| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 18-2/241061/2403938 |
| Registreeritud | 03.07.2024 |
| Sünkroonitud | 04.07.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 18 Arvamused õigusaktide jm dokumentide eelnõude kohta |
| Sari | 18-2 Arvamused valitsusasutustele õigusaktide jm dokumentide eelnõude kohta |
| Toimik | 18-2/241061 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | Karolin Soo (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Mart Võrklaev
Rahandusministeerium
Teie 20.06.2024 nr
Meie 03.07.2024 nr 18-2/241061/2403938
Lugupeetud rahandusminister
Tänan võimaluse eest avaldada arvamust eelnõu kohta, mis puudutab eelkõige põhimaksekonto
avamise ja sulgemise regulatsiooni muutmist (võlaõigusseaduse ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu).
1. Eelnõu seletuskirjas on viidatud õiguskantsleri seisukohtadele seoses anonüümsete
kontodega. Anonüümsetele kontodele ei ole õiguskantsler viidanud1 ja on teadmata, mida taoliste
kontode all üldse silmas on peetud. Õiguskantsleri seisukohad seoses põhimakseteenusega
füüsilisele isikule on seotud sisulises vaates pigem nn tootepiirangute seadmisega ning see nähtub
selgelt ka Riigikogule tehtud ettepanekust.
Jätkuvalt väärib analüüsimist, kas erinevate hoolsusmeetmete rakendamine tehingupõhiselt (nn
tootepiirangud) võiks olla lahenduseks, mis ühelt poolt tagaks rahapesu riski ja terrorismi
rahastamise riski maandamise Euroopa Liidu nõuetega kooskõlaliselt, kuid samas võimaldaks
tagada inimeste põhiõigused nende igapäevaelus (vt ka Euroopa Komisjoni aruannet Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/92/EL (maksekontoga seotud tasude võrreldavuse,
maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta) kohaldamise kohta).
2. Õiguskantsleri ettepanekust johtuvalt täiendatakse riigilõivuseaduse § 9 lõiget 3 pärast sõna
„kohustatud“ sõnaga „vähemalt“. Niisiis näeb riigilõivuseaduse § 9 lõike 3 peale muudatuse
jõustumist ette, et riigilõivu tasuja soovil on riigilõivu võtja kohustatud vähemalt 10 euro suuruse
riigilõivu vastu võtma sularahas. Selline kohustus on riigiasutusel ka praegu. Eelnõu seletuskirjas
(lk 25) on märgitud, et „sellest suuremas summas sularaha vastuvõtmisel on riigilõivu võtjal
võimalus lahendada riigilõivu sularahas tasumise taotlus põhjendatud vajadusest lähtuvalt.“
See muudatus ei lahenda õigusselgelt õiguskantsleri ettepanekuga tõstatatud probleemi.
Õiguskantseri ettepaneku tuumaks on see, et Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 ja § 14
koostoimest tuleneb, et igaühel peab olema võimalus tasuda kohtusse pöördumiseks nõutav
riigilõiv sularahas või pangakonto kaudu.
1 Vt ka Rahanduskomisjoni 30.04.2024 istungi protokoll.
2
Praegu väljapakutav regulatsioon jätab ebaselgeks, kas ja kuidas hakkab toimuma riigilõivu
sularahas tasumise põhjendatud vajaduse hindamine ja mida inimene selleks tegema peab. Seetõttu
on kaheldav, kas kõnealune muudatus tagab õiguskantsleri ettepanekus kirjeldatud probleemile
põhiseaduspärase lahenduse.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Karolin Soo 693 8410