(EIS) algatatud kooskõlastamine

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Haridus- ja Teadusministeerium Teie 12.06.2024 nr 8-1/24/2608-2

Meie 03.07.2024 nr 1-12/737-2

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

korralduse seaduse eelnõu

Lugupeetud minister

Täname Teid võimaluse eest anda tagasisidet teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

korralduse seaduse eelnõule (edaspidi ka eelnõu) ja kaasnevatele dokumentidele.

Kultuuriministeerium ei kooskõlasta eelnõu alljärgnevatel põhjustel. Oleme seisukohal, et mitmed

eelnõus väljatoodud põhimõtted ja tegevussuunad tuleb kindlasti täiendavalt läbi rääkida ja

mõtestada, enne kui eelnõuga saab edasi liikuda.

1. Eelnõust ei selgu, kuidas hakkab edaspidi toimuma evalveerimata, kuid teadustöö kohustusega

muuseumide ja Eesti Rahvusraamatukogu teadus- ja arendustegevuse (edaspidi ka TA)

rahastamine.

Muuseumiseaduse § 2 lõike 1 punkti 6 kohaselt on muuseum juriidiline isik või asutus, kes teeb

muuseumikoguga seotud uurimis- või teadustööd ja esitab regulaarselt selle tulemusi avalikkusele

näituste, haridustegevuste või -sündmuste ja teaduslike või populaarteaduslike publikatsioonide

vahendusel (märgime ka, et eelnõu seletuskirja lk 17 on viide muuseumiseaduse eelmises

redaktsioonis toodud definitsioonile). Seega on muuseumikoguga seotud teadustegevus üks

muuseumi põhitegevustest.

Eelnõu seletuskirjas sõnastatakse põhimõte, et riik ei peaks toetama TA põhiinstrumentidest nende

asutuste tegevust, kes ei paku avalikku hüve ning nende TA kvaliteeti ei ole hinnatud. Ebaselgeks

jääb, kas see põhimõte laieneb ka muuseumidele ja Eesti Rahvusraamatukogule.

Märgime, et muuseumid pakuvad avalikku hüve, kuid oleme seisukohal, et kõikidel muuseumidel

ei peaks olema kohustust läbida evalveerimine.

Selle taustal jääb ka endiselt ebaselgeks, kuidas saab ministeerium toetada TA põhiinstrumentidest

muuseumides tehtavat teadust (mis tuleneb muu hulgas muuseumiseaduses sätestatud

kohustusest), kui muuseum ei ole evalveeritud ja seega ei vasta eelnõuga kehtestatavale teadus- ja

arendusasutuse definitsioonile.

Lisame, et ka Eesti Rahvusraamatukogul on seadusest tulenev teadustöö kohustus. Eesti

Rahvusraamatukogu seaduse § 4 lõike 4 punkti 1 kohaselt on Rahvusraamatukogu ülesanded

teadus- ja arendusasutusena raamatukogunduse, infoteaduse, raamatukoguteaduse,

raamatuteaduse ja bibliograafia ning nendega seotud valdkondade teadus- ja arendustöö, Eesti

raamatukogude asjakohane nõustamine, raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine

ning osavõtt rahvusvahelistest ja riiklikest teadus-, arendus- ja koostööprogrammidest.

Eelnõust ei selgu, millistest finantsinstrumentidest rahastatakse edaspidi evalveerimata

muuseumides ja Eesti Rahvusraamatukogus tehtavat teadustööd.

Kultuuriministeeriumil kui peamisel riigi muuseumivõrgu eest vastutajal ei ole võimalik eelnõu

kooskõlastada, kui meie jaoks ülimalt tähtis küsimus – muuseumide ja muude teadustöö

kohustusega evalveerimata asutuste rahastamine – ei ole eelnõus selgelt ja üheselt mõistetavalt

sätestatud.

2. Rahvusteaduste määratlus peaks loetlema neid keele ja kultuuri uurimise valdkondi, kus peaks

rahvusteaduste edendamine olema tagatud.

Eelnõu § 2 punkti 6 kohaselt on rahvusteadused Eesti ajalugu, folkloristika, keeleteadus,

kunstiteadus, sealhulgas muusika- ja teatriteadus ja kirjandusteadus ning teised teadused, mille

uurimistulemustel on otsene mõju eestlaste enesemääratlusele ning mis sellega aitavad kujundada

ja säilitada eestlaste identiteeti.

Juhime tähelepanu, et hetkel ei ole Eestis ruumiloome, muusika ja teatri valdkonnas

rahvusprofessuure. Rahvusteaduste rahastuse jagunemine ülikoolide vahel ja temaatiline jaotus on

jätkuvalt ebaselge ning eelnõu selles küsimuses antud juhul suuremat selgust ei loo. Palume

viidatud küsimust täpsustada.

3. Kultuuriministeerium ei saa nõustuda, et kõikidel ministeeriumitel ei ole võrdset võimalust

osaleda TAI poliitika kujundamise elluviimisel ja kaasarääkimisel. Kultuuriministeeriumi ja ka

teiste ministeeriumide esindajaid ei ole kummaski eelnõus kirjeldatud nõuandvas kogus. Praegune

eelnõu on kaldu Haridus- ja Teadusministeeriumi huvide poole, kes on samaaegselt ka üks

valdkondlikest ministeeriumidest.

Juhime tähelepanu, et eelnõus välja toodud nõuandvate kogude rollid on ebaselged ja/või kattuvad.

Valdkondlikel ministeeriumidel puudub võimalus neid puudutavates aruteludes osaleda ja oma

seisukohti esitada.

4. Eelnõus on kirjeldatud kõik teadussüsteemi osapooled, välja arvatud teadus- ja arendustegevuse

ning innovatsiooni (edaspidi TAI) koordinatsioonikogu, mis on ainus kogu, kus on esindatud kõik

ministeeriumid ja mille peamine fookus on valdkondlikul TA-l.

Puuduvad selgitused, miks ainsat kõiki ministeeriumeid ühendavat koordinatsioonikogu ei ole

peetud vajalikuks eelnõus sätestada. Oleme seisukohal, et TAI koordinatsioonikogu rollid ja

vastutus tuleb eelnõus välja tuua ning anda selge õiguslik määratlus koordinatsioonikogu

tegevusele.

5. Eelnõu § 7 lõike 2 punkti 2 kohaselt korraldab ministeerium teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni valdkonnas oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni rahastamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatule.

Juhime tähelepanu, et eelnõu § 19 sätestab, et ainus valdkondlikele ministeeriumidele lubatud

rahastusinstrument on TA sihttoetus. Puudub selgitus, miks selline piirang on ministeeriumidele

seatud. Palume viidatud punkti täpsustada. TA sihttoetus on juriidilisele isikule ja asutusele riigi

eesmärkide täitmiseks määratav TA toetus. Eelnõus kajastatud mõte oleks arusaadavam, kui § 7

lõige 2 sätestaks selgelt, et ministeerium jagab juriidilistele isikutele sihttoetusi.

6. Eelnõu § 7 lõikes 3 käsitletakse TA tegevuse eest vastutava ministeeriumi ülesandeid TA

tegevuse valdkonnas. Lisatud on uus punkt 3, mis sätestab, et Haridus- ja Teadusministeerium

koordineerib ministeeriumite teadus- ja arendustegevust, lähtudes riigi strateegilistest

eesmärkidest.

Juhime tähelepanu, et eelnõus ei ole mingil moel täpsustatud, milles täpselt seisnevad Haridus-ja

Teadusministeeriumi koordineerivad ülesanded ja mil määral ja millistel juhtudel sekkub TA

tegevuse eest vastutav ministeerium teiste ministeeriumide otsustuspädevusse valdkonna arenguks

vajaliku TA tegevuse kavandamisel ja elluviimisel. Antud küsimus vajab kindlasti läbi rääkimist

ja täpsustamist.

7. Eelnõu § 8 lõike 3 punkti 4 kohaselt nõustab TA poliitika rakendusüksus ministeeriume ja nende

asutusi ministeeriumi valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse kavandamisel ja

korraldab vajadusel selle elluviimist.

Juhime tähelepanu, et rakendusüksus ei nõusta valdkondlikke ministeeriume ja nende asutusi

ministeeriumi valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse kavandamisel. Teadus- ja

arendustegevuse kavandamine on valdkondliku ministeeriumi ülesanne. Rakendusüksus saab

nõustada ministeeriume vaid teadus- ja arendustegevuse rakenduslikes küsimustes, kui vastav

haldusülesanne on rakendusüksusele antud. Palume viidatud punkti muuta.

8. Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu (edaspidi TAIP)

põhimääruse kavandi § 2 lg 4 kohaselt nõustab nõukogu Vabariigi Valitsust teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna riikliku rahastamise küsimustes, sealhulgas

valdkonna arenguks riigieelarves ettenähtud vahendite jaotamisel ministeeriumite vahel.

Jääb arusaamatuks, kuidas osalevad TAIP nõukokku mitte kuuluvad ministrid või ministeeriumid

valdkondliku TA poliitika kujundamises ja valdkondliku TA vahendite jaotuse arutelus. Eelnõu

kohaselt ei saa Kultuuriministeerium valdkonna eest vastutava ministeeriumina valdkondlike TA

vahendite jaotuse teemal üheski eelnõus sätestatud otsustuskogus kaasa rääkida. Me ei saa sellise

ettepanekuga kindlasti nõustuda – selline korraldus piirab selgelt Kultuuriministeeriumi (ja ka

teiste ministeeriumite) võimalusi valdkondlikku TA poliitikat kujundada.

9. Teaduseetika korralduse rakendusakti kavandi § 4 kohaselt vastutab teadus- ja arendustegevuse

korraldamisel asutus või juriidiline isik teaduseetika normide ja teaduse hea tava järgimise eest.

Määruse eelnõu kavandist selgub, et osapoolteks, keda teaduseetikaga seonduva õigused ja

kohustused puudutavad, on teadus- ja arendusasutus, ülikool ja evalveeritud rakenduskõrgkool.

Juhime tähelepanu, et teadus- ja arendustegevuse korraldamisega tegelevad ka ministeeriumid.

Samuti viivad teadus- ja arendustegevust läbi muuseumid, Rahvusraamatukogu, uuringuasutused.

Eelnõust ei selgu, kas muud teadustööd tegevad asutused ei omagi puutumust teaduseetikaga.

Paragrahvid 3 ja 4 viitavad kõikidele teadus- ja arendustegevusega tegelevatele asutustele ja

isikutele, kuid täpsemad selgitused, nagu näiteks teavituskohustus, kehtestatakse vaid TA

asutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele. Muuseumid, Rahvusraamatukogu

ja uuringuasutused ei ole uue määratluse kohaselt TA asutused. Oleme seisukohal, et viidatud

sätted tuleb uuesti läbi rääkida ja täpsustada.

10. Teeme ettepaneku muuseumiseaduse § 1 lõige 4 tervikuna kehtetuks tunnistada, mitte seda

muuta (eelnõu § 35). Kuna eelnõu ei sisalda enam teaduskollektsiooni mõistet ega selle hindamise

korda, puudub sellel sättel sisuline mõte. Muuseumiseadus kohaldub nii või teisiti ainult neile

avalik-õigusliku isiku muuseumidele (nt Tartu Ülikooli muuseum), kes on vabatahtlikult liitunud

muuseumide infosüsteemiga MuIS ning sedagi ainult muuseumide infosüsteemiga seotud sätetes.

Ülikoolidele ega evalveeritud rakenduskõrgkoolidele muuseumiseadus ei kohaldu ka praegu.

Kultuuriministeeriumi haldusala riigiasutustest on ainus evalveeritud teadus- ja arendusasutus

Eesti Rahva Muuseum ning sellele asutusele peab muuseumiseadus kohalduma.

Kokkuvõttes ei selgu eelnõust, milline on valdkondliku teadus- ja arendustegevuse terviklik

visioon. Seletuskirjas on kirjeldatud, et Eesti TAI süsteemi eksperdiraportis on tähelepanu juhitud

vajadusele koordineerida TA tegevuse ja kõrghariduse vastavust ühiskonna vajadustele, mis

eeldab ka valdkondlike ministeeriumite suuremat sekkumist. Eelnõust ei selgu, kuidas need

valdkondlikud ministeeriumid, kes ei ole kaasatud kumbagi nõuandvasse kogusse, osalevad TA

tegevuste planeerimises ja ministeeriumide üleses koordineerimises. Eelnõuga piiratakse

rahastusinstrumentide võimalikku kasutust, jättes ministeeriumide ainsaks rahastusinstrumendiks

juriidilisele isikule antava sihttoetuse. Teadustööga tegelevad evalveerimata asutused

(muuseumid, haiglad, Rahvusraamatukogu, uuringuasutused), nende roll ja rahastamine on

eelnõust täielikult välja jäänud.

Eelloetletud põhjustel ei ole Kultuuriministeeriumil võimalik eelnõu kooskõlastada. Oleme valmis

oma ettepanekuid ja märkuseid vajadusel täiendavalt põhjendama ja selgitama.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Viivian Jõemets

[email protected]