerimiseks riiklikku toetust. Samas ei ole tegemist uue nõudega, vaid see

on olnud juba varasemas kaitsekorralduses. Seoses muudatustega ameti toetuste

jagamise süsteemis on muinsuskaitsealadele antavad restaureerimistoetused viimastel

aastatel oluliselt kasvanud, mis annab võimaluse rohkemate muinsuskaitseala hoonete

korrastamise toetamiseks.

Lisaks on töödele esitatavad täiendavad nõuded (eelnevad uuringud, muinsuskaitseline

järelevalve) seaduses ettenähtud viisil hüvitatavad. Kuna kaasnevaid kitsendusi aitab

leevendada võimalus riikliku toetuse saamiseks, samuti arvestades, et seatavad

piirangud ei muuda seal paiknevate kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist

võimatuks ega raskenda seda oluliselt, ei ole korraldusega kehtestatavate kitsenduste

puhul tegemist omandiõiguse intensiivse riivega.

 Muinsuskaitseala piiri muutmisega seoses jääb muinsuskaitsealalt välja kümme

kinnistut erinevate ehitistega, mis tähendab muinsuskaitsealaga seotud

kinnisvaraomanike arvu vähenemist. Kaitsevööndi muutmisega väheneb samuti

kinnisvaraomanike arv (kaitsevööndist jääb välja 29 elamu- (sh kaks korterelamut) ja

kaks ärimaakinnistut.

 Vastavalt punktile 26.3 väheneb halduskoormus ka raietööde ja hooajaliste ehitiste

püstitamise osas, kuna Muinsuskaitseamet saab anda oma kooskõlastuse kohaliku

omavalitsuse üksuse loamenetluses ja ei pea eraldi luba väljastama.

 Omanikel väheneb halduskoormus ja ametnikel töökoormus ka kaitsevööndi hoonete

puhul, kus ametiga ei ole vaja kooskõlastada ehitustöid, mis ei hõlma mahulist

juurdeehitamist, ega teavitada alla 20 m2 suuruse ehitusaluse pindala ja alla 5 meetri

kõrguse ehitise püstitamisest.

Muinsuskaitseala kaitsekorra sisu on sõnastatud kehtiva põhimääruse tekstiga võrreldes

oluliselt täpsemalt, mis võimaldab Muinsuskaitseametil tagada Rakvere muinsuskaitseala

väärtuste säilimise.

8. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

9. Vaidlustamine

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja

korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

10. Korralduse kooskõlastamine

Korralduse eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning Eesti Linnade ja Valdade

Liidule ning arvamuse avaldamiseks Rakvere Linnavalitsusele ja Rakvere Vallavalitsusele.

Rakvere Linnavalitsusel ja Vallavalitsusel nimetatud eelnõu osas täiendavaid

49 / 49

parandusettepanekuid ei olnud. Siseministeerium ja Rahandusministeerium vastasid, et neil ei

ole eelnõule märkuseid. Teised kooskõlastasid vaikimisi.

Lisa 1: Hoonete kaitsekategooriate põhjendused.

Lisa 2: Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja Muinsuskaitseameti

loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast.

Lisa 3: Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames

esitatud arvamused ja vastuväited ning ameti seisukohad.

Rakvere muinsuskaitseala hoonete

inventeerimisaruanne

Foto: Rakvere vanalinna kaitsetsooni detailplaneerimise eeltööd 1990. MKA arhiiv, ERA.T-76.1.9368

Koostanud: Mirjam Abel

Muinsuskaitseamet 2023

2

Sissejuhatus

Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise üks eesmärkidest oli muinsuskaitsealal paiknevate hoonete jaotamine kaitsekategooriatesse vastavalt Kultuuriministri määrusele nr 23

„Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid.“ Käesolev aruanne on aluseks Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra koostamisel ja kirjeldab kaitsekategooriate määramise protsessi

ning kasutatud alusandmestikku.

Rakvere muinsuskaitseala hoonestust on varasemalt käsitletud Kristo Kooskora poolt 2012–

2013. aastal koostatud Rakvere vanalinna muinsuskaitseala hoonete inventeerimise aruandes1. Samuti toimus 13.—17.06.2022 Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna vaatluspraktika, mille käigus üliõpilased inventeerisid Rakvere vanalinna

muinsuskaitseala.

Alusuuringute andmed koondati tabelisse, kus on kaitsekategooriate ettepanekud ja

põhjendused ning hoonete lühikirjeldused ja ülevaade ajaloost. Koondtabeli väljavõte on käesoleva aruande Lisa 1. Kaitsekategooriaid puudutav info on kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel Rakvere veebikaardil, kus kuvatakse iga hoone kaitsekategooria

ja põhjendus. Hoonete lühikirjeldused ja ajalooline ülevaade koos fotodega sisestatakse ka Kultuurimälestiste riiklikkusse registrisse.

Alusuuringute, 2022. aasta inventeerimistulemuste ning ameti töö käigus kogunenud andmete (inspekteerimised ja paikvaatlused) põhjal koostasid EKA üliõpilased, Kadri Lepik ja Mirjam Abel esialgsed kaitsekategooriate ettepanekud. Kaitsekategooriate ettepanekud vaadati üle

Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühmas, kuhu kuulusid Kadri Lepik

(Muinsuskaitseamet, Lääne-Virumaa nõunik), Angeelika Pärna (Rakvere Linnavalitsus, linnaarhitekt), Kert Karus (Rakvere Linnavalitsus, abilinnapea), Oliver Alver (ekspert,

arhitekt) ja Madis Tuuder (ekspert, arhitektuuriajaloolane). Töörühma juhtis Mirjam Abel (Muinsuskaitseamet, Lääne-Virumaa nõunik).

Kaitsekategooriate määramise lähtekohad

Vastavalt Kultuuriministri määrusele nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ jagunevad muinsuskaitsealal asuvad ehitised kolme väärtusklassi:

1) A-kaitsekategooria;

2) B-kaitsekategooria;

3) C-kaitsekategooria.

A-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on vastavalt määrusele:

1) muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav ja/või selle ehitustraditsiooni

kujundanud ja/või silmapaistva mõjuga väga väärtuslik ehitis. Kaitsekategooria määramisel võib arvestada arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju või kuulumist

1 https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20inventeerimine/rakvere.pdf

3

linnaehituslikku tervikusse, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset

tähendust;

2) säilinud koos ehitusaegse ja põhimahus algupärase interjööriga või hilisema

arhitektuuriajalooliselt silmapaistva interjööriga. Tööstushoone puhul on säilinud funktsioonile vastav algupärane sisseseade. Läbi uurimata, minimaalsete varasemate sekkumistega ning vähese olemasoleva teabega ajalooline ehitis, mille muude väärtuste

kumulatiivsus võimaldab eeldada interjööri väärtuslikkust.

B-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitseala iseloomustav ja/või selle

ehitustraditsiooni kujundanud ja/või selle arengut mõjutanud ja/või silmapaistva mõjuga ehitis. Kaitsekategooria määramisel arvestatakse arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust.

C-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitsealal asuv ehitis, mis ei vasta eelnevalt kirjeldatud kriteeriumidele.

Rakvere muinsuskaitseala hooneid kaitsekategooriatesse jagades peeti silmas, et A ja B kaitsekategooriates oleks hooned, mis hoiavad muinsuskaitseala omapära ja väärtust ning mille puhul on oluline nende säilitamine ja ajaloolist substantsi austav restaureerimine.

A-kaitsekategooria hooneid eristab B-kaitsekategooriast ainult see, et A puhul on säilinud väärtuslikud interjöörid või sisekonstruktsioonid ning muinsuskaitseameti loakohustus jääb

kehtima ka siseruumides tööde tegemisel. B-kaitsekategooria hoonetel vabastatakse siseruumides ehitamine muinsuskaitseameti loakohustusest: st siseruumides konserveerimis-, restaureerimis- ja ehitustöödel jäävad kehtima vaid ehitusseadustiku nõuded.

C-kategooriasse määrati hooned, mis olulist muinsuskaitselist väärtust ei oma ning mille autentsuse ja arhitektuurse ilme säilitamine muinsuskaitseala kontekstis ei ole tingimata vajalik,

st neid saab lihtsamini ja üldjuhul suuremal määral ümber ehitada. C-kaitsekategooria hoonete puhul on plaanis uue kaitsekorraga loobuda muinsuskaitseameti tööde tegemise loa kohustusest ja muinsuskaitse eritingimuste andmisest, st hoone rekonstrueerimisel annab

muinsuskaitseamet oma kooskõlastuse ainult linnavalitsuse ehitusloa või -teatise menetluses.

Inventeerimise läbiviimine

Rakvere muinsuskaitseala hoonete inventeerimine viidi läbi Eesti Kunstiakadeemia tudengite ja Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunike poolt.

Töö esimeses etapis koostas Muinsuskaitseamet inventeerimise aluseks inventeerimistabeli,

kuhu koondati andmed hoonete kohta Maa-ameti registrist ja Ehitisregistrist. 2022. aasta suvel

viisid Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise eriala üliõpilased läbi Rakvere

muinsuskaitseala inventeerimise. Enne inventeerimist jagati Rakvere muinsuskaitseala

elanikele flaierid, millega teavitati inventeerimise toimumisest (joonis 1). Tudengid pildistasid

suure osa muinsuskaitseala hooneid üles ning tegid nende kohta kanded inventeerimistabelisse.

Hooned, mis jäid tudengite poolt inventeerimata, inventeerisid Muinsuskaitseameti Lääne-

Virumaa nõunikud Kadri Lepik ja Mirjam Abel. Inventeerimise käigus oli tudengitel võimalus

pääseda ka mitmetesse muinsuskaitsealal asuvasse hoonesse. Samuti tutvusid nõunikud A-

kaitsekategooria potentsiaaliga hoonetega.

4

Kaitsekategooriate tabel vaadati läbi Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra töörühma

koosolekutel 28.10.2022 ja 17.03.2023. Koosolekute tulemusel otsustati määrata hoonete

kaitsekategooriad valdavalt tehtud ettepanekutele. 24 hoone puhul tekkis muinsuskaitseameti

esindajate ja töörühma liikmete vahel arutelu, mille lõpptulemuse osas jäädi ühtsetele

seisukohtadele. Arutelud on fikseeritud töörühma 3. koosoleku memos 17.03.2023.2 Esimesel

koosolekul külastas töörühm kahte A-kategooria potentsiaaliga hoonet.

Käesolev uuringuaruanne kajastab hoonete kaitsekategooriate tabelit 2023. aasta juuni seisuga,

st sellesse ei ole sisse viidud avaliku väljapaneku raames tehtud muudatusi.

Inventeerimisaruande lisas antud kaitsekategooriad kehtestatakse koos Rakvere

muinsuskaitseala kaitsekorraga.

Joonis 1 Rakvere muinsuskaitseala inventeerimisest teavitav flaier

Lisaks paikvaatluste ja inventeerimise andmetele tutvuti ka Muinsuskaitseameti arhiivis olevate

muinsuskaitse eritingimuste ja projektidega ning ajalooliste kaartidega. Vajaduse korral

(võimalike A-kategooria hoonete puhul) pildistati hooneid ka seestpoolt, ent selline mitte-

sekkuv lähenemine ei pruugi anda kindlust ajalooliste interjöörielementide säilivuse kohta.

Enamasti on ajaloolised viimistluskihistused uuematega kaetud.

Inventeerimistulemused

1) A-kaitsekategooria hooneteks loeti üksikuid 18.–19. sajandil rajatud hooneid, millel on

suures ulatuses säilinud ehitusaegne ruumiplaneering ja suurel hulgal kultuuriväärtuslikke

2 https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/tooruhma_3._koosoleku_protokoll.pdf

5

ehitusdetaile või tarindeid siseruumides. A-kaitsekategooria hoonete puhul on teada, et

säilinud on väärtuslikud sisekonstruktsioonid ja -detailid: ahjud, trepid, puitdekoor või -

viimistlus, laudpõrandad või -laed jms.

Töörühm tegi ettepaneku määrata Rakvere muinsuskaitsealal A-kaitsekategooriasse 9 hoonet.

2) B-kaitsekategooriasse määramise ettepanek tehti enamiku 19. sajandi – 20. sajandi alguse

väärtuslike ajalooliste hoonete, sh enamiku muinsuskaitseala elamute ning ajalooliste

abihoonete kohta. B-kaitsekategooria hoone on pigem miljööd loov väärtuslik ehitis, mis

on linnaruumis oluline oma mahu ja ajaloolise välisilmega. B-kaitsekategooria ettepanek

tehti ka mõnede uuemate, II maailmasõja-järgsete hoonete puhul, millel on roll

arhitektuurse terviku osana ja mis sobituvad hästi ajaloolisesse linnaruumi.

Töörühm tegi ettepaneku määrata Rakvere muinsuskaitsealal B-kaitsekategooriasse 141

hoonet.

3) C-kaitsekategooriasse tehti ettepanek määrata enamus peale II maailmasõda ehitatud hooned.

Sellesse kategooriasse kuuluvad vähemväärtuslikud abihooned ning mõned tundmatuseni

ümber ehitatud või vähese taastamispotentsiaaliga vanemad hooned. Hinnang „C“ ei ole suunis

lammutamiseks, kuid need hooned ei ole kihistus, mille kaitseks muinsuskaitseala on

moodustatud. Muinsuskaitse seisukohast ei ole nende võimalikult autentsel kujul säilitamine

eesmärgiks, küll aga tuleb ümberehitamisel järgida sobivust ajaloolisesse keskkonda.

Töörühm tegi ettepaneku määrata Rakvere muinsuskaitsealal C-kaitsekategooriasse 128

hoonet.

Valdav osa C-kaitsekategooriasse määratud hoonetest on mitmesugused väiksed abihooned

(kuurid, garaažid jms) – st hoonete arv on küll ligi pool kogu hoonestusest, kuid nende mõju

linnapildis on pigem väike.

Senise põhimääruse järgi olid kõik muinsuskaitsealal olevad hooned käsitletavad A-

kaitsekategooria hoonena, st Muinsuskaitseameti luba oli tarvis töödeks nii eksterjööris kui

interjööris. Võrreldes seni kehtinud regulatsiooniga leevendatakse piiranguid kõikide vanalinna

ala hoonete puhul, välja arvatud 9 A-kategooria hoone puhul.

Inventeerimise käigus selgus, et muinsuskaitsealalt on lammutatud 13 ETAK-koodiga hoonet,

mis olid suures osas hilisemat päritolu kuurid või abihooned. Samuti selgus, et ETAK-koodi on

saanud ka mitmed elektrirajatised (elektrikapp, alajaam), ordulinnuse teenindamiseks mõeldud

ajutised puitehitised ning Silla tänava haljasalal asuvad tuletõrje harjutustornid .

Inventeerimistulemustest lähtuvalt ning töörühma aruteludel jõuti ettepanekuni arvata

muinsuskaitsealalt välja Tammetõru tn 3, Tammetõru 7, Tammiku tn 5, Silla tn 3a, Silla tn 3b,

Spordi tn 28 ja Spordi tn 26, Spordi tn 20, Kooli tn 1/Spordi tn 16, Sauna tn 3 ning kehtestada

nendel aladel muinsuskaitseala kaitsevöönd. Kaitsekategooriaid ei ole määratud hoonetele, mis

asuvad aladel, mille osas otsustati muinsuskaitseala vähendada ning asendada see

kaitsevööndiga.

6

Kaitsekorra protsessis ja pärast avalikku väljapanekut tehtud kaitsekorra muudatused

Kogu kaitsekorra koostamise protsessi ja kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku vältel saavad

kõik kodanikud teha ettepanekuid kaitsekategooriate muutmise ja muude kaitsekorda

puudutavate asjaolude kohta. Ettepanekud kaalutakse läbi kaitsekorda koostava töörühma

koosolekul ning hoonete kategooriate muutumise korral kajastatakse tulemus ka käesolevas

aruandes

7

LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel

ETAK-

kood

Aadress Kaitse

katego

oria

ettepa

nek

Põhjendus

279340 C. R. Jakobsoni tn 7 C

281436 C. R. Jakobsoni tn 7 C

276046 C. R. Jakobsoni tn 7 C

276063 C. R. Jakobsoni tn 11 C

4304290 C. R. Jakobsoni tn 11a C

273619 C. R. Jakobsoni tn 23 C

278633 C. R. Jakobsoni tn 23 C

276730 C. R. Jakobsoni tn 23 C

284722 C. R. Jakobsoni tn 23 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja 20. saj algupoole

ehitustraditsioone järgiv puithoone. Säilinud on

algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja

fassaadide välisilme koos dekoorielementidega.

276236 F. R. Kreutzwaldi tn 1 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ja 20. saj

alguse ehitustraditsioone järgiv endine Rakvere

mõisa valitsejamaja. Säilinud algne paekivist maht

eristub teise korruse puidust juurdeehitusest.

Säilinud on algsete fassaadielementidega välisilme.

6130518 F. R. Kreutzwaldi tn 2 M 15722

286584 F. R. Kreutzwaldi tn

2a

M 15722

279493 F. R. Kreutzwaldi tn

2a/1

M 15726

276260 F. R. Kreutzwaldi tn

2a/2

M 15724, 15725

7314504 F. R. Kreutzwaldi tn

2b

B Kaasaegse arhitektuuriga Rakvere mõisakompleksi

sobituv ning muinsuskaitseala rikastav uushoone.

7314502 F. R. Kreutzwaldi tn

2b

B Kaasaegse arhitektuuriga Rakvere mõisakompleksi

sobituv ning muinsuskaitseala rikastav uushoone.

8

285969 J. Kunderi tn 1 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav

kultuuriloolise tähtsusega ajalooline hoone (algselt

kunstnik Arnold Vihvelin kodu). 19. sajandisse

ulatuva ehitusajalooga hoonet on korduvalt ümber

ehitatud.

286127 J. Kunderi tn 2 C

277773 J. Kunderi tn 2 B Muinsuskaitseala, selle struktuuri ja arengut

iseloomustav ning 19. sajandi ehitustraditsioone

järgiv puidust korterelamu. Säilinud on algupärane

hoonemaht, põhikonstruktsioonid, välisilme ja

fassaadidekoor

6638437 J. Kunderi tn 2 C

286668 J. Kunderi tn 2a C

7474222 J. Kunderi tn 3 C

277074 J. Kunderi tn 3 C

276661 J. Kunderi tn 3 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja tüüpiline 19. ja 20.

sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv puidust

korterelamu.

4301950 J. Kunderi tn 3 C

279500 J. Kunderi tn 4 B Muinsuskaitseala struktuuri ja arengut iseloomustav

ning 19. saj II poole ehitustraditsioone järgiv puidust

korterelamu. Säilinud on algupärane hoonemaht,

põhikonstruktsioonid ja välisilme ning osa

fassaadidekoori.

282952 J. Kunderi tn 4 C

281795 Kooli tn 1

435356 Näituse tn 2a C

543221 Näituse tn 2b C

4301172 Näituse tn 2b C

285060 Pargi tn 4 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ajalooline paekivist

abihoone. Mahu ja detailidega hästi ümbritsevasse

keskkonda sobituv paekivihoone.

278593 Pargi tn 4 C

4305762 Pargi tn 4 C

9

6622142 Parkali tn 1 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav silmapaistva

mõjuga uusehitis. Aqva Spa juurdeehitus.

285996 Parkali tn 3 B Muinsuskaitsealale iseloomulik, autentse välisilme ja

algsete eksterjööridetailidega puidust korterelamu

1940. aastatest. Säilinud on algupärane hoonemaht,

põhikonstruktsioonid ja hooviansambel.

6468466 Parkali tn 3 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hooviansamblisse

kuuluv ajalooline kivist abihoone.

6124624 Parkali tn 4 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav silmapaistva

mõjuga kaasaegne ehitis.

6130511 Pikk tn 1 B Esimese korruse ulatuses algupärasena säilinud

Rakvere vanimasse ehituskihistusse kuuluv 18.

sajandist pärinev hoone. Teise korruse hilisem

juurdeehitus on selgelt eristuv. Hoone on osa

muinsuskaitseala ehituslikust tervikust.

279251 Pikk tn 1/1 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav suure

ruumimõjuga ehitis, kus on näha erinevaid

ehitusetappe.

286585 Pikk tn 2 A Rakvere linna arengut iseloomustav ja

kohaidentiteeti kandev 17. sajandisse ulatuva

ehituslooga paekivihoone. Hoone kehandis on

jälgitavad erinevad ehitusjärgud ja -mahud, säilinud

on põhikonstruktsioonid ja ajalooline välisilme (sh

pangamaja nurgauks 1920ndatest, erikujulised

aknaavad, nurgarustika). Interjööris on säilinud

algsed paekivitrepid, põrandaplaadid, ajaloolised

tapeedid, kahhelahjud, sambad, peegelvõlvlaed.

278837 Pikk tn 4 B Rakvere linnale omast kiviehitustraditsiooni esindav

kõrvalhoonetüüp, muinsuskaitseala tervikut toetav

autentsena säilinud välisilmega paekiviehitis.

6850463 Pikk tn 6 C

10

285964 Pikk tn 3 B Muinsuskaitsealale hästi sobituv ajaloolise mahu ja

välisilmega koopiahoone. Näide miljööd säilitavast

koopiaarhitektuurist.

6129964 Pikk tn 5 B Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. sajandisse

ulatuva ehituslooga 1960. aastatel ümber ehitatud

korterelamu-tüüpi puithoone.

278807 Pikk tn 5 C

7834786 Pikk tn 5 C

286221 Pikk tn 7/1 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav,

kohaidentiteeti kandev ning 19.-20. saj vahetuse

ehitustraditsioone järgiv historitsistlik paekivihoone.

Algupärasena on säilinud hoone

põhikonstruktsioonid ja välisilme, sh kangialune ja

hoovikülje fassaadi tellisdetailid. Osaliselt on

algupäraseid detaile säilinud ka trepikodades ja

keldrikorrusel. Hoovimajadega stiililise terviku

moodustav hästi restaureeritud hoone on üks

silmapaistvamaid ehitisi muinsuskaitsealal.

6206682 Pikk tn 7/2 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ja 19.-20.

sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv

arhitektuuriväärtuslik paekivihoone, mis kuulub Pikk

tn 7/1 hoonega ühisesse arhitektuursesse

ansamblisse.

6505219 Pikk tn 7/3 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ja 19.-20.

sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv

arhitektuuriväärtuslik paekivihoone, mis kuulub Pikk

tn 7/1 hoonega ühisesse arhitektuursesse

ansamblisse.

6128043 Pikk tn 8 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav silmapaistva

linnaehitusliku mõjuga 20. sajandil erinevate

ehitusetappide käigus kujunenud postmodernistliku

välisilmega hoone.

279276 Pikk tn 8a C

4305692 Pikk tn 9 C

11

4298968 Pikk tn 11 C

281904 Pikk tn 11 B Kahest hoonemahust koosnev suure arhitektuuri- ja

linnaehitusliku mõjuga Rakverele tüüpiline 19.-20.

saj vahetuse ehitustraditsioone järgiv autentse

välisilmega äri- ja eluhoone. Säilinud on ajaloolised

mahud, konstruktsioonid ja eksterjööridetailid.

280852 Pikk tn 12 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja 19. sajandi

ehitustraditsioone järgiv silmapaistva linnaehitusliku

mõjuga puidust ärihoone. Uhkelt dekoreeritud

fassaadi ja parapetiga algupärase välisilmega hoone

paikneb erandlikult otsafassaadiga tänava ääres.

6130359 Pikk tn 13 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav 19. ja 20. saj

vahetuse ehitustraditsioone järgiv F. Modi

projekteeritud suuremahuline paekivihoone.

Säilinud on algne hoonemaht ja välisilme, sh

ajastuomased punastest tellistest avatäidete

raamistused.

427098 Pikk tn 14 B Muinsuskaitseala arengut ja ehitustraditsioone

iseloomustav olulise tähtsusega kunagine

apteegihoone. Ümberehituste käigus algse välisilme

kaotanud hoonemaht markeerib tänavajoonel

endiselt vanalinnale tüüpilist hoonestuslaadi.

Põhimahuga on kokku ehitatud autentsena säilinud

mahukas paekivist kuur.

4303522 Pikk tn 14a C

428988 Pikk tn 14a A Rakvere linna arengut ja ehitustraditsioone

iseloomustav 1780. aastal ehitatud kivihoone, üks

linna vanimaid paekivihooneid. Säilinud on hoone

algne maht, konstruktsioonid ja välisilme ning

mitmeid eksterjööri ja interjööridetaile, sh

tahveluksed, piirdeliistudega siseuksed, võlvlaed.

6622156 Pikk tn 15 C

12

281903 Pikk tn 15 A Muinsuskaitseala arengut iseloomustav, 20. sajandi

alguse ehitustraditsioone järgiv ja kohaidentiteeti

kandev suursugune paekivist endine ärihoone 1908.

aastast. Säilinud hoone algupärane maht,

põhikonstruktsioonid ja välisilme. Interjööris leidub

hulgaliselt algupäraseid elemente, sh trafarett-

maalingud, kivitrepikoda, radiaatorid.

285575 Pikk tn 16 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ja

kohaidentiteeti kandev (esimene kino) 18. sajandisse

ulatuva ajalooga kivihoone. Algupärasena on säilinud

hoone põhimaht ja -konstruktsioonid ning

klassitsistlik välisuks.

274382 Pikk tn 16a C

284896 Pikk tn 16a B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav 20. saj I

poolest pärinev suuremahuline paekivist hoovimaja,

mille idapoolne osa on säilitanud algupärase ilme,

kuid vallimäele suunatud külg on hilisema

ümberehitusega kujundatud modernseks

üksikelamuks.

286649 Pikk tn 17 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ainus

rikkaliku saelõikelise puitpitsiga šveitsi stiilis 19. saj

lõpust pärinev puithoone. Säilinud on endise

ärihoone maht, konstruktsioonid ja välisilme, sh suur

osa algset laudist ja fassaadidekoori.

6505200 Pikk tn 17a/1 B Muinsuskaitseala ja selle arengut iseloomustav 18.

saj lõpu ehitustraditsioone järgiv endine

kaupmeheelamu-ärihoone. Paekivihoonel on algne

maht, põhikonstruktsioonid ja algupärase eeskujul

taastatud arhitektuurne välisilme ning

fassaadidekoor.

6124623 Pikk tn 17a/2 C

13

276092 Pikk tn 18 A Muinsuskaitsealale iseloomulik, 19. saj

ehitustraditsioone järgiv vanabalti tüüpi puitelamu.

Säilinud on hoone algne põhimaht ja -

konstruktsioonid, osaliselt ka esifassaadi ajalooline

välisilme, voodrilaudist ja avatäiteid. Interjööris on

säilinud arvukalt detaile, sh kahhelahi,

laudpõrandad, rosettidega laed ja osaliselt algne

ruumijaotus.

276865 Pikk tn 19 M 15732

275872 Pikk tn 19/1 B Muinsuskaitseala ehitustraditsioone järgiv 18.

sajandi lõpu kiriku majandushoone. Säilinud on

paekivihoone algne maht, konstruktsioonid ja

arhitektuurne välisilme.

276665 Pikk tn 19/2 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav väga olulise

arhitektuurilise ja linnaehitusliku mõjuga, 1902.

aastal F. Modi projekti järgi valminud

pastoraadihoone. Algsena on säilinud hoone maht,

konstruktsioonid ja arhitektuurne välisilme.

280840 Pikk tn 20 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav 18. saj

lõpust pärinev vanabalti tüüpi puitelamu koos

erinevatest ajajärkudest pärinevate

juurdeehitustega. Säilinud on ajaloolised mahud

mitmest ehitusetapist ja põhikonstruktsioonid,

interjööris tahveluksed.

275922 Pikk tn 20 C

278799 Pikk tn 20/1 C

279948 Pikk tn 20/2 B Muinsuskaitsealale iseloomuliku mahuga hoovimaja

on taastatud algupärase sarnase kujuga.

276868 Pikk tn 21 M 15733

6505205 Pikk tn 22 B Muinsuskaitsealale iseloomuliku ja kohaidentiteeti

kandva paekivist hoovihoonestuse konserveeritud

varemed.

14

279667 Pikk tn 22 C

276044 Pikk tn 23 B Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. saj II poolest

pärinev esindusliku tänavaäärse otsafassaadiga

puitelamu. Algsena on säilinud hoone liigendatud

maht, paekivisokkel ja välisilme.

287031 Pikk tn 24 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav 19. saj I

poolest pärinev kahekorruseline puithoone,

teadaolevalt Rakvere vanim võõrastemaja-trahter-

kohvik. Säilinud algne maht, põhikonstruktsioonid ja

välisilme, sh fassaadidekoor ning interjööris

trepikoda.

4302722 Pikk tn 24 C

6705386 Pikk tn 24 C

427097 Pikk tn 24a B Väärtuslik linnasisese tööstusarhitektuuri näide (19.

saj ainus õllevalmistamise töökoda Rakveres). Algse

mahu ning välisilmega säilinud paekivist kunagine

pruulikoda, õlleladu ja jääkelder.

430379 Pikk tn 24b B Väärtuslik linnasisese tööstusarhitektuuri näide (19.

saj ainus õllevalmistamise töökoda Rakveres). Algse

mahu ning välisilmega säilinud kunagise pruulikoja

linnasekelder.

6121147 Pikk tn 25 C

6570947 Pikk tn 26 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav, suure

vanuseväärtusega ja kohaidentiteeti kandev Rakvere

vanimasse ehituskihistusse kuuluv endine

kõrtsihoone 17. sajandist. Algupärasena on säilinud

esimese korruse paekivimüürid.

282280 Pikk tn 27 B Muinsuskaitseala iseloomustav, kohaidentiteeti

kandev ning 19. saj II poole ehitustraditsioone järgiv

puitelamu. Säilinud on algupärane maht,

põhikonstruktsioonid, korstnad, fassaadide dekoor,

välisviimistlus ja enamik avatäiteid.

15

6584576 Pikk tn 27 C

6621592 Pikk tn 28 C Vundament

279342 Pikk tn 28 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav 19. sajandi

algusesse ulatuva ajalooga erinevate

ehitusetappidega puithoone. Algupärasena on

säilinud tänavaäärse vanabalti stiilis hooneosa maht,

konstruktsioonid, fassaadi puitdekoor ja

mantelkorsten.

6621591 Pikk tn 28 C

281289 Pikk tn 28/1 B 1970. aastatel ajaloolise paekivist abihoone

müüridele ehitatud muinsuskaitsealale iseloomuliku

mahu ja materjalikäsitlusega hoovimaja.

6128146 Pikk tn 29 M 5776

287263 Pikk tn 30 C

279525 Pikk tn 30 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ja

kohaidentiteeti kandev (Kultase kohvik) F. Modi

projekti järgi 1900.a valminud tellis-historitsistlik

ärihoone. Säilinud on algne maht ja

põhikonstruktsioonid ning esifassaadi arhitektuurne

ilme koos dekoorielementidega.

6570989 Pikk tn 30 C

4301766 Pikk tn 31 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ja

kohaidentiteeti kandev olulise ruumilise mõjuga 20.

sajandi alguse tööstushoone. Säilinud on osaliselt

algsed paekivimüürid keraamilistest tellistest korstna

ja aknaraamistusega.

7474135 Pikk tn 31 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ja

kohaidentiteeti kandev olulise ruumilise mõjuga 20.

sajandi alguses rajatud tööstushoone. Säilinud on

algsed paekivimüürid ja keraamilistest tellistest

aknaraamistused.

16

284683 Pikk tn 32 B Muinsuskaitsealale iseloomulik olulise ruumimõjuga

esifassaadiga tänavajoonel paiknev 19. saj alguse

puithoonest 1904. aastal ümberehitatud

tellisvoodriga elamu. Säilinud on põhimaht ja -

konstruktsioonid ning esikülje dekoratiivne

tellisfassaad.

279331 Pikk tn 32a B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ja

kohaidentiteeti kandev ajalooline kõrge

maakivisokliga puithoone. Säilinud on algne maht,

põhikonstruktsioonid ja välisilme, sh telliskorstnad,

osa avatäiteid ja fassaadide dekoorielemente ning

sisetrepp.

6118888 Pikk tn 32a C

277031 Pikk tn 33 C

276265 Pikk tn 33 B Muinsuskaitseala iseloomustav 19. sajandi lõpul

ehitatud silmapaistev historitsistlik tellishoone, mille

põhikonstruktsioonid, tänava- ja otsafassaadide

välisilme, avade asetus, esifassaadi dekoor ja peauks

on säilinud algupärasena.

6944430 Pikk tn 33 C

284096 Pikk tn 33/1 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ja

kohaidentiteeti kandev 19. sajandi II poolest pärinev

puithoone. Lihtsa arhitektuuriga hoonele lisab

väärtust tagasiastega peasissepääs esifassaadil.

Säilinud on algne maht ja põhikonstruktsioonid.

269585 Pikk tn 35 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ja

kohaidentiteeti kandev (Zeeh tütarlastekool) 18.

sajandisse ulatuva ehituslooga mitmes etapis

laiendatud suur U-kujuline puithoone. Säilinud on

põhifassaadiga piki tänavajoont asetseva hoone

algne maht, välisilme ja põhikonstruktsioonid.

17

277410 Pikk tn 35a B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav lihtsa

arhitektuuriga hoovimaja. 19. sajandi II poolest

pärinev hoone on säilinud algse kuju, mahu ja

põhikonstruktsioonidega. Säilinud on ka üksikuid

algupäraseid avatäiteid.

287040 Pikk tn 36 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav 19. saj II

poole ehitustraditsioone järgiv endine äri- ja

eluhoone. Säilinud on algne tänavaäärne maht, osa

aknaid ja esifassaadi välisuks, interjööris trepikoda ja

uste-akende dekoratiivsed piirdeliistud.

269596 Pikk tn 37 A Muinsuskaitseala, selle struktuuri ja arengut

iseloomustav väga väärtuslik autentne korterelamu.

19. sajandi lõpul rajatud šveitsi stiili elementidega

kahekorruseline puitelamu on ainus omalaadne

Rakvere muinsuskaitsealal. Säilinud on elamu algne

maht ja välisilme ning interjööris algupärased

puittrepid ning korterite välisuksed, osaliselt ka

algne ruumijaotus.

286126 Pikk tn 38 C

6621640 Pikk tn 38

285174 Pikk tn 38 B Muinsuskaitsealale tüüpiline 19. sajandi

ehitustraditsioone järgiv ja kohaidentiteeti kandev

paekivisokliga puithoone. Säilinud valdavalt algse

mahu ja välisilme ning põhikonstruktsioonidega

6721157 Pikk tn 39 C

285020 Pikk tn 39/1 B Rakvere linna arengut iseloomustav silmapaistev

tellishoone. Eesti väikelinnade 19. ja 20. saj vahetuse

tellisarhitektuuri parimaid näiteid. Autentse

välisilme ja põhikonstruktsioonidega, sh torn,

korstnad, osad välisuksed ja keldri silindervõlvlaed.

427099 Pikk tn 40 M 5774

541276 Pikk tn 40 C

18

6621657 Pikk tn 40 C

4304263 Pikk tn 40/2 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoovimaja. Säilinud

on paekivist põhikonstruktsioonid, algne maht ja

välisilme.

4301768 Pikk tn 41 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoovimaja. Säilinud

on hoone paekivist põhikonstruktsioonid, algne

maht ja välisilme.

278793 Pikk tn 41 B Muinsuskaitseala 19. saj II poole ehitustraditsioone

järgiv ja kohaidentiteeti kandev (Virumaa esimene

fotoateljee) puitelamu koos hilisema, Rakverele

omase parapeti ja seinarustikaga paekivist

lisamahuga. Säilinud on algne põhimaht ja välisilme.

276064 Pikk tn 42 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ja olulise

ruumimõjuga 19. sajandi keskpaiga

arhitektuuritraditsioone järgiv puitelamu.

Algupärasena on säilinud tänavaäärne hoonemaht ja

põhikonstruktsioonid.

282825 Pikk tn 42 C

6132404 Pikk tn 42a C

6571017 Pikk tn 42a C

279519 Pikk tn 43 B Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. saj II poolest

pärinev lihtne puitelamu koos paekivist

juurdeehitisega. Säilinud on puithoone

põhikonstruktsioonid, tänavajoonel paikneva

esifassaadi välisilme ning kiviosa välisseinad ja

iseloomulik parapett.

282004 Pikk tn 43 // 43a C

273637 Pikk tn 43 // 43a C

279012 Pikk tn 43a B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ja

kohaidentiteeti kandev 19. sajandi lõpu abihoonest

elamuks ehitatud puidust hoovimaja. Algsetest

konstruktsioonidest on säilinud paekivisokkel ja

kelder ning palkseinad ja katusekonstruktsioonid.

19

6621706 Pikk tn 44 C

4301180 Pikk tn 44 C

6505211 Pikk tn 44 C

6127953 Pikk tn 44/1 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ning suure

ruumilise mõjuga 19. sajandi teisest poolest pärinev,

nõukogude perioodil ümber ehitatud puidust

korterelamu.

279516 Pikk tn 44/2 C

287043 Pikk tn 45 C

6128604 Pikk tn 45 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ning

kohaidentiteeti kandev (Wiegandi vasksepatöökoda)

19. saj lõpust pärinev paekivist elamu-töökoda.

Algupärasena on säilinud paekivimüürid ja

võlvkeldrid ning üksikud ajaloolised avatäited.

281008 Pikk tn 46 B Muinsuskaitsealale iseloomulik, olulise arhitektuurse

ja ruumilise mõjuga, 1890. aastal arhitekt R. M.

Engelhardti projekti järgi valminud keraamilistest

tellistest elamu. Autentsena on säilinud hoone maht,

põhikonstruktsioonid ja fassaadikäsitlus.

6132039 Pikk tn 46 C

284387 Pikk tn 47 B Muinsuskaitseala rikastav tagasihoidliku

arhitektuurikeelega 20. sajandi keskpaiga algupärane

puidust korterelamu. Säilinud hoone algne maht ja

kuju, põhikonstruktsioonid, katusekate, suur osa

palkseinu katvast laudisest ja osa avatäidetest.

279786 Pikk tn 47/1 C

7473545 Pikk tn 48 B Muinsuskaitseala ajaloolist hoonestusstruktuuri

markeerivad paekivimüürid.

20

282277 Pikk tn 48 B Muinsuskaitsealale iseloomulik põhifassaadiga piki

tänavajoont asetsev 18. sajandist pärinev väärtuslik

puitelamu. Hoone kuju, maht, algsed

põhikonstruktsioonid ja arhailine fassaadilaudis on

suures osas säilinud.

7473549 Pikk tn 48a C

276847 Pikk tn 48a C

271114 Pikk tn 48a C

6721203 Pikk tn 48a C

275461 Pikk tn 50 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv 19. sajandist

pärineva ajaloolise kõrvalhoone koopia. 1980.

aastatel algupärasest mahust lähtudes uuesti üles

ehitatud. Hea näide miljööd säilitavast 1980. aastate

koopiaarhitektuurist.

278999 Pikk tn 50 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv 18. sajandist

pärineva vanabalti stiilis ajaloolise hoone koopia.

Säilinud on algse elamu keldrid ja mantelkorsten.

Hea näide miljööd säilitavast 1980. aastate

koopiaarhitektuurist.

283073 Pikk tn 51 B Silmapaistva linnaruumilise mõjuga ning

kohaidentiteeti kandev (linna pritsikuur ja

seltsimaja) kivihoone. Pritsimaja on ümber ehitatud,

algne pritsitorn on hävinud, säilinud on 1929. aastal

ehitatud tuletõrje seltsimaja.

286021 Pikk tn 53 B Muinsuskaitsealale iseloomulik põhifassaadiga piki

tänavajoont asetsev 19. sajandist pärinev väärtuslik

puitelamu. Säilinud on hoone algne kuju, maht,

põhikonstruktsioonid, punastest tellistest

mantelkorstna müürid ning paekivist keldrid.

6571021 Pikk tn 53 C

276722 Pikk tn 53 C

6571020 Pikk tn 53a C

277981 Pikk tn 54 C

21

284724 Pikk tn 54 B Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. sajandi

ehitustraditsioone järgiv tüüpiline puitelamu, mis on

säilinud algupärase mahu põhikonstruktsioonidega.

7834951 Pikk tn 54 C

286101 Pikk tn 54a B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoovielamu, osa Pikk

tn 54 elamu juurde kuulunud hooviansamblist.

Säilinud on algupärane hoonemaht ja

põhikonstruktsioonid.

4305744 Pikk tn 54a C

7314756 Pikk tn 55 C

281900 Pikk tn 55 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv 20. saj II poole

korterelamu, osa linnaehituslikust tervikust.

4300397 Pikk tn 55 C

287196 Pikk tn 56 B Üks muinsuskaitseala silmapaistvama ja

omapärasema arhitektuuriga hooneid 19. saj lõpust

(arhitekt F. Modi). Säilinud algne maht, välisilme ja

põhikonstruktsioonid, sh avade asetus, hoovikülje

aknad, esifassaadi välisuksed, fassaadidekoor.

281467 Pikk tn 56a/1 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav

traditsiooniline ajalooline hoovielamu,

paekivimüüridele lisandunud puithoone. Säilinud

elamu algne põhimaht ja üldine välisilme.

278628 Pikk tn 56a/2 B Muinsuskaitseala 19. ja 20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv olulise ruumimõjuga

kivihoone. Pika tänava äärse puitelamu juurdeehitis.

Säilinud on hoone ajalooline põhimaht, välisilme

ning osaliselt algsed avatäited.

284904 Pikk tn 57 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav suure

ruumilise mõjuga kivihoone. 19. sajandi keskpaigast

pärineva kivihoone müüridele ehitatud

nõukogudeaegne korterelamu. Säilinud ka algne

pesuköögi maht hooviküljel.

22

6635670 Pikk tn 58 C

276552 Pikk tn 58 C

279690 Pikk tn 58 B Muinsuskaitsealale iseloomulik põhifassaadiga piki

tänavajoont asetsev 19. sajandi lõpust pärinev

puitelamu. Säilinud on hoone algne maht, kuju,

põhikonstruktsioonid, punastest tellistest

korstnapitsid ning paekivist sokkel.

6635676 Pikk tn 58a C

4301767 Pikk tn 58a B Muinsuskaitseala rikastav erandlik tellis-

historitsistlik väike hoovielamu. Säilinud on puhta

vuugiga laotud tellismüürid lihtsate

dekoratiivelementidega, mõned algsed aknad,

tellistest korstnapits, käsitsi valtsitud plekk-katus

sottrennidega.

6635671 Pikk tn 58b C

287041 Pikk tn 59 B Rakvere linna arengut iseloomustav ning 19. sajandi

ehitustraditsioone järgiv suure ajaloo- ja

arhitektuuriväärtusega klassitsistlik aadlielamu

(arhitekt Ernst Kühnert). Säilinud on algne maht,

konstruktsioonid ja välisilme.

6131660 Pikk tn 59 C

4305768 Pikk tn 59 C

279018 Pikk tn 60 C

278808 Pikk tn 60 B Muinsuskaitseala ning Rakvere linna arengut

iseloomustav ja kohaidentiteeti kandev (Eesti

seltside kooskäimiskoht) erinevate ehitusetappidega

ajalooline puithoone. Säilinud on algupärane

hoonemaht ja põhikonstruktsioonid.

23

278427 Pikk tn 61 B Muinsuskaitseala ning Rakvere linna arengut

iseloomustav, kohaidentiteeti kandev (esimene

trükikoda Rakveres) ning ehitustraditsiooni järgiv

väärtuslik kivihoone. Säilinud on algupärane

hoonemaht, põhikonstruktsioonid, fassaadidetailid.

281989 Pikk tn 61 C

6505215 Pikk tn 61 C

6121148 Pikk tn 61a C

279520 Pikk tn 62 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav

kauplusehoone-elamu. 19. saj lõpul ehitatud

paekivist elamu 20. saj keskel juurde ehitatud II

korrusega. Esimese korruse ulatuses säilinud

autentne fassaad ning Pikal tänaval harva esinev

lõigatud nurgalahendus.

277772 Pikk tn 62 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle

kiviehitustraditsiooni järgiv 20. saj algusest pärinev

autentse välisilmega säilinud kõrvalhoone (ait ja

kuurid). Muinsuskaitseala hoovimiljöö kujundaja.

282448 Pikk tn 63 C

282830 Pikk tn 63 A Rakvere vanalinnale iseloomulik 20. sajandi alguse

ehitustraditsioone järgiv hoone. Silmapaistev

historitsistliku tellisarhitektuuri näide (arh. F.Modi).

Lisaks välisilmele on säilinud ka mitmeid

algupäraseid interjööridetaile, sh aknad, uksed,

trepp, korterites puitpõrandad ja tahveldisega

tiibuksed.

286028 Pikk tn 63a B Muinsuskaitseala ilmestav ajaloolise hoone eeskujul

ehitatud olulise mõjuga koopiaehitis. 1980. aastate

restaureerimispraktika näide.

24

6129643 Pikk tn 64 A Muinsuskaitseala 19. ja 20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv hästi säilinud eksterjööri ja

interjööriga tellishistoritsismi silmapaistev näide.

Muuhulgas on säilinud algne ruumijaotus,

tahveluksed, aknalauad, trepid, algne

elektrijuhtmestik, tapeedid, pottahjud.

6639072 Pikk tn 64 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ning 19. ja 20.

sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv autentse

välisilme ning tavapäratute aknaavadega säilinud

paekivist kõrvalhoone, hoovimiljöö rikastaja.

6639075 Pikk tn 64 C

278789 Pikk tn 65 C

274026 Pikk tn 65 B Muinsuskaitseala ning Rakvere linna arengut

iseloomustav, ajalooväärtusega (Eesti esimese

elektroonikaprofessori Otto Reinvaldi kodumaja) 19.

ja 20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv

puidust korterelamu.

6648492 Pikk tn 65 C

269580 Pikk tn 66 B Muinsuskaitseala ja selle arengut iseloomustav

silmapaistva linnaehitusliku mõjuga paekivist hoone

19. saj. keskpaigast. Säilinud on algupärane maht,

põhikonstruktsioonid ja välisilme.

286671 Pikk tn 66a B Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. sajandisse

ulatuva ajalooga lihtne puithoone.

286194 Pikk tn 68 A Muinsuskaitseala ja selle arengut iseloomustav 19.

sajandil ehitatud väga väärtuslik hoone, milles on

lisaks välisilmele säilinud ehitusaegne ja põhimahus

algupärane ruumijaotus koos mantelkorstnaga.

Interjööris säilinud lae- ja seinamaalingud,

tapeedikihid ja siseuksed ning aknad.

284571 Pikk tn 68 C

25

286018 Pikk tn 70 C

278652 Pikk tn 70/1 B Muinsuskaitsealale tüüpiline 19. sajandi lõpul

ehitatud tänavaäärne lihtne puitelamu. Säilinud

algse mahu, põhikonstruktsioonide ja osaliselt

algupärase välisilmega.

277968 Pikk tn 70/2 C

275985 Pikk tn 70/3 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv ajalooline

hoovimaja. Säilinud algne maht ja asukoht.

Moodustab tervikliku hooviansambli samal kinnistul

asuvate hoonetega.

283062 Pikk tn 72 B Muinsuskaitsealale tüüpiline 19.-20. sajandi

vahetuse lihtne puitelamu. Säilinud algses mahus,

puitosad on uuendatud.

4304273 Pikk tn 74 B Muinsuskaitsealale iseloomulik otsafassaadiga

tänavajoonel asetsev 19. sajandist pärinev väärtuslik

puitelamu. Hoone kuju, maht, algsed

põhikonstruktsioonid ja fassaadielemendid on

suures osas säilinud.

6571026 Pikk tn 74 C

280811 Pikk tn 76 B Muinsuskaitseala ja selle arengut iseloomustav

vanabalti stiilis puitelamu 19. sajandist. Säilinud on

algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid,

osaliselt lai laudis, sees viimistluskihte

(tapeedifragmendid) ja tahveldatud siseuksed.

282441 Pikk tn 78 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle 19. sajandi

ehitustraditsioone järgiv puitelamu. Säilinud algse

mahu, põhikonstruktsioonide ja üldise arhitektuurse

välisilmega.

6648489 Pikk tn 80 C

7315296 Pikk tn 80 C

26

279764 Pikk tn 80 B Muinsuskaitseala iseloomustav silmapaistavalt

autentne abihoone (kuur). Säilinud on hoone algne

maht, põhikonstruktsioonid ja välisilme. Moodustab

tervikliku ansambli koos Pikk tn 80 elamuga.

279491 Pikk tn 80 B Muinsuskaitseala ja selle arengut iseloomustav ning

19. ja 20. sajandi ehitustraditsioone järgiv

puitelamu. Säilinud on algsed põhikonstruktsioonid

ning üksikud interjööridetailid (mantelkorsten,

siseuks ja puit-trepp).

283061 Posti tn 3a B Muinsuskaitseala rikastav kahekorruseline ridaelamu

tüüpi kivihoone. Iseseisva arhitektuuriväärtusega

hoone on näide Rakvere 1990. aastate

postmodernismist.

285186 Posti tn 3b B Postmodernistliku elamu (Posti 3a) juurde sobituv

kõrvalhoone, mis on säilinud valdavalt ehitusaegse

välisilmega.

285405 Posti tn 4 A Muinsuskaitseala, selle struktuuri ja arengut

iseloomustav 1930. aastate ehitustraditsioone järgiv

algupärase välisfassaadiga puitelamu. Rakvere

muinsuskaitsealal erandlik funktsionalistlik elamu.

Säilinud on algne maht, põhikonstruktsioonid ning

välisilme. Hoones on säilinud mitmed

interjööridetailid (trepp, ahjud, tahveluksed).

4299682 Posti tn 4 C

287540 Posti tn 4a C

285176 Posti tn 4a B Muinsuskaitseala linnaruumilist arengut

iseloomustav Rakvere muinsuskaitsealal erandlik

funktsionalistlik elamu, üle Eesti levinud 1930.

aastate arhitektuuristiili näide. Säilinud on algne

maht, põhikonstruktsioonid ning välisuks.

27

6620512 Rakvere

linnusevaremed

M 15740

6620493 Rakvere

linnusevaremed

M 15740

285040 Rakvere

linnusevaremed

M 15740

6620494 Rakvere

linnusevaremed

M 15740

4305848 Rakvere

linnusevaremed

M 15740

4305748 Rakvere

linnusevaremed

M 15740

6620496 Rakvere

linnusevaremed

M 15740

4305018 Rakvere

linnusevaremed

M 15740

276443 Rohuaia tn 3 C

284889 Sauna tn 4 B Muinsuskaitseala ilmestav ajaloolise hoone eeskujul

ehitatud olulise mõjuga koopiaehitis. 1980. aastate

restaureerimispraktika näide.

285600 Sauna tn 4/1 C

282868 Silla tn 3 B Muinsuskaitseala rikastav funktsionalistlike

sugemetega 1950. aastate lõpust pärinev elamu.

Tänapäevaste võtetega renoveeritud hoonel on

säilinud algne kuju, maht ja arhitektuurne lahendus.

6635610 Silla tn 3 C

4304303 Silla tn 4 B Muinsuskaitseala ilmestav ja kohaidentiteeti kandev

19. sajandi paearhitetkuuri esindav massiivne

kõrvalhoone. Säilinud on osa autentsest pae- ja

maakivimüüritisest ja silindervõlvlaest ning endise

vaateplatvormi detailid katusel.

275817 Silla tn 4 C

28

287267 Silla tn 4 B Muinsuskaitseala ja selle arengut iseloomustav ning

19. sajandi ehitustraditsioone järgiv mitmes

ehitusjärgus valminud kivist elamu. Algupärasena on

säilinud osa hoone paekivi- ja puitkonstruktsioone

ning avatäiteid.

286197 Spordi tn 14 B Muinsuskaitseala ilmestav 20. saj algusest pärinev

koolihoone juurdeehitis. Säilinud algne maht,

paekivist ja puidust kandekonstruktsioonid, osad

avatäited, sh kahe poolega tahvel-siseuksed.

Interjööris osaliselt säilinud lihtne seinalambrii.

281040 Tallinna tn 1 B Muinsuskaitsealale iseloomuliku mahu ja

arhitektuurse välisilmega 1890. aastast pärinev

paekivihoone. Hoone põhjapoolne uus tiib järgib

Tallinna tänava äärse hooneosa mahtu ja kuju.

269583 Tallinna tn 3 M 15735

274025 Tallinna tn 3/1 B 21. sajandi alguses ümber ehitatud, kuid olulise

ruumilise mõjuga 1910. aastast pärinev

paekivimüüridega hoone ajaloolise kohtumaja

hoovis.

275458 Tallinna tn 3a C

278835 Tallinna tn 5 B Muinsuskaitseala rikastav endise tuletõrjedepoo

hoonetekompleksi kuulunud ajalooline paekivist

hoovihoone. Säilinud on hoone algne põhimaht ja

paekiviseinad.

286475 Tallinna tn 5 M 15736

279806 Tallinna tn 5a C

287221 Tallinna tn 5a C

277064 Tallinna tn 6 C

29

279490 Tallinna tn 6 B Muinsuskaitseala ja selle arengut iseloomustav 18.

sajandisse ulatuva ajalooga vanabalti stiilis

puitelamu. Säilinud on algupärane hoonemaht,

põhikonstruktsioonid ja välisilme sh kaks tahvelust.

Hoones on säilinud mantelkorsten ja võlvitud kelder.

6705402 Tallinna tn 6/1 C

283244 Tallinna tn 7 C

276667 Tallinna tn 8 B Suurt ruumilist mõju ja kohaidentiteeti omav 19. ja

20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone ning

materjalikasutust iseloomustav kolmest hooneosast

koosnev paekivi- ja tellishoone koos puidust

juurdeehitustega. Endine avalik saun.

277946 Tammetõru tn 7a C

273640 Tammetõru tn 7a C

276662 Tammiku tn 1 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav olulise

ruumimõjuga 19. sajandi II poolest pärinev lihtne

ühekorruseline puitelamu, millel on säilinud algne

maht ja välisilme.

279232 Tammiku tn 1 B Muinsuskaitseala rikastav ajalooline tänavajoonel

paiknev väikesemahuline puidust abihoone. Säilinud

algse mahu ja kujuga, sh iseloomulik ristviiluga

katusekuju.

273713 Tammiku tn 1 C

285434 Tammiku tn 2 B Muinsuskaitseala rikastav autentse mahu ja

välisilmega säilinud erandlik 1964. aastal ehitatud

funktsionalistlik elamu.

279787 Tammiku tn 2a C

269594 Tammiku tn 2a B Muinsuskaitseala väärtusi kandev 19. sajandi

ehitustraditsioone järgiv puitelamu. Hoone kuju ja

maht annavad tänavavaates edasi algset ilmet.

Säilitatud on katuse harjakaunistused.

30

4304304 Tammiku tn 3 B Muinsuskaitseala väärtusi kandev 20. saj algusest

pärinev suure ruumilise mõjuga lihtne viilkatusega

puitelamu, mis on säilitanud algse mahu ja välisilme.

277956 Tammiku tn 4 C

287500 Tammiku tn 4 B Muinsuskaitsealale tüüpiline 20. sajandi alguse

ehitustraditsioone järgiv lihtne puitelamu, mis

paikneb traditsiooniliselt piki tänavajoont. Säilinud

on algne maht ja arhitektuurne välisilme.

4304295 Tammiku tn 5 B Muinsuskaitseala väärtusi kandev ja suure ruumilise

mõjuga 20. sajandi algusest pärinev puitelamu.

Säilinud on algne põhimaht, konstruktsioonid,

välisilme ja avatäited.

273585 Tiigi tn 12 B Muinsuskaitseala oluliselt rikastav historitsistlik 19.

sajandist pärit Rakvere mõisa kaalukoda. Hoone

kuju, maht ja välisilme ning kivikonstruktsioonid on

säilinud algsena, sh tornikesed, dekoratiivne

telliseladu ja mulgi vuugiga maakivimüürid.

287233 Tiigi tn 5 B Muinsuskaitseala väärtusi ja kohaidentiteeti kandev

Rakvere piiritusevabriku hoonekompleksi kuulunud

19. sajandist pärit erandlikult silinderja kujuga

paekivihoone. Säilinud on algsed

põhikonstruktsioonid ja valtsplekist tornkatus.

276264 Tiigi tn 5 B Muinsuskaitseala rikastav lihtne kivihoone,

piiritusevabriku hoonekompleksi osa. Algsena on

säilinud 20. sajandi algusest pärit tsementkiviseinad.

281283 Tiigi tn 5 B Muinsuskaitseala rikastav piiritusevabriku

hoonekompleksi kuuluv lihtne paekivihoone.

Säilinud on osa algsest paemüürist, maht ja kuju.

4305040 Tõusu tn 1 C

31

283633 Tõusu tn 2 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ajalooline abihoone-

hoovimaja, säilinud algse mahu ja kujuga.

278751 Tõusu tn 2 C

287038 Tõusu tn 2 B Suure kultuuriloolise tähtsusega 20. saj alguses

valminud esinduslik puidust korterelamu, millel on

säilinud algupärane maht, põhikonstruktsioonid ning

idakülje veranda ja esifassaadi välisuksed.

436190 Tõusu tn 2a B Muinsuskaitseala rikastav 20. saj alguse

ehitustraditsioone järgiv hoovielamu. Säilinud on

algupärane maht, põhikonstruktsioonid ja välisilme,

samuti mitmeid arhitektuurseid detaile.

6635689 Tõusu tn 2a B Muinsuskaitseala ilmestav mitmest mahust koosnev

ajalooline abihoone.

280322 Tõusu tn 3 C

283063 Tõusu tn 3 B Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. saj lõpu

ehitustraditsioone järgiv mahukas mitme korteriga

elamu, kus on säilinud algne maht ja välisilme ning

põhikonstruktsioonid.

277221 Tõusu tn 5 B Olulise ruumilise mõjuga 19. saj lõpu

ehitustraditsioone järgiv mitme korteriga puitelamu,

kus on säilinud algne põhimaht, tänavaäärne

välisilme ja üksikuid fassaadidekoori elemente.

284463 Tõusu tn 5a C

279773 Tõusu tn 5a B Muinsuskaitsealale tüüpiline 19.-20. saj vahetuse

ehitustraditsioone järgiv

hästi restaureeritud hoovielamu. Põhimahus

säilitanud algupärase mahu ja välisilme.

285370 Tõusu tn 8 C

273721 Tõusu tn 8 C

6117817 Tõusu tn 10 C

427096 Tõusu tn 10 C

469782 Tõusu tn 10 C

32

277266 Tõusu tn 12 B Muinsuskaitsealale iseloomulikke 19. sajandi lõpu

ehitustraditsioone järgiv ühekorruseline puitelamu,

üks esimesi hooneid Tõusu tänaval. Säilinud on

algupärane maht ja põhikonstruktsioonid.

285374 Tõusu tn 12 C

276714 Tõusu tn 14 C

279775 Tõusu tn 14 B Muinsuskaitsealale iseloomulikke 20. sajandi alguse

ehitustraditsioone järgiv puithoone, Tõusu tänava

ajaloolise puithoonestuse näide. Säilinud on algne

põhimaht ja välisilme koos mõningate interjööri

elementidega (siseuksed, käepidemed, trepid jm).

282599 Tõusu tn 16 B Muinsuskaitsealale iseloomulikke 19.-20. sajandi

vahetuse ehitustraditsioone järgiv ühekorruseline

puitelamu, üks autentsemaid Tõusu tänava

ajaloolise puithoonestuse näiteid, millel on säilinud

algne maht, põhikonstruktsioonid ja fassaadidekoor.

273812 Tõusu tn 16 C

287245 Tõusu tn 18 C

287061 Tõusu tn 18 B Muinsuskaitsealale iseloomulikke 20. sajandi alguse

ehitustraditsioone järgiv puithoone, Tõusu tänava

ajaloolise puithoonestuse näide. Säilinud on algne

põhimaht ja välisilme.

286093 Tõusu tn 20 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle

ehitustraditsiooni järgiv puithoone. Elamu on näide

Tõusu tänava ajaloolisest puithoonestusest, säilinud

on algne põhimaht ja välisilme.

277262 Tõusu tn 20 B 19.-20. sajandi vahetusest pärinev elamu, Tõusu

tänava ajaloolise puithoonestuse näide. Säilinud on

algne põhimaht ja välisilme.

4299683 Tõusu tn 20 C

33

279689 Vabriku tn 2 B Rakvere vanalinna vanimasse säilinud elamute

kihistusse kuuluv väga suure vanuse- ja

arhitektuuriväärtusega 18. sajandi

ehitustraditsioone järgiv vanabalti stiilis elamu.

277038 Vabriku tn 3 C

277463 Vabriku tn 4 C

4301124 Vabriku tn 4 C

284008 Vabriku tn 6 B 19. sajandisse ulatuva ajalooga, kunagise mõisa

tootmishoonest ja seejärel piiritusevabriku

abihoonest ümberehitatud korterelamu koos

vabriku paekivist korstnaga. Säilinud on ka osa

algseid paekiviseinu ja idafassaadi avatäidete

tellisraamistused.

6620911 Vabriku tn 8 B Olulise ruumilise mõjuga endise tööstuskompleksi

19. saj ehitustraditsioone järgiva abihoone varemed.

6638899 Vallimäe tee 2 M 15741

271112 Vee tn 2 B Muinsuskaitsealale iseloomulik traditsiooniline 19.

saj lõpul ehitatud puitelamu. Säilinud on algne maht,

põhikonstruktsioonid ja välisilme, sh profileeritud

sarikaotsad, ripp-vardaga ehispennid, osaliselt

avatäited ja voodrilaudis.

282864 Vee tn 2 C

6638142 Vee tn 2 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hooviansamblisse

sobituv uus abihoone.

6505252 Õllepruuli tn 4 B Ajaloolise kohtumaja hoonetekompleksi kuuluv 19.

saj lõpul ehitatud hoovihoone.

4304296 Õllepruuli tn 6 C

SELETUSKIRJA LISA 2

Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast

See tabel käsitleb ainult muinsuskaitseameti loakohustust, lisaks rakendab kohalik omavalitsus ehitusseadustiku nõudeid.

Menetlused:

1 – Tegevuskava ja tööde tegemise luba (MuKS § 49 lg 3)

2 – Kooskõlastus KOV-e ehitusloa või -teatise menetluse käigus, lisaks muinsuskaitse eritingimused, (vajadusel uuringud), ning tööde tegemise luba (MuKS §

46–54)

3 – Muinsuskaitseameti kooskõlastus KOV-e ehitusloa või -teatise menetluse käigus (MuKS § 52 lg 4)

Hooldamine ja remontimine

Konserveerimine, restaureerimine ja ehitamine siseruumides

Väliste piirdekonstruktsioonide restaureerimine ja konserveerimine

Väliste piirdekonstruktsioonide ilme muutmine, sh värvimine

Ehitamine (sh laiendamine, ümberehitamine, lammutamine)

Ehitusprojekti kohustuseta

Ehitusprojekti kohustusega

Ehitusprojektiko hustuseta

Ehitusprojekti kohustusega

Ehitusprojekti kohustuseta

Ehitusprojekti kohustusega

Ehitusprojekti kohustusega

Mälestis Puudub 1 2 1 2 1 2 2

A-hoone Puudub 1 2 1 2 1 2 2

B-hoone Puudub Puudub 1 2 1 2 2

C-hoone Puudub Puudub Puudub 1 3 3

Tööd on jagatud ehitusprojekti kohustusega ja ehitusprojekti kohustuseta töödeks vastavalt Ehitusseadustiku Lisa 1-le. St kõikidel juhtudel, kui kohalikule

omavalitsusele tuleb esitada projekt ehitusloa saamiseks või koos ehitusteatisega, rakendab Muinsuskaitseamet kultuuriväärtuslike hoonete (A ja B) puhul

menetlust 2, muude hoonete (C) puhul menetlust 3. Juhul, kui kohalikule omavalitsusele ehitusprojekti esitamise nõuet ei ole, ei nõua projekti ka

Muinsuskaitseamet ning annab tööde loa tegevuskava alusel.

NB! Kui töid tehes avastatakse ajalooline rajatis, tarind, hooneosa, viimistluskiht, arheoloogiline kultuurkiht või muu leid või asjaolu (mistahes

kaitsekategooria hoone siseruumides), on tööde teostaja kohustatud säilitama leitu muutmata kujul ning teavitama sellest viivitamata

muinsuskaitseametit (MuKS § 60).

Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu

avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja ettepanekud ning

Muinsuskaitseameti seisukohad

25.10.2023

Täname, et aitasite kaitsekorra täpsustamisele kaasa!

Esitaja Arvamuse/ettepaneku vastuväite

kokkuvõte

Muinsuskaitseameti seisukoht/selgitus

J.K.

15.08.2023

Selgitustaotlus:

Pöördun Teie poole saadud kirja „ Rakvere

muinsuskaitseala„ alusel. Nimelt kinnistu

soetamisel tolleaegse muinsuskaitse-

spetsialisti pr. Anne Kaldamiga

konsulteerimise järgselt Rohuaia 6 kinnistu

Rakvere muinsuskaitse alasse ei kuulunud

(oli niinimetatud piiri lähistel). Kas

tänaseks ajal on neid piire muudetud meid

ametlikult teavitamata või milles on

küsimus?

Selgitus:

Aitäh küsimuse ning tähelepanu juhtimise eest! Saite infomeili, mis oli mõeldud muinsuskaitseala kinnisvara

omanikule. Rohuaia tn 6 kinnistu ei jää (ega seda ka ei laiendata) Rakvere muinsuskaitsealale, vaid säilib

praegune olukord, kus kinnistu on muinsuskaitseala kaitsevööndis. Aga kuna kinnistu piir jookseb kitsenduste

kaardil väikese nurgaga muinsuskaitseala peale, siis võtab register selle kinnistu aadressi automaatselt

muinsuskaitseala omanike nimekirja. Rohuaia tn 6 kinnistul puuduvad muinsuskaitsealast tulenevad piirangud.

Transpordi-

amet

05.09.2023

Tänan, et teavitasite Transpordiametit

„Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra"

eelnõu avalikust väljapanekust. Oleme

eelnõu ja selle lisadokumentidega tutvunud

ning ei esita arvamusi ega vastuväiteid.

Seisukoht:

Teadmiseks võetud.

A.K.

24.09.2023

Ettepanek:

Teen ettepaneku määrata Rakvere, Kuke tn.

3 hoonele kaitsekategooria, kui XX sajandi

arhitektuurišedöövrile (arh. A. Tarassov,

Giproaviaprojekt töö nr. A-156620).

Seisukoht ja selgitus: Ettepanekuid mitte arvestada.

Kuke tänav asub Kukeküla linnaosas ning piirkond on Rakvere linna üldplaneeringus määratletud Lille- ja

Kukeküla miljööalana. Samuti on Kuke tn 3 aadressil asuv saun märgitud üldplaneeringus väga väärtuslikuks

objektiks. Üldplaneeringus on seatud miljööaladele ning väärtuslikele üksikobjektidele piirangud ning nõuded.

Läbi miljööalade seadmise väärtustab Rakvere linn erinevate ajalooliste ja kultuuriliste eripäradega

elamupiirkondi, mis rikastavad linnaruumi, loovad mitmekesisust ja hoiavad alles ajaloomälu.

A.K.

24.09.2023

Täiendav ettepanek:

Lähtudes Muinsusameti uutest

tööeesmärkidest teen ettepaneku

muinsuskaitseala laiendada kuni Kuke

tänavani, sest seal asub Giproaviaprojekti

üleliidulise tüüpprojekti A-156620 järgi

rajatud tohutu kultuuri- ja kunstiväärtusega

hoone nr. 3, mis Rakvere linna

kultuurikihistu olulise osana peab säilima.

Projekt on stalinistliku töökollektiivi

arhitekti A. Tarassovi ja inseneri V.

Fedorovi vaieldamatult üks kõige

väljapäistvaid töid.

Rakvere muinsuskaitseala väärtustab ennekõike Rakvere ajalugu keskajast 20. sajandi alguskümnenditeni, siis

erinevate linnaosade hoonestus ja tänavatevõrk peegeldab linna planeerimise ja arhitektuuri ning ühiskondliku ja

sotsiaalse arengu ajalugu 19. sajandi keskpaigast kuni 1980. aastateni.

Arhitektuuriajaloolase Mart Kalmu poolt 2010. aastal koostatud Lääne-Virumaa XX sajandi ehituspärandi

maakondlikus ülevaates ei ole Kuke tn 3 asuvat sauna märgitud.

Eelnevast tulenevalt ei pea Muinsuskaitseamet vajalikuks algatada Rakvere muinsuskaitseala laiendamist Kuke

tänavani ning Kuke tn 3 hoonele kaitsekategooria seadmist.

Eesti

Arhitektide

Liit

24.09.2023

Ettepanek:

Tutvunud kõnesoleva eelnõuga, juhime

tähelepanu Rakvere muinsuskaitseala

oluliste kaugvaadete mõjule ning nende

põhjaliku kirjeldamise ja kaardistamise

vajadusele. Kuigi kaitsekorras on rõhutatud

kaugvaadete tähtsust ordulinnuse

varemetele ja Kolmainu kirikule, pole

vastavaid vaatekoridore ega kaitsevööndi

osi ida poolt ehk linnakeskuse suunast

kaitsekorra tekstis ega kaartidel selgitatud.

Nendest vaadetest sõltuvad muuhulgas

lahendused ja valikud Rakvere keskosa

hoonete planeerimisel ja projekteerimisel.

Seepärast palume see teema kaitsekorras

põhjalikumalt läbi töötada.

Seisukoht ja selgitus: Ettepanekut mitte arvestada.

Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise käigus tutvus töörühm (Rakvere linnavalitsuse abilinnapea Kert

Karus ja linnaarhitekt Angeelika Pärna, eksperdid Oliver Alver ja Madis Tuuder ning Muinsuskaitseameti Lääne-

Viru maakonnanõunikud) muude ülesannete seas ka muinsuskaitsealale avanevate vaadetega kõigist suundadest

ümber kogu Rakvere linna ning selgitati välja olulised vaatepunktid, kust vaated linnusele ja kirikule on praegu

jälgitavad.

Arhitekt Raul Kalvo (Inphysica Technology OÜ) on alusuuringuna koostanud Rakvere linnuse ja Kolmainu kiriku

nähtavuse analüüsi, millega saab tutvuda Muinsuskaitseameti kodulehel

https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/nahtavuse_analuus-rakvere.pdf Analüüsis on lisaks

olemasolevale ruumilisele olukorrale arvesse võetud ka juba kehtestatud detailplaneeringute elluviimisest

tulenevaid muutusi.

Analüüsi ja vaatluste tulemusel on Rakvere muinsuskaitsealale määratud kaitsevööndi osa 2, mille eesmärgiks on

Rakvere ordulinnuse varemetele ja Kolmainu kirikule avanevate oluliste vaadete kaitsmine. Kaitsevööndi osas 2

kehtivad kõrguse piirangud uute hoonete ehitamisel ja olemasolevate ehitiste laiendamisel.

Linna keskusest ning idapoolsest küljest avanevad vaated muinsuskaitsealale, sh linnusele ja kirikule peamiselt

piki tänavate sihte ning nende puhul täiendavaid piiranguid ei määratud.

Samuti on Rakvere linn kohaliku planeerimis- ja ehitustegevuse suunajana linna üldplaneeringus määratlenud

olulised vaatesektorid ja -koridorid, mille kaudu tagatakse kohalikul tasandil olulisimate vaadete säilimine.

Eelnevat arvesse võttes ei pea Muinsuskaitseamet vajalikuks vaadetega täiendavalt ja põhjalikumalt edasi töötada.

Eesti

Omanike

Keskliit

20.08.2021

Ettepanekud:

1. Hinnata uuesti kaitsekorra kehtestamise

proportsionaalsust, kuivõrd selle hindamisel

ei ole analüüsitud ja põhjendatud:

1.1. Kas kaitsekorra kehtestamine

olemasoleval kujul ja ulatuses on jätkuvalt

põhjendatud ning proportsionaalne sellel

asuvate kinnisasjade omanike õigustega;

1.2. Kas omandile seatavad kitsendused ja

nende ulatus on proportsionaalsed kaitstava

väärtusega;

1.3. Muinsuskaitseametil oleks võimalik

näha ette vähemriivavamaid meetmeid, et

tagada samaväärne kaitse. Väga

intensiivsete kaitsemeetmete rakendamine,

nt täiendava loakohustuse sätestamine

siseruumides (A-kategooria hooned) peaks

olema igal üksikul juhul nõuete kaupa

selgitatud ning põhjendatud, võttes arvesse

nõude rakendamise eesmärki ning selle

sobivust, vajalikkust ja mõõdukust.

Seisukoht ja selgitus: Ettepanekutega mitte arvestada

Olete esitanud Muinsuskaitseametile arvamuse Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu kohta ja ettepanekud

selle täpsustamiseks ja täiendamiseks.

Eesti Omanike Keskliit esitas samasisulised ettepanekud Muinsuskaitseametile ka Paide muinsuskaitseala

kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames 05.12.2022, millele Muinsuskaitseamet vastas 03.01.2023 kirjaga

nr 1.1-7/1933-1, Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames 01.03.2023, millele

Muinsuskaitseamet vastas 10.04.2023 kirjaga nr 1.1-7/2083-208 ja Rebala muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu

avaliku väljapaneku raames 28.04.23, millele Muinsuskaitseamet vastas 26.05.2023 kirjaga nr 1.1-7/791-1, Lihula

muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames millele Muinsuskaitseamet vastas 05.06.2023

kirjaga nr 1.1-7/733-8 ja Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames 21.08.2023 millele

Muinsuskaitseamet vastas 11.09.2023 kirjaga nr 1.1-7/1545-1.

Muinsuskaitseameti vastused Rakvere kaitsekorra eelnõu kohta tehtud ettepanekutele ja arvamustele: 1. Teete ettepaneku uuesti hinnata kaitsekorra kehtestamise proportsionaalsust ja olete seisukohal, et

kaitsekorra eelnõus ei ole selle hindamisel analüüsitud ega põhjendatud: 1.1. kas kaitsekorra kehtestamine olemasoleval kujul ja ulatuses on jätkuvalt põhjendatud ning proportsionaalne sellel asuvate kinnisasjade omanike õigustega; 1.2. kas omandile seatavad kitsendused ja nende ulatus on proportsionaalsed kaitstava väärtusega; 1.3. igal üksikul juhul nõuete kaupa täiendava loakohustuse sätestamine siseruumides (A-kategooria hooned), võttes arvesse nõude rakendamise eesmärki ning selle sobivust, vajalikkust ja mõõdukust, ning ei ole nähtud ette vähemriivavamaid meetmeid, et tagada samaväärne kaitse.

2. Leevendada muinsuskaitsealal kehtivaid

nõudeid seoses uue ehitise püstitamisega,

kinnistu piiride muutmisega ja õuemaaga,

kuivõrd nende nõuete näol on tegemist

intensiivse omandipõhiõiguse riivega

kaitsekorra eelnõu eesmärgiga võrreldes,

mistõttu on need nõuded

ebaproportsionaalsed;

3. Hinnata uuesti A-kaitsekategooriasse

määratud hoonete väärtusklassi nende

hoonete interjööriga kohapeal tutvudes ning

sellest tulenevalt muuta A-

kaitsekategooriasse määratud hoonete

nimekirja ja kaitsekorra eelnõu lisaks 2

olevat joonist;

4. Ühildada kaitsekorra eelnõus sätestatud

teatise- või loamenetlusi ehitusseadustikus

(edaspidi EhS) või maaparandusseaduses

(edaspidi MaaPS) ettenähtud teatise- või

loamenetlusega, et vähendada

halduskoormust ning aja- ja ressursikulu;

5. Viia kaitsekorra eelnõu suhtes läbi

majanduslike ja sotsiaalsete mõjude

analüüs, et selgitada välja kaitsekorraga

kehtestavate nõuete mõjud ja

muinsuskaitsealal asuvate kinnistute

omanike toetamiseks sobivate meetmete

sisu ja ulatus. Mõjude hindamisel tuleks

hinnata ka hüvitamiskohustusest tulenevaid

mõjusid riigile ja kohalikele

omavalitsustele ning kaaluda, kas meetmed

nendest kuludest tulenevalt on

proportsionaalsed;

6. Näha ette kaitsekorra eelnõus

muinsuskaitsealal asuvate hoonete puhul

nende omanikele hoonete kõrgemate

korrashoiu- ja remondikulude hüvitamise

regulatsioon, mille konkreetne sisu ja ulatus

on võimalik välja selgitada majanduslike ja

sotsiaalsete mõjude analüüsiga.

Muinsuskaitseala vastavust riikliku kaitse eeldusele hinnati kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise

liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste

väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest lähtudes (kaitsekorra eelnõu seletuskirja punkt 2). Analüüs näitas, et

Rakvere muinsuskaitseala vastab kõigile riikliku kaitse kriteeriumitele ning omab riikliku tähtsusega

kultuuriväärtust, mistõttu on tegemist ülekaaluka avaliku huviga, mis annab riigile õiguse seada omandile

kitsendusi ning omandiõigust piirata. Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamisega püütakse leida tasakaal

omandiõiguse riive ja kultuuripärandi kaitse tagamise vahel. Uue kaitsekorra eesmärk on vähendada seniseid

omandipiiranguid ning jätta kultuuriväärtuste kaitseks alles vaid need lahendused, mis säilitavad olulise ajaloo- ja

kultuuripärandi, kuid riivavad omandiõiguseid võimalikult minimaalsel määral.

Hetkel kehtivas põhimääruses on muinsuskaitseala piirides asuvaid ehitisi seni käsitletud võrdväärselt, st sisuliselt

A-kaitsekategooria hoonetena, kus tuleb kaitsta nii eksterjööri kui ka interjööri. Käesoleval hetkel kehtib kõigile

ehitistele muinsuskaitse eritingimuste taotlemise ja muudatuste tegemiseks kooskõlastamise kohustus ning

interjööris ja eksterjööris tööde tegemiseks loa saamise kohustus. Muinsuskaitseala kaitsekorraga leevendatakse

enamiku muinsuskaitseala hoonete puhul kohustust taotleda interjööris tehtavate restaureerimis-, konserveerimis-

ja ehitustööde tegemisel kooskõlastust või tööde luba (sh muinsuskaitse eritingimusi). Vaid üheksal hoonel (3%

kõigist muinsuskaitsealal paiknevatest ehitistest, v.a mälestised), mille interjöörides on säilinud väärtuslikke

elemente ja mis on kaitsekorra eelnõuga määratud A-kaitsekategooriasse, säilivad seni kehtivad nõuded. Lisaks

sellele leevendatakse praegu kehtival muinsuskaitsealal B-kaitsekategooriasse määratud hoonete nõudeid, kuna

interjööris tehtavatele töödele enam Muinsuskaitseameti loakohustus ei kehti, ja märkimisväärselt C-

kaitsekategooriasse määratud hoonete nõudeid, kuna nende hoonete puhul puudub edaspidi tööde kavandamisel

muinsuskaitse eritingimuste saamise kohustus ning loobutakse täiendavalt tööde tegemise loa taotlemise

vajadusest.

Rakvere muinsuskaitseala kaitse-eesmärk on Rakvere ajaloolise linnatuumiku, seda kujundavate iseloomulike

ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste säilitamine ja esiletoomine, hoonete kasutamine ja linnaruumi kestlik

areng. Kaitsekorras määratud nõuded ja leevendused kehtestatakse ulatuses, mis on vajalikud muinsuskaitsealal

oleva kultuuripärandi säilimiseks ja kestlikuks arendamiseks ning mille mõjud on proportsionaalsed eesmärgi

saavutamiseks.

Lähtudes MuKS § 10 lg 1: Riikliku kaitse alla võtmise eelduseks on, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab

Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu

kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Muinsuskaitseamet on hinnanud

kaitsekorra eelnõu seletuskirjas Rakvere muinsuskaitseala riikliku kaitse eelduseid ning on seisukohal, et 1973.

aastal muinsuskaitsealaks tunnistatud alal on jätkuvalt riikliku kaitse eeldused täidetud (analüüs on leitav

kaitsekorra seletuskirja eelnõu punktis 2).

Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamine aitab kaasa rahvusvahelistest lepingutest ja põhiseadusest tulenevate

eesmärkide saavutamisele. Kuna Rakvere ajalooline linnatuumik vastab riikliku kaitse eeldusele, saab ala kaitsmist

muinsuskaitsealana pidada põhjendatuks. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise

isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne.

Riiklikuks muinsuskaitsealaks tunnistamisega sarnase meetmena on alates 2003. aastast võimalik kohalikel

omavalitsustel kehtestada planeerimisseaduse alusel üld- ja detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikke alasid,

mille eesmärgiks on tagada piirkonna kohaliku ajaloo ja arengu seisukohalt väärtuslike alade kaitse, mis hõlmab

7. Näha kaitsekorra eelnõus ette

rakendussäte, mille kohaselt ei saa

kinnistuste omanikelt nõuda tagantjärele

kaitsekorra eelnõu tingimustele

mittevastavate ehitus- ja haljastustööde

muutmist.

peamiselt eriilmelisi elu- ja tööstuspiirkondi. Alal kehtestatakse kaitse- ja kasutustingimused, mis hõlmavad samuti

terviklikku miljööd või keskkonda, millel on ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrk, haljastus, ühtne ja

omanäoline arhitektuur või muu avaliku huvi. Miljööalal kehtivad vaid ehitusseadustikust ning kehtestatud

planeeringutest tulenevad nõuded ehitamisele. Seejuures hoonete väärtuslike osade säilitamiseks või taastamiseks

ehitusseadustik nõudeid ei sea. Samuti puudub ehitusseadustikus alus nõuda ehitiste uuringuid, koostada enne

projekteerimist muinsuskaitse eritingimusi või võrreldava põhjalikkusega kultuuriväärtusi kaitsvat dokumenti,

nõuda eelprojektist täpsemat restaureerimisprojekti või muinsuskaitselise järelevalvega võrreldavat järelevalvet

tööde tegemise ajal.

Toome välja, et miljööala ja muinsuskaitseala erinev kaitse lähtub kohaliku ja riikliku tasandi kaitse vajaduse

erinevusest ning kaitsekorra regulatsiooni eesmärgi (kultuuriväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt

sama eesmärki kandvaid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid.

2. Teete ettepaneku leevendada muinsuskaitsealal kehtivaid nõudeid seoses uue ehitise püstitamisega,

kinnistu piiride muutmisega ja õuemaaga, kuivõrd nende nõuete näol on tegemist intensiivse omandipõhiõiguse riivega kaitsekorra eelnõu eesmärgiga võrreldes, mistõttu on need nõuded ebaproportsionaalsed.

Muinsuskaitseamet vastas samale Teie poolt esitatud ettepanekule kirjaga 03.01.2023 nr 1.1- 7/1933-1, kus

esitatud seisukohad vastavad ka Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu raames esitatud ettepanekule.

Kaitsekorra eelnõu kohaselt on muinsuskaitseala kaitse eesmärk tagada Rakvere ajaloolise linnatuumiku, seda

kujundavate iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste säilitamine ja esiletoomine, hoonete

kasutamine ja linnaruumi kestlik areng.

Omandiõiguse piiramine on lubatav juhul, kui see on vajalik ja mõõdukas avalikes huvides vajaliku eesmärgi

saavutamiseks. Muinsuskaitseseadus ja koostatav muinsuskaitseala kaitsekord, nii nagu ka kehtiv Rakvere

vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus, seavad eesmärgiks olemasolevate väärtuste säilimise muinsuskaitsealal.

Rõhutame, et muinsuskaitseala on terviklik ajalooline avalik linnakeskkond, mille väärtuste säilimiseks on

paratamatult vajalikud kitsendavad nõuded. Ajaloolise linnaruumi terviklikkust mõjutavad uute ehitiste

püstitamine, kinnistu piiride muutmine ja muud linnalise elukeskkonnaga seotud tegevused (sh haljastus-, raie-,

kaevetööd). Muutuste planeerimine ja ajaloolisse keskkonda sobitamine peab toimuma koostöös

Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsusega.

3. Teete ettepaneku hinnata uuesti A-kaitsekategooriasse määratud hoonete väärtusklassi nende

hoonete interjööriga kohapeal tutvudes ning sellest tulenevalt muuta A-kaitsekategooriasse määratud hoonete nimekirja ja kaitsekorra eelnõu lisaks 2 olevat joonist.

Rakvere muinsuskaitsealal määrati kaitsekorra eelnõus A-kaitsekategooriasse üheksa hoonet (3% kõigist

muinsuskaitseala hoonetest), kõigi hoonete puhul on otsuse põhjendus toodud kaitsekorra eelnõu lisas 2.

Teie väide, et A-kaitsekategooriasse määratud hoonete interjööride säilivuse osas on otsustatud ilma kõikide A-

kaitsekategooriasse määratud hoonete interjööridega reaalselt tutvumata, ei vasta tõele. Otsused kaitsekategooriate

osas tegi kaitsekorra koostamise töörühm, mille liikmetest üks või mitu on kõigi A-kaitsekategooriasse määratud

üheksa hoone interjööridega kohapeal tutvunud. Lisaks on enamike hoonete kohta olemas põhjalik arhiivmaterjal

või juba koostatud muinsuskaitse eritingimused koos fotomaterjaliga. Seetõttu võime kinnitada, et kõikide A-

kaitsekategooriasse määratud hoonete osas on olemas piisavad alusteadmised ja oleme seisukohal, et töörühma

poolt hoonetele tehtud kaitsekategooriate ettepanekud on põhjendatud ja vastavuses nii muinsuskaitseseaduse kui

kultuuriministri määrusega nr 23 ning Muinsuskaitseamet ei pea vajalikuks A-kaitsekategooria hoonete

väärtusklassi uuesti hindamist ja sellega seonduvalt kaitsekategooriaid kajastava kaardi korrigeerimist.

Lisaks rõhutame, et A-kaitsekategooriasse määramine ei tähenda, et siseruumides edaspidi muudatusi üldse teha

ei saa. Siseruumides ümberehituste tegemiseks (sh näiteks ka sanitaartingimuste parandamiseks) annab

Muinsuskaitseamet omanikule eritingimused, arvestades tema soove hoone kasutamiseks ja muudatuste tegemisel

selliselt, et tagatud oleks teadaolevate väärtuste säilimine. Hoonete peamised väärtused on välja toodud ka

kaitsekategooriate määramise kaardil (kaitsekorra eelnõu lisa 2) ja inventeerimisaruande tabelis, et anda omanikele

esmased lähtekohad ja põhjendused ehitise väärtuste säilimiseks. Ameti antavate eritingimustega täpsustatakse

hiljem võimalikke restaureerimis-, konserveerimis- või ehitustegevusi.

4. Teete ettepaneku ühildada kaitsekorra eelnõus sätestatud teatise- või loamenetlusi

ehitusseadustikus (edaspidi EhS) või maaparandusseaduses (edaspidi MaaPS) ettenähtud teatise- või loamenetlusega, et vähendada halduskoormust ning aja- ja ressursikulu.

Muinsuskaitseamet vastas samale Teie poolt esitatud ettepanekule kirjaga 03.01.2023 nr 1.1- 7/1933-1, kus

esitatud seisukohad vastavad ka Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu raames esitatud ettepanekule.

5. Teete ettepaneku viia kaitsekorra eelnõu suhtes läbi majanduslike ja sotsiaalsete mõjude analüüs,

et selgitada välja kaitsekorraga kehtestavate nõuete mõjud ja muinsuskaitsealal asuvate kinnistute omanike toetamiseks sobivate meetmete sisu ja ulatus. Mõjude hindamisel tuleks hinnata ka hüvitamiskohustusest tulenevaid mõjusid riigile ja kohalikele omavalitsustele ning kaaluda, kas meetmed nendest kuludest tulenevalt on proportsionaalsed.

Majanduslike ja sotsiaalsete mõjude analüüsi läbiviimise ettepanekut uutes kaitsekordades on põhjalikumalt

arutatud Paide muinsuskaitseala kaitsekorra avalikul arutelul 13.01.2023 ja Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra

avalikul arutelul 25.04.2023.

HMS § 3 üks põhimõtteid on õiguste kaitse. HMS § 51 kohaselt on kaitsekord haldusaktina suunatud

avalikõiguslike suhete üksikjuhtumite reguleerimiseks ning sellega isiku õiguste või kohustuste tekitamisele -

kaitsekorra koostamine ei ole tegevuskava ega arengukava, mille rakendamisele peab kaasnema

sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs. Kaitsekorra seletuskirjas käsitletakse haldusakti mõju isiku õiguste kaitsele.

Muinsuskaitseamet on kaitsekorra eelnõu seletuskirjas kaalunud kaitsekorraga kaasnevate mõjude õiguslikke ja

haldusmenetluslikke aspekte, kus tuuakse välja erinevus kehtiva põhimääruse ja kaitsekorra vahel, samuti alal

kehtima hakkavad leevendused (eelnõu seletuskiri, ptk 7).

6. Teete ettepaneku näha ette kaitsekorra eelnõus muinsuskaitsealal asuvate hoonete puhul nende

omanikele hoonete kõrgemate korrashoiu- ja remondikulude hüvitamise regulatsioon, mille konkreetne sisu ja ulatus on võimalik välja selgitada majanduslike ja sotsiaalsete mõjude analüüsiga.

Muinsuskaitseamet vastas samasisulisele Teie poolt esitatud ettepanekule seoses Paide muinsuskaitseala

kaitsekorra koostamisega kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1. Kõrgemate korrashoiu- ja remondikulude

hüvitamise regulatsiooni ettepanekut on ka põhjalikumalt arutatud Paide muinsuskaitseala kaitsekorra avalikul

arutelul 13.01.2023 ja Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra avalikul arutelul 25.04.2023.

Muinsuskaitseamet on võtnud Teie ettepaneku teadmiseks, kuid muinsuskaitseala omanikele hoonete kõrgemate

korrashoiu- ja remondikulude hüvitamise regulatsiooni muutmist ei ole võimalik lahendada Rakvere

muinsuskaitseala kaitsekorraga.

7. Teete ettepaneku näha kaitsekorra eelnõus ette rakendussäte, mille kohaselt ei saa kinnistute

omanikelt nõuda tagantjärele kaitsekorra eelnõu tingimustele mittevastavate ehitus- ja haljastustööde muutmist.

Muinsuskaitseamet peab vajalikuks omanikele õiguskindluse tagamist. Varem kooskõlastatud tööde puhul või

pooleliolevate tööde ajal ei muutu uus kaitsekord võrreldes praegu kehtiva põhimäärusega praegusel

muinsuskaitsealal rangemaks. Vastupidi - üldjuhul leevenevad hoonetele kehtestatavad kitsendused Rakvere

muinsuskaitseala kaitsekorra kehtima hakates, võrreldes vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusega.

Tegevuste kohta, mis eeldavad Muinsuskaitseameti luba või nõusolekut, väljastab Muinsuskaitseamet haldusakti.

Haldusakt jääb kehtima ka pärast kaitsekorra kehtestamist ning sellest tulenevalt saab tegevused lõpetada vastavalt

haldusakti tingimustele. Kui kaitsekord on leebem, kui haldusaktiga antud nõuded, siis on puudutatud isikul õigus

esitada taotlus haldusakti muutmiseks HMS § 44 ja 64 alusel.

Kui töid tehakse varem kooskõlastatud ehitusprojekti ja tööde tegemise loal toodud tingimuste alusel, mis lähtuvad

muinsuskaitsealal säilinud väärtustest, kuid kaitsekord näeks ette samaväärsete tööde puhul võrreldes

põhimäärusega leevendusi, siis on põhjendatud ka nende leevenduste tegemine.

Hoonete puhul, millel projektdokumentatsioon puudub, tuleb tööde tegemisel lähtuda hetkel kehtivast

regulatsioonist.

A.J

17.08.2023

26.09.2023

Ettepanek:

Muinsuskaitseala poolitab ebaloogiliselt

kinnistuid Spordi 10 ja 10a. Nihutada

muinsuskaitseala piire vastavalt kinnistu

Spordi tn 10 ja 10a kinnistu piiridega

vastavusse, nii et kinnistud Spordi 10 ja 10a

jääksid mõlemad tervikuna väljapoole uut

muinsuskaitseala. Tänane muinsuskaitseala

piiri tõmbamine keskelt läbi kinnistute ei

tundu loogiline ega vajalik. Mõlemad

kinnistud on hoonestamata ja neil paikneb

soostunud märg- ja roheala ning puuduvad

kaitsealused ehitised ja ehitised üldse.

Seisukoht ja selgitus: Ettepanekuga mitte arvestada

Muinsuskaitseameti poolt kokku kutsutud Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra töörühm arutas töökoosolekutel

muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piiride muutmise ettepanekuid. Lisaks töörühmale arutati muinsuskaitseala

piiride muutmist Muinsuskaitseameti kaitsekordade töögrupis. Eelnõus järgib muinsuskaitseala piir Spordi tn 10a

kinnistu idapiiri.

Varasemalt on Spordi tn 10 ja 10a olnud üks pikk krunt Pikk tn 27 koosseisus. Hilisemal ajal on see korduvalt

tükeldatud. Pikk tn 27 ajaloolisest õiendist on teada, et 17. saj kuulus krunt koos seal asuvate hoonetega Rakvere

bürger Michael Valentinile. Samuti on selle kinnistu, kuhu 19. sajandi algul kuulus 4 hoonet ja aed, üheks

pikaaegseteks omanikeks olnud pagarmeistrid Studed. Ehk juba 1783. aasta linnaplaanil on näha, et kinnistul on

mitmeid hooneid kuni Soolikaojani välja.

Spordi tn 10a kinnistu asub arheoloogilise kultuurkihiga alal (eelnõu Lisa 3). Pikk tn 27 hoone eest tuli 2019. aastal

välja hiliskeskaega kuuluv matmiskoht. On tõenäoline, et ka matmiskohast ca 15 m kauguselt algaval Spordi tn

10a kinnistul on matmispaigaga seotud kultuurkihti. Samuti on teada, et Rakvere kesk- ja varauusaegne asustus

paiknes Pika tn terrassil ja nõlval, millele osaliselt ulatub ka Spordi tn 10a kinnistu.

Kuna Rakvere muinsuskaitseala kaitse eesmärgiga seotud väärtusteks on ka arheoloogilise kultuurkihi säilitamine

ning kuna kinnistu kaitsevööndisse määramine ei aita neid eesmärke täita, siis sellest tulenevalt ei ole põhjendatud

Spordi tn 10a kinnistu välja arvamine Rakvere muinsuskaitsealalt.

Rakvere

Linnavoli-

kogu

03.10.2023

Ettepanek:

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

§ 22 lg 2 kohaselt otsustab õigusaktiga

kohaliku omavalitsuse, kohaliku

omavalitsuse üksuse või kohaliku

omavalitsuse organi pädevusse antud

küsimused omavalitsusüksuse nimel

volikogu, kes võib nende küsimuste

lahendamise volitada valla- või

linnavalitsusele või volikogu poolt

määratud osavalla või linnaosa

esinduskogule, ametiasutusele, asutuse

struktuuriüksusele või ametnikule. Kuna

tegemist on ühe konkreetse kohaliku

omavalitsuse territooriumil asuva

muinsuskaitsealaga, siis leiab Rakvere

linnavolikogu, et ülalnimetatud eelnõu

punktides peab kooskõlastajana ära

määratlema Rakvere Linnavalitsuse.

Eelpooltoodust tulenevalt palume muuta

Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra

eelnõu VI osa punkti 25 alapunkte 4 ja 5

alljärgnevalt: „4) raietöödeks ja hooajalise

ehitise püstitamiseks, juhul kui Rakvere

Linnavalitsus on kooskõlastanud raieloa ja

hooajalise ehitise püstitamise loa eelnõu

Muinsuskaitseametiga; 5) tegevuskoha

tähise, info- või reklaamikandja

Seisukoht ja selgitus: Ettepanekuga mitte arvestada

Muinsuskaitseamet soovib hoida erinevates kaitsekordades ühtset lähenemist ja sõnastuse ühetaolisust. Sõnastus

kohaliku omavalitsuse üksus ei piira kuidagi kohaliku omavalitsuse (sh Rakvere linna) õigusi. Kohaliku

omavalitsuse üksused on vallad ja linnad ning volikogu on kohaliku omavalitsuse üksuse esinduskogu. See, kuidas

on omavalitsuse pädevus jaotatud, on omavalitsuse otsustada ning kaitsekord ei ole dokument, kus seda

reguleerida. Kaitsekorras ei saa määrata linnavalitsuse pädevust, see on volikogu otsustada.

Valla- või linnavalitsus lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla

või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele (KoKS § 30 lg 1 p 2). Kohaliku omavalitsuse üksus on

laiem mõiste ning kaitsekorras on silmas peetud omavalitsust laiemalt.

Samuti ei saa välistada omavalitsuse nimetuse või territooriumi muutust tulevikus ning konkreetse organi

nimetamine kaitsekorras võib sellisel juhul tekitada pigem segadust.

Sellest tulenevalt ei pea Muinsuskaitseamet vajalikuks soovitatud muudatusi Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra

eelnõusse sisse viia.

Täiendav selgitus Kultuuriministeeriumilt, lisatud 19.06.2024:

KOKS § 22 lg 2 alusel on seadusega kindlustatud, et iga valla ja linna volikogul on õigus kindlaks määrata valla-

ja linnasisene volituste jaotus. MuKS-is kui eriseaduses pole Riigikogu andnud Vabariigi Valitsusele volitust

kehtestada haldusaktiga KOKS § 22 lõiget 2 muutvat lahendust ega kitsendada haldusorgani määratlemist ainult

valitsuse tasandiga.

paigaldamiseks, juhul kui Rakvere

Linnavalitsus on lahenduse

Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud.“