Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 12.5-5/3102-1 |
Registreeritud | 03.07.2024 |
Sünkroonitud | 04.07.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 12.5 RIIGI HUVIDE KAITSE KORRALDAMINE RIIGI OSALUSEGA ERAÕIGUSLIKES JA AVALIK-ÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES (RVO) |
Sari | 12.5-5 Osaluste valitseja ja asutaja õiguste teostaja ning liikmeõiguste teostaja aruanded ja VVle esitatav koondaruanne (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 12.5-5/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Vastutaja | Tarmo Porgand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Liikmeõiguste teostamisest maaparandusühistutes
perioodil 01.2023 - 07.2024
I. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi teostatavad
liikmeõigused:
Jrk nr Ühistu nimi Registrikood Liikmemaksu suurus
aastas
1 Rahinge Maaparandusühing 80186585 3 609,93
2 MTÜ Jänese Maaparandusühing 80224305 2 485,04
II. Volitusega Maa-ameti teostatavad liikmeõigused:
Jrk nr Ühistu nimi Registrikood Liikmemaksu suurus
aastas
1 Aardla polder MPÜ 80596432 -
2 Alajõe Maaparandusühistu 80310890 -
3 Ariste Maaparandusühistu 80372141 -
4 Hummuli Maaparandusühistu 80405260 -
5 Inkalaane maaparandusühistu 80405389 -
6 JÄRVAKÜLA MAAPARANDUSÜHISTU 80552274 -
7 KAIMI MPÜ 80552245 -
8 Karu Maaparandusühistu 80292838 -
9 Kiisaoja maaparandusühistu 80392735 -
10 Laane maaparandusühistu 80215915 -
11 Lemmetsa Maaparandusühistu 80417234 -
12 Lodja Maaparandusühistu 80417091 -
13 Madila-Vilumäe maaparandusühistu 80287794 -
14 Muri Maaparandusühistu 80420696 -
15 Mittetulundusühing Mustu Maaparandusühistu 80387243 -
16 Mõisa maaparandusühistu 80386410 -
17 Määra maaparandusühistu 80215967 -
18 Ohukotsu MPÜ 80568217 -
19 Oidrema Vahesoo Maaparandusühistu 80550370 -
20 Rannaküla Maaparandusühistu 80341488 -
21 Rebase Maaparandusühistu 80554920 -
22 Räpu Maaparandusühistu 80376676 -
23 Sangamõisa Maaparandusühistu 80416795 -
24 Selja Kraavid Maaparandusühistu 80401374 -
25 Sepa Maaparandusühistu 80554288 -
26 Soetaguse Maaparandusühistu 80404941 -
27 Sõrandu Maaparandusühistu 80303192 -
28 Toomemaa Maaparandusühistu 80218629 -
29 Ubesoo Poldri Maaparandusühistu 80190109 30,87
30 Varnja Poldri Maaparandusühistu 80190173 -
31 Viruvere-Räsna Maaparandusühistu 80275076 40,83
32 Võtikvere Maaparandusühistu 80419434 -
33 Väljaküla MPÜ 80568105 -
Liikmeõiguste teostamisest MTÜ-s Eesti Seemneliit
I. MTÜ Eesti Seemneliit eesmärgid ja riigi liikmelisus
MTÜ Eesti Seemneliit (edaspidi ka liit, reg nr 80237986) on asutatud 30.03.2006 (registreeritud
28.06.2006), liidul on 37 liiget. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on riigi liikmeõigusi
volitanud teostama hallatava riigiasutuse Maaelu Teadmuskeskuse (edaspidi METK).
Liidu peamised eesmärgid on:
- seemnevaldkonna korrastamine, arendamine ja koordineerimine;
- oma liikmete majanduslike ja erialahuvide ning õiguste kaitsmine kõigis instantsides;
- Eesti seemnevaldkonna esindajate huvide esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides;
- sordiaretuse, seemnekasvatuse ja seemnete turustamise edendamine;
- sordikaitse arendamine ja autoriõiguste kaitse tagamine sortide omanikele;
- liidu liikmete rolli suurendamine põllumajandustootmises ja seemnemajanduses.
II. Liidu tegevustest perioodil jaanuar 2023 – juuli 2024. Liikmelisuse jätkamise
vajalikkus
2023. aastal vahetus Seemneliidu tegevjuht, Ragnar Viikoja asemel asus ametisse 1. juunist
Christel Mölder.
2023. a üldkoosoleku otsusega sai juhatuse liikmeks ja esindajaks Krista Nurk (METK).
2023. aastal toimus 6 juhatuse koosolekut.
Liit osales aktiivselt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi töögruppides ja nõukogudes
ning Põllumajandus- ja Toiduameti kliendinõukogu töös. Lisaks Eestisisestele tegevustele,
osales ka liidu tegevjuht kahes rahvusvahelises komisjonis: Taimearetuse Innovatsioon, oma
tarbeks toodetud seeme (FSS). Lisaks sellele võttis tegevjuht osa Euroopa Seemneliidu
aastakonverentsist. Erinevates tegevustes osalemise kohta saadab liidu juht aktiivselt infot ja
tagasisidet liikmetele. Vajadusel küsib liikmetelt sisendit ja edastab vastavatele asutustele.
Juunis 2023 korraldati liikmetele õppereis Rootsi, külastades Malmö piirkonna tootjaid,
Läntmanneni ühistut ning Borgeby põllupäeva.
Novembris 2023 korraldati PRIA rahastuse abil infopäev „Sertifitseeritud seemne kvaliteedi
tagamine“ Läänemaal, kus ka METK kaks töötajat (Kristina Soon ja Krista Nurk) tegid
ettekande.
2024. aastal toimunud üldkoosolekul valiti liidu uueks juhatuse liikmeks ja esimeheks Marko
Kass (METK).
Käesoleval aastal viidi lõpuni teadmussiirde 15 maakondliku infopäeva pidamine teemal
„Sertifitseeritud seemne kvaliteedi tagamine“. Viimased kaks infopäeva toimusid mais
Järvamaal ja juunis Saaremaal.
Ka käesoleval aastal on liidu tegevjuht osalenud aktiivselt erinevates tegevustes: jaanuaris
osales ta Baltic Agro podcastis „Põllupäevik“ seemne temaatilisel arutelul; märtsis osales ta
EPKK korraldatud seemneseminaril ettekandega „Oma tarbeks kasvatatud seeme ja ülevaade
Eesti seemnesektoris“.
Märtsis 2024 toimus PTA infopäev „Taimekasvataja tänane ja homne – kelle huve PTA esindab?
Infopäeval osales liidu tegevjuht vestlusringis „Millised on võimalused ja väljakutsed, et
taimekaitsevahendi turule jõudmine ei saaks komistuskiviks“.
18.-20.06.2024 toimus õppereis Leetu, külastades Agrolitpat, Leedu PTA-d ja Agrovizija messi.
Lisaks teostab Seemneliit teenusena METK-le oma toodetud seemne (OTS) tasude kogumist
(st kui tootja külvab sertifitseerimata seemet, kaasneb kaitsealuse sordi puhul tasu). Seemneliit
suhtleb OTS tasude teemal aktiivselt nii põllumeestega kui riiklikul tasandil, tõstes seeläbi
teadlikkust, et sort on intellektuaalne omand ja kaitsealuse sordi kasutamise eest tuleb tasuda
tasu, et tagada ka edaspidi uute ja paremate sortide kättesaadavus.
Liidu liikmemaksu on METK tasunud vastavalt liidu põhikirjale 650 eurot aastas.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja METK peavad vajalikuks järjepidevalt liidu
tegevuses osaleda ja eelnimetatud ühiseid eesmärke ellu viia.
1
Liikmeõiguste teostamisest mittetulundusühingus
European Spatial Data Research
I. EuroSDR eesmärgid ja töökord
Euroopa Ruumiandmete Rakendusuuringute Ühing ehk European Spatial Data Research
(edaspidi EuroSDR) on mittetulundusühing, mis asutati rahvusvahelise kokkuleppe alusel
1953. aastal Pariisis. EuroSDR liikmeteks on asutajaliikmed, lihtliikmed ja assotsieerunud
liikmed. Lihtliikmeks saab olla Euroopa Nõukogu liikmesriigi asutus või organisatsioon, mis
vastutab oma riigis topograafilise informatsiooni ja maainfo eest või selle riigi asutus ja/või
organisatsioon, mis tegeleb ruumiandmete uuringutega või sellealase hariduse andmisega
(Eestist on EuroSDR liikmeks ka Tartu Ülikool).
II. Eesti liikmelisus EuroSDR-s
Eesti astus EuroSDR liikmeks veebruaris 2019. Selleks andis Vabariigi Valitsus eelnevalt
09.11.2018 korralduse „Rahvusvahelises mittetulundusühingus EuroSDR riigi liikmeõiguste
teostaja määramine ja volituse andmine“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/313112018005),
millega määrati riigi liikmeõiguste teostajaks rahvusvahelises mittetulundusühingus EuroSDR
Keskkonnaministeerium ning volitati Keskkonnaministeeriumi esitama ühingu liikmeks
astumise teade vastavalt ühingu põhikirjale.
Keskkonnaministeerium esitas ühingu liikmeks astumise avalduse 31.01.2019 ning määras
keskkonnaministri 18.01.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/22 riigi liikmeõigusi teostama Maa-
ameti, kuna Eesti riiklike ruumiandmete ajakohasus, kättesaadavus ja kasutuslihtsus on Maa-
ameti vastutusalas. Eestit esindab peavolinikuna (Prime Delegate) Maa-ameti peadirektor
Tambet Tiits ning teise volinikuna (Delegate) Maa-ameti peadirektori asetäitja Artu Ellmann.
III. 2023. aasta–2024. aasta 1. poolaasta tegevused ja liikmelisuse jätkamise vajalikkus
Jaanuaris 2023 võõrustas Maa-amet Tallinnas GeoE3 (Geospatially Enabled Ecosystem for
Europe) projekti töörühma. Tegemist on rahvusvahelise projektiga, mille eesmärk on
parandada ruumiandmete piirideülest koostoimet ning hoogustada Euroopa
Majanduspiirkonna ruumiandmete laialdasemat kasutuselevõttu meil ja mujal. Maa-ameti
projektis osalemine sai teoks tänu EuroSDR liikmesusele.
2.–3. märtsil 2023 korraldas Soome Maamõõduamet (NLS) koostöös Maa-ametiga Helsingis
targa linna tehnoloogiate häkatoni. Üritus oli seotud GeoE3 projektiga ning eesmärk oli uusi
OGC API teenusstandardeid kasutades leida rakendust projekti raames loodud teenuste kaudu
kättesaadavaks tehtud piiriülestele ruumiandmetele. Üritus viidi läbi hübriidvormis, mis
tähendas, et osalejad said kaasa lüüa kas Helsingis Maria01 start-up-linnakus või veebi
vahendusel. Maa-ametist osales kaks tiime abistavat mentorit: üks andmete valdkonnas, GIS-
tarkvara ja API-de kasutamises, teine juhendas tiime kasutajakogemuse ja ärimudeli
mõtestamisel, üks Maa-ameti töötaja osales žüriis ja veel üks võttis häkatonist osa.
24.–26. mail 2023 toimus Tallinnas EuroSDR konverents ja juhtrühma (Board of Delegates)
koosolek, mille korraldajaks oli Maa-amet.
2
7.–8. septembril 2023 toimus Amsterdamis projektiga GEOE3 seotud workshop, millest võttis
osa kaks geoinformaatika osakonna töötajat. Lisaks töötubades osalemisele saadi ülevaade
projekti tegevustest.
26.–27. septembril 2023 toimunud veebiseminaril „Joint workshop on Artificial Intelligence
for NMCAs“ oli esindatud ka Maa-amet. Tegemist oli kolmanda selleteemalise seminariga,
mille teemaks oli tehisintellekt ja riiklikud kaardistamis- ja katastriorganisatsioonid (NMCA).
Seminar toimus koostöös EuroGeographics’iga.
4.–6. oktoobril 2023 osales peadirektori asetäitja geomaatika alal Eesti delegaadina Gävles
EuroSDR juhtrühma 143. töökoosolekul.
Eraldi võiks välja tuua 13. novembril 2023 EuroSDR, Stuttgardi Ülikooli ja Fondazione
Bruno Kessleri koostöös toimunud virtuaalse workshopi „LOD2 Building Model Generation“,
kus pidas organisatsiooni liikmetes suurt ja positiivset vastukaja leidnud ettekande Maa-ameti
geoinformaatika osakonna geoinfosüsteemide büroo peaspetsialist Andres Kasekamp, kes
rääkis LOD2-hoonete tootmisprotsessist, tulevikuideedest ja jagas erinevate tarkvarade
kasutajakogemust ning puudutas ka muid 3D-objekte (vegetatsioon, sillad, võrkmudelid).
Sellel workshopil esines mh ka Emmanuel Séguin Prantsusmaa Maa-ametist (IGN), kellega
on Maa-amet nüüd pikemalt suhelnud spetsiifilise tarkvara kasutamisese osas. Hr Séguin
jagas selle tarkvara osas know-how-d, mida oleks olnud väga keeruline, kui mitte võimatu,
muul moel saada.
16.–17. jaanuaril 2024 toimunud geoandmete leitavuse workshopist „Geodata discoverability“
võttis osa ka Maa-ameti esindaja. Töötoa eesmärk oli jõuda ühisele arusaamale sellest, mida
andmete leitavuse all tänapäeval mõeldakse, kuidas seda leidmise protsessi rohkem põimida
rakenduste arendamise ja andmete kasutamisega ja kuidas saavad sellest protsessist aru
riiklikud ja eraorganisatsioonid.
18. jaanuaril 2024 osalesid Maa-ameti esindajad virtuaalsel seminaril, kus tutvustati EuroSD
liikmetele projekti GEOE3 ja kasu, mida GEOE3-platvorm võib organisatsioonile tuua ja
kuidas saab platvormiga liituda.
24.–25. jaanuaril 2024 toimus Madridis projekti GEOE3 projekti lõpetamine ja kokkuvõtete
tegemine. Maa-ametist osalesid geoinformaatika osakonna geoinfosüsteemide büroo ja
ruumiandmeteenuste büroo töötajad, kes on projekti mitme aasta vältel tööga panustanud.
Lõpuüritusel esindasid lähetatavad Maa-ameti huve projekti kokkuvõtte tegemisel, andsid
tagasisidet projekti lõppraportile ja tõid teadmised projekti tulemustest, järeldustest ja
edasistest võimalustest Maa-ametis.
22.–24. mail 2024 Hollandis Zwolles toimunud EuroSDR juhtrühma 144. koosolekul osales
delegaadina Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.
EuroSDR korraldab oma liikmetele erinevatel teemadel arvukalt veebitöötubasid, -koolitusi
jm, millel osalevad Maa-ameti töötajad.
Üritused on vaid osa Maa-ameti tegevusest organisatsioonis ja sellest saadavast kasust.
Suure osa moodustab organisatsiooni liikmete regulaarne suhtlemine ja vajaduspõhised
konsultatsioonid nii EuroSDR sees tervikuna kui selle üksikliikmete vahel, tänu millele saab
3
Maa-amet teha otsuseid ja hankida riist- ja tarkvara, ning arendustegevus. Selline koostöö on
olnud viljakas. Ühe näitena võib tuua 3D-andmete tootmise ja arendamise Maa-ametis, mille
loomine oleks ilma EuroSDR liikmelisuseta (just regulaarse suhtluse ja koostöö osas) olnud
väga keeruline. 3D-andmed (Geo3D) hõlmab endas nii olemasolevate andmete parema
kasutuse kui ka uute kolmemõõtmeliste andmestike loomise.
EuroSDR töö on korraldatud viie komisjoni kaudu, mis tegelevad vastavalt andmehõive ja
andmete kogumisega; andmetöötluse ja modelleerimisega; tootmisprotsesside ja
informatsiooni kasutamisega; töökorralduse ja ärimudelite ning haridustööga. Igas valdkonnas
korraldatakse üleeuroopalisi uuringuid konkreetsete teemade süvaanalüüsiks.
EuroSDR komisjonides käsitletakse Maa-ameti jaoks olulisi teemasid:
maakatastri süsteeme (infosüsteemide ülesehitus, teenused);
INSPIRE direktiivi (elektrooniliste teenuste arendamine);
aeropildistamise ja laserskaneerimise andmete laialdasemat kasutamist;
kaugseire andmete (Euroopa Kosmoseagentuuri Sentinel satelliitidelt) kasutamist;
ruumiandmete efektiivsemat kogumist;
uute toodete väljatöötamist jms.
Kõigis ülalmainitud valdkondades lasub Maa-ametil kohustus toota riiklikke ruumiandmeid,
arendada uusi teenuseid ja teha need kättesaadavaks. Samuti vajab uurimist Maa-ameti
kogutavate ning töödeldavate ruumiandmete kasutatavus ministeeriumite tööülesannete
täitmise tagamiseks.
Konkreetsetes komisjonide teemagruppides osalemise võimalus ja vajadus on muutuv
sõltuvalt hetkeolukorrast ruumiandmete tootmisel ja haldamisel Eestis.
EuroSDR uurimisrühmade töö on Maa-ameti jaoks eriti väärtuslik, kuna see keskendub
riiklike organisatsioonide vajadustele ja võimalustele. Selle tulemusel on võimalik
minimeerida ebasoodsaid otsuseid andmetöötluse tarkvara valikul või teenuste arendamisel
ning see säästab aega, inimressursi ja riiklikke vahendeid.
EuroSDR liikmeks olemine annab võimaluse käsitleda ja rõhutada teemasid ja probleeme, mis
on relevantsed meie ees seisvate ülesannete lahendamisel. Suhtlus EuroSDR-i liikmete vahel
on regulaarne ja pidev.
Näitena võib tuua koostöö EurSDR sees EuroSDR Põhjamaade liikmesorganisatsioonidega,
tänu millele sai võimalikuks Maa-ameti osalemine GeoE3 projektis (A Geospatially enabled
Ecosystem for Europe). 2023. lõpus lõppenud projekti peamine eesmärk oli parandada
ruumiandmete piirideülest koostoimet ning hoogustada Euroopa Majanduspiirkonna
ruumiandmete laialdasemat kasutuselevõttu meil ja mujal. Projekti eesotsas on Soome
Maamõõduamet, kuid ruumiandmete ja tööga panustasid aktiivselt paljud asutused eri
riikidest: Eesti, Norra, Hispaania ja Madalmaade riiklikud maamõõduametid ning OGC
(Open Geospatial Consortium). Maa-ameti ruumiandmete ja geoinformaatika osakonna
töötajad osalesid kuni projekti lõpuni regulaarselt töörühma koosolekutel nii kohapeal kui
4
veebi vahendusel. Muude tegevuste kõrval korraldas Soome Maamõõduamet (NLS) koostöös
Maa-ametiga 2024. aasta jaanuaris Helsingis projekto GeoE3 raames targa linna tehnoloogiate
häkatoni, mille eesmärk oli uusi OGC API teenusstandardeid kasutades leida rakendust
projekti raames loodud teenuste kaudu kättesaadavaks tehtud piiriülestele ruumiandmetele.
ÜRO globaalne ruumiandmete haldamise komitee UN-GGIM võttis oma 10. istungjärgul
augustis 2020 vastu tõhusa maahaldamise raamistiku (Framework for Effective Land
Administration, FELA), mida erinevad ÜRO liikmesriigid praegu kasutusele võtavad.
EuroSDR algatas koostöös Euroopa kaardistus-, kinnistus- ja katastriametite assotsiatsiooni
EuroGeographics’i (Maa-amet on ka selle organisatsiooni liige) ning ÜRO maahalduse ja
maakorralduse ekspertrühmaga (EG-LAM) 2022. aasta 1. mail alanud ja 30. aprillil 2024
lõppenud projekti „The Effective Land Administration Framework“, mille eesmärgiks on
tõsta teadlikkust tõhusa maahalduse mõjudest ja eelistest ning jagada FELA-ga seotud
teadmisi ning kogemusi. See koostöö võimaldab kasutada riiklike kaardistus-, kinnistus- ja
katastriametite jt riigiasutuste, ülikoolide, uurimisinstituutide ja eraettevõtete vahelist
sünergiat. EuroSDR ja UN-GGIM viisid koostöös läbi uuringu, milles osales 21 Euroopa riiki,
kes on EuroSDR, UN-GGIM Europe’i ja/või FIG-i (International Federation of Surveyors)
liikmed. Need riigid on: Austria, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Küpros, Tšehhi
Vabariik, Taani, Inglismaa ja Wales, Eesti, Soome, Saksamaa, Itaalia, Läti, Luksemburg,
Holland, Portugal, Šotimaa, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits. Selles projektis osalemine
tõi Maa-ameti Singapuri Maa-ameti (Singapore Land Authority) huviorbiiti. Singapuri
kolleegide jaoks oli valiku tegemisel oluline tõik, et projektis osalev Maa-amet on EuroSDR-i
liige ja esindab Eestit ka UN-GGIM-i Euroopa alamkomitees UN-GGIM:Europe. Nende
delegatsioon eesotsas tegevjuhi Colin Low'ga külastas Maa-ametit 24. ja 26. aprillil 2024.
Kahepäevasel kohtumisel tutvustasid mõlema asutuse esindajad geomaatika valdkonna
viimaseid arenguid ja tulevikuväljavaateid ning arutlesid võimaliku koostöö üle
ruumiandmete innovatsiooni ja maade haldamisega seotud küsimustes. Maa-ameti peadirektor
Tambet Tiits ja Colin Low allkirjastasid vastastikuse mõistmise memorandumi.
Arvestada tuleks sedagi, et Eesti ruumiandmetega seotud investeeringud uutesse
tehnoloogiatesse ja infosüsteemide arendustesse ulatuvad pea igal aastal sadadesse
tuhandetesse eurodesse, mistõttu on oluline olla kursis selles valdkonnas mujal maailmas
toimuvaga ja võimaluse korral arengut ka suunata. Ja selleks annab võimaluse just EuroSDR
liikmelisus.
Maa-amet on uuendamas olulisi seadmeid (mh aerokaamera, lidar), tänu liikmelisusele saame
kasutada sellekohast EuroSDR liikmesorganisatsioonide ja assotsieerunud liikmete (nt firma
RIEGL, kes on maailma juhtivaid laserskannerite jms riistvara tootjaid) infot ja kogemusi,
millele meil muidu puuduks juurdepääs.
EuroSDR liikmelisusest saab kasu ühiskond tervikuna, sest liikmeksolek annab
Eesti spetsialistidele olulise võimaluse osaleda ruumiandmetega seotud rakendusuuringutes ja
arendustegevuses ning tõsta esile Eesti jaoks olulisi ruumiandmetega seotud teemasid. Selle
tulemusel on võimalik ruumiandmete valdkonda efektiivsemalt ja edukamalt arendada.
5
Suure osa EuroSDR-s käsitletavate teemade uurimiseks iseseisvalt ei ole Eestil piisavalt
inimesi ega raha, samas tuleb Eestil osaleda Euroopa Liidu elukeskkonda mõjutavate
strateegiate ja poliitikate kujundamisel ning ruumiandmete valdkonna arendamisel. Seega on
osalemine EuroSDR-i tegevuses oluline ja vajalik nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Liikmemaksu suurus ei ole alates 2007. aastast muutunud. Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium tasus märtsis 2024. a liikmemaksu 4000 eurot. Põhimäärusest
tulenevalt on volinikel õigus teatud aja möödudes liikmemaksu suurus ümber vaadata ning
uue liikmemaksu suurus tuleb sellisel juhul liikmetele teatavaks teha hiljemalt 31. oktoobril
liikmemaksu kehtima hakkamise aastale eelneval aastal. 22.–24. mail 2024 Hollandis Zwolles
toimunud EuroSDR-i juhtrühma 144. koosolekul, kus osales Eesti delegaadina ka Maa-ameti
peadirektor Tambet Tiits, otsustati, et alates 2025. aastast tõuseb liikmemaks 20%.
Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Rahandusministeerium
03.07.2024 nr 1.3-1/773
Liikmeõiguste teostamine mittetulundusühingutes
Lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõigetest 4 ja 5 esitame aruande Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi teostatavate liikmeõiguste kohta mittetulundusühingutes
perioodil jaanuar 2023 kuni juuli 2024 (lisatud).
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on teostanud sel perioodil liikmeõigusi
35 maaparandusühingus, MTÜ-s Eesti Seemneliit ning ühingus European Spatial Data
Research (EuroSDR).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Piret Hartman
Regionaalminister
Lisad:
1. Liikmeõiguste teostamisest maaparandusühingutes
2. Liikmeõiguste teostamisest MTÜ-s Eesti Seemneliit
3. Liikmeõiguste teostamisest ühingus European Spatial Data Research
Eike Pärnamägi
53437818, [email protected]