Pöördumine

002-C-296-24 JT1-1-1290447-ET-G333663.pdf

Vastuvõtmise kuupäev : 03/07/2024

Anonüümseks muudetud versioon

Tõlge C-304/24 - 1

Kohtuasi C-304/24 [Barloup]i

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

26. aprill 2024

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Cour de cassation (Luksemburgi kassatsioonikohus)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

25. aprill 2024

Kassaator:

LH

Vastustaja:

Caisse pour l’avenir des enfants

Käesoleva kohtuasja C-304/24 faktilised asjaolud

Kassaator, kes on lapse kasuisa ja kellelt võeti selle lapse eest saadud peretoetus

23. juuli 2016. aasta seadusega muudetud Luksemburgi

sotsiaalkindlustusseadustiku (Code de la sécurité sociale) artiklite 269 ja 270

alusel ära, elab Prantsusmaal.

Liidu õigusel põhinevad väited on kohtuasjades C-297/24–C-306/24

samasugused.

Eelotsuse küsimused on samasugused kõigis kohtuasjades C-296/24–C-307/24.

Eelotsusetaotluse põhjendused (pealkirja alla „Cour de cassationi

(kassatsioonikohus) analüüs“) on samasugused kõigis kohtuasjades C-296/24–

i Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.

ET

EELOTSUSETAOTLUS 25.4.2024 – KOHTUASI C-304/24

2

Anonüümseks muudetud versioon

C-307/24, v.a vaidlustatud kohtuotsust puudutav osa, mis käesolevas kohtuasjas

C-304/24 on järgmine (eelotsusetaotluse lk 6 ja 7):

„Seda kriteeriumi kohaldades tegi apellatsioonikohus oma peretoetuse äravõtmise

otsuse põhjendamiseks järgmist:

– otsustas vaikimisi, kuid kindlalt, et tõendid abielu kohta piirialatöötaja ja laste

ema vahel ning piirialatöötaja, tema abikaasa ja lapse ühise elukoha kohta ei

eraldi ega koos ei tõenda, et tingimus on täidetud;

– leidis, et mõlemad bioloogilised vanemad tegelevad kutsetegevusega, millest

nad saavad tulu, ja et ema saab lapsele igakuist indekseeritavat elatist summas

150 eurot, mille kohta tuleb asuda seisukohale, „et bioloogiline isa täitis kas

ühel või teisel hetkel oma rahalisi kohustusi puudutatud isikute rahuloluks“, et

isal on suhtlus- ja majutusõigus ning et uus pere elab majas, mis jäi naisele;

– leidis, et asjaolu, et abikaasade ühisele kontole laekub mõlema abikaasa raha ja

et LH töötasu on kõrgem kui tema naisel, ei tähenda, et ta peab oma kasutütart

ülal pidama, sest viimase bioloogiline isa maksab elatist;

– otsustas, et muud esitatud tõendid „tõendavad kas leibkonna tavapäraseid

kulutusi, mida abielupaar peab kandma, või siis kulutusi, mille suhtes ei ole

tõendatud, et LH kannab neid [lapse] ülalpidamiseks, sh eelkõige laiendatud

baasliikluskindlustus“;

– järeldas oma analüüsist, et „tuvastatud asjaolu, et [lapse] ülalpidamise kulusid

kannavad bioloogilised vanemad, ei sea kahtluse alla tõendid, millest tuleb

järeldada, et tõend selle kohta, et LH peab kasutütart ülal […], ei ole

märkimisväärne“.

003-C-296-24 JT1-1-1290439-ET-G333664.pdf

Vastuvõtmise kuupäev : 03/07/2024

Anonüümseks muudetud versioon

Tõlge C-300/24 - 1

Kohtuasi C-300/24 [Meyervibert]i

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

26. aprill 2024

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Cour de cassation (Luksemburgi kassatsioonikohus)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

25. aprill 2024

Kassaatorid:

MY

IX

Vastustaja:

Caisse pour l’avenir des enfants

Käesoleva kohtuasja C-300/24 faktilised asjaolud

Kassaatorid, kes on ühe lapse ema ja kasuisa ning kellelt võeti 23. juuli

2016. aasta seadusega muudetud Luksemburgi sotsiaalkindlustusseadustiku (Code

de la sécurité sociale) artiklite 269 ja 270 alusel peretoetus ära, elavad koos

Prantsusmaal.

Liidu õigusel põhinevad väited on kohtuasjades C-297/24–C-306/24

samasugused.

Eelotsuse küsimused on samasugused kõigis kohtuasjades C-296/24–C-307/24.

i Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.

ET

EELOTSUSETAOTLUS 25.4.2024 – KOHTUASI C-300/24

2

Anonüümseks muudetud versioon

Eelotsusetaotluse põhjendused (pealkirja alla „Cour de cassationi

(kassatsioonikohus) analüüs“) on samasugused kõigis kohtuasjades C-296/24–

C-307/24, v.a vaidlustatud kohtuotsust puudutav osa, mis käesolevas kohtuasjas

C-300/24 on järgmine (eelotsusetaotluse lk 6 ja 7):

„Seda kriteeriumi kohaldades tegi apellatsioonikohus oma peretoetuse äravõtmise

otsuse põhjendamiseks järgmist:

– otsustas vaikimisi, kuid kindlalt, et tõendid abielu kohta piirialatöötaja ja lapse

ema vahel ning piirialatöötaja, tema abikaasa ja lapse ühise elukoha kohta ei

eraldi ega koos ei tõenda, et tingimus on täidetud;

– leidis, et mõlemal bioloogilisel vanemal on vahendid selleks, et lapse

ülalpidamisse panustada, sest ema tegeleb kutsetegevusega ning isa, kellel on

majutus- ja suhtlusõigus, peab 2. detsembri 2009. aasta abielulahutuse

kohtuotsuse kohaselt maksma indekseeritavat elatist summas 80 eurot,

kusjuures kohtutoimikust ei ilmne, et selle elatise sissenõudmisega oleks

probleeme, ning järeldas sellest, et „kõik lapse ülalpidamise kulud kannavad

bioloogilised vanemad, ilma et [kassaator] peaks aitama“;

– otsustas, et eespool tuvastatut ei sea kahtluse alla asjaolu, et ühine elukoht on

MY lahusvara ning et tema tasub elektri eest ja lapse saatjaga autojuhtimisega

seotud liikluskindlustust, sest „teatavate kulude juhuslik kandmine või

perekonna eluasemeks oleva maja mitte üksnes lapse, vaid ka oma abikaasa

käsutusse andmine ei saa tõendada õiguslikult piisavalt, et ta peab oma

kasutütart ülal“.

004-C-296-24 JT1-1-1290441-ET-G333666.pdf

Vastuvõtmise kuupäev : 03/07/2024

Anonüümseks muudetud versioon

Tõlge C-301/24 - 1

Kohtuasi C-301/24 [Pailvier]i

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

26. aprill 2024

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Cour de cassation (Luksemburgi kassatsioonikohus)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

25. aprill 2024

Kassaatorid:

AH

CJ

Vastustaja:

Caisse pour l’avenir des enfants

Käesoleva kohtuasja C-301/24 faktilised asjaolud

Kassaatorid, kes on kahe lapse ema ja kasuisa ning kelle peretoetuse taotlus jäeti

23. juuli 2016. aasta seadusega muudetud Luksemburgi

sotsiaalkindlustusseadustiku (Code de la sécurité sociale) artiklite 269 ja 270

alusel rahuldamata, elavad koos Prantsusmaal.

Liidu õigusel põhinevad väited on kohtuasjades C-297/24–C-306/24

samasugused.

Eelotsuse küsimused on samasugused kõigis kohtuasjades C-296/24–C-307/24.

i Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.

ET

EELOTSUSETAOTLUS 25.4.2024 – KOHTUASI C-301/24

2

Anonüümseks muudetud versioon

Eelotsusetaotluse põhjendused (pealkirja alla „Cour de cassationi

(kassatsioonikohus) analüüs“) on samasugused kõigis kohtuasjades C-296/24–

C-307/24, v.a vaidlustatud kohtuotsust puudutav osa, mis käesolevas kohtuasjas

C-301/24 on järgmine (eelotsusetaotluse lk 6 ja 7):

„Seda kriteeriumi kohaldades tegi apellatsioonikohus oma peretoetuse

määramisest keeldumise otsuse põhjendamiseks järgmist:

– otsustas vaikimisi, kuid kindlalt, et tõendid registreeritud kooselu kohta

piirialatöötaja ja laste ema vahel ning piirialatöötaja, tema elukaaslase ja laste

ühise elukoha kohta ei eraldi ega koos ei tõenda, et tingimus on täidetud;

– otsustas, et selle tõendamine, et ühele lastest on antud õppestipendium, ei

tõenda, et see tingimus on täidetud, sest seda stipendiumi makstakse muude

kriteeriumide alusel kui lapse ülalpidamise kriteerium;

– otsustas, et mõlemad bioloogilised vanemad panustavad laste ülalpidamisse,

sest ema tegeleb kutsetegevusega, ehkki ta sai pika ajavahemiku vältel

haigekassalt päevarahasid, ning isa maksab lastele indekseeritavat elatist ja tal

on ulatuslik majutus- ja suhtlusõigus;

– otsustas, et nende maksete tõendamine, mida kassaatorid on teinud uue

perekonna huvides (ning mis on seotud loomapargi külastamise, lõbustuspargis

käimise, kinnisvaralaenu tasumise ja autorendi kuludega) ning mis kujutavad

endast osaliselt lõbustuskulutusi ja osaliselt pere tavapäraseid kulutusi, ei

tõenda, et AH peab lapsi ülal pidama;

– otsustas, et lihtsalt bioloogilise isa kinnitus AH rahalise abi kohta ei ole

asjakohane, sest sotsiaalkohtud peavad tegema nende käsutuses olevate

faktiliste asjaolude põhjal kindlaks, kes bioloogilistest vanematest peab lapsi

ülal või kas seda teeb kasuisa“.

005-C-296-24 JT1-1-1290431-ET-G333667.pdf

Vastuvõtmise kuupäev : 03/07/2024

Anonüümseks muudetud versioon

Kokkuvõte C-296/24 - 1

Kohtuasi C-296/24 [Jouxy]i

Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98

lõikele 1

Saabumise kuupäev:

26. aprill 2024

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Cour de cassation (Luksemburgi kassatsioonikohus)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

25. aprill 2024

Kassaatorid:

SM

PX

Vastustaja:

Caisse pour l’avenir des enfants

1. FAKTILISED ASJAOLUD

1 SM on piirialatöötaja, kes töötab Luksemburgis. Tema elukoht on Prantsusmaal

ning ta elab seal koos abikaasa PX ja tema lapsega. Abikaasa tegeleb ka tasustatud

tegevusega ja saab lapse eest elatist 250 eurot kuus, mida maksab lapse

bioloogiline isa. Laps saab kõrgharidusstipendiumi.

2 SM sai teatava aja vältel oma abikaasa lapse eest peretoetust, mida maksis

vastustaja Caisse pour l’avenir des enfants (laste tuleviku kassa).

i Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.

ET

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-296/24

2

Anonüümseks muudetud versioon

3 Seejärel võeti see toetus temalt ära tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2016

põhjendusel, et last ei saa muudetud Luksemburgi sotsiaalkindlustusseadustiku

(code de la sécurité sociale) artiklite 269 ja 270 alusel enam pidada tema pere

liikmeks.

Vaidluse taust

4 Conseil arbitral de la sécurité sociale (sotsiaalkindlustuse lepituskomisjon)

rahuldas kaebuse ja otsustas, et SM-ile tuleb peretoetust edasi maksta.

5 Conseil supérieur de la Sécurité sociale (kõrgem sotsiaalkindlustuskomisjon)

muutis esimeses kohtuastmes tehtud kohtuotsuse apellatsiooniastmes ära ja

kinnitas, et peretoetus tuleb ära võtta.

6 Cour de cassationile (kassatsioonikohus) on nüüd esitatud kassatsioonkaebus

apellatsiooniastmes tehtud kohtuotsuse peale.

Apellatsiooniastmes tehtud kohtuotsus, mis on vaidlustatud

7 23. juuli 2016. aasta seadusega, mis jõustus 1. augustil 2016, muudeti

sotsiaalkindlustusseadustikku, jättes abikaasa või partneri lapsed selle artiklis 270

määratletud mõistest „pereliige“ välja. Euroopa Kohus otsustas oma 2. aprilli

2020. aasta kohtuotsuses (Caisse pour l’avenir des enfants, C-802/18

EU:C:2020:269), et „peretoetus, mis on seotud piirialatöötaja töötamisega

liikmesriigis, kujutab endast sotsiaalset soodustust [liidu õiguses]“ (punkt 23) ning

liidu õigusega „on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt võivad

piirialatöötajad saada peretoetust, mis on seotud nende töötamisega selles

liikmesriigis, üksnes oma laste eest, kuid mitte abikaasa laste eest, kes nendest

töötajatest ei põlvne, ent keda nad ülal peavad, samas kui kõigil selles

liikmesriigis elavatel lastel on õigus seda toetust saada“ (punkt 71).

8 Vaidlustatud kohtuotsuses on eitatud igasugust diskrimineerimist, sest sellega

võib tegemist olla ainult juhul, kui piirialatöötaja võib liidu õiguse alusel nõuda

niisugust sotsiaaltoetust nagu peretoetus oma abikaasa lapse eest, kellega tal ei ole

põlvnemissuhet.

9 See õigus eeldab aga, et piirialatöötaja tõendab, et ta peab oma abikaasa last ülal.

Niisuguse tõendamise nõudmine ei ole võrreldes Luksemburgis elavate

töötajatega kaudse diskrimineerimise allikas. Euroopa Kohus on täpsustanud, et

ülalpeetava pereliikme staatus tuleneb faktilisest olukorrast, „mille hindamine on

liikmesriigi ja vajaduse korral liikmesriigi kohtute ülesanne, […] ilma et oleks

vaja kindlaks teha põhjused, miks piirialatöötaja üliõpilase ülalpidamises osaleb,

või arvutada välja osalemise täpne ulatus“ (15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus

Despeme jt, C-401/15–C-403/15, EU:C:2016:955, punkt 60, ning 2. aprilli

2020. aasta kohtuotsus Caisse pour l’avenir des enfants, C-802/18,

EU:C:2020:269, punkt 50).

JOUXY

3

Anonüümseks muudetud versioon

10 Kohus peab seega selgitama välja, kas taotleja peab oma abikaasa last ülal.

Kohtupraktikast tuleneb, et seda ei tõenda automaatselt ühise elukoha olemasolu

ega isegi asjaolu, et isa ei maksa elatist. Asja sisuliselt arutavad kohtud peavad

kontrollima konkreetselt asjaomase isiku esitatud tõendavaid asjaolusid.

11 Põhimõtteliselt panustab kumbki bioloogiline vanem ühiste laste ülalpidamisse ja

kasvatamisse vastavalt enda ja teise vanema vahenditele ja laste vajadustele ning

vanemate lahkumineku korral omandab panus nende ülalpidamisse ja

kasvatamisse elatise vormi, mida üks vanem olenevalt juhtumist teisele maksab.

Käsitletaval juhul tegeleb bioloogiline ema PX kutsetegevusega, millest ta saab

tulu. Bioloogiline isa tegeleb samuti kutsetegevusega ja ema saab sellest tulust

lapsele indekseeritavat elatist 250 euro ulatuses kuus.

12 Kasuisa SM-i esitatud tõendid, sh perekonna televiisori ostu kohta,

kinnisvaralaenu tasumise ajakava, õppestipendium, mida CEDIES lapsele maksab,

ja tulumaksuteade, tõendavad küll leibkonna kulusid, kuid ei tõenda, et SM peab

last ülal, eelkõige võttes arvesse objektiivseid asjaolusid, mille kohaselt tagavad

lapse ülalpidamise tema bioloogilised vanemad.

2. KASSATSIOONKAEBUSE VÄITED

ESIMENE VÄIDE

Esimene väiteosa: lai tõlgendamine

13 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on töötaja pereliikme staatus mõiste, mille

suhtes kohaldatakse „põhimõte[t], mille kohaselt [tuleb] liidu aluseks olevat

töötajate vaba liikumist käsitlevaid õigusnorme […] tõlgendada laialt“

(15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Despeme jt, C-401/15–C-403/15,

EU:C:2016:955, punkt 58, ning 18. juuni 1987. aasta kohtuotsus Lebon, 316/85,

EU:C:1987:302, punktid 21–23). Seda põhimõtet kohaldades on Euroopa Kohus

otsustanud, et „[p]iirialatöötaja ülalpeetava pereliikme staatus“ ei tähenda „õigust

ülalpidamisele“, vaid tegemist on „faktilise olukorraga“, kusjuures see staatus

võib „seega juhul, kui see puudutab töötaja abikaasa või [registreeritud]

elukaaslase lapse olukorda, tuleneda objektiivsetest asjaoludest, nagu töötaja ja

üliõpilase ühine elukoht, ilma et oleks vaja kindlaks teha põhjused, miks

piirialatöötaja üliõpilase ülalpidamises osaleb, või arvutada välja osalemise täpne

ulatus“ (15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Despeme jt, C-401/15–C-403/15,

EU:C:2016:955, punktid 58 ja 60).

14 Vaidlustatud kohtuotsuses on aga valitud „pereliikme“ staatuse kitsendav

tõlgendus, otsustades, et laps elab SM-i elukohas ja et viimane panustab tõesti

„leibkonna kuludesse“, kuid et see ei tõenda tema osalemist leibkonnas elava

lapse ülalpidamises, sest lapse ülalpidamisse panustasid ka (või olid suutelised

panustama) lapse bioloogilised vanemad.

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-296/24

4

Anonüümseks muudetud versioon

15 Tehes niisuguse otsuse, seadis apellatsioonikohus SM-i panuse olemasolu

sõltuvusse „selle panustamise põhjustest“ (st kas see panustamine on seotud

bioloogiliste vanemate tegematajätmisega või mitte) ja hinnangust selle

„ulatusele“, rikkudes nii Euroopa Kohtu praktikat.

16 Õiguslike kahtluste vältimiseks tuleks Euroopa Kohtule esitada järgmine küsimus:

„Kas põhimõttega, mille kohaselt tuleb õigusnorme, milles on sätestatud töötajate

vaba liikumine, mis on üks liidu alustalasid, tõlgendada laialt (kohtuotsus

Depesme jt, […] punkt 58), on vastuolus see, kui liikmesriigi õigusnorme

tõlgendatakse nii, et piirialatöötajad ei või saada peretoetust seoses sellega, et

nad teevad tööd selles liikmesriigis, oma abikaasade laste eest, kui nendel lastel

on ühine elukoht piirialatöötajaga ja ta panustab selle leibkonna kuludesse,

millesse laps kuulub, ning seda põhjendusel, et lapse bioloogilised vanemad

panustavad samuti tema ülalpidamisse?“

Teine väiteosa: diskrimineerimine

17 Tõlgendades piirialatöötaja pereliikme staatust niiviisi kitsendavalt, samas kui

kõikidel asjaomases liikmesriigis elavatel lastel on õigus seda toetust saada, eiras

apellatsioonikohus ka otsese ja kaudse diskrimineerimise keelu põhimõtet.

18 Õiguslike kahtluste vältimiseks tuleks Euroopa Kohtule esitada järgmine küsimus:

„2. Kas ELTL artikli 45 punktidest 1 ja 2 tulenevate töötajate vaba liikumise

põhimõtte ja diskrimineerimise keeluga ning määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 1

punktiga i ja artikliga 67, koostoimes määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikega 2 ja

direktiivi 2004/38/EÜ artikli 2 punktiga 2, on vastuolus see, kui liikmesriigi

õigusnorme tõlgendatakse nii, et piirialatöötajad ei või saada peretoetust seoses

sellega, et nad teevad tööd selles liikmesriigis, oma abikaasade laste eest, kui

nendel lastel on ühine elukoht piirialatöötajaga ja ta panustab selle leibkonna

kuludesse, millesse laps kuulub, ning seda põhjendusel, et lapse bioloogilised

vanemad panustavad samuti tema ülalpidamisse, samas kui kõikidel lastel samas

olukorras, kes elavad selles liikmesriigis, on õigus seda toetust saada?“

Kolmas väiteosa: ühetaolise tõlgendamise vajadus

19 Kui Euroopa Kohus kinnitab, et töötaja panustamine lapse ülalpidamisse on

„faktiline olukord“, siis tahab ta sellega öelda, et panustamine, mille suhtes

kohaldatakse laia tõlgendamise põhimõtet, ei tähenda „õigust“ ülalpidamisele, ja

rõhutab vajadust lähtuda selle panustamise hindamisel „objektiivsetest

asjaoludest“, et saavutada „liidu õiguse ühetaoline“ kohaldamine selles

küsimuses (15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Despeme jt, C-401/15–C-403/15,

EU:C:2016:955, punkt 58, ning 2. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Caisse pour

l’avenir des enfants, C-802/18, EU:C:2020:269, punkt 50).

20 Järeldades sellest kohtupraktikast, et töötaja panustamine lapse ülalpidamisse

kuulub faktilise olukorra suveräänse hindamise valdkonda, milleks on nii Euroopa

Kohtu kui ka Cour de cassationi (kassatsioonikohus) arvates pädevad asja

JOUXY

5

Anonüümseks muudetud versioon

sisuliselt arutavad kohtud, on vaidlustatud kohtuotsuses esitatud ilmselgelt vale

tõlgendus. Asja sisuliselt arutavate kohtute suveräänne hindamine on ühetaolise

tõlgendamise puudumise sünonüüm ja vastuolus liidu õiguse ühetaolise

tõlgendamisega, mida Euroopa Kohus soovib saavutada. Tehes niisuguse otsuse,

rikkus apellatsioonikohus liidu õiguse ühetaolise tõlgendamise nõuet.

21 Õiguslike kahtluste vältimiseks tuleks Euroopa Kohtule esitada järgmine küsimus:

„Kas EL õiguse ühetaolise kohaldamise nõudega (1. veebruari 1972. aasta otsus

kohtuasjas 49-71…, 1. veebruari 1972. aasta otsus kohtuasjas 50/71) on vastuolus

see, kui piirialatöötaja pereliikme staatust ja konkreetsemalt töötaja panust oma

abikaasa lapse ülalpidamisse, mille suhtes kohaldatakse seda ühetaolise

tõlgendamise nõuet (kohtuotsus… Caisse pour l’avenir des enfants, C-802/18,

punkt 50), lastakse suveräänselt hinnata asja sisuliselt arutavatel kohtutel, ning

seega see, kui Cour de cassation (kassatsioonikohus) ei taga selle mõiste

ühetaolist kohaldamist?“

Neljas (täiendav) väiteosa: eelotsusetaotluse asjakohasus

22 Eespool sõnastatud eelotsuse küsimused on vaja esitada, kui Cour de cassation

(kassatsioonikohus) kavatseb lükata esimese väite kolm osa tagasi. Õigusvastane

keeldumine esitada eelotsuse küsimus annab võimaluse esitada tegevusetuse tõttu

kaebuse ja kujutab endast EIÕK artikli 6 rikkumist.

TEINE VÄIDE: EUROOPA INIMÕIGUSTE KONVENTSIOONI

RIKKUMINE

23 EIÕK protokolli nr 12 artikkel 1 ja EIÕK artikkel 14 on õiguse suhtes

sotsiaaltoetustele kohaldatavad. Selle hindamisel, kas esineb diskrimineerimine

nende sätete tähenduses, annab EIK Euroopa Kohtu järeldustele „väga veenva

väärtuse“. Viimane on aga juba tuvastanud, et paljud Luksemburgi õigusnormid

on piirialatöötajate suhtes diskrimineerivad (näiteks 20. juuni 2013. aasta

kohtuotsus Giersch jt (C-20/12, EU:C:2013:411) või 14. detsembri 2016. aasta

kohtuotsus Bragança Linares Verruga jt (C-238/15, EU:C:2016:949) või 10. juuli

2019. aasta kohtuotsus Aubriet (C-410/18, EU:C:2019:582)). Piirialatöötaja

„pereliikme“ staatuse kitsendava tõlgenduse valimisega siin on vaidlustatud

kohtuotsuses toime pandud järjekordne õigusvastane diskrimineerimine

piirialatöötajate ja riigis elavate töötajate vahel, mis kujutab endast kaudset

diskrimineerimist kodakondsuse alusel ega rajane õiguspärasel kriteeriumil. Tehes

niisuguse otsuse, on apellatsioonikohus rikkunud eespool viidatud õigusnorme.

3. COUR DE CASSATIONI (KASSATSIOONIKOHUS) ANALÜÜS

Euroopa Liidu õiguse tõlgendamine

24 Oma 2. aprilli 2020. aasta kohtuotsuses Caisse pour l’avenir des enfants

(C-802/18, EU:C:2020:269) seadis Euroopa Kohus piirialatöötaja õiguse puhul

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-296/24

6

Anonüümseks muudetud versioon

saada peretoetust oma abikaasa – või registreeritud elukaaslase – lapse eest,

kellega tal ei ole põlvnevussuhet, tingimuseks selle tõendamise, et ta vastab

tingimusele, et ta peab seda last ülal.

25 Mõistet „ülal pidama“ kasutas Euroopa Kohus kohe alguses, et otsustada, et

piirialatöötaja võib saada riigi toetust sotsiaalse soodustusena, käsitletaval juhul

rahalist abi kõrgharidusõpinguteks omaenese lapse eest, kui ta peab seda last

endiselt ülal (26. veebruari 1992. aasta kohtuotsus Bemini, C-3/90,

ECLI:EU:C:1992:89, punktid 25 ja 29; 8. juuni 1999. aasta kohtuotsus Meeusen,

C-337/97, ECLI:EU:C:1999:284, punkt 19; 14. juuni 2012. aasta kohtuotsus

Euroopa Komisjon vs. Madalmaad, C-542/09, ECLI:EU:C:2012:346, punkt 35,

ning 20. juuni 2013. aasta kohtuotsus Guirsch, C-20/12 , ECLI:EU:C:2013:411,

punkt 39), ilma et nendes kohtuotsustes oleks seda mõistet määratletud.

26 Seejärel täpsustas Euroopa Kohus – ikka sotsiaalse soodustuse raames, milleks on

abi kõrgharidusõpinguteks, kuid seoses lapsega, kellel ei ole piirialatöötajaga

põlvnevussuhet, – väljendi „ülal pidama“ tähendust, märkides kõigepealt, et see

„ei tähenda õigust ülalpidamisele“ (15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus

Despeme jt, C-401/15–C-403/15, EU:C:2016:955, punkt 58), ning lisas siis, et

„ülalpeetava pereliikme staatus tuleneb faktilisest olukorrast. Tegemist on sellise

pereliikmega, kelle toetuse tagab töötaja, ilma et oleks vaja kindlaks teha toetuse

vajamise põhjusi ega hinnata, kas asjaomane isik suudaks tasustatud tegevusega

end ise ülal pidada“ (punktid 58 ja 59). Ta järeldas, et „ülalpeetava pereliikme

staatus tuleneb faktilisest olukorrast, mille hindamine on liikmesriigi ja vajaduse

korral liikmesriigi kohtute ülesanne. Piirialatöötaja ülalpeetava pereliikme

staatus võib seega juhul, kui see puudutab töötaja abikaasa või [registreeritud]

elukaaslase lapse olukorda, tuleneda objektiivsetest asjaoludest, nagu töötaja ja

üliõpilase ühine elukoht, ilma et oleks vaja kindlaks teha põhjused, miks

piirialatöötaja üliõpilase ülalpidamises osaleb, või arvutada välja osalemise

täpne ulatus“ (punkt 60).

27 Seejärel on Euroopa Kohus „ülalpidamise“ kriteeriumi kohaldanud küsimuse

suhtes, kas piirialatöötaja võib saada peretoetust lapse eest, kellega tal ei ole

põlvnevussuhet, märkides oma kohtulahendi põhjendustes, et „piirialatöötaja

lapseks, kes võib kaudselt saada viimati nimetatud sättes mainitud sotsiaalseid

soodustusi, tuleb pidada mitte üksnes last, kes sellest töötajast põlvneb, vaid ka

töötaja abikaasa või registreeritud elukaaslase last, kui töötaja peab seda last

ülal. Euroopa Kohtu seisukoha järgi tuleneb viimati nimetatud nõue faktilisest

olukorrast, mida peab hindama haldusasutus ja vajaduse korral liikmesriigi

kohtud asjaomase isiku esitatud tõendite alusel, ilma et oleks vaja kindlaks teha

ülalpidamises osalemise põhjused või arvutada välja osalemise täpne ulatus“

(2. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Caisse pour l’avenir des enfants, C-802/18,

EU:C:2020:269, punkt 50). Euroopa Kohus täpsustas tegelikult, et „et lapse

bioloogiline isa ei maksa lapse emale elatist. Seega näib, et FV, kes on HY ema

abikaasa, peab seda last ülal, ent seda tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul

kontrollida“ (punkt 52).

JOUXY

7

Anonüümseks muudetud versioon

28 Euroopa Kohus on veel leidnud, et „mõiste piirialatöötaja „pereliige“, kes võib

määruse nr 492/2011 artikli 7 lõike 2 alusel kaudselt tugineda võrdsele

kohtlemisele, vastab mõistele „pereliige“ direktiivi 2004/38 artikli 2 punkti 2

tähenduses, mis hõlmab abikaasat või partnerit, kellega liidu kodanik on sõlminud

registreeritud kooselu, alanejaid lähisugulasi, kes on alla 21aastased, või

ülalpeetavad, ning abikaasa või partneri alanejaid sugulasi. Siinkohal võttis

Euroopa Kohus arvesse eelkõige direktiivi 2014/54 põhjendust 1, artiklit 1

ning artikli 2 lõiget 2“ (punkt 51).

29 Cour de cassation (kassatsioonikohus) järeldab väitest, et väljend „ülal pidama“

tuleneb faktilisest olukorrast, et tegemist ei ole puhtalt faktilise mõistega, mida

Euroopa Kohus ja Cour de cassation (kassatsioonikohus) ei kontrolli, vaid et selle

sõnastuse eesmärk on rõhutada, et seda väljendit hinnatakse väljaspool lapse

igasugust õigust ülalpidamisele (vt 15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus

Despeme jt, C-401/15–C-403/15, EU:C:2016:955, punkt 58).

30 Seejärel järeldab Cour de cassation (kassatsioonikohus) eelnevast, et mõiste „ülal

pidama“ sotsiaalsete soodustuste saamist käsitleva regulatsiooni raames kujutab

endast Euroopa Liidu õiguse autonoomset mõistet, mida tuleb kohaldada ja

tõlgendada ühetaoliselt.

31 Niisugune ühetaoline tõlgendamine ei ole aga praegu tagatud, lähtudes

küsimustest, mis arutelu käigus kerkivad.

32 Sellega seoses peab Cour de cassation (kassatsioonikohus) ka vastama

küsimusele, missuguse ulatusega on näide, mis on toodud 15. detsembri

2016. aasta kohtuotsuses Depesme jt (C-401/15–C-403/15, EU:C:2016:955,

punkt 60) „[objektiivsete asjaolude kohta], nagu töötaja ja üliõpilase ühine

elukoht“, mis puudutab esiteks küsimust, kas seda on mainitud lihtsalt näitena või

vastupidi tingimusena, millisel juhul tekib küsimus, kas tegemist on piisava

tingimuse või vajaliku tingimusega, ning teiseks küsimust, kas ühise elukoha

rahastamise viis on oluline selles mõttes, et tuleb selgitada välja, kas

piirialatöötaja panustab osaliselt või täielikult sellesse rahastamisse.

33 Lapse nende vajaduste osas, mida tuleb arvesse võtta ja mida piirialatöötaja

rahuldab, peab Cour de cassation (kassatsioonikohus) vastama küsimusele, kas

arvesse peavad tulema ainult lapse toidu- ja elementaarsed elulised vajadused

(toit, rõivad, eluase, haridus jms) või üldiselt kõik ükskõik missugused kultused,

sh vaba aja veetmise või lihtsalt mugavusega seotud kulutused (mobiiltelefon,

restoranid, juhiluba jne) või isegi ekstravagantsed, toredus- või luksuskulutused

(korrapärane elektroonikaseadmete ost, puhkused kaugetes maades jms), mis on

mõeldud selleks, et tagada teatav elatustase.

34 Mis puudutab viisi, kuidas piirialatöötaja last ülal peab, siis Cour de cassationil

(kassatsioonikohus) on tekkinud küsimus, kas piirialatöötaja panus lapse

ülalpidamisse peab esinema otse lapsele tehtavate rahaliste maksete vormis või

võib see esineda lapse huvides tehtavate kulutuste vormis. Seejuures tekib

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-296/24

8

Anonüümseks muudetud versioon

küsimus, kas kulutus peab olema tehtud – nagu näib olevat väidetud Parquet

générali (peaprokuratuur) järeldustes – konkreetselt ja isegi eranditult lapse

huvides või arvesse tulevad kulutused, mis on tehtud kitsama perekonna üldistes

huvides (kinnisvaralaenu kuumaksed, üür, ühiselt kasutatava varustuse ost jms).

Konkreetse viisi osas tekib ka küsimus, kas kulutused, mille piirialatöötaja teeb

lapse ülalpidamiseks, peavad olema tehtud teatava korrapärasuse või

perioodilisusega (kinnisvaralaen, üür, elektri- ja küttekulud, telefoniarved jms) või

tuleb kõne alla ka üksikkulutuste (juhuslikud rõivaste ostud jms) arvessevõtmine.

Lõpuks – võttes teadmiseks, mida Euroopa Kohus on täpsustanud, et faktilise

olukorra hindamisel ei ole vaja kindlaks teha põhjused, miks piirialatöötaja

üliõpilase ülalpidamises osaleb, või arvutada välja osalemise täpset ulatust

(15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Despeme jt, C-401/15–C-403/15,

EU:C:2016:955, punkt 60, ning 2. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Caisse pour

l’avenir des enfants, C-802/18, EU:C:2020:269, punkt 50) –, tekib Cour de

cassationil (kassatsioonikohus) küsimus, kas arvesse tuleb võtta ükskõik kui

väikest panustamist võib peab see olema teataval märkimisväärsel tasemel ja sel

viimasel juhul, kas seda kriteeriumi tuleb hinnata, võttes arvesse lapse vajadusi

või piiriala töötaja majanduslikku olukorda.

35 Küsimusi võib tekitada ka vahendite päritolu, sest teatavatel juhtudel on

piirialatöötajal oma abikaasa või registreeritud elukaaslasega, kes on lapse vanem,

ühine pangakonto, mida on kasutatud nende kulutuste tegemiseks, millele on

kohtumenetluses tuginetud selle tõendamiseks, et lapse „ülalpidamise“ tingimus

on täidetud, kuid raha sellele kontole ei tule ainult temalt ja ta ei tõenda, mil

määral tuleb raha sellele kontole temalt – millisel juhul tekib küsimus, kas panus

lapse vajadustesse pärineb piirialatöötajalt.

36 Cour de cassationil (kassatsioonikohus) on tekkinud veel küsimus, millise

ulatusega on täpsustus, mille Euroopa Kohus on teinud 15. detsembri 2016. aasta

kohtuotsuses Despeme jt, C-401/15–C-403/15, EU:C:2016:955, punkt 62),

juhtides tähelepanu, et „liidu seadusandja leiab, et eeldatavasti on lapsed igal

juhul kuni 21aastaseks saamiseni ülalpeetavad“: kas iga alla 21aastast last tuleb

ainuüksi selle vanusetingimuse tõttu või kombineerituna muude teguritega pidada

lapseks, kelle vajadusi on piirialatöötaja rahuldanud.

37 Seejärel tuleb vastata küsimusele, mis puudutab vanemate panustamist lapse

vajadustesse. Neil on seaduse kohaselt lapse ülalpidamise kohustus – vastupidi

piirialatöötajale, kellel niisugust kohustust ei ole. Piirialatöötaja puhul tuleb seoses

lapse „ülalpidamise“ kriteeriumiga vastupidi hinnata faktilisi asjaolusid. Tekib

seega küsimus, kas piirialatöötaja panustamise välistamiseks piisab vanemate

ülalpidamiskohustuse olemasolu ja ulatuse tuvastamisest või on lisaks tarvis

veenduda, et vanemate ülalpidamiskohustus on kindlaks määratud sobivas

summas ja nad täidavad tõesti oma ülalpidamiskohustust, mistõttu piirialatöötaja

täiendav panus ei ole vajalik. Kui niisugust abi tegelikult ei maksta, tekib

küsimus, kas on vaja kontrollida, kas piirialatöötaja abikaasa või registreeritud

elukaaslane vähemalt püüdis võtta sundtäitmismeetmeid ja kas lõpuks korvab

piirialatöötaja panus ühe vanema tegematajätmise. Seoses selle ülalpidamisabi ja

JOUXY

9

Anonüümseks muudetud versioon

küsimusega, kas selle summa on määratud kindlaks sobival tasemel, võib mõju

avaldada kindlaks määramine kohtu poolt või lepinguga. Need aspektid võivad

olla seotud eespool mainitud küsimusega, milliseid kulutusi lapsele tuleb arvesse

võtta. Kui arvesse tulevad üksnes kulutused lapse ülalpidamiseks ja tema

peamisteks elulisteks vajadusteks, katab vanemate ülalpidamiskohustus

põhimõtteliselt need vajadused, mistõttu ei ole niisuguste vajaduste rahuldamiseks

tarvis piirialatöötaja täiendavat või lisapanust.

38 Seoses suhetega, mis lapsel on oma teise vanemaga, tuleb veel vastata küsimusele,

kas asjakohane on analüüsida korda, mille kohaselt elab laps vaheldumisi oma ühe

ja teise vanema juures, sest ulatusliku suhtlus- ja majutusõiguse või jagatud

elukoha tõttu võib teisel vanemal olla põhimõtteliselt tarvis täita oma

ülalpidamiskohustusi suuremal määral mitterahaliselt, mistõttu on võimalik

vajadus, et lapse vajadusi rahuldab piirialatöötaja, väiksem.

39 Kõiki neid küsimusi tuleb põhimõtteliselt analüüsida, lähtudes töötajate vaba

liikumist käsitlevate õigusnormide laia tõlgendamise põhimõttest (15. detsembri

2016. aasta kohtuotsus Despeme jt, C-401/15–C-403/15, EU:C:2016:955,

punkt 58) ja seega niisuguse laia tõlgendamise võimalikest piiridest.

40 Nende kaalutluste tõttu esitab Cour de cassation (kassatsioonikohus) Euroopa

Kohtule eelotsusetaotluse.

4. EELOTSUSE KÜSIMUSED

41 Cour de cassation (kassatsioonikohus) esitab järgmised küsimused:

1a. Kas mõistet „[last] ülal pidama“, millest tuleneb pereliikme staatus

Euroopa Liidu õigusnormide tähenduses ja niisugusena, nagu see tuleneb Euroopa

Kohtu praktikast töötajate vaba liikumise raames ja küsimuses, kas piirialatöötajal

on õigus saada seoses liikmesriigis töötamisega sotsiaalne soodustus tema

abikaasa või registreeritud elukaaslase lapse eest, kellega tal ei ole

põlvnevussuhet, tuleb üksi või koostoimes põhimõttega, mille kohaselt

tõlgendatakse töötajate vaba liikumise tagavaid õigusnorme laialt, tõlgendada nii,

et see ülalpidamine esineb ja annab õiguse saada sotsiaalset soodustust

– ainuüksi tänu abielule või registreeritud kooselule piirialatöötaja ja

lapse vanema vahel;

– ainuüksi tänu piirialatöötaja ja lapse ühisele elukohale;

– ainuüksi tänu sellele, et piirialatöötaja kannab üldiselt ükskõik

missuguse kulutuse lapse huvides, kuigi

o see katab muid vajadusi kui põhilised elulised või

ülalpidamisvajadused;

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-296/24

10

Anonüümseks muudetud versioon

o see tehti kolmandale isikule ja laps saab sellest kasu ainult

kaudselt;

o see on tehtud eranditult või konkreetselt lapse huvides, kuid toob

kasu kogu leibkonnale;

o see on ainult juhuslik;

o see jääb alla vanemate panuse;

o see on lapse vajadusi arvestades üksnes tähtsusetu;

– ainuüksi tänu sellele, et kulutused tehakse piirialatöötaja ja tema

abikaasa või registreeritud elukaaslase (kes on lapse vanem) ühiselt

kontolt, võtmata arvesse seal olevate vahendite päritolu;

– ainuüksi tänu sellele, et laps on alla 21aastane?

1b. Kas juhul, kui vastus esimesele küsimusele on eitav, tuleb mõistet „ülal

pidama“ tõlgendada nii, et see ülalpidamine esineb ja annab seega õiguse saada

sotsiaalset soodustust, kui kaks või enam nendest asjaoludest on tuvastatud?

2. Kas mõistet „[last] ülal pidama“, millest tuleneb pereliikme staatus

Euroopa Liidu õigusnormide tähenduses ja niisugusena, nagu see tuleneb Euroopa

Kohtu praktikast töötajate vaba liikumise raames ja küsimuses, kas piirialatöötajal

on õigus saada seoses liikmesriigis töötamisega sotsiaalne soodustus tema

abikaasa või registreeritud elukaaslase lapse eest, kellega tal ei ole

põlvnevussuhet, tuleb üksi või koostoimes põhimõttega, mille kohaselt

tõlgendatakse töötajate vaba liikumise tagavaid õigusnorme laialt, tõlgendada nii,

et seda ülalpidamist ei esine ja seega on õigus saada sotsiaalset soodustust

välistatud

– ainuüksi seetõttu, et lapse vanematel on ülalpidamiskohustus,

olenemata

o sellest, kas elatisenõue on kindlaks määratud kohtu poolt või

lepinguga;

o sellest, millises summas see elatisenõue on kindlaks määratud;

o sellest, kas elatist maksma kohustatud isik maksab tõesti seda

elatist;

o sellest, kas piiriala töötaja panus korvab lapse ühe vanema

tegematajätmise;

– ainuüksi seetõttu, et laps viibib suhtlus- ja majutusõiguse kasutamise

või vahelduva elukoha või muu korra raames perioodiliselt teise

vanema juures?

006-C-296-24 JT1-1-1290435-ET-G333668.pdf

Vastuvõtmise kuupäev : 03/07/2024

Anonüümseks muudetud versioon

Tõlge C-298/24 - 1

Kohtuasi C-298/24 [Caraneux]i

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

26. aprill 2024

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Cour de cassation (Luksemburgi kassatsioonikohus)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

25. aprill 2024

Kassaatorid:

LK

MF

Vastustaja:

Caisse pour l’avenir des enfants

Käesoleva kohtuasja C-298/24 faktilised asjaolud

Kassaatorid, kes on kahe lapse ema ja kasuisa ning kellelt võeti 23. juuli

2016. aasta seadusega muudetud Luksemburgi sotsiaalkindlustusseadustiku (Code

de la sécurité sociale) artiklite 269 ja 270 alusel peretoetus ära, elavad koos

Belgias.

Liidu õigusel põhinevad väited on kohtuasjades C-297/24–C-306/24

samasugused.

Eelotsuse küsimused on samasugused kõigis kohtuasjades C-296/24–C-307/24.

i Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.

ET

EELOTSUSETAOTLUS 25.4.2024 – KOHTUASI C-298/24

2

Anonüümseks muudetud versioon

Eelotsusetaotluse põhjendused (pealkirja alla „Cour de cassationi

(kassatsioonikohus) analüüs“) on samasugused kõigis kohtuasjades C-296/24–

C-307/24, v.a vaidlustatud kohtuotsust puudutav osa, mis käesolevas kohtuasjas

C-298/24 on järgmine (eelotsusetaotluse lk 6 ja 7):

„Seda kriteeriumi kohaldades tegi apellatsioonikohus oma peretoetuse äravõtmise

otsuse põhjendamiseks järgmist:

– otsustas vaikimisi, kuid kindlalt, et tõendid registreeritud kooselu kohta

piirialatöötaja ja laste ema vahel ning piirialatöötaja, tema elukaaslase ja laste

ühise elukoha kohta ei eraldi ega koos ei tõenda, et tingimus on täidetud;

– leidis, et mõlemal bioloogilisel vanemal on vahendid selleks, et laste

ülalpidamisse panustada, ja et nad panustavadki, sest ema tegeleb

kutsetegevusega ja isa maksab indekseeritavat elatist 175 eurot kuus kummagi

lapse kohta, ning järeldas sellest, et „kõik laste ülalpidamise kulud kannavad

bioloogilised vanemad“;

– otsustas, et see, kui tõendatakse ülekandeid laste kooli-, õpingute ja

sporditegevuse kuludeks, perekonna eluaseme üüri tasumiseks ja perekonna

auto rahastamiseks, ei tõenda õiguslikult piisavalt, et LK peab lapsi ülal, sest ei

ole tõendatud, et kassaatorite ühisele kontole, mida debiteeriti, laekus ainult

tema raha.

007-C-296-24 JT1-1-1290453-ET-G333675.pdf

Vastuvõtmise kuupäev : 03/07/2024

Anonüümseks muudetud versioon

Kokkuvõte C-307/24 - 1

Kohtuasi C-307/24 [Momeut]i

Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98

lõikele 1

Saabumise kuupäev:

26. aprill 2024

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Cour de cassation (kassatsioonikohus, Luksemburg)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

25. aprill 2024

Kassaator:

NB

Vastustaja:

Caisse pour l’avenir des enfants

1. FAKTILISED ASJAOLUD

1 Kassaator NB elab Belgias ja töötab Luksemburgis. Ka tema abikaasa töötab ja tal

on oma sissetulek. Tal on eelnevast suhtest kaks last, kes elavad abikaasade ühises

elukohas. Isikuhooldusõigus nende laste suhtes on ühiselt emal ja bioloogilisel

isal, kes peab maksma elatist 150 eurot kuus lapse kohta.

2 NB sai teatava aja vältel oma abikaasa kahe lapse eest peretoetust, mida maksis

vastustaja Caisse pour l’avenir des enfants (laste tuleviku kassa). Seejärel võeti

see toetus temalt ära tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2016 põhjendusel, et lapsi

ei saa muudetud Luksemburgi sotsiaalkindlustusseadustiku (code de la sécurité

sociale) artiklite 269 ja 270 alusel enam pidada tema pere liikmeteks.

i Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.

ET

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE 25.4.2024 – KOHTUASI C-307/24

2

Anonüümseks muudetud versioon

Vaidluse taust

3 Conseil arbitral de la sécurité sociale (sotsiaalkindlustuse lepituskomisjon)

rahuldas kaebuse ja otsustas, et NB-le tuleb peretoetust edasi maksta. Conseil

supérieur de la Sécurité sociale (kõrgem sotsiaalkindlustuskomisjon) muutis

esimeses kohtuastmes tehtud kohtuotsuse apellatsiooniastmes ära ja kinnitas, et

peretoetus tuleb ära võtta. Cour de cassationile (kassatsioonikohus) on nüüd

esitatud kassatsioonkaebus apellatsiooniastmes tehtud kohtuotsuse peale.

Apellatsiooniastmes tehtud kohtuotsus, mis on vaidlustatud

4 23. juuli 2016. aasta seadusega, mis jõustus 1. augustil 2016, muudeti

sotsiaalkindlustusseadustikku. Selle seadustiku uute artiklite 269 ja 270 kohaselt

ei saa abikaasa lapsi enam pidada piirialatöötaja pereliikmeteks. Euroopa Kohus

otsustas oma 2. aprilli 2020. aasta kohtuotsuses (Caisse pour l’avenir des enfants,

C-802/18 EU:C:2020:269), et „peretoetus, mis on seotud piirialatöötaja

töötamisega liikmesriigis, kujutab endast sotsiaalset soodustust [liidu õiguses]

(punkt 23) ning liidu õigusega „on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille

kohaselt võivad piirialatöötajad saada peretoetust, mis on seotud nende

töötamisega selles liikmesriigis, üksnes oma laste eest, kuid mitte abikaasa laste

eest, kes nendest töötajatest ei põlvne, ent keda nad ülal peavad, samas kui kõigil

selles liikmesriigis elavatel lastel on õigus seda toetust saada“ (punkt 71).

5 Direktiivi 2004/38/EÜ1 artikli 2 punkti 2 alapunkti c kohaldamiseks peab

võõrtöötaja oma abikaasa last ülal pidama, et kvalifitseeruda peretoetuse

saamisele. Apellatsioonikohus on arvamusel, et Euroopa Kohus ei ole tunnustanud

piirialatöötaja puhul võimalust tõendada seda direktiivi 2004/38 artikli 2 lõike 2

punkti c esimeses lauseoses sätestatud eelduse abil abikaasa laste puhul, vaid

ainult võõrtöötaja otseste alanejate puhul, kes eeldatakse olevat pereliikmed, kui

nad on alla 21 aasta vanad (ja üle 21aastased pereliikmed, kui on tõendatud, et nad

on endiselt ülalpeetavad).

6 Euroopa Kohus on täpsustanud, et ülalpeetava pereliikme staatus tuleneb

faktilisest olukorrast, „mille hindamine on liikmesriigi ja vajaduse korral

liikmesriigi kohtute ülesanne. Piirialatöötaja ülalpeetava pereliikme staatus võib

seega juhul, kui see puudutab töötaja abikaasa […] lapse olukorda, tuleneda

objektiivsetest asjaoludest, nagu töötaja ja üliõpilase ühine elukoht, ilma et oleks

vaja kindlaks teha põhjused, miks piirialatöötaja üliõpilase ülalpidamises osaleb,

või arvutada välja osalemise täpne ulatus“ (15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus

Despeme jt, C-401/15–C-403/15, EU:C:2016:955, punkt 60, ning 2. aprilli

2020. aasta kohtuotsus Caisse pour l’avenir des enfants,

C-802/18, EU:C:2020:269, punkt 50).

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb

Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide

territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks

direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ,

90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ.

MOMEUT

3

Anonüümseks muudetud versioon

7 Esimese astme kohus võttis põhjendatult arvesse ühist elukohta kui kriteeriumi

selle hindamisel, kas kõnesolev isik peab oma abikaasa lapsi ülal. Euroopa Kohtu

kasutatud sõnastusest tuleneb siiski, et see kriteerium ei ole ainus, mis arvesse

tuleb, sest seda on mainitud ainult näitena kõikehõlmavama mõiste „objektiivsed

asjaolud“ kohta.

8 On teada, et lapsed elavad leibkonnas, mille kõnesolev isik oma abikaasaga

moodustab, et laste bioloogilisel emal on oma sissetulek, et isikuhooldusõigus on

ühine ja et laste bioloogiline isa peab maksma elatist kummalegi lapsele. Sellest

järeldub, et ema suudab oma lapsi ülal pidada pooles ulatuses, mis vastab sellele,

mida ta seoses lahutusega tegema peab. Tuleb meenutada, et põhimõtteliselt

panustab kumbki bioloogiline vanem ühiste laste ülalpidamisse ja kasvatamisse

vastavalt enda ja teise vanema vahenditele ja laste vajadustele ning vanemate

lahkumineku korral omandab panus nende ülalpidamisse ja kasvatamisse elatise

vormi, mida üks vanem olenevalt juhtumist teisele maksab. Kõik laste

ülalpidamise kulud kannavad seega nende bioloogilised vanemad.

9 Eespool tuvastatut ei sea kahtluse alla tõendavad dokumendid ülekannete kohta,

mida NB on teinud seoses pere jooksvate kuludega, sest nendest asjaoludest ei

tulene, et ta on deebetkonto ainus omanik, ega ole ka täpsustatud, missuguse lapse

huvides need kulud on kantud. Kuna muud asjaolud puuduvad, ei ole seda, et

kasuisa peab lapsi ülal, tõendatud õiguslikult piisavalt.

2. KASSATSIOONKAEBUSE VÄITED

Esimese väite esimene osa

10 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on töötaja pereliikme staatus mõiste, mille

suhtes kohaldatakse „põhimõte[t], mille kohaselt [tuleb] liidu aluseks olevat

töötajate vaba liikumist käsitlevaid õigusnorme […] tõlgendada laialt“

(15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Despeme jt, C-401/15–

C-403/15, EU:C:2016:955, punkt 58, ning 18. juuni 1987. aasta kohtuotsus

Lebon, 316/85, EU:C:1987:302, punktid 21–23). Seda laia tõlgendamise

põhimõtet kohaldatakse, „kui kõne all on piirialatöötaja osalemine tema abikaasa

või tunnustatud elukaaslase laste ülalpidamises“ (15. detsembri 2016. aasta

kohtuotsus Despeme jt, C-401/15–C-403/15, EU:C:2016:955, punkt 59).

Kohaldades seda laia tõlgendamise põhimõtet, on Euroopa Kohus otsustanud, et

„[p]iirialatöötaja ülalpeetava pereliikme staatus“ ei tähenda „õigust

ülalpidamisele“, vaid tegemist on „faktilise olukorraga“, kusjuures see staatus

võib „seega juhul, kui see puudutab töötaja abikaasa […] lapse olukorda, tuleneda

objektiivsetest asjaoludest, nagu töötaja ja üliõpilase ühine elukoht, ilma et oleks

vaja kindlaks teha põhjused, miks piirialatöötaja üliõpilase ülalpidamises osaleb,

või arvutada välja osalemise täpne ulatus“ (15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus

Despeme jt, C-401/15–C-403/15 EU:C:2016:955, punktid 58 ja 60), ning et nõue,

et piirialatöötaja peaks oma abikaasa last ülal, tuleneb „faktilisest olukorrast, mida

peab hindama haldusasutus ja vajaduse korral liikmesriigi kohtud asjaomase isiku

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE 25.4.2024 – KOHTUASI C-307/24

4

Anonüümseks muudetud versioon

esitatud tõendite alusel, ilma et oleks vaja kindlaks teha ülalpidamises osalemise

põhjused või arvutada välja osalemise täpne ulatus“ (2. aprilli 2020. aasta

kohtuotsus Caisse pour l’avenir des enfants, C-802/18, EU:C:2020:269, punkt 50).

11 Vaidlustatud kohtuotsuses on siiski valitud piirialatöötaja „pereliikme“ staatuse

kitsendav tõlgendus, sest selles on töötaja panuse olemasolu seatud sõltuvusse

„ülalpidamises osalemise põhjustest“, st kas see panustamine on seotud

bioloogiliste vanemate tegematajätmisega või mitte ja hinnangust selle

„ulatusele“, rikkudes nii Euroopa Kohtu praktikat.

Esimese väite teine osa

12 Direktiivi 2004/38/EÜ artikli 2 punkti 2 alapunkti c järgi loetakse alla 21aastasi

lapsi ülalpeetavateks. Seda eeldust kohaldatakse piirialatöötajate abikaasade laste

suhtes, nagu ilmneb kohtujuristi ettepanekust liidetud kohtuasjades C-401/15–

C-403/15, punktid 70 ja 71, mida on sõnaselgelt kinnitatud kohtuotsuses

Depesme jt, C-401/15– C-403/15, EU:C:2016:955, punktid 61 ja 62 (mis

puudutab töötajat, kes on üliõpilase „kasuvanem“). Niisugune lahendus tuleb

valida ka mõiste „töötajate pereliige“ laia tõlgendamise põhimõttest lähtudes.

Vaidlustatud kohtuotsusega, milles on keeldutud kohaldamast seda eeldust

NB suhtes, on rikutud direktiivi 2004/38/EÜ artikli 2 punkti 2.

Esimese väite kolmas osa

13 Töötajate vaba liikumist liidus käsitlev ELTL artikkel 45 eeldab, et kaotatakse

igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel liikmesriikide töötajate vahel

seoses töö saamise, töötasu ja muude töötingimustega. Euroopa Kohus on

otsustanud, et määruse nr 883/2004 artikli 1 punkti i ja artiklit 67 koostoimes

määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikega 2 ja direktiivi 2004/38 artikli 2 punktiga 2

tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille

kohaselt võivad piirialatöötajad saada peretoetust […] üksnes oma laste eest, kuid

mitte abikaasa laste eest, kes nendest töötajatest ei põlvne, ent keda nad ülal

peavad, samas kui kõigil selles liikmesriigis elavatel lastel on õigus seda toetust

saada. Seega on vaidlustatud kohtuotsusega nii otsustades, nagu seda tehti, rikutud

eespool viidatud õigusnormides sätestatud „töötajate vaba liikumise ja otsese või

kaudse diskrimineerimise keelu“ põhimõtet.

Esimese väite neljas (täiendav) osa

14 On tarvis esitada järgmised eelotsuse küsimused, kui Cour de cassation

(kassatsioonikohus) kavatseb lükata esimese väite kõik kolm osa tagasi

(õigusvastane keeldumine esitada eelotsuse küsimus annab võimaluse esitada

tegevusetuse tõttu kaebuse ja kujutab endast EIÕK artikli 6 rikkumist):

1. Kas „põhimõttega, mille kohaselt liidu aluseks olevat töötajate vaba

liikumist käsitlevaid õigusnorme tuleb tõlgendada laialt“ (kohtuotsus Depesme jt,

[…] punkt 58) on vastuolus see, kui liikmesriigi õigusnorme tõlgendatakse nii, et

piirialatöötajad ei või saada peretoetust seoses sellega, et nad teevad tööd selles

MOMEUT

5

Anonüümseks muudetud versioon

liikmesriigis, oma abikaasade laste eest, kui need lapsed on alaealised ja elavad

piirialatöötaja leibkonnas, ning seda põhjendusel, et lapse bioloogilised vanemad

panustavad samuti tema ülalpidamisse?

2. Kas direktiivi 2004/38/EÜ artikli 2 punkti 2 alapunktist c tulenevat eeldust,

et alla 21aastasi lapsi loetakse ülalpeetavateks, kohaldatakse piirialatöötajate

abikaasade laste suhtes, kes elavad nende leibkonnas?

3. Kas ELTL artikli 45 punktidest 1 ja 2 tulenevate töötajate vaba liikumise

põhimõtte ja diskrimineerimise keeluga ning määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 1

punktiga i ja artikliga 67, koostoimes määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikega 2 ja

direktiivi 2004/38/EÜ artikli 2 punktiga 2, on vastuolus see, kui liikmesriigi

õigusnorme tõlgendatakse nii, et piirialatöötajad ei või saada peretoetust seoses

sellega, et nad teevad tööd selles liikmesriigis, oma abikaasade laste eest, kui

need lapsed on alla 21-aastased ja elavad piirialatöötaja leibkonnas, ning seda

põhjendusel, et lapse bioloogilised vanemad panustavad samuti tema

ülalpidamisse, samas kui kõikidel lastel samas olukorras, kes elavad selles

liikmesriigis, on õigus seda toetust saada?

Teine väide

15 Vaidlustatud kohtuotsust kritiseeritakse seetõttu, et sellega on rikutud EIÕK

protokolli nr 12 ja EIÕK artiklit 14, mis on õiguse suhtes sotsiaaltoetustele

kohaldatavad. Selle hindamisel, kas esineb diskrimineerimine nende sätete

tähenduses, annab EIK Euroopa Kohtu järeldustele „väga veenva väärtuse“.

Viimane on aga juba tuvastanud, et paljud Luksemburgi õigusnormid on

piirialatöötajate suhtes diskrimineerivad (vt näiteks 20. juuni 2013. aasta

kohtuotsus Giersch jt (C-20/12, EU:C:2013:411) või 14. detsembri 2016. aasta

kohtuotsus Bragança Linares Verruga jt (C-238/15, EU:C:2016:949) või 10. juuli

2019. aasta kohtuotsus Aubriet (C-410/18, EU:C:2019:582)). Piirialatöötaja

„pereliikme“ staatuse ja tema abikaasa nende ühises elukohas elavate alaealiste

laste ülalpidamisse panustamise kitsendava tõlgenduse valimise ja eelkõige

keeldumisega kohaldada direktiivi 2004/38/EÜ artikli 2 punktist 2 tulenevat

eeldust, et alla 21aastased alaealised lapsed eeldatakse olevat ülalpeetavad, ning

töötaja leibkonnas elavate alaealiste laste ülalpidamisse panustamise sõltuvusse

seadmisega „ülalpidamises osalemise põhjustest“ ja hinnangust selle panustamise

„ulatusele“ võrreldes vanemate panustamisega, ehkki kõikidel asjaomases

liikmesriigis elavatel lastel on õigus vaidlusalust peretoetust saada, on

vaidlustatud kohtuotsusega taas õigusvastaselt diskrimineeritud piirialatöötajaid

võrreldes riigis elavate töötajatega, mis kujutab endast kaudset diskrimineerimist

kodakondsuse alusel ega põhine ühelgi objektiivsel kriteeriumil ning millega on

rikutud eespool viidatud õigusnorme.

3. COUR DE CASSATIONI (KASSATSIOONIKOHUS) ANALÜÜS

Euroopa Liidu õiguse tõlgendamine

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE 25.4.2024 – KOHTUASI C-307/24

6

Anonüümseks muudetud versioon

16 Euroopa Kohus on otsustanud, et piirialatöötaja õigus saada peretoetust oma

abikaasa lapse eest, kellega tal ei ole põlvnevussuhet, sõltub selle tõendamisest, et

ta vastab selle lapse ülalpidamise tingimusele (2. aprilli 2020. aasta kohtuotsus

Caisse pour l’avenir des enfants, C-802/18, EU:C:2020:269).

17 Seda kriteeriumi kohaldades tegi apellatsioonikohus oma peretoetuse äravõtmise

otsuse põhjendamiseks järgmist:

– otsustas vaikimisi, kuid kindlalt, et tõendid abielu kohta piirialatöötaja

ja laste ema vahel ning piirialatöötaja, tema abikaasa ja laste ühise

elukoha kohta ei eraldi ega koos ei tõenda, et tingimus on täidetud;

– leidis, et mõlemal bioloogilisel vanemal on vahendid selleks, et laste

ülalpidamisse panustada, ja et nad panustavadki, sest ema tegeleb

kutsetegevusega ja isa peab maksma elatist 150 eurot kuus kummalegi

lapsele, ning järeldas sellest, et „laste ülalpidamise kulusid kannavad

bioloogilised vanemad“;

– otsustas, et see, kui tõendatakse makseid leibkonna jooksvateks

kuludeks, ei tõenda, et NB peab lapsi ülal, sest ei ole tõendatud, et ta

on deebetkonto ainus omanik.

18 Mõistet „ülal pidama“ kasutas Euroopa Kohus kohe alguses, et otsustada, et

piirialatöötaja võib saada riigi toetust sotsiaalse soodustusena, käsitletaval juhul

rahalist abi kõrgharidusõpinguteks omaenese lapse eest, kui ta peab seda last

endiselt ülal (26. veebruari 1992. aasta kohtuotsus Bemini, C-3/90,

ECLI:EU:C:1992:89, punktid 25 ja 29; 8. juuni 1999. aasta kohtuotsus Meeusen,

C-337/97, ECLI:EU:C:1999:284, punkt 19; 14. juuni 2012. aasta kohtuotsus

Euroopa Komisjon vs. Madalmaad, C-542/09, ECLI:EU:C:2012:346, punkt 35,

ning 20. juuni 2013. aasta kohtuotsus Guirsch, C-20/12, ECLI:EU:C:2013:411,

punkt 39), ilma et nendes kohtuotsustes oleks seda mõistet määratletud.

19 Seejärel täpsustas Euroopa Kohus – ikka sotsiaalse soodustuse raames, milleks on

abi kõrgharidusõpinguteks, kuid seoses lapsega, kellel ei ole piirialatöötajaga

põlvnevussuhet, – mõistet „ülal pidama“, märkides kõigepealt, et see „ei tähenda

õigust ülalpidamisele“ (15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Despeme jt,

C-401/15–C-403/15 EU:C:2016:955, punkt 58), ning lisas siis, et „ülalpeetava

pereliikme staatus tuleneb faktilisest olukorrast. Tegemist on sellise pereliikmega,

kelle toetuse tagab töötaja, ilma et oleks vaja kindlaks teha toetuse vajamise

põhjusi ega hinnata, kas asjaomane isik suudaks tasustatud tegevusega end ise

ülal pidada“ (punktid 58 ja 59). Ta järeldas sellest, et „ülalpeetava pereliikme

staatus tuleneb faktilisest olukorrast, mille hindamine on liikmesriigi ja vajaduse

korral liikmesriigi kohtute ülesanne. Piirialatöötaja ülalpeetava pereliikme

staatus võib seega juhul, kui see puudutab töötaja abikaasa või [registreeritud]

elukaaslase lapse olukorda, tuleneda objektiivsetest asjaoludest, nagu töötaja ja

üliõpilase ühine elukoht, ilma et oleks vaja kindlaks teha põhjused, miks

MOMEUT

7

Anonüümseks muudetud versioon

piirialatöötaja üliõpilase ülalpidamises osaleb, või arvutada välja osalemise

täpne ulatus“ (punkt 60).

20 Seejärel on Euroopa Kohus „ülalpidamise“ kriteeriumi kohaldanud küsimuse