Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiitsministeerium

[email protected]

Riigilõivuseaduse muutmise seaduse

eelnõu kooskõlastamine

Austatud härra justiitsminister

Rahandusministeerium kooskõlastab riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu järgmiste

märkustega:

1. Seletuskirja kohaselt „korrastatakse eelnõuga kohtu registritoimingute riigilõivumäärasid

selliselt, et need oleksid põhjendatud, vastaksid senisest enam toimingutega seotud kuludele

ja seeläbi riigilõivuseaduse § 4 lõikele 1“ Sellest võib mõista, et riigilõivumäärade

ajakohastamisel on sihiks võetud kulupõhimõte. Seletuskirja sissejuhatuses on ka viidatud, et

eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad katavad Tartu Maakohtu registriosakonna

suurenevad tegevuskulud. Juhime tähelepanu, et riigilõivudega ei peaks reeglina katma

asutuse kõiki kulusid. RLS § 4 lõikes 1 sätestatud kulupõhimõtet tuleks kohaldada kitsamalt

asjakohaste toimingute, dokumentide või haldusaktidega kaasnevate kulude suhtes. Seega

kulupõhimõttest erineva riigilõivumäära kehtestamisel tuleks selgitada ka poliitilisi valikuid,

millest lähtuvalt ekvivalendipõhimõtet kohaldatakse. Iseenesest mõista tuleb sealjuures

arvestada isiku maksevõimelisust ning toimingust saadava hüve väärtust isiku jaoks. Samuti

tuleks asjakohasel juhul asetada kaalukausile ka konkreetse avaliku teenuse väärtus lisaks

avalikkuse jaoks.

2. Enamik eelnõuga korrigeeritavatest lõivumääradest paistavad olevat põhjendatud ja

vajalikud, kuid üksikute lõivumäärade tõstmine vajaks täiendavaid selgitusi ja põhjendusi.

Näiteks kinnistusameti toimingute maksimummäär on 6000 eurot tänase 2560 asemel (Lisa

2). Ka kommertspandi kande tegemise ning pandisumma vähendamise ja suurendamise

maksimumäär tõuseb 2560 eurolt 4000 eurole (§ 70 lg 1–3). Arvestades summade suurust ei

ole ilmselt tegemist kulupõhiste lõivudega. Üksnes tehingu väärtusest lähtuv riigilõivumäär

võib osutuda ülemääraselt suuremaks toimingu osutamise tegelike kuludega võrreldes. Sedasi

võib riigilõiv omandada maksu tunnused ning hägustub kulude hüvitamise eesmärk. Palume

selgitada viidatud lõivude puhul millises proportsioonis on riigilõivumäär tegelike kuludega

ning hinnata kas riigilõivu suurus on kooskõlas riigilõivustamise eesmärgiga.

3. Osade eelnõuga korrigeeritavate lõivumäärade puhul omandab lõiv haldustrahvi tunnuseid.

Selleks on registreeringu ennistamise lõiv 500 eurot tänase 200 euro asemel (§ 62 lg 4, 66 lg

21, § 67 lg 11) Samas on eelnõus jäetud korrigeerimata maaparandusühistu ennistamise lõiv

Teie 06.06.2024 nr 8-1/4712-1,

JUM/24-0611/-1K

Meie 03.07.2024 nr 1.1-11/2691-2

2

(§ 681 lg 11). Sarnaselt eelmise tähelepanekuga, palume ka siin kaaluda riigilõivumäära

vastavust riigilõivustamise eesmärgiga.

4. Palume üle kontrollida, kas registris muudatuste tegemise lõivumäärad on eelnõus esitatud

soovitud kujul. Eelnõust nähtub, et mittetulundusühingu registrisse kandmine on sama

hinnaga, mis registriandmete muutmine, kusjuures mittetulundusühingu ja sihtasutuse puhul

kallim äriühingu registriandmete muutmisest. Siin võib olla tegu kirjaveaga.

5. Palume üüri- ja rendilepingu märke lõivu puhul veenduda, et lõivumäära tõstmine ei tooks

kaasa avalikkuse ja inimese jaoks soovimatuid tagajärgi. Tähtajalise üüri- või rendilepingu

märke tegemise eest ning lepingu tähtaja pikendamise maksimumlõiv on eelnõus 100 eurot

tänase 52 asemel (1 aasta 10/6 eurot). Tähtajatu üürilepingu kohta märke tegemise lõiv

tõstetakse 50 euroni tänase 23 euro asemel. Riigil endal (sh Maksu- ja Tolliametil) on kindlasti

huvi märgete vastu ning inimesele annab samuti märge kinnistusraamatus teatud kindluse, sh

kinnisomandi müügi korral.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Virge Aasa 5885 1493

[email protected]

Anneli Valgma 5885 1315

[email protected]